Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52014TA1210(21)

    Aruanne Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

    ELT C 442, 10.12.2014, p. 184–192 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    10.12.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 442/184


    ARUANNE

    Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

    (2014/C 442/21)

    SISSEJUHATUS

    1.

    Budapestis asuv Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „instituut” või „EIT”) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 294/2008 (1). Instituudi eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele, tugevdades liikmesriikide ja Euroopa Liidu innovatsioonivõimet. Instituut eraldab toetusi teadmis- ja innovatsioonikogukondadele, mis ühendavad endas kõrgharidus-, teadusuuringute ja ärisektorid, edendades seega innovatsiooni ja ettevõtlust (2). Teadmis- ja innovatsioonikogukonnad koordineerivad sadade partnerite tegevust. Instituudi antavate toetustega hüvitatakse partnerite kulud ning teadmis- ja innovatsioonikogukondade koordineerimistegevusest tulenevad kulud.

    KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

    2.

    Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning instituudi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

    KINNITAV AVALDUS

    3.

    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

    a)

    instituudi raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2013. aastal lõppenud eelarveaasta kohta, ja

    b)

    raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

    Juhtkonna kohustused

    4.

    Juhtkond vastutab instituudi raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

    a)

    juhtkonna kohustused seoses instituudi raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab instituudi raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab instituudi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

    b)

    alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

    Audiitori kohustused

    5.

    Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

    6.

    Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskihinnangul, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

    7.

    Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

    8.

    Kontrollikoja hinnangul kajastab instituudi raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt instituudi finantsolukorda 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning instituudi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt instituudi finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

    Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

    Toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta puudub piisav kindlus

    9.

    2013. aastal tegi instituut toetuste lõppmakseid ja ettemaksete tasaarvestusi (tehinguid) summas 84,1 miljonit eurot (2012. aasta tegevused). Toetustega seotud kulud moodustasid 2013. aasta kogukuludest ca 97 %. Komisjon peab kontrollima kõiki toetustega seotud tehinguid, enne kui instituut need heaks kiidab. Instituut jätkas suuri jõupingutusi mõjusa eelkontrolli läbiviimiseks eesmärgiga saada piisav kindlus toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Ligikaudu 87 % teadmis- ja innovatsioonikogukondade deklareeritud toetuskuludest on kaetud kontrollitõenditega, mille on väljastanud sõltumatud audiitorühingud, kes on teadmis- ja innovatsioonikogukondade ning nende partnerite töövõtjad. Instituut ise tegi eelkontrolli põhjaliku dokumentide kontrolli näol. Teadmis- ja innovatsioonikogukondadelt ning nende partneritelt saadud tõendavaid dokumente kontrollis instituut konkreetsete riskide ilmnemisel. Kontrollikoda leidis siiski, et hoolimata kontrollitõendite kvaliteedi paranemisest (mis osaliselt tuleneb täpsematest juhistest) tuleks sõltumatute audiitorühingute tööd tervikuna parandada.

    10.

    Toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta lisakindluse saamiseks tellis instituut sõltumatult audiitorühingult täiendava järelkontrolli. Järelkontrolli tehti teadmis- ja innovatsioonikogukondade 300 partnerist 29 partneri väljamaksetaotluste suhtes, mis vastab 29 % kõigist 2013. aastal tehtud toetustega seotud tehingutest. Järelkontrolli tulemused kinnitasid, et eelkontroll on paranemas, kuid ei ole veel täiel määral mõjus. Järelkontrolliga tuvastatud vigadest lähtuvalt otsustas instituut 2014. aastal tagasi nõuda 5 75  593 euro suuruse summa, mis vastab 3 % 2012. aasta auditeeritud toetustest.

    Tõsised vead hangete tegemisel

    11.

    2013. aastal tehti makseid summades ca6 65  000 eurot ja 1 05  000 eurot vastavalt kahele raamlepingule, mis olid sõlmitud 2010. ja 2012. aastal läbirääkimistega menetluse alusel. Auditist selgus, et läbirääkimistega menetluse kasutamine ei olnud põhjendatud ning kõnealused maksed olid seega eeskirjadevastased.

    12.

    Punktides 9–11 kirjeldatud asjaolude kombineeritud veamäär vastab 2–3 % 2013. aasta kogukuludest.

    Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

    13.

    Kui välja arvata märkusega arvamuse esitamise aluses (vt punktid 9–12) kirjeldatud asjaolude võimalik mõju, on kontrollikoja hinnangul 2013. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

    14.

    Järgnevad kommentaarid ei sea kahtluse alla kontrollikoja arvamust raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta ega märkusega arvamust alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

    KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

    15.

    Kolme teadmis- ja innovatsioonikogukonnaga sõlmitud partnerluse raamlepingutes on sätestatud, et instituudi finantsosalus võib katta kuni 25 % teadmis- ja innovatsioonikogukondade kogukuludest esimesel neljal aastal, st 1. jaanuarist 2010 kuni detsembrini 2013. Teadmis- ja innovatsioonikogukondade edastatud arvandmete kohaselt järgiti seda ülemmäära kõigi kolme kogukonna puhul. Neid andmeid ei auditeerita aga enne 2015. aastat, mistõttu puudub asjakohane auditi tõendusmaterjal selle kohta, et instituudi osalus 25 % ülemmäära ei ületanud.

    KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

    16.

    2013. aastal oli kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kasutusmäär 97 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigeaegselt. I jaotise (personalikulud) eelarve täitmise määr oli aga madal – 74 % ELi osalusest –, mis peamiselt tuleneb suurest tööjõu voolavusest ning sellest, et palgakohanduste eeskirju ei olnud vastu võetud.

    17.

    Instituut kandis II jaotises (halduskulud) üle kulukohustustega seotud assigneeringuid summas 1 93  420 eurot (24 %). Ülekandmine puudutas peamiselt laekumata arveid ja pooleliolevaid IT-projekte. Instituut ei kasutanud kulukohustustega seotud assigneeringuid summas 91  918 eurot (29 %), mis kõnealuses jaotises 2012. aastast 2013. aastasse üle kanti. See tulenes peamiselt juhatuse koosoleku kulude ülehindamisest.

    18.

    Instituut oli III jaotises (tegevuskulud) teadmis- ja innovatsioonikogukondade toetusteks planeerinud 3 4 0 78  025 eurot. Summa suhteliselt madal kasutusmäär (82 %) tuleneb asjaolust, et teadmis- ja innovatsioonikogukonnad ei kasutanud 2012. aasta tegevusteks mõeldud rahalisi vahendeid (2012. aasta toetused) täiel määral ära.

    EELMISE AASTA KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

    18.1.

    Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud I lisas.

    IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Pietro RUSSO, võttis käesoleva aruande vastu 16. septembri 2014. aasta koosolekul Luxembourgis.

    Kontrollikoja nimel

    president

    Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


    (1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

    (2)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil instituudi pädevuse ja tegevuse kokkuvõte.

    (3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

    (4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

    (5)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

    (6)  Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

    (7)  Määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.


    I LISA

    Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

    Aasta

    Kontrollikoja kommentaar

    Parandusmeetme võtmise seis

    (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

    2012

    2012. aastal tegi instituut toetuste lõppmakseid ja ettemaksete tasaarvestusi (tehinguid) summas 11,3 miljonit eurot (2010. aasta tegevused) ja 48,6 miljonit eurot (2011. aasta tegevused).

    Komisjon peab kontrollima kõiki toetustega seotud tehinguid, enne kui instituut need heaks kiidab. Instituut tegi suuri jõupingutusi mõjusa eelkontrolli läbiviimiseks eesmärgiga saada piisav kindlus toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Ligikaudu 80 % teadmis- ja innovatsioonikogukondade deklareeritud toetuskuludest on kaetud kontrollitõenditega, mille on väljastanud sõltumatud audiitorühingud, kes on teadmis- ja innovatsioonikogukondade ning nende partnerite töövõtjad. Instituut ise tegi eelkontrolli põhjaliku dokumentide kontrolli näol. Teadmis- ja innovatsioonikogukondadelt ning nende partneritelt saadud tõendavaid dokumente kontrollis instituut algselt ainult konkreetsete riskide ilmnemisel.

    Kontrollikoda leidis, et kontrollitõendite kvaliteet on paljudel juhtudel ebapiisav (1). Lisakindluse saamiseks toetustega seotud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta hakkas instituut 2012. aasta lõpus rakendama täiendavat järelkontrolli 2011. aasta tegevustega seotud toetuste suhtes. Järelkontrolli teostasid sõltumatud audiitorühingud, kes on instituudi töövõtjad ja kelle kontrolli hinnatakse usaldusväärseks. Järelkontrolli tulemused kinnitasid, et eelkontroll ei ole täiel määral mõjus. Instituut on siiski tuvastatud eeskirjadevastased maksed tagasi nõudnud ja 2011. aasta toetustega seotud tehingute allesjäänud veamäär ei ole olulise suurusega.

    2010. aasta toetustega (11,3 miljonit eurot) seotud tehingute suhtes ei ole veel järelkontrolli tehtud. Lisaks, võttes arvesse eelkontrollist saadavat piiratud kindlust, puudub piisav kindlus mainitud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda ei saanud hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali 2010. aasta toetustega seotud auditeeritud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

    lõpetatud

    2012

    Lisaks punktides 9–13 kirjeldatud asjaoludele ei olnud 2010. ja 2011. aastal allkirjastatud toetuslepingute (mille alusel tehti 2012. aastal väljamakseid) eelarved piisavalt üksikasjalikud. Puudus seos heakskiidetud rahaliste vahendite ja läbiviidava tegevuse vahel. Toetuslepingutes ei seatud kulukategooriatele (personalikulud, allhanked, õigusteenused jne) eraldi ülempiire ning ei määratud kindlaks eeskirju kaupade ja teenuste hankimiseks teadmis- ja innovatsioonikogukondade ning nende partnerite poolt.

    Instituut teostas eelkontrolli käigus ka kõigi rahastatud projektide tehnilist kontrolli. Puudusid aga mõõdetavad eesmärgid, mis takistas projektide tegevuse ja tulemuste mõjusat hindamist. Äriplaanides ei määratletud üksikasjalikult läbiviidavat tegevust ega seatud selgeid vahe-eesmärke, tegevuste tulemuseesmärke ega kvaliteedikriteeriume.

    2011. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute ligi 22 miljoni euro suurusest summast tühistati 2012. aastal ca 10 miljonit eurot (45 %). Tühistamise kõrge määr tuleneb peamiselt sellest, et toetusesaajad deklareerisid 2011. aasta toetuslepingute alusel vähem kulusid, kui eeldati (9,2 miljonit eurot ehk 92 % tühistatud ülekandmistest).

    pooleli

    2011

    Toetuslepingutele, mille alusel tehti 2011. aasta maksed, kirjutasid Euroopa Komisjon (hariduse ja kultuuri peadirektoraat) ja instituut süstemaatiliselt alla siis, kui suurem osa tegevusest oli juba ellu viidud. Ajavahemikus september kuni detsember 2011 tegi instituut lõppmaksed (2) kolmele toetuslepingule kogusummas 4,2 miljonit eurot. Nimetatud lepingud olid allkirjastatud tükk aega pärast tegevuse alustamist (3). See kujutab endast probleemi hea finantsjuhtimise seisukohast.

    lõpetatud


    (1)  Kontrollitõendid ei sisaldanud alati viidet auditeeritud väljamaksetaotlusele. Puudus kohustus kõiki kulukategooriaid piisava põhjalikkusega auditeerida (näiteks tegelikke kaudseid kulusid, mille deklareerimisel puudub ülempiir, ei kontrollitud tõendavate originaaldokumentide alusel). Piisavalt ei kontrollitud kuludena deklareeritud seadmete topeltrahastamise riski. Enamikus kontrollitõendites ei mainitud auditeeritud kulude ulatust ja puudus ühine metoodika väljamaksetaotluste üldise veamäära kindlakstegemiseks.

    (2)  Ettemaksed tegi Euroopa Komisjon.

    (3)  Ühel juhul kirjutati lepingule alla 14 päeva enne 13 kuu pikkuse rakendusperioodi lõppu.


    II LISA

    Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (Budapest)

    Pädevus ja tegevus

    Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 173)

    Liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõime seisukohalt vajalikud tingimused.

    Sel eesmärgil ning kooskõlas avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemiga püüavad nad:

    kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega,

    ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut kogu liidu ulatuses,

    ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks ettevõtjatevahelist koostööd,

    edendada innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

    Instituudi pädevus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008)

    Eesmärgid

    Instituudi eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele, tugevdades liikmesriikide ja ühenduse innovatsioonivõimet. Sel eesmärgil edendab ja integreerib instituut innovatsiooni, teadust ja kõrgharidust kõige kõrgemate standardite kohaselt.

    Ülesanded

    Eesmärkide saavutamiseks teeb instituut järgmist:

    a)

    määrab kindlaks oma prioriteetsed valdkonnad;

    b)

    teeb võimalike partnerorganisatsioonide seas tutvustustööd ja edendab nende osalemist oma tegevuses;

    c)

    valib välja ja nimetab prioriteetsetes valdkondades teadmis- ja innovaatikakogukonnad ning määrab kokkuleppega kindlaks nende õigused ja kohustused; tagab neile vajaliku toetuse; rakendab nõuetekohaseid kvaliteedikontrolli meetmeid; teostab pidevalt seiret ja hindab perioodiliselt nende tegevust; tagab nendevahelise koordineerimise kohase taseme;

    d)

    mobiliseerib avalikest ja eraallikatest rahalised vahendid ja kasutab oma ressursse kooskõlas käesoleva määrusega. Eelkõige püüab ta hankida märgatava ja üha suurema osa oma eelarvest eraallikatest ja oma tegevusest saadud tulust;

    e)

    edendab partnerorganisatsioonideks olevate kõrgharidusasutuste antud kraadide ja diplomite, mis võivad olla märgistatud ka kui EITi kraadid ja diplomid, tunnustamist liikmesriikides;

    f)

    edendab heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga integreerimise nimel, et kujundada ühine innovatsiooni- ja teadmiste edasiandmise kultuur;

    g)

    püüab saada maailmatasemel innovatsiooni, kõrgema hariduse ja teadusuuringute pädevusasutuseks;

    h)

    tagab vastastikuse täiendavuse ja sünergia instituudi tegevuse ja ühenduse muude programmide vahel.

    Juhtimine

    Juhatus

    Koosseis

    Instituudi juhatusse kuulub 18 määratud liiget, kelle hulgas on nii ärikogemusega kui ka akadeemilise/teadusliku taustaga inimesi, ja neli valitavat liiget, kes valitakse teadmis- ja innovaatikakogukonna esitatud kandidaatide seast. Euroopa Komisjonil on vaatleja staatus.

    Ülesanded

    Juhatus vastutab instituudi tegevuse juhtimise, teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise, määramise, hindamise, neile toetuste eraldamise ning kõigi teiste strateegiliste otsuste eest.

    Täitevkomitee

    Koosseis

    Täitevkomitee koosneb viiest juhatuse liikmest, kaasa arvatud juhatuse esimees ja aseesimees. Juhatuse esimees juhatab ka täitevkomiteed.

    Ülesanded

    Jälgib instituudi juhtimist ning võtab vastu otsused, mida on vaja teha juhatuse koosolekute vahelisel ajal.

    Direktor

    Direktori määrab ametisse juhatus. Vastutab juhatuse ees instituudi haldus- ja finantsjuhtimise eest ning on instituudi seaduslik esindaja.

    Välisaudit

    Euroopa Kontrollikoda.

    Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

    Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

    2013. aastal instituudi käsutusse antud ressursid (sulgudes 2012. aasta andmed)

    Lõplik eelarve

    142,20 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 98,76 miljonit eurot maksete assigneeringuid.

    Töötajate arv seisuga 31. detsember 2013:

    Kohtade arv ametikohtade loetelus: 58 (52)

    Täidetud ametikohad: 41 (47)

    Muid ametikohti: 0 (0)

    Personal kokku: 41 (47), mis jaguneb tegevuste kaupa:

    põhitegevus: 25 (26)

    haldus- ja tugiülesanded: 16 (21)

    2013. aasta tooted ja teenused

    Korraldati neli EIT foorumi kohtumist teadmis- ja innovatsioonikogukondadega (platvorm regulaarse dialoogi pidamiseks instituudi direktori ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevjuhtide vahel). Samuti korraldati teadmis- ja innovatsioonikogukondade ning instituudi juhatuse kevadseminar.

    Juhatuse 5. detsembri 2013. aasta otsus 180 miljoni euro eraldamiseks 2014. aastal kolme teadmis- ja innovaatikakogukonna lisaväärtust andvate tegevuste rahastamiseks pärast konkurentsipõhise rahastamiskorra rakendamist, mis vastab 36 % kogueelarvest. Lisaks otsustas juhatus teadmis- ja innovaatikakogukondadele mõeldud 40 miljoni euro suuruse 2014. aasta lisaeelarve eraldise jagamise edasi lükata. Eraldis tuleb jagada eraldi ja võrdsetes osades, võttes muu hulgas arvesse strateegiliste soovituste elluviimist.

    2013. aastal haldasid kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda 12 5 6 15  015 euro suurust kogueelarvet, mis oli ette nähtud teadmis- ja innovaatikakogukondade lisaväärtust andvate tegevuste rahastamiseks instituudi poolt, ning 75 0 5 35  096 euro suurust eelarvet teadmis- ja innovaatikakogukondade lisaväärtust andvate tegevuste ja täiendavate tegevuste rahastamiseks väljaspool instituuti.

    2013. aastal osales kolmes teadmis- ja innovaatikakogukonnas partnerina rekordarv organisatsioone: 487 (Climate-KIC: 187, EIT ICT Labs: 105, KIC InnoEnergy: 195).

    2013. aastal esitasid teadmis- ja innovaatikakogukonnad instituudile kuue peamise tulemusnäitaja koondteabe ja vastavad tõendavad dokumendid 2012. aasta kohta; instituut hindas neid ja kinnitas need teadmis- ja innovaatikakogukondade varasemate tulemuste hindamise käigus, mis on aluseks 2014. aasta eraldise konkurentsipõhisele rahastamiskorrale. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad esitasid instituudile ka 2013. aasta peamiste tulemusnäitajate prognoosi.

    Iirimaa kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi egiidi all korraldati Iirimaal Dublinis 29.—30. aprillil 2013 konverents „Fostering Innovation and Strengthening Synergies within the EU”.

    Avaldati uuring „Analysis of Synergies fostered by the EIT in the EU Innovation Landscape”.

    Austrias Grundlsees korraldati 11.–13. juulil ümarlauakohtumine ettevõtluse ja riskikapitali sobitamise teemal.

    11. novembril pandi Budapestis alus EIT vilistlaste kogukonnale.

    12. novembril anti Budapestis üle EIT 2013. aasta auhinnad: välja anti kolm EIT Venture Award auhinda ja kolm uut EIT CH.A.N.G.E. Award auhinda.

    Teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusel põhinevate arvukate edulugude levitamine.

    Allikas: instituudi edastatud lisa.


    INSTITUUDI VASTUSED

    9.

    Instituut on rahul, et kontrollikoda tunnustab instituudi tehtud suuri jõupingutusi mõjusa eelkontrolli läbiviimiseks eesmärgiga saada piisav kindlus, et toetusetehingud on seaduslikud ja korrektsed. Instituut kohustub veelgi täiendama audiitoritele antavaid juhiseid, et hüvitada kontrollikoja tuvastatud puudused ja suurendada auditiaruannete mõju.

    10.

    Instituudi järelauditi strateegia kohaselt valitakse auditeeritavad teadmis- ja innovatsioonikogukondade partnerid peamiselt riskihindamise alusel, et tagada piiratud vahendite maksimaalne tõhusus. Samas koostab instituut osa valimist veaprotsendi statistilise esinduslikkuse huvides juhuvalimina. See tagab teadmis- ja innovatsioonikogukondade partnerite tasakaalukama esindatuse partnerluse raamlepingute kehtivuse ajal. 2012. aasta toetuslepingute korral oli üldine veaprotsent 3 % auditeeritud toetustest, kuid tuvastatud veaprotsent juhuvalimis oli ainult 1,37 %. Tuvastatud veaprotsent 3,29 % riskipõhises valimis ei ole määratluse järgi kogu populatsiooni suhtes esinduslik. Kuivõrd esinduslik veaprotsent 1,37 % oli alla olulisuse piirmäära 2 %, ei teinud instituut aasta tegevusaruandes reservatsiooni ja on arvamusel, et 2012. aasta toetuslepingute alusel makstud toetused ei sisalda olulisi vigu.

    11.

    Instituut on võtnud proaktiivse lähenemisviisi, et otsekohe algatada hangete valdkonnas järgmisi leevendusmeetmeid. 1) Instituudisiseste menetluste, tegevusviiside ja dokumendimallide ulatuslik läbivaatamine, et need vastaksid asjakohastele avalike hangete eeskirjadele, eritähelepanuga nõuetekohasel kavandamisel ja vajaduste hindamisel. 2) Vajalike teenuste osutamise tagamiseks on instituut võtnud kasutusele olemasolevad komisjoni raamlepingud ja on algatanud uute teenuselepingute sõlmimiseks hankemenetlused. 3) Instituut on kavandanud instituudi personalile sarja hankekoolitusi. Instituut kohustub rakendama leevendusmeetmeid, et vältida hangete menetlusvigu tulevikus.

    12.

    Instituudi arvutuse järgi, mis põhineb kontrollikoja metodoloogial, oli 2013. aasta kombineeritud veamäär 2,12 %. Kuigi see oli tõesti kontrollikoja teatatud vahemikus, on oluline märkida, et toetuste finantsvigade määr (st esinduslik veamäär 1,37 %) oli tunduvalt madalam kui olulisuse piirmäär 2 %. Instituut kohustub ka täiustama sisemenetlusi, et vältida tulevikus hankemenetluste vigu.

    15.

    Instituut hangib teadmis- ja innovatsioonikogukondade täiendava tegevuse kulude auditeerimise tunnistused 2015. aasta I kvartali jooksul ning vastavus partnerluse raamlepingutes sätestatud 25 % maksimumiga kontrollitakse lõplike tulemuste alusel 2015. aasta esimeses pooles. Kui 25 % maksimumi nõue ei ole täidetud, nõutakse vastav summa tagasi teadmis- ja innovatsioonikogukonnalt (-kogukondadelt) vastavalt partnerluse raamlepingu sätetega. See tagasinõudmine kajastub instituudi 2014. aasta raamatupidamise aastaaruandes.

    16.

    Instituut tervitab kontrollikoja tähelepanekut eelarve täitmise kohta. 1. Jaotise (personalikulud) kulukohustuste assigneeringute üldine täitmismäär oli 84 %. Kuigi vastab tõele, et Euroopa Liidu toetuse täitmismäär oli 74 %, nagu märgitakse kontrollikoja aruandes, on oluline märkida, et liikmesriikide toetuse täitmismäär oli 100 %. Personalikulude täitmata osa on seotud personali suure voolavusega ning 2011. ja 2012. aasta palgakorrektsiooniks kavandatud assigneeringuga, mille maksmist enne aasta lõppu takistas hilisem Euroopa Kohtu otsus.

    17.

    Instituut võtab kontrollikoja märkused 2. jaotise (halduskulud) ülekannete kohta teadmiseks. 2012. aastast 2013. aastasse üle kantud assigneeringute kasutamata jätmine oli suures osas põhjustatud juhatuse 2012. aasta detsembri koosoleku kulude ülehindamisest – tegelikud kulud olid hinnatust väiksemad.

    18.

    Instituut võtab teadmiseks kontrollikoja märkused teadmis- ja innovatsioonikogukondade 2012. aasta toetusteks kavandatud kulukohustuste ülekandmise kohta 2012. aastast 2013. aastasse.


    Top