6.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 257/56

—

võttes arvesse komisjoni 5. aprill 2011 avaldatud rohelist raamatut „Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistik” (KOM(2011)0164),

—

võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni äriühingute juhtimisega seotud deontoloogiliste küsimuste kohta (1),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0051/2012),

1.

väljendab rahulolu selle üle, et komisjon on oma rohelise raamatuga algatanud äriühingu üldjuhtimise ELi raamistiku läbivaatamise;

2.

peab aga kahetsusväärseks, et rohelisest raamatust on välja jäänud olulisi äriühingu üldjuhtimisega seotud küsimusi, näiteks nõukogu otsustuspädevus, direktorite vastutus, direktorite sõltumatus, huvide konflikt ja sidusrühmade kaasamine;

3.

avaldab kahetsust, et roheline raamat on orienteeritud ühtsele süsteemile ning selles jäetakse tähelepanuta kaksiksüsteem, mis on Euroopas samuti ulatuslikult levinud; rõhutab, et komisjon peab äriühingu üldjuhtimise ELi raamistiku läbivaatamisel võtma arvesse juhtorganitele siseriikliku õigussüsteemi kohaselt üle kantud õigusi ja kohustusi, eelkõige erinevusi ühe- ja kaheastmelise süsteemi vahel; peab edaspidi mõiste „direktorite nõukogu” all silmas eeskätt äriühingu juhtkonna järelevalvefunktsiooni, mis kaksikstruktuuris on enamasti järelevalveorgani ülesanne;

4.

rõhutab, kui tähtis on luua ELis läbipaistvam, stabiilsem, usaldusväärsem ja vastutavam ettevõtlussektor, kus äriühingu üldjuhtimine on parem; on seisukohal, et ettevõtlussektor peaks suutma oma tegevuses arvestada sotsiaalseid, eetilisi ja keskkonnaküsimusi ning näitama, et äriühingud võtavad vastutuse töötajate ja osanike ning ühiskonna ees laiemalt, tagades ühtlasi paremad majanduslikud näitajad ja inimväärsed töökohad;

5.

on siiski seisukohal, et hea juhtimistava üksi ei saa hoida ära ülemäärase riski võtmist; nõuab seetõttu sõltumatut auditit ja eeskirju, milles arvestatakse erinevusi ELi ettevõtluskultuuris;

6.

teatab, et hästi juhitud äriühing peaks tingimata olema oma töötajate, aktsionäride ja vajaduse korral teiste sidusrühmade ees vastutav ja suhetes nendega läbipaistev;

7.

on seisukohal, et edendada tuleks OECD 2004. aasta määratlust äriühingu üldjuhtimise kohta, mille kohaselt äriühingu üldjuhtimine puudutab tervet suhete võrgustikku äriühingu juhatuse, nõukogu, aktsionäride ja muude sidusrühmade vahel;

8.

on seisukohal, et finantskriisi järgselt on võimalik õppust võtta ärimaailma suurimatest eksimustest;

9.

rõhutab sellega seoses, et tähelepanu tuleb pöörata mitmesuguste komiteede (auditikomitee ning kuivõrd need on liikmesriikides olemas, töötasukomitee ja ametisse nimetamise komitee) tähtsale osale heas ühingujuhtimise tavas, ja nõuab, et komisjon tugevdaks nende osa;

10.

on veendunud, et ELi äriühingu üldjuhtimise meetmete põhikogum peaks kehtima kõikide börsil noteeritud äriühingute kohta; märgib, et need meetmed peaksid olema vastavuses äriühingu suuruse, keerukuse ja liigiga;

11.

on seisukohal, et äriühingu üldjuhtimise alased algatused peavad käima käsikäes komisjoni soovitatud äriühingute ühiskondliku vastutuse alaste algatustega; on seisukohal, et eriti praeguses majanduslikus ja sotsiaalses olukorras võiks äriühingu ühiskondlik vastutus koos äriühingu üldjuhtimisega aidata luua tihedamaid sidemeid äriühingute ja selle sotsiaalse keskkonna vahel, kus nad arenevad ja tegutsevad;

12.

rõhutab, et Euroopa jalgpalli ausa rahastamise algatus on äriühingu hea üldjuhtimise näide spordi valdkonnas; kutsub teisi valdkondi ja riigiasutusi üles uurima neid meetmeid põhjalikumalt eesmärgiga rakendada mõned nende aluspõhimõtted;

13.

palub komisjonil teha mõjuhinnang kõikidele seadusandlikele ettepanekutele, mida ta äriühingu üldjuhtimisega seoses kaalub, kusjuures selles tuleks keskenduda nii saavutavatele eesmärkidele kui ka vajadusele säilitada äriühingute konkurentsivõime;

14.

rõhutab, et üldiselt peaks ühtses süsteemis olema direktorite nõukogu esimehe ja tegevjuhi ülesannete vahel selge eraldusjoon; märgib aga, et selle reegli järgimisel tuleks arvestada äriühingu suurust ja iseärasusi;

15.

rõhutab, et nõukogus peab olema sõltumatuid, mitmekesiste oskuste ja kogemustega ning üksteisest erineva taustaga isikuid, rõhutab, et selles osas tuleks nõukogu koosseisu kohandada vastavalt äriühingu tegevuse keerukusele, ning rõhutab, et erisuguste oskuste tasakaalustatud esindatuse tagamine nõukogus on aktsionäride ülesanne;

16.

on arvamusel, et töölevõtmise kriteeriumid, kui neid kohaldatakse, peaksid olema konkreetsed ja nende puhul peaks kehtima põhimõte „täida või selgita” („comply or explain”); rõhutab, et selliste poliitikadokumentide koostamine ja heakskiitmine on eranditult aktsionäride ülesanne;

17.

kutsub äriühinguid üles rakendama läbipaistvaid ja meritokraatlikke meetodeid personalipoliitika valdkonnas ning arendama ja edendama tulemuslikult meeste ja naiste andeid ja oskusi; rõhutab, et äriühingud peavad tagama meeste ja naiste võrdse kohtlemise ja võrdsed võimalused töökohal ning aitama kaasa naiste ning meeste töö- ja eraelu asjakohasele tasakaalustamisele;

18.

rõhutab, kui oluline on laialdaste ja erinevate oskuste ja pädevuste esindatus äriühingu nõukogus;

19.

kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti põhjalikud ja ajakohased andmed naise esindatuse kohta igat liiki ELi äriühingutes ja ettevõtlussektori võetud kohustuslike ning vabatahtlike meetmete, samuti liikmesriikide viimasel ajal heaks kiidetud meetmete kohta sellise esindatuse suurendamiseks, ning kui selle tulemusel leitakse, et äriühingute ja liikmesriikide meetmed olid ebapiisavad, esitaks 2012. aasta jooksul kvoote sisaldava õigusakti ettepaneku naiste esindatuse suurendamiseks äriühingute juhtorganites 2015. aastaks 30 %-ni ja 2020. aastaks 40 %-ni, võttes samas arvesse liikmesriikide kohustusi ja nende majanduslikke, struktuurilisi (st seoses äriühingute suurusega), õiguslikke ja piirkondlikke eripärasid;

20.

rõhutab, et direktorid peavad oma ülesannete täitmisele pühendama piisavalt aega; on aga seisukohal, et kõikidele ühetaoliste reeglite kohaldamine ei ole soovitav, usub et liikmesriike tuleks julgustada, et nad määraksid kindlaks mitmesse nõukokku üks direktor tohib maksimaalselt kuuluda; juhib tähelepanu, et see aitab tõsta osalussagedust ja ettevõttesiseste järelevalveorganite kvaliteeti; rõhutab, kui oluline see on, et nõukogu liikmed muudavad oma tegevuse täiesti läbipaistvaks ja avalikustavad muud kohustused;

21.

jagab seisukohta, et regulaarselt läbiviidavad välishindamised on kasulik moodus äriühingu üldjuhtimistava tulemuslikkuse hindamiseks; on aga arvamusel, et välishindamine ei peaks olema kohustuslik;

22.

on seisukohal, et juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad nende tööülesannete puhul nõutava hariduse ja koolituse läbimise eest ning saavad selleks äriühingult vajaliku toetuse;

23.

soovitab avalikustada äriühingu töö tasustamise kriteeriumid ja töötasude aastaaruande, mille peaks heaks kiitma aktsionäride koosolek; rõhutab aga, et liikmesriikidel tuleks lubada minna kaugemale ja kehtestada nõuded nii tegevjuhtkonda kuuluvate kui ka mittekuuluvate direktorite isikliku tasustamise avalikustamise kohta, mis muudaks läbipaistvuse suuremaks;

24.

on veendunud, et tuleb kehtestada tugev järelevalve ja uued eeskirjad, et keelata äriühingute tegevjuhtkonna palkade, boonuste ja hüvitiste kuritarvitamine finantsteenuseid pakkuvate või mittepakkuvate ettevõtjate sektoris, millele liikmesriigi valitsus on andnud rahalist abi; on seisukohal, et vajaduse korral tuleb võtta õiguslikke meetmeid, et hoida ära riiklike päästefondide kuritarvitamine;

25.

nõuab pikaajalist jätkusuutlikku tasustamispoliitikat, mis peaks põhinema üksikisiku ja tema äriühingu pikaajalisel suhtel;

26.

on seisukohal, et direktorite palgatõusud peaksid olema kooskõlas äriühingute pikaajalise elujõulisusega;

27.

toetab pikaajalise jätkusuutlikkuse elementide kaasamist juhtorganite muutuvasse töötasusse, näiteks sidudes nende muutuvast töötasust teatud protsendi äriühingu ühiskondliku vastutuse eesmärkide, nt töötervishoiu ja -ohutuse eesmärkide täitmisega ning töötajate tööalase rahuloluga;

28.

märgib, et nõukogu on organ, kelle ülesanne on läbi vaadata ja heaks kiita äriühingu strateegia, mis hõlmab ka äriühingu suhtumist riskidesse, ning nõukogu peaks selle asjakohaselt teatavaks tegema aktsionäridele, kui seda on võimalik teha ilma, et avaldataks äriühingut kahjustavat teavet, näiteks konkurentidega seoses; on seisukohal, et keskkonnaga seotud ja sotsiaalseid riske tuleks arvesse võtta sel määral, kui neil on arvestatav mõju äriühingule, ja vastavalt ELi õigusaktides juba sätestatud nõuetele;

29.

on veendunud, et aktsionäride aktiivset seotust äriühinguga tuleks soodustada nende rolli tähtsustamise kaudu, kuid nende kaasamine peaks toimuma vabatahtlikkuse alusel ja mitte mingil juhul kohustuslikus korras;

30.

on sellegipoolest veendunud, et tuleb kaaluda pikaajalisi investeeringuid soodustavaid meetmeid ja samuti täieliku läbipaistvuse nõuet laenatud väärtpaberitega hääletamisel, välja arvatud nimelised aktsiad; on seisukohal, et tuleb uuesti läbi mõelda institutsiooniliste investorite käitumine, mille eesmärgiks on likviidsuse loomine ja hea reitingu säilitamine, kuna see soodustab niisuguste investorite osalust vaid lühiajaliselt;

31.

märgib, et aktsionäride õigusi käsitlevas direktiivis (2) kinnitatakse aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet ning seetõttu on kõikidel aktsionäridel (olgu nad institutsioonilised või mitte) õigus saada äriühingult ühesugust teavet sõltumatult oma osaluse suurusest;

32.

palub komisjonil teha proportsionaalsed ettepanekud äriühingute aastaaruannetes aktsionäridele antava teabe laadi suunisteks ELi tasandil; on seisukohal, et kõnealune teave peab olema kõrge kvaliteediga ja informatiivne;

33.

märgib, et turul puudub pikaajaline sihiasetus, ja nõuab komisjonilt kõigi asjakohaste õigusaktide läbivaatamist, et hinnata seda, ega mõni nõue ei ole tahtmatult lühiajalist lähenemisviisi soodustanud; kiidab eelkõige heaks komisjoni ettepaneku loobuda läbipaistvusdirektiivis kvartaliaruannete nõudest, kuna see nõue annab aktsionäridele vähe teavet ja loob lihtsalt lühiajalisi kauplemisvõimalusi;

34.

avaldab heameelt haldusjuhendite väljatöötamise üle institutsioonilistele investoritele kõikjal Euroopa Liidus; usub, et Euroopa haldusjuhendi võiks välja töötada olemasolevate mudelite põhjal ja koostöös riikide ametiasutustega;

35.

rõhutab, et institutsioonilistel investoritel on põhimõtteline kohustus kaitsta oma investeeringuid ning ülesanne teostada järelevalvet enda nimetatud varahaldurite tegevuse üle, pidades silmas strateegiat, kulusid, kauplemist ja varahalduri osalemise ulatust investeerimisobjektiks olevas äriühingus, ning seetõttu peavad nad nõudma läbipaistvust usaldussuhtest tulenevate kohustuste täitmisel;

36.

on sellega seoses seisukohal, et kutsealastes suhetes varahalduritega peaksid institutsioonilised investorid saama vabalt luua ergutusmehhanisme;

37.

märgib, et huvide konfliktid, sealhulgas potentsiaalsed huvide konfliktid tuleb alati avalikustada ning ELi tasandil on vajalikud sellekohased meetmed;

38.

palub komisjonil muuta aktsionäride õigusi käsitlevat direktiivi nii, et selle alusel oleks võimalik hinnata, milliste vahenditega oleks veelgi võimalik tõhustada aktsionäride osalemist; on sellega seoses seisukohal, et komisjonil tuleks mõjuhinnangu alusel analüüsida elektroonilise hääletuse osatähtsuse olulisust börsil noteeritud äriühingute üldkoosolekutel, et soodustada aktsionäride osalemist;

39.

tuletab komisjonile meelde, et vaja on selgepiiriliselt määratleda kooskõlastatud tegutsemise („acting in concert”) mõiste, kuna ühiste eeskirjade puudumine on üks peamisi aktsionäride koostööd takistavaid probleeme;

40.

on seisukohal, et volitustega seotud nõustamisteenuste osutajate tegevus on väga tähtis, kuid sellega seoses esineb sageli huvide konflikte; palub komisjonil tagada volitustega seotud nõustamisteenuste osutamise täpsem reguleerimine ning pöörata sealjuures erilist tähelepanu läbipaistvuse ja huvide konflikti probleemidele; on arvamusel, et volitustega seotud nõustamisteenuste osutajatel peaks olema keelustatud nõustamisteenuste osutamine investeerimisobjektiks olevatele äriühingutele;

41.

on seisukohal, et äriühingud peaksid võima valida nimelistel aktsiatel ja esitajaaktsiatel põhineva korra alusel; on seisukohal, et nimeliste aktsiate valimise korral peaks äriühingutel olema õigus omada teavet oma omanike kohta ning ELi tasandil tuleks kehtestada ühtlustavad miinimumnõuded osaluste avalikustamise kohta; on seisukohal, et see jätab puutumata esitajaaktsiate omanike õiguse mitte avaldada oma identiteeti;

42.

märgib, et hoolimata sellest, et vähemusaktsionäride kaitse on küsimus, mida reguleeritakse liikmesriikide äriühinguõiguse sätetega, võiksid liidu meetmed olla kasulikud selleks, et soodustada hääletamist volituse alusel;

43.

tunnustab suuniseid, mis sisalduvad Euroopa ettevõtete üldjuhtimise foorumi 10. märtsi 2011. aasta avalduses, mis käsitleb börsil noteeritud ühingute seotud osapooltega tehtavaid tehinguid; soovitab komisjonil rakendada ELi tasandil mittesiduvaid õiguslikke meetmeid – näiteks soovituse vormis;

44.

on seisukohal, et töötajate osaluse moodused tuleks reguleerida liikmesriikide tasandil ning lasta tööandjatel ja töötajatel nende üle läbirääkimisi pidada; sellise osaluse võimalus peaks alati olema vabatahtlik;

45.

on seisukohal et „täida või selgita” süsteem on äriühingu üldjuhtimisel kasulik vahend; peab õigeks äriühingu valitud äriühingu üldjuhtimise siseriiklike eeskirjade või käitumisjuhendi kohustuslikku järgimist; on seisukohal, et iga kõrvalekaldumist käitumisjuhendist tuleks asjakohaselt selgitada ja lisaks sellele kirjeldusele tuleks kirjeldada ja selgitada alternatiivselt rakendatud üldjuhtimise meedet;

46.

rõhutab vajadust saavutada Euroopa siduvate äriühingu üldjuhtimise eeskirjade kehtestamise asemel kehtivate juhtimistavade ja juhtimisalaste soovituste parem toimimine ja täitmine;

47.

on veendunud, et tegevuseeskirjadega on võimalik toimimisviise muuta ja eeskirjadega antav paindlikkus teeb võimalikuks uuendustegevuse, mis võib tugineda kogu ELi parimatele tavadele; usub, et parimate tavade vahetamine parandaks äriühingu üldjuhtimist ELis;

48.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.