Tämä asiakirja on ote EUR-Lex-verkkosivustolta
Asiakirja 52012DC0179
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS A strategy for e-procurement
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE E-hangete strateegia
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE E-hangete strateegia
/* COM/2012/0179 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE E-hangete strateegia /* COM/2012/0179 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE E-hangete strateegia 1. Sissejuhatus Käesolevas teatises käsitletakse
elektrooniliste riigihangete (e-hangete)[1]
strateegilist tähtsust ning kirjeldatakse peamisi meetmeid, millega komisjon
kavatseb toetada üleminekut täielikult elektroonilistele riigihangetele ELis. E-hanked aitavad märkimisväärselt lihtsustada
hangete läbiviimist, vähendada jäätmeid ning ühtsel turul konkurentsi
suurendades saavutada paremaid hanketulemusi (madalam hind, parem kvaliteet).
Samuti võivad e-hanked aidata lahendada kahte praegust Euroopa majanduse
peamist probleemi: vajadust eelarvepiiranguid arvestades maksimeerida avaliku
sektori kulutuste tõhusust ning vajadust leida uusi majanduskasvu allikaid. E-hanked juba kasutusele võtnud avaliku
sektori ja võrgustiku sektori hankijad räägivad üldiselt 5−20 %
kokkuhoiust; kogemused näitavad ka seda, et investeeringukulud teenitakse
kiiresti tagasi. Arvestades ELi hanketuru suurust, suurendaks iga 5 %
kokkuhoidu avaliku sektori vahendeid ligikaudu 100 miljardi euro võrra.
E-hanked toovad olulist kasu ka keskkonnale, vähendades paberitarbimist ja
transporti ning vajadust kalli arhiveerimispinna ja sellega kaasneva
energiatarbimise järele. E-hanked tulevad seega kasuks nii majandusele kui ka
keskkonnale ning toetavad strateegia „Euroopa 2020” jätkusuutliku majanduskasvu
eesmärki. Ka Euroopa digitaalarengu tegevuskavas[2]
ja e-valitsuse 2011.−2015. aasta tegevuskavas[3] rõhutatakse vajadust ühendada
kogu ühtse turu e-hangete potentsiaal. Vaatamata e-hangete vaieldamatutele eelistele
jääb EL selles valdkonnas maha nii enda eesmärkidega kui ka teiste riikidega
võrreldes. Vaatamata suurtele poliitilistele eesmärkidele kasutatakse e-hankeid
kogu ELis ikka ainult 5−10 % hankemenetlustes[4]. Võrdluseks saab märkida, et
Koreas toimib hanketurg juba täielikult elektrooniliselt, millega 2007. aastaks
säästeti 4,5 miljardit USA dollarit aastas[5]
(umbes 8 % hangete kogukuludest aastas); Brasiilias toimub 80 %
riigihangetest elektrooniliselt. EL peab hakkama viivitamata tegutsema, et
kasutada ära e-hangete eeliseid ning hoida ära konkurentsivõime vähenemine. Komisjon on esitanud julge, kuid realistliku
ettepaneku ELi riigihangete õigusraamistiku[6]
ajakohastamiseks, nagu on ette nähtud 2011. aasta ühtse turu aktiga[7]. Kõnealuste ettepanekute[8] üks eesmärk on saavutada 2016.
aasta keskpaigaks ELi täielik üleminek e-hangetele. Lõppeesmärk on
„täiselektroonilised hanked”, mille puhul kõik menetluse etapid alates
teatamisest (e-teatamine) kuni maksetoiminguteni (e-maksed) toimuvad
elektrooniliselt[9].
See võimaldab avaliku sektori hangete tõhusust maksimaalselt suurendada ning
Euroopa ettevõtetel, eelkõige VKEdel, täielikult ära kasutada digitaalse ühtse
turu eeliseid. 2. Muutus paremuse poole: e-hangete
majanduslik põhjendus ELi riigihanketurg on suur: praegused
direktiivid hõlmavad lepinguid ligikaudu 447 miljardi euro väärtuses; kaupade,
teenuste ja ehitustööde riigihangete turu koguväärtus ELis ületab
hinnanguliselt 2,4 triljonit eurot[10].
E-hangetega saaks selle suure turu tõhusust märkimisväärselt suurendada: ·
e-hangetega saab suurendada riigihangete
läbipaistvust ning parandada eelkõige VKEde juurdepääsu hangetele ning seeläbi
toetada piiriülest konkurentsi ning innovatsiooni ja majanduskasvu ühtsel
turul; e-hanked aitaksid ka veamäärasid vähendada, näiteks puuduks vajadus
hankemenetluse eri etappidel korduvalt sisestada paberkandjalt IT-süsteemidesse
teavet; ·
samuti aitavad e-hanked oluliselt kärpida kulusid,
vähendades nii hinda, mida avalik sektor kaupade, teenuste ja ehitustööde
hangete eest maksab, kui ka avaliku sektori ja ettevõtjate tehingukulusid
(sealhulgas hankemenetluste kestuse vähendamisega). Säästetud vahenditega saab
kas toetada eelarve konsolideerimist või suunata need ümber kasvu edendavatesse
algatustesse. Euroopa Komisjoni talituste majandusmudelid
näitavad, et riigihangete hinna vähenemisel[11]
võib olla oluline makromajanduslik mõju. Mudelite kohased hinna vähenemine jääb
olemasolevate e-hangete süsteemidega saavutatud piiridesse ning võib viie
aastaga aidata suurendada SKPd 0,1−0,2 %[12]. Ühe teise uuringu käigus
tehtud konservatiivsetest ligikaudsetest arvutustest nähtub, et üleminek
täielikult elektroonilistele hangetele tooks aastas kasu 50−75 miljardit
eurot[13].
Võib tuua arvukaid näiteid Euroopas juba
edukalt toimivate e-hangete lahenduste kohta[14]: ·
e-hangete kasutuselevõtuga vähendasid Portugali
haiglad oma hankelepingute hinda 18 %. Kokku on üleminek e-hangetele
aidanud Portugalil säästa esimesel aastal ligikaudu 650 miljonit eurot ning
sääst oleks võinud ulatuda 1,2 miljardi euroni, kui kõik hankijad oleksid
e-hanked täielikult kasutusele võtnud. Võimalik sääst on seega
6−12 % hangete kogukuludest. Sääst tulenes enamasti suurema
konkurentsi (rohkem pakkumusi hankemenetluse kohta) tõttu vähenenud hindadest,
ehkki säästeti ka halduskulusid; ·
Walesi e-hangete programm XchangeWales on 2011.
aasta detsembri seisuga (kolm aastat pärast programmi käivitamist) toonud kasu
58 miljonit Inglise naela. Programmi käivitamisega seotud investeeringukulud
teeniti tagasi kõigest ühe aastaga. Tänaseks on programm aidanud säästa umbes
15 miljonit paberilehte, mis võrdub 101 tonni CO2-ga. Senini on
süsteemis registreerunud 56 000 tarnijat ning 18 miljardi Inglise naela
väärtuses hankeid on välja kuulutatud elektrooniliselt; ·
Prantsusmaa keskse hankija UGAPi (Union des
groupements d’achats publics) hinnangul on järkjärguline üleminek
e-hangetele vähendanud hankijate halduskoormust 10 % (võimaldades näiteks
pakkumuste kiiremat analüüsi ja hõlpsat ligipääsu dokumentidele) ning kaasatud
õigusteenistuste jaoks veel 10 % (kuna e-hangete kasutamine vähendab
juriidilise kontrolli vajadust). Võrreldes juba saadud kasuga olid süsteemi
rakendamise kulud minimaalsed, ehkki see nõudis töötajate koolitamist ja
sisemiste töömeetodite muutmist; ·
400 Madalmaade kohalikku omavalitsust hõlmav uuring
näitab, et üleminek e-hangetele aitab säästa menetluskulusid üle 8 500
euro pakkumuse kohta. Selles hinnangus lähtutakse elektrooniliste vahendite
kasutamisest teatiste avaldamisest kuni pakkumuste esitamiseni, kuid see ei
hõlma automaatset hindamist (mis uuringu ajal kasutatavatel platvormidel ei
olnud veel kättesaadav, kuid aitab praegu säästa veel palju enam). Kulude
kokkuhoid tuleneb põhiliselt kahest tegurist: ajasääst, kuna hankijad säästavad
keskmiselt 3 päeva ja pakkujad 1 päeva menetluse kohta, ning trüki- ja
postikulude vähenemine (hinnanguliselt 2 350 eurot pakkumuse kohta); ·
Norra riigihankehaldurite hiljutisest uuringust
selgus, et ükski osalenud haldur ei sooviks uuesti kasutusele võtta
manuaalseid, paberipõhiseid pakkumismenetlusi. Uuring näitab, et e-hangete
kasutamine suurendas välisettevõtete (nii väitis 22 % vastanutest) ning
VKEde (30 % vastanutest) osalemist, suurendas pakkumuste arvu
pakkumismenetluse kohta (74 % vastanutest), kahandas hankekulusid
(70 % vastanutest) ning vähendas hankele kuluvat aega enam kui 10 %
võrra (73 % vastanutest). Piiratud valimi tõttu ei ole kõnealused tulemused
küll täielikult representatiivsed, kuid näitavad siiski e-hangete eeliseid. E-hangete rakendamisega kaasnevad alguses
vältimatud kulud, kuid kogemused on näidanud, et need kulud teenitakse
suhteliselt lühikese ajaga tagasi. Lisaks näitavad toimivad süsteemid, et
e-hangete abil saab oluliselt edendada VKEde osalemist, sealhulgas ka
piiriüleselt, kuna VKEdel on lihtsam leida ja kasutada pakkumisvõimalusi
elektrooniliselt kui paberkandjal. 3. Takistuste ületamine − kuidas
edasi E-hangete kasuks rääkivad majanduslikud
argumendid on mõjusad ning e-hankeid võimaldav tehnoloogia on praegu
laialdaselt kättesaadav. Siiski takistab täielikku üleminekut e-hangetele ELis
mitu tegurit. E-hankeid käsitleva 2010. aasta rohelise raamatu kohta saadud
tagasiside[15]
võimaldab teha kindlaks kaks peamist tõket, mis aeglustavad e-hangete
kasutuselevõttu: 1. Teatavate sidusrühmade tegevusetus.
Kõhklevaid hankijaid ja tarnijaid on raske veenda muutma sissejuurdunud tavasid
ning panna neid mõistma, et kasu on käegakatsutav ning et nad teenivad oma
investeeringud mõistliku aja jooksul tagasi. 2. Turu killustatus, mis
tuleneb sellest, et ELis (ja vahel ka ühe liikmesriigi piires) on kasutusel
erinevad ja vahel tehniliselt keerukad süsteemid ning mis võib suurendada
ettevõtjate/tarnijate kulusid. Kõige raskem ülesanne on seega veenda
sidusrühmi võtma kasutusele uusi elektroonilisi lahendusi ning tagada, et
kasutatavad süsteemid lihtsustavad kogu ELis juurdepääsu kõnealustele
väärtuslikele turgudele. E-hangete tegevuskava 2010. aasta hinnangu tulemused[16] näitavad, et e-hangete
kasutuselevõtuks on vaja võtta täiendavaid meetmeid, kuna e-hangete
läbiviimiseks vajalik tehnoloogia on nüüd kasutusvalmis. Mainitud tõkete
kõrvaldamiseks kavatseb Euroopa Komisjon võtta vastu nii õigusakte kui ka muid
meetmeid. Kõnealuseid meetmeid kirjeldatakse allpool. 3.1. Tõhusa õigusraamistiku
loomine Käesolevas teatises kirjeldatud strateegia
põhineb e-hankeid käsitlevatel sätetel, mis sisalduvad Euroopa Komisjoni 2011.
aasta detsembris vastu võetud seadusandlikes ettepanekutes, millega asendatakse
praegune õigusraamistik. See lähtub eeldusest, et kõnealused ettepanekud
võetakse vastu oluliste muudatusteta. See ei mõjuta siiski seadusandliku
menetluse tulemusi, mida e-hankesüsteeme rakendavad organisatsioonid peavad
arvesse võtma. Avaliku sektori hankeid käsitleva ettepanekuga[17] nähakse ette järkjärguline
üleminek täielikult elektroonilistele teabevahenditele. Need vahendid tehakse
ülevõtmise tähtajaks hankemenetluse mõne etapi ja osaleja puhul kohustuslikuks:
nt hanketeated tuleb TED andmebaasi[18]
saata elektrooniliselt ning need peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad.
Ka kesksed hankijad peaksid mainitud tähtajaks minema üle täielikult
elektroonilisele teabevahetusele, mis hõlmaks pakkumuste elektroonilist esitamist
(e-esitamist). Kõigilt muudelt hankijatelt nõutakse elektrooniliste vahendite
kasutuselevõttu hankemenetluse kõigi etappide puhul hiljemalt kaks aastat
pärast ülevõtmise tähtpäeva, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Ettepanek hõlmab ka täiustatud sätteid,
millega reguleeritakse teatavaid elektroonilisi menetlusi ja vahendeid, nagu
näiteks dünaamilised hankesüsteemid (DPS), elektroonilised oksjonid
(e-oksjonid) ja elektroonilised kataloogid (e-kataloogid). Lisaks saab
e-CERTIS’est kaks aastat pärast ülevõtmise tähtpäeva kohustuslik teabekeskus.
Selles loetletakse tõendid ja avaldused, mida võib nõuda hankemenetluse pakkuja
sobivuse tõendamiseks ning sellega kehtestatakse liikmesriikide jaoks
samaväärsuse kriteeriumid. Sellega suurendatakse selgust ja õiguskindlust
seoses liikmesriikide nõutavate tõendite ja avaldustega, eelkõige piiriüleste
pakkumuste puhul[19]. Võrgustiku sektori hankijaid käsitlevas
ettepanekus[20]
sisalduvad e-hangete sätted sarnanevad põhijoontes avaliku sektori ettepaneku
sätetele. Ka kontsessioone käsitlev ettepanek[21]
hõlmab elektroonilisi teabevahendeid käsitlevaid nõudeid ning sellega nähakse
ette kahe aasta asemel viieaastane üleminekuaeg. Kui komisjoni ettepanekud
2012. aasta lõpuks (Euroopa Ülemkogu 30. jaanuari 2012. aasta mitteametlikul
istungil kinnitatud tähtaeg) vastu võetakse, toimuks ettepanekutega hõlmatud
hankemenetlustest valdav enamik 2016. aasta keskpaigaks elektrooniliste
teabevahendite abil. Ettepanekutega toetatakse ka teabe ja
parimate tavade jagamist ning tõhusamat koostööd, mis põhineb siseturu
infosüsteemi (Internal Market Information System − IMI)
kasutamisel; IMI on turvaline võrgurakendus, mis võimaldab EMP pädevatel
asutustel suhelda kiiresti ja lihtsalt teiste liikmesriikide asutustega.
Edaspidi tuleks uurida võimalusi IMI rakenduse ja e-Certise vahelise sünergia
loomiseks. E-hangete etapiviisiline kasutuselevõtt annaks
kõigile sidusrühmadele aega rakenduslike probleemide lahendamiseks, tagades
samas, et muutuste tempo kiireneb ning kõik liikmesriigid järgivad üldist
ajakava. Eesmärk on vältida elektrooniliste ja paberipõhiste menetluste pikaajalist
kõrvuti eksisteerimist, mis suurendaks märkimisväärselt nii hankijate kui ka
ettevõtjate kulusid. Komisjon innustab liikmesriike alustama võimalikult
kiiresti vajalikku ettevalmistustööd, et tagada asjaomaste sätete õigeaegne
järgimine. Komisjon jälgib liikmesriikide edusamme ja esitab nende kohta
avalikke aruandeid, nagu on kirjeldatud punktis 3.5. Komisjoni ettepanekud toetavad
e-hankesüsteemide koostalitlusvõimet ning sisaldavad sätteid, mis aitavad
tagada, et hankijaid ei takistaks eri süsteemides pakkumuste esitamisel
tehnilised tõkked. Selleks antakse komisjonile volitused võtta mitmes
valdkonnas vastu delegeeritud õigusakte, millega tehakse kohustuslikuks
teatavate tehniliste standardite kasutamine. Lähtutakse asjaomaste
standardiorganisatsioonide tööst ning e-hangete eksperdirühma soovitustest (vt
punkt 3.2). Lisaks töötatakse praegu Euroopa digitaalarengu tegevuskava raames
välja suuniseid standardite kasutamise kohta IKT-süsteemide hangetes[22]. Ehkki seadusandlike ettepanekutega ei muudeta
elektrooniliste allkirjade (e-allkirjade) kasutamist kohustuslikuks, on nende
eesmärk võimaldada e-allkirju kasutada soovivatel ametiasutustel seda
paindlikumalt teha ning samas suurendada e-allkirja lahenduste piiriülest
koostalitlusvõimet. Kui ametiasutused nõuavad elektroonilisi allkirju
käsitlevas direktiivis 1999/93/EÜ määratletud täiustatud elektroonilise
allkirja kasutamist, peavad nad aktsepteerima komisjoni otsuses 2009/767/EÜ
sätestatud usaldusnimekirjas osutatud kvalifitseeritud elektroonilise sertifikaadi
poolt toetatavaid e-allkirju. Seega toetatakse ettepanekutega teenuste
direktiiviga ette nähtud lähenemisviisi. Komisjon hindab praegu uut elektroonilise
tuvastamise, autentimise ja e-allkirjade raamistikku, et suurendada selliste
süsteemide usaldusväärsust ja turvalisust ning tagada nende kasutushõlpsus ja
koostalitlusvõime kogu ELis. Seadusandlik ettepanek loodetakse vastu võtta
2012. aasta 2. kvartali lõpuks. Põhimeetmed: (1)
Euroopa Parlament ja
nõukogu lepivad kokku uues õigusraamistikus, millega
nähakse ette täielik üleminek e-hangetele. Tähtaeg: vastuvõtmine 2012. aasta lõpuks. (2)
Vajaduse korral ühtlustab Euroopa
Komisjon delegeeritud õigusaktidega tehnilisi nõudeid. Tähtaeg: pärast uute direktiivide
vastuvõtmist. (3)
Euroopa Komisjon teeb
ettepaneku elektroonilise tuvastamise, autentimise ja
e-allkirjade uue õigusraamistiku vastuvõtmiseks. Tähtaeg: 2012. aasta 2. kvartal 3.2. Parimatel tavadel põhinevate
praktiliste lahenduste toetamine Hiljuti vastuvõetud seadusandlikud ettepanekud
on vajalik eeldus e-hangete edukaks kasutuselevõtuks ELis, kuid nendest ei
piisa. Lisaks on vaja mitteseadusandlikke meetmeid, mis toetaksid
liikmesriikide täielikku üleminekut e-hangetele ja aitaksid lahendada teatavaid
praktilisi probleeme, mis praegu takistavad e-hangete kasutuselevõttu. Infotehnoloogia on praeguseks piisavalt
arenenud uue põlvkonna e-hankesüsteemide rakendamiseks. Avaliku sektori
hankijate jaoks on muutunud kättesaadavaks uued võimalused, mida erasektoris
juba kasutatakse ning mis võimaldavad neil hankeprotsessi lihtsustada ja
tõhustada, ohustamata seejuures põhimõtteid, millest riigihanked peavad
avalikes huvides lähtuma, nagu läbipaistvus, konkurentsi tagamine, VKEde ja
piiriüleste pakkujate kaasamine jne. Komisjoni seadusandlikud ettepanekud tuginevad
lihtsustamise põhimõttele ning lihtsus peab jääma prioriteediks ka
e-hanke praktiliste lahenduste kaalumisel. Selliste lahendustega tuleks tagada
optimaalne tasakaal tulemuslikkuse, kulutasuvuse ja juurdepääsetavuse vahel,
järgides samas loomulikult ka ELi õigusaktide sätteid. Kõnealused süsteemid
tuleks kavandada nii, et tagada VKEde täielik osalemine hanketurul kooskõlas
väikeettevõtluse algatusega „Small Business Act” ja põhimõttega „Kõigepealt
mõtle väikestele”. Üks eesmärk peaks olema teha e-esitamine võimalikult
lihtsaks, kõrvaldades tõkked, mis praegu tihti takistavad uustulnukaid
kasutamast mõne platvormi puhul nõutavaid koormavaid registreerimis- või
autentimismenetlusi, mis mõnel juhul nõuavad selliseid vahendeid, mis on
kättesaadavad ainult asjaomases riigis. Selliste probleemide lahendamiseks on komisjon
moodustanud e-hanke eksperdirühma (e-TEG), mille ülesanne on koostada lepingu
sõlmimisele eelneva etapi projekt, mis on parimate lahenduste väljatöötamise
aluseks. Eesmärk on propageerida lahendusi, millega saavutatakse optimaalne
tasakaal kasutushõlpsuse ja muude omaduste, nt turvalisuse vahel. Eksperdirühma
üheks peamiseks ülesandeks on töötada välja e-esitamise toimiv mudel, sest
esitamisega seotud probleemid on praegu e-hangete laiemal kasutuselevõtul kõige
suuremaks takistuseks. Eksperdirühm toetab ka käimasolevat tööd standarditega,
mida tehakse näiteks Euroopa Standardikomitee BII töörühmas. Kasutades etalonina kõnealust projekti, esitab
e-TEG ka soovitused meetmete kohta, mida ELi institutsioonid ja liikmesriigid
peavad võtma, et toetada selliste e-hankeplatvormide laialdast kasutuselevõttu,
millega tagatakse piiriülene juurdepääs ja mida saavad hõlpsasti kasutada kõik
ettevõtjad, eelkõige VKEd, säilitades samas liikmesriikide autonoomia riiklikele
vajadustele kõige paremini vastavate selliste lahenduste väljatöötamisel, mida
saab olemasolevate platvormidega integreerida. Samal ajal on komisjon algatanud Euroopa
praeguste e-hangete tavade võrdleva uuringu. Selle tulemusena avaldatakse nn kuldraamat
parimate rakendustavade kohta, mis põhineb olemasolevate e-hankeplatvormide
hindamisel selliste kriteeriumide alusel nagu juurdepääsetavus, kasutushõlpsus
ja kulutasuvus. Selle töö tulemusi kasutatakse heade tavade propageerimiseks
liikmesriikide ja e-hangete infrastruktuuri investeerivate ametiasutuste
hulgas. Põhimeetmed: (4)
e-TEGi eksperdirühm annab soovitused parimate
e-hankesüsteemide propageerimise kohta, et hõlbustada piiriülest juurdepääsu ning lihtsustada e-hangete
kasutamist kõigi äriühingute jaoks. Tähtaeg: 2013. aasta algus. (5)
Euroopa Komisjon avaldab aruande e-hangete parimate tavade kohta. Komisjon kasutab neid tulemusi parimate tavade
edendamiseks kogu ELis. Tähtaeg: 2013. aasta keskpaik. 3.3. E-hangete infrastruktuuri
kasutuselevõtu toetamine Komisjon on edendanud piiriüleste e-hanke
lahenduste rakendamist osaliselt konkurentsivõime ja uuendustegevuse
raamprogrammist rahastatava katseprojekti PEPPOL (Pan-European Public
Procurement On-Line)[23]kaudu.
PEPPOLi eesmärk ei ole luua e-hankeplatvormi, vaid suurendada liikmesriikides
juba olemasolevate platvormide koostalitlusvõimet. Projekt lõpeb 2012. aasta
keskel ning komisjon kavatseb PEPPOLi raames toetada mitme
koostalitlusvõimelise lahenduse jätkusuutlikkust. Lisaks on konkurentsivõime ja
uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) alusel praegu käimas uus projektikonkurss,
kuhu oodatakse taotlusi avalike teenuste põhielementide ulatusliku, ühtse ja
korduvkasutatava kogumi väljatöötamiseks CIPi praeguse viie pilootprojekti
(sealhulgas PEPPOL) käigus tehtud töö ühendamise ja lõpuleviimisega[24]. Mitmeaastase
finantsraamistiku osana on komisjon teinud ettepaneku Euroopa Ühendamise
Rahastu (CEF)[25]
programmi algatamiseks. Programmi eesmärk on toetada investeeringuid, mis
tehakse piiriüleste avalike teenuste osutamiseks vajaliku taristu (st avalikke
huve teenivad põhilised digitaalteenuste taristud) kasutuselevõtmiseks.
Kõnealuste taristute kavandatav eelarve on ligikaudu kaks miljardit eurot ning
e-hanked on üks peamisi arutlusel olevaid teenuseid. Praeguste hinnangute
kohaselt käivitatakse CEFi raames rahastatavad projektid aastatel
2014−2015 . Lisaks kasutab komisjon kavandatava ühise
strateegilise raamistiku alusel struktuurifonde, et täiendada CEFi raames
tehtavaid investeeringuid ning toetada e-hangete kasutamist Euroopa avaliku
halduse asutustes. Põhimeetmed: (6)
Euroopa Komisjon toetab alates 2012.
aasta keskpaigast PEPPOLi elementide jätkusuutlikkust. (7)
Euroopa Komisjon rahastab ja toetab Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu e-hangete taristu
väljaarendamist kogu Euroopas.
Euroopa Komisjon algatab projekte aastatel 2014−2015. (8)
Euroopa Komisjon kasutab struktuurifonde e-hangete kasutuselevõtu toetamiseks kogu Euroopas kooskõlas 2014−2020.
aasta ühise strateegilise raamistikuga. 3.4. Teavitamisstrateegia Teatavate sidusrühmade tegevusetusest
ülesaamiseks (vt eespool punkt 3), käivitab komisjon laiaulatusliku
teavitamisstrateegia, mille eesmärk on teavitada hankijaid ja tarnijaid
e-hangete eelistest ja sellest, kuidas neid eeliseid täielikult ära kasutada.
Strateegia toetub mitmesugustele vahenditele, sh: ·
ettevõtlusvõrgustik Europe Enterprise, mis pakub
Euroopa VKEdele suunatud nõustamist pakkumisvõimaluste kohta, mis e-hanked
nende jaoks kogu ELis avavad; ·
iga-aastased avatud uste päevad / Euroopa
piirkonnade ja linnade nädalad, võrgustike loomise programmid (Urbact/INTERREG)
ning muud heade tavade edendamise vahendid, mida komisjon kasutab kohalike ja
piirkondlike omavalitsuste teavitamiseks e-hangete eelistest ning headest
tavadest. Komisjon kavatseb hakata korraldama ka
iga-aastast kõrgetasemelist e-hangete konverentsi, kus eri sidusrühmad arutavad
e-hangete viimaseid arengusuundi. Esimene konverents toimub 2012. aasta keskel. Põhimeetmed: (9)
Euroopa Komisjon
rakendab laiaulatuslikku teavitamisstrateegiat, et teavitada ametiasutusi ja äriühinguid
e-hangete pakutavatest võimalustest ja eelistest. (10)
Euroopa Komisjon hakkab alates
2012. aasta keskpaigast korraldama iga-aastaseid
e-hangete konverentse. 3.5. E-hangete kasutuselevõtu ja
eeliste jälgimine Üks vajalikke tingimusi ELi ja liikmesriikide
poliitikakujundajate tööks e-hangete kasutuselevõtu jälgimisel ja juhtimisel on
võime jälgida arengusuundi ning mõõta muutuste mõju. Nii ELi, liikmesriikide
kui ka kohalike omavalitsuste tasandi poliitikakujundajad on huvitatud
usaldusväärse ja võrreldava teabe olemasolust, et optimeerida üleminekut
traditsioonilistelt protsessidelt elektroonilistele. Seega on vaja töötada
välja teatav hulk näitajaid, mis annaksid hea ettekujutuse nii e-hangete
kasutuselevõtust kui ka sellega kaasnevast tõhususe kasvust. Selle olulise vajaduse täitmiseks on komisjon
algatanud uuringu eesmärgiga töötada välja kogu ELi hõlmavad e-hangete
näitajad. Kõnealuse projekti raames antakse ülevaade edusammudest ning pannakse
sisuline alus aruandluskorrale, mida hakatakse tulevikus kasutama, et kajastada
e-hangete kasutamist ja majanduslikku mõju kogu ELis. Aruandlus põhineb
e-hankeplatvormide suutlikkusel genereerida pärast e-hangetele üleminekut
andmeid ühesuguste näitajate kohta. Selliseid andmeid saab koguda ja töödelda
eri tasanditel, et peaaegu reaalajas saada vajalikku teavet kõigi e-hangete
kohta ELis. Et järjekindlalt toetada eesmärki minna ELis
täielikult üle e-hangetele, kavatseb komisjon tähelepanelikult jälgida nii
e-hangete kasutuselevõttu kui ka nende majanduslikku mõju ning avaldab
e-hangete kohta 2013. aasta keskpaigaks aruande. Aruandes käsitletakse
saavutatud edu ja veel lahendamata probleeme ning esitatakse soovitused
järgmiste sammude kohta. Tuginetakse ka eespool mainitud uuringu raames välja
töötatud näitajatele. Põhimeetmed: (11)
Euroopa Komisjon paneb
aluse elektroonilistele
süsteemidele, millega jälgitakse hankekulusid reaalajas. Tähtaeg: 2013. aasta
keskpaik. (12)
Euroopa Komisjon avaldab e-hangete aastaaruande.
Tähtaeg: esimene aruanne avaldatakse 2013. aasta keskpaigaks. 4. Komisjoni eeskuju Olulise hankijana on Euroopa Komisjon teadlik
oma kohustusest kulutada raha nii otstarbekalt kui võimalik ning tagada, et
komisjoni enda hankemenetlused on võimalikult tõhusad ja tulemuslikud. See
hõlmab e-hangete potentsiaali ärakasutamist. Digitaalarengu tegevuskava[26] ja e-valitsuse 2011.–2015.
aasta tegevuskava [27]
kohustavad Euroopa Komisjoni rakendama e-komisjoni 2011.–2015. aasta põhjalikku
tegevuskava, mis hõlmab ka täielikult elektroonilisi hankeid, avaliku sektori
teabestrateegiat ja läbipaistvuspoliitikat. Komisjon loodab võtta e-komisjoni
tegevuskava vastu 2012. aasta teise poolaasta lõpuks. Komisjon viib juba läbi nii lepingu
sõlmimisele eelneva kui ka sellele järgneva etapi katseprojekte, näiteks
projektid e-Tendering[28]
ja e-Prior[29].
Kõnealuste projektide põhjal töötatakse välja hankeahela kõiki etappe hõlmav
üldlahendus. Tänu projektile e-Prior (mida rakendatakse ISA programmi raames[30]), on komisjoni informaatika
peadirektoraadis (DIGIT) alates 2009. aastast kasutatud e-arveldamist, millel
on tavapärase paberipõhise arveldamise ees märkimisväärseid eeliseid, nagu
näiteks: andmete parem kvaliteet; lühem töötlusaeg; andmete kodeerimise ja
lisade skaneerimise vajaduse puudumine, mis märkimisväärselt vähendab
inimeksimusi. Alates 2012. aasta algusest on e-arveldamine (ja järk-järgult ka
muud e-hangete protsessid) kohustuslik ka komisjoni muude peadirektoraatidele
ja Euroopa Liidu ametitele, kes kasutavad DIGITi raamlepinguid. Järgmisel arenguetapil keskendutakse
elektroonilise esitamise süsteemi loomisele, mis on lepingu sõlmimisele eelneva
etapi tõenäoliselt kõige keerukam osa. Enne 2012. aasta lõppu viiakse
kavakohaselt läbi e-esitamise etapi teostatavusuuring ja sellele järgnev
katseline rakendamine. Kavandatav süsteem oleks täielikult
koostalitlusvõimeline projekti PEPPOL raames välja arendatud infrastruktuuriga.
Lisaks on tarkvara tehtud ja seda tehakse ka edaspidi avatud lähtekoodiga
kättesaadavaks väliskasutajatele ja arendajatele. Praegu testitakse avatud
e-Prior’it ning selle kasutuselevõtmist kaaluvad mitme riigi, näiteks Kreeka,
Norra ja Portugali avaliku sektori hankijad. Täites digitaalarengu tegevuskava ja
e-valitsuse tegevuskava raames võetud kohustusi, kavatseb Euroopa Komisjon
ülemineku täielikult elektroonilisele hankesüsteemile, mis hõlmaks nii lepingu
sõlmimisele eelnevat kui ka järgnevat etappi, lõpule viia 2015. aasta juuni
lõpuks. Komisjoni kõrgetasemeline IT-komitee (HLCIT) otsustas 2011. aasta
detsembris alustada vajalikku ettevalmistustööd. Euroopa Komisjon teeb tihedat
koostööd teiste ELi institutsioonide, organite ja asutustega, et aidata neil
võimaluse korral integreerida hankemenetlustesse e-hanke lahendusi. Põhimeetmed: (13)
Euroopa Komisjon läheb täielikult üle e-hangetele 2015. aasta keskpaigaks (üks aasta enne
liikmesriikide tähtaega). (14)
Euroopa Komisjon teeb oma e-hanke lahendused
kättesaadavaks oma
infrastruktuuri loovatele liikmesriikidele, et vähendada investeeringukulusid. 5. E-hangete rahvusvaheline mõõde WTO riigihankelepingu praegune tekst sisaldab
väga vähe sätteid e-hangete kohta ning sellega nähakse ette üksnes
lepinguosaliste korrapärased konsultatsioonid kõnealuse valdkonna arengu üle.
WTO riigihankelepingu muudatused, milles hiljuti kokku lepiti, kujutavad endast
olulist sammu paremuse poole, kuna nendega tunnistatakse elektrooniliste hankevahendite
kasutamise vajalikkust ning edendatakse seda ning elektrooniliselt sõlmitud
lepingud kuuluvad nüüd sõnaselgelt kõnealuse lepingu reguleerimisalasse.
Kehtestatakse elektrooniliste vahendite kasutamise üldised põhimõtted ning
kohaldatakse erieeskirju muu hulgas teadete elektroonilise avaldamise ja
elektrooniliste oksjonite kasutamise suhtes. Lisaks kõnealustele õigusnormidele
muutuvad oluliseks riikidevahelised mitteametlikud konsultatsioonid
e-hankesüsteemide kasutamise üle, et vältida uusi takistusi piiriüleste
lepingute sõlmimisel. Ühine juhindumine kvaliteetsetest rahvusvahelistest
standarditest peaks aitama saavutada vajalikku avatust ning koostalitlusvõimet. E-hangete üha tähtsamaks muutuvat
rahvusvahelist mõõdet silmas pidades tuleb tagada e-hankesüsteemide avatus
kõikide jurisdiktsioonide alla kuuluvatele pakkujatele, eelkõige WTO
riigihankelepingu osalistele. Euroopa Komisjon püüab seetõttu edaspidi
aktiivsemalt osaleda asjaomastel rahvusvaheliste standarditega seotud
foorumitel ning kaasata e-hanked süstemaatilisemalt oma peamiste
kaubanduspartneritega peetavasse kahepoolsesse reguleerimisalasesse dialoogi. Põhimeetmed: (15)
Euroopa Komisjon edendab rahvusvahelist reguleerimisalast dialoogi avatud e-hankesüsteemide üle ning jälgib aktiivselt olulist tööd rahvusvaheliste standardite valdkonnas. 6. Järeldus Üleminek täielikult elektroonilistele
hangetele ei ole esmajoones tehniline ega tehnoloogiline ülesanne. See on
kõigepealt majanduslik ja poliitiline eesmärk, mille saavutamiseks on vajalik
kindel tahe kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Seepärast palub komisjon
liikmesriikidel ja Euroopa Parlamendil anda selge poliitiline signaal oma
soovist seda eesmärki saavutada, eelkõige võttes enne käesoleva aasta lõppu
vastu läbi vaadatud seadusandliku paketi riigihangete valdkonnas, nii et 2016.
aasta keskpaigaks viidaks ELis edukalt lõpule täielik üleminek e-hangetele. [1] Elektrooniliste sidevahendite kasutamine ja tehingute
elektrooniline töötlemine avaliku sektori organisatsioonide poolt, kui nad korraldavad
asjade, teenuste või ehitustööde riigihankeid. [2] KOM (2010) 245. [3] KOM(2010) 743, 15. detsember 2010. [4] Vastavalt 24. novembril 2005. aastal Manchesteris vastu
võetud ministrite deklaratsioonile on 2010. aastaks „kõik avaliku halduse
asutused kogu Euroopas suutelised läbi viima 100 % hangetest
elektrooniliselt” ning samaks aastaks toimub „vähemalt 50 % ELi
riigihangete piirmäära ületavatest riigihankemenetlustest elektrooniliselt”: http://ec.europa.eu/information_society/activities/egovernment/docs/pdf/manchester_declaration.pdf. [5] Täiendav teave vt http://www.pps.go.kr/english/ [6] 20. detsembri 2011. aasta ettepanekud: KOM(2011) 895
lõplik; KOM(2011) 896 lõplik ja KOM(2011) 897 lõplik [7] Ühtse turu aktiga määratakse kindlaks mitmesugused
meetmed Euroopa majanduse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks. [8] Ettepanekutega nähakse ette e-hangete kohustuslik
kasutuselevõtt hiljemalt kaks aastat pärast ülevõtmise tähtaega, mis
vastuvõtmise praeguse ajakava kohaselt peaks võimaldama rakendamist 2016. aasta
keskpaigaks. [9] Hankeprotsessid hõlmavad kaht põhietappi: lepingu
sõlmimisele eelnev etapp ja lepingu sõlmimisele järgnev etapp. Esimene hõlmab
kõiki hanke etappe kuni lepingu sõlmimiseni (teadete avaldamine, juurdepääs
hankedokumentidele, pakkumuste esitamine, taotluste hindamine ja lepingu
sõlmimine). Teine hõlmab kõiki lepingu sõlmimisele järgnevaid etappe
(tellimine, arveldamine ja maksmine). [10] Vt Euroopa Komisjoni aruanne 2010. aasta riigihangete
näitajate kohta: http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/docs/indicators2010_en.pdf [11] E-hangetele üle läinud avaliku sektori / võrgustiku
sektori hankijad räägivad üldiselt 5−20 % säästust, mis tuleneb
peamiselt hinna vähenemisest. [12] Vt Lukas Vogel, Macroeconomic effects of cost savings
in public procurement, Economic Papers 389, november 2009 (majandus- ja
rahandusküsimuste peadirektoraat, Euroopa Komisjon): http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/publication16259_en.pdf.
[13] Vt E-procurement - Public procurement worth two
trillion euros needs smarter spending, Deutsche Bank Research (veebruar 2011):
http://www.dbresearch.de/PROD/DBR_INTERNET_DE-PROD/PROD0000000000269867.PDF. [14] Siin esitatud näited sai Euroopa Komisjon otse
mitmesugustelt ametiasutustelt ja sidusrühmadelt. [15] Kokkuvõte tagasisidest, mis anti rohelisele raamatule
e-riigihangete laiema kasutuselevõtu kohta http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2010/e-procurement/synthesis_en.pdf. [16] Tegevuskava ja sellega seotud dokumente, sealhulgas 2010.
aasta hinnangut vt: http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/e-procurement/documents/index_en.htm. [17] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
riigihangete kohta (KOM(2011) 896 lõplik. [18] TED (Tenders Electronic Daily) on Euroopa Liidu Teataja
kaasande internetiversioon, mis annab teavet Euroopa riigihangete kohta. [19] Täiendavat teavet e-CERTIS’e kohta vt veebisait Europa: http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/e-procurement/e-certis/index_en.htm. [20] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles
käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris
tegutsevate üksuste hankeid (KOM(2011) 895 lõplik). [21] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (KOM(2011) 897 lõplik). [22] Euroopa digitaalarengu tegevuskava meede „Suunised IKT
standardimise ja riigihangete vaheliste seoste kohta”. [23] http://www.peppol.eu [24] Vt http://ec.europa.eu/information_society/activities/ict_psp/projects/index_en.htm. [25] Üleeuroopaliste võrkude ühise rahastamisvahendi CEFi
ettepanek tehti 2011. aastal. Vt komisjoni teatis „Euroopa integreeritud
taristuid käsitlev majanduskasvupakett”, KOM(2011) 676. Vt ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu,
KOM(2011) 665 [26] KOM(2010) 245, 19. mai 2010. [27] KOM(2010) 743, 15. detsember 2010. [28] https://etendering.ted.europa.eu/ [29] E-PRIOR on Euroopa Komisjonis välja töötatud lahendus. See
on tehtud väliskasutajatele kättesaadavaks avatud lähtekoodiga lahendusena
(„Avatud e-PRIOR”). Vt https://joinup.ec.europa.eu/software/openeprior/description.
[30] http://ec.europa.eu/isa/