52014PC0673

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine on Euroopa Liidus reguleeritud nõukogu direktiiviga 2003/96/EÜ[1] (edaspidi „energia maksustamise direktiiv” või „direktiiv”).

Direktiivi artikli 19 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal lisaks eelkõige artiklite 5, 15 ja 17 sätetele ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada täiendav maksuvabastus või maksustamistaseme alandamine teatavatel poliitilistel kaalutlustel.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on lubada Horvaatial kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse eriotsatarbeliste masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel. Kõnealune vabastus on mõeldud demineerijatena registreeritud juriidiliste isikute kulude vähendamiseks, et kiirendada demineerimistegevust ning aidata Horvaatias rakendada humanitaardemineerimise poliitikat.

Maksuvabastuse kohaldamisega saab kiirendada demineerimist, mis toimub vastavalt jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise rahvusvahelisele konventsioonile (Ottawa leping, 1998), Oslos 2008. aastal allkirjastatud kobarlahingumoona käsitlevale rahvusvahelisele konventsioonile, millega keelatakse varutud kobarlahingumoona kasutamine, üleandmine, ladustamine ja hävitamine kaheksa aasta jooksul, ning Horvaatia Vabariigi 2005. aasta humanitaardemineerimise aktile.

Horvaatia võetava meetme eesmärk on anda stiimul oletatavate miiniväljade kiiremaks demineerimiseks ning põllumajandusmaa ja metsa puhastamiseks lõhkemata lahingumoonast, et neid alasid saaks taas kasutada majandustegevuse jaoks. Meetmel peaks olema ka vahetu positiivne mõju nende inimeste elule ja tervisele, kes elavad miinidest ja lõhkemata lahingumoonast puhastamata aladel.

Ilma meetme kohaldamiseta peavad demineerimisvarustusega ettevõtjad, kellel on lubatud teostada demineerimistegevust Horvaatia territooriumil, maksma mootorikütusena kasutatava gaasiõli eest riiklikku aktsiisimaksu 2 860 Horvaatia kuna (umbes 375,54 eurot)[2]. Kõnealust aktsiisimaksumäära kohaldatakse ka sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse mootorikütusena ning paiksetes mootorites, raskemasinates ja sellistes sõidukites, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool üldkasutatavaid teid (energia maksustamise direktiivi artikli 8 lõike 2 punktid b, c ja d). Ajaliselt piiratud maksuvabastus võimaldaks ettevõtjatel vähendada demineerimisega seotud kulusid ning suurendada piiratud aja jooksul kasumimarginaali, luues seega stiimuli oma töö tõhustamiseks meetme kohaldamisajal. See kiirendaks demineerimisprotsessi.

Taotlus ja selle üldine taust

8. aprill 2014. aasta kirjaga taotlesid Horvaatia asutused otsust, millega Horvaatial lubataks vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel. Horvaatia asutused esitasid lisateabe ja selgitused 15. juulil 2014.

Horvaatia asutused kavatsevad kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel. Meedet rakendatakse süsteemiga, mille puhul kohaldatakse tasutud aktsiisi tagasimaksmist, et kiirendada ülejäänud puhastamata alade demineerimist. Gaasiõliga käitatavad masinad, mille suhtes kohaldatakse aktsiisimaksuvabastust, liigitatakse vastavalt nende kasutuseesmärgile, töövahenditele ja -meetodile.

Horvaatia asutuste 1. jaanuaril 2014. aastal esitatud teabe kohaselt on kõikide oletatavate mineeritud alade ja ainuüksi lõhkemata lahingumoonast puhastamata alade pindala kokku 613,6 km2. Horvaatia hinnangul on kõnealuste miinidest puhastamata metsaalade kasutamata tootmispotentsiaalist tingitud aastakahjum umbes 30 miljonit eurot. Lõhkemata lahingumoonast puhastamata põllumajandusmaast 55 % on põllumaa ning ülejäänud osa heina- ja karjamaad. Hinnanguliselt 900 000 inimest (umbes 20 % elanikkonnast) elab endiselt oletatavate mineeritud alade vahetus läheduses. Ajavahemikul 1991–2013 oli miinidest puhastamata aladel selle lahingumoonaga seotud 1 353 õnnetusjuhtumit, milles sai vigastada 1 976 ja surma 510 inimest.

Horvaatia on taotlenud maksuvabastust kuueaastaseks ajavahemikuks, mis on direktiivi artikli 19 lõikes 2 osutatud maksimaalne ajavahemik.

Reguleerimisala

Meetme raames toetuse saajad on juriidilised isikud, kellel on Horvaatia miinivastase tegevuse keskuse luba ja kes on registreeritud tegutsemiseks humanitaardemineerimise valdkonnas vastavalt humanitaardemineerimise seadusele[3], humanitaardemineerimise eeskirjadele[4] ja tehniliste nõuetega seotud eeskirjadele, milles käsitletakse humanitaardemineerimises kasutatavate demineerimismasinate vastavuse kontrollimist[5]. Toetusesaajad täidavad demineerimismasinate abil demineerimise ja territooriumi lõhkemata laskemoonast puhastamisega seotud ülesandeid ning loovad lõhkematerjali käitlemise korraldajale tingimused lõhkemata miinide deaktiveerimiseks. Akrediteeritud masinaid määratletakse vastavalt nende liigile, tegevuseesmärgile ja kütusekulule, mis omakorda sõltuvad masina puhastamissügavusest, kiirusest, puhastamistihedusest ja masina mõjust tihenenud pinnasega rööbasteedele. Meetme raames antav maksuvabastus antakse tasutud aktsiisi tagasimaksmisena tasutud arvete alusel. Kõnealused dokumendid hõlmavad ostjate andmeid, masina seerianumbrit, selle töötundide arvu, ostetud gaasiõli kogust ja gaasi ostmise kuupäeva.

Vastavalt Horvaatia asutuste esitatud andmetele on Horvaatias 36 registreeritud juriidilist isikut 47 humanitaardemineerimises kasutatava masinaga. Ent meede ei ole ette nähtud üksnes kõnealuste akrediteeritud ettevõtjate suhtes kohaldamiseks, vaid tulevikus hakatakse seda kohaldama ka uute akrediteeritud ettevõtjate ja demineerimises kasutatavate masinate suhtes. Horvaatia miinivastase tegevuse keskus akrediteerib ja registreerib kõik uued demineerimismasinad, mida kavatsetakse kasutada humanitaardemineerimisel.

Vastavalt Horvaatia asutuste esitatud teabele sõltub meetme raames toetusesaaja kohta antava maksuvabastuse summa demineerimismasinatega puhastatava maa-ala suurusest ja sellistel aladel demineerimisel kasutatavate masinate käitamiseks vajaliku gaasiõli üldkogusest. 2013. aastal kõigi demineerimisega hõlmatud ettevõtjate keskmise kütusekulu andmete alusel arvutatud vähendatud maksumäärast tulenev maksuvabastuse summa on Horvaatia hinnangul ligikaudu 2 907 038 Horvaatia kuna (ligikaudu 381 736,50 eurot), mis tähendab keskmiselt 61 859,15 Horvaatia kuna või 8 123,01 eurot masina kohta aastas. Horvaatia asutused prognoosivad, et kuue aasta jooksul, mil meedet kohaldatakse, suurenevad keskmisel hinnangulisel kütusekulul põhinevad iga-aastased eelarvekulud järgmiselt: 2015. aastal 2 965 179 Horvaatia kuna (ligikaudu 389 371,23 eurot; 2016. aastal 3 024 482 Horvaatia kuna (ligikaudu 397 158,66 eurot, 2017. aastal 3 084 971 Horvaatia kuna (ligikaudu 405 101,83 eurot; 2018. aastal 3 146 671 Horvaatia kuna (ligikaudu 413 203,87 eurot; 2019. aastal 3 209 604 Horvaatia kuna (ligikaudu 421 467,94 eurot, 2020. aastal 3 273 796 Horvaatia kuna (ligikaudu 429 897,30 eurot) ning kogusumma on: 18 704 706 Horvaatia kuna (ligikaudu 2 456 200,83 eurot.

Meetme rakendamine

Horvaatia miinivastase tegevuse keskuse (HCR) pädevad talitused jälgivad ja registreerivad masinate tööd. Arvestust peetakse iga projekti (puhastatava ala) kohta. Iga masina kohta on erivorm, milles registreeritakse masina tööaeg ja kütusekulu iga päeva kohta.

Kui projekt on lõppenud, siis esitab demineerimise valdkonnas tegutsev ettevõtja aktsiisimaksu tagastamise vormi oma konkreetsel alal kasutatud demineerimismasinate kohta ja registreerimisvormi iga masina kohta. Vormid kiidab heaks asjaomase ala haldaja ja kinnitab Horvaatia miinivastase tegevuse keskuse järelevalveametnik, kes vastutab projekti järelevalve eest ja viibib kogu aeg demineeritaval alal, et teha kohapealseid kontrolle.

Vastavalt oma üldisele vastutusele jälgida aktsiisialaste õigusaktide täitmist ja lisaks muudele järelevalveülesannete täitmisele kontrollib rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv maksuamet demineeritavat ala käsitleva teabe alusel süstemaatiliselt ka demineerimismasinates kasutatud kütusekoguseid. Maksuvabastus antakse tasutud aktsiisi tagasimaksena.

Horvaatia asutuste argumendid seoses kõnealuse meetme mõjuga siseturule

Meetme võtmisega ei anta teatavatele ettevõtjatele eeliseid teiste ees, kuna meedet kohaldatakse kõigi humanitaardemineerimisega hõlmatud ettevõtjate suhtes, seega ei ole ühelgi konkreetsel ettevõtjal majanduslikku eelist. Horvaatia eeldab ka, et meede ei mõjuta ELi-sisest kaubandust, võttes arvesse selle eripära ning seda, et meede piirdub miinidest puhastamata Horvaatia Vabariigi aladega.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, eriti selle artikli 8 lõige 1 ja artikli 8 lõike 2 punktid c ja d.

Meetme hindamine vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19

Teatavad poliitilised kaalutlused

Direktiivi artikli 19 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud:

„Lisaks eelmiste artiklite sätetele, eriti artiklitele 5, 15 ja 17, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada täiendava maksuvabastuse või -vähenduse teatavatel poliitilistel kaalutlustel.”

Kõnealuse maksuvabastusega püüavad Horvaatia asutused kiirendada lõhkemata laskemoonast veel puhastamata alade demineerimist Horvaatia eri piirkondades. Ilma selle meetme võtmiseta maksustataks humanitaardemineerimisel masinate käitamiseks kasutatavat gaasiõli maksumääraga 2 860 Horvaatia kuna (ligikaudu 375,54 eurot) 1 000 l kohta. Tuleb märkida, et Horvaatia kohaldab sama maksumäära mootorikütusena kasutatava gaasiõli suhtes ja direktiivi 2003/96/EÜ artikli 8 lõike 2 punktides c ja d sätestatud eesmärkidel. Samuti saaks taotletava maksuvabastuse ajaliselt piiratud kohaldamisega luua stiimuli humanitaardemineerimisega tegelevatele ettevõtjatele, et nad lõpetaksid oma töö enne meetme kuus aastat kestva kohaldamisaja lõppu ja aitaksid seega saavutada nimetatud poliitilist eesmärki – kiirendada lõhkemata laskemoonast veel puhastamata alade demineerimist. Kui kavandatav meede välja arvata, ei ole Horvaatias muid toetusi, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes tegelevad humanitaardemineerimisega lõhkemata laskemoonast puhastamata aladel.

Horvaatia on juhtinud tähelepanu asjaolule, et meetmel oleks vahetu positiivne mõju selliste inimeste elule ja tervisele, kes elavad miinidest ja lõhkemata lahingumoonast puhastamata aladel. Kooskõlas eespool esitatuga märgib komisjon, et vastavalt Horvaatia asutuste esitatud andmetele on ajavahemikul 1991–2013 saanud Horvaatias miinide tõttu vigastada 1 976 ja surma 510 inimest. Horvaatia märgib ka, et miinidest puhastamata põllumajandusmaade harimata jätmisest tingitud saamata tulu võib ulatuda kuni 50 miljoni euroni.

Kokkuvõttes võib öelda, et soov kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel Horvaatia eri piirkondades, põhineb teatavatel poliitilistel kaalutlustel, mis on eelkõige seotud sotsiaal-, ohutus-, tervishoiu- ja regionaalpoliitikaga.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Taotletud meede hõlmab peamiselt ELi tervishoiu-, regionaal- ja keskkonnapoliitikat sel määral, kuivõrd sellega aidatakse osaliselt Horvaatia Vabariigi piirkondades kiiremini vähendada miinidest veel puhastamata alasid, mis kujutavad endast ohtu inimeste elule ja tervisele, koduloomadele ja elusloodusele. Tuleks märkida, et Horvaatias elab hinnanguliselt 900 000 inimest ikka veel oletatavate mineeritud alade läheduses, mis seab ohtu nende tervise ja turvalisuse.

Komisjon märgib, et meede piirdub gaasiõliga, mida kasutatakse akrediteeritud eriotstarbelistes masinates, mis on spetsiaalselt kavandatud ja ehitatud mineeritud alade puhastamiseks. Samuti kohaldatakse kõnealust meedet ainult Horvaatia Vabariigi piirkondades mis on veel miinidest puhastamata. Samuti tuleks märkida, et kõnealuseid masinaid ei saa kasutada mis tahes vedudeks avalikel teedel.

Seega võib järeldada, et meede on kooskõlas liidu tervishoiu-, keskkonna-, energia- ja transpordipoliitikaga.

Kirjeldatud asjaolude põhjal tundub meede olevat vastuvõetav ka siseturu nõuetekohase toimimise ja ausa konkurentsi tagamise vajaduse vaatenurgast eelkõige seetõttu, et puudub teatavate ettevõtjate eelis teiste ees, kuna meedet kohaldatakse kõigi selliste ettevõtjate suhtes, kes tegelevad humanitaardemineerimisega Horvaatias. Võttes arvesse meetme eripära ja seda, et see piirdub miinidest veel puhastamata Horvaatia Vabariigi aladega, ei mõjuta see ka ELi-sisest kaubandust.

Meetme kohaldamisperiood

Komisjon soovitab määrata kohaldamisajaks direktiivis 2003/96/EÜ lubatud maksimaalse ajavahemiku, st kuus aastat. See ajavahemik tundub asjakohane, et võimaldada Horvaatia asutustel koguda teavet meetme tulemuste hindamiseks ning anda meetmest kasu saavatele ettevõtjatele piisaval määral kindlust ja piisavalt aega, et viia lõpule miinidest veel puhastamata alade vähendamise protsess.

Riigiabi eeskirjad

Horvaatia asutused kavatsevad kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse humanitaardemineerimisel masinate käitamiseks, makstes tagasi kogu aktsiisimaksu. Meede kujutab endast riigiabi ja sellest tuleb komisjonile teatada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGU TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Käesolev ettepanek põhineb Horvaatia esitatud taotlusel ja käsitleb ainult kõnealust liikmesriiki.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõju hindamine

Käesolevas ettepanekus käsitletakse ühe liikmesriigi taotlusel talle antud luba.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Subsidiaarsuse põhimõte

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 113 hõlmatud kaudse maksustamise valdkond ei ole ELi toimimise lepingu artikli 3 kohaselt iseenesest Euroopa Liidu ainupädevuses.

Samas on liikmesriikide pädevus selles valdkonnas ELi kehtiva õigusega rangelt reguleeritud ja piiratud. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 kohaselt võib üksnes nõukogu lubada liikmesriigil kehtestada selle sätte kohaseid täiendavaid maksuvabastusi või -vähendusi. Liikmesriigid ei saa nõukogu asemel seda otsust vastu võtta.

Ettepanek on seega kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Maksuvabastus ei ületa kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajaminevat (vt eespool siseturgu ja ausat konkurentsi käsitlevad kaalutlused).

Õigusakti valik

Kavandatav vahend: nõukogu otsus.

Direktiivi 2003/96 artikliga 19 on ette nähtud üksnes kõnealust liiki õigusakt.

4.           MÕJU EELARVELE

Meetmega ei kaasne liidule rahalist ega halduskoormust. Ettepanek ei mõjuta seega liidu eelarvet.

2014/0312 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega lubatakse Horvaatial vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik,[6] eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       8. aprill 2014. aasta kirjaga taotlesid Horvaatia ametiasutused otsust, millega lubatakse Horvaatial vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel.

(2)       Maksuvabastusega, mida Horvaatia kavatseb kohaldada, tahetakse kiirendada miinidest veel puhastamata alade vähendamist eri piirkondades. Meetmel on seega otsene positiivne mõju inimeste elule ja tervisele nendes piirkondades.

(3)       Meede piirdub akrediteeritud eriotstarbeliste masinatega, mis on spetsiaalselt kavandatud ja ehitatud mineeritud alade demineerimiseks.

(4)       Meede piirdub miinidest veel puhastamata aladega Horvaatia territooriumil.

(5)       Meedet kohaldatakse kõigi selliste ettevõtjate suhtes, kes on seotud humanitaardemineerimisega Horvaatias, seega ei anta ühelegi ettevõtjale majanduslikku eelist.

(6)       Seetõttu on meede siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi tagamise vajaduse vaatevinklist vastuvõetav ning samuti on see kooskõlas Euroopa Liidu tervishoiu-, keskkonna-, energia- ja transpordipoliitikaga.

(7)       Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikest 2 tuleneb, et kõik selle artikli alusel antavad load peavad olema ajaliselt rangelt piiritletud. Selleks et anda asjaomastele ettevõtjatele piisaval määral kindlust ja piisavalt aega, et viia lõpule miinidest veel puhastamata alade vähendamise protsess, antakse luba kuueks aastaks.

(8)       Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Horvaatial on lubatud oma territooriumil kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse eriotstarbeliste masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel. Meede piirdub akrediteeritud eriotstarbeliste masinatega, mis on spetsiaalselt kavandatud ja ehitatud mineeritud alade demineerimiseks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval. Otsus kaotab kehtivuse kuus aastat pärast seda.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Horvaatia Vabariigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

([1])            Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

([2])            Kõik arvutused põhinevad 1. oktoobri 2013. aasta vahetuskursil, st 7,6153 Horvaatia kuna 1 euro eest. Vt ELT C 286, 2.10.2013.

([3])            Horvaatia Vabariigi Teataja nr-d 153/2005, 63/2007 ja 152/2008.

([4])            Horvaatia Vabariigi Teataja nr-d 53/2007, 111/2007 ja 141/2011.

([5])            Horvaatia Vabariigi Teataja nr-d 53/2007, 39/2011 ja 57/2013.

([6])            ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.