29.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 285/141

—

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist, sõlmimise kohta (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahelist vabatahtlikku partnerluslepingut, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (2),

—

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 esimesele lõigule, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C7-0344/2013),

—

võttes arvesse põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 13. septembri 2007. aasta resolutsiooniga 61/295 (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (4),

—

võttes arvesse Maailmapanga 14. märtsi 2012. aasta aruannet „Justice for forests: Improving criminal justice efforts to combat illegal logging“ („Metsade õiglane kohtlemine: kriminaalõiguse tõhustamine ebaseadusliku metsaraie tõkestamiseks“) (5),

—

võttes arvesse Human Rights Watchi 16. juuli 2013. aasta aruannet „The dark side of green growth: Human rights impacts of weak governance in Indonesia’s forestry sector“ („Rohelise majanduskasvu varjukülg: Indoneesia metsandussektori nõrga haldamise mõju inimõigustele“) (6),

—

võttes arvesse 9. novembril 2009. aastal allkirjastatud laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahel,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et 30. septembril 2013 allkirjastasid Indoneesia valitsus ja EL metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja ELi toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu (FLEGT), millega nad kinnitasid mõlemapoolset kohustust tagada, et ELi toodav puit on raiutud ja puittooted toodetud ja transporditud seaduslikult;

B.

arvestades, et vabatahtlike partnerluslepingute eesmärk on lõpetada ebaseaduslik metsaraie, parandada metsahaldust ja lõpptulemusena tagada metsade säästev majandamine ning toetada ülemaailmseid jõupingutusi metsade hävitamise ja nende seisundi halvendamise peatamiseks;

C.

arvestades, et vabatahtlikud partnerluslepingud peaksid soodustama süsteemseid muutusi metsandussektoris ja toetama nõudeid järgivaid ettevõtjaid, kes hangivad puitu seaduslikest ja usaldusväärsetest allikatest, ning kaitsma neid kõlvatu konkurentsi eest;

D.

arvestades, et Indoneesia on Amazonase ja Kongo vesikondade järel maailma suuruselt kolmas vihmametsade ala, aga ka oluline kasvuhoonegaaside tekitaja, mis on peamiselt tingitud vihmametsade ja süsinikurikaste turbamaade ulatuslikust kasutamisest muudes maakasutusvaldkondades, näiteks palmiõli ja paberi tootmises;

E.

arvestades, et Indoneesia kaotas ajavahemikus 2009–2011 vähemalt 1 240 000 hektarit metsa;

F.

arvestades, et ainult 10 % (väärtuse alusel) Indoneesia puidu ja puittoodete ekspordi sihtkohaks on EL, samas kui suurem osa eksporditakse Aasia riikidesse, mistõttu on vabatahtlik partnerlusleping kogu Indoneesia puidutööstuse jaoks oluline standardi määraja;

G.

arvestades, et Indoneesia metsandussektor on Interpoli ja Maailmapanga 2012. aasta uuringu kohaselt sektor, kus on suur rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise oht;

H.

arvestades, et Human Rights Watchi andmetel kaotas Indoneesia metsandussektoris valitseva korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu tõttu aastatel 2007–2011 ligi seitse miljardit USA dollarit; arvestades, et Indoneesia korruptsioonivastase võitluse komisjoni aseesimees on kirjeldanud metsandussektorit kui „piiramatu korruptsiooni allikat“ (7); arvestades, et Indoneesia on siiski teinud viimastel aastatel finantskuritegude eest vastutusele võtmisel märkimisväärseid edusamme, nagu tõendas ka ülemkohtu 2012. aasta detsembri süüdimõistev otsus palmiõli tootjale Asian Agri Group maksudest kõrvalehoidumise eest;

I.

arvestades, et mõlemad pooled peavad kokku leppima Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi (Sistem Verifikasi Legalitas Kayu – SVLK) osas, et vabatahtliku partnerluslepinguga hõlmatud Indoneesia puit ja puittooted saaksid siseneda ELi turule FLEGT-litsentsiga puiduna, mida peetakse ELi puidumääruse (8) tingimustel automaatselt seaduslikuks;

J.

arvestades, et Indoneesia SVLK-d vaadatakse praegu läbi, et viia see kooskõlla vabatahtliku partnerluslepingu nõuetega;

K.

arvestades, et komisjonil on nõukogu määrusest (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) (9) tulenevalt õigus võtta vastu üksikasjalikke nõudeid FLEGT-litsentside väljastamiseks ning muuta kõnealuse määruse I lisas esitatud partnerriikide ja nende määratud, litsentse väljastavate asutuste loetelu;

L.

arvestades, et Indoneesia konstitutsioonikohus tegi 6. mail 2013 otsuse, et traditsiooniliselt põliselanikele kuulunud metsi ei tohiks klassifitseerida „riigimetsa alade“ hulka kuuluvateks, sillutades seeläbi teed arhipelaagi põliselanike õiguste laiaulatuslikumale tunnustamisele;

1.

avaldab tunnustust Indoneesia ülisuurte vabatahtlike jõupingutuste eest vohava ebaseadusliku raie ja sellega seotud kaubanduse vastu võitlemisel SVLK väljatöötamise abil paljusid sidusrühmi hõlmavate protsesside rakendamise kaudu ja eelkõige viimastel kuudel tehtud märkimisväärsete edusammude eest; on siiski mures teatavate probleemide pärast; tuletab meelde, et FLEGT-litsentside ametlikuks väljastamiseks peab SVLK toimima eesmärgiga saavutada vabatahtliku partnerluslepingu eesmärgid;

2.

peab tervitatavaks ELi ja Indoneesia Vabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu üle peetud läbirääkimiste tulemusi; kordab, et toetab vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist ja soovib toetada selle edukat rakendamist;

3.

märgib, et enamik riigi kõnealustest puiduallikatest ei ole siiamaani SVLK sertifikaati saanud ning et tarneahelasse siseneb suur kogus metsade hävitamisest pärit kontrollimata puitu;

4.

rõhutab, kuivõrd oluline on laiendada SVLK ulatust, sealhulgas auditeerimist, et see hõlmaks kõiki puidutootmise piirkondi ja tarneahela kõiki etappe, ning tagada, et kontrollitud seaduslik puit eraldatakse kontrollimata puidust, et viimane ei siseneks SVLK tarneahelatesse;

5.

peab metsade maakasutuse muutmist püsivaks probleemiks Indoneesia maakasutuse haldussüsteemis; peab kahetsusväärseks asjaolu, et praegu ei auditeerita SVLK raames ettevõtetele metsa maakasutuse muutmise lubade andmise protsessi, eriti seda, kas nad viivad läbi keskkonnamõju hindamised (AMDAL) ja järgivad metsa maakasutuse muutmise loataotlusmenetluse raames kehtestatud piiranguid;

6.

märgib, et praegune SVLK võimaldab tunnistada metsaraie seaduslikuks ka siis, kui põlisrahvaste ja kohalike kogukondade maakasutuse õigusega seotud nõudeid ei ole rahuldatud ning/või nõuetekohast hüvitist ei ole makstud, kui see on asjakohane; palub, et komisjon nõuaks Indoneesia valitsuselt tungivalt tagada, et seaduslikkuse kontrollimisel võetakse arvesse traditsiooniliste kogukondade õigust metsadele, põlisrahvaste ja kohalike kogukondade vaba, eelnevat ja teadlikku nõusolekut, ja vajaduse korral hüvitist metsamaadele juurdepääsu kadumise eest, ja et kontrolliasutustele antakse volitus hinnata, kas ettevõtted on kohalikest maakasutusõigustest kinni pidanud ja kas maa on seadusega määratletud;

7.

julgustab Indoneesia valitsust tagama, et sertifitseerimismenetlus ei oleks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes diskrimineeriv;

8.

palub komisjonil nõuda Indoneesia valitsuselt tungivalt, et viimane tagaks järgmiste tingimuste täitmise:

9.

palub Indoneesia valitsusel täiendada SVLK kohast seaduslikkuse kontrolli otsustavate meetmetega metsandussektoriga seotud finantskuritegude (nt rahapesu ja maksupettuse) vastu võitlemiseks, et suurendada riigi usaldusväärsust FLEGT-litsentside väljastamisel;

10.

palub Indoneesia valitsusel asuda tegutsema oma äsjase otsuse nimel jõustada maksualased õigusaktid ja nõuda dokumente, mis tõendavad, et puitu eksportivad ettevõtted järgivad täielikult Indoneesia maksuseaduseid ja 2010. aasta rahapesu tõkestamise seadust;

11.

tervitab Indoneesia valitsuse „ühe kaardi“ algatust, mille eesmärgiks on suurendada üldsuse juurdepääsu ajakohastele ja läbipaistvatele andmetele ja kaartidele, ilma milleta võivad seaduste ebajärjepidev ja erisugune tõlgendamine ning konfliktid kohalike kogukondade ja põliselanikega takistada Indoneesias head metsahaldust; rõhutab asjaolu, et sõltumatutel metsade järelevalveasutustel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema sellisele põhiteabele juurdepääs ning et kontsessioonide kaardid, ülestöötamiskavad ja teave lubade kohta peaksid olema avalikult kättesaadavad; palub Indoneesia valitsusel kiirendada „ühe kaardi“ algatust ja avaldada selle esimene versioon, sealhulgas metsalitsentside ja maakasutuse nõuetega seotud oluline teave;

12.

kutsub komisjoni üles tagama oma osalemisega ühises rakenduskomitees pettuse- ja korruptsiooniohu tõhusa vähendamise, sealhulgas riskipõhise pettuste tõkestamise kava väljatöötamise abil;

13.

tõdeb, et puidu seaduslikkuse kontrollimine sõltub peaaegu täielikult audiitorite ja sõltumatute järelevalveasutuste tegevusest; peab kiiduväärseks SVLK ametlikku rolli kui näidet kodanikuühiskonna sõltumatust järelevalvest; märgib siiski, et sõltumatu järelevalve võrgustike suutlikkus on inimressursside ja rahaliste vahendite osas väga piiratud;

14.

palub komisjonil nõuda Indoneesia valitsuselt tungivalt, et viimane tagaks piisava rahastamise ja koolituse võimaldamise audiitoritele, kontrolliasutustele ja sõltumatutele metsajärelevalveasutustele, et nad saaksid teha korrapärast kohapealset järelevalvet, pistelist kontrolli ja auditeerimisi;

15.

tervitab Indoneesia valitsuse poolt määratud metsapolitsei rolli tugevdamiseks tehtavaid jõupingutusi; märgib siiski, et Indoneesia metsandusministeerium peaks veelgi parandama oma korda ebaseadusliku metsaraie juhtumite järelevalve, kataloogimise ja järelmeetmete osas; toonitab, kui ääretult oluline on anda õiguskaitseasutustele teada äriühingutest, kes toimivad ebaseaduslikult;

16.

palub komisjonil nõuda Indoneesia valitsuselt tungivalt, et viimane tagaks, et asjaomaste õigusaktide rikkumisest teatavatele sõltumatutele järelevalvearuannetele vastataks nõuetekohaselt, ja et asjaomased ametiasutused võtaksid selliste õigusaktide rikkumiste tuvastamise korral tõhusaid ja hoiatavaid jõustamismeetmeid;

17.

rõhutab asjaolu, et sõltumatu järelevalve ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õiguste austamine on SVLK usaldusväärsuse suurendamise seisukohalt olulised tegurid; rõhutab seetõttu, et on oluline seda suunda jätkata ja suurendada läbipaistvust teiste kodanikuühiskonna rühmade jaoks ning et kodanikuühiskonna teostatav sõltumatu järelevalve peaks toimuma ilma vägivalla, ähvarduste või igasuguse väärkohtlemiseta ning selle esinemise korral peaks sellele järgnema range vastutuselevõtmine;

18.

palub komisjonil nõuda Indoneesia valitsuselt tungivalt, et viimane tagaks järgmiste tingimuste täitmise:

19.

palub komisjonil tagada, et Indoneesia konstitutsioonikohtu 6. mai 2013. aasta otsuse leide võetakse SVLK läbivaatamisel nõuetekohaselt arvesse;

20.

kutsub komisjoni üles lihtsustama Indoneesia valitsuselt nõutavate edusammude tegemist ning tagama piirkondlikul tasandil võrdsed tingimused, rahuldades Indoneesia valitsuse taotluse kaasata Sarawaki piirkond ELi ja Malaisia vabatahtliku partnerluslepingu üle peetavatesse läbirääkimistesse;

21.

on teadlik asjaolust, et teatavad käesolevas resolutsioonis sisalduvad nõuded ulatuvad kaugemale kriteeriumitest, mis on kehtestatud litsentsisüsteemi heakskiitmist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu 8. lisas; kutsub komisjoni üles tagama edusammude tegemise nende täiendavate nõuete täitmisel, mida parlament oluliseks peab, ning andma parlamendile nende edusammude kohta tagasisidet enne litsentsisüsteemi heakskiitmist;

22.

kutsub komisjoni üles andma parlamendile korrapäraselt aru vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise edusammude kohta ning eelkõige selle kohta, kuidas eespool nimetatud teemasid on käsitletud ja käsitletakse ka edaspidi;

23.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Indoneesia valitsusele ja parlamendile.