This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0126
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Preparing for the 2014 European elections: further enhancing their democratic and efficient conduct
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ettevalmistused 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks: valimiste veelgi demokraatlikum ja tõhusam korraldus
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ettevalmistused 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks: valimiste veelgi demokraatlikum ja tõhusam korraldus
/* COM/2013/0126 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ettevalmistused 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks: valimiste veelgi demokraatlikum ja tõhusam korraldus /* COM/2013/0126 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Ettevalmistused 2014. aasta Euroopa
Parlamendi valimisteks: valimiste veelgi demokraatlikum ja tõhusam korraldus 1. Sissejuhatus 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised
on esimesed valimised pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Sellele lisab
tähtsust asjaolu, et Euroopa Liit liigub jõudsalt edasi tõelise majandus- ja
rahaliidu suunas, mille nurgakiviks on demokraatlik legitiimsus. Lissaboni leping on tugevdanud liidu
demokraatlikke alustalasid. Lepinguga suurendatakse ELi kodaniku rolli ELi
poliitikas,[1]
luues selleks kindla sideme kodanike, nende poliitiliste õiguste kasutamise
ning liidu demokraatlike protsesside vahel[2].
Lissaboni leping rõhutab Euroopa Parlamendi rolli liidu demokraatliku kogu
esindajana. Kodanikualgatuse kasutuselevõtmisega võimaldab Lissaboni leping ELi
kodanikel osaleda liidu demokraatias vahetumalt ja täielikumalt[3]. Euroopa Komisjon on võtnud endale kohustuse
Lissaboni lepingu kehtivaid sätteid täielikult kasutades edendada veelgi
Euroopa Parlamendi valimiste läbipaistvust ja Euroopa mõõdet, et seeläbi
tugevdada ELi otsustusprotsessi demokraatlikku legitiimsust ja tuua seda liidu
kodanikele lähemale. Eelmainitu on eriti asjakohane, kui arvestada, milliseid
meetmeid on ELi tasandil tarvis võtta finants- ja riigivõlakriisi
lahendamiseks. See võib toimida ka lähtepunktina aluslepingu täiendavaks
reformimiseks, et tugevdada Euroopa Liidu kui demokraatliku organisatsiooni alust. Kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud
Euroopa Parlamendis[4].
Kodanike esindatust kinnitatakse taas Euroopa Parlamendi liikmete uues
määratluses, mille kohaselt on nad liidu kodanike esindajad[5] ja mitte lihtsalt ühenduseks
liitunud riikide rahvaste esindajad[6].
Samamoodi on Euroopa Parlamendile antud Lissaboni lepinguga suuremad volitused,
millega tugevdatakse tema rolli täieõigusliku kaasseadusandjana nõukogu kõrval.
Euroopa Parlament teeb nüüd otsuseid suurema osa ELi õigusaktide kohta ja tal
on nõukoguga samaväärsed volitused kogu ELi eelarve suhtes ning parlamendi
nõusolekut on vaja mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmiseks. 2010. aasta aruandes, mis käsitleb Euroopa
Parlamendi 2009. aasta valimisi,[7]
hindas komisjon ELi õigusaktide rakendamist ning samuti kodanike
valimisaktiivsust, nende teadlikkust valimistest ja valimistega seotud
õigustest. 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta „ELi kodanike õigusi
piiravate takistuste kõrvaldamine”[8] rõhutati
vajadust kasvatada ELi kodanike teadlikkust Euroopa Parlamendi valimistest,
nende õigustest ja ELi poliitika mõjust nende igapäevasele elule. Samuti
rõhutati vajadust tegeleda puudujääkidega Euroopa Parlamendi valimiste üldiste
demokraatlike põhimõtete kohaldamisel ja kõrvaldada takistused, mis piiravad
kodanike valimisõiguse tulemuslikku kasutamist. Pidades silmas Euroopa Parlamendi tugevdatud
rolli ja volitusi, on oluline selle liikmete valimise protsessile rohkem
tähelepanu pöörata. Kutsudes üles lõpule viima poliitilisel liidul
põhineva tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomist, rõhutas Euroopa
Komisjoni president José Manuel Barroso oma 2012. aasta kõnes olukorrast
Euroopa Liidus,[9]
et „majandus- ja rahaliidu usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus sõltub Euroopa
institutsioonidest ja poliitilisest ülesehitusest. Just seepärast tuleneb
majandus- ja rahaliidust ka küsimus poliitilisest liidust. Poliitiline liit aga
peab rajanema Euroopa demokraatial.” Olles poliitilise liidu sihiks seadnud,
teatas president Barroso, et komisjon on võtnud endale kohustuse astuda
konkreetseid samme Euroopa avaliku ruumi arendamisel ning samuti tulla välja
ideedega, kuidas muuta Euroopa Liit avatumaks ja demokraatlikumaks enne 2014.
aasta Euroopa Parlamendi valimisi toimuvaid arutelusid. 28. novembri 2012. aasta teatises „Tiheda
ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava – üleeuroopalise arutelu
avamine”[10] tegi
komisjon ettepaneku suurendada „demokraatlikku õiguspärasust ja
aruandekohustust”, mis on iga Euroopa Liidu reformi vajalik osa. Nagu on
täiendavalt rõhutatud aruandes „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”, mille
koostas Euroopa Ülemkogu eesistuja tihedas koostöös komisjoni presidendi,
eurorühma esimehe ja Euroopa Keskpanga presidendiga,[11] on demokraatlik legitiimsus ja
aruandekohustus tõelise majandus- ja rahaliidu loomisel äärmiselt olulised. Kogu Euroopas peetakse praegu kõikidel
tasanditel poliitilist dialoogi Euroopa tuleviku teemal. See hõlmab mitmeid
kodanike dialooge Euroopa ja liikmesriikide poliitikute ning kodanike vahel
Euroopa kodanike aasta[12]
raames. Paljud selle käigus tõstatatud mõtted on esile kerkinud seetõttu, et on
vaja tugevamat seotust ELi ja selle kodanike vahel. Integreerimine ja legitiimsus peavad arenema
paralleelselt. Suurem demokraatlikkus täiendab ulatuslikumat institutsioonilist
integreerumist, mida on Euroopa Liidul vaja selleks, et tulla toime praeguste
üleilmsete probleemidega. Selles osas tuleb kiiresti tugevdada seotust ELi
kodanike ja liidu demokraatliku protsessi vahel. Püüdes ellu viia president Barroso võetud kohustust
esimese sammuna süvendada Euroopa-ülest arutelu ja tugevdada Euroopa Parlamendi
valimiste Euroopa mõõdet, on käesolevas teatises lühidalt esitatud komisjoni
algatused, et hõlbustada kodanike osalemist 2014. aasta Euroopa Parlamendi
valimistel ja tagada nende valimiste demokraatlike põhimõtete austamine.
Teatisega koos esitatakse soovitus, mis peaks aitama parandada Euroopa
Parlamendi valimiste demokraatlikku ja tõhusat korraldamist[13]. 2. euroopa parlamendi valimiste veelgi
demokraatlikum korraldamine Euroopa Liidu kodanikud on üldiselt teadlikud,
et hääletamine Euroopa Parlamendi valimistel on vahend, mille kaudu osaleda
liidu demokraatlikus elus. Kuid ei olda teadlikud mõjust, mida see nende
igapäevasele elule avaldab, ega teata milliseid poliitilisi valikuid on
võimalik teha, ning see avaldab negatiivset mõju valimisaktiivsusele. ·
Peaaegu kuus ELi kodanikku kümnest arvab, et
hääletamine Euroopa Parlamendi valimistel on parim viis tagada, et nende hääl
oleks ELi otsustetegijatele kuuldav[14]. ·
Enam kui seitse ELi kodanikku kümnest arvab, et
valimisaktiivsus oleks suurem, kui erakonnad lisaksid kampaaniamaterjalidele
märkuse, millise Euroopa erakonnaga nad on seotud [15]. ·
Enam kui kaheksa ELi kodanikku kümnest ütlevad,
et nende motivatsioon hääletada Euroopa Parlamendi valimistel oleks suurem, kui
nad saaksid rohkem teavet Euroopa Parlamendi kandidaatide, erakondade
programmide, eesmärkide ja ka valimiste endi kohta. Samuti selle kohta, mil
moel mõjutab EL nende igapäevast elu[16]. ·
Kuus ELi kodanikku kümnest teatasid avaliku
konsulteerimise käigus, et nad oleksid motiveeritud hääletama sellise
poliitilise programmi poolt, mis parandaks nende igapäevast elu. Sellele
järgnes programm, mis tugevdaks ELi majandust, ja seejärel programm, mis
võimaldaks vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ELis[17]. Eeltoodud küsitlused näitavad selgelt, et ELi
kodanikud on huvitatud sellest, et neile antaks valida selliste Euroopa
küsimusi käsitlevate mõistlike poliitiliste võimaluste vahel, millel on nende
elule otsene mõju. Selgub, et ELiga seotud küsimusi varjutav riiklike teemade
domineerimine mõjub negatiivselt valimisaktiivsusele. Nagu president Barroso
oma 2012. aasta kõnes „Olukorrast Euroopa Liidus” rõhutas, on poliitilisel
debatil liigagi sageli erakondade siseriikliku debati jooni. Seetõttu valitseb
sageli sügav lõhe riiklike erakondade ja Euroopa tasandi erakondade vahel. Selleks et paremini anda teada, mil moel on
seotud poliitilised protsessid riiklikul ja ELi tasandil, tuleb peamiste
osalejate vaheline seotus muuta kodanikele nähtavamaks. Euroopa tasandi
erakondade tugevdamine ja nende nähtavuse suurendamine on otsetee selle
eesmärgi saavutamiseks. Euroopa tasandi erakonnad, kes on
riikideülesed osalejad ja kellel on täita kõige tähtsam ülesanne kodanike
soovide kuuldavaks tegemisel Euroopa tasandil, asuvad parimal positsioonil, et
luua sild üle ELi poliitika ja kodanike vahelise lõhe. Lissaboni leping annab
Euroopa tasandi erakondadele selles osas juhtrolli, tehes neile ülesandeks
aidata „kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike
tahte väljendamisele[18].” Selleks, et Euroopa tasandi erakonnad saaksid
oma ülesande täielikult lõpule viia, on komisjon võtnud vastu ettepaneku
määruse kohta, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi
poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist[19]. Ettepanekuga püütakse tagada,
et Euroopa tasandi erakonnad saaksid kasu sellest, et nad on nähtavamad ning et
nende rahastamine toimub paindlikuma, läbipaistvama ja tõhusama raamistiku
alusel. Ettepanekus seatakse Euroopa poliitilistele
erakondadele tingimus võtta kõik asjakohased meetmed, et teavitada valimiste
ajal ELi kodanikke liikmesriikide erakondade ja kandidaatide ning Euroopa
tasandi erakondade vahelisest seotusest[20]. Selleks, et täiendavalt rõhutada Euroopa
tasandi erakondade ja riiklike erakondade vahelist seost, soovitab komisjon
riiklikel erakondadel teha teatavaks nende seotus Euroopa tasandi erakondadega. Nähtava sideme loomine riiklike erakondade,
kellele ELi kodanikud oma hääle annavad, ja nende Euroopa erakondade vahel,
kellega riiklikud erakonnad seotud on, avaldaks head mõju ELi otsustusprotsessi
läbipaistvusele. Euroopa erakondade suurenenud nähtavus kogu valimisprotsessi
jooksul, alates kampaaniast kuni hääletamiseni, suurendaks Euroopa Parlamendi
valimistel osalevate erakondade usaldusväärsust ja kasvataks valijate usaldust
valimiste suhtes. See muudaks kodanikud teadlikumaks sellest, kuidas riikliku
erakonna eest antud hääl mõjutab elu Euroopas. Oluline on, et liikmesriigid viiksid oma
valimissüsteemi sisse sätte, mille kohaselt tuleks valijaid teavitada seotusest
riiklike erakondade ja Euroopa tasandi erakondade vahel. Samal ajal peaksid
Euroopa Parlamendi valimistel osalevad riiklikud erakonnad tegema avalikult
teatavaks oma seotuse Euroopa erakondadega juba enne valimisi. Praegu toimuvad Euroopa Parlamendi valimised
erinevates liikmesriikides erinevatel päevadel. See süvendab arusaama, et
Euroopa Parlamendi valimised on peamiselt riiklikud valimised, ja ei jäta
muljet, et need valimised on ühine ettevõtmine. Üks üleeuroopaline valimispäev,
mil valimisjaoskonnad suletakse ühel ajal, kajastaks paremini kõikide liidu
kodanike ühist osalemist ELi aluseks olevas esindusdemokraatias. Liikmesriikidel tuleks kokku leppida ühine
Euroopa Parlamendi valimise päev, mil valimisjaoskonnad suletakse ühel ajal. 3. tugevam side ELi kodanike häälte ja
komisjoni presidendi valimise vahel Lissaboni lepinguga tugevdatakse Euroopa
Parlamendi rolli ja suurendatakse tema vastutust suhetes komisjoniga: Euroopa
Parlament valib komisjoni presidendi Euroopa Ülemkogu ettepaneku alusel, mille
koostamisel tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi[21]. Komisjoni president on ELi täidesaatva haru
juhtfiguur ja ta tuleb valida selge menetluse kohaselt. Iga erakond peaks
valimistel tegema teatavaks oma kandidaadi komisjoni presidendi kohale. Vastavalt
aluslepingule peaks Euroopa Parlamendi valimiste tulemus olema peamine tegur
otsustamaks, milline kandidaat asub komisjoni presidendi ametikohale[22]. Üks kahest ELi kodanikust hääletaks suurema
tõenäosusega 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kui iga suurem
Euroopa valimisliit esitaks ühise programmi alusel oma kandidaadi Euroopa
Komisjoni presidendi ametikohale[23]. Nagu president Barroso rõhutas oma 2012. aasta
kõnes „Olukorrast Euroopa Liidus”: „Üleeuroopalist poliitilist arutelu aitaks
märkimisväärselt süvendada see, kui juba 2014. aasta Euroopa Parlamendi
valimistel saaksid Euroopa erakonnad esitada oma kandidaadi komisjoni
presidendi ametikohale. […] See võimaldaks muuta märksa selgemaks neid Euroopa
tasandi valikuvõimalusi, mida valimised endas kätkevad.” Parlamendi 22. novembri 2012. aasta
resolutsioonis 2014.aasta Euroopa Parlamendi valimiste kohta[24] kutsub parlament Euroopa
poliitilisi rühmitusi nimetama kandidaadid komisjoni presidendi ametikohale,
märkides, et ootab kandidaatidelt tugevat esinemist parlamendivalimiste
kampaanias, eelkõige seda, et nad isiklikult esitavad oma programmi kõikides
liidu liikmesriikides. Euroopa Parlament rõhutas täiendavalt, kui tähtis on
tugevdada nii Euroopa Parlamendi kui ka komisjoni poliitilist legitiimsust,
seostades mõlema valimised otsesemalt valijate otsusega. Komisjoni 28. novembri
2012. aasta teatises „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise
tegevuskava – üleeuroopalise arutelu avamine”[25]
märgiti, et erakondade kandidaatide nimetamine Euroopa Komisjoni presidendi
ametikohale 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste raames on üks olulisemaid
samme, mida saab astuda Euroopa poliitilise ruumi kujundamiseks. Kui Euroopa Parlamendi
valimistel teevad Euroopa erakonnad ja riiklikud erakonnad teatavaks oma
kandidaadid komisjoni presidendi ametikohale ja kandidaatide valimisprogrammid,
muutub konkreetseks ja nähtavaks, mil moel on seotud Euroopa Parlamendi liikme
kandidaadile antud ELi kodaniku hääl ning komisjoni presidendi kandidaat, keda
selle liikmekandidaadi erakond toetab. Seeläbi saaks ELi kodanik paremini aru,
millist komisjoni presidendi kandidaati tema hääl toetab. See suurendaks
komisjoni presidendi legitiimsust ja üldisemalt kogu ELi otsustusprotsessi
demokraatlikku legitiimsust. Samuti võiks aidata suurendada valimisaktiivsust
see, kui tugevdatakse kodanike esindajate valimise ning Euroopa Liidu
täidesaatva haru juhi valimise protsessi vahelist seotust. Kui Ameerika
Ühendriikides toimuvad kongressi- ja presidendivalimised samal aastal, on
valimisaktiivsus suurem vahevalimiste omast, kui ainult 40 % valijatest
läheb hääletuskastide juurde. Poliitilised tele- ja raadiosaated aitavad
valijatel teha teadlikke valikuid. Riiklikud erakonnad peaksid valimisi
kasutama vahendina, et tutvustada oma kandidaate ja programme keskkonnas, kus
edendatakse massiteabevahendite mitmekesisust ja avalikku demokraatlikku
arutelu, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11. 4. EUROOPA PARLAMENDI VALIMISTE
KORRALDAMISE TÄIENDAV PARANDAMINE SAMAL AJAL LIIKMESRIIKIDE HALDUSKOORMUSE
VÄHENDAMISEGA ELi õiguse kohaselt on igal liidu kodanikul,
kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, selles liikmesriigis Euroopa
Parlamendi valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui
selle riigi kodanikel[26]. Euroopa Parlamendi valimiste legitiimsuse
tagamiseks on direktiivis 93/109/EÜ sätestatud menetlused, millega tagada, et
ELi kodanikud ei saaks samadel valimistel valida ega olla valitud korraga nii
päritoluliikmesriigis kui ka oma elukohariigis[27]. Komisjoni aruandes 2009. aasta Euroopa
Parlamendi valimiste kohta[28]
osutati probleemidele, mis esinesid seoses nende menetlustega. Nagu märgiti ka 2010. aasta
aruandes ELi kodakondsuse kohta,[29]
võivad need menetlused tekitada riiklikele asutustele liigset koormust, mis on
ebaproportsionaalne mitmekordse hääletamise ja kandideerimise probleemi
tegeliku ulatusega. Seetõttu teatas komisjon oma kavatsusest neid menetlusi täiustada (2010. aasta
ELi kodakondsuse aruande meede nr 19). Liikmesriikide valimisekspertide teadmistele
tuginedes koostas komisjon riiklikele valimisasutustele soovitused mitmekordse
hääletamise vältimise mehhanismi erinevate tahkude kohta. Soovitustega
lihtsustatakse mehhanismi ning muudetakse see tõhusamaks, et rikkumisi ära
hoida. Koos käesoleva teatisega vastu võetud
soovituse kohaselt tuleks liikmesriikidel eelkõige: ·
luua igas liikmesriigis üks kontaktasutus, et
teiste liikmesriikidega oleks parem andmeid vahetada; ·
võtta andmete vahetamisel arvesse liikmesriikide
erinevaid valimiste ajakavasid; ·
esitada täiendavaid isikuandmeid, mida võib vaja
minna elukohaliikmesriigi valijate nimekirja kantud ELi valijate paremaks
identifitseerimiseks. Need soovitused, mis esitati aegsasti enne
Euroopa Parlamendi valimisi, võivad seetõttu aidata tublisti parandada
rikkumiste ärahoidmise mehhanismi toimimise parandamist, muutes selle
tõhusamaks ning vähendades halduskoormust. 5. ELi KODANIKE VALIMISÕIGUSI PIIRAVATE
TAKISTUSTE KÕRVALDAMINE NING ÜHISTE ELi PÕHIMÕTETE AUSTAMISE TAGAMINE 5.1. Nende ELi kodanike
hääleõiguste jõustamine, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole 2010. aasta ELi kodakondsuse aruandes[30] rõhutas komisjon vajadust
tagada, et kogu ELis jõustataks täielikult nende ELi kodanike hääleõigused, kes
elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole (meede nr 18). Komisjon märkis, et mõned liikmesriigid
nõuavad teistest liikmesriikidest pärit ELi kodanikelt valijana või
kandideerijana registreerimisel selliste tingimuste täitmist, mida ei ole ette
nähtud direktiivis 93/109/EÜ hääletamis- ja kandideerimisõiguse kasutamise
kohta Euroopa Parlamendi valimistel. Täiendavad tingimused hõlmavad näiteks
riikliku isikutunnistuse omamist ning kohustust end Euroopa Parlamendi
valimiste jaoks alati uuesti registreerida. Komisjon märkis samuti, et mõned
liikmesriigid ei teavita teistest liikmesriikidest pärit ELi kodanikke
piisavalt nende õigusest võtta osa Euroopa Parlamendi valimistest. 2010. aasta ELi kodakondsuse aruande
järelmeetmena pidas komisjon dialoogi asjaomaste liikmesriikidega, et tagada,
et need ELi kodanikud, kes elavad liikmesriigid, mille kodanikud nad ei ole,
saaksid kooskõlas ELi õigusaktidega osaleda Euroopa Parlamendi valimistel
samade tingimuste kohaselt nagu selle liikmesriigi kodanikud. Dialoogi tulemusena muutsid mitmed
liikmesriigid oma õigusakte või teatasid muudatustest, millega kavatsetakse
õigusaktid viia kooskõlla ELi õigusaktidega[31].
Komisjon peab nende liikmesriikidega ühendust tagamaks, et ELi kodanikud saavad
oma valimisõigusi kasutada kogu ELis, sealhulgas algatab komisjon vajaduse
korral vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 258
rikkumismenetlused. 5.2. Euroopa Parlamendi valimiste
ühiste põhimõtete austamise tagamine Euroopa Parlamendi valimiste korraldamisel
peavad kõik liikmesriigid austama ühiseid põhimõtteid: valimised on otsesed ja
üldised ning toimuvad vaba ja salajase hääletuse teel[32]. Need ELi õigusaktides
sätestatud põhimõtted keelavad muu hulgas liikmesriigi tulemuste avaldamise
enne kõikide valimisjaoskondade sulgemist teistes liikmesriikides. Selle
eesmärk on hoida ära, et ELi valijaid ei mõjutaks teiste liikmesriikide
valimistulemused, ning seeläbi kaitsta vabade valimiste põhimõtte ühte peamist
tingimust. Nagu 2010. aasta ELi kodakondsuse
aruandes (meede nr 17) teatati, on komisjon võtnud meetmeid, et tagada
selle demokraatliku põhimõtte austamine kogu ELis järgmiste Euroopa Parlamendi
valimiste ajal. Selle tulemusena on liikmesriigid võtnud vajalikud meetmed, et
lahendada tuvastatud probleemid[33]. Komisjon jälgib tähelepanelikult meetmete
kohaldamist Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimistel, et tagada meetmete
adekvaatsus ning valimistulemuste ametlik avaldamine täielikus kooskõlas
nimetatud demokraatliku aluspõhimõttega. 5.3. Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 22 lõike 2 kohase erandi tegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 22
lõikes 2 on sätestatud, et igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis,
mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel
õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.
Samuti lubatakse sellest teha erandeid, kui neid õigustavad liikmesriigi
eriomased probleemid. Üks selline erand on sätestatud
üksikasjalikult direktiivi 93/109/EÜ artikli 14 lõikes 1. Selle
kohaselt võidakse nii valijatelt kui kandidaatidelt nõuda, et nad oleksid
elanud seal liikmesriigis miinimumperioodi, kui teistest liikmesriikidest pärit
hääleõiguslikus vanuses olevate elanike osa ületab 20 % kogu valijaskonnast.
Luksemburg on ainus liikmesriik, mis võib seda
erandit kohaldada. Luksemburg kasutas erandit viimastel valimistel, lubades
valimis- ja kandideerimisõigust kasutada nendel teistest liikmesriikidest pärit
ELi kodanikel, kellel on enne registreerimist olnud alaline elukoht
Luksemburgis ja kes on seal elanud vastavalt vähemalt kaks (valijate puhul) või
viis (kandideerijate puhul) aastat. Komisjonile 31. augustil 2012. aastal
Luksemburgist edastatud teabe kohaselt on Luksemburgis elavate hääleõiguslike
ELi kodanike koguarv 383 485, samas kui seal elavate teistest
liikmesriikidest pärit hääleõiguslike ELi kodanike arv on 151 126. Siit
järeldub, et teistest liikmesriikidest pärit kodanike osa on 39,41 %, mis
ületab 20 % lävendi. Siit nähtub, et endiselt kehtivad põhjused, millega
on õigustatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 22 lõike 2
kohase erandi tegemine. 6. TEISTEST LIIKMESRIIKIDEST PÄRIT ELi
KODANIKE EUROOPA PARLAMENDI VALIMISTEL OSALEMISE SUURENDAMINE: DIREKTIIVI 93/109/EÜ
MUUTMINE Euroopa Parlamendi valimiste väikese
valimisaktiivsuse põhjuste seas märgib komisjon 2009. aasta Euroopa
Parlamendi valimiste aruandes, et vaid väike osa ELi kodanikest, kes elavad
liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, kasutavad oma õigust selles
liikmesriigis kandideerida. 2009. aastal kandideeris sel viisil vaid 81
ELi kodanikku. Komisjon märkis, et need ELi kodanikud, kes
soovivad kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel liikmesriigis, kuhu nad on
elama asunud, on vastamisi kulukate ja koormavate haldusmenetlustega. 2010. aasta
ELi kodakondsuse aruandes teatas komisjon, et ta alustab uuesti läbirääkimisi
direktiivi 93/109/EÜ muutmiseks, et lihtsustada ELi kodanike kandideerimise
menetlusi ja samas tagada Euroopa Parlamendi valimiste legitiimsus. Pärast seda, kui komisjon alustas 20. detsembril 2012
uuesti läbirääkimisi, võttis nõukogu vastu direktiivi 2013/1/EL,[34] millega muudetakse direktiivi 93/109/EÜ,
milles muu hulgas on sätestatud, et kandidaat ei pea enam esitama tõendit selle
kohta, et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud.
Selle asemel tuleb tal koostada vastavasisuline ametlik deklaratsioon, mida
kontrollivad elukohaliikmesriigi asutused, kes vastutavad valimiste
korraldamise eest. Sellist lihtsustatud korda kohaldatakse 2014. aasta
Euroopa Parlamendi valimistel. 7. JÄRELDUS Käesolev 2013. aasta on Euroopa kodanike
aasta. Sellega tähistatakse 20 aasta möödumist ajast, mil Maastrichti lepinguga
loodi ELi kodakondsus. Kogu Euroopas nii liidu, riiklikul, piirkondlikul ja ka kohalikul
tasandil korraldatakse mitmeid üritusi, konverentse ja avalikke arutelusid.
Nende ürituste eesmärk on kasvatada ELi kodanike teadlikkust õigustest, mis
neil ELi õigusaktide kohaselt on, sealhulgas õigusest osaleda liidu
demokraatliku elu korraldamises, ning innustada neid
aktiivselt osalema liidu poliitikat ja päevaküsimusi käsitlevates
kodanikefoorumites. Euroopa kodanike aasta annab sobiva võimaluse
kuulata Euroopa kodanike muresid, kuid ka kasvatada nende teadlikkust sellest,
kuidas ELi poliitika nende elu mõjutab, rõhutada kodanike panuse olulisust ELi
kujundamisel ning kaasata neid Euroopa küsimusi käsitlevatesse poliitilistesse
aruteludesse. Euroopa kodanike aasta annab liidu kodanikele võimaluse end
kuuldavaks teha. Kõige parem võimalus selleks on Euroopa Parlamendi valimised. Pidades silmas 2014. aasta Euroopa
Parlamendi valimisi, usub komisjon, et: ·
valijaid tuleks teavitada riiklike erakondade ja
Euroopa tasandi erakondade seotusest enne Euroopa Parlamendi valimisi ja nende
toimumise ajal; ·
liikmesriikidel tuleks kokku leppida ühine Euroopa
Parlamendi valimise päev, mil valimisjaoskonnad suletakse ühel ajal; ·
iga Euroopa erakond peaks nimetama oma kandidaadi
Euroopa Komisjoni presidendi kohale; ·
riiklikud erakonnad peaksid tagama, et Euroopa Parlamendi
valimisi kajastavates poliitilistes tele- ja raadiosaadetes antakse kodanikele
teada, millist Euroopa Komisjoni presidendi kandidaati erakond toetab, ja
tutvustatakse kandidaadi programmi. Komisjon leiab, et selliseid evolutsioonilisi,
kuid mitte revolutsioonilisi praktilisi soovitusi saab rakendada juba 2014.
aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Soovitused aitavad käima lükata Euroopa
arutelu ning kujundada Euroopa avalikku ruumi. Nende abil asetub Euroopa kogu
ELis toimuvate riiklike arutelude keskmesse ning need on platvormiks, millelt
astuda järgmised sammud Euroopa integreerimisel. [1] Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 on
sätestatud: „Igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Otsused
tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.” [2] Euroopa Liidu lepingu II jaotises integreeritakse
ELi kodakondsus demokraatia põhimõtete sätetesse (Euroopa Liidu lepingu
artikkel 9) ning tugevdatakse sidet kodakondsuse ja demokraatia vahel (Euroopa
Liidu lepingu artiklid 10 ja 11). [3] Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 4 on sätestatud,
et „vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad
kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase
ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute
rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt.” [4] Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõige 2. [5] Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 2. [6] Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 189. [7] KOM(2010) 605 lõplik – Aruanne, mis käsitleb
Euroopa Parlamendi liikmete valimist (1976. aasta akt, mida on muudetud
otsusega 2002/772/EÜ, Euratom) ning Euroopa Liidu kodanike osalemist Euroopa
Parlamendi valimistel nende elukohaliikmesriigis (direktiiv 93/109/EÜ). [8] KOM(2010) 603 lõplik. [9] 12. september 2012, Euroopa Parlamendi
täiskogu istung, Strasbourg, kõnega on võimalik tutvuda aadressil http://ec.europa.eu/soteu2012/. [10] COM(2012) 777 final/2. [11] http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/en/ec/134069.pdf. [12] http://ec.europa.eu/european-debate/index_et.htm. [13] C (2013)1303 final. [14] Euroopa Parlamendi eurobaromeeter EB/EP 77.4: „Kaks aastat
enne Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimisi”, Brüssel, 20. august 2012. [15] Eurobaromeeter nr 364 ELi kodanike valimisõiguste kohta, 2012. aasta
novembris tehtud küsitlus. [16] Idem. [17] Üldsusega konsulteerimine „ELi kodanikud – teie õigused,
teie tulevik”, mille käivitas komisjon ajavahemikul maist septembrini 2012
seoses 2013. aasta aruandega ELi kodakondsuse kohta. [18] Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõige 4 ja
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 12 lõige 2. [19] COM(2012) 499 final. [20] Määruse ettepaneku artikli 17 lõige 3. [21] Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 7:
„Võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi ja pärast asjakohaste
konsultatsioonide pidamist esitab kvalifitseeritud häälteenamusega otsustav
Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendile oma kandidaadi komisjoni presidendi
ametikohale.” Deklaratsioonis nr 11 Euroopa Liidu lepingu artikli 17
lõigete 6 ja 7 kohta märgitakse, et komisjoni presidendi valimiste sujuva
korraldamise eest vastutavad ühiselt Euroopa Parlament ja ülemkogu, ning
esitatakse soovitused selle protsessi raames vajalike konsultatsioonide
pidamiseks. [22] Vt allmärkus 21. [23] Eespool mainitud Eurobaromeetri uuring EB/EP 77.4, 20.
august 2012. [24] Euroopa Parlamendi 22. novembri 2012. aasta resolutsioon
Euroopa Parlamendi valimiste kohta (2014/2829(RSP)). [25] COM(2012) 777 final/2. [26] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 22 lõige 2 ja
direktiiv 93/109/EÜ, 6. detsember 1993, millega sätestatakse üksikasjalik kord,
mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu
kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi
valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34). [27] Mehhanism hõlmab liikmesriikide vahel selliste andmete
vahetamist, mis käsitlevad oma elukohaliikmesriigis valijatena või
kandidaatidena registreeritud ELi kodanikke. Elukohaliikmesriikide saadetud
andmete alusel peab päritoluliikmesriik asjaomased isikud oma valijate
registrist kustutama (või takistama muul moel nende hääletamist või
kandideerimist). [28] KOM(2010) 605 lõplik. [29] KOM(2010) 603 lõplik. [30] KOM(2010) 603 lõplik. [31] Küpros, Poola ja Rumeenia võtsid vastu uued õigusaktid;
Tšehhi Vabariik, Ungari, Leedu, Slovakkia ja Sloveenia teatasid õigusaktide
muudatustest, mis jõustuvad enne 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi;
Bulgaaria ja Malta võtsid hiljuti vastu uued õigusaktid, mida hetkel
analüüsitakse; Eesti ja Läti esitasid rahuldavad selgitused oma õigusaktide ELi
õigusaktidele vastavuse kohta. [32] Ühised põhimõtted on sätestatud Euroopa Parlamendi
liikmete otsest ja üldist valimist käsitlevas 1976. aasta aktis, mida on
muudetud 20. septembri 1976. aasta otsusega 76/787/ESTÜ, EMÜ,
Euratom, mida on viimati muudetud nõukogu otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283,
21.10.2002, lk 1). [33] Madalmaad avaldasid sellekohased juhised kohaliku
omavalitsuse asutustele. [34] ELT L 26, 26.1.2013, lk 28.