52013DC0383

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Hispaanias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)       Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)       Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks.

(3)       Nõukogu otsustas 27. aprillil 2009 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 6, et Hispaanial on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning esitas vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[1] artiklile 3 soovituse kõrvaldada ülemäärane puudujääk hiljemalt 2012. aastaks.

(4)       Nõukogu otsustas 2. detsembril 2009 kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 5, et on võetud tõhusaid meetmeid ja et pärast nimetatud soovituse vastuvõtmist on esinenud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju[2]. Eelkõige mõjutas eelarvet negatiivselt üleilmsest majandus- ja finantskriisist tingitud majanduskasvu väljavaadete järsk halvenemine. Sellest tulenevalt otsustas nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel võtta vastu muudetud soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk usaldusväärselt ja jätkusuutlikult hiljemalt 2013. aastaks, võttes meetmeid keskpikas raamistikus.

(5)       15. juunil 2010 jõudis komisjon järeldusele, et Hispaania on vastavalt nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusele võtnud tõhusaid meetmeid oma valitsemissektori puudujäägi viimiseks allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, ja oli seisukohal, et seetõttu ei ole ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vaja rohkem meetmeid võtta.

(6)       Nõukogu otsustas 10. juulil 2012 kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 5, et on võetud tõhusaid meetmeid, kuid pärast muudetud soovituse vastuvõtmist 2009. aastal on esinenud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on riigi rahandusele suur negatiivne mõju. Eelkõige on eelarvele suur negatiivne mõju majanduskasvu väljavaadete halvenemisel ja väiksemat maksutulu andvate kasvutegurite osakaalu suurenemisel. Seetõttu võttis nõukogu vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 vastu muudetud soovituse („ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud muudetud soovitus”) selle kohta, et Hispaania kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi hiljemalt 2014. aastaks. Selleks et viia valitsemissektori eelarve puudujääk allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst 2014. aastaks, soovitati Hispaanial lähtudes komisjoni talituste 2012. aasta ajakohastatud kevadprognoosist parandada struktuurset eelarvepositsiooni 2012. aastal 2,7 % SKPst, 2013. aastal 2,5 % SKPst ja 2014. aastal 1,9 % SKPst. Valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärgiks kehtestati 2012. aastaks 6,3 % SKPst, 2013. aastaks 4,5 % SKPst ja 2014. aastaks 2,8 % SKPst. Veel soovitati Hispaanial rakendada 2012. aasta eelarve ja autonoomsete piirkondade tasakaalustamiskavade raames vastu võetud meetmeid ning võtta 2012. aasta juuli lõpuks vastu väljakuulutatud mitmeaastane eelarvekava aastateks 2013−2014, sealhulgas keskpika perioodi eelarvestrateegia, milles on üksikasjalikult esitatud struktuurimeetmed, mida on vaja ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2014. aastaks.

(7)       14. novembril 2012 jõudis komisjon 2012. aasta sügisprognoosile toetudes järeldusele, et Hispaania on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas nõukogu 10. juuli 2012. aasta muudetud soovitusega ning et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole vaja täiendavaid meetmeid võtta.

(8)       Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikele 5 võib nõukogu juhul, kui on võetud tõhusaid meetmeid ja kui ootamatu majandust kahjustav sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast kõnealuse soovituse vastuvõtmist, teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt vastu muudetud soovitus. Eelarvele olulist negatiivset mõju avaldavate ootamatute majandust kahjustavate sündmuste esinemist hinnatakse nõukogu soovituse aluseks olevast majandusprognoosist lähtudes.

(9)       Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 3 on nõukogu kohustatud andma asjaomasele liikmesriigile soovitusi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks teatava aja jooksul. Soovituses tuleb asjaomasele liikmesriigile kehtestada maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg, et võtta tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Lisaks sellele peaks nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise soovituses nõudma, et täidetaks aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks oleva prognoosi kohaselt tagaksid struktuurse eelarvepositsiooni (st tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) paranemise vähemalt 0,5 % SKPst aastas.

(10)     Pärast lühiajalist majanduse elavnemist 2011. aastal hakkas majandus jälle kahanema; alates 2011. aasta kolmandast kvartalist on SKP kvartaalne reaalkasv negatiivne. Aasta lõikes vähenes SKP 2012. aastal 1,4 %. Vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile jätkub majanduslangus 2013. aastal, kuna positiivne netoeksport ei suuda veel korvata sisenõudluse jätkuvat vähenemist. Reaalse SKP ja tootmise suhte stabiliseerumist on oodata alles 2013. aasta lõpus. SKP reaalkasv peaks seega 2013. aastal vähenema 1,5 % SKPst ning 2014. aastal 0,9 % suurenema (eeldusel, et poliitikat ei muudeta). Nõukogu viimase soovituse ajal prognoositi, et reaalne SKP väheneb 2012. aastal 1,9 % ja 2013. aastal 0,3 % ning kasvab 2014. aastal 1,1 %. 2012. aasta majanduskasvu prognoositust parem näitaja oli peamiselt tingitud mõnevõrra suuremast sisenõudlusest, mis võis tuleneda ka tagasimaksmise kava kaudu tehtud kapitalisüstidest piirkondade ja kohalike omavalitsuste enne 1. jaanuari 2012 kogunenud ärivõlgade tasumiseks (27,4 miljardit eurot ehk 2,6 % SKPst). Mis puutub 2013. ja 2014. aastasse, ennustatakse komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis, et 2013. aastal reaalne SKP väheneb järsemalt ning 2014. aastal majandus elavneb aeglasemalt. See tähendab, et mõlemal aastal sisenõudlus langeb järsemalt ja tööhõive vähenemine venib pikemaks. Makromajandusliku väljavaate halvenemine on osaliselt seotud 2013–2014. aasta eelarvekavas ja 2013. aasta eelarves sisalduvate konsolideerimismeetmetega.

(11)     Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt küündis 2012. aastal valitsemissektori eelarve puudujääk 10,6 %-ni SKPst; 6,3 % SKPst oli 2011. aasta eesmärk ja tulemuseks kujunes 9,4 % SKPst. Arvates välja kapitalisiirded pankadele (mida peetakse ühekordseteks tehinguteks), oli puudujääk 2012. ja 2011. aastal vastavalt 7,0 % ja 9,0 % SKPst. Võttes arvesse kahanevat majandust ja vähem maksutulu andvaid kasvutegureid, vastab valitsemissektori eelarve positsiooni halvenemine eelarve esmase positsiooni paranemisele 2,4 protsendipunkti (ilma kapitalisiireteta pankadele). Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoos osutab struktuurse puudujäägi paranemisele 2012. aastal 1,8 protsendipunkti võrra, võrreldes soovitatava paranemisega 2,7 protsendipunkti. Võttes arvesse, et pärast viimast nõukogu soovitust on potentsiaalset kasvu korrigeeritud veidi allapoole, jääb eelarve tugevdamise prognoos muutumatuks. Siiski mõjutas struktuurse eelarvepositsiooni prognoositavat muutust tõsiselt tulude ootamatu alalaekumine, mis küündis ligikaudu 1,0 protsendipunktini. Kokkuvõttes peaks kohandatud eelarvepositsioon selliseid mõjusid arvesse võttes paranema 2,9 protsendipunkti, mis ületab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud muudetud soovituses märgitud parandamist. Lisaks rekapitaliseerimismeetmetele on 2012. aastal kõrvalekaldumine eelarve-eesmärkidest seotud oodatust väiksemate tulude (võttes arvesse kaalutlusõiguse alusel võetavate meetmete mõju ja baasefekti) ning suurema vahetarbimise ja suuremate sotsiaalsiiretega. Vähem maksutulu andvate kasvutegurite ja tööturu olukorra järsema halvenemise tõttu vähenesid tulud oluliselt, seda eelkõige otseste ja kaudsete maksude puhul, samuti suurenesid sotsiaalkulud. Hispaania võttis 2012. aastal vastu ulatuslikke konsolideerimismeetmeid, mis ulatusid ligikaudu 4 %-ni SKPst, sealhulgas ligikaudu 1½% SKPst tulude poolel ja 2½% SKPst kulude poolel. Need meetmed korvasid osaliselt ka suurematest intressimaksetest ja suurematest sotsiaalsiiretest tingitud struktuurse eelarvepositsiooni halvenemist.

(12)     Vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile peaks 2013. aastal valitsemissektori eelarve puudujääk vähenema 6,5 %-ni SKPst, võrreldes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärgiga 4,5 % SKPst. Esmane eelarvepositsioon peaks paranema 4,5 protsendipunkti (0,9 protsendipunkti ilma kapitalisiireteta pankadele). Järgides nõukogu viimast soovitust, esitas Hispaania valitsus 2012. aasta augustis mitmeaastase eelarvekava aastateks 2013–2014, milles kirjeldatakse keskpika perioodi konsolideerimisstrateegia mõnd aspekti. Kokku peaks kaalutlusõiguse alusel võetavate meetmete mõju eelarvele olema 2013. aastal ligikaudu 1 % SKPst kulude poolel ja ligikaudu 1½ % SKPst tulude poolel. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames seatud eesmärgist prognoositud kõrvalekaldumist ligikaudu 2 % ulatuses SKPst selgitab osaliselt halvem lähtepositsioon. Peamiseks kõrvalekaldumise põhjuseks on ebasoodsad kasvutegurid, eratarbimise järsem kahanemine ja tööturu halvem olukord, kui eeldati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud muudetud soovituses. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt väheneb struktuurne puudujääk 2013. aastal veel 1,1 protsendipunkti, võrreldes soovitatud 2,5 protsendipunktiga. Võttes arvesse hinnangulise potentsiaalse majanduskasvu muutust ja oodatust suuremat tulude vähenemist, paraneb eelarvepositsiooni konsolideerimine hinnanguliselt 1,4 protsendipunkti, mistõttu suureneb eelarvepositsiooni kohandatud konsolideerimine 2,5 %-ni SKPst, mis on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud muudetud soovitusega. Hispaania valitsus teatas 2013. aasta stabiilsusprogrammis, et valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärk on 2013. aastal 6,3 % SKPst, mida toetavad täiendavad konsolideerimismeetmed mahus ligikaudu 3 miljardit eurot (0,3 % SKPst), mis tuleb veel vastu võtta ja rakendada selle aasta jooksul.

(13)     2014. aastaks prognoositakse valitsemissektori eelarve puudujäägi suurenemist 7,0 %-ni SKPst võrreldes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames seatud eesmärgiga, mis oli 2,8 % SKPst. Esmane eelarvepuudujääk suureneks 0,4 % SKPst. Prognoositud kõrvalekaldumine kajastab lisaks baasefektile peamiselt varasematel aastatel võetud ajutiste meetmete aegumist ning asjaolu, et 2014. aastaks kavandatud konsolideerimismeetmeid ei olnud 2012. aasta augusti mitmeaastases eelarvekavas selleks piisavalt täpsustatud, et neid oleks saanud lisada komisjoni talituste prognoosi. Peale selle annaksid majanduse kasvu tegurid jätkuvalt vähe maksutulu, nii et sotsiaalmaksud ja kaudsed maksud ei kasva samal määral nominaalse SKPga. Suurema võlakoorma tõttu kasvavad jätkuvalt ka intressimaksed. Vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile peaks struktuurne puudujääk suurenema 1,1 protsendipunkti võrra, võrreldes soovitatava vähenemisega 1,9 % SKPst. Võttes arvesse hinnangulise potentsiaalse majanduskasvu korrigeerimist ja oodatust järsemat tulude vähenemist, suureneb lõhe veel 0,2 protsendipunkti.

(14)     Fiskaaljuhtimises on tehtud suuri edusamme eelarve täitmise aruannete esitamisel keskvalitsusest madalamatel tasemetel. Siiski ei ole eelarve tasakaalu seaduse sätted varajase hoiatamise ja korrigeeriva mehhanismi kohta, mille eesmärk on vähendada kõrvalekaldumisi eelarve-eesmärkidest, olnud täielikult tõhusad ja nende rakendamise läbipaistust saaks parandada. Vaatamata edusammudele eelarvealase aruandluse valdkonnas piirkondlikul tasandil, oleks fiskaalläbipaistvuse suurendamiseks vaja aruanded, samuti eelarvekavad, esitada üldvalitsuse tasandil konsolideeritult vastavalt standardile ESA95 põhjalikumalt, ühtsemalt ja õigeaegsemalt. Institutsionaalselt ja rahaliselt täiesti sõltumatu eelarvenõukogu loomine on veel pooleli.

(15)     Valitsemissektori koguvõlg kasvas 2012. aastal ligikaudu 84 %-ni SKPst, võrreldes komisjoni talituste 2012. aasta ajakohastatud kevadprognoosis esitatud 80,9 %-ga SKPst. Võla suhe suurenes oodatust suurema eelarvepuudujäägi, SKP väiksema nominaalkasvu, pankade rekapitaliseerimise tehingute kulude ja avaliku halduse võlgnevuste tasumise tõttu. Vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile suureneb võla suhe SKPsse veelgi ja ületab eeldusel, et poliitikat ei muudeta, 2014. aastal 95 %, ületades seega igal aastal aluslepingu kohast kontrollväärtust.

(16)     10. aprillil 2013 jõudis komisjon, oma 2013. aasta makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames tehtud Hispaania põhjalikust analüüsist[3] lähtudes järeldusele, et Hispaanias esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus. Buumiaastatel kuhjunud tasakaalustamatuse kõrvaldamisel ning eriti erasektori ja välisvõla väga kõrge taseme katmisel on olnud väga negatiivne mõju majanduskasvule, finantsstabiilsusele ja riigi rahandusele. Ülemäärase eelarvepuudujäägi jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks keskpika perioodi jooksul tuleb samaaegselt tagada makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamine, jätkates struktuurireformide läbiviimist, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning vähendada struktuurset jäikust, mis takistab kohandamist.

(17)     Vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile ei täida Hispaania nominaalseid eelarve-eesmärke, mis on kehtestatud nõukogu 10. juuli 2012. aasta soovitusega. Hispaania on 2012. ja 2013. aastal struktuurset eelarvepositsiooni siiski parandanud, mis arvestades pärast nõukogu soovituse esitamist toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid muutusi, on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud muudetud soovitusega. Nendel ootamatutel majandust kahjustavatel muutustel on olnud riigi rahandusele oluline negatiivne mõju. Eelkõige tulude oluline vähenemine, mis on seotud majanduse liikumisega vähem maksutulu andva kasvustruktuuri suunas ja sellega seonduv negatiivne mõju tulu elastsusele, on eelarvepositsiooni veelgi oluliselt halvendanud . Lisaks mõjutas majanduslangus väga negatiivselt ka tööhõivet ja töötuse määr on märkimisväärselt tõusnud. Võttes arvesse kõiki neid tegureid ja vajadust korrigeerida riigi rahandusele väga negatiivselt mõjuv ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus ning kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadega tundub olevat põhjendatud pikendada Hispaanias ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega kahe aasta võrra kuni 2016. aastani.

(18)     Et määratud tähtajaks tagada tõhus ja kestev korrigeerimine, tuleks majanduse ja eelarve suurt ebakindlust arvesse võttes seada kohandamisperioodi viimaseks aastaks eelarve-eesmärk tasemele, mis jääb selgelt allapoole kontrollväärtust.

(19)     Valitsemissektori eelarve puudujäägi vahe-eesmärgid, mis aitavad kõrvaldada ülemäärase eelarvepuudujäägi 2016. aastaks, on 2013. aastal 6,5 % SKPst, 2014. aastal 5,8 % SKPst, 2015. aastal 4,2 % SKPst ja 2016. aastal 2,8 % SKPst. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb ajavahemikul 2013–2016 igal aastal esmast eelarvepositsiooni (ilma ühekordsete meetmeteta) parandada keskmiselt 1,3 % SKPst ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi alusel, mis ulatub 2016. aastani, tuleb struktuurset eelarvepositsiooni parandada 2013. aastal 1,1 % SKPst, 2014. aastal 0,8 % SKPst, 2015. aastal 0,8 % SKPst ja 2016. aastal 1,2 % SKPst. Selline järkjärgulisem kohandamise kava võtab arvesse praegust keerulist majanduskeskkonda ja Hispaania majanduse suuri struktuurseid muutusi ning kohandamist tuleb toetada ulatuslike struktuurireformidega. Selline kava peaks toetama välise ja sisemise makromajandusliku tasakaalustamatuse kõrvaldamist ja leevendama eelarve konsolideerimise lühiajalist negatiivset mõju majanduskasvule ning samas peatama valitsemissektori võla suurenemise ja hakkama seda vähendama.

(20)     Vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile, mis ulatub 2016. aastani ja põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta, ei ole praegusel etapil vaja täiendavaid meetmeid võtta, et saavutada soovitatud struktuurne eelarvepositsioon 2013. aastaks (ja uus puudujäägieesmärk 6,5 % SKPst), kuid eelarvekavu tuleb valitsemissektori kõigil tasanditel kohaldada rangelt. Selleks et jätkusuutlikult tuua eelarvepuudujääk allapoole asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust, on aastatel 2014–2016 vaja märkimisväärseid struktuurseid eelarvemeetmeid lisaks neile, mida juba hõlmab komisjoni 2013. aasta kevadprognoos. Kõnealuste meetmetega, mis ulatuvad ligikaudu 2 %-ni SKPst 2014. aastal, 1 %-ni SKPst 2015. aastal ja 1½ % SKPst 2016. aastal, tuleks arvesse võtta vajadust korvata negatiivset järelmõju, negatiivset SKP potentsiaalset kasvu ning kasvavaid intressi- ja sotsiaalmakseid.

(21)     2013. aasta stabiilsusprogrammis ette nähtud kohandamiskava on üldiselt kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisega 2016. aastaks, seades valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärgiks 2013. aastal 6,3 % SKPst, 2014. aastal 5,5 % SKPst, 2015. aastal 4,1 % ja 2016. aastal 2,7 %. 2013. aasta eesmärk põhineb programmis kavandatud täiendavatel konsolideerimismeetmetel mahus ligikaudu 3 miljardit eurot, mis tuleb alles täpsemalt kindlaks määrata.

(22)     Üldiselt peaksid eelarve konsolideerimise meetmed tagama valitsemissektori eelarve positsiooni püsiva paranemise ning samas parandama riigi rahanduse kvaliteeti ja tugevdama majanduse kasvupotentsiaali.

(23)     Risk jätkusuutlikkusele on Hispaanias keskpikas perspektiivis kõrge ja pikas perspektiivis keskmine. Neid riske aitaks piirata jõudmine kõrgema struktuurse esmase eelarvepositsioonini, st ligikaudu -0,5 %-ni SKPst, nagu keskmiselt oli aastatel 1998–2012. Ennetähtaegselt pensionile jäämist käsitleva 2013. aasta reformiga loodetakse toetada sotsiaalkindlustussüsteemi pikaajalist jätkusuutlikust. Siiski tundub, et vaja on täiendavaid meetmeid, et piirata elanike vananemisega seotud kulude kasvu, nt asjakohaselt reguleerides 2011. aasta pensionisüsteemi reformiga ette nähtud jätkusuutlikkuse tegurit, sealhulgas kehtestades, et pensioniiga tõuseb koos oodatava eluea pikenemisega.

(24)     Arvestades Hispaania rahanduse detsentraliseeritust, tuleks riigi eelarve kohandamist toetada usaldusväärse keskpika perioodi konsolideerimisstrateegiaga, mis hõlmab järgmist: i) üksikasjalik mitmeaastane eelarvekava, kus on täpselt esitatud meetmed aastateks 2014−2016, ii) institutsioonilise raamistiku tõhususe tugevdamine (muutes eelarve tasakaalu seaduse rakendamise veelgi läbipaistvamaks ja luues sõltumatu eelarvenõukogu), iii) konkreetsed meetmed, et ohjeldada struktuurse puudujäägi suurenemist sotsiaalkindlustussüsteemis ja iv) konsolideerimisel suurema tähelepanu pööramine majanduskasvu soodustamisele (sealhulgas vaadates süstemaatiliselt läbi kulutused ja ka maksusüsteemi).

(25)     Paralleelselt Hispaanias finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks ESMi antava finantsabi[4] korrapärase läbivaatamisega ja nagu kokku lepitud 23. juulil 2012 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis, jälgitakse kvartaalselt, kuidas Hispaania täidab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud kohustusi.

(26)     Hispaania on täitnud määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) artikli 3 lõikes 5 sätestatud tingimused valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

(1) Hispaania peaks kõrvaldama praeguse ülemäärase eelarvepuudujäägi 2016. aastaks.

(2) Hispaania valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärk peaks olema 2013. aastal 6,5 % SKPst, 2014. aastal 5,8 % SKPst, 2015. aastal 4,2 % SKPst, 2016. aastal 2,8 % SKPst, mis vastavalt komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile, mis ulatub 2016. aastani, vastab aastatel 2013–2016 struktuurse eelarvepositsiooni parandamisele vastavalt 1,1 %, 0,8 %, 0,8 % ja 1,2 % SKPst.

(3) Hispaania peaks rakendama 2013. aasta eelarvekavas vastu võetud meetmed kõigil valitsuse tasanditel ja olema valmis võtma parandusmeetmeid juhul, kui kaldutakse eelarvekavadest kõrvale. Ametiasutused peaksid tugevdama keskpika perioodi eelarvestrateegiat täpselt kirjeldatud struktuurimeetmetega aastateks 2014–2016, mida on vaja, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2016. aastaks.

(4) Nõukogu kehtestab Hispaania valitsusele tähtpäeva 1. oktoober 2013 tõhusate meetmete võtmiseks ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a kohase üksikasjaliku aruande esitamiseks konsolideerimisstrateegia kohta, mis eesmärkide saavutamiseks on kavandatud.

Lisaks sellele peaksid Hispaania ametiasutused (i) tugevdama institutsioonilist raamistikku, suurendades veelgi eelarve tasakaalu seaduse rakendamise läbipaistvust ning luues sõltumatu eelarvenõukogu, mis tegeleks analüüside koostamise ja nõustamisega ning jälgiks eelarvepoliitika vastavust riiklikele ja ELi eelarvereeglitele, ii) võtma konkreetseid meetmeid, et ohjeldada kasvavat struktuurset puudujääki sotsiaalkindlustussüsteemis ning iii) pöörama konsolideerimisel rohkem tähelepanu majanduskasvu soodustamisele, vaadates sealhulgas korrapäraselt läbi kulutused ja maksusüsteemi. Et tagada eelarve konsolideerimise strateegia edu, on samuti oluline toetada eelarve konsolideerimist ulatuslike struktuurireformidega, mis on kooskõlas nõukogu poolt Euroopa poolaasta ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames Hispaaniale adresseeritud soovitustega.

Käesolev soovitus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

[2]               Kõik Hispaania ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel:              http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/countries/spain_en.htm

[3]               http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/occasional_paper/2013/op134_en.htm

[4]               http://ec.europa.eu/economy_finance/assistance_eu_ms/spain/index_en.htm