SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Vastavalt nõukogu antud volitustele[1] pidas Euroopa Komisjon Madagaskari Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamise üle. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 10. mail 2012 uus protokoll. Uus protokoll hõlmab kaheaastast ajavahemikku alates protokolli allkirjastamise kuupäevast.

Lepingu protokolli peamine eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele kalapüügivõimalusi Madagaskari vetes, lähtudes teadusuuringute tulemustest ja pädeva piirkondliku kalapüügiorganisatsiooni, st India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidest.

Partnerluslepingu üldine eesmärk on tõhustada koostööd Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahel, et tugevdada mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistikku säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

Protokolliga on täpsemalt ette nähtud 96 laeva kalapüügivõimalused vastavalt järgmisele jaotusele:

– 40 tuunipüügiseinerit,

– 34 pinnaõngejadalaeva brutotonnaažiga (GT) üle 100 tonni,

– 22 pinnaõngejadalaeva brutotonnaažiga (GT) alla 100 tonni.

Sellest lähtuvalt teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta Euroopa Parlamendi nõusolekul uus protokoll oma otsusega vastu.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Liikmesriikidega konsulteeriti nõukogu kalandusalase töörühma läbirääkimistel ning tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Madagaskari kalandusprotokolli jätkumise vastu. Lisaks sellele võttis komisjon muu hulgas aluseks sõltumatute välisekspertide poolt novembris 2011 koostatud järelhindamise tulemused.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesolevat menetlust alustati paralleelselt menetlustega, mis hõlmavad nõukogu otsust protokolli enda ajutise kohaldamise kohta ja nõukogu määrust, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist ELi liikmesriikide vahel.

4.           MÕJU EELARVELE

Protokolliga ette nähtud kogu rahaline toetus on 3 050 000 eurot (1 525 000 eurot aastas). See summa jaguneb järgmiselt: a) 15 000 tonni suurusele võrdlusalusele vastav 975 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Madagaskari kalapüügipiirkonnale; ja b) 550 000 eurot aastas Madagaskari Vabariigi kalandusvaldkonna poliitika arendamiseks. Kõnealune valdkondlik toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele.

5.           VALIKULISED ÜKSIKASJAD

2012/0238 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[2]

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu võttis 15. novembril 2007 vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 31/2008, milles käsitletakse kalandussektori partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel[3].

(2)       Liit on pidanud Madagaskari Vabariigiga läbirääkimisi uue protokolli üle, millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Madagaskari suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(3)       Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 10. mail 2012 uus protokoll.

(4)       Kõnealune uus protokoll allkirjastati vastavalt otsusele nr …/2012/EL[4] ja seda hakati selle allkirjastamise hetkest ajutiselt kohaldama.

(5)       Seega tuleks kõnealune protokoll sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus)[5] kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama protokolli artiklis 19 sätestatud teate, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda[6].

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1 Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1.           Kahe (2) aasta jooksul on kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised.

Pika rändega liikide puhul (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas), välja arvatud Alopiidae ja Sphyrnidae perekonda kuuluvad kalad ning liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus,

a)      antakse kalapüügivõimalused 40 tuunipüügiseinerile ja

b)      34 pinnaõngejadalaevale brutotonnaažiga (GT) üle 100 tonni,

c)      22 pinnaõngejadalaevale brutotonnaažiga (GT) 100 tonni või alla selle.

2.           Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 5 ja 6 osutatud tingimustel.

3.           Vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 6 ja käesoleva protokolli artiklile 7 võivad Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad püüda kala Madagaskari vetes üksnes juhul, kui nad on India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirjas ning neil on olemas vastavalt käesolevale protokollile ja selle lisale välja antud kalapüügiluba.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1.           Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus käesoleva protokolli kehtivuse ajal kokku 3 050 000 eurot.

2.           Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)      15 000 tonni suurusele võrdlustonnaažile vastav 975 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Madagaskari kalapüügipiirkonnale; ja

b)      550 000 euro suurune aastane eritoetus Madagaskari kalandus- ja merenduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.

3.           Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 3, 5, 6, 8 ja 9 osutatud tingimustel.

4.           Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksab Euroopa Liit välja käesoleva protokolli rakendamise vältel 1 525 000 euro kaupa aastas, mis vastab käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b kehtestatud kogusummadele (s.t vastavalt 975 000 eurot ja 550 000 eurot).

5.           Kui Euroopa Liidu laevad ületavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas tuunipüügikogust 15 000 tonni aastas, kehtestatakse juurdepääsuõiguse eest makstava aastase rahalise toetuse summaks 65 eurot iga püütud lisatonni eest. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kahekordselt (st üle 1 950 000 euro). Kui Euroopa Liidu laevad ületavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgneval aastal vastavalt lisas esitatud sätetele. Et hoida ära viitetonnaaži võimalikku ületamist, võtavad lepinguosalised vastu püügi korrapärase järelevalve süsteemi.

6.           Esimesel aastal makstakse toetus hiljemalt 90 päeva jooksul pärast käesoleva protokolli ajutist kohaldamist vastavalt artiklile 15 ning igal järgneval aastal hiljemalt käesoleva protokolli jõustumise aastapäeval.

7.           Madagaskaril on artikli 2 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

8.           Rahaline toetus kantakse Madagaskari keskpangas avatud Madagaskari riigikassa arvelduskontole. Panga andmed: Madagaskari Antaninarenina keskpangas asuv riigikassa keskraamatupidamine – Antananarivo, Madagaskar, konto number 213 101 000 125 TP EUR.

Artikkel 3 Vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamine Madagaskari vetes

1.           Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad Euroopa Liit ja Madagaskar kalandusalase partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas vastavalt Madagaskari riiklikule kalandusstrateegiale ja Euroopa Komisjoni poliitilisele raamistikule, samuti lepivad nad kokku üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige:

a)      ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamise kohta;

b)      vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks vajalikes ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Madagaskari riiklikus kalanduspoliitikas ja muudes vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamisega seotud või neid mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteete, sealhulgas merekaitsealasid;

c)      kriteeriumites ja menetlustes, mis võivad vajaduse korral hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ja võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2.           Mõlemad lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanekud ühiskomitees heaks kiitma.

Artikkel 4  Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.           Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised edendama Madagaskari vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2.           Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul jälgivad Euroopa Liit ja Madagaskar kalavarude seisundit Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

3.           Lepinguosalised järgivad India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioone ja soovitusi ning lepinguosaliste vastu võetud kavasid kalavarude kaitse ja vastutustundliku majandamise kohta. Ühtlasi kohustuvad lepinguosalised järgima lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt asutatud ühise teadusliku töörühma nõuandeid.

4.           Kooskõlas lepingu artikliga 4, lähtudes India Ookeani Tuunikomisjoni soovitustest ja resolutsioonidest, parimate olemasolevate teadusuuringute tulemustest ning kui see on asjakohane, kalandusalase partnerluslepingu artiklis 4 sätestatud ühise teaduskohtumise järeldustest, võivad lepinguosalised teineteisega konsulteerida kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitee raames ning vajaduse korral kokku leppida meetmetes, mis tagavad Madagaskari kalavarude säästva majandamise.

Artikkel 5 Kalapüügivõimaluste kohandamine vastastikusel kokkuleppel

1.           Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel kohandada, tingimusel et see on kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni soovituste ja resolutsioonidega ning ühine teaduslik töörühm on nõus, et vastavate kohandamistega on tagatud tuuni ja tuunilaadsete liikide säästev majandamine India ookeanis.

2.           Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.

3.           Lepinguosalised teavitavad üksteist kalanduspoliitikas ja kalandusalastes õigusaktides tehtud mis tahes muudatustest.

Artikkel 6 Uued kalapüügivõimalused

1.           Kui Euroopa Liidu kalalaevad huvituvad kalapüügist, mis ei ole sätestatud kalandusalase partnerluslepingu artiklis 1, konsulteerivad lepinguosalised üksteisega enne selliseks kalapüügiks loa andmist ning vajaduse korral lepivad kokku asjakohastes kalapüügitingimustes, sealhulgas vastavate muudatuste tegemises käesolevasse protokolli ja selle lisasse.

2.           Lepinguosalised peaksid soodustama katsepüüki, eriti Madagaskari vetes elavate vähepüütavate liikide puhul. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ning määravad üksikjuhtumite kaupa kindlaks liigid, tingimused ja muud olulised ning asjakohased parameetrid.

3.           Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga vastavalt parameetritele, mille nad määravad vajaduse korral kindlaks halduskokkuleppega. Madagaskari poolel osalevad parameetrite kindlaksmääramisel okeanograafia riiklik uurimiskeskus Centre National de Recherche Océanographique ning kalavarude ja mereteaduste instituut Institut Halieutique et des Sciences Marines.

4.           Katsepüügiload peaksid kehtima kuni kuus kuud.

5.           Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüügi kampaaniad on andnud positiivsed tulemusi, võib Madagaskari Vabariigi valitsus anda Euroopa Liidu laevadele uute liikide püügivõimalusi kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Sellest tulenevalt suurendatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Vastavalt sellele muudetakse ka laevaomanike loatasusid ja nende suhtes kohaldatavaid tingimusi vastavalt käesoleva protokolli lisale.

Artikkel 7 Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

Ilma et see piiraks kalandusalase partnerluslepingu artikli 6 kohaldamist, võivad Euroopa Liidu laevad kala püüda Madagaskari vetes üksnes juhul, kui neil on Madagaskari kalandusministeeriumi poolt käesoleva protokolli ja selle lisa alusel välja antud kehtiv kalapüügiluba.

Artikkel 8 Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1.           Olenemata käesoleva protokolli artikli 9 sätetest vaadatakse läbi artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse suurus või peatatakse selle maksmine pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist, juhul kui

a)      püügitegevus Madagaskari kalapüügipiirkonnas on takistatud muudel kui looduslikel põhjustel;

b)      pärast ühe või teise lepinguosalise poolt oluliste muudatuste tegemist poliitilistes suunistes, mis mõjutavad käesoleva protokolli asjaomaseid sätteid;

c)      kui Euroopa Liit täheldab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste elementide ja väärtuste rikkumist ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlusele. Kõnealusel juhul peatatakse Euroopa Liidu laevade mis tahes püügitegevus Madagaskari vetes.

2.           Euroopa Liidul on õigus peatada osaliselt või täielikult käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse maksmine:

a)      kui kalandusministeeriumi hinnangu ja ühiskomitee analüüsi kohaselt ei ole saavutatud tulemused kavandatuga vastavuses;

b)      kui rahalist toetust ei ole välja makstud.

3.           Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste konsultatsioone ja nende saavutatud kokkulepet kohe pärast lõikes 1 kirjeldatud olukorra taastamist ja/või juhul, kui lõikes 2 osutatud finantsalase teostuse tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks.

Artikkel 9 Protokolli kohaldamise peatamine

1.           Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepinguosalise algatusel ning lepinguosalised arutavad peatamist ning kokkuleppe saavutamist lepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees järgmistel juhtudel:

a)      kui kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)      kui Euroopa Liit ei maksa artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud rahalist toetust käesoleva protokolli artiklis 8 nimetamata põhjustel;

c)      kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva protokolli ja selle lisa tõlgendamise ning kohaldamisega erimeelsusi, mida ei suudeta kõrvaldada;

d)      kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolli ja selle lisa sätteid;

e)      pärast ühe või teise lepinguosalise poolt oluliste muudatuste tegemist poliitilistes suunistes, mis mõjutavad käesoleva protokolli asjaomaseid sätteid;

f)       kui üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlusele;

g)      kui kalandusalase partnerluslepingu artikli 3 lõike 5 kohaselt ei ole järgitud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni.

2.           Käesoleva protokolli rakendamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

3.           Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsulteerimist, et lahendada erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli rakendamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli rakendamine oli peatatud.

Artikkel 10 Siseriiklike õigusaktide kohaldamine

1.           Euroopa Liidu kalalaevade tegevuse suhtes Madagaskari vetes kohaldatakse Madagaskari õigusnorme, kui käesolevas protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2.           Madagaskari ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalanduspoliitikaga seotud olulisematest muutustest või uutest õigusaktidest.

Artikkel 11 Konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad, et kõiki andmed seoses ELi laevade ja nende kalapüügitegevusega Madagaskari vetes käsitletakse alati konfidentsiaalsetena. Kõnealuseid andmeid kasutatakse asjaomaste pädevate ametiasutuste poolt eranditult lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, seire, kontrolli ja järelevalve puhul.

Artikkel 12 Elektrooniline teabevahetus

Lepingu kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe puhul kohustuvad Madagaskar ja Euroopa Liit rakendama viivitamata vajalikke elektroonilise teabevahetuse süsteeme. Elektroonilise teabevahetuse puhul tuleb kasutada kättesaamisteadete süsteemi. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

Mõlemad lepinguosalised teavitavad viivitamata selliseid edastusi takistavatest arvutisüsteemi mis tahes tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 13 Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse kahe (2) aasta jooksul alates selle ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklile 15, juhul kui ei teatata artikli 14 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 14 Protokolli lõpetamine

1.           Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2.           Eelmises lõikes nimetatud teate saatmisega avatakse küsimuste arutamine lepinguosaliste vahel.

Artikkel 15 Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates allkirjastamise kuupäevast, kuid mitte enne 1. jaanuari 2013.

Artikkel 16 Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE KALAPÜÜKI MADAGASKARI KALAPÜÜGIPIIRKONNAS REGULEERIVAD TINGIMUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

1.           Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (EL) või Madagaskari all järgmisi pädevaid ametiasutusi:

– ELi puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral Madagaskaril asuva ELi delegatsiooni vahendusel;

– Madagaskari puhul: kalandusministeerium.

2.           Madagaskari kalapüügipiirkond

Protokolli ja selle lisa kõiki sätteid kohaldatakse üksnes Madagaskari kalapüügipiirkonnas nagu on osutatud 3. ja 4. liites, ilma et see piiraks järgmisi sätteid.

Euroopa Liidu laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 20 meremiili tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade jaoks kehtestatud lähtejoonest.

Arvestada tuleb riiklike kalavarude kogumeid ümbritseva kolme meremiili laiuse kaitsealaga.

Selleks et Madagaskari ettevõtted saaksid jätkata teatavate põhjalähedaste liikide säästlikku kasutamist, on ühtlasi keelatud käesoleva protokolliga hõlmatud pinnaõngejadalaevade kalapüügitegevus Banc de Leveni ja Banc de Castori piirkonnas, mille andmed on osutatud 5. liites.

3.           Kohaliku agendi määramine

Iga käesoleva protokolli raames kalapüügiluba taotlevat ELi laeva peab esindama Madagaskaril resideeriv agent.

4.           Pangakonto

Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Madagaskar ELile selle (nende) pangakonto(de) andmed, kuhu kantakse lepingu raames ELi laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

Tuunipüügiluba

1.           Tuunipüügiloa saamise eeltingimus – laeva abikõlblikkus

Lepingu artiklis 6 osutatud tuunipüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse, India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja ning kõik laevaomaniku, kapteni või laeva endaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingu raames toimuvast kalapüügist Madagaskaril ja on seotud Madagaskari kalandusalaste õigusaktidega, on täidetud.

2.           Kalapüügiloa taotlemine

EL esitab Madagaskarile taotluse kalapüügiloa saamiseks igale lepingu raames kala püüda soovivale laevale vähemalt 15 päeva enne taotluse kehtivusaja alguskuupäeva, kasutades selleks käesoleva lisa 1. liites olevat vormi.

Taotlus peab olema trükitud või kirjutatud loetavate trükitähtedega.

Kehtiva protokolli raames esitatud esimese kalapüügiloa taotlusele või asjaomase laeva tehnilise muutmise järgselt lisatakse taotlusele

i.          tõend, et taotletava kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

ii.          järgmiste isikute nimi, aadress ja kontaktandmed:

· kalalaeva omanik,

· kalalaeva käitaja,

· laeva kohalik agent;

iii.         hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 × 10 cm;

iv.         laeva merekõlblikkuse tunnistus;

v.         laeva registreerimistunnistus;

vi.         laeva sanitaartõend, mille on väljastanud ELi pädev ametiasutus;

vii.        kalalaeva kontaktandmed (faks, e-post jne).

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos uuendamistaotlusega üksnes loatasu ettemakse kinnitus.

3.           Ettemakse

Ettemakse summa on kehtestatud käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehes täpsustatud aastase määra alusel. Ettemakse sisaldab kõiki kohalikke ja riiklikke makse, välja arvatud sadamalõivud, randumislõivud, ümberlaadimis- ja teenustasud.

4.           Luba taotlenud laevade ajutine nimekiri

Pärast kalapüügiloa taotluste kättesaamist koostab riiklik kalanduskontrolli asutus viivitamatult ajutise nimekirja iga kategooria all luba taotlenud laevadest. Madagaskari pädev ametiasutus saadab kõnealuse nimekirja viivitamata ELile.

EL edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametid on suletud, võib Madagaskar saata ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELile.

5.           Kalapüügiloa väljastamine

Iga laeva kalapüügiluba väljastatakse laevaomanikule või tema agendile 15 päeva jooksul pärast pädevalt ametiasutuselt täieliku heakskiidu saamist. Kalapüügiloa koopia saadetakse viivitamata ELi delegatsioonile.

6.           Kalapüügiloaga laevade nimekiri

Pärast kalapüügiloa väljastamist koostab riiklik kalanduskontrolli asutus viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata ELile ja see asendab eespool osutatud ajutise nimekirja.

7.           Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kalapüügiloa kehtivusaeg on üks aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini ja seda võib pikendada.

8.           Pardadokumendid

Madagaskari vetes või Madagaskari sadamas olles peavad laeva pardal olema kogu aeg järgmised dokumendid:

(a) kalapüügiloa originaal; kõnealuse originaali väljastamise ooteajal on ühe kuu jooksul sobiv ka koopia kalapüügiloaga laevade nimekirjast, nagu on ette nähtud käesoleva lisa II peatüki punktis 6;

(b) kalalaeva lipuriigi pädeva ametiasutuse väljastatud dokumendid, milles on osutatud

– laeva registreerimisnumber ja laeva registreerimistunnistus,

– Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Torremolinose konventsiooniga ette nähtud vastavussertifikaat;

(c) kalalaeva üldplaani ajakohased kinnitatud joonised ja kirjeldused ning eelkõige kalalaeva kalatrümmide arv ja nende ladustamismaht kuupmeetrites;

(d) kalalaeva lipuriigi pädeva ametiasutuse kinnitatud tõend, milles on kirjeldatud muudatused ja nende iseloom, juhul kui kalalaeva omadusi on mis tahes viisil muudetud seoses laeva üldpikkuse, registreeritud kogutonnaaži, peamasina või -masinate võimsuse (hj) või lastimahutavusega.

(e) kui kalalaev on varustatud jahutatud või külmutatud merevee tankidega, siis lipuriigi pädeva ametiasutuse kinnitatud tõend, milles on esitatud tankide mahutavus kuupmeetrites;

(f) ballastvee kasutamisel peab olema täidetud ballastvee haldamise päevik (pumpamise kuupäev ja kellaaeg ning asukoht ja maht, tagasiheite kuupäev ja kellaaeg ning asukoht ja maht, vee töötlemisprotsessid);

(g) kalalaevale välja antud luba püüda kala lipuriigi jurisdiktsiooni alt väljas asuvates vetes või väljavõte India Ookeani Tuunikomisjoni luba omavatest laevadest;

(h) Madagaskari kehtivate kalandusalaste õigusaktide koopia.

9.           Kalapüügiloa edasiandmine

Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei tohi edasi anda.

Tõestatud vääramatu jõu korral võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale või asenduslaevale antud uue kalapüügiloaga, tasumata selle eest uut ettemakset. Sellisel juhul võetakse IV peatükis osutatud tuunikülmutusseinerite ja pinnaõngejadalaevade kalapüügiloa tasude puhul arvesse kahe laeva kogupüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

Edasiandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Madagaskaril asendamist vajava kalapüügiloa ja Madagaskar annab võimalikult kiiresti välja asenduspüügiloa. Asenduspüügiluba antakse laevaomanikule või tema agendile välja võimalikult kiiresti siis, kui asendamist vajav kalapüügiluba tagastatakse. Asenduspüügiluba jõustub asendamist vajava kalapüügiloa tagastamise päeval.

Madagaskar ajakohastab kalapüügiloaga laevade nimekirja võimalikult kiiresti. Uus nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

10.         Abilaevad

(1) Euroopa Liidu lipu all sõitvatele abilaevadele antakse luba vastavalt Madagaskari õigusaktide sätetele ja tingimustele.

Abilaevade puhul kohaldatav aastane loatasu on 2 500 eurot aastas.

(2) Madagaskari pädevad ametiasutused edastavad komisjonile ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel regulaarselt väljavõtte väljastatud lubadest.

III PEATÜKK

Tehnilised meetmed

Kalapüügiluba omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja täiendava püügiga on määratud püügikategooriate kaupa kindlaks käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehes.

Laevad peavad lähtuma Madagaskari kalandusalastest õigusaktidest ja India Ookeani Tuunikomisjoni vastu võetud kõikidest resolutsioonidest.

IV PEATÜKK

Püügiaruanded

1.           Püügireisi mõiste

Käesoleva lisa kohaldamisel käsitatakse ELi laeva püügireisi kestuse all järgmist:

– ajavahemikku laeva Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemisest kuni sellest lahkumiseni

– või ajavahemikku Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemise ja Madagaskari sadamas ümberlaadimise ja/või lossimise vahel.

2.           Püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab India Ookeani Tuunikomisjoni püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on esitatud käesoleva lisa 6. ja 7. liites.

Püügipäevik peab vastama India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonile 08/04 õngejadalaevade kohta ja resolutsioonile 10/03 seinerite kohta.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka kaaspüügi ja tagasiheite.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

Püügipäevikus registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

3.           Püügiaruanded

Kapten annab laeva püügist aru, esitades Madagaskarile püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i.          Madagaskari sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Madagaskari kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist; püügipäeviku koopia antakse Madagaskari inspekteerimisrühmale;

ii.          kui Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Madagaskari sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast Madagaskari püügipiirkonnast lahkumist

(a) e-posti teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud e-posti aadressile

(b) või faksi teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud numbrile

(c) või kirja teel riiklikule kalanduskontrolli asutusele.

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Madagaskari kalapüügipiirkonda tagasi, siis koostatakse uus püügiaruanne.

Lepinguosalised määravad alates 1. juulist 2013 kehtima hakkava elektroonilise edastuse korra, mida kasutada elektroonilisel püügipäevikul põhinevate püügi ja aruandeandmete edastamiseks: seejärel kavandavad lepinguosalised protokolli rakendamise ja püügiaruannete paberversiooni asendamise elektroonilisega alates 1. jaanuarist 2014.

Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ELile ja laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia järgmistele pädevatele riiklikele asutustele:

Antsiranana tuunipüügistatistika üksusele (Unité statistique thonière d'Antsiranana) ja kalapüügiseirekeskusele (Centre de surveillance des pêches);

samuti ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i.          IRD (Institut de recherche pour le développement);

ii.          IEO (Instituto Español de Oceanografía);

iii.         IPIMAR (Instituto Português de Investigação Maritima).

Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Madagaskar peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate riiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Madagaskar kalapüügiloa uuendamisest keelduda. Madagaskar teavitab viivitamata ELi kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest sanktsioonidest.

4.           Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade loatasude lõplik arvestus

Võttes aluseks eespool nimetatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, määrab EL iga tuunipüügiseineri ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

EL edastab lõpliku arvestuse Madagaskar ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. juulit. Madagaskaril on õigus esitada tõendavate dokumentide olemasolul lõpliku arvestuse kohta vastuväide 30 tööpäeva jooksul alates edastamiskuupäevast. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomisjoni poole. Kui Madagaskar ei ole 30 tööpäeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

Kui lõplik arvestus on suurem kui ettemakse, mis tasuti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Madagaskarile jooksva aasta 30. septembriks. Kui lõplik arvestus on väiksem kui ettemakse, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

V PEATÜKK

Lossimine ja ümberlaadimine

Ümberlaadimine merel on keelatud. Kõiki sadamas toimuvaid ümberlaadimisprotsesse jälgitakse Madagaskari kalandusinspektorite juuresolekul.

Lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva kapten teatab vähemalt 48 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka sadamaametile järgmised andmed:

(a) lossida või ümberlaadida sooviva kalalaeva nimi ja number India Ookeani Tuunikomisjoni kalalaevade registris;

(b) lossimis- või ümberlaadimissadam;

(c) lossimise või ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

(d) iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);

Ümberlaadimise teostamiseks peab olema eelnev luba, mille on Madagaskari kalapüügiseirekeskus kaptenile või tema agendile väljastanud 24 tunni jooksul pärast eespool osutatud teatamist. Ümberlaadimine peab toimuma Madagaskari selleks ettenähtud sadamas.

Ümberlaadimise puhul teatab kapten lisaks eespool osutatud punktides a–d osutatud teabele ka vastuvõtva laeva nime.

Vastuvõtva laeva kapten teatab Madagaskari ametiasutustele (kalapüügiseirekeskusele ja sadamaametile) oma laevale ümberlaaditava tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused ning täidab ja esitab ümberlaadimisdeklaratsiooni Madagaskari kalapüügiseirekeskusele ja sadamaametile 24 tunni jooksul.

Madagaskari kalasadamad, kus tohib ümberlaadimist teostada, on seinerite jaoks Antsiranana ning õngejadalaevade jaoks Toliary, Ehoala ja Toamasina.

Kui kõnealusteid sätteid ei täideta, rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

Madagaskari sadamas lossivad ELi laevad püüavad anda oma kaaspüügi kohalike töötlemisettevõtete käsutusse kohaliku turuhinnaga. ELi kalandusettevõtjate soovi korral esitavad kalandusministeeriumi piirkondlikud osakonnad kohalike töötlemisettevõtete nimekirja ja kontaktandmed.

Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Madagaskari sadamas, kohaldatakse loatasu vähendamist, arvestades 2. liites osutatud asjaomase laeva püügikategooria kehtestatud summast maha 5 euro iga Madagaskari kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta.

5 euro suurust täiendavat vähendamist kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Madagaskari töötlemistehasele.

VI PEATÜKK

Kontroll

1.           Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Igast kalapüügiloaga ELi laeva Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Madagaskarit teavitada kolme tunni jooksul alates sisenemisest või lahkumisest.

Sisenemist või lahkumist teavitamisel edastab laev eelkõige:

i.          kuupäeva, kellaaja ja ettenähtud piiriületuspunkti;

ii.          iga pardal hoitava sihtliigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii.         iga pardal hoitava kaaspüütud liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

Teade edastatakse lisa 8. liites esitatud vormil e-posti või selle puudumisel faksi teel kalapüügiseirekeskuse teatatud e-posti aadressile, telefoninumbrile või faksinumbrile. Kalapüügiseirekeskus saadab viivitamata e-posti või faksi teel vastu kättesaamisteate.

Kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja ELi e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Madagaskari kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse kalapüügiloata laevana.

Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Madagaskaril kehtivate kalandusalaste õigusaktidega ettenähtud karistusi ja sanktsioone.

Vetesse sisenemisel ja neist lahkumisel koostatavad püügiaruanded peavad olema laeva pardal vähemalt aasta, arvestatuna aruande esitamise kuupäevast.

Kalapüügiluba mitteomavad Euroopa Liidu kalalaevad peavad vormistama läbisõiduteate. Kõnealuse teate sisu vastab lõikes 1 kirjeldatule.

2. Koostöö võitluses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu

Selleks et tõhustada kalapüügialast järelevalvet ja võitlust ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu, kutsutakse Euroopa Liidu kalalaevu üles teavitama kalapüügiseirekeskust igast läheduses viibivast teisest kalalaevast.

3.           Perioodilise püügi aruanded

Kui ELi laev püüab kala Madagaskari vetes, peab kalapüügiluba omava ELi laeva kapten teatama kalapüügiseirekeskusele iga kolme päeva järel Madagaskari kalapüügipiirkonnas püütud kogused. Esimene püügideklaratsioon tuleb esitada viis päeva pärast Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemist.

Esitades iga kolme päeva järel oma perioodilise püügi aruanded, peab laev teatama eelkõige:

i.          kuupäeva, aja ja asukoha aruande esitamisel;

ii.          iga kolme päeva jooksul püütud ja pardal hoitava sihtliigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii.         iga kolme päeva jooksul pardal hoitava kaaspüügi liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iv.         iga kolme päeva jooksul merre tagasiheidetud kaaspüügi liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

v.         toote esitusviisi;

vi.         tuunipüügiseinerid:

            - edukate noodatõmmete arvu peibutuspüügivahendiga püügi puhul pärast viimast aruannet,

            - edukate noodatõmmete arvu vaba püügi puhul pärast viimast aruannet,

            - ebaõnnestunud noodatõmmete arvu;

vii.        tuunipüügi õngejadalaevad:

            - noodatõmmete arvu pärast viimast aruannet,

            - pärast viimast aruannet vette lastud konksude arvu.

Teavitatakse eelkõige elektrooniliselt või selle võimaluse puudumisel faksi teel kalapüügiseirekeskuse edastatud e-posti aadressile või telefoninumbrile kasutades selleks käesoleva lisa 8. liites esitatud vormi. Kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja ELi e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Madagaskari kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole esitanud oma kolmepäevast perioodilist püügiaruannet, käsitatakse kalapüügiloata laevana. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Madagaskaril kehtivate kalandusalaste õigusaktidega ettenähtud karistusi ja sanktsioone.

Perioodilist püügiaruannet tuleb hoida pardal vähemalt aasta jooksul arvestatuna aruande esitamise kuupäevast.

4.           Inspekteerimine merel

Kalapüügiluba omavate ELi laevade inspekteerimist merel Madagaskari kalapüügipiirkonnas teostavad Madagaskari inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt kindlakstehtav.

Enne pardale tulekut teavitavad Madagaskari inspektorid VHF raadiotelefoni kanali 16 kaudu ELi laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kalandusinspektorid, kes peavad enne inspekteerimise alustamist esitama tõendi oma isiku, ameti ja inspekteerimisülesande kohta.

Volitatud inspektorid jäävad ELi laeva pardale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad volitatud inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Volitatud inspektorid annavad enne laevalt lahkumist ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Rikkumise korral esitatakse rikkumisteate koopia VIII peatüki kohaselt ka ELile.

5.           Lossimise ja ümberlaadimise puhul sadamas teostatav inspekteerimine

Saaki lossiva või ümberlaadiva ELi laeva inspekteerimist Madagaskari sadamas teostavad Madagaskari inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt kindlakstehtav.

Enne inspekteerimise alustamist peavad inspektorid esitama tõendi oma isiku, ameti ja inspekteerimisülesande kohta. Madagaskari inspektorid jäävad ELi laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle lossimis- või ümberlaadimisoperatsioonile ja lastile.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Madagaskari inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Madagaskari inspektorid annavad inspekteerimise lõpus ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

Rikkumise korral esitatakse rikkumisteate koopia VIII peatüki kohaselt ka ELile.

VII PEATÜKK

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS-süsteem)

1.           Laevade asukohateated – VMS-süsteem

Kalapüügiloaga ELi laevad peavad olema varustatud laevaseire satelliitsüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Iga asukohateade peab sisaldama

a.         laeva tunnusandmeid;

b.         laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c.         asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

d.         laeva kiirust ja kurssi.

Iga asukohateade peab olema esitatud käesoleva lisa 9. liites osutatud vormingus.

Esimene Madagaskari kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Madagaskari kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateateid registreeritakse turvaliselt ning neid säilitatakse kolme aasta jooksul.

2.           Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten tagab, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Rikkis VMS-süsteemiga ELi laevadel ei ole lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda.

Kui VMS-süsteem läheb rikki siis, kui laev on Madagaskari kalapüügipiirkonnas juba kala püüdmas, parandatakse või asendatakse laeva VMS-süsteem võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul. Pärast kõnealust tähtaega ei lubata laeval enam Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi ja Madagaskari kalapüügiseirekeskusele e-postiga või faksi teel vähemalt iga kuue tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3.           Asukohateadete turvaline edastamine Madagaskarile

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskar vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Madagaskari vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

4.           Sidesüsteemi tõrked

Madagaskar tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5.           Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Madagaskari kalapüügiseirekeskus taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Madagaskari kalapüügiseirekeskus peab edastama kõnealused dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Madagaskari kalapüügiseirekeskusele viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab lipuriigi järelevalvekeskust ja Euroopa Komisjoni viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskus lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

VIII PEATÜKK

Rikkumised

Protokolli sätete ja eeskirjade, elusressursside kaitse- ja majandamiseeskirjade või Madagaskari õigusaktide täitmata jätmist võib karistada trahvi, laeva kalapüügiloa peatamise, kehtetuks tunnistamise või uuendamata jätmisega.

1.           Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava ELi laeva poolt Madagaskari kalapüügipiirkonnas teostatud mis tahes rikkumine peab olema märgitud (inspekteerimis)aruandes.

Pardal toimuval inspekteerimisel ei piira inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt laevaomaniku õigust kaitsele täheldatud rikkumise korral. Kui kapten keeldub inspekteerimisaruande allkirjastamisest, kirjutab ta inspekteerimisaruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

Mis tahes rikkumise puhul, mille on Madagaskari kalapüügipiirkonnas pannud toime kalapüügiluba omav ELi laev, saadetakse rikkumise määratlus ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatavad karistused vastavalt Madagaskari kalandusalastes õigusaktides sätestatud korrale otse laevaomanikule. Teate koopia saadetakse laeva lipuriigile ja ELile 72 tunni jooksul.

2.           Laeva kinnipidamine

Madagaskari kehtivate õigusaktide kohaselt võib täheldatud rikkumise korral sundida mis tahes ELi laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma teda tagasi Madagaskari sadamasse.

Madagaskar teatab ELile elektroonilisel teel 24 tunni jooksul kalapüügiloaga ELi laeva mis tahes põhjusel kinnipidamisest. Teates esitatakse aresti ja/või kinnipidamise põhjused.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui Madagaskari kalapüügiseirekeskus on korraldanud ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise teatamisest nõupidamise, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel osalevad laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3.           Rikkumissanktsioonid – Menetlusprotseduur

Täheldatud rikkumise eest kohaldatava sanktsiooni määrab Madagaskar kehtivate siseriiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Enne kohtumenetluse alustamist teostatakse Madagaskari ametiasutuste ja ELi laeva vahel kokkuleppemenetlus sõbraliku lahenduse leidmiseks. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi pärast laeva kinnipidamisest teatamist.

4.           Kohtumenetlus – Pangatagatis

Kui eespool osutatud kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Madagaskari riigikassasse pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Madagaskar, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa vabastada enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

a.         täielikult, kui ühtegi sanktsiooni ei määratud;

b.         summa ulatuses, mis jääb järele, kui sanktsioon hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Madagaskar teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.           Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate sanktsioonide korraldamist või pärast tagatise panemist Madagaskari riigikassasse. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

- niipea, kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud, või

- niipea, kui laevaomanik on maksnud pangatagatise ja ministeerium on selle heaks kiitnud, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

IX PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1.           Töölevõetavate meremeeste arv

Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade omanikud kohustuvad tööle võtma AKV riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

–          tuunipüügiseineritel tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas,

–          pinnaõngejadalaevadel tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiirkonnas.

Laevaomanikud püüavad valdavalt täiendavalt tööle võtta Madagaskari päritolu meremehi.

2.           Meremeeste lepingud

Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Lepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

3.           Meremeeste töötasu

AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

4.           Meremeeste kohustused

Kõik Euroopa Liidu laevadele tööle võetavad meremehed peavad töölevõtmisele eelneval päeval esitlema end vastava laeva kaptenile. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

X PEATÜKK

Vaatlejad

1.           Püügitegevuse vaatlemine

Mõlemad lepinguosalised rõhutavad vajadust järgida teadusvaatlejate programmi käsitlevast India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonist tulenevaid kohustusi.

Kõnealuste kohustuste järgimiseks kohaldatakse vaatlejate suhtes järgmisi sätteid, välja arvatud turvanõuetest tulenevate ruumipiirangute korral.

Laevad, millel on lubatud Madagaskari vetes kalandusalase partnerluslepingu alusel kala püüda, võtavad pardale Madagaskari ametiasutuste sätestatud nõuete täitmist jälgivad vaatlejad järgmistel tingimustel.

Madagaskari ametiasutuste taotlusel võtavad Euroopa Liidu kalalaevad pardale vaatleja, et püügivaatluse vajadus oleks kaetud 10 % puhul püügiloaga laevadest. Laevad tonnaažiga alla 100 GT ei ole siiski selle meetmega hõlmatud.

2.           Määratud laevad ja vaatlejad

Madagaskari ametiasutused koostavad nende laevade nimekirja, kelle pardale on määratud võtta vaatleja. Kõnealust nimekirja ajakohastatakse. Nimekiri edastatakse Euroopa Komisjonile kohe pärast selle koostamist.

Madagaskari ametiasutused teatavad asjaomastele laevaomanikele nende laeva pardale määratud vaatlejate nimed hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalemineku kavandatavat kuupäeva.

Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3.           Vaatleja töötasu

Vaatleja pardale tuleku ja pardalt lahkumisega seotud kulud väljaspool Madagaskarit kannab laevaomanik. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Madagaskari pädev ametiasutus.

Iga laeva eest, kes võtab vaatleja peale, peab laevaomanik maksma iga pardal oldud päeva kohta 20 eurot. Kõnealune summa kantakse kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

4.           Pardalevõtmise tingimused

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Madagaskari ühisel kokkuleppel.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

Vaatleja käsutuses on kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Vaatlejal on juurdepääs sidevahenditele ja pardal olevatele mis tahes dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt nende töökohustustega.

5.           Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Madagaskarile vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta.

Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

Kui vaatleja ei lahku laevalt Madagaskari sadamas, kannab laevaomanik kõik majutus- ja söögikulud selle aja jooksul, mil vaatleja ootab lendu kojusõiduks.

Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et vaatlejat peale võtta, katab laevaomanik vaatleja sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit).

Kui laev ei tule kokkulepitud kohale ega ole eelnevalt sellest Madagaskari kalapüügikeskust teavitanud, võib Madagaskar asjaomase laeva kalapüügiloa peatada.

6.           Vaatleja ülesanded

Kogu pardal viibimise aja jooksul vaatleja

a.         käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b.         suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

c.         arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

Vaatleja edastab laeva Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibimise kestel raadio, faksi või e-posti teel vähemalt üks kord nädalas oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused ja mis tahes muud ametiasutuse nõutud andmed.

7.           Vaatleja aruanne

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

Vaatleja esitab oma aruande Madagaskarile, kes edastab selle koopia ELile 15 tööpäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

LIIDETE LOETELU

1. liide – Püügiloa taotluse vorm

2. liide – Teabeleht

3. liide – Madagaskari kalapüügipiirkonna koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid)

4. liide – Madagaskari kalapüügipiirkonna kaart

5. liide – Pinnaõngejadalaevadele keelatud kalapüügipiirkonna geograafilise koordinaadid ja kaart

6. liide – Püügipäevik – Tuunipüügiseinerite püügiaruande vorm

7. liide – Püügipäevik – Pinnaõngejadalaevade püügiaruande vorm

8. liide – Kalapüügipiirkonda sisenemise ja sellest lahkumise aruande vorm

9. liide – VMS-süsteemi asukohateate vorming

1. liide – Püügiloa taotluse vorm

MADAGASKARI KALANDUSMINISTEERIUM

püügiloataotlus tööstusliku kalapüügiga tegelevatele välismaa laevadele

1.             Laevaomaniku nimi:................................................................................................................................................

2.             Laevaomaniku aadress:.........................................................................................................................................

3.             Esindaja või agendi nimi:.......................................................................................................................................

4.             Laevaomaniku kohaliku esindaja või agendi aadress:......................................................................................

                ………………………………………………………………………………………..

5.             Kapteni nimi:...........................................................................................................................................................

6.             Laeva nimi:...............................................................................................................................................................

7.             Registrinumber:.......................................................................................................................................................

8.             Faksi number: …

9.             E-post: ………………………………………………………..

10.           Raadiokutsung: …………………………………………………………………………..

11.           Ehitamise kuupäev ja koht:...................................................................................................................................

12.           Lipuriik:....................................................................................................................................................................

13.           Registreerimissadam:.............................................................................................................................................

14.           Kodusadam:............................................................................................................................................................

15.           Kogupikkus (LOA):................................................................................................................................................

16.           Kogulaius (LOA):...................................................................................................................................................

17.           Kogutonnaaž (UMS):.............................................................................................................................................

18.           Lastimahutavus:.....................................................................................................................................................

19.           Külmutus- ja jahutusvõimsus:..............................................................................................................................

20.           Masina tüüp ja võimsus:.......................................................................................................................................

21.           Püügivarustus:........................................................................................................................................................

22.           Meeskonnaliikmete arv:.........................................................................................................................................

23.           Sideseadmed:..........................................................................................................................................................

24.           Raadiokutsung:.......................................................................................................................................................

25.           Tunnustähistus:.....................................................................................................................................................

26.           Kavandatavad kalapüügiviisid:............................................................................................................................

27.           Lossimiskoht:..........................................................................................................................................................

28.           Kalapüügi piirkond:................................................................................................................................................

29.           Sihtliigid:..................................................................................................................................................................

30.           Kehtivusaeg:...........................................................................................................................................................

31.           Eritingimused:.........................................................................................................................................................

Kalanduse ja vesiviljeluse peadirektoraadi arvamus:.......................................................................................................

Kalanduse eest vastutava ministeeriumi märkused:.........................................................................................................

2. liide – TEABELEHT

Kalapüügi piirkond

- Kaugemal kui 20 meremiili lähtejoonest. 3. ja 4- liites osutatud piirkond - Arvestada tuleb riiklike kalavarude kogumeid ümbritseva kolme meremiili laiuse kaitsealaga. - Banc de Leveni ja Banc de Castori piirkonnas, mille andmed on osutatud 5. liites, on käesoleva protokolliga hõlmatud pinnaõngejadalaevade kalapüügitegevus keelatud.

Lubatud püügivahend

· Noot · Pinnaõngejada

Kaaspüük

· Arvestada tuleb India Ookeani Tuunikomisjoni soovitustega

Laevaomanike tasud / vastavalt püügile

Laevaomanike tasud püütud tonni kohta || 35 eurot/tonn

Laevaomanike aastased ettemaksed || · 4 900 eurot tuunipüügiseineri 140 tonni kohta · 3 675 eurot pinnaõngejadalaeva (brutotonnaažiga (GT) üle 100 tonni) kohta 105 tonni eest · 1 750 eurot pinnaõngejadalaeva (brutotonnaažiga (GT) 100 tonni või alla selle) kohta 50 tonni eest

Püügiloaga laevade arv || 40 seinerit 34 pinnaõngejadalaeva brutotonnaažiga (GT) üle 100 tonni, 22 pinnaõngejadalaeva brutotonnaažiga (GT) 100 tonni või alla selle.

Muu

· Abilaeva puhul kohaldatav tasu: 2 500 eurot laeva kohta.

· Meremehed - tuunipüügiseineritele tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügipiikonnas; - pinnaõngejadalaevadele tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiirkonnas. - Laevaomanikud püüavad valdavalt täiendavalt tööle võtta Madagaskari päritolu meremehi.

· Vaatlejad - Madagaskari ametiasutuste taotlusel võtavad Euroopa Liidu kalalaevad pardale vaatleja et püügivaatluse vajadus oleks kaetud 10 % puhul püügiloaga laevadest. Laevad tonnaažiga alla 100 GT ei ole siiski selle meetmega hõlmatud. - Iga laeva eest, kes võtab vaatleja peale, palutakse laevaomanikul maksta iga pardal oldud päeva kohta 20 eurot. Kõnealune summa kantakse kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

3. liide – Madagaskari kalapüügipiirkonna koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid)

KEELUSTATUD PIIRKONNA MÄÄRATLEMINE (kraadides ja minutites)

Punkt || Laiuskraad || Pikkuskraad

1 || 12°18.44S || 47°35.63

2 || 11°56.64S || 47°51.38E

3 || 11°53S || 48°00E

4 || 12°18S || 48°14E

5 || 12°30S || 48°05E

6 || 12°32S || 47°58E

7 || 12°56S || 47°47E

8 || 13°01S || 47°31E

9 || 12°53S || 47°26E

5. liide – Pinnaõngejadalaevadele keelatud kalapüügipiirkonna geograafilise koordinaadid ja kaart

Punkt || Laiuskraad || Pikkuskraad

1 || 12°18.44S || 47°35.63

2 || 11°56.64S || 47°51.38E

3 || 11°53S || 48°00E

4 || 12°18S || 48°14E

5 || 12°30S || 48°05E

6 || 12°32S || 47°58E

7 || 12°56S || 47°47E

8 || 13°01S || 47°31E

9 || 12°53S || 47°26E

6. liide – Püügipäevik – tuunipüügiseinerite püügiaruande vorm

Statement of catch form for tuna seiners / Fiche de déclaration de captures pour thoniers senneurs

DEPART / SALIDA / DEPARTURE || ARRIVEE / LLEGADA / ARRIVAL || NAVIRE / BARCO / VESSEL || PATRON / PATRON / MASTER || FEUILLE

PORT / PUERTO / PORT DATE / FECHA / DATE HEURE / HORA / HOUR LOCH / CORREDERA / LOCH || PORT / PUERTO / PORT DATE / FECHA / DATE HEURE / HORA / HOUR LOCH / CORREDERA / LOCH || || || HOJA / SHEET N°

DATE FECHA DATE || POSITION (chaque calée ou midi) POSICION (cada lance o mediadia) POSITION (each set or midday) || CALEE LANCE SET || CAPTURE ESTIMEE ESTIMACION DE LA CAPTURA ESTIMATED CATCH || ASSOCIATION ASSOCIACION ASSOCIATION || COMMENTAIRES OBSERVATIONES COMMENTS || || COURANT CORRIENTE CURRENT

|| || || || || || 1 ALBACORE RABIL YELLOWFIN || 2 LISTAO LISTADO SKIPJACK || 3 PATUDO PATUDO BIGEYE || AUTRE ESPECE préciser le/les nom(s) OTRA ESPECIE dar el/los nombre(s) OTHER SPECIES give name(s) || REJETS préciser le/les nom(s) DESCARTES dar el/los nombre(s) DISCARDS give name(s) || || || || || || || Route/Recherche, problèmes divers, type d'épave (naturelle/artificielle, balisée, bateau), prise accessoire, taille du banc, autres associations, … Ruta/Busca, problemas varios, tipo de objeto (natural/artificial, con baliza, barco), captura accesoria, talla del banco, otras asociaciones, … Steaming/Searching, miscellaneous problems, log type (natural/artificial, with radio beacon, vessel), by catch, school size, other associations, … || || ||

|| || || || || || Taille Talla Size || Capture Captura Catch || Taille Talla Size || Capture Captura Catch || Taille Talla Size || Capture Captura Catch || Nom Nombre Name || Taille Talla Size || Capture Captura Catch || Nom Nombre Name || Taille Talla Size || Capture Captura Catch || || || || || || || || || ||

Une calée par ligne / Uno lance cada línea / One set by line

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

SIGNATURE   DATE

7. liide – Püügipäevik – Pinnaõngejadalaevade püügiaruande vorm

8. liide – Kalapüügipiirkonda sisenemise ja sellest lahkumise aruande vorm

TEABEVAHETUSE ARUANDEVORM

1. SISENEMISE ARUANDEVORM (KOLM TUNDI ENNE SISENEMIST)

VASTUVÕTJA: MADAGASKARI KALAPÜÜGISEIREKESKUS

TEGEVUSKOOD: SISENEMINE

LAEVA NIMI:

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG:

LIPURIIK:

LAEVA TÜÜP:

LOA NUMBER:

ASUKOHT SISENEMISEL:

SISENEMISE KUUPÄEV ja KELLAAEG (UTC):

PARDAL OLEVATE KALADE ÜLDKOGUS (KG):

- YFT (kulduim-tuun / Yellowfin tuna / Thunnus albacares) (kg):

- SKJ (vööttuun / Skipjack/ Katsuwonus pelamis) (kg):

- BET (suursilm-tuun / Bigeye tuna / Thunnus obesus) (kg):

- ALB (pikkuim-tuun / Albacore tuna / Thunnus alalunga) (kg):

-MUUD (TÄPSUSTADA) (kg):

2. LAHKUMISE ARUANDEVORM (KOLM TUNDI ENNE VÄLJUMIST)

VASTUVÕTJA: MADAGASKARI KALAPÜÜGISEIREKESKUS

TEGEVUSKOOD: VÄLJUMINE

LAEVA NIMI:

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG:

LIPURIIK:

LAEVA TÜÜP:

LOA NUMBER:

ASUKOHT VÄLJUMISEL:

LAHKUMISE KUUPÄEV ja KELLAAEG (UTC):

PARDAL OLEVATE KALADE ÜLDKOGUS (KG):

- YFT (kulduim-tuun / Yellowfin tuna/ Thunnus albacares) (kg):

- SKJ (vööttuun / Skipjack / Katsuwonus pelamis) (kg):

- BET (suursilm-tuun / Bigeye tuna/ Thunnus obesus) (kg):

- ALB (pikkuim-tuun / Albacore tuna / Thunnus alalunga) (kg):

-MUUD (TÄPSUSTADA) (kg):

3. IGANÄDALANE PÜÜGIARUANDE VORM (ESITADA IGA KOLME PÄEVA JÄREL, MIL LAEV PÜÜAB KALA MADAGASKARI VETES)

VASTUVÕTJA: MADAGASKARI KALAPÜÜGISEIREKESKUS

TEGEVUSKOOD: TEGEVUS

LAEVA NIMI:

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG:

LIPURIIK:

LAEVA TÜÜP:

LOA NUMBER:

PARDAL OLEVATE KALADE ÜLDKOGUS (KG):

- YFT (kulduim-tuun / Yellowfin tuna / Thunnus albacares) (kg):

- SKJ (vööttuun / Skipjack / Katsuwonus pelamis) (kg):

- BET (suursilm-tuun / Bigeye tuna/ Thunnus obesus) (kg):

- ALB (pikkuim-tuun / Albacore tuna / Thunnus alalunga) (kg):

-MUUD (TÄPSUSTADA) (kg):

- PÜÜGIKORDADE ARV PÄRAST VIIMAST ARUANNET

Aruanded edastatakse järgmisel pädeva asutuse faksinumbril või e-posti aadressil:

Faks: +261 20 22 490 14

e-post: csp-mprh@blueline.mg

Centre de Surveillance des Pêches de Madagascar, B.P.60 114 Antananarivo

9. liide – VMS-süsteemi asukohateate vorming

VMS-SÜSTEEMI SÕNUMITE EDASTAMINE MADAGASKARILE ASUKOHATEADE

Andmed || Kood || Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V) || Sisu

Teate algus || SR || K || Süsteemiga seotud andmed – märgib teate algust

Saatja || AD || K || Sõnumiga seotud andmed – saaja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood

Saatja || FR || K || Sõnumiga seotud andmed – saatja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood

Lipuriik || FS || V ||

Sõnumi tüüp || TM || K || Sõnumiga seotud andmed – sõnumi tüüp „POS”

Raadiokutsung || RC || K || Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Lepinguosalise siseviitenumber || IR || V || Laevaga seotud teave – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO3-kood, millele järgneb number)

Väline registreerimisnumber || XR || K || Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number

Laiuskraad || LA || K || Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS–84)

Pikkuskraad || LO || K || Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS–84)

Kurss || CO || K || Laeva sõidusuund 360° skaalal

Kiirus || SP || K || Laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kuupäev || DA || K || Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimiskuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg || TI || K || Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp || ER || K || Süsteemiga seotud teave – märgib teate lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

– topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad edastamise algust;

– kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „registreerimise algus” ja „registreerimise lõpp” vahel.

FINANTSSELGITUS

1.         FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollsüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus:

Nõukogu otsuse ettepanek: Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile[7]

11. – Merendus- ja kalandusasjad

11.03 - Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[8]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Läbirääkimiste pidamine ja kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega vastavalt üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta Euroopa Liidu kalalaevade, sh ka ookeanilaevastiku traditsioonilist kalapüügitegevust ning arendada suhteid kolmandate riikidega vastastikuse partnerluse vaimus, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist ELi vetest väljaspool.

Kalandusalaste partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustega (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1

Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega kalandusalaseid partnerluslepinguid kooskõlas teiste Euroopa poliitikavaldkondadega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Merendus ja kalandus, rahvusvaheline kalandus ja mereõigus, rahvusvahelised kalanduskokkulepped (eelarverida 11.0301)

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Protokolli sõlmimine aitab säilitada Euroopa laevade kalapüügivõimalusi Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja säilitada.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (aastas kasutatud püügilubade protsendi suhe protokolliga pakutud võimaluste suhtesse).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubandusliku väärtuse analüüs.

Kaasa aitamine ELi tööhõivele ja lisandväärtusele ning ELi turu stabiliseerumisele (muude kalandusalaste partnerluslepingutega saavutatud tasemel).

Tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede koosolekute arv.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ajavahemikku 2007–2012 hõlmav protokoll kaotab oma kehtivuse 31. detsembril 2012. Uut protokolli on ette nähtud kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast. Käesoleva menetlusega paralleelselt alustati menetlust, et võtta nõukogus vastu otsus protokolli ajutise kohaldamise kohta.

Uue protokolliga tagatakse raamistik Euroopa kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks ja võimaldatakse laevaomanikel jätkata püügilubade taotlemist Madagaskari kalapüügipiirkonnas. Peale selle tõhustatakse uue protokolliga ELi ja Madagaskari vahelist koostööd eesmärgiga edendada säästva kalapüügi arengut. Protokolliga on nähtud ette laevade seire VMS-süsteemi abil ning püügiandmete edastamine elektroonilisel teel, samuti eritingimused meremeeste ja vaatlejate pardalevõtmise kohta.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Uue protokolli seisukohast tähendaks ELi mittesekkumine seda, et asemele tuleksid eraõiguslikud lepingud, mis ei taga vähimalgi määral säästvat püüki. Samuti loodab Euroopa Liit, et protokolli abil jätkab Madagaskar ELiga säästva kalapüügi valdkonnas veelgi tõhusamat koostööd.

Protokolliga ettenähtud vahendid võimaldavad Madagaskaril jätkata strateegilist planeerimist, et viia ellu oma poliitikasuunad kalandusvaldkonnas.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Varasema protokolli järelhindamises soovitatakse protokolli pikendamist järgmistel põhjustel.

- Lepinguga on võimaldatud juurdepääs riikliku kalandussektori poolt kasutamata varudele ning tagatud riikliku tuunitöötlemistööstuse sujuv toimimine, mille otsene ja kaudne sotsiaal-majanduslik mõju kogu Madagaskari põhjapiirkonnale on väga oluline.

- Leping võimaldab Madagaskari ametiasutustel täita seire- ja kontrollikeskuse ülesandeid, samuti kontrollida toodete vastavust tervishoiunormidele kogu Madagaskari merekalatoodete sektori ning kalandus- ja vesiviljelustoodete sektori huvides.

- Leping avaldab otsest mõju kalandussektori ettevõtjate majandustegevusele Madagaskaril, võimaldades neil kasutada kalavarusid kontrollitud haldamisest lähtuvalt, tagades toodete vastavuse tervishoiunormidele olenemata toodete kasutusotstarbest ning võimaldades toodete ekspordiga tegelevatel ettevõtjatel varustada huvitatud turge ja eelkõige ELi turgu.

- Leping ületab varasema kalavarudele juurdepääsu ulatust tasakaalustatud tehnilistel- ja finantstingimustel, kuna see on kalandussektori säilimise jaoks äärmiselt oluline – lepinguga on seotud riigi vesiviljelussektor ja tuhanded töökohad.

- Lepingu raames väljaarendatud kalandustegevus mõjutab riiklikku kalandustegevust, välja arvatud õngejadapüük, mis peaks aitama arendada välja Madagaskari õngejadalaevastikku.

- Finantspoolelt on lepingus sätestatud viitetonnaažid ja loatasud tasakaalus. Kalandussektori partnerlustegevus annab tunnistust usaldusest lepinguosaliste vahel.

- Leping on ühtlasi oluline selle pärast, et see aitab toetada ELi tegevust võitluses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu. Leping on raamiks kahepoolsele valdkondlikule dialoogile ja täiendab tõhusalt piirkonnas käimasolevate kahe- ja mitmepoolsetesse dialoogide raamistikke.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalaste partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide (partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise ja järelevalve üks tingimus, et osa eraldistest peab olema suunatud riigi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimiseks. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvaheliste fondide liisinguandjad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– X  Ettepanek/algatus kehtib kaks aastat alates protokolli allkirjastamisest.

– X  Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2013–2014.

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viis(id)[9]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[10]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, koostöös Mauritiusel asuva kalandusatašeega ja Euroopa Liidu Madagaskari delegatsiooniga) tagab protokolli elluviimise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga nähtud ette vähemalt üks ühiskomitee aastane kohtumine, kus komisjon ja kolmas riik teevad kokkuvõtte lepingu ja selle protokolli elluviimisest ning ajakohastavad vajaduse korral püügivõimalusi ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.

2.2.        Haldus- ja kontrollsüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Kalandusprotokolli koostamisega kaasnevad teatavad ohud, eelkõige seoses valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ette nähtud summadega (puudulik kavandamine).

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Ette on nähtud ulatuslik dialoog valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodite osa on ka punktis 2.1 osutatud tulemuste ühine analüüs.

Lisaks sellele on protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Komisjon on võtnud eesmärgiks pideva poliitilise dialoogi algatamise ning koostöö, mis võimaldaks parandada lepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada ELi osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eelkõige selgitada täpselt välja kolmandate riikide arvelduskontod, kuhu rahaline toetus makstakse. Asjaomase protokolli puhul on artikli 2 lõikega 6 ette nähtud, et rahaline toetus tuleb tervikuna maksta riigikassa arveldusarvele Madagaskari ametiasutuste osutatud finantsasutuses.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus………………………...…………] || Liigendatud/ liigendamata ([11]) || EFTA riigid[12] || Kandidaatriigid[13] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

2 || 11.0301 Rahvusvahelised kalanduskokkulepped || Liidendatud || EI || EI || EI || EI

2 || 11.010404 Rahvusvahelised kalanduskokkulepped - halduseelarve-rida || Liigen-damata || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

(ei kohaldata)

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 2 || Loodusvarade kaitse ja majandamine

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat || || || Aasta N[14] 2013 || Aasta N+1 2014 || TOTAL

Ÿ Tegevusassigneeringud || || ||

Eelarverida nr 11.0301 || Kulukohustused || (1) || 1,525 || 1,525 || 3,050

Maksed || (2) || 1,525 || 1,525 || 3,050

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[15] || || ||

Eelarverida nr 11.010404 || || (3) || 0,031 || 0,071 || 0,102

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+3 || 1,556 || 1,596 || 3,152

Maksed || =2+3 || 1,556 || 1,596 || 3,152

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU[16] || Kulukohustused || (4) || 1,525 || 1,525 || 3,050

Maksed || (5) || 1,525 || 1,525 || 3,050

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,031 || 0,071 || 0,102

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 1,556 || 1,596 || 3,152

Maksed || =5+ 6 || 1,556 || 1,596 || 3,152

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: (ei kohaldata)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || Aasta N 2013 || Aasta N+1 2014 || KOKKU

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,082 || 0,082 || 0,164

Ÿ Muud halduskulud || 0,010 || 0,010 || 0,020

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU || || 0,092 || 0,092 || 0,184

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,092 || 0,092 || 0,184

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[17] 2013 || Aasta N+1 2014 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 1,648 || 1,688 || 3,336

Maksed || 1,648 || 1,688 || 3,336

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨   Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N 2013 || Aasta N+1 2014 || KOKKU ||

VÄLJUNDID ||

|| Väljundi liik[18] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

ERIEESMÄRK nr 1[19] || || || || || || || || || || || || || || ||

Tuunipüügiload || Tonnaaž || 65 eurot/tonn || 15000 || 0,975 || 15000 || 0,975 || 30000 || 1,950 ||

Valdkondlik toetus || || 0,550 || 1 || 0,550 || 1 || 0,550 || 2 || 1,100 ||

KULUD KOKKU || || 1,525 || || 1,525 || || 3,050 ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N[20] 2013 || Aasta N+1 2014 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || ||

Personalikulud || 0,082 || 0,082 || 0,164

Muud halduskulud || 0,010 || 0,010 || 0,020

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,092 || 0,092 || 0,184

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[21] || || ||

Personalikulud || 0,031 || 0,031 || 0,062

Muud halduskulud || 0,000 || 0,040 || 0,040

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,031 || 0,071 || 0,102

KOKKU || 0,123 || 0,163 || 0,286

3.2.3.2. 

3.2.3.3.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta N 2013 || Aasta N+1 2014

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,65 || 0,65

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[22] || ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || ||

XX 01 04 yy [23] 11010104 || - peakorteris[24] || ||

- delegatsioonides || 0,25 || 0,25 ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || ||

11010404 (lepinguline töötaja, tegevusalapõhise toetuse rakendamise järelevalve eest vastutav atašee) || ||

KOKKU || 0,90 || 0,90

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametlikud ja ajutised töötajad || Kalandusalase partnerluslepingu (uue) läbirääkimisprotsessi haldamine ja järelevalve, läbirääkimiste tulemuste institutsioonidepoolse heakskiitmisprotsessi haldamine ja järelevalve; kehtiva kalandusalase partnerluslepingu haldamine, sealhulgas pidev rahandus- ja tegevusalane järelevalve; lubade haldamine.

Koosseisuvälised töötajad || Järelevalve valdkondliku toetuse andmise üle – 1 lepinguline töötaja (Mauritius): üldise hinnangu kohaselt 0,3 inimest aastas.

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

[1]               Vastu võetud 24. aprillil 2012 üldasjade nõukogu poolt.

[2]               ELT C […] , […], lk […].

[3]               ELT L 15, 18.1.2008, lk 1.

[4]               ELT C ….

[5]               Protokolli tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas … koos protokolli allkirjastamist käsitleva otsusega.

[6]               Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

[7]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine

[8]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[9]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[10]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[11]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[12]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[13]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[14]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[15]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. Käesoleva protokolli erijuhuna on nähtud ette aastane summa 0,031 eurot (aastate 2013 ja 2014 eest), et katta lepingulise töötaja ja määratud kohaliku töötaja ametikoha maksumus ning hinnanguliselt 0,040 eurot, et katta 2014. aastal tehtava järel- ja eelhindamise kulud.

[16]             Rahaline toetus hõlmab järgmist: a) 975 000 eurot Madagaskari kalapüügipiirkonnale juurdepääsuõiguse eest ja b) 550 000 eurot Madagaskari Vabariigi kalanduspoliitika arengu toetuseks.

[17]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[18]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[19]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[20]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[21]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[22]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[23]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[24]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.