52012PC0156

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „Montenegro leping”)[1] artiklis 51 on sätestatud, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võtab oma otsusega vastu selles artiklis sätestatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise põhimõtete rakendamise sätted.

Üldine taust

Montenegro lepingu artikkel 51 sisaldab sätteid liikmesriikide ja Montenegro sotsiaalkindlustussüsteemide piiratud koordineerimise kohta. Artiklis 51 sätestatud põhimõtete jõustamiseks on vaja lepinguga asutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsust.

Mitu muud kolmandate riikidega sõlmitud lepingut sisaldavad samalaadseid sätteid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Käesolev ettepanek on osa ettepanekute paketist, milles on sarnased ettepanekud Albaania, San Marino ja Türgiga sõlmitavate lepingute kohta. Esimese paketi, mis sisaldas sarnaseid ettepanekuid Alžeeria, Maroko, Tuneesia, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Iisraeli kohta, võttis nõukogu vastu 2010. aasta oktoobris[2].

Selleks, et Euroopa Liit saaks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võtta seisukohta, on vaja nõukogu otsust.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Euroopa Liidu tasandil koordineeritakse liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme määrusega (EÜ) nr 883/2004[3] ja selle rakendusmäärusega (EÜ) nr 987/2009[4].

Nõukogu määrusega (EL) nr 1231/2010[5] on laiendatud määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted üksnes nende isikute kodakondsuse tõttu veel ei hõlma. Kõnealuses määruses juba käsitletakse Montenegro töötajate eri liikmeriikidest saadud kindlustusperioodide liitmist seoses õigusega teatavatele hüvitistele, nagu on sätestatud Montenegroga sõlmitud lepingu artikli 51 lõike 1 punktis a.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Montenegroga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu üheks eesmärgiks on toetada Montenegro jõupingutusi selle riigi majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamise alal. Lepinguga astuti samm edasi Montenegro ettevalmistustes ELiga ühinemiseks. ELi ja Montenegro vahel sõlmitud lepingu artiklis 51 ettenähtud sotsiaalkindlustuse koordineerimise sätete rakendamine tugevdab privilegeeritud suhteid Montenegroga, nagu on on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 8.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Käesolev ettepanek, milles käsitletakse ELi ja Montenegro sotsiaalkindlustuse piiratud koordineerimist, on koostatud sarnaselt paketile, kuhu kuuluvad kuus assotsieerimisnõukogu või stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõu – Alžeeria, Maroko, Tuneesia, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Iisraeli kohta –, mille suhtes Euroopa Liidu seisukoht on võetud vastu nõukogu otsusega 2010. aasta oktoobris. Üksikasjalikud läbirääkimised nende otsuste sisu üle toimusid nõukogus 2010. aastal. Enne neid läbirääkimisi toimusid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonis tulised arutelud liikmesriikide esindajatega.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõju hindamine

Montenegro lepingu artiklis 51 on sätestatud põhimõtted liikmesriikide ja Montenegro sotsiaalkindlustussüsteemide piiratud koordineerimise kohta. Lisaks sisaldavad samalaadseid sätteid mitu muud kolmandate riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingut sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Kõigi nende koordineerimispõhimõtete jõustamiseks on vaja asjaomase assotsiatsioonilepinguga asutatud organite otsust.

Neis lepingutes sisalduvate sotsiaalkindlustussätete eesmärk on, et asjaomasest assotsieerunud riigist pärit töötajal oleks võimalik saada teatavaid sotsiaalkindlustushüvitisi, mis on ette nähtud selle liikmeriigi (nende liikmesriikide) õigusaktidega, mille reguleerimisalasse töötaja kuulub või on kuulunud. Vastastikkuse põhimõttel kohaldatakse seda ka assotsieerunud riigis töötava ELi kodaniku suhtes.

Kuna kõik praeguses ettepanekute paketis nelja assotsieerunud riigi (Albaania, Montenegro, San Marino ja Türgi) suhtes kohaldatavad sätted on peaaegu ühesugused ja väga sarnased nõukogus 2010. aastal vastu võetud esimesse paketti kuulunud kuue ettepanekuga Alžeeria, Maroko, Tuneesia, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Iisraeli kohta, siis on liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutustel neid sätteid lihtsam kohaldada. Liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutuste jaoks võib nende ettepanekute rakendamine kaasa tuua mõningast finantsmõju, kuna nad peavad maksma näiteks hüvitisi, mida on kirjeldatud Montenegro lepingu artiklis 51. See artikkel käsitleb siiski ainult isikuid, kes on teinud makseid asjaomase riigi sotsiaalkindlustussüsteemi selle riigi õigusaktide kohaselt. Praegusel etapil on igal juhul raske mõõta nende ettepanekute täpset mõju riiklikele sotsiaalkindlustussüsteemidele.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Käesolev ettepanek koosneb nõukogu otsusest, milles on esitatud liidu võetav seisukoht Montenegro lepinguga asutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, ning lisas esitatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu sotsiaalkindlustusalase otsuse eelnõust.

Kavandatav stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsus vastab Montenegro lepingu artiklis 51 esitatud nõudele, et selles artiklis sätestatud sotsiaalkindlustuspõhimõtete kehtestamiseks on vaja otsust. Seetõttu sisaldab otsus rakendussätteid Montenegro lepingu artikli 51 nende sätete jaoks, mis ei ole juba hõlmatud määrusega (EL) nr 1231/2010.

Lisaks tagab kavandatav assotsieerimisnõukogu otsus, et hüvitiste ülekandmist ja perehüvitiste andmist käsitlevaid sätteid kohaldatakse vastastikkuse põhimõttel ka seaduslikult Montenegros töötavate ELi töötajate ja nende seaduslikult Montenegros elavate pereliikmete suhtes.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 9 koostoimes selle artikli 79 lõike 2 punktiga b. Seega Taani selle otsuse vastuvõtmisel ei osale. Samuti ei osale selle otsuse vastuvõtmisel Iirimaa ja Ühendkuningriik, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad soovi osaleda otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. Asjaolu, et need riigid ei osale nõukogu otsuse vastuvõtmisel, ei piira nende osalemist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse vastuvõtmisel.

Subsidiaarsuse põhimõte

Montenegro lepingus on sätestatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise põhimõtted, mida kõik liikmesriigid võrdselt peavad rakendama. Nende põhimõtete rakendamisel tuleb seega lähtuda ühtsetest kriteeriumidest ning seda saab paremini teha liidu tasandil.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Liikmesriigid on jätkuvalt ainupädevad riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide kehtestamises, korraldamises ja rahastamises.

Ettepanekuga üksnes korraldatakse mõningal määral liikmesriikide ja Montenegro sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist ja sellest peaks olema kasu kõnealuste riikide kodanikele. Peale selle ei mõjuta ettepanek liikmesriikide ja Montenegro vahel sõlmitud kahepoolsetest sotsiaalkindlustuslepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi, kui nende lepingutega antakse asjaomastele isikutele soodsamad tingimused.

Ettepanekuga vähendatakse riiklike asutuste finants- ja halduskoormust, kuna see ettepanek on osa sarnaste ettepanekute paketist, millega tagatakse kolmandate riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingute sotsiaalkindlustussätete ühtne rakendamine.

Vahendi valik

Kavandatavad vahendid: nõukogu otsus (mille lisas on esitatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõu)

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel.

Kavandatud meetme jaoks ei ole muud võimalust. Montenegro lepingu artiklis 51 on nõutud vastava stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsust. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 nähakse ette nõukogu otsus, kui on vaja kehtestada seisukohad, mida tuleb liidu nimel võtta mõne lepinguga asutatud organis, kui see organ on kutsutud tegema õiguslike tagajärgedega otsuseid.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

5.           MUU TEAVE

Lihtsustamine

Ettepaneku rakendamine lihtsustab liikmesriikide ametiasutuste ning eraõiguslike isikute jaoks haldusmenetluse korda.

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva ettepaneku sätted on Montenegro kodanike suhtes peaaegu samasugused muude assotsieerunud riikide kodanike suhtes kehtestatud sätetega. Riiklike sotsiaalkindlustusasutuste jaoks kaasneb sellega menetluste lihtsustamine ja väiksem halduskoormus.

Ettepanekuga hõlmatud isikute suhtes ei kehti Montenegro lepingu artiklis 51 sisalduvate sotsiaalkindlustuspõhimõtete osas erinevad siseriiklikud õigusnormid ning seetõttu võivad need isikud tugineda ühenduses ühtsetele sätetele.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

A. Nõukogu otsus, milles käsitletakse Montenegroga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga asutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta.

Artikkel 1

Selles artiklis sätestatakse ELi võetav seisukoht ELi-Montenegro stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus.

B. Lisatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõu Montenegro lepingus sisalduvate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta.

I osa: Üldsätted

Artikkel 1

Selles artiklis määratletakse järgmised liikmesriikide ja Montenegro õiguses kasutatavad mõisted: „Montenegro leping”, „määrus”, „rakendusmäärus”, „liikmesriik”, „töötaja”, „pereliige”, „õigusaktid”, „hüvitised” ja „ülekantavad hüvitised”; muude lisatud otsuses kasutatud terminite puhul osutatakse määrusele ja rakendusmäärusele.

Artikkel 2

Kooskõlas Montenegro lepingu artikliga 51 määratletakse artiklis isikud, kes on hõlmatud lisas oleva otsusega.

Artikkel 3

Selles artiklis sätestatakse, et lepinguga hõlmatud isikuid ei diskrimineerita lepingus ettenähtud sotsiaalkindlustushüvitistega seoses.

II osa

Liikmesriikide ja Montenegro vahelised suhted

Lisatud otsuse selles osas käsitletakse Montenegro lepingu artikli 51 lõike 1 punktis b sisalduvaid põhimõtteid ning vastastikkuse klauslit seoses ELi kodanike ja nende pereliikmetega, nagu on sätestatud artikli 51 lõikes 2.

Artikkel 4

Selles artiklis käsitletakse rahaliste hüvitiste ülekandmist, nagu on sätestatud Montenegro lepingu artikli 51 lõike 1 punktis b, ning selgitatakse, et see põhimõte kehtib ainult hüvitiste suhtes, mida on nimetatud lisatud otsuse artikli 1 lõike 1 punktis i, kus on loetletud kõnealuses lõikes osutatud hüvitised.

III osa.

Muud sätted

Artikkel 5

Selles artiklis on esitatud üldsätted koostöö tegemiseks ühelt poolt liikmesriikide ja nende sotsiaalkindlustusasutuste ning teiselt poolt Montenegro ja tema sotsiaalkindlustusasutuste, samuti hüvitisesaajate ja asjaomaste sotsiaalkindlustusasutuste vahel. Need sätted sarnanevad määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 76 lõike 3, lõike 4 esimese ja kolmanda alapunkti ning lõike 5 sätetele.

Artikkel 6

Selles artiklis sätestatakse halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse menetlused, mis on sarnased määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 87 sätetega. Lisaks annab see artikkel võimaluse võtta vastu muid rakendussätteid selles valdkonnas.

Artikkel 7

Selles artiklis osutatakse võimalusele kasutada Montenegro lepingus sätestatud vaidluste lahendamise menetlust

Artikkel 8

Selles artiklis viidatakse lisatud otsuse II lisale, mis on sarnane määruse (EÜ) nr 883/2004 XI lisaga ning mida on vaja, et näha ette vajalikud erisätted Montenegro õigusnormide kohaldamiseks seoses lisatud otsusega.

Artikkel 9

Selles artiklis sätestatakse võimalus, et liikmesriigi ja Montenegro vahelistest kehtivatest lepingutest tulenevaid haldussätteid kohaldatakse teatud tingimustel edasi

Artikkel 10

Selles artiklis nähakse ette täiendavate halduslepingute sõlmimise võimalus.

Artikkel 11

Selles artiklis sätestatud üleminekusätted sarnanevad määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 87 lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud üleminekusätetele.

Artikkel 12

Selles artiklis selgitatakse lisatud otsuse lisade õiguslikku staatust ja nende lisade muutmise korda.

Artikkel 13

Selles artiklis määratakse kindlaks lisatud otsuse jõustumise kuupäev.

2012/0078 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga asutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „Montenegro leping”)[6] artiklis 51 on sätestatud, et kõnealuses artiklis kehtestatud eesmärgi rakendamiseks võetakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega vastu asjakohased sätted. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud

(2)       Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on [Iirimaa] [ja] [Ühendkuningriik] [kuupäev] saadetud kirjaga teatanud soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmises ja kohaldamises.

(3)       Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma, et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale [Iirimaa] [Ühendkuningriik] [nimetatud riigid] käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole [selle riigi] [nende riikide] suhtes siduv ega kohaldatav.

(4)       Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga (edaspidi „Montenegro leping”) asutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht selle lepingu artikli 51 rakendamise küsimuses põhineb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Väiksemaid muudatusi nimetatud otsuse eelnõus võivad liidu esindajad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA

Eelnõu:

ELi-MONTENEGRO STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGUOTSUS Nr …/…,

[kuupäev],

stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus sisalduvate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise sätete kohta

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut,[7] eriti selle artiklit 51,

ning arvestades järgmist:

– Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „Montenegro leping”) artiklis 51 on sätestatud Montenegro ja liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ja selle põhimõtted.

– Montenegro lepingu artiklis 51 on sätestatud, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab selles artiklis sätestatud põhimõtete rakendamiseks võtma vastu otsuse.

– Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist silmas pidades ei tohiks käesolev otsus anda peale teatavate hüvitiste puhul ette nähtud ülekandmisõiguse mitte mingeid täiendavaid õigusi, mis tulenevad teise lepinguosalise territooriumil asetleidvatest asjaoludest või sündmustest, kui nimetatud asjaolusid ja sündmusi esimese lepinguosalise õigusaktide alusel arvesse ei võeta.

– Käesoleva otsuse rakendamisel peaks Montenegro töötaja õigus perehüvitistele sõltuma tingimusest, et tema pereliikmed elavad koos asjaomase töötajaga seaduslikult selles liikmesriigis, kus töötaja töötab. Otsus ei tohiks anda õigust perehüvitistele nende pereliikmete suhtes, kes elavad mõnes muus riigis, nt Montenegros.

– Nõukogu määrusega (EL) nr 1231/2010[8] on juba laiendatud määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted üksnes nende isikute kodakondsuse tõttu veel ei hõlma. Määruses (EL) nr 1231/2010 juba käsitletakse Montenegro töötajate eri liikmeriikidest saadud kindlustusperioodide liitmist seoses õigusega teatavatele hüvitistele, nagu on sätestatud Montenegro lepingu artikli 51 lõike 1 punktis a.

– Koordineerimiseeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks võib olla vaja kehtestada erisätted, mis arvestaksid Montenegro õigusaktide erijooni.

– Liikmesriikide ja Montenegro vaheliste sotsiaalkindlustussüsteemide omavahelise koordineerimise ladusa toimimise tagamiseks on vaja kehtestada erisätted, milles käsitletakse liikmesriikide ja Montenegro vahelist koostööd ning asjaomase isiku ja pädeva riigi sotsiaalkindlustusasutuste vahelist koostööd.

– Tuleks vastu võtta üleminekusätted, et kaitsta käesoleva otsusega hõlmatud isikuid ja tagada, et nad ei kaotaks selle jõustumise tõttu oma õigusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.           Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)           „Montenegro leping” – ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping;

b)           „määrus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta,[9] mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides;

c)           „rakendusmäärus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord[10];

d)           „liikmesriik” – Euroopa Liidu liikmesriik;

e)           „töötaja”–

i)        liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab määruse artikli 1 punkti a tähenduses;

ii)       Montenegro õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab Montenegro õigusaktide tähenduses;

f)            „pereliige” –

i)        liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel: pereliige määruse artikli 1 punkti i tähenduses;

ii)       Montenegro õigusaktide kohaldamisel: pereliige Montenegro õigusaktide tähenduses;

(g)          „õigusaktid” –

i)        liikmesriikide õigusaktide puhul: õigusaktid määruse artikli 1 lõike 1 tähenduses, nagu neid kohaldatakse käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul;

ii)       Montenegro õigusaktide puhul: asjakohased õigusaktid, nagu neid kohaldatakse Montenegros käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul;

h)           „hüvitised” –

–    vanaduspension,

–    toitjakaotuspension,

– tööõnnetus- ja kutsehaiguspension,

–    tööõnnetustest või kutsehaigustest tulenev invaliidsuspension,

–    peretoetused.

i)            „ülekantavad hüvitised” –

i)       liikmesriikide puhul:

–    vanaduspension,

– toitjakaotuspension,

– tööõnnetus- või kutsehaiguspension,

–    tööõnnetustest või kutsehaigustest tulenev invaliidsuspension

määruse tähenduses, välja arvatud mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on loetletud määruse X lisas;

ii)       Montenegro puhul: vastavad Montenegro õigusaktides kehtestatud hüvitised, välja arvatud mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on sätestatud käesoleva otsuse I lisas.

2.           Muud käesolevas otsuses kasutatud terminid on tähenduses, mis neile on antud

a)           liikmesriikide puhul: määruses ja rakendusmääruses,

b)           Montenegro puhul: vastavasisulistes Montenegros kohaldatavates õigusaktides.

Artikkel 2

Isikud, kelle suhtes otsust kohaldatakse

Käesolevat otsust kohaldatakse:

a)           Montenegro töötajate suhtes, kes töötavad või on töötanud seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes;

b)           punktis a nimetatud töötajate pereliikmete suhtes, tingimusel, et need pereliikmed elavad või on elanud seaduslikult koos asjaomase töötajaga selles liikmesriigis, kus töötaja töötab,

c)           töötajate suhtes, kes on liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad või on töötanud seaduslikult Montenegro territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud Montenegro õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes, ja

d)           punktis c nimetatud töötajate pereliikmete suhtes, tingimusel, et need pereliikmed elavad või on elanud seaduslikult koos asjaomase töötajaga tema töötamise ajal.

Artikkel 3

Võrdne kohtlemine

1.           Montenegro töötajatele, kes töötavad seaduslikult mõnes liikmesriigis, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks selle liikmesriigi kodanikega võrreldes, kus nad töötavad.

2.           Töötajatele, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad seaduslikult Montenegros, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks Montenegro kodanikega võrreldes.

II osa

LIIKMESRIIKIDE JA MONTENEGRO VAHELISED SUHTED

Artikkel 4

Elukohaklauslist loobumine

1.           Artikli 1 lõike 1 punktis i sätestatud ülekantavaid hüvitisi, millele artikli 2 punktides a ja c osutatud isikutel on õigus, ei tohi mingil viisil vähendada, muuta, peatada, tagasi võtta ega konfiskeerida põhjusel, et hüvitisesaaja elab:

i)            liikmesriigi õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul Montenegro territooriumil või

ii)            Montenegro õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul mõne liikmesriigi territooriumil.

2.           Artikli 2 punktis b osutatud töötaja pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis i sätestatud ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui asjaomase liikmesriigi kodakondsusega töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 punktis b osutatud töötaja pereliikmete elukoht on Montenegro territooriumil.

3.           Artikli 2 punktis d osutatud töötaja pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis ii sätestatud ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui Montenegro kodakondsusega töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 punktis d osutatud töötaja pereliikmete elukoht on mõne liikmesriigi territooriumil.

III OSA

MUUD SÄTTED

Artikkel 5

Koostöö

1.           Liikmesriigid ja Montenegro edastavad üksteisele kogu teabe, mis on seotud nende õigusaktide muudatustega, mis võivad mõjutada käesoleva otsuse rakendamist.

2.           Käesoleva otsuse kohaldamisel osutavad liikmesriikide ja Montenegro ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused üksteisele abi ja tegutsevad nii, nagu rakendaksid nad oma riigi õigusakte. Kõnealuste ametivõimude ning sotsiaalkindlustusasutuste antav haldusabi peab üldjuhul olema tasuta. Liikmesriikide ja Montenegro pädevad asutused võivad aga kokku leppida teatavate kulude hüvitamises.

3.           Liikmesriikide ja Montenegro ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused võivad käesoleva otsuse kohaldamisel suhelda vahetult üksteisega ja asjaomaste isikute või nende esindajatega.

4.           Et tagada käesoleva otsuse nõuetekohane rakendamine, on käesoleva otsusega hõlmatud sotsiaalkindlustusasutused ja isikud kohustatud vahetama teavet ja tegema koostööd.

5.           Asjaomased isikud peavad teatama pädeva liikmesriigi või Montenegro (kui Montenegro on pädev riik) ja elukohajärgse liikmesriigi või Montenegro (kui Montenegro on elukohariik) sotsiaalkindlustusasutustele esimesel võimalusel muutusest oma isiklikus või perekondlikus olukorras, kui muutunud olukord mõjutab nende õigust hüvitistele käesoleva otsuse alusel.

6.           Lõikes 5 osutatud teatamiskohustuse täitmatajätmine võib kaasa tuua proportsionaalsete meetmete rakendamise vastavalt riiklikele õigusaktidele. Need meetmed on sellegipoolest samaväärsed samasugustes olukordades siseriiklike õigusaktide alusel rakendatavatega ega muuda taotlejate jaoks neile käesoleva otsusega antud õiguste kasutamist liiga keeruliseks ega võimatuks.

7.           Liikmesriik ja Montenegro võivad lisada siseriiklikesse õigusaktidesse sätted, millega luuakse tingimused hüvitise saamise õiguse kontrollimiseks, et võtta arvesse asjaolu, et hüvitisesaaja viibib või elab väljaspool deebitorasutuse asukohariigi territooriumi. Kõnealused sätted peavad olema proportsionaalsed, ei tohi sisaldada diskrimineerimist kodakondsuse alusel ning peavad olema kooskõlas käesoleva otsuse põhimõtetega. Neist sätetest tuleb teatada stabiliseerimis- Ja assotsieerimisnõukogule.

Artikkel 6

Halduskontroll ja arstlik läbivaatus

1.           Käesolevat artiklit kohaldatakse artiklis 2 osutatud isikute suhtes, kes saavad artikli 1 lõike 1 punktis i osutatud ülekantavaid hüvitisi, ja käesoleva otsuse rakendamise eest vastutavate sotsiaalkindlustusasutuste suhtes.

2.           Kui hüvitiste saaja või taotleja või tema pereliige viibib või elab mõne liikmesriigi territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub Montenegros või kui kõnealune isik viibib või elab Montenegros ning asjaomane deebitorasutus asub mõnes liikmesriigis, teeb arstliku läbivaatuse kõnealuse asutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus selles asutuses kohaldatavates õigusaktides sätestatud korra kohaselt.

              Deebitorasutus teatab viibimis- või elukohajärgsele sotsiaalkindlustusasutusele vajaduse korral kõikidest erinõuetest, mida tuleb järgida, ja punktidest, mida arstlik läbivaatus peab hõlmama.

              Viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus edastab arstlikku läbivaatust taotlenud deebitorasutusele aruande.

              Deebitorasutus jätab endale õiguse korraldada hüvitisesaaja läbivaatus asutuse valitud arsti poolt, kas selle riigi territooriumil, kus hüvitisesaaja või taotleja viibib või elab, või deebitorasutuse asukohariigis. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ja kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus.

3.           Kui hüvitise saaja või taotleja või tema pereliige viibib või elab mõne liikmesriigi territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub Montenegros või kui kõnealune isik viibib või elab Montenegros ning asjaomane deebitorasutus asub mõnes liikmesriigis, teeb halduskontrolli deebitorasutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus.

              Viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus edastab halduskontrolli taotlenud deebitorasutusele aruande.

              Deebitorasutusel on õigus lasta hüvitisesaaja olukord üle vaadata enda valitud spetsialistil. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ja kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus.

4.           Üks või enam liikmesriiki ja Montenegro võivad kokku leppida muude haldussätete suhtes, tingimusel, et nad teatavad sellest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

5.           Erandina käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 2 sätestatud tasuta vastastikuse haldusabi põhimõttest kompenseerib deebitorasutus käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kontrollide tegelikud kulud sotsiaalkindlustusasutusele, kellel deebitorasutus oli palunud need kontrollid teha.

Artikkel 7

Montenegro lepingu artikli 129 kohaldamine

Montenegro lepingu artiklit 129 kohaldatakse juhul, kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi täitnud.

Artikkel 8

Erisätted Montenegro õigusaktide kohaldamiseks

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vajaduse korral II lisas sätestada erisätted Montenegro õigusaktide kohaldamiseks.

Artikkel 9

Kehtivatest kahepoolsetest lepingutest tulenevad haldusmenetlused

Mõne liikmesriigi ja Montenegro vahel sõlmitud kahepoolsetes lepingutes sisalduvaid haldusmenetlusi võib jätkuvalt kohaldada tingimusel, et need menetlused ei halvenda käesoleva otsusega asjaomastele isikutele antud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 10

Käesoleva otsuse rakendamise korda täiendavad lepingud

Üks või enam liikmesriiki ja Montenegro võivad sõlmida lepinguid, millega täiendatakse käesoleva otsuse rakendamise halduskorda, eelkõige seoses pettuste ja vigade ennetamise ning nende vastu võitlemisega.

IV OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Üleminekusätted

1.           Käesoleva otsuse alusel ei omandata õigusi otsuse jõustumisele eelneva aja eest.

2.           Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, omandatakse käesoleva otsuse alusel õigusi ka juhul, kui see on seotud ettenägematute asjaoludega, mis toimusid enne otsuse jõustumiskuupäeva.

3.           Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates käesoleva otsuse jõustumiskuupäevast, tingimusel, et varem hüvitiste andmist tinginud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset summeeritud väljamakset.

4.           Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, omandatakse käesolevast otsusest tulenevad õigused alates käesoleva otsuse jõustumiskuupäevast ning asjaomase isiku puhul ei või tema õiguste peatamise või piiramise eesmärgil tugineda ühegi liikmesriigi ega Montenegro õigusaktidele.

5.           Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist käesoleva määruse jõustumiskuupäevast, jõustuvad kehtivuse säilitanud või ajaliselt piiramata õigused alates taotluse esitamise kuupäevast, kui asjaomase liikmesriigi või Montenegro õigusaktide võimalikest soodsamatest sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 12

Käesoleva otsuse lisad

1.           Käesoleva otsuse lisad on otsuse lahutamatu osa.

2.           Montenegro või Euroopa Liidu soovil võib lisasid muuta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse alusel.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

              Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu nimel

              Eesistuja

I LISA

MONTENEGROS KEHTIVATE MITTEOSAMAKSELISTE RAHALISTE ERIHÜVITISTE LOETELU

II LISA

ERISÄTTED MONTENEGRO ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMISEKS

[1]               ELT L 184, 29.4.2010, lk 1.

[2]               ELT L306, 23.11.2010.

[3]               ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

[4]               ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

[5]               ELT L 344, 29.12.2010, lk 1. Protokollide nr 21 ja 22 kohaselt ei ole määruse (EL) nr 1231/2010 sätted Taani ja Ühendkuningriigi jaoks siduvad ja need riigid ei ole kohustatud neid sätteid kohaldama. Samas on Ühendkuningriik jätkuvalt kohustatud kohaldama eelmise määruse (EÜ) nr 859/2003 sätteid ja need sätted on selle riigi jaoks siduvad (ELT L 124, 20.5.2003, lk 1).

[6]               ELT L 184, 29.4.2010, lk 1.

[7]               ELT L 108, 29.4.2010, lk 1

[8]               ELT L 344, 29.12.2010, lk 1.

[9]               ELT L 184, 30.4.2004, lk 1.

[10]             ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.