SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Üldine taust

Euroopa Liidu lepingu artiklis 10 on sätestatud, et „Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele”. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 12 lõikes 2 väljendatakse sama põhimõtet.

Õigus ühinemisvabadusele kõigil tasandeil, näiteks poliitilistes ja ühiskondlikes küsimustes, ning õigus sõnavabadusele, mis kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada või levitada teavet ning ideid ilma avaliku võimu sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest, kuuluvad iga Euroopa Liidu kodaniku põhiõiguste hulka.

Seetõttu on Euroopa esindusdemokraatia õitseng Euroopa Liidu kodanike huvides. Kodanike arvamuse kuuldavaks tegemiseks Euroopa tasandil on oluline tähtsus tõeliselt piiriülestel Euroopa erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel.

Euroopa tasandi erakondadel ning nendega seotud poliitilistel sihtasutustel on liikmesriikide ja kogu ELi hõlmava poliitika vahelise lõhe ületamisel täita oluline ülesanne ning nad teostavad olulisi kommunikatiivseid toiminguid, toetades ELi mitmesambalise juhtimissüsteemi kõigi tasandite vahelist suhtlust. Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ulatuslikum ning tõhusam osalemine võimaldaks edendada kodanike arusaama liikmesriikide ja Euroopa tasandi poliitiliste protsesside vahel eksisteerivatest sidemetest ning see on ka vahendiks, mille abil tekitada Euroopas piiriüleseid avalikke arutelusid ning julgustada Euroopa avaliku sfääri teket.

Lisaks sellele tuleks Euroopa tasandi erakondi toetada kodanike tahte väljendamise ja juhtimise suutlikkuse väljaarendamisel seoses Euroopa tasandi valitavate ametikohtade ja muude esindusfunktsioonidega, mis on olulise tähtsusega Euroopa esindusdemokraatiale tervikuna; erakondi tuleks seetõttu Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis julgustada suurendama kodanike teadlikkust nende ja liikmesriikide erakondade ning kandidaatide vaheliste sidemete kohta. See on eriti asjakohane pärast Lissaboni lepingu jõustumist, millega tugevdati nõukogu kõrval Euroopa Parlamendi rolli täieõigusliku kaasseadusandjana. Sellega aidatakse kaasa ka kodanike huvi suurendamisele Euroopa Parlamendi valimiste vastu ja valimisaktiivsuse suurendamisele ning tugevdatakse Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust.

1.2.        Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Üheksa aastat pärast määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta)[1] jõustumist ning viis aastat pärast kõnealuse määruse läbivaatamist 2007. aastal,[2] mille käigus lisati määruse reguleerimisalasse seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, on komisjon teostanud Euroopa erakondade ja sihtasutuste finants- ja regulatiivraamistiku laiaulatusliku hindamise.

Hindamine teostati ühelt poolt pärast erakondade Euroopa tasandil rahastamist käsitleva Euroopa Parlamendi peasekretäri aruande[3] ning teiselt poolt pärast määruse (EÜ) nr 2004/2003 (edaspidi „Giannakou aruanne”)[4] kohaldamist käsitleva Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni vastuvõtmist.

Giannakou aruanne, mis kujutab endast määruse (EÜ) nr 2004/2003[5] artiklist 12 tulenevat Euroopa Parlamendi hindamist, hõlmab kaht peamist valdkonda:

· aruandes kutsutakse komisjoni üles esitama Euroopa erakondade ning poliitiliste sihtasutuste põhikiri ning osutatakse ka erakondade sisedemokraatiaga seotud küsimustele; ning

· soovitatakse mitmeid muudatusi, mis on seotud erakondade ja nendega seotud poliitiliste sihtasutuste suhtes kohaldatava rahastamisrežiimiga, nõudes rahastamisele juurdepääsule ühelt poolt rangemaid tingimusi ning teiselt poolt paindlikumat süsteemi.

Osana Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste juhtimist käsitlevate kehtivate eeskirjade hindamisest on komisjon täiel määral arvesse võtnud Euroopa Parlamendi poolt Giannakou aruande raames tehtud järeldusi. Komisjon jagab nägemust, et Euroopa tasandi erakondadel ja sihtasutustel on ELi tasandil esindusdemokraatia tugevdamisel ja edendamisel ning ELi poliitika ja ELi kodanike vahelise lõhe ületamisel täita oluline roll.

Käesoleva määruse ettepaneku eesmärk on seega julgustada ja toetada Euroopa tasandi erakondi ning nendega seotud poliitilisi sihtasutusi, luues tingimused, mis võimaldavad neil areneda ning püüelda oma eesmärgi poole luua dialoog Euroopa kodanikega, esitada ning väljendada oma seisukohti ja arvamusi ning tugevdada sidet Euroopa kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi vahel.

Poliitiliste sihtasutustega seoses pakutakse ettepaneku raames välja sihtasutuste vajaduste tarbeks kohandatud konkreetne õiguslik, finants- ja regulatiivne raamistik. Kõnealune raamistik erineb eeskirjadest, millega kehtestatakse Euroopa tasandi sihtasutuste Euroopa õiguslik vorm, mis sätestati 8. veebruaril 2012 huvitatud isikutega peetud konsultatsioonide käigus vastu võetud komisjoni ettepanekus Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta[6].

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA

Kõnealust ettepanekut ette valmistades oli komisjon asjaomaste sidusrühmadega tihedas dialoogis ning konsulteeris nendega pidevalt. Komisjon pidas kõnealuse ettepanekuga seoses Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste esindajate, Euroopa Parlamendi fraktsioonide, liikmesriikide ja akadeemiliste ekspertide, Euroopa Parlamendi presidendi, peasekretäri ja Euroopa Parlamendi hindamisaruande raportööriga erinevatel tasanditel mitmeid kohtumisi.

Kõik huvitatud isikud esitasid erakondade ja poliitiliste sihtasutuste juhtimist käsitlevate, nii määrusest (EÜ) nr 2004/2003 kui ka finantsmäärusest[7] tulenevate kehtivate eeskirjade kohta regulaarse ja olulise panuse, mis põhines nende kogemusel ja teadmistel.

Euroopa tasandi erakondadel ja sihtasutustel oli võimalus täiendada Euroopa Parlamendi hindamisaruannet, määrates kindlaks konkreetsed probleemid, mis neil viimastel aastatel on tekkinud, ning esitades ettepanekud ja soovitused, millega olukorda parandada. Liikmesriikide eksperdid ja teadlased on samal ajal märkimisväärselt selgitanud erakondade seisundi ja liikmesriigi tasandil rahastamisega seotud eeskirju ning komisjoni poolt kavandatavate meetmete tõenäolist mõju liikmesriikidele.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 224, milles sätestatakse, et „Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu eeskirjad, mis reguleerivad Euroopa tasandil toimivaid erakondi, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4, ning eelkõige nende rahastamise eeskirju.”

Kõnealune säte vastab oma olemuselt määruse (EÜ) nr 2004/2003 aluseks olevale Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 191 teisele lõigule.

3.2.        Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Ettepanek vastab täielikult subsidiaarsuse põhimõttele. Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirju ja rahastamist reguleerivaid eeskirju on võimalik sätestada ainult ELi tasandil. Kuigi erakondi ja sihtasutusi reguleerivad kehtivad määrused on osutunud heaks platvormiks mõlemale kõnealusele üksusele, et kehtestada end Euroopa poliitilisel maastikul, on nüüd vajalik teostada praeguse regulatiivse ja rahastamissüsteemi reform, et kõnealused üksused saaksid täielikult reageerida tänapäeval eksisteerivatele probleemidele (näiteks luues Euroopa tasandil toimijad või võimaldades Euroopa tasandi erakondadel kanda vahendeid üle ühest aastast teise) ning kohaneda nende ees tulevikus seisvate probleemidega. Võimalikke reformimeetmeid kindlaks määrates on komisjon toiminud tähelepanelikult, et võtta arvesse avaldust nr 11 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 191 kohta, mis on lisatud Nice'i lepingu lõppaktile[8].

Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik Euroopa demokraatia ja ELi institutsioonide väljaarendamise ja tugevdamisega seotud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks, milleks on muuta Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused tõhusamaks ja usaldusväärsemaks demokraatlikuks toimijaks. Ettepanek on seega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Ettepaneku eesmärk on luua mõlema üksuse tüübi jaoks uus Euroopa õiguslik vorm, kuid need jätkaksid enamiku oma praktilise tegevuse aspektide puhul õigusliku vormi alusel, mis on tunnustatud selle liikmesriigi õiguskorras, kus asub nende registreeritud asukoht.

Kavandatud meede oleks suunatud kõige suuremate takistuste kõrvaldamisele, mis erakondade ja poliitiliste sihtasutuste tegevust ja juhtimist liikmesriikides igapäevaselt segavad, ilma et nende suhtes kehtestataks laiaulatuslikud eeskirjad. Näiteks ei sisalda ettepanek tööseadust või maksustamist käsitlevaid sätteid (välja arvatud eeskirjad, mis on seotud piiriüleste annetajate või annetuste mittediskrimineerimisega, kui eksisteerib selge Euroopa tasandi mõõde). Euroopa tasandi erakondi ja Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi juhitakse jätkuvalt siseriiklike õigusaktide alusel, välja arvatud juhtudel, kui see on selgelt teisiti sõnastatud.

4.           ETTEPANEKU PÕHIELEMENDID

Komisjon esitab täiendavate ettepanekute paketi, millega tõhustada Euroopa tasandil erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamist ning nende regulatiivseid raamistikke. Käesoleva esimese ettepanekuga soovitakse asendada praegune määrus (EÜ) nr 2003/2004 ning teise, paralleelse ettepanekuga soovitakse muuta finantsmäärust.

Käesolevas määruse ettepanekus Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamise kohta teeb komisjon ettepaneku teha määrusesse (EÜ) nr 2004/2003 mitmeid muudatusi. Muudatuste üldine eesmärk on suurendada Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste nähtavust, tunnustamist, tõhusust, läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Ettepanekuga luuakse Euroopa õiguslik seisund. Euroopa erakondade põhikirjas sätestatakse võimalus registreerida Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ning seega omandada ELi õigusel põhinev õiguslik seisund.

Kõnealune uus Euroopa juriidilise isiku seisund, mis tuleneb mis tahes eelnevast liikmesriigi juriidilisest isikust, annab Euroopa tasandi erakondadele neile vajaliku tunnustuse ning aitab kõrvaldada mõned neid pikka aega seganud takistused. Sellisteks takistusteks on liikmesriikide õiguslike vormide mitmekesisus, mille alusel erakonnad on senini eksisteerinud ning mis ei ole Euroopa tasandi erakondade väga spetsiifiliste ülesannete ja eesmärkide jaoks üldiselt sobilikud, ning sellest tulenev avaliku nähtavuse ja tunnustuse puudumine. Seetõttu on väga oluline ELi õigusel põhineva ühtse õigusliku seisundi olemasolu ning see võimaldab neil paremini saavutada neile aluslepingutega asetatud spetsiifilisi eesmärke.

Seotud Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele mõeldud sarnane Euroopa põhikiri tunnustab selgelt kõnealuste sihtasutuste tähtsat rolli, mis neil on Euroopa tasandi erakondade tegevuse toetamisel ning täiendamisel, eelkõige osalemine Euroopa tasandi poliitika ja integratsiooni teemalises diskussioonis ning Euroopa Liidu erinevate valdkondade ja tasandite toimijate kokkuviimine.

Euroopa õigusliku seisundi saamine on tingimuslik ning sõltub juhtimist, usaldusväärsust ning läbipaistvust käsitlevate rangete standardite täitmisest. Euroopa õigusliku seisundi saamise eritingimused ja nõuded hõlmavad ELi põhiväärtuste ranget järgimist ning erakondade puhul erakonna sisedemokraatia miinimumnõuete täitmist.

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused võivad oma põhikirja registreerida ja ELi rahastamist mitte taotleda, kuid vastupidine ei ole võimalik. See tähendab, et tunnustus Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena, kes seega täidab kõik selleks vajalikud tingimused ja nõuded, oleks eeltingimuseks ELi eelarvest rahastamise saamisele.

Siiski vastavalt Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2011. aasta resolutsioonis esitatud taotlusele ja tunnustusena rollile, mis Euroopa Parlamendil ELi kodanike otsesel esindamisel tulenevalt Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikele 2 on, teeb komisjon ettepaneku, et ELi eelarvest rahastatakse ainult neid erakondi – ja seda sätet laiendades ka nendega seotud poliitilisi sihtasutusi –, kes on esindatud Euroopa Parlamendis. Oluline on tagada, et Euroopa tasandi erakonnaks saamise tingimused ei oleks liiga ranged, vaid neid suudaksid täita erakondade ja/või füüsiliste isikute organiseerunud ja tõsiselt võetavad piiriülesed liidud, julgustades ja toetades seega uute Euroopa tasandi erakondade teket. Teisalt aga on samuti oluline kehtestada objektiivsed kriteeriumid, mille alusel eraldada ELi eelarvest piiratud määral vahendeid ning mis peaksid peegeldama iga Euroopa tasandi erakonna Euroopaga seotud eesmärke ja nende valijaskonna tegelikku toetust. Selliste kriteeriumide aluseks sobivad kõige paremini Euroopa Parlamendi valimiste tulemused, mis näitavad täpselt ära iga Euroopa tasandi erakonna toetuse valijate hulgas, ning nende abil tehakse kindlaks erakonnad, kes suudavad ELi demokraatlikus elus täielikult osaleda ning seega väljendada ELi kodanike poliitilist tahet kõige kõrgemal tasemel. Seetõttu vastavalt Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2011. aasta resolutsioonis esitatud taotlusele ja tunnustades rolli, mis on Euroopa Parlamendil ELi kodanike otsesel esindamisel tulenevalt Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikest 2, teeb komisjon ettepaneku, et ELi eelarvest rahastatakse ainult neid erakondi – ja nendega seotud poliitilisi sihtasutusi –, kes on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega.

Komisjon teeb lisaks sellele ettepaneku teha olulised muudatused tingimustesse, mis käsitlevad Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele ELi rahastamise eraldamist. Finantsmääruse kavandatud muutmisega nähakse ette Euroopa tasandi erakondi käsitleva eraldi peatüki lisamine. Kõnealused erakonnad ei saaks enam tegevustoetust, vaid sui generis vormis toetust. Käesoleva ettepaneku ning finantsmääruse kavandatud läbivaatamisega suurendatakse erakondade ja poliitiliste sihtasutuste töömeetodite ja tegevusega seotud paindlikkust, suurendades eelkõige muu hulgas eelrahastamise künnist, vähendades kaasrahastamise tingimusi ning võimaldades omavahendite reservide teket. Lisaks sellele suurendatakse kõnealuse ettepanekuga ka annetaja kohta aastas lubatud annetuse suurust, millega edendada erakondade ja sihtasutuste võimet tekitada omavahendeid.

Suurenenud paindlikkuse tasakaalustamiseks kehtestatakse laiaulatuslik ja läbipaistev regulatiivne kontrollraamistik, mis käsitleb kõiki Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud poliitiliste sihtasutuste tegevuse ja rahastamisega seotud aspekte, hõlmates nende kõiki finantsoperatsioone, olenemata nende rahastamisallikast. Kõnealuse raamistikuga tugevdatakse aruandluse ja läbipaistvusega seotud kohustusi, tõhustatakse raamatupidamis- ja kontrollmehhanisme ning võetakse kasutusele proportsionaalsete haldus- ja finantssanktsioonide uus süsteem, mida kohaldatakse määruse tingimuste rikkumiste suhtes, sealhulgas rikkumiste suhtes, mis on vastuolus ELi põhiväärtustega.

5.           MÕJU EELARVELE

Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele eraldatavad ELi vahendid tulevad jätkuvalt Euroopa Parlamendi eelarvest. Käesolev ettepanek ei mõjuta märkimisväärselt täiendavalt ELi eelarvet.

2012/0237 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[9],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[10],

olles konsulteerinud Euroopa Kontrollikojaga[11],

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga[12],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 12 lõikes 2 on sätestatud, et Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele.

(2)       Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 11 ja 12 on sätestatud, et õigus ühinemisvabadusele kõigil tasandeil, näiteks poliitilistes ja ühiskondlikes küsimustes ning õigus sõnavabadusele, mis kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ning ideid ilma avaliku võimu sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest, kuuluvad iga Euroopa Liidu kodaniku põhiõiguste hulka.

(3)       Euroopa kodanikel peaks olema võimalik kõnealuseid õiguseid kasutada, et täiel määral osaleda ELi demokraatlikus elus.

(4)       Tõeliselt piiriülestel Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel on Euroopa tasandil kodanike arvamuse kuuldavaks tegemisel ning liikmesriikide ja kogu ELi hõlmava poliitika vahelise lõhe ületamisel täita oluline roll.

(5)       Euroopa tasandi erakondi ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi tuleks julgustada ning toetada nende püüdlusi tugevdada sidet Euroopa kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi vahel.

(6)       Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste kogemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta)[13] ja määruse (EÜ) nr 2004/2003 kohaldamist käsitleva Euroopa Parlamendis 6. aprillil 2011 vastu võetud õigusloomega seotud resolutsiooni[14] kohaldamisel näitavad, et vaja on parandada Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste õigus- ja finantsraamistikku, et muuta need ELi mitmetasandilises poliitilises süsteemis nähtavamaks ja tõhusamaks toimijaks.

(7)       Tunnustades aluslepingutega Euroopa tasandi erakondadele asetatud eesmärke ning selleks, et lihtsustada erakondade tegevust, tuleks Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud poliitiliste sihtasutuste jaoks kehtestada Euroopa õiguslik seisund, mille raames tagatakse neile kõigis liikmesriikides täielik õigusvõime ja tunnustus.

(8)       Kehtestada tuleks menetlused, mida Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi sihtasutused peavad käesolevast määrusest tuleneva Euroopa õigusliku seisundi saamiseks järgima. Kehtestada tuleks ka menetlused ja kriteeriumid, mida tuleb Euroopa õiguslikku seisundit käsitlevate otsuste tegemisel järgida. Samuti on vajalik kehtestada menetlused juhuks, kui Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt võidakse Euroopa õiguslik seisund ära võtta, nad võivad selle kaotada või sellest loobuda.

(9)       Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust tuleks reguleerida käesolevas määruses kehtestatud sisuliste eeskirjade ning liikmesriikide õigusaktidega, seda eelkõige selle liikmesriigi õigusaktidega, kus on nende asukoht. Selleks tuleks kindlaks määrata asjaomane õiguslik vorm, mis peab vastama kõnealuse liikmesriigi õiguskorras tunnustatud juriidilise isiku vormile.

(10)     Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, kes soovivad olla Euroopa õigusliku seisundi kaudu Euroopa tasandil tunnustatud ning soovivad, et neid Euroopa Liidu üldeelarvest rahastataks, peaksid järgima teatavaid põhimõtteid ning täitma teatavaid tingimusi. Eelkõige peavad Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused jagama Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud Euroopa Liidu põhiväärtusi.

(11)     Kehtestada tuleks Euroopa tasandi erakondade tegevuse reguleerimist ja sisekorraldust käsitlevad põhimõtted ja miinimumnõuded, et tagada eelkõige erakondade sisedemokraatia rangeimate standardite täitmine ja järgimine. Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikiri peaks sisaldama ka mitmeid peamisi haldus- ja õigussätteid.

(12)     Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamine peaks olema piiratud Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega, keda on sellistena tunnustatud ning kellele on antud Euroopa õiguslik seisund. Kuigi on oluline tagada, et Euroopa tasandi erakonnaks saamise tingimused ei oleks liiga ranged, vaid neid suudaksid täita erakondade ja/või füüsiliste isikute organiseerunud ja tõsiselt võetavad piiriülesed liidud, on samuti oluline kehtestada proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel eraldada ELi eelarvest piiratud määral vahendeid, mis objektiivselt peegeldavad iga Euroopa tasandi erakonna Euroopaga seotud eesmärke ja nende valijaskonna tegelikku toetust. Selliste kriteeriumide aluseks sobivad kõige paremini Euroopa Parlamendi valimiste tulemused. Tegemist on valimistega, kus Euroopa tasandi erakonnad peavad käesoleva määruse alusel osalema, näidates nii täpselt ära iga Euroopa tasandi erakonna toetuse valijate hulgas. See peaks peegeldama rolli, mis on Euroopa Parlamendil ELi kodanike otsesel esindamisel tulenevalt Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikest 2, samuti Euroopa tasandi erakondade eesmärki ELi demokraatlikus elus täielikult osaleda ning saada aktiivseteks toimijateks Euroopa esindusdemokraatias, et tõhusalt väljendada ELi kodanike vaateid, arvamusi ning poliitilist tahet. Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamine peaks seetõttu olema piiratud Euroopa tasandi erakondadega, kes on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega, ning Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega, kes taotlevad rahastamist Euroopa tasandi erakonna kaudu, kes on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega

(13)     Euroopa tasandi erakondade rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks ning rahastamiseeskirjade võimaliku rikkumise vältimiseks peaks Euroopa Parlamendi liiget üksnes rahastamise eesmärgil käsitama ainult ühe Euroopa tasandi erakonna liikmena. See peaks olema erakond, millega tema liikmesriigi või piirkonna erakond on taotluste esitamise viimasel päeval seotud.

(14)     Kehtestada tuleks Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste poolt Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamise taotlemisel järgitavad menetlused ning menetlused, kriteeriumid ja eeskirjad, mida järgitakse rahastamise üle otsustamisel.

(15)     Euroopa sõltumatuse, usaldusväärsuse ja vastutuse poliitilise kultuuri julgustamiseks peaksid Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele Euroopa Liidu eelarvest väljapoole jäävatest allikatest tehtavad teatavat liiki annetused ja toetused olema keelatud, piiratud või sõltuma senisest rangematest läbipaistvusnõuetest.

(16)     Mitmed liikmesriigid teevad oma erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele antud annetuste eest nii annetuse saajale kui ka tegijale maksusoodustusi. Arvestades vajadust julgustada Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste omavahendite teket, on oluline, et kõnealused maksusoodustused oleksid automaatselt kättesaadavad ka Euroopa tasandi erakondadele, Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele ja annetajatele nii liikmesriigis kui ka väljaspool seda tehtud annetuste puhul.

(17)     Euroopa tasandi erakonnad peaksid olema võimelised rahastama Euroopa Parlamendi valimiste raames toimuvaid kampaaniaid ning erakondade ja kandidaatide valimiskulude rahastamine ja piiramine peaks olema reguleeritud vastavalt igas liikmesriigis kohaldatavatele eeskirjadele. Aitamaks suurendada ELi kodanike Euroopa tasandi poliitika alast teadlikkust ning edendamaks Euroopa tasandi valimisprotsessi läbipaistvust, tuleks Euroopa tasandi erakondi julgustada teavitama kodanikke Euroopa Parlamendi valimiste ajal nende ja nendega seotud liikmesriikide erakondade ja kandidaatide vahelistest sidemetest.

(18)     Euroopa tasandi erakonnad ei tohiks otseselt ega kaudselt rahastada teisi erakondi ning eelkõige mitte liikmesriikide erakondi ega kandidaate. Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused ei tohiks otseselt ega kaudselt rahastada Euroopa tasandi või liikmesriikide erakondi ega kandidaate. Lisaks sellele ei tohiks Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused rahastada liikmesriikide referendumikampaaniaid. Nimetatud põhimõtted on kooskõlas avaldusega nr 11 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 191 kohta, mis on lisatud Nice'i lepingu lõppaktile.

(19)     Läbipaistvuse huvides ning selleks, et tõhustada Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste kontrolli ja demokraatlikku vastutust, tuleb avaldada olulist avalikku huvi pakkuv teave, mis on eelkõige seotud erakondade ja poliitiliste sihtasutuste põhikirja, liikmeskonna, finantsaruannete, annetajate ja annetuste ning ELi eelarvest saadud toetustega, samuti teave, mis on seotud Euroopa Parlamendi otsustega, mis käsitlevad registreerimist, rahastamist ja karistamist. Kõnealuse teabe avaliku kättesaadavuse tagamiseks regulatiivse raamistiku loomine on kõige tõhusam viis, kuidas edendada poliitiliste jõudude vahel võrdseid tingimusi ja õiglast konkurentsi ning toetada avatud, läbipaistvat ja demokraatlikku õigusloome- ning valimisprotsessi, tugevdades seega kodanike ja valijate usaldust Euroopa esindusdemokraatiasse ning üldisemas plaanis tõkestades korruptsiooni ja võimu kuritarvitamist. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei peaks füüsiliste isikute isikuandmete avalikustamise kohustust kohaldama Euroopa tasandi erakonna selliste liikmete suhtes, kes ei ole andnud avaldamiseks oma sõnaselget nõusolekut, või annetuste suhtes, mis ületavad aastas 1 000 eurot annetaja kohta. Samuti kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks igal aastal avaldada teave annetuste kohta, välja arvatud Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal ja annetuste puhul, mis ületavad 12 000 eurot annetaja kohta, mille korral peaks avaldamine toimuma viivitamata.

(20)     Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti selle artiklites 7 ja 8 tunnustatud põhimõtet, mille kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema eraelu, ja õigus oma isikuandmete kaitsele, ning käesolevat määrust tuleb rakendada kõnealuseid õigusi ja põhimõtteid täielikult järgides.

(21)     Euroopa Parlamendis ja sõltumatutest väljapaistvatest isikutest koosnevas komitees käesoleva määruse kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[15].

(22)     Käesoleva määruse kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[16].

(23)     Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada, et Euroopa Parlament, Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamisega seotud aspektide kontrollimise eest vastutavad liikmesriikide pädevad ametiasutused ning muud käesolevas määruses osutatud või sätestatud asjaomased kolmandad isikud on vastutavad töötlejad määruse (EÜ) nr 45/2001 või direktiivi 95/46/EÜ tähenduses. Samuti on oluline kindlaks määrata maksimaalne periood, mille vältel on kogutud isikuandmete säilitamine Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise ning Euroopa tasandi erakondade liikmesuse seaduslikkuse, korrektsuse ja läbipaistvuse tagamiseks lubatud. Vastutavate töötlejatena peavad Euroopa Parlament, Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, liikmesriikide pädevad ametiasutused ning asjaomased kolmandad isikud võtma kõik asjakohased meetmed, et täita määruse (EÜ) nr 45/2001 ja direktiiviga 95/46/EÜ kehtestatud kohustused, mis on seotud eelkõige töötlemise seaduslikkuse ja turvalisuse, teabe esitamise ja andmesubjektide õigusega saada juurdepääs oma isikuandmetele ning teha kõnealustesse andmetesse parandusi ja neid kustutada.

(24)     Käesoleva määruse kohaldamisel toimuva andmete töötlemise suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ III peatükki õiguskaitsevahendite, vastutuse ja sanktsioonide kohta. Liikmesriikide pädevad ametiasutused või asjaomased kolmandad isikud peaksid vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele vastutama igasuguse kahju eest, mida nad põhjustavad. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid tagama, et liikmesriikide pädevate ametiasutuste või asjaomaste kolmandate isikute suhtes kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise eest asjakohaseid karistusi.

(25)     Igal aastal Euroopa Liidu üldeelarvest assigneeringute eraldamiseks tuleb kehtestada spetsiaalsed eeskirjad ja menetlused, võttes arvesse ühelt poolt toetusesaajate arvu ja teiselt poolt iga toetust saava Euroopa tasandi erakonna ja temaga seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse Euroopa Parlamenti valitud liikmete osa. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette normid, mis reguleerivad Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste läbipaistvust, raamatupidamist, auditit ja finantskontrolli, Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja auditeerimissätted, ning proportsionaalsed sanktsioonid, mida kohaldatakse muu hulgas juhul, kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus rikub Euroopa Liidu põhiväärtusi.

(26)     Euroopa Parlament peaks korrapäraselt kontrollima, et Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimise ja rahastamisega seotud tingimused ja nõuded oleksid jätkuvalt täidetud. Kõnealust kontrolli tuleks teostada igal aastal või mis tahes füüsilise või juriidilise isiku esitatud põhjendatud taotluse alusel. ELi põhiväärtuste järgimisega seotud otsuseid tuleks teha ainult selleks spetsiaalselt kehtestatud menetluse alusel ning konsulteerides sõltumatutest väljapaistvatest isikutest koosneva komiteega.

(27)     Euroopa Parlamendi poolt Euroopa tasandi erakondadele võimaldatav tehniline tugi peaks lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest, seda tuleks osutada arve ja makse alusel ning selle kohta tuleks esitada korrapäraselt avalikke aruandeid.

(28)     Kõnealuse määruse põhiaspektide kohaldamist tuleks tutvustada sihtotstarbelisel veebisaidil ning seda tuleks käsitleda Euroopa Parlamendi iga-aastases aruandes, mis tuleks avaldada.

(29)     Kohtulik kontroll Euroopa Liidu Kohtu pädevuse piires aitab tagada käesoleva määruse õige kohaldamise. Kehtestada tuleb ka halduskaebuse menetlust käsitlevad sätted.

(30)     Võttes arvesse vajadust teha praegu Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste suhtes kehtivatesse eeskirjadesse ja menetlustesse märkimisväärseid muudatusi ja täiendusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I Peatükk Üldsätted

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused, millega reguleeritakse Euroopa tasandil tegutsevate erakondade (edaspidi „Euroopa tasandi erakonnad”) ja Euroopa tasandil tegutsevate poliitiliste sihtasutuste (edaspidi „Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused”) põhikirja ja rahastamist.

Artikkel 2 Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)          „erakond” – kodanike ühendus, mis taotleb poliitilisi eesmärke;

(2)          „poliitiline liit” – struktureeritud koostöö erinevate liikmesriikide erakondade ja/või füüsiliste isikute vahel;

(3)          „Euroopa tasandi erakond” – „poliitiline liit”, mis taotleb poliitilisi eesmärke ning on registreeritud Euroopa Parlamendi juures vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele;

(4)          „Euroopa tasandi sihtasutus” – üksus, mis on formaalselt seotud teatava Euroopa tasandi erakonnaga, mille põhikiri on registreeritud Euroopa Parlamendis vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele ning mis oma tegevusega Euroopa Liidu eesmärkide ja põhiväärtuste raames toetab ja täiendab Euroopa tasandi erakonna eesmärke, täites ühte või enamat järgmistest ülesannetest:

(a) Euroopa tasandi poliitikat ja Euroopa integratsiooniprotsessi käsitleva diskussiooni jälgimine, analüüsimine ja selles osalemine;

(b) Euroopa poliitikaga seotud tegevuse arendamine, näiteks nimetatud küsimusi käsitlevate ning peamisi sidusrühmi, sealhulgas noorteorganisatsioone ja teisi kodanikuühiskonna esindajaid hõlmavate seminaride, koolituskursuste, konverentside ja uuringute korraldamine ja toetamine;

(c) koostöö arendamine demokraatia edendamiseks, sealhulgas kolmandates riikides;

(d) Euroopa tasandi koostööraamistiku pakkumine liikmesriikide poliitilistele sihtasutustele, akadeemilistele ringkondadele ja teistele asjaomastele osalejatele;

(5)          „piirkondlik parlament” või „piirkondlik assamblee” – organ, mille liikmetel on kas piirkondlike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees;

(6)          „rahastamine Euroopa Liidu üldeelarvest” – nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[17] (edaspidi „finantsmäärus”) esimese osa IV jaotise alusel või kooskõlas […][18] antud [toetus];

(7)          „annetus” – rahalised ja muud mitterahalised annetused (kaubad, teenused), mis kujutavad endast asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi sihtasutusele majanduslikku kasu.

II Peatükk Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikiri

Artikkel 3 Registreerimistingimused

1.           Artikli 2 lõikes 2 määratletud poliitiline liit võib taotleda põhikirja registreerimist Euroopa Parlamendis Euroopa tasandi erakonnana, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) selle asukoht peab olema liikmesriigis;

(b) see peab olema esindatud vähemalt veerandis liikmesriikides Euroopa Parlamendi liikmetega või riikide parlamentides või piirkondlikes parlamentides või piirkondlikes assambleedes või

see peab olema saavutanud vähemalt veerandis liikmesriikides vähemalt kolm protsenti igas liikmesriigis viimastel Euroopa Parlamendi valimistel antud häältest;

(c) see peab eelkõige enda ning oma liikmete programmis ja tegevuses järgima väärtusi, millele Euroopa Liit on rajatud, milleks on inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;

(d) see peab olema osalenud Euroopa Parlamendi valimistel või olema avalikult väljendanud kavatsust osaleda järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel;

(e) see ei tohi olla kasumit taotlev.

2.           Poliitiline sihtasutus võib taotleda põhikirja registreerimist Euroopa Parlamendis Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) see peab olema seotud käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja menetluste kohaselt tunnustatud Euroopa tasandi erakonnaga, mida tõendab kõnealuse erakonna registreeritud põhikiri;

(b) selle asukoht peab olema liikmesriigis;

(c) see peab eelkõige oma programmis ja tegevuses järgima väärtusi, millele Euroopa Liit on rajatud, milleks on inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;

(d) selle eesmärgid peavad täiendama selle Euroopa tasandi erakonna eesmärke, millega ta on ametlikult seotud;

(e) selle juhtorgani liikmed peavad esindama vähemalt veerandit liikmesriike;

(f) see ei tohi olla kasumit taotlev.

3.           Euroopa tasandi erakonnal võib olla ainult üks temaga ametlikult seotud Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus. Euroopa tasandi erakonna ja temaga seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse vahelised ametlikud suhted peavad olema sätestatud mõlema põhikirjas vastavalt artikli 4 lõikele 1 ja artiklile 5. Iga Euroopa tasandi erakond ja temaga seotud Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus peab tagama, et ühelt poolt Euroopa tasandi erakonna ja teiselt poolt tema Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse igapäevane juhtimine ning juhtimisstruktuurid ja finantsaruandlus on üksteisest eraldatud.

Artikkel 4 Euroopa tasandi erakondade juhtimine ja sisedemokraatia

1.           Euroopa tasandi erakonna põhikiri hõlmab haldus- ja õigussätteid, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

(a) erakonna nimi, mis peab ka lühivormis olema selgelt eristatav juba olemasolevatest Euroopa tasandi erakondade nimedest;

(b) asukoha aadress, mis peab asuma mõnes liikmesriigis;

(c) erakonna õiguslik vorm, nagu see on tunnustatud tema asukohaliikmesriigi õiguskorras;

(d) kirjalik poliitiline programm, milles esitatakse erakonna põhimõtted ja eesmärgid;

(e) kasumi taotlemist keelava põhimõtte järgimine, ilma et see piiraks artikli 12 lõike 4 kohaldamist;

(f) vajaduse korral sellega seotud poliitilise sihtasutuse nimi ning nendevaheliste ametlike suhete kirjeldus;

(g) teave erakonna esindatuse kohta seoses kõigi igapäevase juhtimise ja sealhulgas seadusliku esindamisega seotud tegevusega;

(h) erakonna haldus- ja finantsjuhtimine;

(i) organid või füüsilised isikud, kellel on igas asjaomases liikmesriigis seadusliku esindamise volitused eelkõige vallas- ja kinnisvara võõrandamiseks ning kohtus menetlusosaliseks olemiseks;

(j) Euroopa tasandi erakonnana tunnustatud üksuse tegevuse lõpetamine.

2.           Euroopa tasandi erakonna põhikiri hõlmab erakonna sisedemokraatia eeskirju, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

(a) erakonna liikmete vastuvõtmine, väljaastumine ning väljaheitmine koos põhikirjale lisatud liikmete nimekirjaga;

(b) igat tüüpi liikmesusega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse kõigi liikmete esindatus sõltumata sellest, kas nad on füüsilised või juriidilised isikud, ning asjaomased hääletamisõigused:

(c) üldkogu toimimine, millel tuleb tagada kõigi liikmete esindatus;

(d) kõigi muude juhtorganite demokraatlik valimine ning nende demokraatlikud otsustusprotsessid, täpsustades iga organi volitused, vastutuse ning koosseisu, sealhulgas nende liikmete määramise ja tagasikutsumise tingimused ning kandidaatide valiku ja ajaliselt piiratud, kuid uuendatavate volitustega ametnike valimise selged ja läbipaistvad kriteeriumid;

(e) erakonnasisesed otsustusprotsessid, eelkõige hääletusmenetlused ja kvooruminõuded;

(f) läbipaistvust, eelkõige raamatupidamist, arveid ja annetusi, privaatsust ning isikuandmete kaitset käsitlev lähenemisviis;

(g) põhikirja muutmise menetlus.

Artikkel 5 Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste juhtimine

Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse põhikiri sisaldab sätteid, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

(a) sihtasutuse nimi, mis peab ka lühivormis olema selgelt eristatav juba olemasolevatest Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuste nimedest;

(b) asukoha aadress, mis peab asuma mõnes liikmesriigis;

(c) sihtasutuse õiguslik vorm, nagu see on tunnustatud asukohaliikmesriigi õiguskorras;

(d) sihtasutuse põhimõtete ja eesmärkide kirjeldus, mis peavad olema kooskõlas artikli 2 punktis 4 loetletud ülesannetega;

(e) kasumi taotlemist keelava põhimõtte järgimine;

(f) selle Euroopa tasandi erakonna nimi, millega sihtasutus seotud on, ning nendevaheliste ametlike suhete kirjeldus;

(g) sihtasutuse organite loetelu, milles täpsustatakse nende volitused, vastutus ning koosseis, sealhulgas nende liikmete ja juhtide määramise ja tagasikutsumise tingimused;

(h) sihtasutuse haldus- ja finantsjuhtimine;

(i) organid või füüsilised isikud, kellel on igas asjaomases liikmesriigis seadusliku esindamise volitused eelkõige vallas- ja kinnisvara võõrandamiseks ning kohtus menetlusosaliseks olemiseks;

(j) põhikirja muutmise menetlus;

(k) Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena tunnustatud üksuse tegevuse lõpetamine.

Artikkel 6 Registreerimine

1.           Euroopa Parlament loob Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimiseks registri (edaspidi „register”).

2.           Põhikirja registreerimiseks esitab artikli 2 lõikes 2 määratletud poliitiline liit või Euroopa tasandi erakonnaga seotud poliitiline sihtasutus Euroopa Parlamendile taotluse.

3.           Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

(a) dokumendid, mis tõendavad, et taotleja täidab artiklis 3 sätestatud tingimusi;

(b) erakonna või sihtasutuse põhikiri, mis hõlmab vastavalt artiklitele 4 ja 5 erakonna kirjalikku poliitilist programmi või sihtasutuse põhimõtete ja eesmärkide kirjeldust ning erakonna sisedemokraatiat ja juhtimist käsitlevaid eeskirju ja sätteid.

4.           Poliitiline sihtasutus võib põhikirja registris registreerida ainult selle Euroopa tasandi erakonna kaudu, millega ta seotud on.

5.           Kolme kuu jooksul pärast registreerimistaotluse esitamist võtab Euroopa Parlament vastu otsuse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas koos erakonna või sihtasutuse põhikirjaga, või juhul kui taotlust ei kiidetud heaks, siis taotluse tagasilükkamise põhjused.

6.           Osana registreerimistaotlusest esitatud dokumentidesse või põhikirja tehtud muudatustest tuleb vastavalt lõikele 3 Euroopa Parlamenti teavitada nelja nädala jooksul.

7.           Vastavalt artikli 4 lõikele 2 saadetakse Euroopa tasandi erakonna põhikirjale lisatud erakonna liikmete ajakohastatud loetelu Euroopa Parlamendile igal aastal või nelja nädala jooksul pärast selliste muudatuste tegemist, mille tagajärjel ei pruugi Euroopa tasandi erakond enam artikli 3 lõike 1 punktis b esitatud tingimust täita.

Artikkel 7 Registreerimise kontrollimine

1.           Euroopa Parlament kontrollib igal aastal, et Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused täidavad jätkuvalt artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud tingimusi ja nõudeid.

Vajaduse korral ühtlustatakse käesolevas lõikes osutatud iga-aastase kontrolli ajastamine artiklis 13 sätestatud rahastamise taotlemise menetlusega, et register ja eelarvevahendite käsutaja saaksid oma tegevust koordineerida ja teavet vahetada.

2.           Juhul kui seda taotleb veerand Euroopa Parlamendi liikmetest, kes esindavad vähemalt kolme fraktsiooni, teeb Euroopa Parlament liikmete häälteenamusega otsuse, kas artikli 3 lõike 1 punktis c ja artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud tingimus on vastavalt Euroopa tasandi erakonna ja Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse suhtes jätkuvalt täidetud.

Enne otsuse tegemist kuulab Euroopa Parlament ära asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse esindajad ning palub sõltumatutest väljapaistvatest isikutest koosnevalt komiteelt hinnangut kõnealusele küsimusele mõistliku aja jooksul.

Kõnealune komitee koosneb kolmest liikmest: Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon määravad igaüks ühe liikme kuue kuu jooksul, mis järgnevad pärast Euroopa Parlamendi valimisi toimunud esimesele parlamendi istungjärgule. Euroopa Parlament tagab sekretariaaditeenused ja rahastab komiteed.

3.           Iga füüsiline või juriidiline isik võib mis tahes hetkel esitada Euroopa Parlamendile põhjendatud taotluse, et kontrollida, kas lõikes 1 osutatud ühte või enamat tingimust või nõuet jätkuvalt täidetakse. Euroopa Liidu põhiväärtuste rikkumist Euroopa tasandi erakonna, sealhulgas selle liikmete, või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse poolt on võimalik tuvastada ainult vastavalt lõikele 2.

4.           Kui Euroopa Parlament leiab, et mõnda lõikes 1 osutatud tingimust või nõuet enam ei täideta, kohaldatakse artiklis 11 või artiklis 22 või mõlemas nimetatud artiklis osutatud sätteid, võttes asjakohaselt arvesse artikli 23 sätteid.

5.           Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus kaotab oma seisundi automaatselt, kui Euroopa tasandi erakond, millega ta on seotud, eemaldatakse registrist. Vastutav eelarvevahendite käsutaja vähendab käesoleva määruse alusel saadud ELi rahalisi vahendeid käsitlevate toetuslepingute või otsuste kohaselt makstud summat või lõpetab selliste lepingute või otsuste kehtivuse ning nõuab sisse toetuslepingute või otsuste raames alusetult makstud summad ning kõik artikli 11 alusel vastuvõetud otsuse tegemise kuupäevaks kasutamata ELi vahendid.

III Peatükk Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste õiguslik seisund

Artikkel 8 Juriidilise isiku staatus

Euroopa tasandi erakonnal ja Euroopa tasandi poliitilisel sihtasutusel on juriidilise isiku staatus, mille nad saavad päeval, mil nad kantakse vastavalt artiklile 6 registrisse.

Artikkel 9 Õiguslik tunnustamine ning õigus- ja teovõime

Euroopa tasandi erakonnal ja Euroopa tasandi poliitilisel sihtasutusel on täielik õiguslik tunnustus ja õigusvõime kõigis liikmesriikides.

Artikkel 10 Kohaldatav õigus

1.           Euroopa tasandi erakonna ja Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse tegevust reguleeritakse käesoleva määrusega ning kui see on käesolevas määruses sõnaselgelt lubatud, siis ka nende põhikirja sätetega.

2.           Käesoleva määrusega reguleerimata juhtudel või kui küsimus on reguleeritud osaliselt, reguleeritakse määrusega hõlmamata aspektide puhul Euroopa tasandi erakonna ja Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse tegevust asukohaliikmesriigis vastavalt nendele siseriiklikele õigusaktidele, mida kohaldatakse erakonna või sihtasutuse põhikirjas osutatud õigusliku vormi suhtes. Euroopa tasandi erakonna ja Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse tegevust teistes liikmesriikides reguleeritakse kõnealuste liikmesriikide asjaomaste siseriiklike õigusaktide alusel.

Artikkel 11 Euroopa õigusliku seisundi äravõtmine ja tegevuse lõpetamine

1.           Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt võetakse tema seisund ära või loobub ta sellest ise ning tal ei ole enam Euroopa õiguslikku seisundit ühel järgmistest juhtudest:

(a) tema juhtorgan otsustab Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse tegevuse lõpetada;

(b) tema juhtorgan otsustab kujundada Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtorgani ümber teatava liikmesriigi õiguskorras tunnustatavaks juriidiliseks isikuks;

(c) Euroopa tasandi erakond ei täida pärast muudatusi oma liikmeskonnas või Euroopa Parlamendi valimiste järel enam artikli 3 lõike 1 punktis b esitatud tingimusi;

(d) erakond eemaldatakse registrist tulenevalt artikli 22 lõike 1 või 4 sätetest või vastavalt artikli 7 lõikele 5.

2.           Euroopa Parlament võtab vastu otsuse Euroopa õigusliku seisundi äravõtmise ja registrist eemaldamise kohta.

3.           Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on ühes lõike 1 punktis a, b või c esitatud olukorras, kaotavad käesoleva määruse alusel saadud ELi rahalisi vahendeid käsitlevad otsused või lepingud kehtivuse ning kõik kasutamata jäänud ELi vahendid, sealhulgas eelmistel aastatel kasutamata jäänud ELi vahendid, nõutakse sisse.

4.           Tegevuse lõpetamist, maksejõuetust, maksete peatamist ja nendega sarnaseid menetlusi reguleeritakse õigusnormide abil, mida kohaldatakse Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse põhikirjas osutatud õigusliku vormi suhtes asukohaliikmesriigis.

IV Peatükk Rahastamissätted

Artikkel 12 Rahastamistingimused

1.           Käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele vastavalt registreeritud Euroopa tasandi erakond, mis on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega ning mis ei ole mõnes finantsmääruse artiklis [93] osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, võib taotleda rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest vastavalt Euroopa Parlamendi poolt [toetustaotluse esitamise] kutses avaldatud tingimustele.

2.           Käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele vastavalt registreeritud ja lõike 1 alusel rahastamist taotleda võiva Euroopa tasandi erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus, mis ei ole mõnes finantsmääruse artiklis [93] osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, võib taotleda rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest vastavalt Euroopa Parlamendi poolt toetustaotluste esitamise kutses avaldatud tingimustele.

3.           Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamise taotlemise tingimustele vastavuse kindlaksmääramisel vastavalt lõikele 1 ja artikli 3 lõike 1 punktile b ning artikli 14 lõike 1 sätete kohaldamisel käsitatakse Euroopa Parlamendi liiget ainult ühe Euroopa tasandi erakonna liikmena, milleks on vajaduse korral erakond, millega on taotluste esitamise lõppkuupäeval seotud tema liikmesriigi või piirkonna erakond.

4.           Rahalised toetused Euroopa Liidu üldeelarvest ei tohi ületada 90 % Euroopa tasandi erakonna iga-aastastest hüvitatavatest kuludest ning 95 % Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse eelarves märgitud iga-aastastest rahastamiskõlblikest kuludest. Euroopa tasandi erakonnad võivad kasutada hüvitatavate kulude katmiseks eraldatud ELi vahendite kasutamata jäänud osi nende eraldamisele järgneva kahe eelarveaasta jooksul. Kõnealuse kahe eelarveaasta jooksul kasutamata jäänud summad nõutakse sisse vastavalt finantsmäärusele.

Artikkel 13 Rahastamistaotlus

1.           Euroopa Liidu üldeelarvest rahaliste vahendite saamiseks peab artikli 12 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele vastav Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus esitama Euroopa Parlamendile igal aastal pärast toetustaotluste esitamise kutse avaldamist taotluse.

2.           Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus peab taotluse esitamise ajal täitma artiklis 19 loetletud kohustusi, olema alates taotluse esitamisest kuni toetusega hõlmatud eelarveaasta lõpuni registris registreeritud ning tema suhtes ei tohi kehtida artiklis 22 ettenähtud karistused.

3.           Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus lisab taotlusele oma iga-aastase tööprogrammi.

4.           Vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse kolme kuu jooksul pärast toetustaotluste esitamise lõppkuupäeva ning annab loa vastavateks assigneeringuteks ja haldab neid vastavalt finantsmäärusele.

5.           Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus võib taotleda Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamist ainult selle Euroopa tasandi erakonna kaudu, millega ta on seotud.

Artikkel 14 Rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid ja jaotamine

1.           Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele kättesaadavad assigneeringud, millest on antud toetusi vastavalt artiklile 13, jaotatakse igal aastal järgmiselt:

– 15 % jaotatakse võrdsetes osades;

– 85 % jaotatakse toetust saavate Euroopa tasandi erakondade vahel proportsionaalselt nende Euroopa Parlamenti valitud liikmete osaga.

Samasugust jaotust kasutatakse vahendite eraldamiseks Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele, võttes aluseks nende seotuse Euroopa tasandi erakonnaga.

2.           Lõikes 1 osutatud jaotuse aluseks on nende Euroopa Parlamenti valitud liikmete arv, kes on taotleva Euroopa tasandi erakonna liikmed taotluste esitamise viimasel päeval, võttes arvesse artikli 12 lõike 3 sätteid.

Pärast seda kuupäeva liikmete arvus tehtavad muudatused ei mõjuta Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste osa rahastamises. See ei mõjuta artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt Euroopa tasandi erakond peab olema Euroopa Parlamendis esindatud vähemalt ühe liikmega.

Artikkel 15 Annetused ja toetused

1.           Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused võivad füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt võtta aastas annetaja kohta vastu annetusi 25 000 euro väärtuses, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.

2.           Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused avaldavad iga-aastaste finantsaruannete artikli 19 kohaselt Euroopa Parlamendile esitamise ajal loetelu kõigist annetajatest ning nende annetustest, märkides ära üksikannetuste laadi ja väärtuse. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka lõigetes 7 ja 8 osutatud liikmete antava toetuste suhtes.

3.           Annetustest, mis Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused on saanud kuue kuu jooksul enne Euroopa Parlamendi valimisi, teavitatakse Euroopa Parlamenti igal nädalal kirjalikult ja vastavalt lõike 2 sätetele.

4.           Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste poolt vastu võetud 12 000 eurot ületavatest üksikannetustest teavitatakse Euroopa Parlamenti kohe kirjalikult ja vastavalt lõike 2 sätetele.

5.           Euroopa tasandi erakond ja Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei tohi vastu võtta:

(a) anonüümseid annetusi ega toetusi;

(b) annetusi Euroopa Parlamendi fraktsioonide eelarvetest;

(c) annetusi mis tahes ettevõtjalt, kelle suhtes ametiasutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel;

(d) annetusi kolmanda riigi ametiasutuselt, sealhulgas ettevõtjalt, kelle suhtes ametiasutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel.

6.           Mis tahes käesoleva määrusega keelatud annetus tuleb 30 päeva jooksul pärast seda, kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on selle vastu võtnud:

– tagastada annetajale või isikule, kes tegutseb annetaja nimel, või

– kui tagastamine ei ole võimalik, tuleb sellest teavitada Euroopa Parlamenti. Eelarvevahendite käsutaja koostab sissenõudekorralduse ning kinnitab sissenõudmise vastavalt finantsmääruse artiklites [71] ja [72] kehtestatud sätetele. Kõnealused vahendid lisatakse üldtuluna Euroopa Parlamenti käsitlevasse eelarve ossa.

7.           Euroopa tasandi erakonna liikmete toetused on lubatud. Sellised toetused ei tohi ületada 40 % kõnealuse Euroopa tasandi erakonna aastaeelarvest.

8.           Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse liikmete ning Euroopa tasandi erakondade toetused on lubatud. Sellised toetused ei või ületada 40 % kõnealuse Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse aastaeelarvest ja need ei tohi pärineda rahalistest vahenditest, mille Euroopa tasandi erakond on saanud käesoleva määruse alusel Euroopa Liidu üldeelarvest.

Tõendamiskohustus on asjaomasel Euroopa tasandi erakonnal, kes märgib selgelt oma raamatupidamises nende vahendite päritolu, mida kasutati temaga seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse toetamiseks.

Artikkel 16 Annetuste ja annetajate mittediskrimineeriv maksustamine

1.           Iga Euroopa tasandi erakonda või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust, kes saab oma liikmesriigis või väljaspool seda annetuse, maksustatakse samamoodi kui erakonda või poliitilist sihtasutust, kellele on tehtud annetus ja kelle asukoht on asjaomases liikmesriigis.

2.           Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele liikmesriigis või väljaspool seda annetavat füüsilist või juriidilist isikut maksustatakse samamoodi kui erakonda või poliitilist sihtasutust, kellele on tehtud annetus ja kelle asukoht on liikmesriigis, kus annetaja on maksuresident.

3.           Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitletakse Euroopa tasandi erakonda samaväärsena asjaomase liikmesriigi õiguse alusel loodud erakonnaga ja Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust samaväärsena asjaomase liikmesriigi õiguse alusel loodud poliitilise sihtasutusega.

Artikkel 17 Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniate rahastamine

1.           Euroopa Liidu üldeelarvest või muudest allikatest saadud vahenditega võib rahastada Euroopa tasandi erakondade korraldatud Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniaid; kõnealused erakonnad osalevad nimetatud valimistel vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile d.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti[19] artikliga 8 reguleerib ja piirab Euroopa Parlamendi valimistel osalevate erakondade ja kandidaatide valimiskulude rahastamist iga liikmesriik oma õigusaktidega.

2.           Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniatega kaasnevad kulud peavad Euroopa tasandi erakondade iga-aastastes finantsaruannetes olema selgelt tuvastatavad.

3.           Euroopa tasandi erakonnad võtavad Euroopa Parlamendi valimistega seoses kõik vajalikud meetmed, et teavitada ELi kodanikke liikmesriikide erakondade ja kandidaatide ning Euroopa tasandi erakondade vahelisest seotusest.

Artikkel 18 Rahastamiskeeld

1.           Euroopa tasandi erakondadele Euroopa Liidu üldeelarvest või muudest allikatest eraldatavaid rahalisi vahendeid ei kasutata riigi, piirkonna või kohaliku tasandi valimiste või muude erakondade, eelkõige liikmesriikide erakondade või kandidaatide otseseks või kaudseks rahastamiseks.

2.           Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele Euroopa Liidu üldeelarvest või muudest allikatest eraldatavaid rahalisi vahendeid ei kasutata muuks otstarbeks kui artikli 2 lõikes 4 määratletud ülesannete rahastamiseks ning põhikirjas vastavalt artiklile 5 seatud eesmärkidega otseselt seotud kulude katmiseks. Eelkõige ei kasutata selliseid rahalisi vahendeid Euroopa, riigi, piirkonna või kohaliku tasandi valimiste, erakondade, kandidaatide või sihtasutuste otseseks või kaudseks rahastamiseks.

3.           Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele Euroopa Liidu üldeelarvest või muudest allikatest eraldatavaid rahalisi vahendeid ei kasutata riigi, piirkonna või kohaliku tasandi referendumikampaaniate rahastamiseks.

V Peatükk Kontroll ja Läbipaistvus

Artikkel 19 Raamatupidamise ja aruandlusega seotud kohustused

1.           Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad hiljemalt kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu registrile ja liikmesriikide pädevatele ametiasutustele:

(a) iga-aastase finantsaruande koos märkustega, mis hõlmab tulusid ja kulusid, ning eelarveaasta alguse ja lõpu varad ja kohustused vastavalt asukohaliikmesriigis kohaldatavale õigusele;

(b) asukohaliikmesriigis kohaldatava õiguse alusel raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks volitatud sõltumatu asutuse või eksperdi teostatud välisauditi aruande iga-aastase finantsaruande kohta, mis käsitleb nii kõnealuse finantsaruande usaldusväärsust kui ka tulude ja kulude seaduslikkust ja korrektsust;

(c) vastavalt artikli 15 lõigetele 2, 3 ja 4 teatatud annetajate ja nende annetuste loetelu.

2.           Kui kulusid kannavad Euroopa tasandi erakonnad koos liikmesriikide erakondadega või Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused koos liikmesriikide poliitiliste sihtasutustega ja koos muude organisatsioonidega, lisatakse tõendid Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste otse või kolmandate isikute kaudu kantud kulude kohta lõikes 1 osutatud finantsaruannetesse.

3.           Lõikes 1 osutatud teave avaldatakse vastavalt artiklile 24.

Artikkel 20 Rakendamine ja kontroll

1.           Assigneeringud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus ja neid kasutatakse kooskõlas finantsmäärusega.

Toetuste andmise tingimused sätestab eelarvevahendite käsutaja toetustaotluste esitamise kutses.

2.           Euroopa Liidu üldeelarvest saadud rahalisi vahendeid kontrollitakse kooskõlas finantsmäärusega.

Kontrolli teostatakse ka iga-aastase sõltumatu välisauditi kinnitamise teel, nagu on ette nähtud artikli 19 lõikega 1.

3.           Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste asukohaliikmesriigi pädevad ametiasutused teostavad vastavalt artikli 10 lõikele 2 kontrolli väljastpoolt Euroopa Liidu eelarvet saadud rahaliste vahendite ja kõikide kulude üle. Kontrolli tehakse koostöös Euroopa Parlamendi ning teiste liikmesriikide pädevate ametiasutustega.

Liikmesriikide ametiasutused ja Euroopa Parlament lepivad kokku praktilistes küsimustes, et jagada teavet Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste kohta.

4.           Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, mida rahastatakse käesoleva määruse alusel, esitavad kontrollikojale selle taotluse korral kõik dokumendid või teabe, mida kontrollikoda vajab oma ülesande täitmiseks.

5.           Toetuse andmise otsuses või kokkuleppes sätestatakse sõnaselgelt, et Euroopa Parlament ja kontrollikoda auditeerivad dokumentide alusel ja kohapeal Euroopa Liidu üldeelarvest toetust saanud Euroopa taseme erakonda või Euroopa taseme poliitilist sihtasutust.

6.           Kontrollikoda ja eelarvevahendite käsutaja või mõni teine eelarvevahendite käsutaja volitatud väline asutus võib teha vajalikud kontrollid kohapeal, et kontrollida kulude seaduslikkust ning toetuse andmise otsuse või kokkuleppe sätete korrektset rakendamist ning Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste puhul tööprogrammi korrektset rakendamist. Toetusesaaja esitab kõik kõnealuse ülesande täitmiseks vajalikud dokumendid või teabe.

7.           Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „OLAF”) võib teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)[20] ja nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest)[21] kehtestatud sätetele ja menetlustele, eesmärgiga teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve seoses käesoleva määruse alusel antud toetustega. Vajaduse korral võib Euroopa Parlament võtta tulemuste põhjal vastu otsuse makstud summade tagasinõudmise kohta.

Artikkel 21 Tehniline tugi

Euroopa Parlamendi tehniline tugi Euroopa tasandi erakondadele rajaneb võrdse kohtlemise põhimõttel. Tuge antakse vähemalt sama soodsatel tingimustel kui muudele välisorganisatsioonidele ja -liitudele, millele võib anda samasugust tuge arve ja makse vastu.

Euroopa Parlament avaldab vastavalt artiklile 24 igale Euroopa tasandi erakonnale eraldatud tehnilise toe üksikasjad aastaaruandes kolme kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu.

Artikkel 22 Karistused

1.           Kui Euroopa Parlament leiab vastavalt artikli 7 lõikele 2, et Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei ole järginud Euroopa Liidu põhiväärtusi või et see on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab Euroopa Liidu finantshuve, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli [93 lõike 1 punktis e], või et Euroopa tasandi erakond ei ole täitnud artikli 4 lõikes 2 ette nähtud sisedemokraatia miinimumnõudeid, võidakse asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist eemaldada, tema seisund võidakse vastavalt artiklile 11 ära võtta ning käesoleva määruse alusel saadud ELi rahalisi vahendeid käsitleva otsuse või lepingu kehtivus võidakse lõpetada ning saadud ELi vahendid, sealhulgas varasematest aastatest kasutamata jäänud ELi vahendid, võidakse sisse nõuda.

2.           Euroopa Parlament määrab Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele kindlaksmääratava astmiku alusel trahvi:

(a) kui ei suudeta täita artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud tingimusi ja nõudeid, mis ei ole hõlmatud lõikega 1 ning mis ei tulene muudatustest Euroopa tasandi erakonna liikmeskonnas või Euroopa Parlamendi valimistes;

(b) kui ei esitata artikli 6 lõigetes 6 ja 7 sätestatud teatist või kui Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on tahtlikult esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid;

(c) kui mõni käesoleva määrusega Euroopa Liidu üldeelarvest toetuse saaja auditeerimiseks või kontrollimiseks volitatud asutus tuvastab iga-aastastes finantsaruannetes ebatäpsusi;

(d) kui Euroopa Parlamendile ei edastata annetajate ja nende annetuste loetelu vastavalt artikli 15 lõikele 2 või annetusi ei registreerita vastavalt artikli 15 lõigetele 3 ja 4;

(e) kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on vastu võtnud annetusi, mis on artikli 15 lõike 5 alusel keelatud, või ei ole sellistest annetustest teatanud vastavalt artikli 15 lõikele 6.

3.           Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele lõikest 2 tuleneva trahvisumma kehtestamisel võtab Euroopa Parlament arvesse rikkumise raskust, kestust ja vajaduse korral korduvust, möödunud ajavahemikku, tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskust ja käesoleva määruse tingimuste ja nõuete täitmiseks võetud meetmeid. Trahv peab olema tõhus ja hoiatav ning ei tohi ületada 10 % kõnealuse Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse aastaeelarvest sellel aastal, millal karistus määrati.

4.           Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus, kes vaatamata artikli 23 kohaselt antud võimalusele ei võta lõike 2 punktis a kirjeldatud rikkumise tõttu olukorra parandamiseks Euroopa Parlamendi nõutavaid meetmeid, võidakse kõnealune Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist eemaldada, tema seisund võidakse vastavalt artiklile 11 ära võtta ning käesoleva määruse alusel saadud ELi rahalisi vahendeid käsitleva otsuse või lepingu kehtivus võidakse lõpetada ning saadud ELi vahendid, sealhulgas varasematest aastatest kasutamata jäänud ELi vahendid, võidakse sisse nõuda.

5.           Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus, mille suhtes on lõikes 2 loetletud rikkumiste alusel määratud karistus, ei täida enam artikli 13 lõike 2 tingimusi. Selle tulemusena vähendab vastutav eelarvevahendite käsutaja käesoleva määruse alusel saadud ELi rahalisi vahendeid käsitlevate toetuslepingute või otsuste kohaselt makstud summat või lõpetab selliste lepingute või otsuste kehtivuse ning nõuab sisse toetuslepingute või otsuste raames alusetult makstud summad, sealhulgas eelmistel aastatel kasutamata jäänud ELi vahendid.

6.           Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus võidakse lisaks sellele jätta kuni viieks aastaks ilma rahalistest vahenditest, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja tuvastab, et nad on vastavalt finantsmääruse [artikli 93 lõike 1 punktile c] olulisel määral rikkunud ametialaseid käitumisreegleid.

7.           Käesoleva artikli alusel kehtestatud karistusi kohaldatakse kõigi Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste suhtes, sõltumata sellest, kas neid rahastatakse ELi vahenditest. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib vastavalt finantsmääruse [artikli 96 lõikele 2] ning selle rakenduseeskirjade artiklile [145] määrata haldus- ja/või rahalisi karistusi Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele, kes on finantsmääruse artikli [96 lõikes 1] osutatud olukorras, mida ei ole käsitletud üheski eelnevas lõikes.

Artikkel 23 Ärakuulamine ja parandusmeetmed

1.           Enne artiklis 22 sätestatud karistustega seotud lõplike otsuste tegemist annab Euroopa Parlament asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele võimaluse esitada oma märkused ning võimaldab võimaluse ja vajaduse korral võtta mõistliku ajavahemiku jooksul olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid.

2.           Euroopa Parlament võib vajaduse korral ära kuulata teisi füüsilisi või juriidilisi isikuid, sealhulgas artikli 7 lõikes 3 osutatud taotluse esitajaid.

VI Peatükk Lõppsätted

Artikkel 24 Läbipaistvus

1.           Register avaldab selleks loodud veebisaidil järgmised andmed:

(a) kõigi registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste nimed ja põhikirjad koos dokumentidega, mis on esitatud osana registreerimistaotlusest vastavalt artikli 6 lõikele 3, hiljemalt neli nädalat pärast Euroopa Parlamendi otsuse vastuvõtmist ning pärast nimetatud tähtaega kõik Euroopa Parlamendile vastavalt artikli 6 lõigetele 6 ja 7 teatatud muudatused;

(b) tagasilükatud taotluste loetelu koos dokumentidega, mis on esitatud osana registreerimistaotlusest vastavalt artikli 6 lõikele 3, ning tagasilükkamise põhjused hiljemalt neli nädalat pärast Euroopa Parlamendi otsuse vastuvõtmist;

(c) aastaaruanne, millele on lisatud tabel igale Euroopa tasandi erakonnale ja Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele makstud summadega iga eelarveaasta kohta, mille eest Euroopa Liidu üldeelarvest on toetust antud;

(d) artikli 19 lõikes 1 osutatud iga-aastased finantsaruanded ja välisauditi aruanded ning Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste puhul töökavade rakendamist käsitlevad lõpparuanded;

(e) annetajate nimed ja nende annetused, millest Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused on teavitanud vastavalt artikli 15 lõigetele 2, 3 ja 4, välja arvatud füüsiliste isikute annetused, mis ei ületa 1 000 eurot annetaja kohta aastas, mis märgitakse kui „väikeannetused”;

(f) artikli 15 lõigetes 7 ja 8 osutatud toetused, millest Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused on teavitanud vastavalt artikli 15 lõikele 2, sealhulgas toetusi andnud liikmete isikuandmed, välja arvatud füüsiliste isikute toetused, mis ei ületa 1 000 eurot liikme kohta aastas, mis märgitakse kui „väiketoetused”;

(g) tulenevalt artiklist 22 tehtud Euroopa Parlamendi lõplike otsuste üksikasjad ja põhjused, mis hõlmavad vajaduse korral sõltumatutest väljapaistvatest isikutest koosnevas komitees vastavalt artikli 7 lõikele 2 vastu võetud arvamusi, võttes asjakohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid;

(h) artikli 21 alusel Euroopa tasandi erakondadele osutatud tehniline tugi;

(i) artiklis 28 osutatud käesoleva määruse rakendussätted;

(j) artiklis 27 osutatud Euroopa Parlamendi hindamisaruanne käesoleva määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuse kohta.

2.           Vastavalt artikli 4 lõikele 2 erakonna põhikirjale lisatud ja vastavalt artikli 6 lõikele 7 ajakohastatud Euroopa tasandi erakonna liikmete loetelust avaldab Euroopa Parlament liikmete koguarvu, juriidilistest isikutest liikmete andmed ning nende füüsiliste isikute nimed, kes on andnud avaldamiseks sõnaselge kirjaliku nõusoleku. Euroopa tasandi erakonnad taotlevad nimetatud nõusolekut oma kõigilt füüsilisest isikust liikmeilt.

3.           Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad võimalikele liikmetele ja annetajatele avalikult kättesaadavas andmekaitseteates direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10 nõutud andmed ning teavitavad neid, et Euroopa Parlament, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), kontrollikoda, liikmesriikide pädevad ametiasutused ning nende poolt volitatud välised asutused või eksperdid võivad auditeerimise ja kontrollimise eesmärgil avalikustada ja töödelda nende isikuandmeid. Euroopa Parlament lisab määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 11 kohaldamisel sama teabe artikli 13 lõikes 1 osutatud toetustaotluste esitamise kutsetele.

Artikkel 25 Isikuandmete kaitse

1.           Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemisel järgivad Euroopa Parlament ja artikli 7 lõikes 2 osutatud komitee isikuandmete töötlemisel määrust (EÜ) nr 45/2001. Isikuandmete töötlemisel käsitatakse neid vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punktile d vastutavate töötlejatena.

2.           Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemisel järgivad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, vastavalt artikli 20 lõikele 3 Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamisega seotud aspektide kontrollimise eest vastutavad liikmesriikide pädevad ametiasutused ning vastavalt artikli 19 lõikele 1 raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks volitatud sõltumatud asutused või eksperdid direktiivi 95/46/EÜ ja sellest tulenevalt vastuvõetud siseriiklikke sätteid. Isikuandmete töötlemisel käsitatakse neid vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punktile d vastutavate töötlejatena.

3.           Euroopa Parlament ja artikli 7 lõikes 2 osutatud komitee tagavad, et nende poolt käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid kasutatakse ainult Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise ning Euroopa tasandi erakondade liikmesuse seaduslikkuse, korrektsuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Nad hävitavad kõnealused isikuandmed 24 kuu jooksul pärast asjakohaste osade avaldamist vastavalt artiklile 24.

4.           Raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks volitatud liikmesriikide pädevad ametiasutused ja sõltumatud asutused või eksperdid kasutavad isikuandmeid, mida nad saavad ainult Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise kontrollimiseks. Kõnealused isikuandmed hävitatakse vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele pärast nende edastamist Euroopa Parlamendile vastavalt artikli 20 lõikele 3.

5.           Isikuandmeid võib säilitada lõikes 3 kehtestatud ajapiirangust kauem, kui see on vajalik Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse rahastamise või Euroopa tasandi erakonna liikmesusega seotud kohtu- või haldusmenetluseks. Kõik sellised isikuandmed hävitatakse hiljemalt üks nädal pärast nimetatud menetluste lõpuleviimist lõpliku otsusega või pärast mis tahes auditite, kaebuste, kohtuvaidluste või nõuete lahendamist.

6.           Lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutavad töötlejad rakendavad vajalikke tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest.

7.           Euroopa andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et Euroopa Parlament ja artikli 7 lõikes 2 osutatud komitee järgivad ja kaitsevad käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise käigus füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi. Ilma et see piiraks mis tahes õiguskaitsevahendite kasutamist, võib iga andmesubjekt esitada Euroopa andmekaitseinspektorile kaebuse, kui ta leiab, et tema isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendis või nimetatud komitees on rikutud tema õigust isikuandmete kaitsele.

8.           Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, käesoleva määruse alusel raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks volitatud liikmesriikide pädevad ametiasutused ning sõltumatud asutused või eksperdid on vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele vastutavad igasuguse kahju eest, mida nad käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise käigus põhjustavad. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse, direktiivi 95/46/EÜ ja sellest tulenevalt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise ning eelkõige isikuandmete kuritarvitamise korral kohaldatakse nende suhtes tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

Artikkel 26 Kaebuse esitamise õigus

1.           Euroopa Parlament kehtestab põhikirja registreerimist, rahastamist või karistusi käsitlevate otsustega seoses halduskaebuse menetlused.

2.           Halduskaebuse menetlusega ei peatata otsuste täitmist. Euroopa Parlament võib siiski vajaduse korral peatada mis tahes vastuvõetud otsuse kohaldamise.

3.           Käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsuste suhtes võib Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete alusel algatada Euroopa Liidu Kohtus kohtumenetluse.

Artikkel 27 Hindamine

Euroopa Parlament avaldab Euroopa Parlamendi valimistele järgneva kolmanda aasta 1. juuliks aruande käesoleva määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuse kohta. Aruanne hõlmab vajaduse korral põhikirja ja rahastamissüsteemidesse tehtavaid võimalikke muudatusi.

Artikkel 28 Rakenduseeskirjad

Euroopa Parlament võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad ja menetlused käesoleva määruse rakendamiseks, sealhulgas registri loomiseks.

Artikkel 29 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2004/2003 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast.

Artikkel 30 Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

President                                                        eesistuja

[1]               ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.

[2]               ELT L 343, 27.12.2007, lk 5.

[3]               Erakondade Euroopa tasandil rahastamist käsitlev peasekretäri aruanne, mis tuleneb Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsuse (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad) artiklist 15, 18. oktoober 2010.

[4]               A7-0062/2011.

[5]               Artiklis 12 on sätestatud: „Euroopa Parlament avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuse kohta hiljemalt 15. veebruaril 2011. Aruandes näidatakse vajaduse korral võimalikud muudatused rahastamissüsteemis.“

[6]               COM(2012) 35 (final).

[7]               Praegu nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1). Kõnealune tekst asendatakse uue finantsmäärusega, mis peaks jõustuma 1. jaanuaril 2013.

[8]               Nice´i lepingu deklaratsioon nr 11: „Konverents tuletab meelde, et artikli 191 sätteid ei kohaldata volituste ülekandmise suhtes Euroopa Ühendusele ning see ei mõjuta asjaomaste siseriiklike põhiseaduslike eeskirjade kohaldamist. Euroopa Ühenduse eelarvest toimuvat erakondade Euroopa tasandil rahastamist ei tohi kasutada erakondade otseseks ega kaudseks rahastamiseks liikmesriigi tasandil. Erakondade rahastamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse samadel alustel kõigi Euroopa Parlamendis esindatud poliitiliste jõudude suhtes.”

[9]               ELT C , lk .

[10]             ELT C , lk .

[11]             ELT C , lk .

[12]             ELT C , lk .

[13]             ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.

[14]             ELT C , lk .

[15]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[16]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[17]             ELT L 248, 16.9.2002, lk 1. Viide ajakohastatakse pärast uue finantsmääruse ametlikku vastuvõtmist ja avaldamist.

[18]             Käesoleva ettepaneku vastuvõtmise kuupäeval võtab volinike kolleegium vastu ka finantsmääruse muutmise ettepanekut käsitleva komisjoni töödokumendi, millega lisatakse uus jaotis Euroopa erakondade rahastamise kohta toetuste abil. Euroopa tasandi erakondade puhul toetuste kasutuselevõtt kinnitatakse pärast viimati nimetatud ettepaneku vastuvõtmist kaasseadusandjate poolt.

[19]             EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5.

[20]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[21]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.