This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013PC0078
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on consumer product safety and repealing Council Directive 87/357/EEC and Directive 2001/95/EC
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja direktiiv 2001/95/EÜ
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja direktiiv 2001/95/EÜ
/* COM/2013/078 final - 2013/0049 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja direktiiv 2001/95/EÜ /* COM/2013/078 final - 2013/0049 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Ohutute tarbijale mõeldud toodete vaba liikumine
on üks Euroopa Liidu nurgakivisid. See on ühtse turu oluline alustugi ja
võimaldab tarbijatel tooteid usaldada. Käesolevas ettepanekus, mille eesmärk on võtta
vastu tooteohutuse määrus, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta[1]
(üldise tooteohutuse direktiiv), käsitletakse tootmisprotsessi teel toodetud,
toiduks mittekasutatavaid tooteid. Nagu üldise tooteohutuse direktiivis, nii on
ka kavandatavas määruses nõutud, et tarbijale mõeldud tooted peatavad olema
ohutud, kehtestatud teatavad kohustused ettevõtjatele ning sätestatud üldist
ohutusnõuet toetavate standardite väljatöötamine. Kuigi kavandatava määruse toimimist ja koostoimet
muude ELi õigusaktidega on märkimisväärselt sujuvamaks muudetud ja
lihtsustatud, on samas säilitatud tarbijate ohutuse ja tervise kaitse kõrge
tase. Mitmes ELi õigusaktis (üldise tooteohutuse
direktiiv, määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja
turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega,[2] ning liidu valdkondlikud
ühtlustamisõigusaktid, mis hõlmavad ka tarbijale mõeldud tooteid) ettevõtjatele
sätestatud turujärelevalve eeskirjade ja kohustuste kattumine on tekitanud
segadust nii ettevõtjate kui ka riiklike asutuste hulgas ning on
märkimisväärselt vähendanud turujärelevalve toimingute tõhusust ELis. Käesoleva ettepaneku eesmärk on tarbijale mõeldud
tooteid reguleeriva õigusraamistiku selgemaks muutmine, võttes arvesse
selliseid viimastel aastatel õigusloomes toimunud arenguid nagu uue toodete
turustamise õigusraamistiku vastuvõtmine 2008. aastal[3], liidu valdkondlike
ühtlustamisõigusaktide vastavusseviimine kõnealuse uue õigusraamistikuga[4] ning Euroopa standardimismääruse
kohaldamine alates 1. jaanuarist 2013[5].
Ettepanek kuulub tooteohutuse ja turujärelevalve
paketti, mis hõlmab ka ühtse turujärelevalve määruse ettepanekut ja
mitmeaastast turujärelevalve tegevuskava ajavahemiku 2013–2015 kohta. Ühtse
turu aktis (2011)[6]
olid üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamine ja turujärelevalve kava
koostamine välja toodud algatustena, mis soodustavad majanduskasvu ja
töökohtade loomist. Ühtse turu akt II,[7]
mis võeti vastu 2012. aastal, kinnitab, et tooteohutuse ja turujärelevalve
pakett on põhimeede ELi turul ringlevate kaupade ohutuse parandamiseks
„turujärelevalvet ja tooteohutust käsitlevate eeskirjade parema ühtlustamise ja
jõustamise teel”. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA
KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Ajavahemikul 2009–2011 pidas komisjon üldsusega
laiaulatuslikke konsultatsioone üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise
kohta seoses mõjuhinnangu ulatusega. Pärast mõjuhinnangu ulatuse
kindlaksmääramist korraldas komisjon üldsusega konsulteerimise teise vooru, kus
keskenduti ELi tooteohutuse korra neljale peamisele parandamist vajavale
valdkonnale: (i) menetlused üldise tooteohutuse direktiivi standardite
kohustuslikuks muutmiseks ühtlustamata toodete jaoks, (ii) ohutuse hindamise
ühtlustamine, (iii) koostöö ja koordineerimine turujärelevalve alal, sealhulgas
ELi kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) ja veebipõhiste turustamiskanalite
toimimine ning (iv) vastavusse viimine kaupade vaba liikumise paketiga. Tuvastatud probleeme ja komisjoni välja pakutud
lahendusi käsitlev üldsusega konsulteerimise teine voor toimus 2010. aasta
maist detsembrini. Komisjon korraldas ajavahemikul 18. maist 20. augustini 2010
interneti teel kõnealusele neljale valdkonnale keskenduva konsultatsiooni
üldsusega. Komisjon kogus tagasisidet nelja konsultatsioonidokumendi ja üheksa
veebipõhise küsimustiku kaudu, mis olid suunatud mitmesugustele sidusrühmadele.
Vastanute hulka kuulusid 55 riiklikku asutust kõigist ELi liikmesriikidest
peale ühe ning Norrast, Islandilt ja Šveitsist. Konsultatsioonides osalesid ka
mitmed muud sidusrühmad, sealhulgas enam kui 30 äriühingut, 17
tarbijaorganisatsiooni ja rohkem kui 50 ettevõtjat (kelle hulka kuulusid ka
mitu VKEd). Kokku laekus üheksale veebipõhisele küsimustikule 305 vastust.
Lisaks esitasid 13 äri- ja tarbijaorganisatsiooni eraldi seisukohavõtud.
Konsulteerimisperioodi jooksul korraldati ka mitmeid ettekandeid ja otseseid
teabevahetusi sidusrühmadega (nii äri- kui ka tarbijaorganisatsioonidega). Üldsusega konsulteerimise teine voor lõppes 1.
detsembril 2010 rahvusvahelise sidusrühmade konverentsiga, mille teema oli
üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamine ja mille käigus komisjon sai
sidusrühmadelt tagasisidet avaliku internetikonsultatsiooni tähtsamate
järelduste kohta. Üldsusega konsulteerimise kolmas voor toimus 2011.
aasta jaanuarist märtsini. See korraldati temaatiliste kohtumistena
sidusrühmadega, milles osalesid asjaomaste valdkondade eksperdid. Kohtumistel
arutati struktuurseid küsimusi, sealhulgas turujärelevalve koordineerimise
korraldamist, ettevõtjate uute kohustuste (eelkõige jälgitavuskohustuste) mõju,
üldise tooteohutuse direktiivil põhinevate Euroopa standardite koostamiseks
vajalike nõuete kehtestamise korda ning toiduks mittekasutatavate toodete
ohutuseeskirjade selge ja arusaadava ülesehituse loomise meetmeid. Üks üldsusega konsulteerimise protsessi ja
huvitatud isikutega peetud dialoogi tulemusi oli turujärelevalve eeskirjade
üleviimine kehtivast üldise tooteohutuse direktiivist omaette turujärelevalve
määrusse, mis töötatakse välja ja võetakse vastu käsikäes käesoleva üldise
tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ettepanekuga. Komisjoni koostatud mõjuhinnang hõlmab seega nii
käesoleva ettepaneku kui ka uue turujärelevalve määruse ettepanekuga seotud
aspekte. Komisjoni mõjuhindamiskomitee esitas 2012. aasta septembris
ettepanekute kohta heakskiitva arvamuse. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG ·
Reguleerimisala ja mõisted Võrreldes liidu ühtlustamisalaste õigusaktidega on
kavandatud määruse reguleerimisala selgelt piiritletud. Kuigi põhimõte, mille
kohaselt kõik toiduks mittekasutatavad tarbijale mõeldud tooted peavad olema
ohutud, on üldkehtiv, kehtivad ettevõtjate üksikasjalikumad kohustused üksnes
nende ettevõtjate jaoks, kelle suhtes ei kohaldata konkreetse tootesektori
ühtlustamisõigusaktis sätestatud asjaomaseid kohustusi. Komisjon näeb ette, et
ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmiste ettevõtjate jaoks tuleb koostada
suunised, mis aitaksid kindlaks teha, millised õigusaktid kehtivad nende
toodetavate või levitatavate tarbijale mõeldud toodete suhtes. Mõistete artiklit on ajakohastatud ja see on
vajaduse korral viidud vastavusse uue toodete turustamise õigusraamistikuga[8]. ·
Üldine ohutusnõue ja ettevõtjate kohustused Nõue, mille kohaselt kõik liidu turule lastavad
või seal kättesaadavaks tehtavad tarbijale mõeldud tooted peavad olema ohutud,
on ELi tooteohutuse valdkonna õigusloome tugisammas. Säilitatud on juba üldises
tooteohutuse direktiivis sätestatud üldine toodete ohutuse nõue. Samas muutub
selle toimimine praktikas märkimisväärselt lihtsamaks tänu selge seose
loomisele valdkondlike õigusaktidega ja standardieeskirjade lihtsustamisele. Tarbijale mõeldud tooteid, mis vastavad tervise ja
ohutuse tagamisele suunatud valdkondlikele liidu ühtlustamisõigusaktile,
peetakse jätkuvalt ohutuks ka käesoleva kavandatud määruse kohaselt. Kui
tooteid ei vasta asjaomasele ühtlustamisõigusaktile, ei kehti nende puhul
ohutuse eeldus, kuid sellise olukorra korrigeerimine kuulub valdkondliku
õigusakti ja tulevase ühtse turujärelevalve määruse reguleerimisalasse. Lisaks sätestatakse ettepanekus põhikohustused
tarbijale mõeldud toodete turustusahelas osalevatele ettevõtjatele (tootjad,
importijad, levitajad), kui nende suhtes ei kohaldata vastavaid nõudeid
valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktide alusel. Need kohustused põhinevad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuse nr 768/2008/EÜ (mis
käsitleb toodete turustamise ühist raamistikku)[9]
erisätetel ja käsitlevad muu hulgas märgistamise, toote tuvastamise, ohtlike
toodete puhul võetavate parandusmeetmete ning pädevate asutuste teavitamisega
seotud küsimusi. Tootjad on kohustatud koostama oma toodete kohta tehnilise
dokumentatsiooni proportsionaalselt oma tootest tulenevate potentsiaalsete
ohtudega ning esitama dokumentatsioonis teabe, mis on vajalik toote ohutuse
tõestamiseks. Samuti sisaldab ettepanek otsusest nr 768/2008/EÜ
lähtuvat nõuet, mille kohaselt ettevõtjad peavad olema võimelised kindlaks
tegema ettevõtjad, kes neile toote tarnisid, ja ettevõtjad, kellele nemad
toodet tarnisid. Kui see on teatavat liiki toodetele omaste ohtude tõttu
õigustatud, tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu meetmeid, millega
nõutakse ettevõtjatelt elektroonilise jälgitavuse süsteemi loomist või
olemasoleva süsteemiga ühinemist. ·
Euroopa standardite kasutamine Nagu üldise tooteohutuse direktiiv, nii soosib ka
uus määrus standardite abil üldise ohutusnõude rakendamise toetamist. Samas on
märkimisväärselt lihtsustatud protsessi, mille kaudu tehakse kindlaks
olemasolevad Euroopa standardid, mis võimaldavad eeldada, et toode on ohutu,
või palutakse sellised Euroopa standardid välja töötada, ja kõnealune protsess
on viidud vastavusse määrusega (EL) nr 1025/2012, milles sätestatakse Euroopa
standardimise uus üldine raamistik[10].
Sellega rõhutab komisjon kaasreguleerimisel põhineva lähenemisviisi tähtsust ja
soodustab Euroopa standardite kasutamist kavandatud määruse toetamiseks. ·
Turujärelevalve ja RAPEXi eeskirjade üleviimine
uude turujärelevalve määrusse Kooskõlas nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata ja
nii tarbijatele kui ka professionaalidele mõeldud toodete turujärelevalve
tugevdamise ja sujuvamaks muutmise eesmärgiga on kehtiva üldise tooteohutuse
direktiivi turujärelevalvet ja RAPEXit käsitlevad sätted üle viidud uue ühtset
turujärelevalvet käsitleva määruse ettepanekusse. Uue määrusega luuakse
ühekihiline süsteem, kus kõik turujärelevalve eeskirjad on koondatud ühte
õigusakti ja kus RAPEX on ainus ohtlike toodete hoiatussüsteem. Täiendav teave
on esitatud toodete turujärelevalve määruse ettepanekus. ·
Liidu pädevus, subsidiaarsus, proportsionaalsus
ja õiguslik vorm Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu
(„ELi toimimise leping”) artiklil 114, milles nähakse siseturu rajamiseks ja
selle toimimiseks ette sama õiguslik alus, mille põhjal on võetud vastu kehtiv
üldise tooteohutuse direktiiv. Tooteohutuse õiguslikus reguleerimises on liidul
ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 alusel jagatud pädevus. Siseturu piires, kus on tagatud toodete vaba
liikumine, saab tooteohutuseeskirju tulemuslikult vastu võtta vaid liidu
tasandil. See on vajalik kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks (kooskõlas
ELi toimimise lepingu artikliga 169) ning selleks, et liikmesriigid ei võtaks
vastu lahknevaid toote-eeskirju, mille tagajärjeks oleks siseturu killustumine.
Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse ja
subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev ettepanek kõnealuste
eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ettepanek tehakse määruse vormis. See on
asjakohane õiguslik vahend, sest sellega kehtestatakse selged ja üksikasjalikud
eeskirjad, mida hakatakse kõikjal liidus kohaldama ühtemoodi ja ühel ajal.
Sellega välistatakse võimalus liikmesriikidel eeskirju erineval viisil üle
võtta, mis võiks viia erisuguste tervise- ja ohutuskaitse tasemeteni ning luua
siseturul tõkkeid. Riiklike ülevõtmismeetmete asendamisel on ka suur lihtsustav
mõju, sest see võimaldab ettevõtjatel korraldada oma äri liikmesriikide
siseriiklikest õigusaktidest koosneva kogumi asemel ühe ja sama õigusraamistiku
alusel. ·
Põhiõigused Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga
tahetakse käesoleva ettepanekuga tagada inimeste tervise kaitse (harta artikkel
35) ja tarbijate kaitse (artikkel 38) kõrge tase, kindlustades liidu turul
kättesaadavaks tehtud toodete ohutuse kõrge tase. Ettepanek mõjutab ettevõtjate
äritegevuse vabadust (artikkel 16), kuid tarbijale mõeldud toodete tootjatele,
importijatele ja levitajatele pandud kohustused on vajalikud nende toodete
ohutuse kõrge taseme tagamiseks. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanekul ei ole eelarvele muud mõju peale
selle, mis on seotud üldise tooteohutuse direktiivi kujul juba liidu acquis'sse
kuuluva määruse nõuetekohase haldamisega. Mõju eelarvele on juba ette nähtud
olemasolevate või kavandatud programmide raames ja on kooskõlas komisjoni uue
mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga. Üksikasju on selgitatud
käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses. 5. LIHTSUSTAMINE JA ARUKAS
REGULEERIMINE Käesoleva ettepanekuga aidatakse kaasa ELi
õigusaktide lihtsustamisele ja selles järgitakse aruka reguleerimise
põhimõtteid. Käesolevat ettepanekut koostades on komisjon teinud kokkuvõtte
olulistest edusammudest kõnealuse valdkonna õigusloomes, mille eesmärk on
tooteohutuse tagamine ning milles ei tehta reeglina vahet, kas käsitletavad
tooted on mõeldud tarbijatele või professionaalsetele kasutajatele.
Vastupidiselt 10 või 15 aasta tagusele olukorrale ei ole enam otstarbekas
kohaldada teise tasandi kohustusi ettevõtjate suhtes, kelle tegevus on juba
piisavalt reguleeritud valdkondlike õigusaktidega. Samas on kohustused, mis
kehtivad ettevõtjatele, kes toodavad, impordivad või levitavad tarbijatele
mõeldud tooteid, mida ei hõlma eriõigusaktid, enamjaolt vastavuses ühtlustatud
toodete suhtes kehtivate kohustustega Selline lähenemisviis vähendab halduskoormust ja
nõuete täitmisega seotud kulusid ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate jaoks. Tulevikus on neil lihtne saada ülevaade oma
äritegevuse suhtes kohaldatavatest eeskirjadest ja vältida õiguskindlusetusest
tulenevaid kulusid. Kavandatud määruse sisust ja eesmärgist tulenevalt
ei ole võimalik määruses sätestatud nõuete täitmisest vabastada komisjoni
soovituse 2003/361/EÜ[11]
kohaselt määratletud mikroettevõtjaid, sest eeskirjad, mille eesmärk on
inimeste tervise ja ohutuse kaitse, peavad kehtima olenemata ettevõtja
suurusest. Siiski on tõenäoline, et just mikroettevõtjad saavad kõige rohkem
kasu uuest lihtsustava mõjuga õigusaktist, mis täidab oma eesmärki ja asendab
kaks aegunud direktiivi. Komisjon on võtnud endale kohustuse anda ettevõtetele,
eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning tarbijatele,
täiendavaid suuniseid, mis aitavad neil kergesti oma õigustest ja kohustustest
ülevaadet saada. 2013/0049 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse tarbijatele mõeldud
toodete ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ
ja direktiiv 2001/95/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eelkõige selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[12],
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu
3.detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta[13] on sätestatud nõue, et
tarbekaubad peavad olema ohutud ning et liikmesriikide turujärelevalveasutused
peavad võtma meetmeid ohtlikke toodete vastu ja vahetama sellekohast teavet
ühenduse kiire teabevahetussüsteemi RAPEX kaudu. Direktiiv 2001/95/EÜ tuleb
põhjalikult läbi vaadata, et see täidaks paremini oma otstarvet ja et oleks
tagatud selle järjepidevus liidu õigusaktide arengutega turujärelevalve,
ettevõtjate kohustuste ja standardimise alal. Selguse huvides tuleks direktiiv
2001/95/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega. (2) Määrus on asjakohane õiguslik
vahend, sest sellega sätestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad, mis
välistavad võimaluse liikmesriikidel neid erineval viisil üle võtta. Määrusega
tagatakse õigusnõuete üheaegne kohaldamine kogu liidu piires. (3) Käesolev määrus peab kaasa
aitama Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 169 nimetatud eesmärkide
saavutamisele. Eelkõige tuleks sellega tagada ühisturu toimimine seoses
tarbijatele mõeldud toodetega. Selleks sätestatakse ühtsed eeskirjad üldise
tooteohutuse, hindamiskriteeriumide ja ettevõtjate kohustuste kohta. Võttes
arvesse, et turujärelevalve eeskirjad, sealhulgas RAPEXit puudutavad eeskirjad,
on sätestatud määruses (EL) nr […/…] [toodete turujärelevalve kohta],[14] mida kohaldatakse ka käesoleva
määrusega hõlmatud toodete suhtes, ei ole käesolevas määruses enam vaja sätteid
turujärelevalve või RAPEXi kohta. (4) Liidu õigusaktides toidu,
sööda ja nendega seotud valdkondade kohta on kehtestatud konkreetne kord nende
aktidega hõlmatud toodete ohutuse tagamiseks. Seetõttu ei tuleks käesolevat
määrust nimetatud toodete suhtes kohaldada, välja arvatud materjalide ja
esemete puhul, mis on ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks, kui see on
asjakohane nende ohtude puhul, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1935/2004 toiduga
kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta[15] või mõne muu toidualase
õigusaktiga, mis hõlmab ainult toiduga seotud keemilist ja bioloogilist ohtu. (5) Meditsiinitoodete suhtes
kohaldatakse turustuseelset hindamist, mis hõlmab riski ja kasulikkuse
analüüsi. Seetõttu tuleks need käesoleva määruse reguleerimisalast täielikult
välja jätta. (6) Käesolevat määrust ei tuleks
kohaldada teenuste suhtes. Selleks aga, et kindlustada tarbijate tervise ja
ohutuse kaitse, tuleks määrust kohaldada toodete suhtes, mida tarnitakse või
mis tehakse tarbijatele kättesaadavaks teenuste osutamise käigus, sealhulgas
tooted, millega tarbijad teenuste osutamise käigus otseselt kokku puutuvad.
Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta teenuseosutaja juhitavad
vahendid, millel tarbijad sõidavad või reisivad, sest neid tuleb käsitleda
seoses osutatava teenuse ohutusega. (7) Liidus on küll välja töötatud
valdkondlikke õigusakte, milles käsitletakse konkreetsete toodete või
tootekategooriate ohutusaspekte, kuid praktiliselt võimatu on vastu võtta liidu
õigusakt, mis käsitleks kõiki tarbijate jaoks mõeldud tooteid, mis on olemas
või mis võidakse välja töötada. Seetõttu on ikkagi vaja horisontaalset
õigusraamistikku, mis täidaks lüngad ja tagaks muul moel tagamata
tarbijakaitse, eelkõige selleks, et saavutada tarbijate tervise ja ohutuse
kaitse kõrge tase, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklites 114 ja 169. (8) Seoses käesoleva määruse
reguleerimisalasse kuuluvate tarbijatele mõeldud toodetega tuleks määruse
erinevate osade kohaldamisala ja valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktide
vahele tõmmata selge piir. Üldise tooteohutuse nõuet ja sellega seotud sätteid
tuleks kohaldada kõigi tarbijatele mõeldud toodete suhtes, kuid ettevõtjate
kohustusi ei tuleks kohaldada seal, kus liidu ühtlustamisõigusaktid sisaldavad
võrdväärseid kohustusi, näiteks liidu õigusaktid kosmeetikatoodete,
mänguasjade, elektriliste seadmete või ehitusmaterjalide kohta. (9) Selleks, et käesolev määrus
oleks ettevõtjate konkreetsete kohustuste osas kooskõlas valdkondlike liidu
ühtlustamisõigusaktidega, peaksid sätted, mis käsitlevad ettevõtjaid, nende
volitatud esindajaid, importijaid ja levitajaid, põhinema Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise
raamistiku kohta)[16]
sisalduvatel erisätetel. (10) Määruse reguleerimisala ei
tohiks piirduda ühegi tarbijatele mõeldud toodete müügiviisiga ja peaks seega
hõlmama ka kaugmüüki. (11) Määrust tuleks kohaldada
kasutatud toodete suhtes, mis kaubandusliku tegevuse käigus taas
turustusahelasse sisenevad, välja arvatud selliste kasutatud toodete suhtes,
mille puhul tarbija ei saa mõistlikult eeldada, et need vastaksid ajakohastele
ohutusstandarditele, näiteks nagu antiikesemed. (12) Määrust tuleks kohaldada ka
selliste tarbijatele mõeldud toodete suhtes, mis ei ole küll toiduained, kuid
mis sarnanevad toiduainetele ja mida võidakse ekslikult toiduaineks pidada, nii
et tarbijad, eriti lapsed, võivad neid suhu panna, imeda või alla neelata,
mille tagajärjel võib tekkida näiteks lämbumine, mürgistus, seedekulgla
perforatsioon või ummistus. Selliseid toitu imiteerivaid tooteid on siiani
reguleeritud nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiviga 87/357/EMÜ tervist
või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta,[17]
mis tuleks kehtetuks tunnistada. (13) Toodete ohutuse hindamisel
tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid aspekte, eelkõige nende omadusi ja
esitust ning samuti tarbijate kategooriaid, kes võivad tõenäoliselt neid
tooteid kasutada, võttes arvesse nende haavatavust, eelkõige lapsed, vanurid ja
puuetega inimesed. (14) Selleks, et vältida
ohutusnõuete kattumist ja vastuolusid muude liidu õigusaktidega, tuleks
käesoleva määruse kohaldamisel ohutuks lugeda toode, mis vastab valdkondlike
liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, mille eesmärk on inimeste tervise ja
ohutuse kaitse. (15) Tarbijate tervise ja ohutuse
kõrgetasemeliseks kaitseks peaksid ettevõtjad vastutama toodete nõuetele
vastavuse eest vastavalt oma kohale turustusahelas. (16) Kõik tarne- ja
turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid
eesmärgiga teha turul kättesaadavaks ainult ohutuid ja käesoleva määrusega
vastavuses olevad tooted. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste
jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis. (17) Importija vastutab selle eest,
et kolmandatest riikidest toodud tooted, mida ta liidu turule laseb, vastaksid
käesoleva määruse nõuetele. Seetõttu tuleks konkreetsed importijate kohustused
hõlmata käesolevasse määrusesse. (18) Levitaja teeb tooted turul
kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on need turule lasknud, ja
ta peaks hoolikalt jälgima, et toodete käitlemine tema poolt ei mõjutaks
negatiivselt toodete vastavust käesoleva määruse nõuetele. (19) Kui ettevõtja laseb toote
turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks
mõjutada toote vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuleks teda käsitada
tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused. (20) Toote identifitseerimise
tagamine ja toodete jälgitavus kogu tarneahelas aitab kindlaks teha ettevõtjaid
ja võtta ohtlike toodete suhtes mõjusaid parandusmeetmeid, näiteks nagu
suunatud tagasinõudmine. Seega tagab toote identifitseerimine ja jälgitavus, et
tarbijad ja ettevõtjad saavad ohtlike toodete puhul täpse teabe, mis suurendab
usaldust turu vastu ja hoiab ära mittevajalikud kaubandushäired. Seetõttu peaks
tootel olema teave, mis võimaldaks toodet identifitseerida ning teha kindlaks
tootja ja vajaduse korral importija. Tootjad peaksid oma toodete jaoks sisse
seadma tehnilise dokumentatsiooni, mille jaoks nad võivad valida kõige
otstarbekama ja kulutõhusama viisi, näiteks elektroonilised vahendid. Lisaks
peaksid ettevõtjad suutma kindlaks teha, kes on neile tooteid tarninud ja
kellele nad ise on tooteid tarninud. Käesoleva määruse kohaldamisel
kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.
oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[18]. (21) Viide päritolule
täiendab põhilisi jälgitavusnõudeid tootja nime ja aadressi osas. Eelkõige
aitab viide päritoluriigile teha kindlaks tootmise tegeliku asukoha kõigil neil
juhtudel, kui tootjaga ei ole võimalik ühendust võtta või tootja aadress erineb
toote tegelikust tootmispaigast. Selline teave lihtsustab
turujärelevalveasutustel toote tegeliku tootmispaiga kindlakstegemist ning
võimaldab tarbijatele mõeldud toodete ohutusele suunatud kahe- või mitmepoolse
koostöö raames võtta ühendust päritoluriigi asutustega asjakohaste
järelmeetmete võtmiseks. (22) Käesolevas määruses sätestatud
üldise ohutusnõude tõhusa ja järjekindla kohaldamise hõlbustamiseks on oluline
kasutada Euroopa standardeid, mis hõlmavad teatavaid tooteid ja ohtusid, nii et
toodet, mis vastab sellisele Euroopa standardile, mille viited on avaldatud Euroopa
Liidu Teatajas, loetakse nimetatud nõudele vastavaks. (23) Kui komisjon teeb kindlaks
vajaduse Euroopa standardi järele, millega tagataks teatavate toodete vastavus
käesoleva määruse kohasele üldisele ohutusnõudele, siis peaks ta kohaldama
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr
1025/2012 (mis käsitleb Euroopa standardimist)[19]
asjakohaseid sätteid, et esitada ühele või mitmele Euroopa
standardiorganisatsioonile taotlus koostada või teha kindlaks standard, mis
tagab, et sellise standardiga kooskõlas olevate toodete puhul võib eeldada
nende ohutust. Selliste Euroopa standardite viited tuleks avaldada Euroopa
Liidu Teatajas. (24) Käesolevat määrust toetavate
Euroopa standardite taotlemise ning nende suhtes ametlike vastuväidete
esitamise menetlused tuleks sätestada käesolevas määruses ning need tuleks
ühtlustada määrusega (EL) nr 1025/2012. Selleks, et tagada Euroopa standardite
üldine järjepidevus, tuleks pärast konsulteerimist liikmesriikide ekspertidega
tarbijatele mõeldud toodete ohutuse valdkonnas Euroopa standardite taotlused ja
vastuväited standarditele esitada käesoleva määrusega loodavale komiteele, (25) Euroopa standardid, mille
viited on avaldatud kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ, peaksid jätkuvalt
võimaldama eeldada, et neile vastavad tooted vastavad ka üldisele
ohutusnõudele. Direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt antud standardimisvolitused
tuleks lugeda käesoleva määruse kohaselt esitatud standardimistaotlusteks. (26) Kui toote ohutuse hindamiseks
ei ole standardit või muud tunnustatud vahendit, siis tuleks toote ohutuse
hindamisel võtta arvesse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 292 sel
eesmärgil vastu võetud komisjoni soovitusi. (27) Selleks, et tagada ühesugused
tingimused käesoleva määruse rakendamisel, tuleks komisjonile anda
rakendusvolitused järgmistes valdkondades: vabastamine kohustusest teatada
tuurjärelevalveasutustele ohtlikest toodetest, jälgitavussüsteemi jaoks
vajaliku andmekandja tüüp ja selle paigutus tootele, standardimistaotlused
Euroopa standardiorganisatsioonidele ja otsused Euroopa standarditele
vastuväidete esitamiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011,
millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide
läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste
teostamise suhtes[20]. (28) Selliste rakendusaktide
vastuvõtmiseks, mis käsitlevad vastuväiteid Euroopa standarditele, mille puhul
ei ole viidet Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud,
tuleks kasutada nõuandemenetlust, sest asjaomase standardi põhjal ei ole
hakatud eeldama vastavust käesolevas määruses sätestatud üldisele
ohutusnõudele. (29) Tervise ja ohutuse kõrge
taseme säilitamiseks tuleks komisjonile anda ELi toimimise lepingu artikli 290
kohaselt volitused võtta vastu õigusakte selliste toodete kohta, millele ei ole
nende madala riskitaseme tõttu vaja märkida tootja ega importija nime ja
aadressi, ning tervisele ja ohutusele võimalikku tõsist ohtu kujutavate toodete
identifitseerimise ja jälgitavuse kohta. On eriti oluline, et komisjon
korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas
ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel
peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning
nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (30) Liikmesriigid peaksid
kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumiste eest kohaldatavate karistuste
kohta ja tagama nende rakendamise. Need karistused peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad. (31) Selleks et võimaldada
ettevõtjatel, liikmesriikidel ja komisjonil kohaneda käesoleva määrusega
kehtestatud muudatustega, on asjakohane sätestada piisav üleminekuaeg kuni
määruse kohaldamise alguseni. (32) Kuna käesoleva määruse
eesmärki – tagada tarbijatele mõeldud toodete siseturu toimimine ning tarbijate
tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase – ei suuda liikmesriigid piisavalt
saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil,
võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks
vajalikust kaugemale. (33) Käesolevas määruses austatakse
põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud
põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega pidada täielikult kinni
kohustusest tagada inimeste tervisekaitse ja tarbijate kaitse kõrge tase ning
samuti tagada ettevõtlusvabadus, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK Üldsätted Artikkel 1. Reguleerimisese Käesoleva määrusega sätestatakse
ohutuseeskirjad tarbijatele mõeldud toodete jaoks, mis Euroopa Liidu turule
lastud või turul kättesaadavaks tehtud. Artikkel 2 Reguleerimisala 1. Käesolevat määrust
kohaldatakse turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, mis
on toodetud valmistamisprotsessi teel ja on kas uued, kasutatud või uuendatud
ning vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest: (a)
need on ette nähtud tarbijatele; (b)
tarbijad võivad neid mõistlikult eeldatavate
tingimuste korral tõenäoliselt kasutada, isegi kui need ei ole ette nähtud
tarbijatele; (c)
tarbijad puutuvad nendega kokku neile osutatavate
teenuste käigus. 2. Käesolevat määrust ei
kohaldata toodete suhtes, mida tuleb enne kasutamist parandada või uuendada,
kui need tooted on sellisena turul kättesaadavaks tehtud. 3. Käesolevat määrust ei
kohaldata järgmiste toodete suhtes: (a)
inimtervishoius või veterinaarias kasutatavad
ravimid; (b)
toit; (c)
toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja
esemed, niivõrd kui nende toodetega seotud ohud on reguleeritud määrusega (EÜ)
nr 1935/2004 või mõne muu toidu suhtes kohaldatava ELi õigusaktiga; (d)
sööt; (e)
elustaimed ja -loomad, geneetiliselt muundatud
organismid ja suletud keskkonnas kasutatavad geneetiliselt muundatud
mikroorganismid ning samuti taimedelt ja loomadelt pärit tooted, mis on
vahetult seotud nende tulevase paljunemisega; (f)
loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted; (g)
taimekaitsevahendid; (h)
teenuseosutaja juhitavad vahendid, millel tarbijad
neile osutatava teenuse käigus sõidavad või reisivad; (i)
antiikesemed. 4. Määruse II–IV peatükki ei
kohaldata toodete suhtes, mille suhtes kohaldatakse liidu
ühtlustamisõigusaktides või nende alusel kehtestatud ohutusnõudeid, mis on
mõeldud inimeste tervise ja ohutuse kaitseks. Artikkel 3 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi
mõisteid: (1)
„ohutu toode” – iga toode, mis tavaliste või
mõistlikult eeldatavate kasutamistingimuste juures, mis hõlmavad kasutusaega
ning vajaduse korral kasutuselevõtmis-, seadistus- ja hooldusnõudeid, ei
põhjusta ohtu või põhjustab toote kasutusele vastavalt minimaalset ohtu, ning
mida loetakse aktsepteeritavaks ning inimeste tervise ja ohutuse kaitse kõrgele
tasemele vastavaks; (2)
„turul kättesaadavaks tegemine” – toote pakkumine
tasu eest või tasuta liidu turul äritegevuse käigus kas toote levitamiseks,
tarbimiseks või kasutamiseks; (3)
„turule laskmine” – toote esmakordne liidu turul
kättesaadavaks tegemine; (4)
„tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes
valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes
turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all; (5)
„volitatud esindaja” – liidus asuv füüsiline või
juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema
nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega; (6)
„importija” – liidus asuv füüsiline või juriidiline
isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist toodud toote; (7)
„levitaja” – tarneahelas osalev füüsiline või
juriidiline isik (välja arvatud tootja või importija), kes teeb toote turul
kättesaadavaks; (8)
„ettevõtjad” – tootja, volitatud esindaja,
importija ja levitaja; (9)
„Euroopa standard” – Euroopa standard, nagu on
määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1
punktis b; (10)
„rahvusvaheline standard” – rahvusvaheline
standard, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2
lõike 1 punktis a; (11)
„riiklik standard” – riiklik standard, nagu on
määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1
punktis d; (12)
„Euroopa standardiorganisatsioon” – Euroopa
standardiorganisatsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012
artikli 2 lõikes 8; (13)
„turujärelevalveasutus” – turujärelevalveasutus,
nagu on määratletud määruse (EL) nr [.../...] [toodete turujärelevalve
määrus] artikli 3 lõikes 12; (14)
„tagasinõudmine” – meede, mille eesmärk on võtta turult
tagasi toode, mis on seal juba lõpptarbijale kättesaadavaks tehtud; (15)
„kõrvaldamine” – meede, mille eesmärk on
tarneahelas oleva toote edasise turul kättesaadavaks tegemise vältimine; (16)
„liidu ühtlustamisõigusakt” – liidu õigusakt,
millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi; (17)
„tõsine oht” – oht, mis nõuab kiiret sekkumist ja
järelkontrolli, kaasa arvatud juhtumid, mille mõju ei ole vahetu. Artikkel 4 Üldine ohutusnõue Ettevõtjad lasevad liidu turule või teevad
liidu turul kättesaadavaks ainult ohutud tooted. Artikkel 5 Ohutuse eeldus Käesoleva määruse kohaldamisel eeldatakse, et
toode vastab artiklis 4 sätestatud üldisele ohutusnõudele järgmistel juhtudel: (a)
ohtude osas, mis on hõlmatud liidu
ühtlustamisõigusaktides või nende kohaselt inimeste tervise ja ohutuse kaitseks
sätestatud nõuetega – juhul, kui toode vastab nimetatud nõuetele; (b)
ohtude osas, mille kohta puuduvad punktis a
nimetatud liidu ühtlustamisõigusaktides või nende kohaselt sätestatud nõuded,
kuid mis on hõlmatud Euroopa standarditega – juhul, kui toode vastab
asjakohastele Euroopa standarditele või nende osadele, mille viited on
avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas artiklitega 16 ja 17; (c)
ohtude osas, mille kohta puuduvad punktis a
nimetatud liidu ühtlustamisõigusaktides või nende kohaselt sätestatud nõuded ja
ka punktis b nimetatud Euroopa standardid, kuid mis on hõlmatud selle
liikmesriigi õigusaktides sätestatud tervise- ja ohutusnõuetega, kus toode on
turul kättesaadavaks tehtud – juhul, kui toode vastab nimetatud riiklikele nõuetele. Artikkel 6 Toote ohutuse hindamise kriteeriumid 1. Kui puuduvad artikli 5
punktides a, b ja c nimetatud liidu ühtlustamisõigusaktid, Euroopa standardid
või selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tervise- ja ohutusnõuded, kus
toode on turul kättesaadavaks tehtud, võetakse toote ohutuse hindamisel
eelkõige arvesse järgmisi kriteeriume: (a)
toote omadused, sealhulgas koostis, pakend ning
kokkupanemis- ja vajaduse korral seadistus- ning hooldamisjuhendid; (b)
mõju teistele toodetele, kui võib põhjendatult eeldada
selle kasutamist koos teiste toodetega; (c)
toote esitusviis, märgistus, toote kasutus- ja
hävitamisjuhendid ning muud märkused või teated toote kohta; (d)
tarbijagrupid, kes on toodet kasutades ohustatud,
eriti haavatavad tarbijad; (e)
toote välimus, eriti juhtudel, kui toode ei ole
toiduaine, aga on sarnane toiduainega ning seda võib tema kuju, lõhna, värvi,
välimuse, pakendi, märgistuse, mahu, suuruse või muude näitajate tõttu
ekslikult toiduaineks pidada. Kõrgema ohutustaseme saavutamise võimalikkus või
muude, madalama ohutustasemega toodete olemasolu ei ole piisav põhjus pidada
toodet ohtlikuks. 2. Lõike 1 kohaldamisel tuleb
toote ohutust hinnates võimaluse korral võtta arvesse eriti järgmisi
kriteeriume: (a)
tehnika ja tehnoloogia tase; (b)
muud Euroopa standardid kui need, mille viited on
artiklite 16 ja 17 kohaselt avaldatud Euroopa Liidu Teatajas; (c)
rahvusvahelised standardid; (d)
rahvusvahelised lepingud; (e)
komisjoni soovitused või suunised toote ohutuse
hindamiseks; (f)
selles liikmesriigis koostatud standardid, kus
toode on kättesaadavaks tehtud; (g)
kõnealuses sektoris toodete ohutuse suhtes kehtivad
head toimimistavad; (h)
tarbija põhjendatud ootused ohutuse suhtes. Artikkel 7 Päritolumärgis 1. Tootjad ja importijad
tagavad, et tooted kannavad märgist toote päritoluriigile, või kui toote suurus
või laad seda ei võimalda, siis tuleb see märgis esitada pakendil või tootega
kaasas olevas dokumendis. 2. Lõike 1 tähenduses
päritoluriigi kindlakstegemiseks kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92
(millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)[21] artiklites 23–25 sätestatud
mittesooduspäritolu reegleid. 3. Kui lõike 2 kohaselt kindlaks
tehtud päritoluriik on liidu liikmesriik, siis võivad tootjad ja importijad
viidata liidule või konkreetsele liikmesriigile. II PEATÜKK Ettevõtjate
kohustused Artikkel 8 Tootja kohustused 1. Tootja tagab oma toodete
turulelaskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 4
sätestatud üldise ohutusnõudega. 2. Tootja tagab, et on olemas
menetlused, millega tagatakse, et säilib seeriatoodangu vastavus artiklis 4
sätestatud üldisele ohutusnõudele. 3. Proportsionaalselt tootest
tuleneva võimaliku ohuga teeb tootja tarbijate tervise ja ohutuse kaitseks
turul kättesaadavaks tehtud toodete pistelist kontrolli, uurib kaebusi ja peab
registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja toodete tagasinõudmiste
kohta ning teavitab levitajaid sellisest järelevalvest. 4. Proportsionaalselt tootest
tuleneva võimaliku ohuga koostab tootja tehnilise dokumentatsiooni.Tehniline
dokumentatsioon peab võimaluse korral sisaldama järgmist: (a)
toote üldine kirjeldus ja toote hindamise
seisukohalt olulised omadused; (b)
tootega seotud võimalike ohtude ja nende ohtude
kõrvaldamiseks või leevendamiseks rakendatud abinõude analüüs, sealhulgas
tootja poolt või tema nimel tehtud katsete tulemused; (c)
võimaluse korral artiklis 4 sätestatud üldise
ohutusnõude täitmiseks rakendatud Euroopa standardite loetelu, mis on nimetatud
artikli 5 punktis b, või artikli 5 punktis c nimetatud tervise- ja ohutusnõuete
loetelu, mis on sätestatud selle liikmesriigi õigusaktides, kus toode on turul
kättesaadavaks tehtud, või artikli 6 lõikes 2 nimetatud muude kriteeriumide
loetelu. Kui mõni esimese lõigu punktis c nimetatud Euroopa
standarditest, tervise- või ohutusnõuetest või muudest kriteeriumidest on
kohaldatud ainult osaliselt, siis tuleb need kohaldatud osad ära märkida. 5. Tootja säilitab tehnilist
dokumentatsiooni 10 aastat pärast toote turule laskmist ja teeb
turujärelevalveasutuste taotluse korral selle neile kättesaadavaks. 6. Tootja tagab, et tema tooted
kannavad tarbijatele hästi nähtavat ja loetavat tüübi-, partii- või
seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada, või kui toote
suurus või laad seda ei võimalda, siis tagab tootja, et nõutud teave on
esitatud pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis. 7. Tootja märgib oma nime,
registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi,
millel saab tootjaga ühendust võtta, kas tootele või, kui see ei ole võimalik,
siis pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Tootjaga ühenduse
võtmiseks tuleb märkida üksainus aadress. 8. Tootja tagab, et tema tootele
on lisatud juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti mõistetavas keeles,
mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode kättesaadavaks tehakse, välja
arvatud juhtudel, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja poolt ettenähtud
viisil ilma selliste juhendite ja ohutusteabeta. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist nende
poolt vastuvõetud sätetest, millega määratakse kindlaks nõutav(ad) keel(ed). 9. Tootja, kes arvab või kellel
on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei ole ohutu või ei
vasta muul viisil käesolevale määrusele, võtab viivitamatult vajaliku
parandusmeetme toote nõuetega vastavusse viimiseks või vajaduse korral
kõrvaldab toote või nõuab selle tagasi. Lisaks, kui toode ei ole ohutu,
teavitab ta sellest viivitamatult nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi,
kus ta on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad tervise- ja
ohutusriskide ning kõikide võetud parandusmeetmete kohta. Artikkel 9 Volitatud esindaja 1. Tootja võib kirjaliku
volituse alusel määrata volitatud esindaja. Artikli
8 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustused ei kuulu volitatud esindaja ülesannete
hulka. 2. Volitatud esindaja täidab ülesandeid
tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha
vähemalt järgmist: (a)
esitada turujärelevalveasutuse nõudmisel talle kogu
teave ja dokumentatsioon, mis tõendab toote vastavust; (b)
teha turujärelevalveasutustega viimaste nõudmise
korral koostööd kõikides meetmetes, mis võetakse nende volitustega hõlmatud
toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks. Artikkel 10 Importija kohustused 1. Enne toote turule laskmist
tagab importija, et toode vastab artiklis 4 sätestatud üldisele ohutusnõudele
ning et tootja on täitnud ning artikli 8 lõigetes 4, 6 ja 7 sätestatud nõuded. 2. Kui importija arvab või tal
on põhjust uskuda, et toode ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, siis
ei lase ta toodet enne turule, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Peale
selle, kui toode ei ole ohutu, teavitab importija sellest tootjat ja oma
asukoha liikmesriigi turujärelevalveasutusi. 3. Importija märgib oma nime,
registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas
tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse
dokumenti. Ta tagab, et ükski lisasilt ei varja tootja märgisel esitatud
teavet. 4. Importija tagab, et tootele
on lisatud juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti mõistetavas keeles,
mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode kättesaadavaks tehakse, välja
arvatud juhtudel, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja poolt ettenähtud
viisil ilma selliste juhendite ja ohutusteabeta. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist nende
poolt vastuvõetud sätetest, millega määratakse kindlaks nõutav(ad) keel(ed). 5. Importija tagab, et sel ajal,
kui toode on tema vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi
tingimused artiklis 4 sätestatud üldise ohutusnõude täitmist ja toote vastavust
artikli 8 lõikele 6. 6. Proportsionaalselt tootest
tuleneva võimaliku ohuga, teeb importija selleks, et kaitsta tarbijate tervist
ja ohutust, turustatud toodete pistelist kontrolli, uurib kaebusi ja peab
registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja toodete tagasinõudmiste
kohta ning teavitab tootjaid ja levitajaid sellisest järelevalvest. 7. Importija, kes arvab või
kellel on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei ole ohutu
või ei vasta muul viisil käesolevale määrusele, võtab viivitamatult vajaliku
parandusmeetme toote nõuetega vastavusse viimiseks või vajaduse korral
kõrvaldab toote või nõuab selle tagasi. Lisaks, kui toode ei ole ohutu,
teavitab ta sellest viivitamatult nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi,
kus ta on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad tervise- ja
ohutusriskide ning kõikide võetud parandusmeetmete kohta. 8. Importija säilitab tehnilist
dokumentatsiooni 10 aastat pärast toote turule laskmist ja teeb
turujärelevalveasutuste taotluse korral selle neile kättesaadavaks. Artikkel 11 Levitaja kohustused 1. Toodet turul kättesaadavaks
tehes peab levitaja arvestama käesoleva määruse nõuetega. 2. Enne toote turul
kättesaadavaks tegemist kontrollib levitaja, kas tootja ja importija on täitnud
(olenevalt asjaoludest) artikli 8 lõigetes 6, 7 ja 8 ning artikli 10 lõigetes 3
ja 4 sätestatud nõuded. 3. Kui levitaja arvab või tal on
põhjust uskuda, et toode ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, siis ei
tee ta toodet turul enne kättesaadavaks, kui see on nõuetega vastavusse viidud.
Lisaks, kui toode ei ole ohutu, teavitab levitaja sellest kas tootjat või
importijat (olenevalt olukorrast) ning samuti oma asukoha liikmesriigi
turujärelevalveasutust. 4. Levitaja tagab, et sel ajal,
kui toode on tema vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi
tingimused artiklis 4 sätestatud üldise ohutusnõude täitmist ja toote vastavust
(olenevalt asjaoludest) artikli 8 lõigetele 6, 7 ja 8 ning artikli 10 lõigetele
3 ja 4. 5. Levitaja, kes arvab või
kellel on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei
ole kooskõlas (olenevalt asjaoludest) artikli 8 lõigetes 6, 7 ja 8 ning artikli
10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega, tagab, et vajaduse korral võetakse
vajalikud parandusmeetmed toote nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldamiseks
või tagasinõudmiseks. Lisaks, kui toode ei ole ohutu, teavitab ta sellest
viivitamatult kas tootjat või importijat (olenevalt asjaoludest) ning samuti
nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus ta on toote kättesaadavaks
teinud, esitades eelkõige üksikasjad tervise- ja ohutusriskide ning kõikide
võetud parandusmeetmete kohta. Artikkel 12 Juhtumid, mille korral tootja
kohustusi kohaldatakse importija ja levitaja suhtes Käesolevas määruses käsitatakse tootjana
importijat või levitajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all
või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust
käesoleva määruse nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi
artikli 8 alusel. Artikkel 13 Vabastamine teatavatest tootja,
importija ja levitaja kohustustest 1. Kohustust teavitada
turujärelevalveasutusi artikli 8 lõike 9, artikli 10 lõigete 2 ja 7 ning
artikli 11 lõigete 3 ja 5 kohaselt ei kohaldata, kui on täidetud järgmised
tingimused: (a)
ainult väike kogus hästi identifitseeritavaid
tooteid on ohtlikud; (b)
tootja, importija või levitaja võivad tõendada, et
oht on täielikult kontrolli all ja toode ei ohusta enam inimeste tervist ega
turvalisust; (c)
toote ohtlikkuse põhjus on selline, millest
teadmine ei kujuta endast kasulikku teavet ei asutustele ega avalikkusele. 2. Komisjon võib
rakendusaktidega määrata kindlaks olukorrad, mis vastavad lõikes 1 esitatud
tingimustele. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19
lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Komisjonile antakse volitused
võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse
kindlaks tooted, tootekategooriad või ‑rühmad, mille puhul ei ole vaja
artikli 8 lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 3 nõutud teavet tootele märkida. Artikkel 14 Ettevõtjate kindlakstegemine 1. Ettevõtjad esitavad
turujärelevalveasutusele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik
kindlaks teha järgmist: (a)
iga ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud; (b)
iga ettevõtja, keda nad on tootega varustanud. 2. Ettevõtjad peavad suutma
esitada esimeses lõigus nimetatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui
neile toodet tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nemad toodet
tarnisid. Artikkel 15 Toodete jälgitavus 1. Teatavate toodete,
tootekategooriate või ‑rühmade puhul, mis oma iseloomulike omaduste või
levitamise või kasutamise iseloomulike tingimuste tõttu võivad kujutada endast
tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele, võib komisjon nõuda, et
ettevõtjad, kes selliseid tooteid turule lasevad ja turul kättesaadavaks
teevad, looksid toodete jälgitavuse süsteemi või liituksid juba olemasoleva
süsteemiga. 2. Jälgitavussüsteem hõlmab
andmete elektroonilist kogumist ja säilitamist, mis võimaldab toodet ja
tarneahelas osalevat ettevõtjat identifitseerida, ning samuti tootele, selle
pakendile või tootega kaasas olevatesse dokumentidesse sellise andmekandja
paigutamist, mis võimaldab andmetele ligipääsu. 3. Komisjonile antakse artikli
20 kohaselt volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles: (a)
määratakse kindlaks tooted, tootekategooriad või ‑rühmad,
mis võivad kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele, nagu
on märgitud lõikes 1; (b)
määratakse kindlaks andmed, mida ettevõtjad peavad
koguma ja säilitama lõikes 2 nimetatud jälgitavussüsteemi vahendusel. 4. Komisjon võib
rakendusaktidega määrata kindlaks lõikes 2 nimetatud andmekandja ja selle
paigutuse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 3
osutatud kontrollimenetlusega. 5. Kui komisjon lõigetes 3
ja 4 nimetatud meetmed vastu võtab, võtab ta eelkõige arvesse: (a)
meetmete kulutasuvust, sealhulgas nende mõju
ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; (b)
ühilduvust rahvusvahelisel tasandil olemasolevate
jälgitavussüsteemidega. III PEATÜKK Euroopa
standardid, mille järgimisel võib eeldada nõuetele vastavust Artikkel 16 Euroopa standardiorganisatsioonidele
esitatavad standardimistaotlused 1. Komisjon võib esitada ühele
või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada või teha
kindlaks Euroopa standard, mille eesmärk on tagada, et sellise standardi või
selle osadega kooskõlas olevad tooted vastavad artiklis 4 sätestatud nõuetele.
Komisjon määrab kindlaks koostatava Euroopa standardi sisule esitatavad nõuded
ja selle vastuvõtmise tähtpäeva. Komisjon võtab esimeses lõigus nimetatud taotluse
vastu rakendusotsusega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Asjaomane Euroopa standardiorganisatsioon
peab ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist vastama,
kas ta võtab selle vastu. 3. Kui esitatakse
rahastamistaotlus, teatab komisjon asjaomasele Euroopa
standardiorganisatsioonile kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõusoleku
kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi koostamiseks. 4. Euroopa
standardiorganisatsioonid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud Euroopa
standardi koostamiseks ettevõetud toimingutest. Komisjon hindab koos Euroopa
standardiorganisatsioonidega Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud või
nende poolt kindlaksmääratud Euroopa standardite vastavust esialgsele
taotlusele. 5. Kui Euroopa standard vastab
eesmärkidele, mida ta peab täitma, ning artiklis 4 sätestatud üldisele
tooteohutusnõudele, avaldab komisjon viivitamata viite sellisele Euroopa
standardile Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 17 Ametlikud vastuväited Euroopa
standarditele 1. Kui liikmesriik või Euroopa
Parlament leiab, et artiklis 16 nimetatud Euroopa standard ei vasta täielikult
nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma, ega artiklis 4 sätestatud
üldisele ohutusnõudele, teatab ta sellest komisjonile, lisades üksikasjaliku
selgituse, ning komisjon otsustab järgmist: (a)
avaldada viited asjaomasele Euroopa standardile Euroopa
Liidu Teatajas, jätta need avaldamata või avaldada need seal piirangutega; (b)
säilitada Euroopa Liidu Teatajas viited
asjaomasele Euroopa standardile, säilitada piirangutega viited või kõrvaldada
need viited. 2. Komisjon avaldab oma
veebilehel neid Euroopa standardeid käsitleva teabe, mille kohta on tehtud
lõikes 1 osutatud otsus. 3. Komisjon teatab lõikes 1
osutatud otsusest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja taotleb
vajaduse korral asjaomase Euroopa standardi läbivaatamist. 4. Käesoleva artikli lõike 1
punktis a osutatud otsus võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud
nõuandemenetluse kohaselt. 5. Käesoleva artikli lõike 1
punktis b osutatud otsus võetakse vastu artikli 19 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetluse kohaselt. IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED Artikkel 18 Karistused 1. Liikmesriigid kehtestavad
eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste
kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks.
Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt [sisesta kuupäev
– 3 kuud enne käesoleva määruse kohaldamist] ja teavitavad komisjoni
viivitamata kõikidest järgnevatest sätetesse tehtavatest muudatustest. 2. Lõikes 1 nimetatud karistuste
puhul võetakse arvesse ettevõtete suurust ja eelkõige väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate olukorda. Karistusi võib suurendada, kui asjaomane
ettevõtja on varem toime pannud sarnase rikkumise, ning tõsiste rikkumiste
puhul võidakse rakendada kriminaalkaristust. Artikkel 19 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee.
Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Käesoleva määruse artiklite 16 ja 17 kohaldamisel
aitab komisjoni määruse (EL) nr 1025/2012 alusel loodud komitee. Nimetatud
komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Kui on viidatud käesolevale
lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Kui on viidatud käesolevale
lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Kui lõike 1 teises lõigus
osutatud komitee arvamust tuleb küsida kirjaliku menetluse kaudu, lõpetatakse
see menetlus ilma tulemusele jõudmata, kui arvamuse esitamiseks seatud tähtaja
jooksul komitee eesistuja sedasi otsustab või komitee liikmete enamus seda
taotleb. Artikkel 20 Delegeerimine 1. Komisjonile antakse volitused
võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Komisjonile antakse määramata
ajaks alates [sisesta kuupäev – käesoleva määruse jõustumise kuupäev]
volitused võtta vastu artikli 13 lõikes 3 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud
delegeeritud õigusaktide. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu
võivad artikli 13 lõikes 3 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud volituste
delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse
otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud
hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud
õigusaktide kehtivust. 4. Niipea, kui komisjon on vastu
võtnud delegeeritud õigusakti, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa
Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 13 lõike 3 ja artikli
15 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui
Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa
Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid
või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist
komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või
nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada. Artikkel 21 Hindamine Hiljemalt [viis] aastat pärast määruse
kohaldamise alguskuupäeva hindab komisjon selle kohaldamist ja esitab
hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Aruandes hinnatakse, kas määrus on täitnud oma eesmärgid, eelkõige
seoses tarbijate parema kaitsega ohtlike toodete eest, võttes arvesse selle
mõju ettevõtetele ja eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Artikkel 22 Kehtetuks tunnistamine 1. Direktiiv 2001/95/EÜ
tunnistatakse kehtetuks alates [sisesta kuupäev – käesoleva määruse kohaldamise
alguskuupäev]. 2. Direktiiv 87/357/EMÜ
tunnistatakse kehtetuks alates [sisesta kuupäev – käesoleva määruse kohaldamise
alguskuupäev]. 3. Viiteid direktiivile
2001/95/EÜ ja direktiivile 87/357/EÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale
määrusele ja loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile. Artikkel 23 Üleminekusätted 1. Liikmesriigid ei tohi
takistada direktiiviga 2001/95/EÜ reguleeritud toodete turul kättesaadavaks
tegemist, kui need vastavad nimetatud direktiivi nõuetele ning kui need on
turule lastud enne [sisesta kuupäev – käesoleva määruse kohaldamise
alguskuupäev]. 2. Euroopa standardid, mille
viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas direktiiviga
2001/95/EÜ, loetakse käesoleva määruse artikli 5 punktis b nimetatud Euroopa
standarditeks. 3. Komisjonilt kooskõlas
direktiiviga 2001/95/EÜ Euroopa standardiorganisatsioonidele antud volitused,
loetakse käesoleva määruse artikli 15 lõikes 1 nimetatud
standardimistaotlusteks. Artikkel 24 1. Käesolev määrus jõustub
[sisesta määruse (EL) nr […/…] [toodete turujärelevalve kohta] jõustumise
kuupäev]. 2. Määrust kohaldatakse alates
[sisesta määruse (EL) nr […/…] [toodete turujärelevalve kohta] jõustumise
kuupäev]. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja Lisa Vastavustabel Direktiiv 2001/95/EÜ || Direktiiv 87/357/EMÜ || Käesolev määrus Artikli 1 lõige 1 || || Artikkel 1 Artikli 1 lõike 2 esimene lõik || || Artikli 2 lõige 1 Artikli 1 lõike 2 teine lõik || || Artikli 2 lõige 4 Artikkel 2 || || Artikkel 3 Artikli 2 punkti b alapunktid i–iv || || Artikli 6 lõige 1 Artikli 3 lõige 1 || || Artikkel 4 Artikli 3 lõige 2 || || Artikkel 5 Artikli 3 lõige 3 || || Artikli 6 lõige 2 Artikli 3 lõige 4 || || - Artikkel 4 || || Artiklid 16 ja 17 Artikli 5 lõike 1 esimene lõik || || Artikli 8 lõige 8 Artikli 5 lõike 1 teine lõik || || - Artikli 5 lõike 1 kolmas lõik || || Artikli 8 lõige 9 Artikli 5 lõike 1 neljas lõik || || Artikli 8 lõiked 3, 6 ja 7 Artikli 5 lõike 1 viies lõik || || - Artikli 5 lõige 2 || || Artikkel 11 Artikli 5 lõike 3 esimene lõik || || Artikli 8 lõige 9 ja artikli 11 lõige 5 Artikli 5 lõike 3 teine lõik || || - Artikli 5 lõige 4 || || - Artikli 6 lõige 1 || || - Artikli 6 lõiked 2 ja 3 || || - Artikkel 7 || || Artikkel 18 Artikli 8 lõike 1 punkt a || || - Artikli 8 lõike 1 punktid b–f || || - Artikli 8 lõike 2 esimene lõik || || - Artikli 8 lõike 2 teine lõik || || - Artikli 8 lõike 2 kolmas lõik || || - Artikli 8 lõige 3 || || - Artikli 8 lõige 4 || || - Artikli 9 lõige 1 || || - Artikli 9 lõige 2 || || - Artikkel 10 || || - Artikkel 11 || || - Artikkel 12 || || - Artikkel 13 || || - Artikkel 14 || || - Artikkel 15 || || Artikkel 19 Artikkel 16 || || - Artikkel 17 || || - Artikli 18 lõige 1 || || - Artikli 18 lõige 2 || || - Artikli 18 lõige 3 || || - Artikli 19 lõige 1 || || - Artikli 19 lõige 2 || || Artikkel 21 Artikkel 20 || || - Artikkel 21 || || - Artikkel 22 || || Artikkel 22 Artikkel 23 || || Artikkel 24 I lisa 1. jagu || || Artikli 8 lõige 9 ja artikli 11 lõige 5 I lisa 2. jao esimene lause || || - I lisa 2. jao teine lause || || Artikli 13 lõiked 1 ja 2 I lisa 3. jagu || || - II lisa || || - III lisa || || - IV lisa || || Lisa || Artikkel 1 || Artikli 6 lõike 1 punkt e || Artiklid 2 kuni 7 || - FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse
liik 1.4. Eesmärgid
1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme
kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud
eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve
ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus-
ja kontrollisüsteemid 2.3. Pettuse
ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline
mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline
mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute
rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb tarbijale mõeldud
toodete ohutust. 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB[22])
struktuurile Jaotis
17 – Tervise- ja tarbijakaitse – Peatükk – 17 02: Tarbijapoliitika 1.3. Ettepaneku/algatuse liik ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[23] X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme
pikendamist ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Ettepanek
aitab kaasa Euroopa Liidu kümne aasta majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”
teostamisele, suurendades tarbijate usaldust toodete ohutuse vastu ning
edendades ühtse turu toimimist. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
süsteemile Tervise-
ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi erieesmärk: tugevdada ja suurendada
tooteohutust tõhusa turujärelevalve abil kogu liidu piires. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Tarbijate
puhul: suurem kindlus, et ühisturul kättesaadavaks tehtud tooted, mis on
mõeldud tarbijatele, on ohutud. Ettevõtjate
puhul: selgemad eeskirjad tootjatele, importijatele ja levitajatele pandud
kohustuste kohta. Ametiasutuste
puhul: selge õigusraamistik, mis võimaldab tagada üldise ohutusnõude ja
ettevõtjatele pandud kohustuste täitmise ning tuvastada tõhusamalt tarbijale
mõeldud (ohtlikke) tooteid. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Suhe
käesoleva määrusega hõlmatud jälgitavate ja mittejälgitavate tarbijale mõeldud
toodete vahel, mille kohta on RAPEXi kaudu esitatud teade. Euroopa
standardiorganisatsioonidele antud volituste arv ning uue määruse kohaselt ELTs
viidatud Euroopa standardite arv. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Ettepaneku
eesmärk on luua järjekindel õigusraamistik tooteohutuse tagamiseks ühtsel
turul. Nii lahendatakse probleemid, mis tulenevad turujärelevalve eeskirjade
ning ettevõtjate kohustuste killustatusest ja jagunemisest mitme ELi õigusakti
vahel (direktiiv 2001/95/EÜ, määrus (EÜ) nr 765/2008 ja valdkondlikud liidu
ühtlustamisõigusaktid) ning mis on tekitanud segadust nii ettevõtjate kui ka
riiklike asutuste seas ja märkimisväärselt vähendanud turujärelevalve tõhusust
ELis. I
ja II ühtse turu aktis on üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamine
tooteohutuse ja turujärelevalve paketi raames ja rida muid meetmeid välja
toodud algatustena, mis soodustavad majanduskasvu ja töökohtade loomist. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisaväärtus Direktiivi
2001/95/EÜ kavandatav läbivaatamine, milles võetakse arvesse Lissaboni lepingus
tehtud muudatusi, on võimalik vaid liidu tasandil. Ettepanek põhineb Euroopa
Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklil 114, millele
viidatakse ka ELi toimimise lepingu artiklis 169, ning selle eesmärk on tagada
kõigi Euroopa tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase ja luua siseturg
tarbijale mõeldud toodete jaoks. Euroopa
Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse
põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev ettepanek kõnealuste eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Euroopa
standardite kasutamine direktiivi 2001/95/EÜ toetuseks on tülikas ja
ressursimahukas. Käesoleva ettepaneku eesmärk on menetlusi lihtsustada. Direktiivi
2001/95/EÜ turujärelevalve meetmete kohaldamine tarbijale mõeldud toodete
suhtes, mis on juba hõlmatud valdkondlike õigusaktidega, ei ole alati olnud
selge, kuid nüüd muudetakse see selgemaks. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Ettepanek
kuulub tooteohutuse ja turujärelevalve paketti ja on seega täielikus kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekuga toodete turujärelevalve
kohta. Ettepanekuga
viiakse mõisted ja ettevõtjate kohustused vastavusse 2008. aastal vastu võetud
uue õigusraamistikuga. Seega on ettepanek kooskõlas liidu valdkondlike
ühtlustamisõigusaktide ühtlustamispaketiga, mille üle on läbirääkimised praegu
Euroopa Parlamendis ja nõukogus pooleli. Euroopa
standardeid käsitlevad õigusnormid on kooskõlas hiljuti vastu võetud määrusega
(EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju ¨ Piiratud kestusega
ettepanek/algatus –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –
¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus –
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku
AAAA–AAAA, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise
viisid[24]
X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine
komisjoni poolt X Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine,
mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –
x rakendusametitele –
¨ ühenduste asutatud asutustele[25]
–
¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid
osutavatele asutustele –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases
alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses ¨ Eelarve täitmine
koostöös liikmesriikidega ¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega ¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage) Mitme eelarve täitmise
viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused: Kavandatud
määruse rakendamine tuleks tagada komisjonipoolse tsentraliseeritud otsese
eelarve täitmise teel. Kavandatud
määruse haldamise täiendamiseks võib võtta meetmeid koostöös Tervise- ja
Tarbijaküsimuste Rakendusametiga, millele võib nõukogu 19. detsembri 2002.
aasta määruse nr 58/2003[26]
kohaselt usaldada teatavaid ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesandeid.
Komisjon on usaldanud[27]
Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametile ühenduse tarbijapoliitika
tegevusprogrammi 2007–2013 juhtimise ülesanded. Komisjon võib seega otsustada
teha Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametile ülesandeks juhtida ka
tarbijapoliitika programmi aastateks 2014–2020, millest peaks pärast
vastuvõtmist saama hangete ja toetuste õiguslik alus tooteohutuse valdkonnas. Kavandatud
programmi delegeerimine tähendab juba Tervise- ja Tarbijaküsimuste
Rakendusametile usaldatud ülesannete laiendamist. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused
ja sagedus. Üldise
tooteohutuse komitee (mille kavandatud määrus muudab komiteeks määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses) ning olemasolevad eksperdirühmad ja/või ühtse
turujärelevalvet käsitleva määruse ettepanekus ette nähtud Euroopa turujärelevalve
foorum tagavad platvormi uue määruse rakendamisega seotud küsimuste
korrapäraseks arutamiseks. Ettepanekus
soovitatakse komisjonil määruse rakendamine üle vaadata ja selle kohta Euroopa
Parlamendile ja nõukogule aru anda. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1. Tuvastatud ohud Paketti
kuuluvad kaks ettepanekut (üldise tooteohutuse ja turujärelevalve kohta) on
teineteisest õigusloomega seotud läbirääkimistel eraldatud ja ei edene
samaaegselt. 2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)
Mõlema
ettepaneku sätted jõustumise kohta on omavahel seotud. 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Lisaks
kõikide regulatiivsete kontrollimehhanismide kohaldamisele töötab tervise- ja tarbijaküsimuste
peadirektoraat välja pettustevastase võitluse strateegia, mis on kooskõlas
komisjoni uue, 24. juunil 2011 vastu võetud pettustevastase võitluse
strateegiaga (CAFS), et tagada muu hulgas oma pettusevastaste sisemeetmete
täielik kooskõla CAFSiga ning pettusteohu haldamise orientatsioon pettuseohu
valdkondade kindlakstegemisele ja sobivate lahenduste leidmisele. Vajaduse
korral moodustatakse võrgustikud ja võetakse kasutusele piisavad IT-vahendid,
et analüüsida tarbijakaitseprogrammiga seotud pettusejuhtumeid. Eelkõige
kehtestatakse järgmised meetmed: -
tarbijakaitseprogrammi rakendamisest tulenevates otsustes, kokkulepetes ja
lepingutes antakse komisjonile, sealhulgas OLAFile ja kontrollikojale,
sõnaselgelt pädevus teostada auditeid, kohapealseid kontrolle ja
inspekteerimisi; -
pakkumiskutse hindamisfaasis kontrollitakse pakkujaid avaldatud
väljaarvamiskriteeriumide alusel, lähtudes deklaratsioonidest ja varajase
hoiatamise süsteemist; -
abikõlblikke kulusid reguleerivaid eeskirju lihtsustatakse kooskõlas
finantsmääruse sätetega. -
lepingute haldusega tegelevat personali koolitatakse korrapäraselt pettuse ja
rikkumistega seotud küsimustes; samuti koolitatakse audiitoreid ja
kontrollijaid, kes tõendavad abisaajate deklaratsioone kohapeal. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus…...….] || Liigendatud/liigendamata ([28]) || EFTA riigid[29] || Kandidaatriigid[30] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses Nr 3: Turvalisus ja kodakondsus || 17.01.04.01 Halduskulud 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogrammi toetuseks || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja
iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus…..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses Nr 3: Turvalisus ja kodakondsus || 17 02 012014.–2020. aasta tarbijakaitseprogramm || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele[31]
miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast
koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 3 || Turvalisus ja kodakondsus Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || Eelarverida nr 17.02.01 || Kulukohustused || (1) || 1,107 || 1,189 || 1,272 || 1,356 || 1,443 || 1,530 || 7,897 Maksed || (2) || 0,554 || 1,148 || 1,230 || 1,314 || 1,400 || 2,251 || 7,897 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[32] || || || || || || || Eelarverida nr 17.01.04.01 || Kulukohustused || (1a) || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,564 Maksed || (2a) || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,564 || || || || || || || || || Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a || 1,201 || 1,283 || 1,366 || 1,450 || 1,537 || 1,624 || 8,461 Maksed || =2+2a || 0,648 || 1,242 || 1,324 || 1,408 || 1,494 || 2,345 || 8,461 Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (3) || 1,107 || 1,189 || 1,272 || 1,356 || 1,443 || 1,530 || 7,897 Maksed || (4) || 0,554 || 1,148 || 1,230 || 1,314 || 1,400 || 2,251 || 7,897 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (5) || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,564 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =3+ 5 || 1,201 || 1,283 || 1,366 || 1,450 || 1,537 || 1,624 || 8,461 Maksed || =4+ 5 || 0,648 || 1,242 || 1,324 || 1,408 || 1,494 || 2,345 || 8,461 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast
koma) || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU || || || || || || || Personalikulud || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 3,144 Muud halduskulud (lähetused, kohtumised) || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,414 KOKKU || Assigneeringud || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 3,558 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 3,558 miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast
koma) || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 1,794 || 1,876 || 1,959 || 2,043 || 2,130 || 2,217 || 12,019 Maksed || 1,241 || 1,835 || 1,917 || 2,001 || 2,087 || 2,938 || 12,019 3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
–
Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute
kasutamist, mis toimub järgmiselt: kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes,
jooksevhindades (kolm kohta pärast koma) Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU || Väljundi liik[33] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK: tugevdada ja suurendada tooteohutust tõhusa turujärelevalve abil kogu liidu piires || || || || || || || || || || || || || || || Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || Tooteohutus: teadusalane nõu, rahvusvaheline koostöö, tooteohutuse jälgimine ja hindamine, teadmistebaas || || 1,316 || 4 || 1,107 || 4 || 1,189 || 4 || 1,272 || 4 || 1,356 || 4 || 1,443 || 4 || 1,530 || 24 || 7,897 || Erieesmärk tugevdada ja suurendada tooteohutust tõhusa turujärelevalve abil kogu liidu piires || 4 || 1,107 || 4 || 1,189 || 4 || 1,272 || 4 || 1,356 || 4 || 1,443 || 4 || 1,530 || 24 || 7,897 || KULUD KOKKU || 4 || 1,107 || 4 || 1,189 || 4 || 1,272 || 4 || 1,356 || 4 || 1,443 || 4 || 1,530 || 24 || 7,897 || 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade –
Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute
kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes,
jooksevhindades (kolm kohta pärast koma) || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || Personalikulud || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 3,144 Muud halduskulud || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,069 || 0,414 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 0,593 || 3,558 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[34] || || || || || || || Personalikulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || 0 Muud halduskulud || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,564 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,094 || 0,564 KOKKU || 0,687 || 0,687 || 0,687 || 0,687 || 0,687 || 0,687 || 4,122 3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus –
Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis
toimub järgmiselt: miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast
koma) || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 17 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 3,144 XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || XX 01 04 yy[35] || - peakorteris[36] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || - delegatsioonides || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || Muud eelarveread (täpsustage) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || KOKKU || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 3,144 XX osutab
asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse
personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Vajalike vahendite puhul ei ole näidatud rakendusameti ülesannete täitmiseks
kasutatavaid vahendeid. Ettepanekuga ei kaasne rakendusameti juba kasutatavate
vahendite mahu suurendamist. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Haldajad: Tagavad ELi tooteohutuspoliitikate nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise, jälgivad seda valdkonda ning esitavad selle kohta aruandeid. Jälgivad tooteohutuse valdkonna poliitikasuundi ja teabevahetust liikmesriikide vahel. Osalevad ja esindavad komisjoni tooteohutusega seotud regulatiivkomitee kohtumistel ja eksperdirühmades. Määratlevad ja valmistavad tarbijale mõeldud toodete ohutuse määruse raames ette algatusi tarbijale mõeldud toodete ohutuse stabiilselt kõrge taseme tagamiseks, eelkõige määruse kohaldamist toetavaid standardimiskohustusi ning standardite ja spetsifikatsioonide hindamisi. Assistendid: Tagavad regulatiivkomitee ja eksperdirühmade toimimiseks vajaliku haldustoe. Täidavad mitmesuguseid ülesandeid seoses tooteohutuse valdkonna sise- ja väliskontaktisikute ja sidusrühmadega suhtlemisega. Osutavad abi seoses pakkumismenetluste algatamise, haldamise ja jälgimisega ning lepingute täitmisega. 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
X Ettepanek/algatus on kooskõlas uue mitmeaastase
finantsraamistikuga ajavahemikuks 2014–2020 vastavalt komisjoni ettepanekule. –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
eelarveridadele ja summadele. Ei kohaldata. –
¨ Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi
kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[37]. Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. Ei kohaldata. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
Ettepanek ei hõlma kolmandate isikute poolset
kaasrahastamist 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele. [1] EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4. [2] ELT L 218, 13.8.2008, lk 30. [3] Koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008.
aasta määrusest (EÜ) nr 765/2008 ja otsusest nr 768/2008/EÜ toodete turustamise
ühise raamistiku kohta, ELT L 218, 13.8.2008, lk 82. [4] Komisjoni poolt vastu võetud 21. novembril 2011,
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/internal-market-for-products/new-legislative-framework/index_en.htm. [5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta
määrus (EL) nr 1025/2012, ELT L 316, 14.11.2012, lk 12. [6] KOM(2011) 206 (lõplik). [7] COM(2012) 573 (final). [8] Vt allmärkus 3. [9] ELT L 218, 13.8.2008, lk 82. [10] Vt allmärkus 5. [11] ELT L 124, 20.5.2003, lk 36. [12] ELT C […], lk […]. [13] EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4. [14] ELT L , , lk . [15] ELT L 338, 13.11.2004, lk 4. [16] ELT L 218, 13.8.2008, lk 82. [17] EÜT L 192, 11.7.1987, lk 42. [18] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. [19] ELT L 316, 14.11.2012, lk 12. [20] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. [21] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. [22] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine
eelarvestamine. [23] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6
punktile a või b. [24] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega
finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html [25] Määratletud finantsmääruse artiklis 185. [26] EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. [27] Komisjoni 9. septembri 2008. aasta otsus K(2008) 4943. [28] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [29] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [30] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani
potentsiaalsed kandidaatriigid. [31] Summad sõltuvad komisjoni esitatud uuel mitmeaastasel
finantsraamistikul (2014–2020) põhineva õigusloomeprotsessi tulemustest. [32] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [33] Tulem seisneb tarbijale mõeldud toodete ohutuse kõrge
taseme tagamises. Oleks keeruline seda tulemit kvantitatiivsete tulemite kaupa väljendada,
sest usaldusväärsete andmete puudumise tõttu ei ole võimalik määratleda
absoluutset ega suhtelist eesmärki turul olevate ohtlike toodete vähendamiseks.
RAPEXi teadete arv ei kajasta tingimata turul olevate ohtlike toodete arvu.
RAPEXi teadete arvu suurenemine võib tähendada, et turujärelevalve on tõhusam
ja ohtlikke tooteid on vähem, kuid ka vastupidist. [34] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read),
otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [35] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read). [36] Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond. [37] Vt institutsioonidevahelise
kokkuleppe punktid 19 ja 24.