17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/72

1.

avaldab põhimõtteliselt heameelt komisjoni ettepaneku aluseks oleva lähenemisviisi üle, mille kohaselt tuleb suurendada piirkondade sõnaõigust ja laiendada nende otsustusvabadust;

2.

suhtub sellel konkreetsel juhul siiski väga kriitiliselt meetme otstarbekusse;

3.

juhib tähelepanu suure osa elanikkonna skepsisele ja aktsepteerimise puudumisele geneetiliselt muundatud organismide suhtes. Seda skepsist ja aktsepteerimise puudumist tuleks muu hulgas arvesse võtta geneetiliselt muundatud toidu ja sööda läbipaistva loamenetluse kaudu;

4.

kordab nõuet, et on vaja selgeid märgistamise eeskirju, et tarbijad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid. Läbipaistev märgistus peab mõistetavalt näitama ka geneetiliselt muundatud sööda kasutamist loomse toidu tootmises;

5.

viitab seoses sellega Regioonide Komitee arvamusele teemal „Liikmesriikide vabadus otsustada geneetiliselt muundatud taimede kasvatamise üle oma territooriumil” (CdR 338/2010 fin) (täiskogu 88. istungjärk 27. ja 28. jaanuaril 2011) ja resolutsioonile „Euroopa Komisjoni 2016. aasta tööprogrammi prioriteedid” (täiskogu 113. istungjärk 9. juulil 2015);

6.

võtab teadmiseks, et Euroopa Liit on kehtestanud põhjaliku õigusraamistiku geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) ning geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamise, jälgitavuse ja märgistamise kohta, mis toetub direktiivile 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, 22. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta ning 22. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ;

7.

märgib, et esitatud õigusraamistik näeb ette, et GMOsid ja geneetiliselt muundatud toitu või sööta ei tohi lasta turule ilma eelneva, asjaomase õigusraamistiku kohaselt antava loata;

8.

märgib, et geneetiliselt muundatud toidu ja sööda jaoks näeb loamenetlus ette Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolse taotlusdokumentide lõpliku teadusliku hindamise;

9.

märgib, et komisjon esitab pärast EFSA arvamuse saamist alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees esindatud liikmesriikidele hääletamiseks otsuse eelnõu loa andmise või andmisest keeldumise kohta;

10.

võtab teadmiseks, et kui nii alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kui ka apellatsioonikomitees selget hääletustulemust ei saavutata, on komisjon vastavalt GMOde õigusraamistikule ja põhiõiguste hartale kohustatud tegema loataotluse kohta otsuse;

11.

juhib tähelepanu sellele, et komisjon on oma 2015. aasta tööprogrammis teatanud, et vaatab läbi geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmise otsustusprotsessi, et tegeleda kodanike ja liikmesriikide mureküsimustega seoses komisjoni praeguse juriidilise kohustusega anda GMOdele luba ka siis, kui sellise loa andmine ei ole saanud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust;

12.

väljendab imestust selle üle, et välja kuulutatud läbivaatamise tulemuseks on ainult ettepanek geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamise kohta, mitte aga loamenetluse põhjalik kontroll, nagu välja kuulutatud;

13.

juhib tähelepanu üksikute liikmesriikide hääletamisharjumusele seoses kehtiva loamenetlusega vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta;

14.

peab kahetsusväärseks, et korrapäraselt ei anna need geneetiliselt muundatud toidu ja sööda valdkonna hääletused alalises komitees ja apellatsioonikomitees kvalifitseeritud häälteenamust otsuse ettepanekute poolt või vastu;

15.

märgib, et lisaks teadusliku hindamisega seotud kahtlustele on liikmesriigi erapooletuks jäämise või vastuhääletamise põhjus sageli mure muude aspektide pärast, mis jäävad EFSA riskihindamisest välja;

16.

võtab teadmiseks, et praeguses õiguslikus olukorras peab otsused loataotluste kohta tegema komisjon;

17.

peab eriti kahetsusväärseks, et seetõttu otsustab komisjon tegelikult alati ilma liikmesriikide toetava häälteta. Sealjuures on komisjoni otsused positiivsete EFSA arvamuste korral tavaliselt seotud loa andmisega;

18.

taunib asjaolu, et selle tagajärjena ei võeta näiteks loa andmise otsustes arvesse üksikute või mitmete liikmesriikide ühiskonnapoliitilisi muresid, mida on väljendatud loamenetluse raames;

19.

rõhutab, et seepärast suhtutakse üha kriitilisemalt lubadesse, mis tuginevad üksnes EFSA riskihindamisele;

20.

jagab liikmesriikide seisukohta, et GMOde lubamise või mittelubamisega seotud suure avaliku huvi tõttu on hädavajalik, et otsustusprotsessi saaks hõlmata ka näiteks mitteteaduslikku laadi probleeme;

21.

peab kahetsusväärseks, et praegu see tegelikult nii ei ole, kuna praeguses menetluskäigus on liikmesriikide erinevate arvamuste ja seega ebapiisava häälteenamuse tõttu komisjoni otsuse keskmes lõpuks EFSA riskihindamine;

22.

toetab seda, et õigusliku kontrolli tegemise tingimusel ja mõjutamata praeguse määruse ettepaneku selgitusi, peaks tulevikus olema komisjoni positiivne otsus loa kohta põhimõtteliselt võimalik ainult siis, kui ka alaline komitee või apellatsioonikomitee hääletavad poolt vähemalt kvalifitseeritud häälteenamusega;

23.

leiab, et sel viisil saaks liikmesriikide täiendavaid muresid paremini lahendada ja suurendada liikmesriikide vastutustunnet hääletamisel;

24.

ei jaga komisjoni seisukohta, et olemasolev õigusraamistik tuleb säilitada ja hääletamistingimusi ei saa muuta ainult seepärast, et need kehtivad ka teiste poliitikavaldkondade kohta;

25.

kutsub seetõttu komisjoni üles kontrollima, kas on võimalik Euroopa õigusega kooskõlas muuta loa andmise tingimusi GMOde valdkonnas riskijuhtimise tasandil;

26.

jagab komisjoni seisukohta, mis kiidab heaks üheainsa riskihindamise süsteemi;

27.

nõuab tihedamat koostööd Euroopa Komisjoni ja GMOde kasvatamise eest vastutavate riiklike või piirkondlike pädevate asutuste vahel;

28.

rõhutab, et see võiks aidata liikmesriikides kaasa riskihindamise aktsepteerimisele ning parandada ka hindamise kvaliteeti;

29.

toetab seda, et loamenetluses tuleks paremini kontrollida geneetiliselt muundatud taimede ning geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud keskkonnaküsimusi;

30.

peab tungivalt vajalikuks, et EFSA tõhusamad suunised geneetiliselt muundatud taimede keskkonnamõju hindamise kohta lisatakse võimalikult kiiresti keskkonda viimise direktiivi 2001/18/EÜ lisadesse, et muuta need õiguslikult siduvamaks;

31.

märgib, et teatises COM(2015) 176 käsitleb komisjon tema jaoks ebarahuldavat loamenetluse käiku ja teeb ulatusliku analoogia alusel direktiiviga (EL) 2015/412 (loobumissäte GMOde kasvatamise kohta) ettepaneku muuta vastavalt geneetiliselt muundatud toidu ja sööda määrust;

32.

on seisukohal, et komisjoni eesmärki käsitleda paremini liikmesriikide individuaalseid muresid on võimalik paremini saavutada loa andmise protsessis keskkonnariski hindamise väga kiire läbivaatamisega, nagu äsja otsustati direktiivi (EL) 2015/412 artikliga 3, kui praegu esitatud määruse ettepanekuga;

33.

märgib, et ettepaneku eesmärk ei ole muuta ühtset ohutuse taset, mis on loodud EFSA-poolse riskihindamise kaudu kogu ELis. ELi õigusraamistik sisaldab juba praegu sätteid, mis lubavad liikmesriikidel juhtudel, kui uued teaduslikud tõendid näitavad, et geneetiliselt muundatud toit ja sööt võiks kujutada tõsist ohtu tervisele ja keskkonnale, keelata vastav toode kuni uue läbivaatamiseni ELi tasandil;

34.

märgib, et liikmesriikidele peab jääma õigus teha riiklikul tasandil otsuseid ELi tasandil lubatud GMOde piiramiseks või keelamiseks toidus ja söödas (loobumismeetmed seoses GMOde kasutamisega);

35.

märgib, et liikmesriigid peavad siiski tagama, et nende meetmed on kooskõlas ELi õigusega, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning oma- ja välismaiste toodete vahelise mittediskrimineerimise põhimõtet ja ELi rahvusvahelisi kohustusi WTO tasandil;

36.

juhib tähelepanu sellele, et lisaks kooskõlale WTO kohustustega ülemaailmsel tasandil peavad meetmed olema kooskõlas kaupade vaba liikumise põhimõttega siseturul vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 34, millega keelatakse kõik meetmed, millel on kaupade vabale liikumisele koguseliste piirangutega samaväärne mõju;

37.

märgib, et liikmesriigid, kes soovivad keeluvõimalust kasutada, peavad põhjendama, et võetud meetmed on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 36 ja nende aluseks on üldsuse ülekaalukas huvi, mille määratlus on välja kujunenud Euroopa Kohtu kohtupraktika põhjal, kusjuures liikmesriikide keelu põhjendus ei tohi ka minna vastuollu EFSA läbiviidud inimeste või loomade tervisele ja keskkonnale avalduva ohu hindamisega;

38.

kritiseerib, et keeluvõimalus on praeguste teadmiste järgi seotud ebaproportsionaalselt suurte takistustega, mida liikmesriik peab esmalt ületama, enne kui ta saab riiklikul tasandil seda võimalust kasutada ja vastava keelu kehtestada. See tõstatab subsidiaarsusega seotud küsimusi ja tähendab, et kõnealuse ettepaneku puhul rikutaks selgelt proportsionaalsuse põhimõtet;

39.

peab seoses sellega kahetsusväärseks, et puudub näitlik loend argumentidest, millega saaks õiguslikult turvaliselt põhjendada riiklikku keeldu eri liikmesriikides. Selline loend, mis on osutunud õiguskindluse jaoks kasulikuks, on olemas näiteks direktiivis (EL) 2015/412, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) kasvatamist;

40.

peab seoses sellega selgelt kahetsusväärseks, et ettepanekule ei ole lisatud mõjuhinnangut;

41.

kokkuvõttes taunib asjaolu, et komisjoni ettepanek annab liikmesriikidele küll võimaluse ELi tasandil lubatud GMOde piiramiseks või keelamiseks toidus ja söödas, kuid ei näita neile teed, kuidas nad saaksid seda otsust riiklikul tasandil õiguslikult turvaliselt rakendada;

42.

leiab, et võttes arvesse paljusid järgitavaid tingimusi, on praegu väga raske hinnata, mil määral oleks keeluvõimalust praktikas üldse võimalik kasutada;

43.

taunib asjaolu, et arvestades kaupade vaba liikumist siseturul ja ülemaailmset kaupade liikumist ning tööstusliku toidu- ja söödatootmise tootmisahelate paljusid osalisi, ei ole riiklikku kasutamiskeeldu praeguste teadmiste järgi võimalik mõistlike kuludega kontrollida;

44.

leiab, et riiklikule keelule tuleks eelistada liikmesriikide murede suuremat arvestamist, muutes komiteede hääletustulemuste hindamist. Riiklikud keelud on saavutatavad ainult suurte takistuste ületamisega ja lisaks on neid vaevalt võimalik kontrollida;

45.

ei jaga seepärast komisjoni järeldust, mis on viinud selle määruse eelnõu esitamiseni;

46.

toetab seega määruse eelnõu tagasilükkamist.