This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0654
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Opening up Education: Innovative teaching and learning for all through new Technologies and Open Educational Resources
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA SOTSIAAL- JA MAJANDUSKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Avatud haridusruum: Innovaatilised õpetamis- ja õppemeetodid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA SOTSIAAL- JA MAJANDUSKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Avatud haridusruum: Innovaatilised õpetamis- ja õppemeetodid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu
/* COM/2013/0654 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA SOTSIAAL- JA MAJANDUSKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Avatud haridusruum: Innovaatilised õpetamis- ja õppemeetodid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu /* COM/2013/0654 final */
Tehnoloogia
ja avatud õppematerjalid ELi hariduse ümberkujundamiseks
Käesolevas teatises esitatakse Euroopa tegevuskava
kvaliteetsete ja innovaatiliste õppimis- ja õpetamismeetodite edendamiseks uue
tehnoloogia ja digitaalse infosisu kaudu. Algatuses „Avatud haridusruum”
soovitatakse meetmeid avatuma õpikeskkonna loomiseks, et haridus oleks
kvaliteetsem ja tulemuslikum, mis võimaldaks saavutada strateegia „Euroopa
2020” eesmärki edendada ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu paremate
oskustega tööjõu ja suurema tööhõive abil. See aitab kaasa ELi peamiste
eesmärkide saavutamisele – vähendada koolist väljalangemist ja suurendada
kolmanda või samaväärse taseme hariduse omandamist[1] – ning põhineb hiljutistel algatustel „Hariduse
ümbermõtestamine”,[2] „Euroopa kõrgharidus maailmas”[3]
ning juhtalgatusel „Digitaalarengu tegevuskava”[4]. Teatises kavandatakse meetmeid ELi ja liikmesriikide
tasandil, eelkõige: - aidata õppeasutustel, õpetajatel ja õppijatel omandada
digitaalseid oskusi ja õppemeetodeid; - toetada avatud õppematerjalide väljatöötamist ja
kättesaadavust; - ühendada klassiruumid võrku ja kasutada digiseadmeid ja
-sisu; - kaasata kõik sidusrühmad (õpetajad, õpilased, perekonnad,
majandus- ja sotsiaalpartnerid), et muuta digitehnoloogia rolli
haridusasutustes. Kuigi meetmete edukus sõltub eelkõige liikmesriikidest, on
ka ELil selles oluline osa. EL saab edendada head tava ja toetada teabevahetust
liikmesriikide vahel. ELi lisaväärtus on mastaabisääst ja koostalitlus, millega
vältida killustatust. Ta saab toetada digitehnoloogia ja -sisu kasutamist ja
kättesaadavust rahaliselt, avaliku ja erasektori partnerluste kaudu ja
soovitusi andes. ELi haridussektor ei suuda pidada sammu digitaalse
ühiskonna ja majandusega ... Digitehnoloogia on täielikult integreeritud inimeste omavahelisse
suhtlemisse, töösse ja äritegevusse, kuid seda ei kasutata täiel määral ära
Euroopa haridus- ja koolitussüsteemides. Hiljutine uuring[5]
liidu koolides pakutavate digivõimaluste kohta näitas, et 63 % üheksa-aastastest
lastest ei käi digiseadmetega hästi varustatud koolis (asjakohased seadmed,
kiire lairibaühendus ja tihe ühenduvus). Kuigi 70 % õpetajatest ELis
tunnistab, et digipõhiste õpetamis- ja õppimismeetodite alase koolituse
tähtsust, tudeerib vaid 20–25 % üliõpilastest digivaldkonnas pädevate
õpetajate käe all. Enamik õpetajaid kasutab info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) peamiselt õppetundide ettevalmistamisel,
selle asemel et kasutada seda koos õpilastega õppetöö käigus[6]. Tänane õppija ootab rohkem individuaalset lähenemist,
suuremat koostööd ja paremaid seoseid formaalse ja informaalse õppe vahel, mida
mitmeski mõttes saaks pakkuda digiõpe. Siiski ei ole 50–80 % ELi
õpilastest kunagi kasutanud õppetöös digiõpikuid, harjutusprogramme, raadio-
või netisaateid, simulatsioone või õppemänge. ELil ei ole konkreetsetes
õppeainetes ja mitmes keeles kõigi õpilaste ja õpetajate jaoks vajalikku hulka
kvaliteetseid õppematerjale, rakendusi ja ühendusega seadmeid. ELis suureneb
sellise lähenemisviiside ja turgude killustatuse tagajärjel uus digitaalne lõhe
nende vahel, kellel on juurdepääs innovaatilisele, tehnoloogiapõhisele
haridusele ja nende vahel, kellel see võimalus puudub. ELil on ka oht jääda maha maailma muudest piirkondadest.
USA ja mõned Aasia riigid investeerivad haridus- ja koolitusvaldkonna
ümberkujundamiseks IKT-põhistesse strateegiatesse. Nad muudavad, ajakohastavad
ja rahvusvahelistavad haridussüsteeme edukalt koolides ja ülikoolides seoses
hariduse kättesaadavuse ja maksumusega, õpetamismeetoditega ning nende üleilmse
tuntuse või kaubamärgiarendusega. Heaks näiteks on see, et suur osa
digitaalsest infosisust tuleb väljastpoolt Euroopat, sealhulgas
haridusasutustelt, mis pakuvad oma kursusi avatud e-kursuste (Massive Open
Online Courses, MOOCid) teel. ... seejuures annab tehnoloogia
võimaluse suurendada tulemuslikkust ja võrdseid võimalusi hariduses. Digirevolutsiooni võimalikud kasud haridusvaldkonnas on
mitmesugused: üksikisikud saavad kergesti ja sageli tasuta otsida ja omandada
teadmisi muudest allikatest, kui saada neid oma õpetajatelt[7]
ja õppeasutustest; tekivad uued õppijate rühmad, sest õpetamine ei piirdu enam
kindlate tunniplaanide või õppemeetoditega, vaid seda saab isiku vajadustega
kohandada; tekivad uued haridusteenuste pakkujad; õpetajad võivad infosisu
kergesti luua ning jagada kolleegide ja õppijatega eri riikides; ning
kättesaadavad on palju mitmekesisemad õppematerjalid. Tänu avatud tehnoloogiale
saavad kõik omandada haridust iseseisvalt sõltumata kohast, ajast ning
kasutatavast seadmest. Eelkõige saavad haridus ja teadmised palju lihtsamini
liikuda üle riigipiiride, suurendades nii rahvusvahelise koostöö väärtust ja
potentsiaali. Tänu avatud õppematerjalidele,[8] eelkõige avatud e-kursustele, jõuavad
õpetajad ja haridusasutused tuhandete õppijateni kõigil viiel kontinendil ühel
ja samal ajal, mis tõendab, et keel ei ole tingimata takistus. Tihedam koostöö
võimaldab õppijatel, haridustöötajatel, teadlastel ja asutustel luua, jagada ja
arutada õppesisu erialakolleegidega kogu maailmas. Lisaks haridusele juurdepääsu laiendamisele aitab uue
tehnoloogia ja avatud õppematerjalide laiem kasutamine leevendada kulusid
haridusasutuste ja üliõpilaste jaoks, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate
elanikkonnarühmade jaoks. Selline võrdsus nõuab siiski pikaajalisi
investeeringuid haridustaristusse ja inimressurssidesse. Avatud tehnoloogia annab Euroopale võimaluse meelitada ligi
uusi talente, pakkuda kodanikele vajalikke oskusi, edendada teadus- ja
arendustegevust ning toetada innovatsiooni, tootlikkust, tööhõivet ja
majanduskasvu. Euroopa peaks kohe tegutsema ja looma sobiva poliitikaraamistiku
ja stiimuli võtta kasutusele innovaatilisi õppimis- ja õpetamismeetodid
koolides, ülikoolides, kutsehariduses ja -koolituses ning täiskasvanuhariduses.
ELi poliitikaraamistik (avatud koordinatsiooni meetod hariduses ja koolituses
2020) ning ELi programmid (eelkõige Erasmus+, „Horisont 2020” ja struktuuri- ja
investeerimisfondid) saaks pakkuda stiimuleid ja luua raamtingimused selle
elluviimiseks. See võib aidata kõigil liikmesriikidel ja piirkondadel, eelkõige
vähem arenenud piirkondadel, saada kvaliteetset haridust ning suurendada oma
kasvupotentsiaali, säilitades nii majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse. Eelöeldu kohaselt toetab EL käesolevas dokumendis
kavandatud meetmeid ja selles on kajastatud mitmesuguste sidusrühmadega alates
2012. aasta suvest peetud konsultatsioonide tulemusi. Tulemused ja
üksikasjalikud tõendid on esitatud ka komisjoni talituste töödokumendis, kus
analüüsitakse praegust olukorda liikmesriikides koos nendevaheliste suuremate
erinevustega, tõstetakse esile parimad tavad ning lahatakse peamisi takistusi
ELi tasandil, mis ei võimalda haridusvaldkonnas innovatsiooni digitaalse
infosisu ja tehnoloogia vahendusel. Siin on ilmselt tegemist erinevustega
haridussektorite (st kohustuslik üldharidus, kõrgharidus, kutseharidus- ja
-koolitus ning täiskasvanuharidus) ning mitteformaalse ja informaalse õppe
vahel.
1. Avatud
õpikeskkond: innovatsioonivõimalused organisatsioonide, õpetajate ja õppijate
jaoks
1.1 Innovaatilised organisatsioonid
Haridus- ja koolitusasutused
peavad vaatama läbi oma organisatsioonistrateegia .... Kõigil haridusasutustel on vaja parandada oma
kohanemisvõimet, innovatsiooni edendamist ja tehnoloogia ja digitaalse infosisu
potentsiaali kasutamist. Tegelikult kipuvad haridusasutuste strateegiad olema
IKT pakutava avatuse vastu. Koolihariduse ning kutsehariduse ja -koolituse
õppekavade ja hindamistavade suhtes kehtestatud piiravad eeskirjad takistavad
tehnoloogiapõhiste lähenemisviiside täielikku ärakasutamist õpetamisel ja
õppimisel. Kõrghariduses pidurdavad muutusi muud tegurid, näiteks paindumatud
rahastamis- ja juhtimisstruktuurid, mida raskendavad eelarvevahendite
piirangud. Ka täiskasvanuhariduses pakub IKT tohutut potentsiaali
struktuurimuutuseks: Soomes läbiviidud uuring[9] näitab, et vaid 41 % uuringus
osalenud Soome tööstusorganisatsioonidest on 2012. aastal oma töötajate
koolitamisel kasutanud veebiõpet. Seejuures aitaks IKT kasutamine koolitamisel
vähendada kulusid ja suurendada paindlikkust aja ja ruumi osas. Üksnes siis kui haridusasutused
muudaksid oma tegevuse raamtingimusi, saaksid nad ära kasutada IKT pakutavaid
võimalusi. Avatud õpikeskkond nõuab haridusasutuste juhtide aktiivset osalust:
strateegilise visiooni loomisel; killustatud asutuste muutmisel ühendatud
õpikogukondadeks ja õpetajate tunnustamisel innovaatilise õpetamismetoodika
eest. Sellega peavad kaasnema organisatoorsed muutused ja haridusasutuste
arengukavad. Haridusasutused peaksid kaaluma oma IKT kasutamise valmiduse
hindamist ning sellele vastavalt vaatama läbi oma organisatsiooni- ja
ärimudelid. See tähendab, et hinnatakse seda, millist kasu tooks abiteenuste
digiteerimine, kas IKT on integreeritud turvaliselt, näiteks koolidele mõeldud
e-ohutuse tunnusmärgi[10] kaudu või seda, kas õppimine või
õpetamine saab digikeskkonnast tuge. Lisaks tuleks läbi vaadata, kas asutuse
ülesanne on teadmisi edasi anda ja/või tõendada nende omandamist. Murrangulisel innovatsioonil, nagu avatud e-kursused, on
potentsiaali muuta kõrgharidust ning luua uus konkurents ja tippkeskused
maailma ülikoolide vahel. Kuigi esimese avatud haridustarkvara projekt sai
alguse Saksamaal, toimuvad suurimad muutused USAs. Kui kolmel põhilisel avatud
e-kursuste pakkujal USAs on ligikaudu 400 kursust, mida kasutab kolm miljonit inimest
üle maailma, siis Euroopas pakuvad vaid vähesed ülikoolid avatud e-kursusi.
Hiljutine uuring[11] näitas, et üks kolmandik 200st
uuringus osalenud Euroopa ülikoolist ei olnud isegi teadlik avatud e-kursustest
ning vaid üks kolmandik kaalus avatud e-kursustega seotud algatusi. Seda potentsiaali saab kõige paremini ära kasutada
strateegiliste partnerluste kaudu. Üks positiivne näide on Euroopa avatud
e-kursuste algatus, mille käivitas hiljuti kaugõpet pakkuvate ülikoolide
Euroopa ühendus[12]. Selline algatus tõendab, et
piiriülene koostöö annab vajaliku ulatuse luua hariduse omandamiseks uusi
lahendusi, mis muidu osutuksid võimatuks, kui iga asutus tegutseks omaette. ... edendada innovaatilisi õppemeetodeid. Õpikogemuste suurem kasutamine koos statsionaarse ja
e-õppega (kombineeritud õpe) võib õpilaste motivatsiooni ja tulemuslikkust
suurendada. Näiteks ametipraktika käigus saab tehnoloogiat kasutada reaalsete
olukordade simuleerimiseks, kus õppijad parandavad oma tehnilisi oskusi ja
probleemide lahendamise oskusi. Tehnoloogia abil saab kasutada ka uusi õppe- ja
hindamisvõimalusi, mille puhul keskendutakse rohkem sellele, milleks õppija on
võimeline, kui lihtsalt teabe omandamisele või sellele, mida õppija on
võimeline kordama. Tänu tehnoloogiale on võimalik välja töötada uusi lahendusi
isiku vajadustega kohandatud õppe jaoks, et õpetajad saaksid igale õppurile
täpsema ja sobivama meetodi leida. Õppimise analüüsi[13] kaudu võivad tekkida uued ja õppijakesksemad
õpetamismeetodid, kuna IKTd kasutavate õppijate arengut saab hästi jälgida:
õpetajatele on teada täpselt iga üksiku õppija õpitulemused ja nad saavad
vastavalt igaühe õppimistavale teha kindlaks, millist täiendavat tuge oleks
vaja.
1.2 Innovaatilised õpetajad
Õpetajad peaksid
suutma omandada kõrgel tasemel digitaaloskused ... Haridusasutustes on õpetajad kogu aeg olnud uuenduste
edendajad. Kuid kui võtta arvesse IKT lõimimist õppesse, siis ei ole paljudel vajalikke oskusi IKT kasutamiseks
pedagoogikas. Ainult seitsmes riigis[14] õpib 30–50 % 4. ja/või 8. klassi õpilastest
digipädevusega õpetajate juhendusel, kes kasutavad pidevalt IKTd ega näe
takistusi selle kasutamiseks koolis. Uuringud näitavad ka, et 70 % ELi
õpetajatest sooviksid ennast IKT valdkonnas arendada. Õpetajate esmase hariduse puhul tuleks panna suurt rõhku
digipõhistele õpetamismeetoditele (digitaalne pedagoogika). Komisjoni ja OECD ühine uuring näitab, et
kümnest õpetajast kuus ei ole saanud koolitust, kuidas kasutada IKTd
klassiruumis. Pideva erialase täiendõppe raames on vaja rõhk asetada digitaalse
pedagoogika oskustele, et õpetajad käiksid ajaga kaasas. Selle probleemi
lahendamine on mitme sellise sidusrühma huvikeskmes, kes on digitaaltöökohtade
edendamise suure koalitsiooni raames juba võtnud endale kohustuse töötada välja
Euroopa avatud e-kursused, et koolitada õpetajaid konkreetsete oskuste alal
ning aidata suurendada nende digioskusi. Muu hulgas arendab komisjon edasi
projekti Euroopa Koolivõrk,[15] et töötada välja ja pakkuda
suuremahulisi erialaseid koolitusi selliste ainete õpetajatele nagu
matemaatika, teadus ja tehnoloogia. Samuti toetab komisjon õpetajate õppesse ja
täiendõppesse kaasatud organisatsioonide võrku. ... et olla ühenduses tugevate praktikakogukondade
kaudu... Õppesisu ja avatud
õppematerjalide kasutamist piiravad raskused leida piisavad vahendid, mis
rahuldaksid iga kasutaja konkreetsed vajadused: õpetajad kipuvad kasutama
peamiselt vahendeid, mida on neile soovitanud kolleegid. ELi praktikakogukonnad
on osutunud heaks lahenduseks heade tavade vahetamisel ja vastastikusel toetamisel,
mida näitab õpetajate massiline kaasatus e-Twinning[16]
platvormi, kus on üle 200 000 registreeritud kasutaja, Euroopa
teadushariduse kogukonda SCIENTIX,[17] ning kogukonda Open Discovery Space[18].
Selleks et suured praktikakogukonnad saaksid veebipõhiste vahendite kaudu ja
kolleegidelt õppides kasu erialasest arengust, uurib komisjon võimalusi
olemasolevate võrkude tõhustamiseks ning uute loomiseks, sealhulgas tulevane
platvorm EPALE (Euroopa täiskasvanuõppe elektrooniline platvorm).
Tähelepanu pööratakse ka õpetamise ja õppimisega seotud koostöövõimaluste
otsimisele kõrghariduses, kus see on praegu vähem tulemuslik kui
teadusuuringute valdkonnas. ... ning neid tuleks innustada uusi
õpetamismeetodeid kasutama. Õpetajad mõjutab see, kuidas
nende tulemuslikkust hinnatakse. Kuigi tulemuslikkuse mõõtmine on riigiti ja
sõltuvalt haridussektorist erinev, hõlmab see harva näitajaid, mis on seotud
avatud pedagoogiliste tavadega. Liikmesriigid, piirkondlikud asutused ning
haridus- ja koolitusasutused peavad läbi vaatama tulemuslikkuse hindamise
süsteemid, et õpetajad oleksid tõesti huvitatud innovaatilisest õpetamisest.
1.3 Innovatsioon õppijate jaoks
21.
sajandil eeldatakse õppijatelt digitaalseid oskusi … Digimaailmas toimetulekuks
on inimestel vaja omandada uued oskused[19]. Ehkki digitaalne pädevus on
äärmiselt oluline tööhõive seisukohalt, ei suuda tänapäeva noored neid kasutada
loominguliselt ja oskuslikult. Sündimisega digitaalajastul ei kaasne
automaatselt digitaalne pädevus. Uuringud näitavad, et keskmiselt vaid
30 % ELi õpilastest võib pidada digitaalselt pädevaks ning 28 % ELi
õpilastest ei ole praktiliselt ei koolis ega kodus ikka veel juurdepääsu
IKT-le. Vaid ligikaudu pooled Euroopa kutseharidust- ja koolitust omandavad
õpilased õpivad koolis, kus õpetajad kasutavad enam kui 25 % õppetundide
puhul IKTd. Lisaks takistavad paljude täiskasvanute vähesed või olematud
digioskused saavutamast häid töötulemusi ning piiravad innovatsioonivõimet ja
osalemist ühiskonnas[20]. Digitaaltöökohti
edendava suure koalitsiooni kaudu töötab komisjon juba koostöös
tööstusharuga, et edendada vajalikke oskusi IKT kasutajate jaoks. Siiski peavad
paljud inimesed omandama suuremad digioskused ja harjuma aktiivselt kasutama
tehnoloogiat, et suurendada oma väljavaateid tööturul. Oluline on
digitaaloskuste tugevdamine informaalse ja mitteformaalse õppimise ning uute
õppekavade kaudu, kus näiteks programmeerimine on muutumas tavapäraseks. Samuti
on vaja erilist tähelepanu pöörata ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele,
nagu näiteks teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas kehvade õpitulemustega õppurid
või õpiraskustega õpilased. ... ning digitaalselt
omandatud oskuste hõlpsat sertifitseerimist ja tunnustamist edasiste õpingute
või töötamise jaoks. Õppijad soovivad, et
potentsiaalsed tööandjad tunnustaksid nende oskusi või et neid tunnustataks
õpingute jätkamiseks, ning otsivad selliseid hariduse ja koolituse pakkujaid,
kes võivad anda vastava kvalifikatsiooni. Veebipõhise hariduse
pakkujad peavad tegelema õppijate saavutuste hindamise ja sertifitseerimisega
seotud ülesannetega: neil on vaja integreerida veebipõhised õppemeetodid
ametlikku õppekavasse ning leida viise mitteformaalse ja informaalse
tehnoloogiapõhise õppe valideerimiseks. Mõned pakkujad on hakanud pakkuma
„avatud tunnistust”, mis tõendab, et õppija on vastava kursuse lõpetanud või
omandanud teatavad oskused. Kutsekvalifikatsiooniga tegelevad asutused ei ole
neid siiski veel tunnustanud, ka tööturul on need sageli tundmatud. Formaalse hariduse puhul
kasutatavaid valideerimise ja tunnustamise vahendeid tuleb kohandada sellega,
et tänu tehnoloogiale tekivad paljud erisugused haridusvõimalused, sealhulgas
uued haridusteenuste pakkujad ja uued õppevormid. Samal ajal oleks vaja luua
uusi vahendeid, et tagada nii väljaspool formaalset haridust toimuva
tehnoloogiapõhise õppe valideerimine kui ka julgustada õppijaid rohkem kasutama
avatud õppemeetodeid. Nende uute vahendite puhul tuleks järgida mitteformaalse
ja informaalse õppe valideerimist käsitlevas nõukogu soovituses sätestatud
põhimõtteid[21]
koos kehtestatud valideerimis- ja tunnustamisvahenditega ning need
peaksid aitama luua Euroopa oskuste ja kvalifikatsiooni ala[22],
mille eesmärk on võtta arvesse liikmesriikides kasutatavaid eri tavasid ning
edendada tõhusat piiriülest tunnustamist. Peamised uuenduslikud meetmed kõnealuses valdkonnas Uute programmide (Erasmus+ ja „Horisont 2020”)
puhul on komisjoni eesmärk: ·
toetada haridusasutusi uute
äri- ja haridusmudelite väljatöötamisel ning käivitada suuremahulised
teadusuuringute ja poliitika eksperimendid, et katsetada innovaatilisi
pedagoogilisi lähenemisviise, õppekavasid ja oskuste hindamist; ·
toetada õpetajate erialast arengut avatud e-kursustega, järgides digitaaltöökohti edendava
suur koalitsiooni[23], raames antud lubadusi ning
luues õpetajate praktikakogukondade uued Euroopa platvormid ja laiendades
olemasolevaid (nt: eTwinning, EPALE), et luua vastastikusel koostööl põhinevad
õpetamistavad kogu ELis; ·
uurida ja katsetada koostöös
sidusrühmade ja liikmesriikidega digitaalse pädevuse raamistikke ja enesehindamise
juhiseid õppijatele, õpetajatele ja asutustele; ·
uurida, kuidas luua uusi
vahendeid oskuste valideerimiseks ja tunnustamiseks, nagu näiteks „avatud
tunnistus”, mida saab kujundada vastavalt õppijate vajadustele; ·
kooskõlastada ja hõlbustada riiklike
programmidega saadud kogemuste ja saavutatud tulemuste vahetamist
liikmesriikide vahel ning näha ette sihipärane poliitikajuhend liikmesriikide
rühmadele, et aidata neil kindlaks määrata tõhusad meetmed Euroopa poolaasta
või strateegia „Euroopa 2020” raames antud riigipõhistes soovitustes tõstatatud
probleemide lahendamiseks. Liikmesriigid
ja haridusasutused peaksid: ·
toetama innovaatilist õpetamis-
ja õpikeskkonda, sealhulgas struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise
kaudu; ·
tagama, et ametliku hariduse
suhtes kehtestatud läbipaistvuse ja tunnustamise vahendid on kohandatud uute
õppimisvormidega, sealhulgas veebipõhiselt omandatud oskuste valideerimine
kooskõlas riiklike vahenditega vastavalt mitteformaalse ja informaalse õppe
valideerimist käsitlevale nõukogu soovitusele, ·
toetama õpetajaid kõrgel
tasemel digipädevuse omandamisel ja kohandama innovaatilisi õpetamistavasid,
kasutades paindlikku koolitust, motivatsioonisüsteeme, õpetajate esmase
hariduse läbivaadatud õppekavasid ja uusi erialase hindamise mehhanisme; ·
tugevdama digitaaloskusi
haridus- ja koolitusasutustes, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate rühmade
seas, ning vaatama läbi õppijate hindamissüsteemi, et tagada kõigi digiõppe
teel omandatud oskuste tunnustamine.
2. Avatud
õppematerjalid: avatud teadmistega on võimalik kvaliteetsem ja kättesaadavam
haridus
Teadmised on avatud, kui neid saab kõigi kodanike jaoks
kättesaadavate vahenditega. Avatud õppematerjalid on tähtsad selleks, et
soodustada innovaatilist õpikeskkonda, kus sisu saab kohandada vastavalt
vajadustele. Hariduse ajakohastamiseks on vaja edendada pakkumist ja nõudlust
kvaliteetsete Euroopa avatud õppematerjalide järele. Koos traditsiooniliste
õppematerjalidega on tänu avatud õppematerjalidele võimalikud klassiõppe ja e-õppe
segavormid. Nende abil saaks vähendada õppematerjalidega kaasnevaid kulusid
õpilastele ja nende vanematele, samuti riikide eelarvetele, kui nendest
kaetakse õppematerjalide kulusid. Kvaliteetsed Euroopa avatud õppematerjalid peaksid
olema nähtavamad ja kättesaadavad kõigile kodanikele... Viimase kümne aasta jooksul on avatud õppematerjalide
pakkumine maailmas kasvanud hüppeliselt. Kuigi erisuguste õppeainete hulk aina
kasvab, on avatud õppematerjalid koostatud vähestes keeltes (peamiselt inglise
keeles) ning neid kasutatakse konkreetsetes haridussektorites (eelkõige
kõrgharidus) ja valdkondades (nt IKT). Avatud õppematerjalide kasutamine
Euroopas ei ole veel ühtne ja tavapärane[24]. Jõupingutusi tuleb tõhustada, et tagada Euroopa infosisu
nähtavus ja laialdane juurdepääsetavus ning et kõik kasutajad, õppurid ja
õpetajad saaksid leida materjale ja olla kindlad nende kvaliteedis. Paljude
õpetajate meelest takistab avatud õppematerjalide ulatuslikku kasutamist
piisavate kvaliteetsete materjalide kataloogimise, valimise ja kättesaadavuse
puudumine. E-õppega
saadud esialgse kogemuse põhjal ning tuginedes sidusrühmade suurele
kaasatusele, käivitab komisjon programmi Erasmus+ vahenditega Euroopas
koostatud avatud õppematerjalide portaali, mis ühendab olemasolevad platvormid
koos täiuslikumate lehitsemis- ja otsinguvõimalustega, et aidata kasutajatel
sobivat infosisu leida. Infosisu kvaliteedi hindamiseks uuritakse vastastikuse
hindamise ja üldsuse antud hinnangu[25] võimalusi ning muid meetodeid, et
suurendada kvaliteetsete avatud õppematerjalide nähtavust ja töötada välja
avatud õppematerjalide kvaliteediraamistik ning ühendada need õppekavadega. Euroopa haridus- ja koolitusasutusi, õpetajaid ja õppijaid
tuleks julgustada oma õppematerjale kolleegidega vabalt jagama, kasutades
selleks avatud litsentse[26]. Kooskõlas Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO)[27]
Pariisi deklaratsiooniga peaksid Euroopa ühtse lähenemisviisi kohaselt olema
riiklikult rahastatud õppematerjalid vabalt kättesaadavad kõigile, kes soovivad
seda kasutada õppe või õpetamise eesmärgil. Samuti peaksid tehnilised vahendid,
nagu avatud kvaliteedistandardid, aitama avatud õppematerjalide koostajatel
suurendada loomisprotsessi kvaliteedi ja õppematerjali enda nähtavust. Lisaks
on praegu digiõpikute suhtes kohaldatav käibemaks enamikus riikides suurem kui
paberõpikute suhtes kohaldatav käibemaksumäär. Mitme sidusrühma nõudel tuleks
selline erinevus käibemaksumäärades kaotada, et kiirendada digimaterjalide kasutuselevõttu. Komisjonil on see protsess pooleli ja enne 2013.
aasta lõppu võetakse käibemaksu tegevuskava järelmeetmed. Lisaks rõhutatakse
2013. aasta Euroopa poolaasta soovitustes, et tuleb tegeleda mõnede riiklike
maksusüsteemide ebaefektiivsusega (näiteks alandatud maksumäärad ja muud
maksuvabastused). Ka traditsioonilisi õppematerjale pakkuvad sidusrühmad
saavad aidata kaasa sellele, et kvaliteetne digitaalne infosisu oleks
kättesaadavam: kooliõpikute autorid, kirjastajad ja raamatumüüjad saavad ühiste
koostööpingutuste näol aidata kaasa uute innovaatiliste tehniliste lahenduste
leidmisele, millega tagatakse kõigile kättesaadavad kvaliteetsed materjalid.
Juhtpõhimõtteks peaks jääma traditsiooniliselt avaldatud materjalide ja avatud
õppematerjalide vastastikune täiendavus ning õpetajate ja haridustöötajate vaba
valik. ...ning autoriõigusega kaitstud õppematerjalide
kasutajate õigused ja kohustused peaksid olema piiriüleselt läbipaistvamad. Selge teabe puudumine seoses
konkreetsete e-õppematerjalide (nt tekstid, pildid ja videod) lubatud
kasutusega heidutab kasutajaid[28]. Samuti on uue infosisu autorite puhul
raske kindlaks määrata kasutusõigusi ja/või piiranguid, mida nad soovivad
teatavate materjalide osas kehtestada. Avatud litsentside edendamine õpetajate
ja poliitikakujundajate kogukondade jaoks, samuti tehniliste vahendite
arendamine metaandmete integreerimiseks[29] kõigi veebis kättesaadavate
materjalide puhul, suurendab läbipaistvust. ELi
autoriõiguse raamistik[30]
hõlmab õppe eesmärgil kasutatavate materjalide suhtes kehtestatud erandeid.
Nimetatud erandite kohaldamine on liikmesriigiti erinev. Arvestades
haridussisuga seotud uuenduslike meetodite piiriülest potentsiaali, on vaja
hinnata seda, kas kehtiva õigusraamistikuga on tegelikkuses tagatud piisav
läbipaistvus ja kasutajate õiguskindlus. Komisjon vaatab praegu läbi ELi
autoriõiguse raamistikku, nagu on märgitud komisjoni 18. detsembri 2012. aasta
teatises infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul. Peamised uuenduslikud meetmed kõnealuses valdkonnas Komisjon: ·
tagab, et kõik programmi
Erasmus+ raames rahastatavad õppematerjalid on avalikkusele avatud litsentside
abil kättesaadavad ning edendab sarnaseid tavasid ELi programmide raames; ·
kasutab uusi programme Erasmus+
ja „Horisont 2020”, et soodustada partnerluste loomist haridussisu loojate (nt
õpetajad, kirjastajad, IKT ettevõtjad) vahel, et suurendada kvaliteetsete
avatud õppematerjalide ja muude eri keeltes digitaalsete õppematerjalide
pakkumist, et töötada välja uued ärimudelid ja arendada tehnilisi lahendusi, mis
võimaldaksid digitaalsete õppematerjalide kasutajatele anda läbipaistvat teavet
autoriõiguste ja avatud litsentside kohta; ·
avab koos käesoleva teatisega Euroopa
avatud haridusruumi veebisaidi, sidudes selle eri keeltes olemasolevate
avatud õppematerjalide varamutega ja ühendades õppijad, õpetajad ja teadlased,
et selle abil parandada ELis loodud kvaliteetsete avatud õppematerjalide
atraktiivsust ja nähtavust. Liikmesriigid
ja haridusasutused peaksid: ·
looma stiimulid riiklikult
rahastatud õppematerjalidele avatud juurdepääsuks; ·
julgustama formaalseid haridus-
ja koolitusasutusi kaasama digitaalset infosisu, sealhulgas avatud
õppematerjale mis tahes haridustaseme õppijatele soovitatavate õppematerjalide
hulka ning edendama, sealhulgas avalike riigihangete kaudu selliste
kvaliteetsete õppematerjalide loomist, mille autoriõigused kuuluvad
ametiasutustele.
3. Ühenduvus
ja innovatsioon: taristu partnerlused, uued tooted ja teenused ning
koostalitlus
Riistvara puudumine või lairibaühenduse aeglane kasutuselevõtt
takistab tehnoloogia optimaalset kasutamist, vähendab avatud õppematerjalide ja
õppetarkvara kasutamise potentsiaali ning seab ohtu Bring Your Own Device-põhimõtte[31].
Paljudes kohtades on olemas lairibaühendus asutuste tasandil, kuid see puudub
klassiruumis ja seadmetes ning erisuguste spetsifikatsioonidega seadmed (nt eri
tarkvara või kaubamärgid) ei võimaldada praegu võrdset juurdepääsu
õppematerjalidele. Mõnes Euroopa osas on vaja tõhustada kohalikku IKT
taristut (lairibaühendus, sisu, vahendid) ... Taristu valmidustase ei tohiks enam olla takistav tegur
innovatiivsete õpetamis- ja õppimismeetodite rakendamisel. Samuti ei tohiks eri
tasemel kättesaadavus põhjustada ebavõrdsust kodanike või erinevate
geograafiliste piirkondade vahel. Taristu lõhe ei too kaasa mitte ainult
ebavõrdsuse probleeme õppurite seas, vaid see kahjustab ka võimalikku kasu,
mida annab kodanike suurem osalus majanduses. Liikmesriigid teevad investeeringuid oma riikliku hariduse
taristu (IKT, digitaalsed õppematerjalid, lairibaühendus) ajakohastamiseks,
kuid killustatus ja ebakõla ELi liikmesriikide vahel püsib. Keskmiselt
93 %[32]
ELi õpilastel on kodus internetiühendus ning vaid 72 % õpilastest saab
internetti kasutada haridusasutuses, kuid mitte alati klassiruumis. Esineb ka
piirkondlikku ebavõrdsust: vaid 45–46 % Kreeka ja Horvaatia õpilastest
saavad internetti kasutada haridusasutuses, võrreldes enam kui 90 %ga
Lätis, Leedus ja Tšehhi Vabariigis[33]. Taristusse tehtavaid investeeringuid tuleks edendada
Euroopa mahajäänud piirkondades. Struktuuri- ja investeerimisfondid peavad
olema suunatud haridusse ja koolitusse,[34] et tõhustada kohalikku IKT taristut ja
eri tellijate innovatsioonialast ühishanget. Sellega kaasneksid mastaabisääst,
madalamad hinnad, halduskulude kokkuhoid ning erisuguste oskuste ja teadmiste
ühendamine. ... ja avatud koostalitlusstandardid on vajalikud
mastaabisäästu tagamiseks ... Eri seadmeid, sealhulgas erisuguseid riistvara ja tarkvara
konfiguratsioone kasutavad õppijad peaksid saama kasutada samu õppematerjale.
Samuti ei tohiks digitaalse infosisu tootjate valitud vorming piirata
kasutajate hulka. Tuleks kehtestada õppematerjalide koostalitluse ja
ülekantavuse alased standardid, mida järgida kõigi seadmete, platvormide ja
kaubamärkide puhul, et tagada kõigile turuosalistele võrdsed võimalused.
Standardid peaksid ka tagama, et materjale saaks kasutada eri platvormidel,
suurendades nii nende tõhusust. Lisaks peavad need standardid jääma avatuks, et
vältida selliste üksikute ettevõtete domineerimist turul, kes standardeid
omavad ja kes saaksid turgu kujundada vastavalt oma individuaalsetele
eesmärkidele. ...
et Euroopa digirakendused ja digitaalne infosisu saaks areneda. Kuigi kogu maailmas loob investeerimine lairibaühendusse ja
ettevõtlusesse uusi olulisi ärivõimalusi, jääb ettevõtluspotentsiaal
õppetarkvara ja infosisu osas Euroopas suurel määral kasutamata. Arengud
pilvetehnoloogia, veebimängude, õppimise isiku vajadustega kohandamise ning
nutiseadmete valdkonnas on haridustehnoloogia turu veduriks. Et Euroopa ettevõtjad
oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja saaksid luua töökohti, on
väga tähtis edendada majanduskasvu ja innovatsioonipõhist ettevõtlust uue
haridusökosüsteemi jaoks, samuti mehhanisme haridus- ja koolitussektorile
sobilike lahenduste leidmiseks. Peamised uuenduslikud meetmed kõnealuses valdkonnas Uute
programmide (Erasmus+ ja „Horisont 2020”) puhul on komisjoni eesmärk: ·
edendada avatud raamistikke ja
digitaalse haridussisu, rakenduste ja teenuste, sealhulgas avatud
õppematerjalide koostalitluse ja ülekantavuse alaseid standardeid koostöös
Euroopa standardiorganisatsioonide ja programmidega ning töötada välja tõhusad
komponendid haridustehnoloogia turu jaoks, sealhulgas koordineerida
ühisspetsifikaate innovaatiliste lahendustega seotud riigihangete puhul, et
soodustada taskukohaste seadmete, tarkvara ja infosisu kasutuselevõttu; ·
edendada teadusuuringuid ja
innovatsiooni seoses kohandatud õppimistehnoloogiate, õppimise analüüsi ja õppe
eesmärgil digimängudega, luues sidemeid innovaatiliste ettevõtjatega. Liikmesriigid
ja haridusasutused peaksid: ·
looma struktuuri- ja investeerimisfondide abil
kõikidesse koolidesse 2020. aastaks lairibaühenduse, mis ideaalis tagaks
ühenduvuse klassiruumidega, ajakohastama oma IKT seadmed ning arendama välja
juurdepääsetavad, avatud riiklikud digiõppe andmekogud.
4. Ühised jõupingutused, et haarata kinni digirevolutsiooni
pakutavatest võimalustest
Meil on vaja integreeritud lähenemisviisi ... IKT ja digitaalse infosisu kasutamise areng on olnud
liikmesriigiti erinev. Tehnoloogia võimalikku mõju hariduses on laialt
tunnustatud ning käivitatud on mitmeid e-õppe algatusi. Siiski on algatused
olnud killustatud ja isoleeritud; taristusse tehtavate investeeringutega ei ole
sageli õnnestunud suurendada õpetajate ja õpilaste võimet ja motivatsiooni neid
kasutada. Seetõttu on paljud projektid hoolimata suurtest investeeringutest
jäänud vaid katseetappi. Varasemad kogemused näitavad, et üksnes tehnoloogia
juurutamisest klassiruumidesse ei piisa. Vaid integreeritud lähenemisviisiga,
kus on tagatud digitaalsele infosisule juurdepääs, IKT taristu, heal tasemel
digioskused ja õige organisatsioonistrateegia, saab luua haridusvõimalusi, mis
toetavad innovatsiooni. ... kõigi osaliste ühiseid jõupingutusi ... Ulatuslike jätkusuutlike muudatuste käivitamine nõuab
ühiseid jõupingutusi ning sihipäraseid meetmeid, kuhu on kaasatud kõik
sidusrühmad, õppijad, õpetajad, perekonnad, koolijuhid, hariduspoliitika
kujundajad ja kohalikud kogukonnad. Ulatuslikud esitlused ja katsetused, kus tutvustatakse
õpilastele põnevaid õppimisvõimalusi nii koolis kui ka väljaspool kooli ning
kuhu on kaasatud sidusrühmad, sealhulgas piirkondlikud ja kohalikud osalejad,
peaksid aitama ühendada õppimist ja töötamist, looma paindlikumad ja tõhusamad
mehhanismid töö- ja õppekogemuse integreerimiseks. Peamised uuenduslikud meetmed kõnealuses valdkonnas Uute
programmide (Erasmus+ ja „Horisont 2020”) puhul on komisjoni eesmärk: ·
käivitada platvorm, mis on
avatud kõikidele sidusrühmadele (õpetajad, õpilased, perekonnad, digitaalsed
kogukonnad, majandus- ja sotsiaalpartnerid jne), et haridusasutuste
digiteerimise olukorda kindlaks teha ja tulemusi võrrelda; ·
luua Euroopas digitaalselt
innovaatiliste haridusasutuste keskus, kus tutvustatakse ja katsetatakse
innovaatilisi IKT-põhiseid pedagoogilisi ja organisatsioonilisi meetodeid,
mille puhul antakse ka Euroopa auhind digipädevuse eest. Liikmesriigid ja haridusasutused peaksid: ·
edendama vabatahtlike
õpetajate, digikogukondade ja IKT ekspertide võrgustikke ja korraldama algatusi
(nt programmeerimise koolitused või „Tagasi kooli” programmid) ning tunnustama
õpetajaid auhinnaga IKT oskusliku kasutamise eest pedagoogikas kõigis
haridussektorites. ... ja paremini mõista kõiki võimalusi, mida
digirevolutsioonil veel pakkuda on. Liikmesriike ja teisi sidusrühmi kutsutakse üles tegema
komisjoniga aktiivselt koostööd, et rakendada riiklike haridus- ja
koolitusreformide raames käesoleva tegevuskavaga kavandatud prioriteedid
süsteemselt ja jõuliselt. Komisjon jälgib iga-aastases hariduse ja koolituse
valdkonna ülevaates liikmesriikides käesolevas teatises määratletud
põhieesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme. Käesolev tegevuskava ei tähenda mitte lõppu, vaid hoopis
algust. Pikemas perspektiivis mõjutavad tehnoloogilised muutused haridust ja
teadusuuringuid viisil, mida on raske veel ennustada. Vaja on teha pidevaid
jõupingutusi ja rahvusvahelist koostööd, et suurendada meie teadmistebaasi ja
kasutada täiel määral ära tehnoloogia mõju haridusele. 2013. aasta lõpuks esitab komisjon uuringud innovatsiooni
kohta kõrghariduses, muutuva haridusmaastiku kohta kõrghariduse valdkonnas tänu
uutele õpetamis- ja õppimisviisidele ning IKT ja avatud õppematerjalide
kasutamise kohta täiskasvanuhariduses. Lisaks sellele jätkab komisjon tööd
koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite,
ettevõtjate, üliõpilaste, uute haridusasutuste ja teiste rahvusvaheliste
organisatsioonidega (UNESCO, International Council for Open and Distance
Education (avatud õppe ja kaugõppe rahvusvaheline nõukogu, ICDE) ja OECD),
et paremini mõista, kuidas tehnoloogia haridusmaailma mõjutab ning kuidas
muutustega kaasnevat potentsiaali paremini rakendada. Euroopa Komisjoni toetab paremaid teadmisi ja tugevamat tõenduspõhist poliitikat Komisjon: · vaatab ulatuslikult läbi tulevikustsenaariumid 2030. aasta Euroopa haridusvaldkonnas, konsulteerides asjaomaste osalistega, nt ERT, EADTU, LERU, EUA ja Euroopa Koolivõrk vastavalt Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Tulevikutehnoloogiate Instituudi[35] tehtud tööle ja kooskõlas käimasoleva projektiga FUTURIUM[36]; kõrghariduse valdkonnas jätkab komisjon koostööd kõrghariduse ajakohastamise kõrgetasemelise töörühmaga, et koostada soovitused uute õppemeetodite kohta; · töötab välja mõõtmisvahendid ja -näitajad, et lähemalt jälgida IKT integreerimist haridus- ja koolitusasutustes ning toetada kogu ELi hõlmavaid kvantitatiivseid uuringuid; · koostab ELi algatuse majanduslikku ja sotsiaalset mõju käsitlev hinnangu, et edendada avatud juurdepääsu riiklike vahenditega loodud õppematerjalidele; · uurib koos õiguste omajate, õppeasutuste ja muude haridusvaldkonna sidusrühmadega võimalusi mõista ja hinnata praeguseid tavasid ja vajadust õppevahendeid (sealhulgas avatud õppematerjalid) jagada ning seda ka seoses autoriõiguse ja litsentsisüsteemi alusel saadud materjalide, mitmekeelsuse ning kvaliteedi tagamisega jne nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil. [1] 2012/C 70/05 [2] COM(2012) 669. [3] COM(2013) 499 [4] KOM(2010) 245 [5] Vt http://ec.europa.eu/information_society/newsroom/cf/dae/document.cfm?doc_id=1800 [6] Vt käesolevale teatisele lisatud
komisjoni talituste töödokumenti kõigi käesolevas teatises kasutatud andmete ja
tõendite kohta [7] Sõna „õpetaja” kasutatakse tähenduses
„õpetajad, koolitajad, õppejõud ja muud haridustöötajad kõigil haridustasemetel
ja kõigis valdkondades” [8] Avatud õppematerjalid on
õppevahendid, mida saab tasuta kasutada ja jagada ning kohandada konkreetsete
õpivajadustega. [9] http://www.ek.fi/ek/fi/tutkimukset_julkaisut/2013/4_huhti/henko_tiedustelu2013.pdf [10] http://www.esafetylabel.eu/ – e-ohutuse märgise algatuse on
töötatud välja mõned Euroopa Koolivõrku kuuluvad haridusministeeriumid [11] http://www.eua.be/news/13-0225/Massive_Open_Online_Courses_MOOCs_EUA_to_look_at_development_of_MOOCs_and_trends_in_innovative_learning.aspx [12] http://www.openuped.eu [13] Õppimise analüüs tähendab
selliste andmete mõõtmist, kogumist, analüüsimist ja esitamist, mis on seotud
õppijate ja nende õppega. Vt http://www.solaresearch.org/ [14] BG, EE, IE, PT, SK, SI, SE [15] 30 Euroopa haridusministeeriumi
ühendav võrgustik, mille eesmärk on haridusalase tehnoloogia innovaatiline
kasutamine [16] http://www.etwinning.net/ [17] http://www.scientix.eu [18] Open Discovery Space (www.opendiscoveryspace.eu)
pakub praktikakogukondadele ühiseks kasutamiseks avatud õppematerjale [19] Digitaalne pädevus on elukestva õppe üks kaheksast põhipädevusest
(soovitus 2006/962/EÜ) [20] 48 %-l eurooplastest vanuses
16–74 aastat on madalad IKT oskused või need puuduvad üldse. [21] Nõukogu soovitus (2012/C 398/01) [22] COM(2012) 669 [23] http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/grand-coalition-digital-jobs-0 [24] Vt
avaliku arutelu tulemused komisjoni talituste töödokumendis, mis on lisatud [25] Üldsuse hinnang osutab reitingule, mida
kasutajad on andnud kättesaadavatele õppevahenditele. [26] OECD määratlus: „Avatud
litsentsidega saab kontrollida levitamist, kusjuures teatavad õigused jäävad
autorile. Avatud litsentsid tagavad, et teiste töö kasutamise luba on antud
kindlal ja selgel viisil”. http://www.oecd.org/edu/ceri/37351085.pdf [27] http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/access-to-knowledge/open-educational-resources/what-is-the-paris-oer-declaration/ [28] Vt
avalik arutelu: 84 %
vastajatest osutas sellega seotud selge õigusraamistiku
puudumisele. [29] Iga materjali kohta esitatud konkreetsete
andmetega saab automaatselt klassifitseerida selle sisu või tunnuseid.. [30] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste
teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas [31] Selle põhimõtte kohaselt peaksid
õppijad kasutama oma arvutit või mobiilseadmeid õppematerjalide kasutamiseks
klassiruumis. [32] Eurostat, 2011. aasta andmed. [33]http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/mapToolClosed.do?tab=map&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tin00081&toolbox=types [34] http://www.education.ie/en/Press-Events/Conferences/Ireland-s-Presidency-of-the-EU/Conference-21-22-May-2013/Channelling-cohesion-policy-funds-towards-education-and-training.pdf [35] http://ipts.jrc.ec.europa.eu/pages/EAP/eLearning.html [36] http://ec.europa.eu/digital-agenda/futurium/