This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52011PC0810
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL laying down the rules for the participation and dissemination in 'Horizon 2020 – the Framework Programme for Research and Innovation (2014-2020)'
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad
/* KOM/2011/0810 lõplik - 2011/0399 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad /* KOM/2011/0810 lõplik - 2011/0399 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Programmi „Horisont 2020” käsitlevate ettepanekute
kogumiga toetatakse täielikult Euroopa 2020. aasta strateegiat, milles on
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamise keskse
teemana välja toodud teadusuuringud ja innovatsioon. Kõnealune kogum hõlmab
ettepanekuid raamprogrammi „Horisont 2020” kohta, ühtseid osalemis- ja
levitamiseeskirju, ühtset eriprogrammi programmi „Horisont 2020” rakendamiseks
ning eraldi ettepanekut programmi „Horisont 2020” nende osade kohta, mis
vastavad Euratomi asutamislepingule. Programmi „Horisont 2020” eesmärk on toetada
Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatust „Innovaatiline liit”[1] ning programmi põhimõtte ja
eeskirjade kohaselt tuleb teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitleda tunduvalt
strateegilisemalt. Kõik poliitilised vahendid ja meetmed on kavandatud toetama
teadusuuringuid ja innovatsiooni ning selliselt, et arendada veelgi Euroopa
teadusruumi, et teadmised, teadlased ja tehnoloogia saaksid vabalt liikuda, ning
kiirendada innovatsiooni turustamist ja levitamist ühtsel turul. Kavandatud eeskirjade koostamisel lähtuti kahest
eesmärgist. –
Tagada ühtne ja piisavalt paindlik õigusraamistik,
mis lihtsustaks osalemist, looks nii teadusuuringuid kui ka innovatsiooni hõlmava
ühtsema vahendite kogumi ning suurendaks teaduslikku ja majanduslikku mõju,
vältides samas dubleerimist ja killustumist. –
Lihtsustada osalejate jaoks tingimusi ja menetlusi
tõhusama rakendamise eesmärgil, võttes arvesse vajadust tagada lihtne juurdepääs
kõigile osalejatele. Selleks et kohaldada eespool nimetatud põhimõtteid
ja viia eeskirjad vastavusse uue raamprogrammi tunnusjoonte ja eesmärkidega,
lähtuti osalemis- ja levitamiseeskirjade koostamisel järgmistest uuendustest. –
Eeskirju kohaldatakse programmi „Horisont 2020”
kõigi osade suhtes, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja
187 kohased algatused, praegu konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi
rakendusalasse kuuluvad meetmed ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi
tegevus. Teadusuuringute ja innovatsiooni alaste meetmete olemuslikke erinevusi
arvestav paindlikkus tagatakse asjakohaste eranditega ning tööprogrammides on
võimalik sätestada konkreetsed osalemise üksikasjad. –
Liidu rahalise toetusega seotud osalemise eeskirjad
põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud määrusel Euroopa Liidu
aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta,[2] tänu millele on liidu poliitika
rakendamist ühtlustatud ja tõhustatud. –
Toetuse vormis antavat liidu rahalist abi
käsitlevaid finantssätteid on selgitatud ja lihtsustatud. Nendega on
kehtestatud ühtne rahastamismäär, mis sõltub programmi „Horisont 2020” alusel
rahastatava meetme liigist ning ilma osalejatel vahet tegemata. Kavandatakse
kasutada ka rohkem ühekordseid summeeritud väljamakseid, kindlasummalisi
makseid ning ühikuhindade astmikku. –
Kõnealuste eeskirjade kohaselt aktsepteeritakse
otsekulude puhul üldiselt toetusesaajate tavapärast raamatupidamist, mille
suhtes kohaldatakse minimaalselt piiravaid tingimusi. Toetusleping hõlmab
täiendavaid lihtsustamissätteid, tagades toetusesaajatele õiguskindluse
programmi „Horisont 2020” alusel rakendatud meetmetega seotud kulude
toetuskõlblikkuse suhtes. Kõnealused lihtsustamissätted hõlmavad muu hulgas
tööaja arvestamise nõuete selget määratlust ning objektiivseid viiteid seoses
aastase töötundide arvuga. –
Kaudsete kulude puhul on oluliselt lihtsustatud
arvutamist; hüvitamise korral põhineb kindel määr osalejate otsestel
toetuskõlblikel kogukuludel, kusjuures üksnes mittetulunduslikel
õigussubjektidel on võimalik tegelikke kulusid deklareerida. –
Uute rahastamisvormide suhtes kohaldatavad
eeskirjad võimaldavad suuremat paindlikkust, nt seoses auhindadega, mida
antakse eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks või seoses
kommertskasutusele eelneva hanke ja innovaatiliste lahenduste riigihangetega,
ning samuti seoses finantsinstrumentidega. –
Võttes arvesse seitsmenda raamprogrammi raames
loodud osalejate tagatisfondi tõendatud tõhusust kaitsemehhanismina, uuendatakse
seda kogu programmi „Horisont 2020” kestuse jooksul selgemate eeskirjadega ning
nähakse ette võimalus selle laiendamiseks, et katta EURATOMi raamprogrammi
alusel rakendatud meetmetega seotud riske. –
Intellektuaalomandit ning tulemuste kasutamist ja
levitamist käsitlevate eeskirjade väljatöötamisel on võetud aluseks seitsmenda
raamprogrammi laialdaselt tunnustatud sätted, mida on veelgi täiustatud ja
selgitatud. Konkreetselt on nüüd pööratud rõhku teadusväljaannetele avatud
juurdepääsule ning katsetuste puhul avatakse tulevikus juurdepääs ka muudele
tulemustele. Võeti arvesse laiendatud rakendusala ja uusi rahastamisvorme,
samuti vajadust muuta eeskirjad kõnealuses valdkonnas paindlikumaks, et
vajaduse korral kehtestada täiendavad või konkreetsed sätted. Nähakse ette
kasutusõiguste andmine Euroopa Liidule ning julgeolekualaste teadusuuringute
puhul ka liikmesriikidele. Lisaks ühtlustatakse ja soodustatakse kolmandate
riikide õigussubjektide osalemist programmi „Horisont 2020” kohastes meetmetes
kooskõlas aluslepingus sätestatud rahvusvahelise koostöö eesmärkidega,
tuginedes vastastikusele kasule ja võttes arvesse tingimusi, mis käsitlevad
Euroopa Liidu üksuste osalemist kolmandate riikide programmides. Selge ja kindel raamistik annab osalejatele
suurema paindlikkuse määrata kindlaks kõige sobivam sisekord oma meetmete
rakendamiseks. See peaks soodustama ja lihtsustama teadusuuringutega tegelevate
kõigi sidusrühmade, sealhulgas väikeste teadusüksuste, eelkõige VKEde
osalemist. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA
MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Ettepaneku ettevalmistamisel võeti igati arvesse
vastuseid, mis saadi ulatuslikul avalikul arutelul, mille aluseks oli roheline
raamat „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni
rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”, KOM(2011) 48. Arvamusi
esitasid Euroopa Ülemkogu, liikmesriigid ning tööstussektori eri sidusrühmade,
akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad. Konsultatsioonide käigus toodi välja järgmised
probleemid. –
Osaleja seisukohast tekitavad kõige rohkem
probleeme haldusmenetluste keerukus ja halduskoormus. –
Osalejate arvates on väga koormav järgida sõltuvalt
liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist eri eeskirju ning seetõttu
kutsuti üles ühtlustama instrumente käsitlevaid eeskirju. –
Lisaks märgiti vajadust saavutada tasakaal riski ja
usalduse vahel. Liiga paljud menetlused, eelkõige finantskontrollid,
tunduvad praegu olevat koostatud selleks, et tagada väga madal veamäär,
mistõttu peetakse kontrollimehhanismi jäigaks ja ülemääraseks. Kõnealuste eeskirjadega kehtestatud põhimõtteid on
käsitletud ametlikus mõjuhinnangus. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG
1.1.
Õiguslik alus
Poliitika eesmärkide saavutamiseks integreeritakse
teadus- ja innovatsioonitegevus sujuvalt programmi „Horisont 2020” õigusaktide
paketti. Osalemis- ja levitamiseeskirjad põhinevad Euroopa
Liidu toimimise lepingu jaotistel „Tööstus” ning „Teadusuuringud ja tehnoloogia
arendamine ning kosmos” (artiklid 173, 183 ja 188).
1.2.
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte
Programm „Horisont 2020” on kavandatud selliselt,
et ELi lisandväärtus ja mõju oleksid võimalikult suured, ning selles
keskendutakse eesmärkidele ja meetmetele, mida liikmesriigid üksi tegutsedes ei
suuda lahendada. Osalemis- ja levitamiseeskirjad on ette nähtud programmi
„Horisont 2020” ettepaneku rakendamise hõlbustamiseks ning seepärast
kohaldatakse selles esitatud analüüsi subsidiaarsuse kohta. Proportsionaalsuse põhimõte on täidetud, sest
kavandatud lihtsustamise ja ratsionaliseerimise kaudu tagatakse, et ELi meede
ei läheks programmi „Horisont 2020” rakendamisega seotud eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale. 2011/0399 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse teadusuuringute ja
innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja
levitamiseeskirjad (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikleid 173 ja 183 ning artikli 188 teist lõiku, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[3], võttes arvesse kontrollikoja arvamust[4], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1)
Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm
„Horisont 2020” (2014–2020) (edaspidi „programm „Horisont 2020””) võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu [X] määrusega [X], millega kehtestatakse
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020”[5]. Kõnealust määrust tuleb
täiendada osalemis- ja levitamiseeskirjadega. (2)
Programmi „Horisont 2020” rakendamine aitaks
otseselt kaasa tööstusvaldkonnas juhtpositsiooni saavutamisele ning
majanduskasvu ja töökohtade loomisele Euroopas; samuti peaks selles kajastuma
Euroopa Komisjoni poolt 6. oktoobril 2010. aastal Euroopa Parlamendile,
nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
esitatud teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit””[6] esitatud strateegiline visioon
ning komisjoni kohustus lihtsustada oluliselt osalejate juurdepääsu. (3)
Programmiga „Horisont 2020” tuleks toetada
teadlaste, teaduslikult põhjendatud teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist
võimaldava Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist ning tugevdada koostööd
liidu ja selle liikmesriikide vahel, eelkõige ühtsete eeskirjade kohaldamise
kaudu. (4)
Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid piisavalt
kajastama Euroopa Parlamendi aruandes teadusuuringute raamprogrammide rakendamise
lihtsustamine kohta[7]
esitatud soovitusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusi seoses
teadusuuringute raamprogrammide haldus- ja finantsnõuete lihtsustamisega.
Eeskirjadega tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006.
aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute,
tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi
(2007–2013))[8]
alusel rakendatud lihtsustamismeetmeid ning jätkuvalt vähendada toetusesaajate
halduskoormust ja lihtsustada finantssätteid finantsvigade vähendamiseks.
Eeskirjade puhul tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse teadusringkondade esitatud
probleeme ja soovitusi aruteludest, mis algatati Euroopa Parlamendile,
nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
komisjoni poolt 29. aprillil 2010. aastal esitatud teatisega „Teadusuuringute
raamprogrammide rakendamise lihtsustamine”[9]
ning sellele 9. veebruaril 2011. aastal järgnenud rohelise raamatuga
„Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise
ühise strateegilise raamistiku arendamine”[10]. (5)
Kooskõla tagamiseks muude liidu
rahastamisprogrammidega tuleks programmi „Horisont 2020” rakendada kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrusega (EL) nr XX/XX, milles käsitletakse
Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[11] ning komisjoni [kuupäev]
delegeeritud määrusega (EL) nr X/X, millega muudetakse finantsmääruse
üksikasjalikke rakenduseeskirju[12]. (6)
Tuleks tagada integreeritud lähenemisviis ja
koondada teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja
uuendustegevuse raamprogrammiga hõlmatud tegevus ning Euroopa Innovatsiooni- ja
Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevus, et muuta osalemine lihtsamaks, töötada
välja ühtne vahendite kogum ning suurendada teaduslikku ja majandusmõju,
vältides samas dubleerimist ja killustumist. Tuleks kohaldada ühiseid eeskirju,
et tagada ühtne raamistik, mis peaks lihtsustama osalemist programmi „Horisont
2020” eelarvest liidu rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 kohaselt Euroopa Innovatsiooni- ja
Tehnoloogiainstituudi (EIT), ühisettevõtete või muude struktuuride juhitavates
programmides või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 185 kohaselt
liikmesriikide algatatud programmides. Siiski tuleks tagada paindlikkus
erieeskirjade vastuvõtmisel, kui see on põhjendatav teatavate meetmete
erivajadustega ning kui komisjon on andnud selleks nõusoleku. (7)
Kõigi käesoleva määruse reguleerimisalasse
kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa
Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid
olema kooskõlas mis tahes juriidilise kohustusega ja eetikapõhimõtetega, mille
kohaselt välditakse plagieerimist mis tahes kujul. (8)
Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega
tuleb edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste
organisatsioonide osalemist. Kõnealuste eeskirjade rakendamine peaks olema
vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt
vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Lisaks tuleks
kõnealuste eeskirjade rakendamisel võtta nõuetekohaselt arvesse liidu
õigussubjektide osalemist kolmandate riikide programmides käsitlevaid
tingimusi. (9)
Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid moodustama
ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, millega tagatakse võimalikult
tõhus rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtsustatud korra abil
lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, eelkõige väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtjatele. Liidu finantsabi võiks anda eri rahastamisvormide
kaudu. (10)
Konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe
töötlemine peaks olema kooskõlas kõigi asjakohaste liidu õigusaktidega,
sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, näiteks komisjoni
29. novembri 2001. aasta otsus nr 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega
muudetakse komisjoni kodukorda[13]
ning milles sätestatakse Euroopa Liidu salastatud teavet käsitlevad
julgeolekualased sätted. (11)
On vaja kehtestada osalemise miinimumtingimused
üldiselt ja programmi „Horisont 2020” meetmete eripära arvestades. Eelkõige
tuleb kindlaks määrata eeskirjad osalejate arvu ja nende tegevuskoha kohta. Kui
liikmesriigi üksus meetme rakendamisel ei osale, tuleks saavutada Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklites 173 ja 179 sätestatud eesmärgid. (12)
On asjakohane kehtestada programmi „Horisont 2020”
raames võetavates meetmetes osalejate liidupoolse rahastamise tingimused.
Selleks et vähendada olemasolevate rahastamiseeskirjade keerukust ning
suurendada paindlikkust projekti rakendamisel, tuleks võtta vastu kulude
hüvitamise lihtsustatud süsteem, kasutades rohkem ühekordseid summeeritud
väljamakseid, kindlasummalisi makseid ning ühikukulude astmikku. Lihtsustamise
huvides tuleks kohaldada ühtset hüvitismäära kõikide meetmeliikide suhtes,
olenemata osalejate tüübist. (13)
Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas
esinevate konkreetsete probleemide lahendamiseks tuleb ette näha uued rahastamisvormid,
nt auhinnad, kommertskasutusele eelnev hange ja innovatiivsete lahenduste
riigihange, mille puhul on vaja erieeskirju. (14)
Selleks et säilitada võrdsed võimalused kõikidele
siseturul aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele, tuleks programmiga „Horisont
2020” ettenähtud rahastamise kavandamisel lähtuda riigiabieeskirjadest, tagada
riiklike kulutuste tõhusus ja vältida turumoonutusi, nt erasektori rahaliste
vahendite massilist väljatõrjumist, mittetulemuslike turustruktuuride loomist
või ebatõhusate äriühingute säilitamist. (15)
Liidu finantshuve tuleks proportsionaalsete
meetmete kaudu kaitsta kogu kulutsükli vältel. (16)
Osalejate tagatisfond, mis loodi Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1906/2006/EÜ (millega
kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse
seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste
levitamise eeskirjad)[14]
ja mida haldab komisjon, on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, millega
leevendatakse riske seoses oma kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnetavate
ja hüvitamata summadega. Seepärast tuleks luua uus osalejate tagatisfond
(edaspidi „fond”). Osalejate riskide tõhusama juhtimise ja katmise tagamiseks
peaks fond katma meetmed, mida rakendatakse otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel,
nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega (mis käsitleb Euroopa
Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse
seitsmendat raamprogrammi (2007–2011))[15]
loodud programmi alusel, nõukogu [kuupäev] 2011. aasta otsusega (millega
kehtestatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogramm (2012–2013)) loodud
programmi alusel; samuti peaks fond katma meetmed, mida rakendatakse määruse
(EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] alusel ning nõukogu määruse (Euratom)
nr XX/XX (Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega
toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020”
[Euratom H2020])[16]
alusel. Fondist ei tuleks katta ELi-väliste üksuste juhitavaid programme. (17)
Läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avaldada nende
ekspertide nimed, kes on abistanud komisjoni või asjaomaseid rahastamisasutusi
käesoleva määruse kohaldamisel.. Kui eksperdi nime avaldamine võib seada ohtu
tema julgeoleku või tema andmete tervikluse või põhjendamatult kahjustada tema
eraelu puutumatust, peaks komisjonil või rahastamisasutuste olema võimalik
hoiduda selliste nimede avaldamisest. (18)
Ekspertide isikuandmeid tuleks käsitleda kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001
üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides
ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[17]. (19)
Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist
käsitlevad eeskirjad tagamaks, et osalejad kaitsevad, kasutavad ja levitavad
neid tulemusi nõuetekohaselt, eelkõige seoses võimalusega kehtestada täiendavad
kasutustingimused Euroopa strateegilistes huvides. (20)
Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks määrus (EÜ)
nr 1906/2006 kehtetuks tunnistada, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I jaotis
SISSEJUHATAVAD SÄTTED Artikkel 1 Reguleerimisese ja -ala 1.
Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] raames
võetavates kaudsetes meetmetes osalemise erieeskirjad, sealhulgas kõnealuse
määruse artikli 9 lõike 2 kohaselt rahastamisasutuste rahastatavates kaudsetes
meetmetes osalemise eeskirjad. Käesoleva määrusega kehtestatakse ka tulemuste
levitamise eeskirjad. 2.
Käesoleva määrusega kehtestatud erieeskirjade
suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XX/2012
[finantsmäärus] ja komisjoni määruse (EL) nr XX/2012 [selle delegeeritud
määrus] asjakohaseid eeskirju. 3.
Rahastamisasutus võib kehtestada eeskirjad, mis
erinevad käesolevas määruses või komisjoni määruses (EL) nr XX/2012
[finantsmäärus] sätestatust, kui see on ette nähtud alusaktiga, kui tema
tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks
eelnevalt nõusoleku. 4.
Käesolevat määrust ei kohaldata Teadusuuringute
Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmete suhtes. Artikkel 2 Mõisted 1.
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „kasutusõigused” – õigus kasutada
tulemusi ja taustteavet käesoleva määrusega ettenähtud tingimustel; 2) „seotud üksus” – mis tahes õigussubjekt,
mis on programmis osaleja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle
teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli nagu programmis osaleja üle
või mis otseselt või kaudselt kontrollib osalejat; 3) „assotsieerunud riik” – kolmas riik, mis on
liiduga sõlmitud rahvusvahelise lepingu osaline, nagu on määratud kindlaks
määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artikliga 7; 4) „taustteave” – kõik andmed, oskusteave
ja/või teave mis tahes vormis või kujul ning mis tahes õigused, nt
intellektuaalomandi õigused, i) mis osalejal olid enne meetmega ühinemist ning
ii) mille osalejad olid määranud kindlaks kooskõlas artikliga 42; 5) „alusakt” – liidu institutsioonide
vastuvõetud õigusakt, mis võib olla määruse, direktiivi või Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 288 kohase otsuse vormis ning mis on meetme õiguslik
alus; 6) „koordineerimis- ja toetusmeetmed” –
meetmed, mis hõlmavad eelkõige kaasnevaid meetmeid, nt levitamine, teadlikkuse
tõstmine ja teavitamine, võrgustike loomine, koordineerimis- või
toetusteenused, poliitilised dialoogid ning vastastikused õppeüritused ja
uuringud (sealhulgas uut taristut ettevalmistavad uuringud); 7) „levitamine” − tulemuste
avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud tulemuste
kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine; see hõlmab tulemuste avaldamist
mis tahes teabekanalites; 8) „rahastamisasutus” – asutus või organ, v.a
komisjon, kellele komisjon on usaldanud eelarve rakendamisega seotud ülesanded
kooskõlas määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2010”] artikli 9 lõikega 2;
9) „Euroopa huve esindav rahvusvaheline
organisatsioon” – rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa
Liidu liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada
teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas; 10) „õigussubjekt” - ettevõtted,
uurimiskeskused ja ülikoolid, mis hõlmavad mis tahes füüsilist isikut või
liikmesriigi, liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidilist
isikut, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes
õigusi ja kohustusi; 11) „osaleja” – määruse (EL) nr XX/XX
[programm „Horisont 2010”] alusel meedet või selle osa rakendav õigussubjekt,
kellel on käesoleva määruse tingimuste kohaselt liidu või mõne muu
rahastamisasutuse suhtes õigusi ja kohustusi; 12) „programmi kaasrahastamismeede” – meede,
mida rahastatakse toetusega, mille põhieesmärk on täiendada üksikuid
liiduväliste asutuste rahastatavaid projektikonkursse või teadus- ja
innovatsiooniprogramme. 13) „kommertskasutusele eelnev hange” –
teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja
kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arengut etappides, kus teadus- ja
arendustegevuse etapp on eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste
kasutuselevõtust; 14) „innovatiivsete lahenduste riigihange” –
hange, kus hankija tegutseb selliste innovatiivsete kaupade ja teenuste
turuletoojatena, mis ei ole turgudel veel suures mahus kättesaadavad, ning mis
võib hõlmata vastavuskatseid; 15) „tulemused” – kõik andmed ja teadmised
ning mis tahes teave mis tahes vormis või kujul, olenemata sellest, kas neid
saab kaitsta või mitte, mis on saadud meetmete rakendamise tulemusel, ning kõik
kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused; 16) „tööprogramm” – dokument, mille komisjon
on vastu võtnud eriprogrammi rakendamiseks kooskõlas nõukogu otsuse nr XX/XX/EL
[eriprogramm „Horisont 2020”] artikliga 5; 17) „töökava” – komisjoni tööprogrammiga
sarnane dokument, mille on vastu võtnud määruse (EL) nr XX/XX [programm
„Horisont 2020”] artikli 9 lõike 2 kohaselt programmi „Horisont 2020”
rakendamise ühe osa eest vastutavad rahastamisasutused. 2.
Lõike 1 punkti 2 kohaldamisel võib kontroll toimuda
artiklis 7 sätestatud vormides. 3.
Käesoleva määruse kohaldamisel võrdsustatakse
õigussubjektiga üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub
juriidilise isiku staatus, tingimusel et määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus]
sätestatud tingimused on täidetud. 4.
Käesoleva määruse kohaldamisel ei käsitata
toetusesaajaid rahastamisasutusena. 5.
Lõike 1 punkti 12 kohaldamisel võivad kõnealused
meetmed hõlmata täiendavat tegevust seoses võrgustike loomise ja programmide
koordineerimisega eri riikide vahel. Artikkel 3 Konfidentsiaalsus Kui rakenduskokkulepetes, otsustes või
lepingutes sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, hoitakse meetme raames
konfidentsiaalselt edastatud kõikide andmete ja teadmiste ning kogu teabe
konfidentsiaalsust, võttes nõuetekohaselt arvesse mis tahes eeskirju salastatud
teabe kaitse kohta. Artikkel 4 Kättesaadavaks tehtav teave 1.
Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, teeb
komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele,
liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses
oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta,
tingimusel et mõlemad järgnevad tingimused on täidetud: (a)
asjaomane teave on avalikes huvides; (b)
osalejad ei ole asjaomase teabe kättesaadavaks
tegemise vastu piisavalt põhjendatud argumente esitanud. Selliste meetmete puhul, mis kuuluvad tegevuse
„Turvaline ühiskond” alla erieesmärgi „Kaasav, innovatiivne ja turvaline
Euroopa ühiskond” raames, teeb komisjon taotluse korral liidu
institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud
riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist
toetust saanud osaleja tulemuste kohta. 2.
Teabe kättesaadavaks tegemisega vastavalt lõikele 1
ei lähe komisjoni või osalejate õigused ega kohustused teabe saajale. Teabe
saaja käsitab mis tahes sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul,
kui see tuleb avalikuks, kui osalejad ise selle avalikustavad või kui see
edastati komisjonile ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta. Salastatud teabe
suhtes kohaldatakse komisjoni julgeolekueeskirju. II jaotis
OSALEMISEESKIRJAD I peatükk
ÜLDSÄTTED Artikkel 5 Rahastamisvormid Kooskõlas määruse
(EL) XX/2012 [programm „Horisont 2020”] artikliga 10 võib kasutada üht või
mitut määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] sätestatud rahastamisvormi,
eelkõige toetusi, auhindu, hankemenetlust ja finantsinstrumente. Artikkel 6 Meetmetes
osalevad õigussubjektid 1.
Meetmes võivad osaleda kõik õigussubjektid
asukohast olenemata ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel, et
käesolevas määruses sätestatud tingimused ja asjaomase tööprogrammi või -kava
tingimused on täidetud. 2.
Asjaomase tööprogrammiga võib piirata kolmandates
riikides asuvate õigussubjektide osalemist programmis „Horisont 2020” või nende
osades, kui liikmesriikide õigussubjektide osalemise tingimusi kolmanda riigi
teadus- ja innovatsiooniprogrammides käsitatakse liidu huve kahjustavana. 3.
Asjaomasest tööprogrammist või -kavast võib välja
jätta õigussubjektid, kes ei suuda tagada piisavat julgeolekukontrolli,
sealhulgas töötajate julgeolekukontrolli, kui see on põhjendatud
julgeolekukaalutlustel. 4.
JRC võib meetmetes osaleda samasuguste õiguste ja
kohustustega nagu liikmesriigis asuv õigussubjekt. Artikkel 7 Sõltumatus 1.
Kahte õigussubjekti käsitatakse teineteisest
sõltumatuna, kui üks neist ei ole teise otsese ega kaudse kontrolli all või kui
nad ei ole ühe ja sama otsese või kaudse kontrolli all. 2.
Lõike 1 kohaldamisel võib kontroll esineda eelkõige
järgmises vormis: (a)
otsene või kaudne osalus, mis on üle 50 %
asjaomase õigussubjekti aktsiakapitali nimiväärtusest või aktsionäride või
osanike häälteenamusest selles õigussubjektis; (b)
otsene või kaudne tegeliku või õigusliku
otsustamisõiguse omamine asjaomases õigussubjektis. 3.
Järgmised suhted õigussubjektide vahel ei kujuta
endast siiski veel kontrollisuhet: (a)
samal avalik-õiguslikul investeerimisühingul,
institutsionaalsel investoril või riskikapitaliettevõttel on üle 50 %
otsene või kaudne osalus aktsiakapitali nimiväärtusest või aktsionäride või
osanike häälteenamus; (b)
üks ja sama avalik-õiguslik asutus on asjaomaste
õigussubjektide omanik või teostab nende järelevalvet. II peatükk
TOETUSED I JAGU
TOETUSE MÄÄRAMISE MENETLUS Artikkel 8 Osalemistingimused 1.
Kohaldatakse järgmisi tingimusi: (a)
meetmes osaleb vähemalt kolm õigussubjekti; (b)
kõik kolm õigussubjekti asuvad liikmesriigis või
assotsieerunud riigis; (c)
kaks õigussubjekti kolmest ei või asuda samas
liikmesriigis või assotsieerunud riigis; (d)
kõik kolm õigussubjekti on vastavalt artiklile 7
üksteisest sõltumatud. 2.
Lõike 1 kohaldamisel, kui üks osalejatest on JRC
või Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon või liidu õiguse alusel
asutatud õigussubjekt, loetakse see asuvaks mõnes muus liikmesriigis või
assotsieerunud riigis kui see, kus asub mis tahes muu samas meetmes osaleja. 3.
Erandina lõikest 1 võib Euroopa Teadusnõukogu (ERC)
eesliiniuuringu meetmete, VKEde vahendi ja programmi kaasrahastamismeetmete
puhul ning tööprogrammi või -kava kohastel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel
olla miinimumtingimuseks ühe sellise õigussubjekti osalemine, kes asub
liikmesriigis või assotsieerunud riigis. 4.
Erandina lõikest 1 võib koordineerimis- ja
toetusmeetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul olla
miinimumtingimuseks ühe õigussubjekti osalemine. 5.
Tööprogrammide või -kavadega võidakse ette näha
lisatingimused, lähtudes konkreetsetest poliitikanõuetest või meetme iseloomust
ja eesmärkidest, muu hulgas tingimused osalejate arvu, tüübi ja asukoha kohta. Artikkel 9 Toetuskõlblikkus 1.
Liidu rahalist toetust võivad saavad järgmised
osalejad: (a)
iga liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv
või liidu õiguse alusel asutatud õigussubjekt; (b)
iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline
organisatsioon; (c)
kolmandas riigis asuv õigussubjekt, kes on kindlaks
määratud tööprogrammis. 2.
Kui programmis osaleb rahvusvaheline organisatsioon
või kolmanda riigi (mis ei ole assotsieerunud riik) õigussubjekt ning kui
kummalgi ei ole õigust saada lõike 1 kohast toetust, võidakse anda liidu
rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on
täidetud: (a)
kui osalemine on oluline komisjoni või asjaomase
rahastamisasutuse meetme rakendamiseks; (b)
kui selline toetus on ette nähtud mis tahes
kahepoolse teadus- ja tehnoloogialepinguga või liidu ja rahvusvahelise
organisatsiooni vahelise muu kokkuleppega või kolmandates riikides asuvate
üksuste puhul liidu ja õigussubjekti asukohariigi vahelise kokkuleppega. Artikkel 10 Projektikonkursid Ilma et see piiraks määruse (EL) nr XX/2012
[finantsmäärus] ja määrusega (EL) nr XX/2012 [delegeeritud määrus] ettenähtud
muid juhtusid, ei avaldata konkursikutseid seoses koordineerimis- ja
toetusmeetmete ning programmi kaasrahastamismeetmetega, mida rakendavad
tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid, tingimusel, et kõnealused
meetmed ei kuulu projektikonkursi rakendusalasse. Artikkel 11 Ühised projektikonkursid kolmandate
riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega 1.
Meetmete ühiseks rahastamiseks võib käivitada
kolmandate riikide või nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ja
-asutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiseid projektikonkursse.
Taotlusi hinnatakse ja need valitakse ühise hindamis- ja valikumenetluse kaudu,
mis lepitakse kokku. Selline hindamis- ja valikumenetlus tagab määruse (EL) nr
XX/2012 [finantsmäärus] VI jaotises sätestatud põhimõtete järgimise ning
sellesse on kaasatud võrdsel määral iga osalise sõltumatute ekspertide rühmi. 2.
Liidu rahalist toetust saavad õigussubjektid
sõlmivad liidu või asjaomase rahastamisasutusega toetuslepingu. Sellises
toetuslepingus kirjeldatakse kõnealuste osalejate ja kaasatud kolmandate
riikide osalevate õigussubjektide tööd. 3.
Liidu rahalist toetust saavad õigussubjektid
sõlmivad kooskõlastuskokkuleppe osalevate õigussubjektidega, kes saavad toetust
asjaomastelt kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Artikkel 12 Taotlused 1.
Taotlustes on vajaduse korral esitatud tulemuste
kasutamise ja levitamise esialgne kava. 2.
Kõik inimese embrüonaalseid tüvirakke käsitlevate
teadusuuringutega seotud taotlused peavad vajaduse korral sisaldama andmeid
liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete
kohta, samuti eetilise heakskiidu üksikasju. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude
eraldamisega tegelevaid institutsioone, organisatsioone ja teadlasi
litsentsitakse ja kontrollitakse rangelt kooskõlas asjaomaste liikmesriikide
õigusraamistikuga. 3.
Taotlust, mis on vastuolus eetikapõhimõtete või
kehtivate õigusaktidega ega vasta otsuses nr XX/XX/EL [eriprogramm],
tööprogrammis või -kavas või konkursikutses esitatud tingimustele, võib
hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlusest igal ajal välja arvata. Artikkel 13 Eetikakontroll Komisjon teeb korrapäraselt eetikakontrolli
taotluste suhtes, mis tekitavad eetikaküsimusi. Kõnealuse kontrolli käigus
kontrollitakse eetikapõhimõtete ja õigusaktide järgimist ning seda, kas
väljaspool liitu tehtud teadusuuringuid oleks olnud võimalik läbi viia
liikmesriigis. Artikkel 14 Valiku- ja toetuse määramise
kriteeriumid 1.
Esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste toetuse
määramise kriteeriumide põhjal: (a)
tipptase; (b)
mõju; (c)
rakendamise kvaliteet ja tõhusus. 2.
ERC tehtavate eesliini teadusuuringute taotluste
suhtes kohaldatakse üksnes tipptaseme kriteeriumit. 3.
Tööprogrammi või -kavaga kehtestatakse lõikes 1
osutatud toetuse määramise täiendavad üksikasjad ning määratakse kindlaks
koefitsiendid ja lävendid. 4.
Taotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele
paremusjärjekorda. Valik tehakse selle järjekorra alusel. 5.
Komisjon või asjaomane rahastamisasutus kontrollib
eelnevalt ainult koordinaatorite finantssuutlikkust, kui nad taotlevad meetme
raames liidu rahalist toetust summas, mis ületab 500 000 eurot, välja
arvatud juhul, kui olemasoleva teabe põhjal on alust kahelda koordinaatori või
muude osalejate finantssuutlikkuses. 6.
Finantssuutlikkust ei kontrollita selliste
õigussubjektide puhul, kelle osaluse tagab liikmesriik või assotsieerunud riik,
ega kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul. Artikkel 15 Eetikakontrolli kord 1.
Komisjon või asjaomane rahastamisasutus näeb ette
eetikakontrolli korra selliste taotlejate puhul, kes leiavad, et nende taotlusi
ei ole hinnatud kõnealustes eeskirjades, asjaomases tööprogrammis või -kavas ja
konkursikutses sätestatud korra kohaselt. 2.
Läbivaatamistaotlus on seotud konkreetse taotlusega
ja selle esitab taotluse koordinaator 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil
komisjon või asjaomane rahastamisasutus teavitab koordinaatorit
hindamistulemustest. 3.
Komisjon või asjaomane rahastamisasutus vastutab
kõnealuse taotluse läbivaatamise eest. Kõnealune läbivaatamine hõlmab üksnes
hindamise menetluslikke aspekte, mitte taotluse sisu. 4.
Komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse
ametnikest koosnev eetikakontrollikomitee esitab arvamuse hindamise
menetluslike aspektide kohta. Komitee eesistujaks on komisjoni või asjaomase
rahastamisasutuse ametnik, kes töötab muus osakonnas kui projektikonkursside
eest vastutav osakond. Komitee võib soovitata ühte järgnevast: (a)
taotluse uuesti hindamine; (b)
esialgse arvamuse kinnitamine. 5.
Kõnealuse soovituse põhjal teeb komisjon või asjaomane
rahastamisasutus otsuse ja teavitab sellest taotluse koordinaatorit. 6.
Eetikakontroll ei too kaasa viivitusi selliste
taotluste valiku menetluses, mille suhtes ei ole esitatud läbivaatamistaotlust. 7.
Eetikakontroll ei välista mis tahes muid meetmeid, mida
osaleja võib võtta kooskõlas liidu õigusega. Artikkel 16 Toetuslepingud 1.
Komisjon või asjaomane rahastamisasutus sõlmib
osalejatega toetuslepingu. 2.
Toetuslepinguga nähakse ette osaleja, komisjoni või
asjaomase rahastamisasutuse õigused ja kohustused. Lisaks nähakse sellega ette
selliste õigussubjektide õigused ja kohustused, kellest meetme rakendamise
käigus saavad osalejad. 3.
Lisaks käesolevas määruses sätestatule võib
toetuslepinguga kehtestada osalejate õigused ja kohustused seoses
kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega. 4.
Vajaduse korral kajastab toetusleping komisjoni
soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta[18] sätestatud üldpõhimõtteid. 5.
Vajaduse korral sisaldab toetusleping
eetikapõhimõtete tagamist käsitlevaid sätteid, sealhulgas sätteid seoses
sõltumatu eetikanõukogu loomisega ning komisjoni õigusega auditeerida
eetikapõhimõtete järgimist. 6.
Meetmete eritoetused võivad kooskõlas määruse (EL)
nr XX/2012 [finantsmäärus] ja määrusega (EL) nr [delegeeritud määrus] olla osa
partnerluse raamlepingust. Artikkel 17 Toetuse määramise otsused Vajaduse korral võib komisjon kooskõlas
määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] artikliga X või asjaomane
rahastamisasutus toetuslepingute sõlmimise asemel võtta vastu toetuse määramise
otsuseid. Toetuslepingutele viitavaid käesoleva määruse sätteid kohaldatakse mutatis
mutandis. Artikkel 18 Turvaline elektrooniline süsteem Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võib
osalejatega teabe vahetamiseks luua turvalise elektroonilise süsteemi. Kõnealuse
süsteemi kaudu edastatud dokumenti, sealhulgas toetuslepingut, käsitatakse
kõnealuse dokumendi originaalina, kui on kasutatud osaleja esindaja
kasutajatunnust ja salasõna. Selline identifitseerimine kehtib asjaomase
dokumendi allkirjana. II JAGU
RAKENDAMINE Artikkel 19 Meetme rakendamine 1.
Osalejad rakendavad meetme kooskõlas kõigi
käesolevas määruses, määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus], määruses (EL) nr
[delegeeritud määrus], otsuses (EL) nr XX/XX [eriprogramm], tööprogrammis või
-kavas, konkursikutses ja toetuslepingus sätestatud tingimuste ja kohustustega.
2.
Osalejad ei tohi võtta toetuslepinguga vastuolus
olevaid kohustusi. Kui osaleja ei täida meetme tehnilise rakendamise kohustusi,
peavad kohustused täitma teised osalejad ilma liidu täiendava toetuseta, välja
arvatud juhul, kui komisjon või rahastamisasutus nad sellest kohustusest
sõnaselgelt vabastab. Kui fondi käsitlevate sätetega ei ole ette nähtud
teisiti, vastutab iga osaleja üksnes oma võlgade eest. Osalejad tagavad
komisjoni või rahastamisasutuse teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad
mõjutada meetme rakendamist või liidu huve. 3.
Osalejad rakendavad meetme ja võtavad kõik selleks
vajalikud ja põhjendatud meetmed. Neil on meetme rakendamiseks vajalikud
asjakohased vahendid. Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võivad nad
paluda kolmandatel isikutel, sealhulgas alltöövõtjatel, teha teatava osa tööst
või võivad kasutada kolmandate isikute vahendeid mitterahaliste toetuste näol
vastavalt toetuslepingus kehtestatud tingimustele. Osaleja vastutab tehtud töö
eest ainuisikuliselt komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ning muude
osalejate ees. 4.
Alltöövõtulepinguid sõlmitakse meetme teatavate
osade rakendamiseks üksnes toetuslepinguga kindlaksmääratud juhtudel. 5.
Kolmandad isikud (v.a alltöövõtjad) võivad teha osa
osaleja tööst meetme raames, tingimusel et kolmas isik ja tehtav töö on
märgitud toetuslepingusse. Kõnealuste kolmandate isikute kulusid võib
käsitada toetuskõlblikuna, kui kolmas isik vastab järgmistele tingimustele: (a)
ta on toetuskõlblik, nagu oleks tegemist osalejaga; (b)
ta on seotud üksus või on osalejaga seotud
õigusliku struktuuris, mis hõlmab koostööd ka väljaspool projekti; (c)
ta on märgitud toetuslepingus; (d)
ta järgib osaleja suhtes toetuslepingu alusel
kohaldatavaid kulude toetuskõlblikkuse ja kontrolli eeskirju. 6.
Kolmandad isikud võivad mitterahaliste toetuste
näol anda osaleja käsutusse vahendid meetme rakendamiseks. Kolmandate isikute
kulud seoses tasuta kättesaadavaks tehtud mitterahaliste toetustega on
toetuskõlblikud, tingimusel et need vastavad toetuslepinguga ettenähtud
tingimustele. 7.
Meede võib hõlmata rahalist toetust kolmandatele
isikutele vastavalt määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] ja määrusega (EL)
nr XX/2012 [delegeeritud määrus] ettenähtud tingimustele. Määruse (EL) XX/2012
[finantsmäärus] artikli [127 lõike 2 punktis c] osutatud summasid võib ületada
juhul, kui seda on vaja meetme eesmärkide saavutamiseks. 8.
Meede, mida rakendavad osalejad, kes on hankijad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2004/17/EÜ,[19] 2004/18/EÜ[20] ja 2009/81/EÜ[21] tähenduses, võib hõlmata
kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja innovatiivsete lahenduste hankeid või
on kõnealused hanked selle meetme põhieesmärk, kui see on ette nähtud
tööprogrammi või -kavaga ja meetme rakendamiseks vajalik. Sel juhul
kohaldatakse osalejate läbiviidud hankemenetluste suhtes artikli 35 lõikega 2
ning artikli 49 lõigetega 2 ja 3 kehtestatud eeskirju. 9.
Osalejad järgivad nende riikide õigusnorme ja
eetikanõudeid, kus meedet rakendatakse. Vajaduse korral taotlevad osalejad enne
meetme alustamist asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede heakskiitu. 10.
Tööd, milles kasutatakse loomi, tuleb teha
kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 13 ning seejuures tuleb
järgida nõuet asendada loomade kasutamine teaduslikes katsetes muude
meetoditega, vähendada loomade kasutamist sellistes katsetes või täiustada
kõnealuseid katsemeetodeid kooskõlas liidu õigusaktide ning eelkõige Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL[22]. Artikkel 20 Konsortsium 1.
Mis tahes konsortsiumi liikmed, kes soovivad
meetmes osaleda, määravad endi seast ühe liikme koordinaatoriks, kes märgitakse
toetuslepingusse. 2.
Meetmes osalevad konsortsiumi liikmed sõlmivad
sisekokkuleppe (edaspidi „konsortsiumikokkulepe”), välja arvatud tööprogrammi
või -kava või konkursikutsega ettenähtud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. 3.
Konsortsium võib teha ettepanekuid osaleja lisamise
või väljajätmise kohta kooskõlas toetuslepingu vastavate sätetega, tingimusel
et selline muudatus vastab osalemistingimustele, ei mõjuta negatiivselt meetme
rakendamist ega ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. III JAGU
TOETUSTE VORM JA RAHASTAMISEESKIRJAD Artikkel 21 Toetuste vorm Toetuste vormid on ette nähtud määruse (EL)
XX/2012 [finantsmäärus] artikliga 116. Artikkel 22 Meetme
rahastamine 1.
Meetmele antav rahaline toetus ei ületa
toetuskõlblikke kulusid, millest on lahutatud meetme tulud. 2.
Meetme tuludena käsitatakse järgmist: (a)
rahalise või mitterahalise toetustena osalejate
käsutusse tasuta antud vahendid, tingimusel et kolmas isik on need andnud
spetsiaalselt meetmes kasutamiseks; (b)
meetmest saadud tulu, välja arvatud meetme
tulemuste kasutamisest saadud tulu; (c)
toetuslepingu raames ostetud varade müügist saadud
tulu nende kulude ulatuses, mille toetusesaaja arvestas algselt meetme
kuludesse. 3.
Toetuskõlblike kulude ühtset hüvitismäära
kohaldatakse iga meetme puhul mis tahes tegevuse suhtes, mida meetme raames
rahastatakse. Kõnealune määr kehtestatakse tööprogrammi või -kavaga. 4.
Programmi „Horisont 2020” toetus võib ulatuda kuni
100 %ni kõigist toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks
kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist. 5.
Programmi „Horisont 2020” toetust piiratakse
maksimaalselt 70 %-le meetme toetuskõlblikest kogukuludest järgmiste
meetmete puhul: (a)
meetmed, mis seisnevad peamiselt sellises tegevuses
nagu prototüüpimine, testimine, tutvustamine, arendustegevus, katsetamine,
tehnoloogia turustamine; (b)
programmi kaasrahastamismeetmed. 6.
Käesoleva artikliga kehtestatud hüvitismäärasid
kohaldatakse ka selliste meetmete puhul, kus ühikuhindade astmik või
kindlasummaline makse on määratud kindlaks kogu meetme või selle osa jaoks. Artikkel 23 Kulude toetuskõlblikkus 1.
Toetuskõlblike kulude tingimused on määratud
kindlaks määruse (EL) nr xx [finantsmäärus / delegeeritud määruse] artikliga X.
Meetmega seotud kolmandate isikute kulud võivad käesoleva määruse ja
toetuslepingu kohaselt olla toetuskõlblikud. 2.
Toetuskõlbmatud kulud on kulud, mis ei vasta
eespool nimetatud tingimustele, eelkõige reservid võimalikeks edaspidisteks
kahjudeks või makseteks, vahetuskursimuutusest tingitud kahjum,
kapitalitasuvusega seotud kulud, liidu mõne muu meetme või programmiga seoses
hüvitatud kulud, võlg ja võla teenindamise kulud, ülemäärased ja põhjendamatud
kulud. Artikkel 24 Kaudsed kulud 1.
Kaudsete toetuskõlblike kulude kindlaksmääramisel
kohaldatakse kindlasummalist makset, milleks on 20 % otsestest
toetuskõlblikest kogukuludest, v.a alltöövõtuga seotud otsesed toetuskõlblikud
kulud ja kolmandatele isikutele kasutada antud selliste vahenditega seotud
kulud, mida ei kasutata toetusesaaja territooriumil, ning rahaline toetus
kolmandatele isikutele. 2.
Erandina lõikest 1 võib kaudsed kulud deklareerida
kindlasummaliste maksete vormis või ühikuhindade astmiku alusel, kui see on
ette nähtud tööprogrammi või -kavaga. Artikkel 25 Aastane töötundide arv 1.
Toetuskõlblikud personalikulud hõlmavad üksnes
meetmega otseselt seotud isikute tegelikke töötunde. Osaleja esitab tegelikult
töötatud töötunnid ajaarvestussüsteemi andmike kaudu. 2.
Tööaja arvestamist ei nõuta isikutelt, kes töötavad
üksnes meetme jaoks. Sel juhul peab osaleja kirjutama alla deklaratsioonile,
millega kinnitatakse, et asjaomase isiku töö on seotud üksnes meetmega. 3.
Toetuslepingus on esitatud ajaarvestussüsteemi
miinimumnõuded ning aastane töötundide arv, mida kasutatakse tunnitasumäärade
arvutamiseks. Artikkel 26 Väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate palgata omanike ja füüsiliste isikute personalikulud Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
omanikud ja muud füüsilised isikud, kes ei saa palka, võivad taotleda
personalikulude hüvitamist ühikuhindade astmiku alusel. Artikkel 27 Ühikuhindade
astmik 1.
Komisjon võib määruse (EL) XX/XX [finantsmäärus]
artikli X kohaselt kehtestada ühikuhindade astmiku kindlaksmääramise meetodid
kas: (a)
statistiliste andmete või muude samalaadsete
objektiivsete vahendite põhjal; (b)
osaleja varasemate auditeeritavate andmete põhjal. 2.
Otseseid toetuskõlblikke personalikulusid võib
rahastada ühikuhindade astmiku alusel, mis on määratud kindlaks osaleja
tavapärase kuluarvestuse kohaselt, tingimusel, et need ühikuhinnad vastavad
järgmistele kumulatiivsetele kriteeriumidele: (a)
need arvutatakse tegelike personali kogukulude
põhjal, mis kajastuvad osaleja üldises raamatupidamisarvestuses ja mida võib
kohandada hinnanguliste või eelarvestatud elementide alusel vastavalt komisjoni
kindlaksmääratud tingimustele; (b)
need vastavad artikli 23 tingimustele; (c)
nende puhul on tagatud kasumi taotlemist keelava
nõude järgmine ja kulude topeltrahastamise vältimine; (d)
nende arvutamisel on nõuetekohaselt võetud arvesse
artikli 25 sätteid töötundide kohta. Artikkel 28 Finantsaruannete õigsust kinnitav
tõend Finantsaruannete õigsust kinnitav tõend
sisaldab toetuse kogusummat, mille kohta esitab osaleja tegelike kulude
hüvitamise taotluse, kasutades artikli 27 lõikes 2 osutatud ühikuhindade
astmikku. Kõnealune tõend tuleb esitada üksnes juhul, kui toetussumma on
toetuse lõppmakse tegemise ajal 325 000 eurot või rohkem. Artikkel 29 Raamatupidamismetoodika õigsust
kinnitav tõend 1.
Osalejad, kes arvutavad otsesed personalikulud ja
taotlevad nende hüvitamist ühikuhindade astmiku alusel, võivad esitada
komisjonile raamatupidamismetoodika õigsust kinnitava tõendi. Kõnealune
metoodika vastab artikli 27 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning toetuslepingu
nõuetele. 2.
Kui komisjon on raamatupidamismetoodika õigsust
kinnitava tõendi heaks kiitnud, kehtib see kõigi määruse (EL) nr XX/XX
[programm „Horisont 2020”] raames rahastatavate meetmete puhul ning osaleja
arvutab selle alusel kulud ja taotleb nende hüvitamist. Artikkel 30 Kontrollitõendi väljastanud audiitorid 1.
Artiklites 28 ja 29 osutatud
raamatupidamisaruannete ja -metoodika õigsust kinnitavad tõendid koostab
sõltumatu audiitor, kes on pädev tegema raamatupidamisdokumentide kohustuslikke
auditeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ[23] või sarnaste siseriiklike
õigusnormidega, või pädev ja sõltumatu ametiisik, keda asjaomane riigiasutus on
seaduslikult volitanud toetusesaajat kontrollima ja kes ei ole seotud
raamatupidamisaruannete koostamisega. 2.
Komisjoni, kontrollikoja või Euroopa
Pettustevastase Ameti (OLAF) taotlusel võimaldatakse raamatupidamisaruande ja
-metoodika õigsust kinnitava tõendi väljastaval audiitoril pääseda juurde
täiendavatele dokumentidele ja auditeerimise töödokumentidele, mille põhjal väljastatakse
raamatupidamisaruannete õigsust kinnitav tõend. Artikkel 31 Kumulatiivne rahastamine Meetmele, millele on antud toetust liidu
eelarvest, võib anda toetust ka määruse (EL) XX/XX [programm „Horisont 2020”]
alusel, tingimusel et toetused ei hõlma samasid kuluartikleid. IV JAGU
TAGATISED Artikkel 32 Osalejate tagatisfond 1.
Asutatakse osalejate tagatisfond (edaspidi „fond”),
millega kaetakse riske, mis on seotud võimalusega, et liidule ei tagastata
tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, millega komisjon on toetuste kaudu
rahastanud meetmeid otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel või millega komisjon või
liidu ametiasutused on toetuste kaudu rahastanud meetmeid programmi „Horisont
2020” raames vastavalt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele. Fond
asendab määrusega (EÜ) nr 1906/2006 loodud osalejate tagatisfondi ja on selle
õigusjärglane. 2.
Fondi hallatakse kooskõlas artikliga 33. Fondi
tegevuse tulemusena saadud intressid lisatakse fondile ning neid kasutatakse
üksnes artikli 33 lõikes 3 sätestatud eesmärkidel. 3.
Fond ei sekku, kui intressid ei ole piisavad, et
katta artikli 33 lõikes 3 kirjeldatud toiminguid, ning komisjon või asjaomane
rahastamisasutus nõuab võlgnetavad summad sisse otse toetusesaajatelt. 4.
Fondi käsitatakse määruse (EL) nr XX/XX
[finantsmäärus] kohaselt piisava tagatisena. Osalejatelt ei või vastu võtta ega
nõuda täiendavat tagatist või garantiid, välja arvatud lõikes 3 kirjeldatud
juhtudel. 5.
Programmi „Horisont 2020” raames võetavates
meetmetes osalejad, kelle risk on kaetud fondist, teevad osamakse suuruses
5 % meetmele ettenähtud liidu rahalisest toetusest. Meetme lõppemise
korral tagastatakse osalejatele (koordinaatori kaudu) fondi tehtud osamakse
summa. Artikkel 33 Fondi tegevus 1.
Fondi haldab liit, keda esindab osalejate nimel
komisjon, kes tegutseb fondi haldajana vastavalt toetuslepingu kehtestatud
tingimustele. Komisjon võib hallata fondi otse või usaldab fondi
finantsjuhtimise kas Euroopa Investeerimispangale või asjakohasele
finantseerimisasutusele (hoiulevõttev pank). Hoiulevõttev pank haldab fondi
vastavalt komisjoni esitatud juhistele. 2.
Esialgsest eelfinantseerimissummast võib kinni
pidada osaleja poolt fondile antava sissemaksesumma ning selle osaleja nimel
fondi maksta. 3.
Kui osaleja peab summa liidule tagasi maksma, võib
komisjon (ilma et see piiraks kohustusi mittetäitvate osalejate suhtes
karistuste kohaldamist) teha järgmist: (a)
kanda üle või anda hoiulevõtvale pangale korraldus
kanda tagasimakstav summa fondist otse meetme koordinaatorile. Kõnealune
ülekanne tehakse pärast kohustusi mittetäitva osaleja osalemise lõpetamist või
tühistamist, kui meede ei ole lõppenud ning kui teised osalejad on nõus seda
rakendama täielikus kooskõlas samade eesmärkidega. Fondist ülekantud summat
käsitatakse liidu rahalise toetusena; (b)
nõuda kõnealune summa fondilt sisse. Komisjon väljastab fondi kasuks
sissenõudekorralduse, mis esitatakse asjaomasele osalejale. Komisjon võib sel
eesmärgil kooskõlas määrusega (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] vastu võtta
sissenõudmisotsuse. 4.
Sissenõutavad summad moodustavad fondi sihtotstarbelise
tulu määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] artikli [X] tähenduses. Pärast
kõigi fondist kaetava riskiga toetuste rakendamise lõpuleviimist nõuab komisjon
sisse kõik võlgnetavad summad ning kannab need liidu eelarvesse vastavalt
seadusandja otsustele. IV peatükk
AUHINNAD, HANKEMENETLUS JA FINANTSINSTRUMENDID Artikkel 34 Auhinnad Liidu rahalist toetust võib maksta auhinna
vormis vastavalt määruse (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] VII jaotisele. Artikkel 35 Hankemenetlus, kommertskasutusele
eelnev hange
ja innovaatiliste lahenduste riigihange 1.
Komisjoni poolt oma nimel või koos liikmesriikidega
korraldatava hankemenetluse suhtes kohaldatakse riigihanke-eeskirju, nagu on
sätestatud määruses (EL) nr xx/2012 [finantsmäärus] ja määruses (EL) nr XX/XX
[delegeeritud määrus]. 2.
Liidu rahalist toetust võib anda kommertskasutusele
eelneva hankena või innovaatiliste lahenduste riigihankena, mille korraldab
komisjon või asjaomane rahastamisastutus oma nimel või koos liikmesriikide ja
assotsieerunud riikide hankijatega. Hankemenetlus: (a)
järgib läbipaistvuse, mittediskrimineerimise,
võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse
põhimõtteid ning konkurentsieeskirju ning vajaduse korral direktiive
2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ või juhul, kui komisjon tegutseb oma
nimel, määrust (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus]; (b)
võib ette näha konkreetsed tingimused, nt
kommertskasutusele eelneva hanke alla kuuluva tegevuse teostamise koha puhul
piirang liikmesriikide ja programmiga „Horisont 2020”assotsieerunud riikide
territooriumi suhtes, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud meetme
eesmärkidega; (c)
võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida
mitu lepingut (hulgihange); (d)
näeb ette hankelepingute sõlmimise
pakkuja/pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega
pakkumise. Artikkel 36 Finantsinstrumendid 1.
Määruse (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] [VIII
jaotisega] on ette nähtud kasutatavad finantsinstrumendid ja nende rakendamine
ning neid võib ühendada liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas programmi
„Horisont 2020” alusel antavate toetustega. 2.
Vastavalt määruse (EL) nr XX/XX [finantsmäärus]
artikli [18 lõikele (2)] assigneeritakse määruse (EL) nr XX/XX [programm
„Horisont 2020”] kohaselt loodud finantsinstrumendiga saadud tulud ja
tagasimaksed kõnealusele finantsinstrumendile. 3.
Otsusega nr 1982/2006/EÜ loodud
riskijagamisrahastust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006.
aasta otsusega nr 1639/2006/EÜ[24]
loodud suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteemi käivitamisetapi
osast (GIF1) saadud tulu ja tagasimaksed assigneeritakse määruse (EL) nr XX/XX
[programm „Horisont 2020”] kohastele õigusjärgsetele finantsinstrumentidele. VII peatükk
EKSPERDID Artikkel 37 Sõltumatute
ekspertide ametisse nimetamine 1.
Komisjon ja vajaduse korral rahastamisasutused
võivad nimetada sõltumatud eksperdid, kes hindavad taotlusi või annavad nõu või
abistavad: (a)
taotluste hindamisel; (b)
määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”]
ning varasemate teadus- ja/või innovatsiooniprogrammide alusel võetavate
meetmete rakendamise jälgimisel; (c)
liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika või
programmide, sealhulgas programmi „Horisont 2020” rakendamisel, samuti Euroopa
teadusruumi saavutamisel ja toimimisel; (d)
teadus- ja innovatsiooniprogrammide hindamisel; (e)
liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika
kujundamisel, sealhulgas tulevaste programmide ettevalmistamisel. 2.
Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud
ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel. Juhul
kui sõltumatutel ekspertidel tuleb tegeleda salastatud teabega, peavad nad enne
ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli. Kandidaatide andmebaasi koostamiseks määratakse
sõltumatud eksperdid kindlaks ja valitakse välja vastavalt konkursikutsetele,
mis on suunatud üksikisikutele ja asjakohastele organisatsioonidele, nagu
riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele,
standardimisorganisatsioonidele või ettevõtjatele. Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võib
vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel valida asjakohaste
oskustega isiku väljastpoolt andmebaasi. Soolise tasakaalu ja geograafilise mitmekesisuse
tagamiseks rakendatakse sõltumatute ekspertide nimetamisel sobivaid meetmeid. Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võib
kasutada sõltumatute ekspertide ametisse nimetamisel nõuandeorganite abi. ERC
eesliini teadusuuringute puhul nimetab eksperdid ametisse komisjon ERC
sõltumatu teadusnõukogu ettepaneku põhjal. 3.
Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võtab kõik
vajalikud meetmed selle tagamiseks, et eksperdil ei teki huvide konflikti
seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse. 4.
Eksperte võib nimetada ametisse kogu programmi
„Horisont 2020” kehtivuse ajaks ja neile määratakse konkreetsed ülesanded. 5.
Komisjon avaldab vähemalt kord aastas komisjoni või
rahastamisasutuste veebilehel nende isikuliselt ametisse nimetatud ekspertide
nimed, kes on teda või rahastamisasutust määruse (EL) nr XX/XX (programm
„Horisont 2020”) ja otsuse XX/XX/EL [eriprogramm] rakendamisel abistanud.
Ekspertide nimed kogutakse, töödeldakse ja need avaldatakse vastavalt määrusele
(EÜ) nr 45/2001. III jaotis
TULEMUSTE LEVITAMIST REGULEERIVAD EESKIRJAD I peatükk
TOETUSED I JAGU
TULEMUSED Artikkel 38 Tulemuste omandiline kuuluvus 1.
Tulemused kuuluvad osalejale, kes need on saanud. 2.
Kui mitu meetmes osalejat on ühiselt saanud
tulemusi ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need
tulemused neile ühiselt. Osalejad sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi
jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele
kohustustele. Kui ühisomandiõiguse kokkuleppega ei ole teisiti
ette nähtud, on igal ühisomanikul õigus ühiselt saadud tulemuste kasutamiseks
anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse, kuid ilma õigusteta anda
all-litsentse, järgmistel tingimustel: (a)
teisi ühisomanikke teavitatakse eelnevalt; (b)
teistele ühisomanikele pakutakse õiglast ja
mõistlikku hüvitist. 3.
Kui osaleja töötaja või mõni muu osaleja heaks
töötav isik võib nõuda saadud tulemuste suhtes õigusi, tagab asjaomane osaleja
selle, et neid õigusi on võimalik teostada viisil, mis on vastavuses
toetuslepingust tulenevate kohustustega. Artikkel 39 Tulemuste kaitse 1.
Kui tulemusi saab rakendada tööstuses või
kaubanduses, uurib kõnealuste tulemuste omanik võimalusi nende kaitseks ning
võimaluse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kaitseb neid asjakohase
ajavahemiku jooksul ja asjakohase territoriaalse ulatuse piires piisavalt,
võttes nõuetekohaselt arvesse enda ning teiste meetmes osalejate õigustatud
huve, eriti ärihuve. 2.
Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei
kavatse kaitsta enda saadud tulemusi mõnel muul põhjusel kui see, et liidu või
siseriikliku õiguse kohaselt ei ole see võimalik või et puudub võimalus neid
kaubanduslikul eesmärgil kasutada, ning kui ta ei kavatse tulemusi kaitse
eesmärgil edasi anda liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvale teisele
õigussubjektile, teavitab ta komisjoni või rahastamisasutust enne kõnealuste
tulemuste mis tahes viisil levitamist. Komisjon (liidu nimel) või
rahastamisasutus võib võtta sellised tulemused enda omandisse ja võtta
vajalikke meetmeid nende piisavaks kaitseks. Osaleja võib keelduda nõusoleku andmisest üksnes
juhul, kui ta suudab tõendada, et tema õigustatud huve võidakse
märkimisväärselt kahjustada. Kõnealuseid tulemusi ei tohi levitada mingil
viisil enne, kui komisjon või rahastamisasutus on teinud sellekohase otsuse või
on otsustanud võtta sellised tulemused enda omandisse ja on võtnud vajalikke
meetmeid nende piisavaks kaitseks. Toetuslepingus kehtestatakse sellekohased tähtajad. 3.
Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei
kavatse tulemusi kaitsta ega püüa laiendada sellist kaitset mõnel muul põhjusel
kui see, et puudub võimalus neid kaubanduslikul eesmärgil kasutada, teavitab ta
komisjoni või rahastamisasutust, kes võib kaitsmist jätkata või seda laiendada,
võttes need tulemused enda omandisse. Osaleja võib keelduda nõusoleku andmisest
üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et tema õigustatud huve võidakse
märkimisväärselt kahjustada. Toetuslepingus kehtestatakse sellekohased
tähtajad. Artikkel 40 Tulemuste kasutamine ja levitamine 1.
Kõik liidult rahalist toetust saanud osalejad
annavad oma parima, et nende omandis olevaid tulemusi kasutataks edasistes
teadusuuringutes või kaubanduslikel eesmärkidel, või lubavad neid kõnealustel
eesmärkidel kasutada teisel õigussubjektil, eelkõige tulemuste edasiandmise ja
litsentside andmise kaudu kooskõlas artikliga 41. Toetuslepinguga võib ette näha täiendavad
kasutamiskohustused. Sellised täiendavad kohustused märgitakse tööprogrammi või
-kavasse. 2.
Võttes arvesse mis tahes piiranguid seoses
intellektuaalomandi kaitse, julgeolekueeskirjade ja õigustatud ärihuvidega,
levitab iga osaleja tema omandis olevaid tulemusi sobivate vahenditega nii
kiiresti kui võimalik. Toetuslepingus võidakse kehtestada sellekohased
tähtajad. Toetuslepinguga võidakse ette näha täiendavad
levitamiskohustused. Teadusväljaannete kaudu levitamise korral antakse
avatud juurdepääs toetuslepinguga ettenähtud tingimustel. Muude tulemuste,
sealhulgas uurimisandmete levitamise korral võib toetuslepinguga kehtestada
tingimused, millega antakse avatud juurdepääs sellistele tulemustele, eelkõige
ERC teostatavate eesliini teadusuuringute puhul või muudes asjakohastes
valdkondades. Enne mis tahes viisil levitamist teavitab osaleja
sellest teisi osalejaid. Pärast teavitamist võib osaleja keelduda juhul, kui ta
suudab tõendada, et kavandatud levitamine kahjustaks tema õigustatud huve
seoses tulemuste või taustteabega märkimisväärselt. Sel juhul võib levitamine
toimuda ainult juhul, kui võetakse asjakohased meetmed kõnealuste õigustatud
huvide kaitseks. Toetuslepingus võidakse kehtestada sellekohased tähtajad. 3.
Iga osaleja esitab komisjonile või
rahastamisasutusele aruande oma tegevuse kohta seoses tulemuste kasutamise ja
levitamisega. Selleks et komisjon või rahastamisasutus saaksid teostada
järelevalvet ja levitada tulemusi, esitavad osalejad mis tahes vajaliku teabe
ja vajalikud dokumendid vastavalt toetuslepinguga ettenähtud tingimustele. 4.
Tulemustega seotud kõikide patenditaotluste, standardite,
väljaannete või mis tahes muude (ka elektrooniliste) levitamismeetmete puhul
tuleb esitada märge (mis võib hõlmata visuaalseid vahendeid) selle kohta, et
meede on saanud liidu rahalist toetust. Selle märke tingimused määratakse
kindlaks toetuslepingus. Artikkel 41 Tulemuste üleandmine ja litsentsid 1.
Kui osaleja annab üle tulemuste omandiõiguse, annab
ta kooskõlas toetuslepinguga vastuvõtjale üle nende tulemustega seotud
kohustused, sealhulgas kohustuse anda kõnealused kohustused üle mis tahes hilisemale
vastuvõtjale. Ilma et see piiraks selliste konfidentsiaalsusega
seotud kohustuste täitmist, mis tulenevad ühinemiste ja ülevõtmiste korral
õigusnormidest, peab tulemusi üle anda kavatsev osaleja sellest eelnevalt
teatama teistele samas meetmes osalevatele ja kehtivaid kasutusõigusi omavatele
osalejatele, esitades piisava teabe tulemuste uue kavandatava omaniku kohta, et
neil oleks võimalik analüüsida kavandatava üleandmise mõju nende kasutusõiguste
võimalikule teostamisele. Pärast teavitamist võib osaleja keelduda
omandiõiguse üleandmisest juhul, kui ta suudab tõendada, et kavandatav
üleandmine kahjustab tema kasutusõigusi. Sel juhul ei toimu kavandatud
üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud. Toetuslepingus
võidakse kehtestada tähtajad. Teised kasutajad võivad eelneva kirjaliku
kokkuleppega loobuda eelneva teavitamise ja keeldumise õigusest, kui
kasutusõigus antakse üle kindlaksmääratud kolmandale isikule. 2.
Tingimusel et tulemuste kasutusõigusi on võimalik
teostada ning et peetakse kinni täiendavatest kasutamiskohustusest, võib
tulemuste omanik anda litsentse mis tahes õigussubjektile või muul viisil
volitada mis tahes õigussubjekti neid tulemusi kasutama, sealhulgas
ainulitsentsi alusel. 3.
Komisjon või rahastamisasutus võib olla vastu liidu
rahalist toetust saanud osalejate saadud tulemuste omandiõiguse üleandmisele
või ainulitsentsi andmisele sellise kolmanda riigi kolmandatele isikutele, mis
ei ole liitunud programmiga „Horisont 2020”, kui leitakse, et kõnealune toetus
või üleandmine ei ole kooskõlas liidu majanduse konkurentsivõimelisuse
arendamise huvidega või on vastuolus eetikapõhimõtete või
julgeolekukaalutlustega. Sel juhul antakse omandiõigus üle või antakse
ainulitsentsi ainult juhul, kui komisjon või rahastamisasutus on kindel, et
rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid. Vajaduse korral nähakse toetuslepinguga ette, et
komisjoni või rahastamisasutust teavitatakse eelnevalt igast sellisest
tulemuste omandiõiguse üleandmisest või ainulitsentsi andmisest. Toetuslepingus
kehtestatakse tähtajad. 2. JAGU
TAUSTTEABE JA TULEMUSTE KASUTUSÕIGUSED Artikkel 42 Taustteave Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määrata
kindlaks taustteabe, mida on vaja nende meetme rakendamiseks. Artikkel 43 Kasutusõiguste põhimõtted 1.
Kõik taotlused, mis tehakse seoses kasutusõigustega
või nendest loobumisega, esitatakse kirjalikult. 2.
Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja
all-litsentse, kui taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe
omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud. 3.
Samas meetmes osalejad teavitavad üksteist enne
toetuslepinguga ühinemist kõikidest taustteabega seotud õiguslikest või
kasutusõiguspiirangutest. Seejärel sõlmib osaleja kasutusõiguste teostamise
tagamiseks taustteavet käsitleva kokkuleppe. 4.
Kasutusõiguste õiglase ja mõistliku rakendamise
tingimuste kohaselt võib kõnealused õigused anda kasutustasuta. 5.
Osaleja osalemise lõppemine meetmes ei mõjuta
kohustust anda kasutusõigused mõnele teisele osalejale toetuslepingus
kindlaksmääratud tingimustel. 6.
Kui osaleja ei suuda oma kohustusi täita ega
kõrvalda vastavaid puudusi, võib konsortsiumikokkuleppes sätestada, et selline
osaleja jääb kasutusõigustest ilma. Artikkel 44 Rakendamiseks
vajalikud kasutusõigused 1.
Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes
osaleja tulemuste kasutusõigusi, kui ta vajab neid meetme raames tehtavaks
tööks. Vastavad kasutusõigused antakse kasutustasuta. 2.
Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes
osaleja tulemusi, kui ta vajab neid meetme raames tehtavaks tööks ning kui
võetakse arvesse artikli 43 lõike 3 kohaseid piiranguid. Sellised kasutusõigused antakse kasutustasuta, kui
kõigi osalejate vahel ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku
lepitud. Artikkel 45 Kasutamiseks vajalikud kasutusõigused 1.
Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes
osaleja tulemuste kasutusõigusi, kui ta vajab neid oma tulemuste kasutamiseks. Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad
kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel. 2.
Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes
osaleja tulemusi, kui ta vajab neid oma tulemuste kasutamiseks ning kui
võetakse arvesse artikli 43 lõike 3 kohaseid piiranguid. Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad
kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel. 3.
Liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuval
seotud üksusel on tulemuste või taustteabe kasutusõigused samadel tingimustel,
kui kõnealuseid kasutusõigusi on vaja seotud osaleja saadud tulemuste
kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui konsortsiumikokkuleppes on sätestatud
teisiti. 4.
Lõigete 1, 2 ja 3 alusel võib kasutusõigusi
taotleda kuni ühe aasta jooksul pärast meetme lõppu. Osalejad võivad siiski
kokku leppida erinevas tähtajas. Artikkel 46 Liidu ja liikmesriikide kasutusõigused 1.
Liidu institutsioonidel ja ametiasutustel on õigus
kasutada liidu rahalist toetust saanud osaleja tulemusi liidu poliitika või
programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. Selliseid
kasutusõigusi võib rakendada üksnes mitteärilisel otstarbel väljaspool
konkurentsi. Vastavad kasutusõigused antakse kasutustasuta. 2.
Selliste meetmete puhul, mis kuuluvad tegevuse
„Turvaline ühiskond” alla erieesmärgi „Kaasav, innovatiivne ja turvaline
ühiskond” raames, on liidu institutsioonidel, asutustel ja liikmesriikide
ametiasutustel õigus kasutada liidu rahalist toetust saanud osaleja tulemusi
liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja
järelevalveks kõnealuses valdkonnas. Olenemata artikli 43 lõikest 2 hõlmavad
sellised kasutusõigused õigust lubada kolmandatel isikutel kasutada
riigihanketulemusi juhul, kui on tegemist võimekuse arendamisega valdkondades,
kus turu suurus on väga piiratud ja turutõrgete oht väga väike ning ülekaaluka
üldise huvi olemasolu korral. Sellised kasutusõigused antakse kasutustasuta,
välja arvatud riigihanke korral, kui kõnealused õigused antakse eelnevalt
kokkulepitud õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Õiglaste ja mõistlike
tingimuste kindlaksmääramisel võetakse täielikult arvesse tulemuste saamiseks
liidult saadud rahalist toetust. Salastatud teabe suhtes kohaldatakse komisjoni
julgeolekueeskirju. 3. JAGU
ERIJUHUD Artikkel 47 Erisätted 1.
Julgeolekualast tegevust hõlmavate meetmete puhul
võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige
muudatusi konsortsiumi koosseisus, salastatud teavet, tulemuste kasutamist,
levitamist ja üleandmist ning litsentside andmist. 2.
Olemasolevat või uut teadustaristut toetavate
meetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada taristu kasutajaid käsitlevad
erisätted. 3.
ERC eesliini teadusuuringute puhul võib
toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige
kasutusõigusi, ülekantavust ja levitamist seoses osalejate, teadlaste ja
meetmetega seotud kolmandate isikutega. 4.
Koolitus- ja liikuvusmeetme puhul võib
toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse kohustusi seoses
meetmest kasu saavate teadlastega, omandilise kuuluvusega, kasutusõigustega ja
ülekantavusega. 5.
Koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib
toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist
kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist. 6.
VKEde vahendi puhul ja rahastamisasutuste poolt
VKEdele suunatud toetuste puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid,
milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja
levitamist. 7.
EITi teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul võib
toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist
kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist. II PEATÜKK
AUHINNAD JA HANKEMENETLUS Artikkel 48 Auhinnad Auhindade andmise tingimuseks võib seada
asjakohaste avalikustamiskohustuste järgimise. Tööprogrammi või -kavaga võib
näha ette kasutamise ja levitamise erikohustused. Artikkel 49 Hankemenetlus, kommertskasutusele
eelnev hange
ja innovaatiliste lahenduste riigihange 1.
Kui pakkumismenetlustes ei ole sätestatud teisiti,
kuuluvad komisjoni korraldatud hanke kaudu saadud tulemused liidule. 2.
Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja
litsentside andmisega kehtestatakse kommertskasutusele eelneva hanke lepingutes
erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslikum kasutamine ning vältida
ebaausaid eeliseid. Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud
töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on
tasuta kasutusõigused vähemalt nende omandis olevate tulemuste suhtes, samuti
on neil tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel õigus anda
või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele
lihtlitsentse, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda
kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast
kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud
toetuslepingus, annab ta tulemuste omandilise kuuluvuse üle hankijale. 3.
Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja
litsentside andmisega võib kehtestada innovaatiliste lahenduste riigihanke
lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslikum kasutamine
ning vältida ebaausaid eeliseid. IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED Artikkel 50 Kehtetuks tunnistamine ja
üleminekusätted 1.
Määrus (EÜ) nr 1906/2006 tunnistatakse kehtetuks
alates 1. jaanuarist 2014. 2.
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei mõjuta
käesolev määrus asjaomaste meetmete jätkumist ega muutmist, sealhulgas nende
täielikku ega osalist tühistamist, kuni nende lõpuleviimiseni, samuti ei mõjuta
see rahalist abi, mida komisjon või mõni rahastamisasutus annab otsuse nr
1982/2006/EÜ alusel või mis tahes muude selliste õigusaktide alusel, mida
kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning mille
kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni. 3.
Määrusega (EÜ) nr 1906/2006 loodud osalejate
tagatisfondist pärinevad summad ning kõik kõnealuse fondi õigused ja kohustused
kantakse üle fondile 31. detsembri 2013 seisuga. Seitsmenda raamprogrammi
meetmetes osalejad, kes allkirjastavad toetuslepingu pärast 31. detsembrit
2013, teevad osamakse fondile. Artikkel 51 Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja [1] KOM(2010) 546 (lõplik), 6.10.2010. [2] ELT C ..., ..., lk … [3] ELT C, , lk . [4] ELT C, , lk . [5] ELT C, , lk . [6] KOM(2010) 546 (lõplik), 6.10.2010. [7] Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni
raport, 6. oktoober 2010, raportöör: Maria da Graēa Carvalho, P7
TA(2010)0401. [8] ELT L 412, 30.12.2006, lk 1. [9] KOM(2010) 187. [10] KOM(2011) 48. [11] ELT C ..., ..., lk … [12] ELT C ..., ..., lk … [13] EÜT L 317, 3.12.2001, otsust on viimati muudetud otsusega
2006/548/EÜ, Euratom (ELT L 215, 5.8.2006). [14] ELT L 391, 30.12.2006, lk 1. [15] ELT L 54, 22.2.2007, lk 21. [16] ELT C ..., ..., lk … [17] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. [18] K(2005) 576 (lõplik), 11.3.2005 [19] ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. [20] ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. [21] ELT L 216, 20.8.2009, lk 76. [22] ELT L 276, 20.10.2010, lk 33. [23] ELT L 157, 9.6.2006, lk 87. [24] ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.