This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0899
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL Evaluation of the Europass initiative Second evaluation of the Decision of the European Parliament and the Council on a single Community framework for the transparency of qualifications and competences (Europass)
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Europassi algatuse hindamise kohta Kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtset ühenduse raamistikku (Europass) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse teine hindamine
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Europassi algatuse hindamise kohta Kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtset ühenduse raamistikku (Europass) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse teine hindamine
/* COM/2013/0899 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Europassi algatuse hindamise kohta Kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtset ühenduse raamistikku (Europass) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse teine hindamine /* COM/2013/0899 final */
1.
SISSEJUHATUS Praegu pakutavad õppimisvõimalused on
piiramatud, piiritud ja kiiresti kättesaadavad. Üha sagedamini saab õppida ning
omandada uusi oskusi ja pädevusi lisaks tavapärasele õppele ka väljaspool klassiruumi
ja oma tempos. Praeguste kiirete majanduslike ja tehnoloogiliste muutuste ajal leiavad
mitmed üleminekud aset ka inimeste töö- ja akadeemilises elus – ületatakse
piire, valitakse mõni muu amet, haridus, täiendõpe või tegutsemine
vabatahtlikuna või kombineeritakse neid omavahel. Kuna surve omada tööalast
konkurentsivõimet ja paremaid oskusi suureneb, on vaja avatumaid ja
paindlikumaid koolitussüsteeme, mis on viidud paremini vastavusse õppijate ja
töötajate vajaduste ja oludega. Tööandjatel ning haridus- ja koolitusasutustel
kõikjal Euroopas peaks olema võimalik hõlpsasti ja kiiresti tunnustada ja
mõista isikute kvalifikatsioone, oskusi ja pädevusi täies ulatuses. Komisjon on rõhutanud viimastel aastatel mitme
strateegia „Euroopa 2020” algatuse raames ja eelkõige jätkuvalt suure
tööpuuduse valguses seda, kui oluline on võimaldada õppijatel ja töötajatel
kirjeldada selgelt oma oskusi ja kvalifikatsiooniprofiile, mis on omandatud kas
formaalses, mitteformaalses või informaalses õpikeskkonnas[1]. See hõlbustab
liikuvust ning parandab töö- ja elukestva õppe väljavaateid. Seda eesmärki
rõhutatakse teatises hariduse ümbermõtestamise kohta,[2] milles komisjon teatab
Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide alaga seotud uurimistegevusest, millega püütakse
tagada oskuste ja kvalifikatsioonide hõlpsama piiriülese tunnustamise võimalus. 2005. aastal loodud[3] Europassiga toetatakse
neid eesmärke, aidates õppijatel ja töötajatel muuta oma pädevused ja teadmised
kogu Euroopas paremini mõistetavaks vahendite abil, millega saab oma oskused ja
kvalifikatsioonid registreerida ning muuta need läbipaistvaks (põhjaliku
kirjelduse leiab jaotisest 2). Kuna Europassi väljatöötamise eesmärk
muutub üha olulisemaks, tuleb mõnda selle olemasolevatest vahenditest
kohandada, et lahendada praeguste õppijate ja arenevate tööturgude ootustest ja
vajadustest tulenevaid küsimusi. Käesolevas aruandes analüüsitakse Europassi
raamistikuga seotud saavutusi 2012. aastal toimunud Europassi
välishindamise põhjal[4].
Selles rõhutatakse, et Europassi algsed eesmärgid on endiselt olulised, eriti
silmas pidades 2020. aasta strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks
koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020)[5]. Europass toetab
õppijate ja töötajate liikumist elukestva õppe või töötamise otstarbel,
võimaldades võrrelda oskusi, kvalifikatsioone ja õpitulemusi. Europass ja
eeskätt Europassi CV on kehtestanud end tuntud ja usaldusväärse märgina läbipaistvusest
ja tunnustamisest nii Euroopas kui ka sellest väljaspool. 2013. aasta
märtsikuu näitajate põhjal oli alates Europassi kasutuselevõtust
2005. aastal koostatud internetis üle 27 miljoni Europassi CV. Peale
selle on Europassi vahendid kulutõhusad ning nende kasutamine ja levik on
arenenud pärast 2008. aastal toimunud Europassi esimest hindamist
märkimisväärselt. Käesolevas aruandes juhitakse ka tähelepanu
Europassi vajakajäämistele muutuvate haridus-, koolitus- ja tööturutingimustega
sammu pidamisel. Mõned selle vahenditest ei toeta
paindlikke õppimisvõimalusi ega võimalda registreerida põhjalikult
mitteformaalse või informaalse õppe, sh e-õppe raames omandatud oskusi, nagu on
öeldud komisjoni hiljutises teatises avatud haridusruumi kohta[6]. Hindamisandmed näitavad ka
seda, et enamik Europassi vahendeid ei jõua ikka veel täielikult suurte
potentsiaalsete kasutajate rühmadeni. Praegu on Europassi kasutajad üldjuhul
noored, naissoost ja kõrgelt haritud. Parem kooskõlastamine
karjäärinõustamisteenuste pakkujatega ja nende lõimimine Europassi raamistikku
võimaldaks võtta sihikule suured rühmad – näiteks madala kvalifikatsiooniga
töötud, kellel sageli puuduvad Europassi dokumentide täitmiseks vajalikud
oskused või kelle meelest võivad need dokumendid olla liiga keerulised või
segadusttekitavad. Muude vajalike täiustuste hulka kuuluvad suurem ühtlus
Euroopa muude võrdlusvahenditega ja Europassi IT-vahendite parem kokkusobivus töövahendusteenuste
pakkumisel kasutatavate ELi vahenditega. Selliste puuduste kõrvaldamiseks tuleks
praeguse ülesehitusega Europass ümber kujundada lihtsamaks, eesmärgikindlamaks
ja ajakohasemaks teenuseks, säilitades samal ajal selle algse eesmärgi tagada
oskuste ja kvalifikatsioonide võrreldavus ja läbipaistvus, et parandada
õppijate ja töötajate geograafilist ja tööalast liikuvust. Europassi
ülevaatamise muudab veelgi pakilisemaks asjaolu, et praegu töötatakse eelkõige
elektroonilisel kujul, näiteks e-portfellide vormis, välja mitmeid erasektori,
kohaliku ja/või riigi tasandi algatusi, millel on sarnased eesmärgid. Selline kaalutlemine on ülioluline, et
suurendada Europassi osatähtsust Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala
arengus, mille raames komisjon tugevdab oskuste ja kvalifikatsioonide
läbipaistvuse ja tunnustamisega seotud Euroopa eri vahendite koostoimet. Seepärast
seotakse aruande järeldused tulemustega, mis saadakse, hinnates Euroopa
kvalifikatsiooniraamistikku ning Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku
kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, ning kvaliteeditagamist kõrghariduse
valdkonnas käsitleva eduaruande tulemustega. Üheskoos toetavad need
2013./2014. aastal korraldatavat Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala
teemalist avalikku arutelu. 2.
TULEMUSED JA MÕJU 2005. aastal loodud Europass on
dokumendikaust, mille eesmärk on kirjeldada dokumentide omaniku kõiki
õpisaavutusi ning aja jooksul omandatud ametlikke kvalifikatsioone,
töökogemusi, oskusi ja pädevusi. Kaks Europassi dokumenti – Euroopa curriculum
vitae[7]
ja Europassi keelepassi[8]
– täidavad kodanikud ise ning kolm dokumenti – Europassi diplomilisa,[9] Europassi sertifikaadilisa[10] ja Europassi liikuvuse dokumendi[11] –
annavad välja haridus- ja koolitusasutused. Kõikidel dokumentidel
on ühine nimi (Europass) ja logo. Europass on tasuta ja 27 keeles kättesaadav
Europassi portaalis juurdepääsetavas elektroonilises formaadis[12]. Alates
2012. aastast on olnud võimalik koguda kõik Europassi dokumendid Euroopa
oskuste passi – kasutajakesksesse elektroonilisse toimikusse, mis aitab
dokumentide omanikul koostada moodulipõhiselt ülevaate oma elu jooksul
omandatud oskustest ja kvalifikatsioonidest. 2.1. Uute kasutajarühmadeni
jõudmine On leitud, et kõikide Europassi
dokumentidega on õnnestunud erineval määral muuta oskused, pädevused ja
kvalifikatsioonid riikide ja sektorite üleselt võrreldavamaks ning samuti teha
valikuprotsess tööandjate ja haridusasutuste jaoks lihtsamaks. Peamine põhjus,
miks lõppkasutajad peaksid valima Europassi, on dokumentide tunnustamine
rahvusvahelisel tasandil. Europassi peetakse tugevaks märgiks, millel on
märkimisväärne Euroopa lisaväärtus ja mis jõuab laia sihtrühmani. Sidusrühmad
ja võrgustiku EURES[13]
esindajad liikmesriikides näiteks leiavad, et EURESi praeguste kasutajate jaoks
on kõige kasulikumad Europassi dokumendid CV ning diplomilisa ja
sertifikaadilisa. Kõikidest Europassi vahenditest peetakse kõige
kasulikumaks, hinnatumaks ja tuntumaks CVd. Selle kasutajate arv on pidevalt
kasvanud – ainuüksi 2012. aastal koostati veebipõhiselt ligi kaksteist
korda rohkem CVsid kui 2006. aastal. Alates Europassi kasutuselevõtust
kuni 2013. aasta märtsini koostati kokku rohkem kui 27 miljonit CVd. Sama
tähtsateks vahenditeks peetakse ka diplomilisa ja sertifikaadilisa, mis aitavad
haridusasutustel hallata ja kujundada rahvusvaheliste nõuete kasutamise abil
oma haridusprogramme tõhusamalt. Sellest hoolimata ei jõua enamik Europassi
vahendeid ikka veel täielikult suurte potentsiaalsete kasutajate rühmadeni. 2012. aastal
koostati veebis vaid 115 000 Euroopa keelepassi ja väljastati üksnes
80 000 Europassi liikuvuse dokumenti. Sidusrühmad, sh tööandjad
ja ametiühingud, lõppkasutajad ja potentsiaalsed kasutajad on nõus, et Europassi
vahendid aitavad kaasa liikuvusele elukestva õppe raames või tööturul. Välishindamise
käigus korraldatud uuringu raames[14]
vastanutest leidis 58 %, et CV oli aidanud neil saada kutset töökoha,
koolituse või vabatahtliku tööga seotud vestlusele / saada töökoha, koolituse
või vabatahtliku töö tarvis eelnevalt väljavalituks; 46 % leidis, et see
oli aidanud neil saada heakskiitu osalemiseks elukestva õppe programmides (nt
Erasmus), keelekursustel jne. Eelkõige
on Europassist väärtuslik abi töökoha või töökoha asukoha vahetamisel:
60,4 % vastanutest tunnistas selle muutuse puhul Europassi panust.
Europassi dokumendid vastavad oma kasutajate suure enamiku (umbes 80 %)
vajadustele, olenemata kasutajate east ja haridusalastest saavutustest. Sellegipoolest kasutavad Europassi kõige
rohkem isikud, kellel on kõrgharidus. 40 % Europassi lõppkasutajatest käib
tööl ning 37 % tegelevad hariduse omandamise või enda koolitamisega. Europassil
on oluline roll ka riikidevahelise ja riigisisese liikuvuse puhul: enam kui
40 % oma riigis ringi liikuvatest inimestest kasutab nüüd Europassi
dokumente. Europassi kasutajad on üldjuhul noored, naissoost ja kõrgelt
haritud: ligi 60 % omab kõrgharidust tõendavat diplomit. 59,4 %
Europassi kasutajatest on naised. Kõige raskem on jõuda väheste oskustega
töötuteni ja vabatahtliku töö tegijateni, kes moodustavad Europassi
kasutajatest vastavalt 12,8 % ja 1,1 %. Andmetest (joonis 1) on
näha, et suurel hulgal väheste oskustega isikutel ja/või töötutel, kes ei
kasuta Europassi, jääb sageli puudu dokumentide täitmiseks vajalikest oskustest
või et need dokumendid on nende meelest liiga keerulised või segadusttekitavad.
Nendele rühmadele suunatud juhised võiksid parandada nende isikute juurdepääsu
Europassi dokumentidele. Joonis 1. Europassi kasutajad
haridusliku/ametialase seisundi põhjal[15] Hariduslik/ ametialane seisund || Kõik Europassi dokumendid || Europassi CV || Europassi KP || Europassi SL || Europassi DL || Europassi LD Hariduse omandaja või koolituse läbija || 37,3 % || 30,2 % || 26,3 % || 20,1 % || 19,5 % || 30,5 % Vabatahtlik || 1,1 % || 1,5 % || 1,5 % || 1,1 % || 1,1 % || 1,0 % Omab töökohta (alla viie aasta) || 19,5 % || 20,2 % || 21,1 % || 31,4 % || 25,8 % || 32,4 % Omab töökohta (üle viie aasta) || 20,8 % || 26,4 % || 32,0 % || 29,1 % || 35,2 % || 12,3 % Töötu/tööotsija || 12,8 % || 15,9 % || 12,5 % || 9,9 % || 14,4 % || 12,6 % Muu || 8,5 % || 5,8 % || 6,6 % || 8,4 % || 4,0 % || 11,2 % Kokku || 100 % || 100 % || 100 % || 100 % || 100 % || 100 % Allikas: avaliku poliitika ja halduse instituudi (PPMI)
2012. aasta hinnang Europassile. Nagu on näha jooniselt 2, kasutavad
Europassi dokumente kõige enam noored vastajad (alla 20 kuni 35 aasta vanused),
mille põhjuseks võib olla see, et nad tõenäoliselt liiguvad rohkem (töökohtade asukohtade,
töökohtade ja sektorite vahel). Joonis 2. Europassi
kasutajad vanuse põhjal[16] Vanus || Kõik Europassi dokumendid || Europassi CV || Europassi KP || Europassi DL || Europassi SL || Europassi LD <20 || 9 % || 9 % || 10 % || 2 % || 11 % || 10 % 21–25 || 41 % || 40 % || 35 % || 35 % || 42 % || 49 % 26–35 || 30 % || 32 % || 31 % || 40 % || 27 % || 31 % 36–49 || 14 % || 15 % || 18 % || 18 % || 17 % || 7 % 50+ || 5 % || 5 % || 6 % || 4 % || 5 % || 3 % Allikas: avaliku poliitika ja halduse instituudi (PPMI)
2012. aasta hinnang Europassile. Protsendimäärad on ümardatud. Europassil on
kõnealuste dokumentide omanikule ka n-ö pedagoogiline mõju. Isikuid
julgustatakse vaatama läbi oma oskused ja pädevused ning kirjeldama neid
selgemalt. See aitab tööotsijatel keskenduda nendele oskustele ja pädevustele,
mida nõutakse vabade töökohtade puhul kõige enam. 2.2. Paindlike
õppimismeetodite rakendamise hõlbustamine Uuring näitas, et sidusrühmad ootavad üha
enam Europassi kohandamist selle kasutajate muutuvatele vajadustele. Europass
peaks võimaldama dokumenteerida täielikult ja hõlpsasti kõik isiku oskused ja
kvalifikatsioonid, hõlmates kõik haridus- ja koolitussektorid ning igat liiki
õpikogemused. Selleks et tulla hariduse ja koolituse valdkonnas toime
tänapäevaste, paindlike ja õppijale suunatud meetoditega, on selgelt oodatud
kogu raamistiku lihtsustamine ja ajakohastamine ning suurem sisemine sidusus. Selliseid
küsimusi nagu mitteformaalse või informaalse õppimise tähtsus uute oskuste ja
kvalifikatsioonide omandamisel või selliseid vahendeid nagu nn avatud tunnistused,
mille väljastavad veebipõhise hariduse pakkujad, praegu Europassi raamistikus
ei käsitleta. Formaalhariduse ja -koolituse puhul on
Europassil praegu kaks eraldi lisadokumenti, mis mõlemad hõlmavad konkreetset
haridussektorit ja erinevat hindamissüsteemi. See formaat võib kahjustada
õppimisvõimaluste soovitatavat kasutatavust. Nendele lisadele ühise ülesehituse
loomine, et hõlmata kõik hariduse ja koolituse liigid ja tasandid (koolid,
kutseharidus ja -koolitus, kõrgharidus ja täiskasvanuharidus), aitaks jõuda,
olenemata konkreetsest sektorist, kvalifikatsioonide puhul ühisele arusaamisele.
Õppijatel ja töötajatel oleks siis lihtsam tutvustada oma oskusi, kui nad
avaldavad soovi jätkata õpinguid mõnes teises sektoris. Samuti muudaks ühtne
mudel, mis hoiaks ära erinevused, lisade lugemise tööandjate jaoks lihtsamaks. Europassil on praegu puudu vahend, mis
võimaldaks registreerida põhjalikult ükskõik millise mitteformaalse või
informaalse õppimise (sh veebipõhise õppe) käigus saadud oskused ja pädevused. Europassi
praeguse liikuvuse dokumendi kasutamine on olnud seni piiratud ja seda on
võimalik kohaldada üksnes ranges rahvusvahelise liikuvuse kontekstis. Ja veel – Europassi CVd täiendavat ainsat
dokumenti, mille täidavad kodanikud ise – keelepassi –, on kasutanud väga
piiratud arv inimesi. Kasutajad ja tööandjad leiavad, et CV ise peaks andma
põhjaliku ülevaate isiku sellistest oskustest nagu keeleoskus ja IKT-pädevused,
ilma et CV omanik peaks esitama enda koostatud lisadokumente. Need täiustused peaksid muutma kogu
raamistiku kasutamise lihtsamaks. Europassi ümberkujundamiseks võib olla vaja
vaadata läbi selle praegune õiguslik alus, sest käesolev otsus ei võimalda
asendada, muuta ega kaotada ühtki Europassi viiest alusdokumendist. 2.3. Suurema
koostoime loomine muude Euroopa algatustega Selleks et soodustada õppijate ja
töötajate liikumist, on viimasel kümnendil rakendatud Europassi kõrval ka muid
Euroopa vahendeid, näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku (EQF),[17] Euroopa kutsehariduse
ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET)[18]
ning Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS)[19].
Need aitavad edendada Euroopas tõelist liikuvust, mille puhul on võimalik
selgelt aru saada isiku teadmistest, oskustest ja pädevustest ning neid
kiiresti tunnustada. Need Europassi täiendavad vahendid ei
töötatud välja üksteisest eraldi. Kõnealuste vahendite
rakendamise edenedes on oodata EQFi, ECVETi ja ECTSi järkjärgulist lõimumist Europassiga
ja nendele tuginemist. EQFi kohta esitatud Euroopa soovituses on öeldud, et
alates 2012. aastast peavad kõik pädevate asutuste väljastatavad uued
kvalifikatsioonisertifikaadid, diplomid ja Europassi dokumendid sisaldama
selget viidet asjakohasele EQFi tasemele. Mõned riigid (CZ, DK, EE, FR ja IE)
on juba hakanud registreerima neid tasemeid asjakohastes Europassi dokumentides
(diplomi- ja sertifikaadilisas), ent ülejäänud riikidelt on vaja täiendavaid
jõupingutusi. Olenemata nende algatuste vastastikusest
täiendavusest, on siiski võimalik parandada nende sidusust, et eri vahendeid ja
teenuseid pakutaks kooskõlastatult. Praegu ei pakuta
kasutajatele kergesti arusaadavat ja sidusat juurdepääsu nendele vahenditele. Ehkki peaaegu kõigil Euroopa läbipaistvuse ja liikuvuse tagamise vahenditel
on oma portaal ning mõnel on ka omavahelised kokkupuutepunktid (nt veebipõhine CV
koostamise vahend, mis aitab võrgustiku EURES kasutajatel koostada EURESi
veebisaidil oma Europassi CVd), ei ole nad üksteisega piisavalt hästi seotud. See
muudab juurdepääsemise asjakohasele teabele, dokumentidele ja teenustele potentsiaalsete
kasutajate jaoks raskemaks. Vaja on Europassi ja muude
töövahendusteenuste pakkumiseks kasutatavate ELi vahendite, sh EURESi suuremat
koostalitusvõimet. Võimalike kattumiste vältimiseks tuleb parandada ka
koostoimet Europassi ja programmi „Euroopa noored” raames toetatavates
projektides osalevate noorte õpitulemuste tunnustamise parandamiseks ette
nähtud Noortepassi vahel. Veel üks näide on otsus kutsekvalifikatsioonide
tunnustamise kohta liikmesriikides, millega võimaldatakse tegutseda reguleeritud
kutsealal[20].
Kvalifikatsiooni omanikel peaks olema võimalik liita paberkandjal või
elektrooniline tunnustamisotsus Europassiga, kaasa arvatud juhul, kui see on
saadud uue Euroopa kutsekaardi menetluse raames. 2.4. Püüdlemine tõhusa ja
jätkusuutliku juhtimise poole Teadlikkus
Europassi eri vahenditest ja nende kasutamine on suurenenud pärast algatuse
käivitamist 2005. aastal pidevalt. Nende läbipaistvuse tagamise vahendite
kasutamine on sagenenud ja teadlikkus neist on suurenenud suuresti tänu
Europassi portaalile. Portaal on osutunud külastajate arvu, kasutamise ja
kasutajate rahulolu seisukohast väga edukaks. Külastajate arv on iga aastaga
suurenenud, olles kasvanud 2006. aasta ligikaudu 3 miljonilt
2012. aasta ligi 15 miljonile. Umbes 88 % uuringus osalenud
kasutajatest oli nõus, et Europassi portaal on kasutajakeskne ja selge. 60 %
leidis, et portaali edasiarendamisel tuleks eelkõige lisada teavet ja nõuandeid
riikidevahelise liikuvuse, kvalifikatsioonide tunnustamise ja tööotsimise
kohta. Koos Europassi
internetiportaaliga on Europassi peamised rakendusvahendid riiklikud Europassi
keskused. Need keskused on tegutsenud alates 2005. aasta keskpaigast
kõikides ELi riikides (Bulgaarias ja Rumeenias alates 2007. aastast ning
Horvaatias alates 2011. aastast) ning samuti Islandil ja Norras, alates
2006. aastast Liechtensteinis, alates 2008. aastast Türgis ja alates
2011. aastast Šveitsis. Nende ülesanne suurendada teadlikkust Europassist
ja anda kõikidele huvitatud isikutele vajalikku teavet on täidetud rahuldavalt. Enamik riiklikest
Europassi keskustest teeb regulaarselt kootööd teiste asutustega, näiteks Euroguidance’i
ja NARICi keskustega (akadeemilise tunnustamise riiklikud teabekeskused),
EURESi asutustega, elukestva õppe programmi ellu viivate riigiasutustega ning
portaalidega Eurodesk ja Europe Direct, ehkki seda koostööd saaks tugevdada ja
koostoimet oleks võimalik paremini ära kasutada. Nende asutuste suurem
lähenemine tooks kaasa lihtsamad struktuurid ja paremad teenused, mis on
õppijatele ja töötajatele lähemal, hõlbustades juurdepääsu Europassile eeskätt
nende rühmade seas, kes saavad sellest praegu kõige vähem kasu. Riiklike
Europassi keskuste püüdlused propageerida Europassi vahendeid eraõiguslike
tööhõiveteenuseid pakkuvate astutuste seas on osutunud siiski vähem edukaks. Enamik
nendest teenusepakkujatest oleks valmis toetama Europassi dokumentide
kasutamist vaid tasu eest. Europassi edu
puhul on selge roll Cedefopil. Europassi portaali tõhusa haldamise ja riiklike
Europassi keskuste toetamise kõrval aitab see keskus oma teadmistega kaasa
Europassi raamistiku kontseptuaalsele arengule. 2012. aastal
andis komisjon elukestva õppe programmi raames riikide Europassi keskustele
rahalist abi kokku 2 250 000 eurot. Kokkuvõttes leiti
välishindamise käigus, et võrreldes 2008. aastal tehtud hindamisega on
suurenenud kõikide Europassi analüüsitud tahkude tõhusus. Ehkki ELi eraldatud
ja liikmesriikide allikatest pärit rahalised vahendid[21]
2008.–2011. aastal märkimisväärselt ei suurenenud, on elektrooniliselt
koostatud ja väljastatud Europassi dokumentide ning portaali külastajate arv
pidevalt kasvanud ning Europassi vahendite populaarsuse vähenemisest ei ole
mingit märki. Tõhususe suurenemist täheldati nii
riiklike Europassi keskuste tegevuses Europassi eri vahendite propageerimisel
kui ka nende vahendite kasutamisel. Europassi
kogukulu (mis kaetakse liikmesriikide, komisjoni ja Cedefopi eelarvetest) on
olnud alates selle käivitamisest umbes 31,5 miljonit eurot. Võttes aluseks
alates 2005. aastast väljastatud 54 miljonit Europassi CVd
(28 miljonit on koostatud veebipõhiselt ja 27 miljonit on alla
laaditud), on ühe CV koostamise keskmine kulu umbes 0,58 eurot, mis on
2008. aastal prognoositust (2,1 eurot) umbes neli korda väiksem. Arvestades
sellist väikest kulu ühe dokumendi kohta ja kasutajate suurt rahulolu, on
jõutud hinnangus järeldusele, et Europassi rakendamine on rahaliselt tasuv. On
siiski ebatõenäoline, et Europass suudab jääda jätkusuutlikuks ilma Euroopa jätkuva
rahalise abita. Enamik riiklikke Europassi keskuseid ei ole võimelised jätkama
oma tegevust ilma ELi rahaliste vahenditeta, kuna ühtegi muud elujõulist
rahastamisallikat ei ole Europassi jaoks kindlaks määratud ja täiendav
riigipoolne rahastamine on ebatõenäoline. Eraettevõtjatel ei ole kaasalöömiseks
mingit konkreetset stiimulit, kuivõrd Europass ei too mingit otsest rahalist
kasu. 3.
JÄRELDUSED Tööjõu vähenemise
ja loiu majanduskasvu taustal on praegu liikmesriikide üks kõige
kiireloomulisemaid ülesandeid muuta oma haridus- ja koolitussüsteemid tänapäevaseks
ning ajakohastada oma oskuste varusid, et need vastaksid paremini tööturu
vajadustele. Europass peaks aitama neid ülesandeid lahendada ja seepärast
tuleks seda lähiaastail vastavalt tugevdada. Välishindamise
järeldustes ja soovitustes kinnitatakse, et Europass peab säilitama liikuvuse
ning oskuste ja kvalifikatsioonide võrreldavuse edendamisel oma tugeva rolli. Kavandatud
täiustuste hulka kuuluvad ka Europassi dokumentide otstarbekohasemaks muutmine
ja lõimimine, et suurendada ühtlust muude Euroopa võrdlusvahenditega, ning
Europassi vahendeid käsitlevad konkreetsele sihtrühmale suunatud juhised, millega
toetatakse riikidevahelist liikuvust, kvalifikatsioonide tunnustamist ja
tööotsimist. Eelkõige peab Europass muutuma paindlikumaks ja kasutajakesksemaks
vahendiks, mille puhul tuleks ära kasutada moodsa tehnoloogia potentsiaal, et
vahendit koos kasutajate vajadustega pidevalt edasi arendada. See peaks kinni hoidma
olemasolevaid kasutajaid ja meelitama ligi uusi, eriti väheste oskustega
isikuid. Selle saavutamiseks võib vaja minna uut Europassi õiguslikku alust,
mis võimaldab neid vahendeid regulaarselt ajakohastada ja kohandada. Selleks et
suurendada tuge, mida Europass pakub õppijatele ja töötajatele, kes püüavad
tutvustada oma oskusi ja pädevusi, tuleks kaaluda eelkõige järgmist: ·
Europassi ja muude Euroopa algatuste parem
koostoime. Ehkki Europassi on saatnud kokkuvõttes edu,
saaks Europassi kasutamise juhendeid täiustada ja tugevdada, tagades selleks
parema kooskõlastamise asutustega, kes tegelevad karjäärinõustamise,
läbipaistvuse kindlustamise ja kvalifikatsioonide tunnustamisega, et jõuda
laiema kasutajaskonnani ja luua suuremat lisaväärtust. See tundub olevat eriti
oluline rühmade jaoks – näiteks väheste oskustega isikud ja töötud –, kellel on
Europassi kasutamisega suuremaid raskusi. Tulevases Euroopa oskuste ja
kvalifikatsioonide alas võiks Europass keskenduda sellele, et pakkuda oskuste
ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse tagamist silmas pidades teabeteenuseid ja
interaktiivseid vahendeid, koondades Euroopa eri võrgustikud, teabeteenistused
ja muud oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud vahendid ühtseks teabepunktiks. See
võimaldaks õppijatel ja töötajatel kasutada paremini ELi läbipaistvuse tagamise
ja tunnustamise vahendeid, mille tuntus suureneks ka asutustes ja ettevõtetes,
mis muudaks need vahendid tulemuslikumaks. Nende ressursside koondamine peaks suurendama
tõhusust ja võimaldama lõimida ressursse vastavate riiklike ressurssidega. Peale
selle aitaks see tänu moodustuvale ühtsele liidetud teenuste võrgustikule
tõenäoliselt propageerida ja rakendada Europassi vahendeid selle eri
sidusrühmade seas märksa ulatuslikumalt. ·
Europass kui vahend, mis aitab rakendada
paindlikke õppimismeetodeid. On ilmnenud selge vajadus
kohandada praeguseid Europassi vahendeid paindlikumatele ja õppijale suunatud
õppimismeetoditele, mis vastavad üksikisikute vajadustele. Ümberkujundatud
raamistik peaks olema piisavalt kohanemisvõimeline, et võtta asjakohaselt
arvesse hariduse ja koolituse, sealhulgas IKT valdkonna arengut ja uusi
tehnoloogiaid. Praegu on kaks teemat, mille puhul nende vajaduste
arvessevõtmine tundub olevat pakilisem: a) Europassil on kaks vahendit, mis annavad
õpitulemuste kohta lisateavet: diplomilisa kõrghariduse kaudu omandatud
kvalifikatsiooni jaoks ja sertifikaadilisa kutsekoolituse tarvis. Tasub uurida,
kas ühtne dokument aitaks jõuda ükskõik millises haridus- ja koolitussektoris
antud kvalifikatsiooni puhul ühisele arusaamisele ning edendaks eri haridus- ja
koolitustasanditel ja eri riikides rakendatavate Euroopa ainepunktide
ülekandmise süsteemide, näiteks ECTSi ja ECVETi, koostalitusvõimet. b) Mitteformaalse ja informaalse õppimise, sh
veebipõhise õppe käigus saadud oskuste registreerimine. Selliste oskuste
registreerimist, mis on omandatud välismaal mitteformaalses õpikeskkonnas, võimaldab
praegu vaid Euroopa liikuvuse dokument. Europass tuleks kooskõlas nõukogu
soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta läbi
vaadata, et võimaldada määratleda ja dokumenteerida mitteformaalse või
informaalse õppimise käigus (mille tarvis tuli või ei tulnud vahetada asukohta)
omandatud oskused, sealhulgas teha oma oskuste audit. Tuginedes eeltööle, mille
komisjon on seoses võimaliku uue dokumendiga „Europassi rakendamisel saadud
kogemused” juba ära teinud, peaks see uus element toetama Euroopa suuniseid
mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta. Need uued elemendid on
olulised ka noortegarantii ja praktika algatuste jaoks[22]. Selleks et vältida kattumist, tuleks uurida
ka seda, kuidas toimub Noortepassi mehhanismi abil loodud sertifikaatide
registreerimine Europassis. Täiendavalt tuleb analüüsida sedagi, kuidas tuleks
Europassi lõimida või sellele lisada sellised uued läbipaistvuse tagamise
vahendid nagu nn avatud tunnistused, mis luuakse digitaalse õppe uute
sertifitseerimisprotsesside raames. Ja veel – Europassi CVs peaksid olema
nähtavamal kohal funktsionaalsed ja kõrgetasemelised IKT-oskused. ·
Europassi ja töövahendusteenuste pakkumisel
kasutatavate muude ELi vahendite koostalitusvõime parandamine. Praegu ei lase erinevad tehnilised standardid ühtlustada paremini
mõnesid tööotsijate kasutatavaid ELi vahendeid. Vaja on täiendavaid
jõupingutusi, et siduda Europassi CV ja uus Euroopa oskuste pass võrgustiku
EURES CVde andmebaasiga ning eraõiguslike tööturuasutuste ning nõustamis- ja
valideerimiskeskuste vahenditega ning samuti oskuste hindamise vahenditega. Uurida
tuleks ka võimalust siduda Europassiga otsus kutsekvalifikatsiooni tunnustamise
kohta liikmesriigis, kaasa arvatud juhul, kui see kvalifikatsioon on omandatud
uue Euroopa kutsekaardi menetluse raames. Nagu juba öeldud,
rõhutatakse hariduse ümbermõtestamist käsitlevas teatises hariduse ja oskuste
kui majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet mõjutava keskse strateegilise
teguri rolli. Üks selles teatises esitatud ettepanekutest on uurida täiendavalt
oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse tagamise ja tunnustamise jaoks olemas
olevate ELi vahendite koostoimet ja ühtsust, et moodustada Euroopa oskuste ja
kvalifikatsioonide ala, mis annab kõikidele võimaluse vabalt liikuda ning saada
oma pädevustele ja kvalifikatsioonidele kiiresti tunnustus, et oleks võimalik
jätkata oma õpinguid, ning võimaldab tööandjatel neist pädevustest ja
kvalifikatsioonidest piisavalt aru saada ja neid hinnata. Komisjon arutab
käesolevas aruandes esitatud järeldusi asjaomaste sidusrühmadega
2013/2014. aasta talvel toimuval Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide
teemalisel avalikul arutelul. Tuginedes selle arutelu käigus Europassi
raamistiku kohta tehtavatele järeldustele ning mõjuhinnangule, võib komisjon
kaaluda ettepanekut vaadata läbi Europassi praegune õiguslik alus – Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 2241/2004/EÜ. [1] KOM(2010) 478 (lõplik),
KOM(2010) 682 (lõplik), KOM(2010) 245 (lõplik/2),
COM(2012) 173 (final), COM(2012) 485 (final). [2] COM(2012) 669 (final). [3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu
15. detsembri 2004. aasta otsus nr 2241/2004/EÜ, millele viitamisel
kasutatakse käesolevas aruandes mõistet „otsus”. [4] Vt otsuse artikkel 15. Käesolevas aruandes keskendutakse avaliku
poliitika ja halduse instituudi (PPMI) poolt 2012. aastal korraldatud
Europassi teise hindamise järeldustele. Vt http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/evalreports/index_en.htm#trainingHeader. [5] ELT 2009/C 119/02. [6] COM(2013) 654 (final). [7] Vorm dokumendiomaniku eluloo kirjeldamiseks. [8] Vahend, mille abil isik hindab ise oma
keeleoskust, kasutades Euroopa keeleõppe raamdokumendis kehtestatud keeleoskuse
võrdlusskaalasid. [9] Selles loetletakse kõrgharidust tõendavate
diplomite või kraadide omanike saavutused, sh õpitud ained ja saadud hinded. [10] Kutsekvalifikatsioonide sisu kirjeldus, mis
täiendab juba väljastatud kutsehariduse ja -koolituse sertifikaati. [11] Liikmeriigi haridus- ja koolitusasutuste
väljastatav dokument, milles registreeritakse teistes Euroopa riikides
töötamise ja õppimise kogemused. [12] Portaali töötas välja ning seda korraldab ja
haldab komisjoni nimel Cedefop. Vt http://europass.cedefop.europa.eu/et/home. [13] https://ec.europa.eu/eures/home.jsp?lang=et. [14] http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/evalreports/training/2013/europass_en.pdf. Selles aruandes on kasutatud välishindamise
andmeid. [15] Lühendid tähendavad järgmist: CV – curriculum vitae; KP – keelepass; LD – liikuvuse
dokument; DL – diplomilisa; SL – sertifikaadilisa. [16] Sama. [17] http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/eqf_en.htm. [18] http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/ecvet_en.htm. [19] http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/ects_en.htm. [20] Direktiiv 2005/36/EÜ. [21] ELi panus moodustab kuni 50 % riiklike
Europassi keskuste tegevuskuludest. [22] Vt ka http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1006&langId=et.