52016PC0645

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.10.2016

COM(2016) 645 final

2016/0315(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse otsust 2007/884/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigil jätkata meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 169

SELETUSKIRI

Vastavalt 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) („käibemaksudirektiiv“) artikli 395 lõikele 1 võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada liikmesriigil kohaldada erimeetmeid, millega tehakse erand kõnealuse direktiivi sätetest selleks, et lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust või ära hoida teatavat maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

Komisjonis 14. märtsil 2016. aastal registreeritud kirjas taotles Ühendkuningriik luba jätkata erandi kohaldamist seoses käibemaksu mahaarvamise õigusega, kui renditud või liisitud sõiduautot kasutatakse ka eraotstarbel; viimane sellekohane luba on antud nõukogu otsusega 2013/681/EL 1 . Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 28. juunil 2016 teisi liikmesriike Ühendkuningriigi taotlusest. Komisjon teatas 28. juuni 2016. aasta kirjas Ühendkuningriigile, et tal on taotluse hindamiseks olemas kogu vajalik teave.

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käibemaksudirektiivi artiklis 168 ja 168a on sätestatud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste ostude puhul tasutud käibemaks, mida tehakse maksustatavate tehingute tarbeks. Peale selle on käibemaksudirektiivi artikli 26 lõike 1 punktis a sätestatud, et ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupade kasutamist isiklikuks tarbeks käsitatakse tasu eest teenuste osutamisena, kui nendelt kaupadelt oli käibemaks täielikult või osaliselt mahaarvatav. Sellega tagatakse lõpptarbimise maksustamine juhul, kui asjaomane sisendkäibemaks algselt maha arvati.

Mootorsõidukite puhul on maksukohustuslastel mõnikord raske ja koormav määratleda ja registreerida, mil määral kasutati teatavat sõidukit ettevõtluse eesmärgil ning mil määral isiklikuks tarbeks, samuti on maksuhalduril raske ja koormav kontrollida, milleks seda sõidukit tegelikult kasutati. See kehtib ka juhul, kui Ühendkuningriik kasutaks käibemaksudirektiivi artikli 168a lõikega 2 ettenähtud võimalust piirata ametiautodega seotud kulutuste mahaarvamist proportsionaalselt ulatuses, mil maksukohustuslane tegelikult sõidukit ettevõtluse tarbeks kasutab. Segakasutuses olevate sõidukite suure arvu tõttu võib maksudest kõrvalehoidumine omandada märkimisväärse ulatuse.

Käibemaksu kogumise lihtsustamiseks ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks lubati Ühendkuningriigil alates 1995. aastast 2 ja viimast korda 2013. aastal 3 kuni 31. detsembrini 2016 piirata 50 %ni rendilevõtja või liisija õigust arvata sisendkäibemaksuna maha tasusid sellise auto rendilt või liisingult, mida ei kasutata täielikult ettevõtluse tarbeks. Topeltmaksustamise vältimiseks on Ühendkuningriigil lubatud maksukohustuslase renditud või liisitud ametiauto isiklikuks tarbeks kasutamist mitte käsitada tasu eest teenuste osutamisena.

Kõnealuse erandiga kaob rendilevõtjal või liisijal vajadus pidada üksikasjalikku arvestust iga sellise autoga tehtud erasõitude üle ja arvestada käibemaksu auto isiklikuks tarbeks kasutamiselt. Käibemaksudirektiivi artikli 168a lõike 2 kohase erandiga ei ole ette nähtud kindlamääralise käibemaksu osalist mahaarvamist ja seda saab kohaldada üksnes maksukohustuslase põhivahendite hulka kuuluvate autode sisendkäibemaksu puhul; seepärast on erand asjakohane meede taotletava lihtsustamise saavutamiseks.

Vastavalt muudetud nõukogu otsuse 2007/884/EÜ 4 artiklile 3 on Ühendkuningriik esitanud aruande, mis hõlmab kõnealuse otsuse kohaldamist, sealhulgas sellise kohaldatava piirangu protsendimäära läbivaatamist, mida kohaldatakse õiguse suhtes arvata maha käibemaks selliste autode rendilt või liisingult, mida ei kasutata täielikult ettevõtluse tarbeks. Aruandes leitakse, et kasutatud andmekogumi põhjal ei erine autode kutsealase ja isikliku kasutuse vaheline hinnanguline suhe tegelikult märkimisväärselt 50 %-st.

Tavaliselt on erandid ajaliselt piiratud, et oleks võimalik hinnata erimeetme asjakohasust ja tõhusust. Ühendkuningriigi esitatud aruandest selgub, et 50 % jaotus ettevõtluseks ja isiklikuks tarbeks kasutamise (või mis tahes muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamine direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punkti a tähenduses) vahel kajastab hetkel endiselt maksukohustuslaste liisitud ja renditud autode ettevõtluseks ja isiklikuks tarbeks kasutamise suhet Ühendkuningriigis üldiselt. Erandit lubava meetme pikendamine on seepärast asjakohane.

Siiski peaks mis tahes pikendamine olema ajaliselt piiratud, et oleks võimalik hinnata, kas tingimused, millel erand põhineb, ikka veel kehtivad. Seepärast tehakse ettepanek pikendada erandi kehtivusaega 2019. aasta lõpuni ja paluda Ühendkuningriigil esitada uus aruanne, kui erandit kavatsetakse pärast uue tähtaja lõppu veelgi pikendada.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 176 on ette nähtud, et nõukogu määrab kindlaks kulud, millelt käibemaksu maha ei arvata. Kuni kõnealuste kulude kindlaksmääramiseni lubatakse liikmesriikidel säilitada 1. jaanuaril 1979 kehtinud erandid. Seepärast kehtivad mitmed senist olukorda säilitavad sätted, millega piiratakse õigust arvata maha mootorsõidukitega seotud käibemaksu.

Hoolimata varasematest algatustest kehtestada eeskirjad selle kohta, milliste kulukategooriate korral võib mahaarvamisõigust piirata, 5 on selline erand asjakohane seni, kuni kõnealused eeskirjad ELi tasandil ühtlustatakse.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käibemaksudirektiivi artikkel 395.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Võttes arvesse käibemaksudirektiivi sätet, millel ettepanek põhineb, subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Otsus käsitleb liikmesriigile tema enda taotlusel antud luba ja sellega ei määrata mingeid kohustusi.

Erandi piiratud kohaldamisala arvestades on erimeede taotletava eesmärgiga proportsionaalne. Võttes arvesse võimalust, et ettevõtted võivad oma kohustisi aladeklareerida, ning koormust, mis maksuhaldurite jaoks tekib läbisõiduandmete kontrollimisega, oleks 50 % piiranguga võimalik vältida äritegevusega seotud läbisõidu ülehindamist ning aidata kaitsta vigadest ja maksudest kõrvalehoidumisest tuleneva tulude kaotuse eest, samuti lihtsustada käibemaksu kogumist konkreetses sektoris.

•Vahendi valik

Kavandatav vahend: nõukogu rakendusotsus. Muud vahendid ei oleks asjakohased, sest nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 kohaselt on erandi tegemine ühistest käibemaksueeskirjadest võimalik vaid komisjoni ettepaneku põhjal nõukogus ühehäälselt antud loa alusel. Nõukogu rakendusotsus on ainus sobiv õigusakt, sest selle saab adresseerida üksikule liikmesriigile.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISTE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesolev ettepanek põhineb Ühendkuningriigi esitatud taotlusel ja käsitleb ainult kõnealust liikmesriiki.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

•Mõju hindamine

Otsuse eesmärk on pikendada ajaliselt sellise lihtsustusmeetme kehtivust, mille eesmärk on vältida käibemaksust kõrvalehoidumist ja lihtsustada maksu kogumise menetlust. Sisendkäibemaksu piirang 50 % on asjaomaste autode eraviisilise kasutamise eest tasumisele kuuluva tegeliku maksusumma lähend. Kõnealuse piirangu alusel ei pea rendilevõtja/liisija pidama arvestust ametiautoga tehtud erasõitude üle ja esitama maksustamise eesmärgil andmeid iga auto tegeliku läbisõidu kohta ning seega väheneb oluliselt maksumaksjate ja maksuhaldurite halduskoormus. Ettevõtted, kes kasutavad oma autosid kutsetegevusega seotud eesmärgil rohkem kui 50 %, kuid vähem kui 100 %, kannaksid lisakulusid.

Tulenevalt kitsast kohaldamisalast ning piiratud kehtivusajast on erandi mõju igal juhul piiratud.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta negatiivselt ELi eelarvet.

5.MUU TEAVE

Ettepanek sisaldab aegumisklauslit. Erandi kohaldamisaeg lõpeb automaatselt 31. detsembril 2019.

Juhul kui Ühendkuningriik peab ikka veel vajalikuks erandit tegeva meetme pikendamist pärast 2019. aastat, tuleks komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2019 esitada uus hindamisaruanne koos pikendamistaotlusega.

2016/0315 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, 6 eriti selle artiklit 395,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu otsusega 2007/884/EÜ, 7 mida viimati on muudetud nõukogu rakendusotsusega 2013/681/EL, 8 lubati Ühendkuningriigil piirata 50 % määraga rendilevõtja või liisija õigust arvata maha selliste renditud või liisitud autode eest makstud sisendkäibemaks, mida ei kasutata täielikult ettevõtluse tarbeks. Samuti lubati Ühendkuningriigil mitte käsitada tasu eest teenuste osutamisena maksukohustuslase poolt ettevõtluse eesmärgil renditud või liisitud auto kasutamist isiklikuks tarbeks. Kõnealuse lihtsustusmeetmega kadus rendilevõtjal või liisijal vajadus pidada arvestust ametiautoga tehtud erasõitude üle ja arvestada käibemaksu iga auto kohta isiklikuks tarbeks tehtud tegeliku läbisõidu pealt.

(2)Komisjonis 14. märtsil 2016. aastal registreeritud kirjas taotles Ühendkuningriik luba pikendada meedet, millega tehakse erand, et jätkuvalt piirata rendilevõtja või liisija õigust arvata maha selliste autode rentimisel või liisimisel tasutud käibemaks, mida ei kasutata täielikult ettevõtluse tarbeks.

(3)Komisjon teatas Ühendkuningriigi taotlusest teistele liikmesriikidele 28. juuni 2016. aasta kirjaga. Komisjon teatas 28. juuni 2016. aasta kirjas Ühendkuningriigile, et tal on taotluse hindamiseks olemas kogu vajalik teave.

(4)Ühendkuningriigi esitatud teabe kohaselt kajastab mahaarvamise õiguse piirangu 50 % määr endiselt asjaomaste sõidukite ettevõtluse eesmärgil ja isiklikuks tarbeks kasutamisega seotud olukorda. Seepärast on asjakohane lubada Ühendkuningriigil kohaldada seda meedet 31. detsembrini 2019.

(5)Ühendkuningriik esitas kooskõlas nõukogu otsuse 2007/884/EÜ (muudetud) artikliga 3 komisjonile aruande, mis hõlmas nimetatud otsuse kohaldamist, sealhulgas kohaldatava piirangu protsendimäära ülevaatamist. Ühendkuningriigi esitatud teabe kohaselt kajastab mahaarvamise õigusele seatud 50 % piirang endiselt asjaomaste sõidukite ettevõtluse eesmärgil ja isiklikuks tarbeks kasutamisega seotud olukorra suhet. Seepärast tuleks Ühendkuningriigile anda luba kohaldada kõnealust meedet veel ühe piiratud ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2019.

(6)Kui Ühendkuningriik leiab, et kõnealust tähtaega oleks vaja pärast 2019. aastat veelgi pikendada, peaks ta esitama komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2019 aruande, milles muu hulgas vaadatakse läbi kohaldatava piirangu määr, ning tähtaja pikendamise taotluse.

(7)Erandi kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu summat ning see ei mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid ELi omavahendeid.

(8)Seepärast tuleks otsust 2007/884/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/884/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Käesolev otsus kehtib kuni 31. detsembrini 2019.

Käesolevas otsuses sätestatud meetmete pikendamisega seotud mis tahes taotlusele lisatakse aruanne, mis esitatakse komisjonile 1. aprilliks 2019 ning milles muu hulgas vaadatakse läbi piirangu määr, mida kohaldatakse õiguse suhtes arvata maha käibemaks selliste autode rendilt või liisingult, mida ei kasutata täielikult ettevõtluse tarbeks.“.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Nõukogu 15. novembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/681/EL, millega muudetakse otsust 2007/884/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigil jätkata meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 169 (ELT L 316, 27.11.2013, lk 41).

(2) Nõukogu 29. juuni 1995. aasta otsus 95/252/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigil kohaldada nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklitest 6 ja 17 kõrvalekalduvat meedet (EÜT L 159, 11.7.1995, lk 19).

(3) Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta otsust 2007/884/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigil jätkata meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 169 (ELT L 346, 29.12.2007, lk 21), pikendati nõukogu 18. jaanuar 2011. aasta otsusega 2011/37/EL (ELT L 19, 22.1.2011, lk 11) kuni 31. detsembrini 2013 ja nõukogu 15. novembri 2013. aasta rakendusotsusega 2013/681/EL kuni 31. detsembrini 2016 (ELT L 316, 27.11.2013, lk 41).

(4) ELT L 346, 29.12.2007, lk 21–22.

(5) KOM(2004) 728 lõplik – Ettepanek: Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ käibemaksukohustuse lihtsustamiseks (ELT C 24, 29.1.2005, lk 10), tühistatud 21. mail 2014 (ELT C 153, 21. 5. 2014, lk 3).

(6) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(7) Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta otsus 2007/884/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigil jätkata meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 169 (ELT L 346, 29.12.2007, lk 21).

(8) Nõukogu 15. novembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/681/EL, millega muudetakse otsust 2007/884/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigil jätkata meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 169 (ELT L 316, 27.11.2013, lk 41).

Choose the experimental features you want to try