52011PC0453

(...PICT...)

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta sisaldab sätteid, mis on tugevalt seotud selliste siseriiklike sätete koordineerimisega, mis käsitlevad krediidiasutuse tegevuse alustamise tingimusi ja kõnealuste asutuste järelevalve raamistikku (nt sätted, millega reguleeritakse tegevusloa andmist, asustamisvabaduse kasutamist, päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste pädevusi seoses sellega ning krediidiasutuste järelevalvet). Kõnealuses direktiivis, direktiivis 2006/49/EÜ ja eelkõige nende lisades sätestatakse siiski ka usaldatavusnõuded. Selleks et veelgi ühtlustada direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmisest tulenevaid õigusnorme ja tagada, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatakse otse samasid usaldatavusnõudeid, mis on oluline siseturu toimimise seisukohast, on kõnealused usaldatavusnõuded sätestatud määruse [lisab OP] ettepanekus, mis koos käesoleva ettepanekuga moodustab paketi.

Käesolev ettepanek sisaldab uusi sätteid sanktsioonide ja äriühingu tulemusliku üldjuhtimise kohta ning uusi sätteid, millega välditakse liigset tuginemist välistele krediidireitingutele. Seepärast käsitletakse seletuskirjas üksnes neid uusi elemente. Käesoleva direktiivi muud elemendid kordavad olemasolevaid õigusakte või need on kavandatud määrusest tulenevad kohandused. Selguse huvides ühendatakse käesoleva ettepanekuga ka sätted krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, millest viimast käsitletakse direktiivis 2006/49/EÜ. Seda on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 5. Basel III kokkuleppega seotud muudatusi käsitletakse määruse ettepanekus, välja arvatud kapitalipuhvreid käsitlevad sätted, mis on osa käesolevast direktiivi ettepanekust. Seepärast käsitletakse seletuskirjas ainult kapitalipuhvritega seotud eesmärke ja õiguslikke elemente. Basel III üldist tausta, sealhulgas mõju hindamise ja üldsusega konsulteerimise tulemusi käsitletakse üksikasjalikumalt määruse ettepanekus.

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1.1.1. Sanktsioonid

Tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid on määrava tähtsusega ELi panganduseeskirjade järgimise tagamiseks, pangateenuste kasutajate kaitsmiseks ning pangandusturgude turvalisuse, stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks.

Analüüsides siseriiklikke sanktsioone käesoleva direktiivi ja määrusega hõlmatud valdkondades, tuvastati lahknevused ja puudused riikide ametiasutuste sanktsioonide kehtestamise volituste ja uurimisvolituste õigusraamistikes.

Lahknevad ja liiga nõrgad sanktsioonid ei pruugi olla piisavad, et tulemuslikult vältida käesoleva direktiivi ja määruse rikkumisi, tagada tulemuslik järelevalve ja võrdsete tingimuste loomine. Seepärast teeb komisjon ettepaneku tugevdada ja ühtlustada liikmesriikide õigusraamistikku seoses halduskaristuste ja -meetmetega, nähes ette piisavalt heidutavad halduskaristused käesoleva direktiivi ja määruse sätete rikkumiste puhul, halduskaristuste kohaldamisalasse kuuluvad asjakohased isikud, sanktsioonide avaldamise ning rikkumisest teavitamist soodustavad mehhanismid.

1.1.2. Äriühingu üldjuhtimine

Finantsturgude kokkuvarisemine 2008. aasta sügisel ning sellele järgnenud krediidituru kriis tulenesid mitmest ja sageli omavahel seotud tegurist nii makro- kui ka mikromajanduslikul tasandil, nagu tõdeti kõrgetasemelise ELi finantsjärelevalve eksperdirühma 25. veebruaril 2009 avaldatud aruandes, ning eelkõige ülemääraste riskide kogunemisest finantssüsteemis. Riskide ülemäärane kuhjumise üheks põhjuseks olid puudused finantseerimisasutuste ja eelkõige pankade äriühingu üldjuhtimises. Kuigi mitte kõigi pankade puhul ei esinenud süsteemseid puuduseid üldjuhtimiskorras, osutas Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) „mitmetele äriühingu üldjuhtimise ebaõnnestumistele ja eksimustele”.

Laiaulatuslikult on toetatud vajadust teha selles valdkonnas muudatusi. Ettevõtjad, pädevad asutused ja rahvusvahelised organid (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) ja Baseli pangajärelevalve komitee) on vaadanud läbi oma senised tavad ja suunised või on seda tegemas. Äriühingu üldjuhtimise tugevdamine on komisjoni jaoks prioriteet, eelkõige finantsturgude reformi ja kriisiennetamise programmi raames.

1.1.3. Liigne tuginemine välisreitingutele

Kui finantseerimisasutused ja institutsionaalsed investorid tuginevad ainult või automaatselt reitinguagentuuride antud reitingutele ning ei võta arvesse oma hoolsuskohustust ja organisatsioonisisest riskijuhtimiskohustust, tuginevad nad liigselt välistele krediidireitingutele. Liigne välisreitingutele tuginemine võib põhjustada finantssektoris osalejate karjamentaliteeti, nt võlainstrumentide samaaegset müümist, kui instrumendi reitingut on langetatud investeerimisjärgu krediidireitingust madalamaks, mis võib mõjutada finantsstabiilsust – eelkõige siis, kui mitu suurt reitinguagentuuri koos eksivad oma hindamistes.

1.1.4. Laenu andvate asutuste protsükliline mõju

Protsüklilise mõjuna käsitatakse mõju, mis järgib majandustsükli suundumust ja võimendab seda. Praeguste riskipõhiste kapitalinõuete üks omadus on nende suur varieeruvus majandustsükli vältel. Eeldusel, et krediidiasutused suudavad kõnealused nõuded täita, ei kohaldada nende suhtes otseseid regulatiivseid piiranguid riski osas, mida nad võivad võtta, ja seega nende finantsvõimenduse osas.

1.2. Üldine taust

1.2.1. Sanktsioonid

Komisjon kavandas oma 2010. aasta teatises „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris” [1] ELi õigusakti, millega kehtestada sanktsioonidega seotud põhiküsimustes minimaalsed ühtsed standardid, mida kohandada vastavalt eri sektorite eripärale.

Esiteks kapitalinõuete direktiivi rikkumiste (nt tegevusloa andmiseks kehtestatud nõuete, usaldatavusnõuete täitmise kohustuste ja aruandluskohustuste rikkumiste) suhtes kohaldatavad sanktsioonid on liikmesriigiti erinevad ning ei näi olevat alati asjakohased tagamaks, et sanktsioonid on piisavalt tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Teiseks on teatavaid lahknevusi sanktsioonide kohaldamise tasemes eri liikmesriikides, sealhulgas nende riikide vahel, kus on sarnase suurusega pangandussektor, ning mõnes liikmesriigis ei ole sanktsioone kohaldatud rohkem kui aasta, mis võib tähendada, et ELi eeskirju ei jõustata piisavalt karmilt.

1.2.2. Äriühingu üldjuhtimine

Euroopa Komisjon teatas oma 4. märtsi 2009. aasta teatises, [2] et ta i) analüüsib äriühingu üldjuhtimise eeskirju ja tavasid finantseerimisasutustes, silmas pidades finantskriisi, ning ii) võimaluse korral esitab soovitusi või regulatiivsete meetme ettepanekuid, et parandada selles olulises majandussektoris äriühingu üldjuhtimissüsteemi mis tahes puudused.

2010. aasta juunis avaldas komisjon rohelise raamatu seoses äriühingu üldjuhtimisega finantseerimisasutustes ja tasustamispoliitikaga, [3] ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendi, [4] milles analüüsis äriühingu üldjuhtimiskorra puudusi finantsteenuste sektoris ning tegi ettepanekud edasisteks võimalikeks sammudeks.

Üldsusega konsulteerimise tulemustest nähtus, et kindlaks tehtud puuduste puhul on laialdane üksmeel ning eri ametiasutuste ja liikmesriikide toetus. Ka Euroopa Parlament on oma aruandes noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise ning finantsteenuste sektori tasustamispoliitika kohta [5] rõhutanud vajadust tugevdada finantseerimisasutustes äriühingu üldjuhtimise standardeid ja tavasid. Majandus- ja sotsiaalkomitee avaldas oma arvamuses, mis käsitles rohelist raamatut – äriühingu üldjuhtimine finantsasutustes ja tasustamispoliitika, [6] heameelt komisjoni rohelise raamatu üle ning toetas kavandatud meetmete võtmist.

1.2.3. Liigne tuginemine välisreitingutele

Rahvusvahelisel tasandil avaldas finantsstabiilsuse nõukogu hiljuti põhimõtted, et vähendada ametiasutuste ja finantseerimisasutuste tuginemist välisreitingutele [7]. Põhimõtetes kutsutakse üles kaotama õigusaktides ära või asendama viited sellistele krediidireitingutele juhul, kui on kättesaadavad sobivad alternatiivsed krediidivõimelisuse standardid, ning pankadelt nõudma enda krediidihinnangute koostamist. Kavandatud sätted on kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtetega.

1.2.4. Kapitalipuhvrid

Kapitali säilitamise puhver ja eelkõige vastutsükliline puhver peaksid vähendama punktis 1.1.4 osutatud protsüklilisuse riski ja ülemäärase finantsvõimenduse riski.

1.3. Kõnealuses valdkonnas kehtivad ühenduse õigusnormid

Direktiiviga 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) nõutakse, et krediidiasutustel oleks kindel üldjuhtimise kord. Siiski ei täpsustata selles, kuidas peaks üldjuhtimise kord üksikasjalikult välja nägema.

Selleks et vähendada välisreitingutele tuginemist, on direktiiviga 2006/48/EÜ kehtestatud pankadele kohustus rakendada hoolsuskohustust seoses asjaomase väärtpaberistamise riskipositsioonidega.

1.4. Kooskõla muude tegevuspõhimõtetega

Euroopa järelevalvestruktuuri reformi, kapitalinõuete suurendamise ning kriiside ohjamise ja lahendamise raames on krediidiasutuste üldjuhtimise kavandatud reform finantsteenuste sektori üldise reformi lahutamatu osa. Äriühingu üldjuhtimise reformi tuleks vaadelda ka komisjoni hiljutise teatise (sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris) taustal.

Komisjon on käivitanud horisontaalse algatuse, et kehutada finantssektorit suurendama naiste esindatust juhatustes, kusjuures ühe aasta pärast hinnatakse, kas isereguleerimise algatustel on olnud soovitav mõju, ja juhul kui mitte, kaalutakse õiguslikke lähenemisviise. Kuna mõjuhinnangu kohaselt on küsimus pangandussektori jaoks oluline, on praeguses etapis kavandatud lähenemisviis kooskõlas alt üles lähenemisviisiga. Kui ühe aasta pärast läbiviidava põhjalikuma hindamine osutab õigusliku reguleerimise vajadusele, tuleb kõnealuses sektoris kohaldatavat lähenemisviisi kohandada.

2. Huvitatud isikutega konsulteerimise ja mõju hindamise tulemused

2.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

2.1.1. Sanktsioonid

Komisjon korraldas üldsusega konsulteerimise, mis lõppes 19. veebruaril 2011 ning käsitles meetmeid, mis on kavandatud finantssektoris sanktsioonide tugevdamiseks ja ühtlustamiseks [8], sealhulgas küsimusi, mis on olulised pangandussektoris, nagu on tehtud kindlaks uurimuse põhjal, mille teostas Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee riiklike sanktsioonide kohta kõnealuses sektoris [9].

Komisjon sai tagasisidet eri vastajatelt, sealhulgas märkimisväärselt arvult pangandussektori sidusrühmadelt (järelevalveasutused, keskpangad, pangad ja pankurite ühendused), kes esitasid arvamusi vajaduse kohta võtta ELi meetmeid selles valdkonnas, ühtlustamise põhjendatud taseme, konkreetsete soovitatud meetmete ning nende võimalike eeliste ja puuduste kohta.

Sanktsioonide ühtlustamiseks ja tugevdamiseks kavandatud meetmeid arutati ka liikmesriikidega finantsteenuste komitee 17. jaanuari 2011. aasta kohtumisel.

2.1.2. Äriühingu üldjuhtimine

Algatuse ja mõjuhinnangu aluseks on laialdane ja pidev dialoog ning konsulteerimine kõigi peamiste sidusrühmadega, sealhulgas väärtpaberiturgude reguleerijate, turuosaliste (emitendid, finantsvahendajad ja investorid) ning tarbijatega.

Kümnele ELis asutatud erinevale peamisele börsil noteeritud pangale ja kindlustusandjale saadeti küsimustikud nende äriühingu üldjuhtimise tava kohta. Lisaks küsimustikele viidi seejärel läbi 30 intervjuud juhtivorganite liikmete, pearaamatupidajate, finantsdirektorite, riskijuhtide ja sisekontrolöridega.

Ka Euroopa pangajärelevalve asutustele saadeti küsimustik nende seisukohtade ja rolli kohta seoses äriühingu üldjuhtimisega finantseerimisasutustes. Samuti sai esinduslik valim peamisi Euroopa institutsionaalseid investoreid ja aktsionäride ühinguid küsimustiku nende tavade ja ootuste kohta seoses finantseerimisasutuste äriühingu üldjuhtimisega. 2. veebruaril 2010 toimus järelkohtumine umbes 30 investoriga.

Rohelise raamatuga algatati lõpuks üldsusega konsulteerimine, mis toimus 2. juunist 2010 kuni 1. septembrini 2010 ning käsitles võimalikke edasisi samme finantseerimisasutuste üldjuhtimise puudujääkidega tegelemiseks. Vastuste ja nende analüüsiga saab tutvuda komisjoni veebisaidil [10].

2.1.3. Liigne tuginemine välisreitingutele

Komisjon teostas välisreitingutega seotud küsimustes üldsusega konsulteerimise, mis hõlmas ka liigset tuginemist välisreitingutele. Konsulteerimine lõppes 7. jaanuaril 2011 ning selle raames laekus 93 vastust. Esitati mitmeid ettepanekuid, alates sisemudelite kasutamise motiveerimisest kuni selleni, et nõuda ettevõtjatelt nende oma riskijuhtimise teostamist selleks, et nad ei tugineks ainult ja automaatselt välisreitingutele. Vastuste ja nende analüüsiga saab tutvuda komisjoni veebisaidil [11].

2.1.4. Kapitalipuhvrid

Kapitalipuhvrid on osa Baseli pangajärelevalve komitee 2010. aasta kokkuleppest ja seega on nende üle peetud konsultatsioone nii Baseli raames kui ka komisjoni erikonsultatsioonide raames.

2.2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

2.2.1. Sanktsioonid

Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee poolt 2008. aastal teostatud uurimuses [12] esitati teave siseriiklike õigusaktidega kehtestatud halduskaristuste kohta ja selle kohta, kuidas pangandusjärelevalve asutused sanktsioonide tegelikult kasutavad. 2011. aastal on komisjon kogunud täiendavat teavet nende sanktsioonide kohta, mis on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud kapitalinõuete direktiivi nõuete peamiste rikkumiste puhul.

Kavandatud meetmed põhinevad kõnealusel teabel ning üldsusega konsulteerimise vastustel.

2.2.2. Äriühingu üldjuhtimine

Konsulteerimisprotsessi osana ja rohelise raamatu koostamise käigus korraldasid komisjoni talitused 12. oktoobril 2009 ka avaliku konverentsi, kus osalesid mitmed sidusrühmad. Arutelu keskendus juhatuse rollile ja pädevusele, sisekontrolli ja riskijuhtimisega seotud üldjuhtimise küsimustele ning aktsionäride, järelevalveasutuste ja vannutatud audiitorite vastavale rollile.

Roheline raamat põhines ka analüüsidel ja uurimustel, mis on teostatud või mida veel teostavad avaliku või erasektori organisatsioonid nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa ja riiklikul tasandil. Komisjoni talitused küsisid oma töö käigus nõu Euroopa ettevõtete üldjuhtimise foorumilt ning äriühingu üldjuhtimise ajutiselt nõuanderühmalt, mis koosnes Euroopa ettevõtete üldjuhtimise foorumi mõnest liikmest ning äriühingu üldjuhtimise muudest tunnustatud spetsialistidest.

2.2.3. Liigne tuginemine välisreitingutele

Komisjon osaleb aktiivselt eespool osutatud finantsstabiilsuse nõukogu töös. Lisaks osaleb ta Baseli pangajärelevalve komitees, mis samuti tegeleb oma likviidsuse ning reitingute ja väärtpaberistamise töörühmades sellega, et vähendada reitingutele tuginemist.

2.2.4. Kapitalipuhvrid

Kapitalinõuete direktiivi töörühma alagrupid, kelle liikmed on määranud Euroopa panganduskomitee, on teinud tööd ka tehnilisel tasandil seoses kapitalipuhvritega.

2.3. Mõju hindamine

2.3.1. Sanktsioonid

Teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris” kaasnes mõju hindamine, mille käigus analüüsiti peamisi poliitikavalikuid finantsteenuste eeskirjade rikkumistega kaasnevate sanktsioonide ühtlustamiseks ja tugevdamiseks, sealhulgas pangandussektoris. Teine mõjuhinnang on lisatud käesolevale ettepanekule ning selles analüüsitakse üksikasjalikumalt konkreetseid probleeme kapitalinõuete valdkonnas.

Kavandatud meetmete põhieesmärk on tagada ELi panganduseeskirjade parem järgimine, suurendades riiklike sanktsioonide tulemuslikkust ja hoiatavust. See eeldab järgmiste tegevuseesmärkide saavutamist.

· Sanktsioone käsitleva õigusraamistiku tugevdamine ja ühtlustamine, tagades järgmise:

– asjakohased halduskaristused kapitalinõuete direktiivi peamiste rikkumiste puhul;

– halduskaristuste reguleerimisalasse kuuluvad asjakohased isikud;

– sanktsioonide avaldamine.

· Rikkumiste tuvastamist hõlbustavate mehhanismide tugevdamine ja ühtlustamine, tagades

– tulemuslikud mehhanismid, mis soodustavad rikkumistest teatamist.

2.3.2. Äriühingu üldjuhtimine

Käesoleva algatuse üldeesmärk on tagada, et Euroopa krediidiasutustes ja investeerimisühingutes suurendatakse riskijuhtimise tulemuslikkust. Kavandatud meetmed peaksid aitama vältida seda, et üksikud krediidiasutused võtavad liigselt riske ning seega lõppkokkuvõttes vältida liigse riski kogunemist finantssüsteemis. Selle eesmärgi saavutamiseks keskendutakse algatuses järgmistele tegevuseesmärkidele:

– juhatuste teostatava riskijärelevalve tulemuslikkuse suurendamine;

– riskijuhtimisfunktsiooni staatuse parandamine; ja

– selle tagamine, et järelevalveasutused jälgivad tulemuslikult riskijuhtimist.

Nende eesmärkide saavutamiseks on komisjon otsustanud parandada olemasolevat õigusraamistikku.

Nõuded seoses juhatuse koosseisuga ja juhatuse liikmete valimisega tagavad asjakohasemad toimingud, kompetentsuse, ajalise pühendumuse ja suurenenud aruandekohustuse. Hästi informeeritud pädev juhatus ja tugev riskijuhtimisfunktsioon suurendavad krediidiasutuse võimet teha kindlaks ja juhtida tekkivaid riske ning seega vähendavad liigset riskide võtmist. Avalikustamisnõuetega toetatakse suuremat läbipaistvust, millega kaasneb informeeritum turg ja parem turudistsipliin.

Mitmekesistades juhatuse kandidaatide valikut võimaldaks selliste isikute pääsemise juhatusse, kes seni juhatusse ei kuulunud. Nii saaks suurendada juhatuse liikmeteks sobivate kandidaatide hulka ning parandada asjatundlikkust. Seega ei tohiks ettepaneku võimalik negatiivne mõju sobivate kandidaatide hulgale olla märkimisväärne.

Nõuete karmistamine Euroopa tasandil võib negatiivselt mõjutada Euroopa krediidiasutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet. Siiski rangematest nõuetest tulenevat konkurentsivõime võimalikku vähenemist peaks leevendama positiivne mõju investoritele, hoiustajatele ja muudele sidusrühmadele. Parem riskijuhtimine aitab edendada ka pangandussektori kohanemisvõimet.

Ettepanekuga ei kaasneks krediidiasutustele olulisi kulusid, samuti ei ole sellel märkimisväärset mõju laenutehingutele.

2.3.3. Liigne tuginemine välisreitingutele

Kavandatud elemente hõlmav üldine osa liigse tuginemise kohta sisaldub eelseisvas mõjuhinnangus, milles käsitletakse uut algatust seoses reitinguagentuuridega (eeldatavasti 2011. aasta juuli alguses).

2.3.4. Kapitalipuhvrid

Kuna kapitalipuhvrid on osa Baseli kokkuleppest, esitatakse nende mõju üksikasjalik hinnang koos kõigi muude meetmete mõju hinnanguga käesolevale direktiivile lisatud määruses.

3. Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

4. Ettepaneku õiguslik külg

4.1. Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõige 1. Direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, mis asendataks käesoleva direktiiviga ja kavandatud määrusega [lisab OP], on olulised siseturu loomise vahendid krediidiasutuste ja investeerimisühingute valdkonnas nii asutamisvabaduse kui ka finantsteenuste pakkumise vabaduse seisukohast. Käesoleva ettepanekuga asendatakse direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses selliste siseriiklike sätete koordineerimisega, millega reguleeritakse tegevusloa andmist, olulise osaluse omandamist, asustamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist, päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste pädevusi seoses sellega, samuti seoses sätetega, millega reguleeritakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute algkapitali ja järelevalvet. Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk ja sisu on koordineerida siseriiklikke sätteid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse alustamise tingimusi ning kõnealuste asutuste ja ühingute üldjuhtimist ja järelevalveraamistikku. Seepärast põhineb ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1.

Käesolev ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114 ja sellega täiendatakse kavandatud määrust (lisab OP), millega kehtestatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes ühtsed ja vahetult kohaldatavad usaldatavusnõuded, kuna kõnealused nõuded on tihedasti seotud finantsturgude toimimisega seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavate eri varadega.

4.2. Subsidiaarsuse põhimõte

ELi toimimise lepingu artikliga 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada kavandatavate meetmete eesmärke ja neid oleks parem saavutada Euroopa Liidu tasandil. Kavandatud meetmed piirduvad eesmärkide saavutamiseks vajalikuga. Ainult ELi meetmega saab tagada, et rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatakse samu nõudeid. Nii saab tagada võrdsed tingimused, vähendada õiguslikku keerukust, vältida piiriüleste tegevuste puhul põhjendamatuid nõuete järgimise kulusid, edendada veelgi integratsiooni ELi turul ning aidata kaasa õigusnormide erinevuste ärakasutamise võimaluste kõrvaldamisele. Samuti tagatakse ELi tasandil võetavate meetmega ELi finantsstabiilsuse kõrge tase.

4.3. Kooskõla Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291

Komisjon võttis 23. septembril 2009 vastu määruste ettepanekud Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve [13] loomiseks. Seoses sellega soovib komisjon tuletada meelde ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 seotud avaldusi, mille ta tegi Euroopa Järelevalveasutuste loomise määruste vastuvõtmisel ning mille kohaselt: „Seoses regulatiivsete standardite vastuvõtmisega rõhutab komisjon finantsteenuste sektori ainulaadset iseloomu, mis tuleneb Lamfalussy struktuurist ja mida on tunnustatud selgelt ELi toimimise lepingule lisatud deklaratsioonis nr 39. Siiski on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas tema rollile seatud piirangud delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmete vastuvõtmisel on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.”

5. Ettepaneku üksikasjalik selgitus

5.1. Paketi eri elementide vaheline vastastikmõju ja kooskõla

Käesolev direktiiv moodustab paketi koos kavandatud määrusega [lisab OP]. Kõnealune pakett asendaks direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ. See tähendab, et direktiivis ja määruses käsitletakse mõlemas nii krediidiasutusi kui ka investeerimisühinguid. Praegu on viimane ainult „lisatud” direktiivi 2006/48/EÜ direktiiviga 2006/49/EÜ. Viimati nimetatud direktiivist suur osa sisaldab üksnes viiteid direktiivile 2006/48/EÜ. Seega ühendades paketis nii krediidiasutuste kui ka investeerimisühingute suhtes kohaldatavad sätted, parandaks see kõnealuseid ettevõtteid reguleerivate sätete loetavust. Lisaks lisataks mõlema direktiivi ulatuslikud lisad jõustamistingimustesse ja seega lihtsustataks nende kohaldamist veelgi.

Pankade ja investeerimisühingute suhtes otse kohaldatavad usaldatavusnõuded on sätestatud määruse ettepanekus. Direktiivi ettepanekusse jäävad sätted seoses krediidiasutustele tegevusloa andmisega ning asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise kasutamisega. See ei hõlmaks investeerimisühinguid, sest vastavad õigused ja kohustused on reguleeritud direktiiviga 2004/39/EÜ („finantsinstrumentide turgude direktiiv”). Direktiivi jääks samuti krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve üldised põhimõtted, mis on suunatud liikmesriikidele ja nende pädevatele asutustele. See hõlmab eelkõige teabevahetust, ülesannete jagamist päritoluriigi ja vastuvõtva riigi järelevalveasutuste vahel ning sanktsioonide määramise volituste kasutamist (seda käsitlevad sätted oleksid uued). Direktiiv sisaldaks ikka sätteid, millega reguleeritakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes liikmesriikide pädevate asutuste poolt teostatavat järelevalvet. Kõnealuste sätetega täiendatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute määrusega kehtestatud üldiseid usaldatavusnõudeid üksikute nõuetega, mille üle otsustavad pädevad asutused iga üksiku krediidiasutuse ja investeerimisühingu järelevalve teostamise tulemusena. Direktiivis kehtestataks mitmeid selliseid järelevalvenõudeid, sest pädevad asutused peaksid saama hinnata, millised neist nõuetest tuleks kehtestada. See hõlmab ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemisi protsesse, mis eelkõige on seotud riskide juhtimisega ja äriühingu üldjuhtimise nõuetega, mis on kehtestatud uue elemendina.

5.2. Sanktsioonid

Liikmesriigid peaksid tagama, et pangandusalaste õigusaktide rikkumiste suhtes saab kohaldada asjakohaseid halduskaristusi ja meetmeid. Selleks nõutakse direktiiviga, et nad järgiksid järgmiseid miinimumeeskirju.

Esiteks peaksid halduskaristused ja meetmed olema kohaldatavad füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes vastutavad rikkumise eest. See hõlmab krediidiasutusi, investeerimisühinguid ja vajaduse korral eraisikuid.

Teiseks peaks käesoleva direktiivi ja määruse peamiste sätete rikkumise korral saama pädevad asutused kasutada halduskaristuste ja meetmete miinimumnimekirja. See nimekiri sisaldab tegevusloa tühistamist, tegevuse peatamise korraldusi, avalikku teadaannet, juhtkonna ametist vabastamist ning rahalisi halduskaristusi.

Kolmandaks peaks siseriiklike õigusaktidega kehtestatud rahaliste halduskaristuste maksimummäär ületama rikkumisest saadavaid hüvesid, kui neid on võimalik kindlaks määrata, ning igal juhul ei tohiks need olla madalamad direktiiviga ette nähtud tasemest (10 % asjaomase krediidiasutuse aastasest kogukäibest juriidilise isiku puhul, viis miljonit eurot või 10 % asjaomase füüsilise isiku aastasest sissetulekust füüsilise isiku puhul).

Neljandaks peaks pädevate asutuste poolt konkreetsel juhul kohaldatava sanktsiooni liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse võetavad kriteeriumid sisaldama vähemalt direktiivis sätestatud kriteeriume (nt rikkumise või kolmandatele isikutele tekitatud kahju tulemusena saadud hüved, vastutava isiku koostöövalmidus jne).

Viiendaks tuleb kohaldatavad sanktsioonid ja meetmed avaldada vastavalt käesolevale direktiivile.

Lisaks tuleks kehtestada asjakohane mehhanism, et soodustada teatamist võimalikest rikkumistest krediidiasutustes ja investeerimisühingutes.

Käesolev ettepanek ei hõlma kriminaalkaristusi.

5.3. Äriühingu üldjuhtimine

Krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan tervikuna peaks alati pühendama piisavalt aega ning omama piisavaid teadmisi, oskusi ja kogemust, et mõista krediidiasutuse tegevust ja selle peamisi riske. Juhtorgani kõigil liikmetel peaks olema piisavalt hea maine ning isikuomadused ja sõltumatus, mis võimaldavad neil juhtkonna otsuseid konstruktiivselt vaidlustada ja nende üle järelevalvet teostada. Rühmamõtlemise vältimiseks ja kriitilise mõtlemise hõlbustamiseks peaksid krediidiasutuste juhatused olema vanuseliselt, sooliselt, geograafiliselt päritolult, hariduselt ja töökogemuselt piisavalt mitmekesised, et esindada eri vaateid ja kogemusi. Sugude vaheline tasakaal on eriti oluline, et tagada demograafilise olukorra piisav kajastumine.

Et riskijärelevalve ja kontroll oleks tulemuslik peaks juhtorgan olema vastutav krediidiasutuse või investeerimisühingu üldise riskistrateegia ning riskijuhtimissüsteemide adekvaatsuse eest, võttes arvesse krediidiasutuse riskiprofiili. Arvestades tugeva riskijuhtimise olulisust krediidiasutustes, peaks järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan looma eraldi riskikomisjoni, kes tegeleb konkreetselt riskiküsimustega ja koostab juhtorgani otsuseid riskiküsimuste kohta. Riskikomisjon peaks abistama juhtorganit tema riskijärelevalve rollis, kuid lõppvastutus riskistrateegia eest peaks lasuma juhtorganil.

Selleks et anda kõrgemale juhtkonnale ja juhtorganile täielik ülevaade riski kohta, peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema sõltumatu riskijuhtimisfunktsioon, mis peaks olema suuteline omandama tulemusliku ja üldise ülevaate kõigist eri riskidest krediidiasutuses. Riskijuhtimisfunktsioonil peaks olema piisavalt kaalu ja võimu, et mõjutada strateegilisi riskijuhtimise otsuseid, ning otsene ligipääs juhtorganile.

5.4. Liigne tuginemine välisreitingutele

Krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõutakse, et neil oleks endal usaldusväärsed laenuandmise kriteeriumid ja laenu andmise otsuse tegemise protsessid. Seda sõltumata sellest, kas asutused annavad laene klientidele või nad võtavad väärtpaberistamise riskipositsioone. Väliseid krediidireitinguid võib kasutada selles protsessis ühena teguritest, kuid see ei tohi olla ülemuslik. Eriti ei tohi sisemeetodid põhineda ainult ja automaatselt välisreitingutel.

Konkreetselt panga regulatiivsete kapitalinõuete arvutamise eesmärgil kasutatakse reitinguagentuuride antud hinnanguid teatavatel juhtudel kapitalinõuete eristamiseks vastavalt riskidele ning mitte nõutava miinimumkapitali enda kindlaksmääramiseks. Kapitalinõuete direktiivi raamistiku kui tervikuga antakse pankadele stiimul kasutada pigem sisemisi, kui välisreitinguid, seda isegi regulatiivsete kapitalinõuete arvutamiseks.

Kavandatud sättega nõutaks olulise krediidiriskiga või suure arvu vastaspooltega krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, et nad töötaksid välja ja kasutaksid pigem sisemudeleid kui standardiseeritud lähenemisviisi, milleks on välisreitingutele tuginemine.

Lisaks tehakse ettepanek, et Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab igal aastal teabe meetmete kohta, mida ettevõtted ja järelevalveasutused on võtnud, et vähendada liigset tuginemist välisreitingutele, ning esitab seoses sellega aruande järelevalvealase tegevuse lähendamise kohta.

5.5. Kapitalipuhvrid

Basel III alusel nähakse käesoleva ettepanekuga lisaks nõuetele ette kaks kapitalipuhvrit: kapitali säilitamise puhver ja vastutsükliline kapitalipuhver.

Kapitali säilitamise puhvri suurus on 2,5 % riskiga kaalutud varadest, seda kohaldatakse pidevalt ja see peab hõlmama kõrgeima kvaliteediga kapitali.

Puhvri eesmärk on tagada, et krediidiasutused suudaksid kanda kahjusid stressiperioodil, mis võib kesta aastaid. Krediidiasutused peaksid sellise kapitali tagama majanduslikult headel aegadel. Nende krediidiasutuste suhtes, kelle puhvri maht jääb alla sihttaseme, kohaldatakse kasumi jaotamise piiranguid seni, kuni saavutatakse sihttase.

Vastutsükliline kapitalipuhver täidab laiemat makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud eesmärki kaitsta pangandussektorit ja reaalmajandust süsteemiüleste riskide eest, mis tulenevad krediidimahu järskudest muutustest ja üldisemalt mis tahes muudest struktuursetest muutujatest, samuti pangandussektori riskipositsioonist mis tahes muude riskitegurite suhtes, mis on seotud finantsstabiilsust ohustavate riskidega. Selle kohaldamisel kohandatakse kapitali säilitamise puhvriga ette nähtud puhvri suurust täiendavalt kuni 2,5 % võrra.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestavad riiklikud ametiasutused seoses laenudega, mis on antud füüsilistele ja juriidilistele isikutele asjaomastes liikmesriikides. See võib olla 0–2,5 % riskiga kaalutud varadest ja peab samuti hõlmama kõrgeima kvaliteediga kapitali. Vajaduse korral võivad ametiasutused kehtestada puhvri, mille maht on üle 2,5 %. Vastutsüklilist kapitalipuhvrit nõutakse krediidimahu ülemääraselt kiire kasvu perioodidel ja see nõue tühistatakse majandussurutise ajal. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib esitada riiklikele ametiasutustele soovitusi puhvri kehtestamise ja kontrollimise (sealhulgas juhtudel, mil puhvri suurus ületab 2,5 %) kohta. Seni kui vastutsükliline kapitalipuhver on alla 2,5 %, peavad liikmesriigid kohaldama kapitalinõuet pankades suhtes asjaomastes liikmesriikides ja kõnealuseid kapitalinõudeid vastastikku tunnustama. Puhvri selle osa puhul, mis ületab 2,5 %, võivad ametiasutused valida, kas nad aktsepteerivad teise liikmesriigi ametiasutuste hinnangut ja kohaldavad kõrgemat kapitalimäära või jätavad selle 2,5 %-le krediidiasutuste puhul, kes on saanud tegevusloa nende liikmesriigis.

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle kapitalimäär jääb alla puhvriga ette nähtud määra, kohaldatakse piiranguid seoses kasumi jaotamisega, maksetega täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, muutuvtasu maksmisega ja vabatahtlike pensionimaksetega. Lisaks peavad kõnealused asutused esitama järelevalveasutustele kapitali säilitamise kava, et tagada puhvrite kiire taastäitmine.

2011/0203 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust [14],

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust [15],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) [16] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) [17] on märkimisväärselt muudetud mitmel korral. Direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ mitmed sätted on kohaldatavad nii krediidiasutuste kui ka investeerimisühingute suhtes. Selguse huvides ja nende sätete ühtseks kohaldamiseks oleks soovitav koondada need sätted uude õigusakti, mida kohaldatakse nii krediidiasutuste kui ka investeerimisühingute suhtes. Parema juurdepääsu huvides tuleks kõnealuste direktiivide lisade sätted integreerida selle uue õigusakti regulatiivossa.

(2) Uus õigusraamistik peaks koosnema kahest eri õiguslikust vahendist. Käesolev direktiiv peaks sisaldama sätteid tegevuslubade andmise, olulise osaluse omandamise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse teostamise, selles valdkonnas päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste volituste kohta ning sätteid, millega reguleeritakse algkapitali ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvet. Käesoleva direktiivi eesmärk ja sisu on kooskõlastada siseriiklikke sätteid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse alustamise tingimusi, nende juhtimisviise ja järelevalveraamistikku. Peale nende sätete, sisaldasid direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid. Kõnealused nõuded tuleks kehtestada määrusega, millega luuakse ühtsed ja laialt kohaldatavad usaldatavusnõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kuna sellised nõuded on tihedalt seotud finantsturgude toimimisega seoses mitmete varadega, mida hoiavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi lugeda koos kõnealuse määrusega. Mõlemad õiguslikud vahendid koos peaksid moodustama õigusraamistiku, millega juhitakse pankade tegevust ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid.

(3) Määrusega [lisab OP] kehtestatud üldisi usaldatavusnõudeid täiendavad individuaalsed nõuded, mille üle otsustavad pädevad asutused iga üksiku krediidiasutuse ja investeerimisühingu järelevalve tulemusena. Selliste järelevalvenõuete ulatus tuleks kehtestada käesolevas direktiivis ning pädevad asutused peaksid saama hinnata, millised neist tuleks kehtestada. Võttes arvesse selliseid üksikuid likviidsusega seotud nõudeid, peaksid pädevad asutused võtma arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud suunistes likviidsuse kohta ning mille on avaldanud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee [18].

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004 direktiiviga 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) [19] lubatakse päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud ja samade asutuste järelevalve all olevatel investeerimisühingutel teistes liikmesriikides filiaale asutada ja vabalt teenuseid osutada. Kõnealuse direktiiviga on vastavalt ette nähtud investeerimisühingutele tegevusloa andmist ja nende tegevust reguleerivate eeskirjade kooskõlastamine. Sellega ei kehtestata siiski selliste ühingute algkapitali suurust ega nende riskide jälgimise ühtset raamistikku, mis nähakse ette käesoleva direktiiviga.

(5) Käesolev direktiiv peaks olema peamine vahend siseturu ülesehitamisel nii asutamisvabaduse kui ka finantsteenuste osutamise vabaduse seisukohalt krediidiasutuste valdkonnas.

(6) Siseturu tõrgeteta toimimiseks on lisaks õigusnormidele vaja ka tihedat ja regulaarset koostööd ning reguleeriva ja järelevalvealase tegevuse oluliselt suuremat lähendamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), [20] asutati EBA. Käesolevas direktiivis tuleks võtta arvesse EBA rolli ja funktsiooni, mis on kehtestatud kõnealuse määrusega, ning menetlusi, mida tuleb järgida EBA-le ülesannete määramisel.

(8) Krediidiasutuste järelevalve koordineerimiseks võetavaid meetmeid tuleks nii hoiuste kaitsmise kui ka nende asutuste vahelises konkurentsis võrdsete tingimuste loomise huvides kohaldada kõigi nimetatud asutuste suhtes. Siiski tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid objektiivseid erinevusi nende põhikirjades ja tegevuse eesmärkides.

(9) Seetõttu peaks meetmete reguleerimisala olema võimalikult lai ja hõlmama kõiki asutusi, kes tegelevad tagasimakstavate vahendite vastuvõtmisega üldsuselt kas hoiustena või muul kujul, näiteks pideva võlakirjade ja muude samalaadsete väärtpaberite väljalaskmisena või oma arvel ja nimel laenude andmisena. Nende krediidiasutuste jaoks, kelle suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata, tuleks ette näha erandid. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks mõjutada selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, milles on sätestatud täiendavad erivolitused lubamaks krediidiasutustel teostada teatavaid tegevusi ja võtta ette teatavat liiki toiminguid.

(10) Asjakohane on selline ühtlustamine, mis on vajalik ja piisav, et tagada tegevuslubade andmise ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalvesüsteemide vastastikune tunnustamine, võimaldades anda välja üksainus, liidu kõigis osades tunnustatud tegevusluba ja rakendada põhimõtet, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet teostab päritoluliikmesriik.

(11) Vastastikuse tunnustamise ja päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtted näevad ette, et liikmesriikide pädevad asutused ei tohi anda tegevusluba või peavad selle kehtetuks tunnistama, kui sellised tegurid nagu äriplaanide sisu, geograafiline paiknemine, tegevuse geograafiline haare või reaalne tegevus näitavad selgelt, et krediidiasutus on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks sel eesmärgil, et hoida kõrvale rangematest nõuetest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt tegutseb või kavatseb tegutseda. Kui nimetatud tegurid seda selgelt ei näita, aga enamik pangandusgrupi üksuste koguvarast asub mõnes teises liikmesriigis, mille pädevad asutused vastutavad konsolideeritud järelevalve teostamise eest, peaks vastutust konsolideeritud järelevalve teostamise eest muutma üksnes kõnealuste pädevate asutuste nõusolekul.

(12) Pädevad asutused ei tohiks anda krediidiasutusele tegevusluba ega pikendada tema luba, kui on tõenäoline, et märkimisväärse seose tõttu nimetatud asutuse ja teiste füüsiliste või juriidiliste isikute vahel ei saa pädevad asutused järelevalvet tõhusalt teostada. Märkimisväärse seose osas peaksid juba tegevusloa saanud krediidiasutused samuti vastama pädevate asutuste nõuetele.

(13) Järelevalve teostajate töö tõhususele osutamine hõlmab ka konsolideeritud järelevalvet, mida tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul teostada, kui liidu õigus näeb seda ette. Sellistel juhtudel peaksid ametiasutused, kellele on esitatud avaldus tegevusloa saamiseks, suutma välja selgitada ametiasutused, kes on pädevad teostama konsolideeritud järelevalvet kõnealuses krediidiasutuses või investeerimisühingus.

(14) Oma päritoluliikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutustel peaks olema lubatud tegutseda kõigil käesoleva direktiivi I lisas loetletud tegevusaladel kogu liidus, luues selleks filiaale või osutades teenuseid.

(15) Otstarbekas on laiendada vastastikust tunnustamist käesoleva direktiivi I lisas loetletud tegevusaladele, kui seal tegutsevad finantseerimisasutused, mis on krediidiasutuste tütarettevõtjad, tingimusel, et nimetatud tütarettevõtjad kuuluvad oma emaettevõtjat hõlmava konsolideeritud järelevalve alla ja et nad vastavad teatavatele rangetele tingimustele.

(16) Vastuvõtval liikmesriigil võiks seoses asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamisega olla õigus nõuda konkreetsetele siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele vastavust asutustelt, kellele nende päritoluliikmesriigis ei ole antud luba tegutseda krediidiasutusena, ja seoses tegevusaladega, mida ei ole käesoleva direktiivi I lisas loetletud, tingimusel, et nimetatud õigus- ja haldusnormid ei ole ühelt poolt juba kaetud määrusega [lisab OP] ning on kooskõlas liidu õigusaktidega ja toimivad üldise heaolu huvides, ning teiselt poolt ei kehti selliste asutuste või tegevusalade suhtes nende päritoluliikmesriigi õigus- või haldusnormides kehtestatud samaväärsed eeskirjad.

(17) Lisaks määrusele [lisab OP], millega kehtestatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes vahetult kohaldatavad usaldatavusnõuded, peaksid liikmesriigid tagama, et miski ei takistaks vastastikku tunnustatavatel tegevusaladel tegutsemist samal moel nagu päritoluliikmesriigis, tingimusel et tegevus ei ole vastuolus vastuvõtva liikmesriigi üldist heaolu kaitsvate õigusnormidega.

(18) Väljaspool liitu paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad peaksid olema kõigis liikmesriikides samalaadsed. Oluline on sätestada, et sellised eeskirjad ei oleks soodsamad kui mõnest teisest liikmesriigist pärineva krediidiasutuse filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad. Liidul peaks olema õigus sõlmida kolmandate riikidega kokkulepped, milles sätestatakse eeskirjad, mille alusel tagatakse selliste filiaalide samalaadne kohtlemine kogu liidu territooriumil. Kolmandates riikides tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalid peaksid saama kasutada teenuste osutamise vabadust ja asutamisvabadust ainult neis liikmesriikides, kus nad on asutatud.

(19) Liit ja kolmandad riigid peaksid jõudma vastastikusele kokkuleppele, et oleks võimalik konsolideeritud järelevalvet praktiliselt teostada geograafiliselt võimalikult laiaulatuslikult.

(20) Vastutus krediidiasutuse usaldusväärsuse, eriti maksevõimelisuse järelevalve eest peaks lasuma krediidiasutuse päritoluliikmesriigil. Tururiski järelevalve osas peaksid päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused tegema tihedat koostööd.

(21) Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused peaksid saama teavet nende territooriumil sooritatud tegevuste kohta. Järelevalvemeetmeid peaksid võtma päritoluliikmesriigi asutused, välja arvatud juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi asutused peavad võtma hädaolukorras ettevaatusabinõusid.

(22) Panganduse siseturu tõrgeteta toimimiseks on lisaks õigusnormidele vaja ka tihedat ja regulaarset koostööd ning reguleeriva ja järelevalvealase tegevuse oluliselt suuremat lähendamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Selleks tuleks konkreetsete krediidiasutuste probleeme arutada ja vastastikku teavet vahetada EBA kaudu. Selline vastastikune teabevahetus ei tohiks mingil juhul asendada vastastikust koostööd. Vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel peaks hädaolukorras olema alati õigus kontrollida omal algatusel või päritoluliikmesriigi pädevate asutuste algatust järgides seda, kas nende territooriumil asutatud krediidiasutuse tegevus on kooskõlas asjaomaste seaduste, heade juhtimis- ja raamatupidamistavade ning asjakohase sisekontrolli põhimõtetega.

(23) Asjakohane on võimaldada teabevahetust pädevate asutuste ja selliste asutuste või organite vahel, kelle ülesandeks on aidata kaasa finantssüsteemi stabiilsuse tugevdamisele. Edastatud andmete konfidentsiaalsuse säilitamiseks peaks adressaatide loetelu jääma rangelt piiritletuks.

(24) Teatavad toimingud nagu pettus või siseringitehingud võivad kahjustada finantssüsteemi stabiilsust ja ühtsust. On vaja täpsustada, mis tingimustel on teabevahetus sellistel juhtudel lubatud.

(25) Kui on kindlaks määratud, et teavet võib avalikustada ainult pädevate asutuste selgesõnalise kokkuleppe alusel, peaks neil olema õigus teha kokkuleppe sõlmimine sõltuvaks rangete tingimuste täitmisest.

(26) Teabe vahetamine peaks olema lubatud ühelt poolt pädevate asutuste ning teiselt poolt keskpankade ja muude samalaadsete funktsioonidega rahaasutuste vahel, ning vajaduse korral tuleks anda luba ka teistele ametiasutustele, kes vastutavad maksesüsteemide järelevalve eest, ning keskvalitsuse asutustele.

(27) Selleks et tugevdada järelevalvet asutuste usaldatavusnõuete täitmise üle ning kaitsta krediidiasutuste kliente, peaks audiitorid olema kohustatud viivitamata teavitama pädevaid asutusi, kui nad saavad oma ametiülesandeid täites teadlikuks teatavatest asjaoludest, mis võivad tõsiselt mõjutada asutuste finantsolukorda või haldus- ja raamatupidamiskorraldust. Sellel samal põhjusel peaksid liikmesriigid nägema ette, et selline kohustus on audiitoril kõikidel nendel juhtudel, kui ta oma tööülesandeid täites avastab nimetatud asjaolud krediidiasutusega märkimisväärselt seotud ettevõtja puhul. Audiitorite kohustus vajaduse korral edastada pädevatele asutustele teatavad asutust puudutavad asjaolud ja otsused, mida nad avastavad oma tööülesannete täitmise käigus seoses mõne teise ettevõtjaga, kes ei ole finantseerimisasutus, ei tohiks muuta nende tööülesannete olemust nimetatud ettevõttes ega nende täitmise korda.

(28) Et tagada, et oma tegevust tõhusalt kontrollivad asutused ja asutuse liikmete juhtorganid vastavad käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] kohaldatavatele nõuetele ning et tagada, et neile saab osaks sarnane kohtlemine kogu liidus, peaksid liikmesriigid kehtestatama halduskaristused ja meetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seepärast peaksid liikmesriikide kehtestatud halduskaristused ja meetmed vastavama teatavatele olulistele nõuetele seoses adressaatide, sanktsioonide või meetme kohaldamisel arvessevõetavate kriteeriumide, sanktsioonide ja meetmete avaldamise, sanktsioonide määramise peamiste volituste ja rahaliste halduskaristuste tasemetega.

(29) Eriti peaks pädevatel asutustel olema õigus kehtestada rahalisi karistusi, mis on piisavad, et katta saada loodetavat kasu, ning mis oleks heidutavad isegi suurtele asutustele ja nende juhtidele.

(30) Selleks et tagada sanktsioonide ühtne kohaldamine liikmesriikides, kui määratakse kindlaks halduskaristuse või -meetme tüüp ja rahalise halduskaristuse suurus, peaksid liikmesriigid tagama, pädevad asutused võtavad arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.

(31) Et tagada, et meetmetel on üldiselt hoiatav mõju, tuleks sanktsioonid tavaliselt avaldada, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud asjaoludel.

(32) Et avastada võimalikud rikkumised, peaks pädevatel asutustel olema vajalikud uurimisvolitused ning nad peaksid kehtestama tõhusad mehhanismid, et toetada võimalikest või tegelikest rikkumistest teatamist. Kõnealused mehhanismid ei peaks takistama süüdistatud isikute kaitse asjakohaste mehhanismide kasutamist.

(33) Käesolev direktiiv peaks osutama nii halduskaristustele kui ka -meetmetele, et katta kõik meetmed, mida kohaldatakse rikkumise järel, ning mille eesmärk on ennetada tulevasi rikkumisi, olgu see siis siseriikliku õiguse kohaselt sanktsioon või meede.

(34) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kriminaalkaristusi käsitlevate õigusaktide mis tahes sätete kohaldamist.

(35) Liikmesriigid peaksid tagama, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisekapital on nii koguseliselt, kvaliteedilt kui ka jaotumise seisukohast piisav, et katta nende suhtes avanevaid või avaneda võivaid riske. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid tagama, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on strateegiad ja protsessid oma sisekapitali piisavuse hindamiseks ja säilitamiseks.

(36) Pädevate asutuste ülesanne peaks olema tagada, et asutustel on hea organisatsioonistruktuur ja piisavalt omavahendeid, et katta nende suhtes avanevaid või avaneda võivaid riske. Selles kontekstis võivad liikmesriikide pädevad asutused võtta adekvaatsete omavahendite määramisel arvesse ka riske, millele on avatud asutuste bilansi teatav osa.

(37) Selleks et tagada, et mitmes liikmesriigis tegutsevad krediidiasutused ei oleks üksikute liikmesriikide pädevate asutuste tegevusloa andmise ja järelevalvega seotud jätkuvate kohustuste tulemusena ebaproportsionaalselt koormatud, on oluline märkimisväärselt suurendada pädevate asutuste koostööd. Sellega seoses tuleks suurendada konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse rolli. EBA peaks sellist koostööd toetama ja edendama.

(38) Et tagada üldine turudistsipliin kogu liidus, on asjakohane, et pädevad asutused avaldavad teavet krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse kohta. Selline teave peaks olema piisav, et oleks võimalik võrrelda liikmesriikide eri pädevate asutuste vastuvõetud lähenemisviise ja määruse lisanõudeid seoses asutuste poolt avaldatava tehnilise teabega.

(39) Asutuste konsolideeritud järelevalve eesmärk on krediidiasutuste hoiustajate ja investorite huvide kaitse ja finantssüsteemi stabiilsuse tagamine. Selleks et konsolideeritud järelevalve oleks tõhus, tuleks seda kohaldada kõigi pangandusgruppide suhtes, sealhulgas nende suhtes, kelle emaettevõtjad ei ole krediidiasutused või investeerimisühingud. Liikmesriigid peaksid looma pädevatele asutustele sellise järelevalve teostamiseks vajalikud õigusinstrumendid.

(40) Mitmete tegevusaladega konsolideerimisgruppide puhul, mille emaettevõtja kontrollib vähemalt üht tütarkrediidiasutust, peaks pädevatel asutustel olema võimalik hinnata krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundit sellises grupis. Pädevatel asutustel peaksid olema vähemalt vahendid kõikidelt konsolideerimisgruppi kuuluvatelt äriühingutelt selliste andmete saamiseks, mida on vaja oma ametiülesannete täitmiseks. Mitmekülgse finantstegevusega konsolideerimisgruppide jaoks tuleks sisse seada koostöö asutuste vahel, kes vastutavad eri finantssektorite järelevalve eest.

(41) Liikmesriikidel võiks olla õigus keelduda pangale tegevusloa andmisest või see kehtetuks tunnistada konsolideerimisgrupi teatavate struktuuride puhul, mida peetakse pangandustegevuse jaoks ebasobivateks, kuna selliste struktuuride üle ei saa teostada tõhusat järelevalvet. Seoses sellega peaksid pädevatel asutustel olema vajalikud volitused, et tagada krediidiasutuste arukas ja usaldusväärne juhtimine.

(42) Pädevate asutuste volitused peaksid asjakohaselt arvestama liidu huvidega. Seepärast peaksid pädevad asutused võtma nõuetekohaselt arvesse oma otsuste mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõigis teistes asjaomastes liikmesriikides. Kui liikmesriigi õigusaktidest ei tulene teisiti, peaks kõnealune põhimõte aitama tugevdada finantsstabiilsust liidus ning sellega ei tohiks pädevatele asutustele kaasneda õiguslikku kohustust saavutada konkreetne tulemus.

(43) Mitmete asutuste äriühingu üldjuhtimise nõrkus on suurendanud ülemäärast ja ettevaatamatut riskivõtmist pangandussektoris, mis on põhjustanud üksikute asutuste maksevõimetust ning süsteemseid probleeme liikmesriikides ja kogu maailmas. Asutuste juhtimise väga üldised sätted ja äriühingu üldjuhtimise raamistiku olulise osa mittesiduv olemus, põhinedes peamiselt vabatahtlikkusel, ei ole lihtsustanud äriühingute üldjuhtimise heade tavade asutustepoolset tõhusat rakendamist. Tõhusate kontrollimehhanismide puudumise tõttu asutustes on järelevalve juhtkonna otsustusprotsessi üle puudulik, mis soosib lühiajalisi ja liiga riskantseid juhtimisstrateegiaid. Pädevate asutuste ebaselge roll asutuste äriühingu üldjuhtimissüsteemide järelevalves ei võimaldanud piisavat järelevalvet ettevõttesiseste üldjuhtimisprotsesside tõhususe üle.

(44) Et vähendada halvasti kavandatud üldjuhtimiskorra võimalikku negatiivset mõju usaldusväärsele riskijuhtimisele, peaksid liikmesriigid kehtestama põhimõtted ja standardid, et tagada juhtorganipoolne tõhus järelevalve, edendada nõuetekohast riskikäitumist kõigil krediidiasutuse ja investeerimisühingute tasemetel ning võimaldada pädevatel asutustel kontrollida ettevõttesisese juhtimiskorra adekvaatsust. Kõnealuseid põhimõtteid ja standardeid peaks kohaldama, võttes arvesse asutuste tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

(45) Juhtkonna tegevuse ja -otsuste tulemuslikuks kontrolliks ning asutuse tegevuse, peamiste riskipositsioonide ning tegevuse ja riskistrateegia mõju mõistmiseks peaks asutuse juhtorgan pühendama piisavalt aega oma funktsioonide täitmisele. Liiga paljude juhtkonnakohtade samaaegne ühendamine tegevjuhtkonnas takistaks juhtorgani liikmel pühendada piisavalt aega sellise järelevalverolli täitmisele. Seepärast tuleb piirata volituste arvu, mis asutuse juhtorgani liikmel võib samal ajal olla eri üksustes.

(46) Juhtorganipoolse kontrolli puudulikkus juhtkonna otsuste üle on osalt tingitud grupimõtlemisest. See on muude põhjuste hulgas tingitud juhtorganite koosseisu vähesest mitmekesisusest. Selleks et toetada sõltumatuid arvamusi ja oluliste väljakutsete vastuvõtmist, peaksid asutuste juhtorganid olema piisavalt mitmekülgsed nii vanuse, soo, geograafilise päritolu, hariduse ja ametialase tausta poolest, et esindada erinevaid seisukohti ja kogemusi. Sugudevaheline tasakaal on eriti oluline, et tagada elanikkonna asjakohane esindatus. Lisaks peaksid mitmekesisemad juhatused suutma tulemuslikumalt kontrollida juhtkonda ja seega aitama parandada asutuste riskijärelevalvet ja kohanemisvõimet. Seepärast peaks mitmekesisus olema juhatuse koosseisu üks kriteeriume.

(47) Tasustamispoliitika, mis soodustab ülemääraste riskide võtmist, võib kahjustada krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist. G 20 on võtnud kohustuse rakendada finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) põhimõtteid finantssektori usaldusväärsete tasustamistavade kohta ja rakendusstandardeid (FSB põhimõtted ja standardid), mis käsitlevad halvasti kavandatud tasustamissüsteemide võimalikku negatiivset mõju usaldusväärsele riskijuhtimisele ja üksikisikute riskikäitumise kontrollimisele. Käesoleva direktiivi eesmärk on rakendada rahvusvahelisi põhimõtteid ja standardeid Euroopa tasandil, seades krediidiasutustele ja investeerimisühingutele sõnaselge kohustuse kehtestada selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tavad ning need rakendada.

(48) Selleks et tagada, et asutuste tasustamispoliitika on usaldusväärne, on asjakohane määratleda selged juhtimispõhimõtted ja tasustamispoliitika. Tasustamispoliitika peaks olema kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu riskivalmiduse, väärtuste ja pikaajaliste huvidega. Selleks peaks palgapoliitika tulemuspõhiste elementide hindamine põhinema pikemaajalistel töötulemustel ja võtma arvesse selliste tulemustega seotud olemasolevaid ja tulevasi riske. Et tasustamispoliitika kujundamine oleks krediidiasutuse riskijuhtimise osa, peaks järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan võtma vastu tasustamispõhimõtted ning need korrapäraselt läbi vaatama. Tasustamist käsitlevad sätted kajastavad erinevusi eri tüüpi krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel proportsionaalselt, sõltudes nende suurusest, sisemisest organisatsioonistruktuurist ning nende tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest, ning eelkõige teatavat tüüpi investeerimisühingute puhul ei pruugi kõikide põhimõtete täitmine olla asjakohane.

(49) Kuna halvasti kavandatud tasustamispoliitika ja motivatsioonisüsteemid võivad suurendada krediidiasutuste ja investeerimisühingute riske vastuvõetamatu määrani, tuleks võtta kiireid tervendamismeetmeid ja vajaduse korral asjakohaseid parandusmeetmeid. Sellest tulenevalt on asjakohane tagada, et pädevatel asutustel oleksid volitused kehtestada asjaomaste majandusüksuste suhtes kvalitatiivseid või kvantitatiivseid meetmeid, mille eesmärk on lahendada järelevalve käigus tuvastatud tasustamispoliitika probleeme.

(50) Tasustamist käsitlevad sätted ei tohiks piirata ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5 tagatud põhiõiguste täielikku teostamist, siseriikliku lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid, aktsionäride õigusi ja kaasamist ning asjaomase asutuse juhtorganite üldisi kohustusi reguleerivaid õigusakte ning, kui see on asjakohane, sotsiaalpartnerite õigust sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele.

(51) Krediidiriski ja tururiski kapitalinõuded peaksid põhinema välisel krediidireitingul üksnes sel määral, kui see on vajalik. Kui krediidirisk on oluline, peaksid asutused üldiselt püüdma rakendada sisereitingutel põhinevaid meetodeid või sisemudeleid. Standardmeetodeid, mis põhinevad välisreitingutel, võiks kasutada väiksema krediidiriski korral, mis on tavaliselt nii vähemkeeruliste asutuste puhul, väheoluliste riskipositsiooni klasside puhul või asutustes, kus sisemeetodi kasutamine oleks liiga koormav.

(52) Seoses likviidsuse järelevalvega peaks vastutus lasuma päritoluliikmesriigil kohe, kui kohalduvad likviidsuskatte üksikasjalikud kriteeriumid. Seepärast on vaja koordineerida järelevalvet selles valdkonnas, et võtta selleks ajaks kasutusele päritoluriigipoolne järelevalve. Et tagada tõhus järelevalve, peaksid päritoluriigi ja vastuvõtva riigi pädevad asutused tegema likviidsuse küsimuses täiendavalt koostööd.

(53) Kui samas konsolideerimisgrupis vastavad ühe asutuse likviidsed varad stressitingimustes selle grupi teise liikme likviidsusvajadustele, peaksid pädevad asutused vabastama asutuse likviidsuskatte nõudest ja kohaldama kõnealuseid nõudeid hoopis konsolideeritud alusel.

(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) [21] kohaselt võetud meetmed ei tohiks olla vastuolus käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetega. Järelevalvemeetmed ei tohiks põhjustada eri liikmesriikide võlausaldajate diskrimineerimist.

(55) Finantskriisi ja protsüklilise mehhanismi taustal, mis aitas kaasa selle tekkimisele ja suurendas selle mõju, andsid finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), BCBS ja G20 soovitusi, kuidas piirata finantsõigusaktide protsüklilist mõju. 2010. aasta detsembris andis BCBS välja uued ülemaailmsed regulatiivsed standardid panga kapitali adekvaatsuse kohta, sealhulgas nõuded kapitali säilitamise ja vastutsükliliste kapitalipuhvrite kohta.

(56) Seepärast on asjakohane nõuda, et lisaks muudele omavahendinõuetele hoiaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitali säilitamise puhvrit ja vastutsüklilist kapitalipuhvrit, tagamaks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud akumuleerivad majanduskasvu ajal piisava kapitalibaasi, et kompenseerida kahju stressiperioodil. Vastutsüklilist kapitalipuhvrit suurendatakse, kui arvatakse, et krediidi kogumahu kasvuga kaasneks süsteemse riski suurenemine, ning vähendatakse stressiperioodil.

(57) Selleks et tagada, et vastutsüklilised puhvrid kajastavad piisavalt krediidi ülemäärase kasvu riski pangandussektorile, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutama asutusepõhised puhvrid, mis põhineksid kaalutud keskmisel vastutsüklilise puhvri määral, mida kohaldatakse riikide suhtes, kus nende krediidiriskipositsioonid asuvad. Iga liikmesriik peaks seega määrama asutuse, kes vastutab selles riigis igas kvartalis vastutsüklilise kapitalipuhvri taseme kehtestamise eest. Puhvri taseme määramisel tuleks võtta arvesse krediidimahu kasvu ja krediidi suhet SKPsse kõnealuses liikmesriigis, samuti muid finantsstabiilsust ohustavate riskide seisukohast olulisi muutujaid.

(58) Et suurendada rahvusvahelist ühtlust vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade kehtestamisel, on Baseli pangajärelevalve komitee töötanud välja meetodi, mis põhineb krediidi ja SKP suhtel. See peaks olema ühiseks lähtepunktiks, kui riikide pädevad asutused teevad otsuseid puhvrimäärade üle, kuid sellega ei tohiks kaasneda automaatne puhvrite kehtestamine, samuti ei tohiks see siduda määratud asutusi. Eelkõige võiksid määratud asutused võtta arvesse ka struktuurseid muutujaid ning pangandussektori riskipositsiooni mis tahes muude riskitegurite suhtes, mis on seotud finantsstabiilsust ohustavate riskidega.

(59) Et saavutada ühetaoline kohaldamine ja tagada makrotasandil usaldatavusnõuete järelevalve kogu liidus, on asjakohane, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töötab välja põhimõtted, mis lähtuvad liidu majandusest, ning vastutama selle kohaldamise eest. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu õigust võtta mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusele (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) [22].

(60) On asjakohane, et liikmesriikide otsused vastutsükliliste puhvrimäärade kohta on võimalikult palju koordineeritud. Sellega seoses saaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmesriikide ametiasutuste taotlusel lihtsustada nendevahelisi arutelusid kavandatava puhvri üle. Selleks et edendada ühtset lähenemisviisi teguritele, mille alusel määratud pädevad asutused teevad oma otsuseid, ja tagada, et vastutsüklilise kapitalipuhvri taseme määramisel võetakse täiel määral arvesse siseturu aluspõhimõtteid, peaksid määratud asutused teavitama ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBA, kui nad võtavad arvesse muid muutujaid, kui krediidi suhte SKPsse kõrvalekallet pikaajalisest suundumusest, samuti kõrvalekaldeid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asjaomastest suunistest, ning seetõttu määravad puhvri kõrgemale tasemele, kui see oleks olnud ilma kõnealuseid muutujaid arvesse võtmata. Sellise teavitamise eesmärk oleks võimaldada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul ja EBA-l hinnata kõnealuste muutujate olemust ning seda, kas puhvri taseme määramisel on täiel määral järgitud siseturu põhimõtteid.

(61) Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda täielikult täita kapitali säilitamise puhvri ega täiendava vastutsüklilise kapitalipuhvri nõudeid, peaks ta kohaldama meetmeid, millega tagatakse omavahendite taseme taastamine ettenähtud ajaks. Selleks et säilitada kapitali, on asjakohane kehtestada proportsionaalsed piirangud kasumi suvakohaseks väljamaksmiseks, sealhulgas dividendimaksed ja muutuvtasude maksed. Tagamaks, et kõnealustel asutustel või ühingutel on usaldusväärne strateegia omavahendite taseme taastamiseks, peaks neilt nõudma kapitali säilitamise kava koostamist ja selles kokku leppimist pädevate asutustega, kehtestades selles, kuidas kohaldatakse piiranguid väljamaksetele ning teisi meetmeid, mida asutus või ühing kavatseb võtta, et tagada vastavus puhvrinõuetele.

(62) Finantsteenuste valdkonna tehnilised standardid peaksid tagama ühtsuse ja hoiustajate, investorite ja tarbijate sobiva kaitse kogu liidus. Kuna EBA-l on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada liidu õiguses kindlaksmääratud valdkondades komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(63) Komisjon peaks vastu võtma regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille on välja töötanud EBA järgmistes valdkondades: krediidiasutuse olulise osaluse lubamine ja omandamine, pädevate asutuste vaheline teabevahetus, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamine, järelevalvealane koostöö, üldjuhtimine, krediidiasutuste ja investeerimisühingute tasustamispoliitika ja sisekontrollimehhanismid, segafinantsvaldusettevõtjate järelevalve, järelevalvealane kontroll, delegeeritud õigusaktidena ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

(64) Komisjonile tuleks anda ka volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid järgmistes valdkondades: krediidiasutuse olulise osaluse lubamine ja omandamine, pädevate asutuste vaheline teabevahetus, järelevalvealane koostöö, spetsiaalsed usaldatavusnõuded, järelevalveasutuste poolne teabe avaldamine, rakendusaktidena ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaselt vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15. EBA-le tuleks teha ülesandeks töötada kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud välja komisjonile esitamiseks.

(65) Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes [23].

(66) Selleks et täpsustada käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid, tuleks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeerida komisjonile volitused võtta vastu õigusakte, et selgitada käesolevas direktiivis kasutatud definitsioone ja mõisteid, laiendada lisas loetletud neid tegevusi, milleks on vaja vastastikust tunnustamist, parandada teabevahetust seoses krediidiasutuste filiaalidega, ning kohandada sätteid, mis käsitlevad sisekorda, -menetlusi ja -mehhanisme. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(67) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(68) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) [24] on asjakohane, kui omandatakse krediidiasutuses oluline osalus;

(69) Viiteid, mis esinevad olemasolevates siseriiklikes õigus- ja haldusnormides käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele tuleks tõlgendada viidetena käesolevale direktiivile.

(70) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) [25], Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) [26], Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ) [27], Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet) [28], ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv [AIFMD] (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta ning millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ) osutavad direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ sätetele, mis käsitlevad omavahendite nõudeid, ning need on sätestatud nüüd määruses [lisab OP]. Seega tuleks viiteid kõnealustes direktiivides direktiividele 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ käsitada viidetena sätetele, mis käsitlevad omavahendinõudeid selles määruses.

(71) Selleks et oleks võimalik välja töötada tehnilised standardid, et tagada, et need asutused, mis on osa finantskonglomeraadist, kohaldavad sobivaid arvutusmeetodeid konsolideeritud alusel nõutud kapitali kindlaksmääramiseks, tuleb direktiivi 2002/87/EÜ vastavalt muuta.

(72) Et panganduse siseturg toimiks järjest tõhusamalt ja läbipaistvuse tase oleks liidu kodanike jaoks piisav, peavad pädevad asutused avaldama asjakohast võrdlust võimaldaval viisil, kuidas käesolevat direktiivi rakendatakse.

(73) Seoses likviidsusjärelevalvega tuleks kohaldada üleminekuperioodi, mille jooksul liikmesriigid lähevad üle reguleerimiskorrale, mille raames kohaldatakse likviidsuskatte nõude üksikasjalikke kriteeriumeid.

(74) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) [29] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) [30] tuleks täies ulatuses kohaldada isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi kohaldamisel.

(75) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimuste ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eeskirjade kehtestamist, ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ja need on seetõttu kavandatud tegevuste ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad Euroopa Liidu (edaspidi „liit”) tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(76) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud.

(77) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ja direktiiv 2006/49/EÜ tuleks seega tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

SISUKORD

I jaotis Sisu, reguleerimisala ja mõisted (...)29

II jaotis Pädevad asutused (...)32

III jaotis Krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimused (...)34

1. peatükk Krediidiasutuste tegevuse alustamise üldtingimused (...)34

2. peatükk Oluline osalus krediidiasutuses (...)39

IV jaotis Investeerimisühingute algkapital (...)45

V jaotis Asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust reguleerivad sätted (...)48

1. peatükk Üldpõhimõtted (...)48

2. peatükk Krediidiasutuste asutamise õigus (...)49

3. peatükk Teenuste osutamise vabaduse kasutamine (...)52

4. peatükk Vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitused (...)52

VI jaotis Suhted kolmandate riikidega (...)56

VII jaotis Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve (...)58

1. peatükk Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhimõtted (...)58

I jagu Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevus (...)58

II jagu Teabevahetus ja ametisaladus (...)62

III jagu Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused (...)68

IV jagu Järelevalvevolitused, sanktsioonide kohaldamise volitused ja keabuste esitamise õigus (...)68

2. peatükk Läbivaatamine (...)74

I jagu Sisekapitali adekvaatsuse hindamine (...)74

II jagu Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kord, menetlused ja mehhanismid (...)75

1. alajagu Üldpõhimõtted (...)75

2. alajagu Riskide liigitamise ja käsitlemise tehnilised kriteeriumid (...)76

3. alajagu Juhtimine (...)82

III jagu Järelevalvealane läbivaatamis- ja hindamisprotsess (...)89

IV jagu Järelevalvemeetmed (...)95

V jagu Rakendusaste (...)97

3. peatükk Konsolideeritud järelevalve (...)99

I jagu Konsolideeritud järelevalve teostamise põhimõtted (...)99

II jagu Finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad (...)108

4. peatükk Kapitalipuhvrid (...)112

I jagu Kapitali säilitamise puhvrid ja vastutsüklilised kapitalipuhvrid (...)112

II jagu Vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamine ja arvutamine (...)113

III jagu Kapitali säilitamise meetmed (...)121

VIII jaotis Pädevate asutuste poolne avalikustamine (...)125

IX jaotis Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid (...)128

X jaotis Direktiivi 2002/87/EÜ muutmine (...)130

XI jaotis Ülemineku- ja lõppsätted (...)131

1. peatükk Üleminekusätted asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust kasutavate krediidiasutuste järelevalve kohta (...)131

2. peatükk Kapitalipuhvreid käsitlevad üleminekusätted (...)135

3. peatükk Lõppsätted (...)136

I lisa Vastastikku tunnustatavate tegevuste loetelu (...)139

II lisa Vastavustabel (...)141

I jaotis

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiiviga nõutakse, et liikmesriigid saavutavad ühtsed tulemused järgmistes valdkondades:

a) krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse alustamise tingimused;

b) krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalveks pädevate asutuste kasutatavad järelevalvealased volitused ja vahendid;

c) pädevate asutuste poolne krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve seoses riskidega, mida ei käsitle ühtsed nõuded, mis on sätestatud määruses [lisab OP].

d) avalikustamise nõuded pädevatele asutustele krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete reguleerimise ja nende täitmise järelevalve valdkonnas.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Artiklit 34 ja VII jaotise 3. peatükki kohaldatakse finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate suhtes, mille peakontorid asuvad liidus.

2. Krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, mille suhtes käesolevat direktiivi käesoleva artikli lõike 3 alusel ei kohaldata, välja arvatud siiski keskpangad, käsitletakse artikli 34 ja VII jaotise 3. peatüki kohaldamisel finantseerimisasutustena.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

(1) investeerimisühingute tegevuse alustamise tingimused, niivõrd kuivõrd see on reguleeritud direktiiviga 2004/39/EÜ;

(2) keskpangad;

(3) postižiiroasutused,

(4) Belgias „Institut de Réescompte et de Garantie/Herdiscontering- en Waarborginstituut”,

(5) Taanis „Dansk Eksportfinansieringsfond”, „Danmarks Skibskredit A/S” ja „KommuneKredit”,

(6) Saksamaal „Kreditanstalt für Wiederaufbau”, ettevõtjad, keda „Wohnungsgemeinnützigkeitsgesetz” seaduse alusel käsitatakse osana riiklikust elamumajanduspoliitikast ja kelle peamine tegevusvaldkond ei ole pangandustegevus, ning ettevõtjad, keda kõnealuse seaduse alusel peetakse mittetulunduslikeks elamumajanduse ettevõtjateks,

(7) Kreekas „Ταμείο Παρακαταθηκών και Δανείων”„(Tamio Parakatathikon kai Danion)”,

(8) Hispaanias „Instituto de Crédito Oficial”,

(9) Prantsusmaal „Caisse des dépōts et consignations”,

(10) Iirimaal krediidikassad ja vastastikuse abistamise ühingud,

(11) Itaalias „Cassa depositi e prestiti”,

(12) Lätis „krājaizdevu sabiedrības”, ettevõtjad, keda „krājaizdevu sabiedrību likums” seaduse alusel käsitatakse ühistutena, kes osutavad finantsteenuseid üksnes oma liikmetele,

(13) Leedus „kredito unijos”, välja arvatud „Centrinė kredito unija”,

(14) Ungaris „Magyar Fejlesztési Bank Rt.” ja „Magyar Export-Import Bank Rt.”,

(15) Madalmaades „Netherlandse Investeringsbank voor Ontwikkelingslanden NV”, „NV Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij”, „NV Industriebank Limburgs Instituut voor Ontwikkeling en Financiering” ja „Overijsselse Ontwikkelingsmaatschappij NV”,

(16) Austrias ettevõtjad, keda käsitatakse üldistes huvides tegutsevate elamumajandusettevõtjatena, ja „Österreichische Kontrollbank AG”,

(17) Poolas „Spółdzielcze Kasy Oszczędnościowo – Kreditowe” ja „Bank Gospodarstwa Krajowego”,

(18) Portugalis 1. jaanuaril 1986 olemas olnud „Caixas Económicas”, välja arvatud need, mis on asutatud osaühingutena, ja „Caixa Económica Montepio Geral”,

(19) Soomes „Teollisen yhteistyön rahasto Oy/Fonden för industriellt samarbete AB” ja „Finnvera Oyj/Finnvera Abp”,

(20) Rootsis „Svenska Skeppshypotekskassan”,

(21) Ühendkuningriigis "National Savings Bank", "Commonwealth Development Finance Company Ltd", "Agricultural Mortgage Corporation Ltd", "Scottish Agricultural Securities Corporation Ltd", "Crown Agents for overseas governments and administrations", krediidikassad ja munitsipaalpangad.

(22) Sloveenias „SID-Slovenska izvozna in razvojna banka, d.d. Ljubljana”.

Artikkel 3

Keeld, mille kohaselt ettevõtjad, mis ei ole krediidiasutused, ei tohi tegeleda avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega

1. Liikmesriigid keelavad teistel isikutel ja ettevõtjatel, mis ei ole krediidiasutused, tegeleda avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega.

2. Lõiget 1 ei kohaldata hoiuste ega muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise suhtes liikmesriigilt, liikmesriigi piirkondlikelt või kohalikelt omavalitsustelt ja avalik-õiguslikelt rahvusvahelistelt organitelt, mille liikmeks on vähemalt üks liikmesriik, samuti mitte siseriiklikes või liidu õigusaktides selgelt sätestatud juhtudel, tingimusel et kõnealuste toimingute suhtes kohaldatakse hoiustajate ja investorite kaitsmiseks mõeldud eeskirju ja järelevalvet ning et need on kõnealustel juhtudel kohaldatavad.

Artikkel 4

Mõisted

1. Kohaldatakse määruse [lisab OP] artiklis 4 osutatud mõisteid.

2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „krediidiasutuse abiettevõtja” – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või mõni muu sarnane tegevus, millel on ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

(b) „ülemäärase finantsvõimenduse risk” – risk, mis tuleneb asutuse haavatavusest finantsvõimenduse või tingimusliku finantsvõimenduse tõttu, mistõttu võib olla vaja ettekavatsematult korrigeerida äriplaani, sealhulgas müüa erakorraliselt varasid, millega võib kaasneda kahju või allesjäänud varade väärtuse muutus;

(c) „sisemeetodid” – meetodid, millele on osutatud määruse [lisab OP] artikli 138 lõikes 1, artiklites 216 ja 220, artikli 301 lõikes 2, artiklites 277 ja 352 ning artikli 254 lõikes 3.

II jaotis

Pädevad asutused

Artikkel 5

Pädevate asutuste määramine ja nende volitused

1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes täidavad käesoleva direktiiviga ette nähtud ülesandeid. Nad teavitavad sellest komisjoni ja EBA, näidates ära ülesannete jaotumise.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kontrollivad krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevust ja hindavad käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] nõuetele vastavust.

3. Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete olemasolu, mis võimaldavad pädeval asutusel saada teavet, mida on vaja hindamaks, kuivõrd krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad kõnealuseid kohustusi.

4. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on vajalik asjatundlikkus, vahendid, teovõime ja sõltumatus, et täita järelevalve- ja uurimisfunktsioone, mis on kehtestatud käesoleva direktiivi ja määrusega [lisab OP]. Pädevatele asutustele tuleb anda kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

5. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud esitaksid oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kogu teabe, mida on vaja hindamaks, kas nad vastavad käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] alusel vastuvõetud nõuetele. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisekontrolli mehhanismid ning haldus- ja raamatupidamissüsteemid võimaldaksid alati kontrollida nende vastavust kõnealustele nõuetele.

6. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud registreerivad kõik oma tehingud ja dokumendihaldussüsteemid ja menetlused, mis kuuluvad käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] reguleerimisalasse nii, et pädevad asutused saavad igal ajal kontrollida vastavust käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] nõuetele.

Artikkel 6

Liikmesriikidesisene koostöö

Kui liikmesriikides on krediidiasutuste, investeerimisühingute ja finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalveks rohkem kui üks pädev asutus, võtavad liikmesriigid nende asutuste töö koordineerimiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 7

Koostöö EBAga

Oma ülesannete täitmisel võtavad pädevad asutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetavade lähendamist õigus- ja haldusnormide rakendamisel, mis on vastu võetud käesoleva direktiivi kohaselt. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et:

a) pädevad asutused osalevad EBA töös;

b) pädevad asutused teevad kõik mis võimalik, et järgida suuniseid ja soovitusi, mille on EBA välja andnud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16;

c) pädevatele asutustele liikmesriigi tasandil antud volitused ei takista neil kohustuste täitmist EBA liikmena või käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] kohaselt.

Artikkel 8

Järelevalve Euroopa-mõõde

Liikmesriigi pädevad asutused kaaluvad oma üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti hädaolukordades, tuginedes vastaval ajahetkel kättesaadavale teabele.

III jaotis

Krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimused

1. peatükk

Krediidiasutuste tegevuse alustamise üldtingimused

Artikkel 9

Tegevusloa andmine

1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused saaksid enne tegevuse alustamist tegevusloa. Ilma et see piiraks artiklite 10–14 kohaldamist, sätestavad nad tegevusloa andmise tingimused ning teatavad need EBA-le.

2. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega:

a) täpsustatakse teave, mis krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevale asutusele, sealhulgas artikliga 10 ettenähtud tegevuskava;

b) täpsustatakse artiklis 13 sätestatud nõude täitmise tingimused;

c) täpsustatakse olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes kohaldatavad nõuded;

d) täpsustatakse asjaolud, mis võivad takistada pädeval asutusel järelevalvefunktsiooni tõhusat täitmist, nagu on ette nähtud artikliga 14.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimese lõigu punktides a–d osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

3. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe esitamiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

4. EBA esitab lõigetes 2 ja 3 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2015.

Artikkel 10

Tegevuskava ja organisatsiooni struktuur

Liikmesriigid nõuavad, et igale tegevusloa taotlusele lisataks tegevuskava, kus esitatakse kõik kavandatavad tegevusvaldkonnad ja kõnealuse krediidiasutuse organisatsiooni struktuur.

Artikkel 11

Majanduslik põhjendatus

Liikmesriigid ei või nõuda, et tegevusloa taotlust kontrollitaks lähtuvalt turu majanduslikest vajadustest.

Artikkel 12

Algkapital

1. Ilma et see piiraks siseriiklikus õiguses sätestatud muude üldtingimuste kohaldamist, ei anna pädevad asutused tegevusluba, kui krediidiasutusel ei ole eraldi omavahendeid või kui algkapital on alla 5 miljoni euro.

2. Algkapital koosneb määruse [lisab OP] artikli 24 punktides a–e osutatud kapitalist ja reservidest.

3. Liikmesriigid võivad otsustada, et 15. detsembril 1979. aastal eksisteerinud krediidiasutused, mis ei täida eraldi omavahendite nõuet, võivad oma tegevust jätkata. Sellised krediidiasutused võidakse vabastada artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud nõude täitmisest.

4. Liikmesriigid võivad järgmistel tingimustel anda tegevusloa teatavat liiki krediidiasutustele, mille algkapital on lõikes 1 sätestatust väiksem:

a) algkapital peab olema vähemalt 1 miljon eurot;

b) asjaomased liikmesriigid peavad teatama komisjonile ja EBA-le selle võimaluse kasutamise põhjused.

Artikkel 13

Äritegevuse tegelik juhtimine ja peakontori asukoht

1. Pädevad asutused annavad krediidiasutusele tegevusloa ainult juhul, kui krediidiasutuse tegevust juhib tegelikult vähemalt kaks isikut.

Nad ei anna tegevusluba juhul, kui kõnealustel isikutel ei ole piisavalt hea maine või neil puuduvad oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.

2. Kõik liikmesriigid nõuavad, et:

a) igal juriidilisest isikust krediidiasutusel, kellel on vastavalt siseriiklikule õigusele registrijärgne asukoht, peab peakontor olema samas liikmesriigis, kus on registrijärgne asukoht;

b) kõigi teiste krediidiasutuste peakontorid peavad asuma liikmesriigis, kus on välja antud tegevusluba ja kus krediidiasutus tegelikult tegutseb.

Artikkel 14

Aktsionärid ning liikmed

1. Pädevad asutused ei anna tegevusluba krediidiasutuse tegevuse alustamiseks, kui neile ei ole teatatud kõigi kaudselt või otseselt krediidiasutuses olulist osalust omavate, nii füüsilisest kui juriidilisest isikust aktsionäride või liikmete nimed ning nende osaluste suurus.

Määrates kindlaks, kas olulise osaluse kriteeriumid on täidetud, tuleb arvestada direktiivi 2004/109/EÜ [31] artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust ning samuti nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi.

Liikmesriigid ei võta arvesse hääleõigust ega aktsiaid, mida investeerimisühingud või krediidiasutused võivad omada finantsinstrumentide emissiooni tagamise tulemusena või finantsinstrumentide emissiooni tagamisel kindla kohustuse alusel, mis on loetletud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktis 6, tingimusel, et neid õiguseid ei rakendata ega kasutata muul viisil, et sekkuda emitendi juhtimisse ning kui need võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.

2. Pädevad asutused ei anna tegevusluba, kui nad krediidiasutuse aruka ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud aktsionäride või liikmete sobivuses.

3. Kui krediidiasutuse ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud seos ei takista neil tõhusalt teostada järelevalvet.

Pädevad asutused ei anna tegevusluba, kui krediidiasutusega märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad neil tõhusalt teostada järelevalvet.

Pädevad ametiasutused nõuavad, et krediidiasutused esitaksid neile andmed, mis on vajalikud selleks, et pidevalt jälgida käesolevas lõikes toodud tingimuste täitmist.

Artikkel 15

Tegevusloa andmisest keeldumine

Kui pädev asutus otsustab jätta tegevusloa andmata, teavitab ta taotlejat otsusest ja keeldumise põhjustest kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist või, mittetäieliku taotluse puhul, kuue kuu jooksul pärast seda, kui taotleja on saatnud otsuse langetamiseks vajalikud andmed.

Igal juhul tehakse otsus 12 kuu jooksul pärast taotluse saamist.

Artikkel 16

Eelnev konsulteerimine teise liikmesriigi pädevate asutustega

1. Pädev asutus konsulteerib enne krediidiasutusele tegevusloa andmist asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega järgmistel juhtudel:

a) asjaomane krediidiasutus on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse tütarettevõtja;

b) asjaomane krediidiasutus on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja;

c) asjaomast krediidiasutust kontrollivad samad füüsilised või juriidilised isikud, kes kontrollivad teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutust.

2. Kindlustusandjate või investeerimisühingute järelevalve eest vastutava asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega konsulteeritakse enne krediidiasutusele tegevusloa andmist järgmistel juhtudel:

a) asjaomane krediidiasutus on liidus tegevusloa saanud kindlustusandja või investeerimisühingu tütarettevõtja;

b) asjaomane krediidiasutus on liidus tegevusloa saanud kindlustusandja või investeerimisühingu emaettevõtja tütarettevõtja;

c) asjaomast krediidiasutust kontrollib sama füüsiline või juriidiline isik, kes kontrollib liidus tegevusloa saanud kindlustusandjat või investeerimisühingut.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused konsulteerivad üksteisega eelkõige, kui nad hindavad aktsionäride sobivust ning sama konsolideerimisgrupi teise üksuse juhtimisega tegelevate juhtorgani liikmete mainet ja kogemust. Nad edastavad üksteisele kõik andmed aktsionäride sobivuse ja sama grupi teise üksuse juhtimisega tegelevate juhtorgani liikmete maine ja kogemuse kohta, mis on olulised tegevusloa andmise ja tegutsemise tingimustele vastavuse pideva hindamise jaoks.

Artikkel 17

Teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalid

Teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalide puhul ei nõua vastuvõtvad liikmesriigid tegevusluba ega asutamiskapitali. Selliste filiaalide asutamine ja järelevalve toimuvad vastavalt artiklile 35, artikli 36 lõigetele 1–3, artiklile 37, artiklitele 40–46 ning artiklitele 49, 73 ja 74.

Artikkel 18

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Pädevad asutused võivad krediidiasutusele antud tegevusloa kehtetuks tunnistada mis tahes järgmisel juhul, kui selline asutus:

a) ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või on lõpetanud tegevuse vähemalt kuueks kuuks, juhul kui asjaomane liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel tegevusluba aegub;

b) on saanud tegevusloa valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal teel;

c) ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

d) ei valda enam piisavaid omavahendeid või on põhjust uskuda, et ta ei suuda täita kohustusi oma võlausaldajate ees, ja eelkõige ei suuda tagada talle usaldatud varade turvalisust;

e) vastab ühele muudest tingimustest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa tühistamise;

f) teeb ühe artikli 67 lõikes 1 osutatud rikkumise.

Artikkel 19

Krediidiasutuse nimi

Olenemata kõigist sõnu „pank”, „hoiupank” ja muid pankade kohta kasutatavaid nimesid käsitlevatest vastuvõtva liikmesriigi sätetest, võivad krediidiasutused oma tegevuses kasutada kogu liidu territooriumil sama nime, mida nad kasutavad selles liikmesriigis, kus asub nende peakontor. Võimaliku segaduse korral võib vastuvõttev liikmesriik selguse huvides nõuda, et nimele lisataks teatav selgitav täiend.

Artikkel 20

EBA teavitamine tegevusloa andmisest ja kehtetuks tunnistamisest

1. Pädevad asutused teatavad igast artikli 9 kohaselt antud tegevusloast EBA-le.

2. Kõigi nende krediidiasutuste nimede loetelu, kellele tegevusluba on antud, avaldatakse EBA veebisaidil ja seda ajakohastatakse korrapäraselt.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab asjaomastele pädevatele asutustele ja EBA-le kogu teabe seoses asutuste konsolideerimisgrupiga vastavalt artikli 14 lõikele 3, artikli 73 lõikele 1 ja artikli 104 lõikele 2, eriti seoses grupi juriidilise staatuse ja organisatsiooni struktuuriga ning juhtimisega.

4. Iga sellise krediidiasutuse nimi, kellel ei ole artikli 12 lõikes 1 täpsustatud kapitali, märgitakse vastavalt kõnealuses loetelus.

5. Pädevad asutused teatavad igast tegevusloa kehtetuks tunnistamisest EBA-le ja esitavad sellise otsuse põhjused.

Artikkel 21

Erandid krediidiasutustele, kes on püsivalt seotud keskasutusega

1. Pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi artiklitest 10, 12 ja artikli 13 lõikest 1 teha erandi krediidiasutustele, mis vastavad määruse [lisab OP] artiklis 9 sätestatud tingimustele vastavalt kõnealuse määruse artiklis 9 sätestatud tingimustele.

2. Vastavalt määruse [lisab OP] artiklile 9 pädeva asutuse poolt kasutatud vabastuse puhul kohaldatakse artikleid 17, 33, 34, 35, artikli 36 lõikeid 1–3 ja artikleid 39–46 terviku suhtes, mille moodustavad keskasutus ja temaga seotud asutused.

2. peatükk

Oluline osalus krediidiasutuses

Artikkel 22

Kavandatud omandamisest teatamine ja selle hindamine

1. Liikmesriigid nõuavad, et üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud (edaspidi „kavandavad omandajad”), kes on otsustanud olulise osaluse krediidiasutuses kas otseselt või kaudselt omandada või seda osalust otseselt või kaudselt suurendada nii, et tekkiv osa häälte arvust või kapitalist oleks 20 %, 30 % või 50 % või ületaks neid määrasid, või nii, et kõnealune krediidiasutus muutuks tema või nende tütarettevõtjaks (edaspidi „kavandatav omandamine”), teataksid kirjalikult kõigepealt selle krediidiasutuse pädevatele asutustele, milles nad soovivad omandada või suurendada olulist osalust, kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 23 lõikele 4. Liikmesriigid ei pea kohaldama 30 % künnist, kui nad kohaldavad vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 9 lõike 3 punktis a sätestatule künnist ulatusega üks kolmandik.

2. Teate kättesaamise korral ja ka lõikes 3 osutatud teabe võimaliku hilisema kättesaamise korral edastavad pädevad asutused kavandavale omandajale viivitamata ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle teate kättesaamise kohta.

Pädevatel asutustel on alates teate ja kõikide dokumentide, mille lisamist liikmesriik artikli 23 lõikes 4 osutatud nimekirja alusel nõuab, kättesaamist tõendava kirjaliku kinnituse kuupäevast kuni 60 tööpäeva (edaspidi „hindamisaeg”) aega artikli 23 lõikes 1 sätestatud hindamise (edaspidi „hindamine”) teostamiseks.

Teate kättesaamisel teatavad pädevad asutused kavandavale omandajale hindamisaja lõppkuupäeva.

3. Vajaduse korral võivad pädevad asutused hindamisaja jooksul ning mitte pärast hindamisaja viiekümnendat tööpäeva nõuda lisateavet, mis on vajalik hindamise lõpuleviimiseks. Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles täpsustatakse, millist täiendavat teavet on vaja.

Pädevate asutuste poolt esitatud teabepäringu ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. See katkestus ei tohi kesta kauem kui kakskümmend tööpäeva. Pädevate asutuste edaspidised täiendavat või selgitavat teavet nõudvad teabepäringud on pädevate asutuste kasutada nende äranägemisel, kuid nende tulemusena ei tohi hindamisaeg peatuda.

4. Pädevad asutused võivad lõike 3 teises lõigus osutatud hindamisaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui kavandav omandaja asub või teda reguleeritakse väljaspool liitu või ta on füüsiline või juriidiline isik ja tema üle ei teostata järelevalvet käesoleva direktiivi või direktiivide 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ või 2004/39/EÜ alusel.

5. Kui pädevad asutused otsustavad valminud hinnangu alusel esitada kavandatava omandamise suhtes vastuväite, teatavad nad sellest hindamisaega ületamata kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul kirjalikult ning esitavad oma otsuse põhjendused. Kavandava omandaja taotlusel võib otsuse tegemise asjakohased põhjused siseriikliku õiguse kohaselt avalikustada. See ei takista liikmesriiki lubamast pädeval asutusel sellist teavet avaldada ilma kavandava omandaja taotluseta.

6. Kui pädevad asutused ei esita hindamisaja jooksul kirjalikku vastuväidet kavandatavale omandamisele, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.

7. Pädevad asutused võivad kavandatava omandamise lõpuleviimiseks ette näha maksimumperioodi ning seda vajadusel pikendada.

8. Liikmesriigid ei tohi kehtestada käesolevas direktiivis sätestatust rangemaid nõudeid pädevate asutuste teavitamisele ja heakskiitmisele seoses hääleõiguste või kapitali otsese või kaudse omandamisega.

9. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada täielik loetelu artikli 23 lõikes 4 osutatud teabeelementidest, mida kavandavad omandajad peavad teatises esitama, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

10. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks artikli 24 kohase pädevate asutuste vahelise konsulteerimise läbiviimise ühised menetlused, vormid ja mallid.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

11. EBA esitab lõigetes 9 ja 10 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2015.

Artikkel 23

Hindamiskriteeriumid

1. Krediidiasutuse kavandava omandaja tõenäolist mõju arvestades ning selleks, et tagada omandatava krediidiasutuse arukas ja usaldusväärne juhtimine, hindavad pädevad asutused artikli 22 lõikega 1 ette nähtud teate ja artikli 22 lõikes 3 osutatud teabe hindamisel kavandava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise majanduslikku usaldatavust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

a) kavandava omandaja maine;

b) kavandatava omandamise tulemusel krediidiasutuse äritegevust juhtima asuva iga isiku maine ja kogemused;

c) kavandava omandaja majanduslik usaldatavus, eriti seoses omandatava krediidiasutuse olemasoleva ja kavandatava äritegevuse laadiga;

d) kas krediidiasutus suudab järgida käesoleval direktiivil ja määrusel [lisab OP] põhinevaid ja vajaduse korral ka teistel direktiividel, eriti direktiividel 2009/110/EÜ ja 2002/87/EÜ põhinevaid usaldatavusnõudeid ning seda jätkata; eelkõige, kas konsolideerimisgrupil, mille osaks ta saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada tõhusalt teavet pädevate asutuste vahel ning määrata kindlaks ülesannete jaotuse pädevate asutuste vahel;

e) kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või rahastada terrorismi direktiivi 2005/60/EÜ [32] artikli 1 tähenduses, või kas kavandatav omandamine võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

2. Pädevad asutused võivad esitada kavandatavale omandamisele vastuväite üksnes siis, kui neil on mõistlik alus seda teha lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel või kui kavandava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

3. Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandamisele kuuluva osaluse määra suhtes ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4. Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabest, mida on vaja hinnangu andmiseks ja mis tuleb edastada pädevatele asutustele artikli 22 lõikes 1 osutatud teate esitamisel. Nõutav teave peab olema proportsionaalne ning kohandatud vastavalt kavandava omandaja ja kavandatava omandamise laadile. Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldusväärsuse hindamiseks.

5. Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut olulise osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas krediidiasutuses, tagab pädev asutus, olenemata artikli 22 lõigetest 2, 3 ja 4, et kõiki kavandavaid omandajaid käsitletakse mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 24

Koostöö pädevate asutuste vahel

1. Asjaomased pädevad asutused konsulteerivad hindamise käigus üksteisega, kui kavandav omandaja on üks järgmistest:

a) teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 punkti 1 tähenduses (edaspidi „eurofondi valitseja”);

b) teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või eurofondi valitseja emaettevõtja;

c) füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või eurofondi valitseja.

2. Pädevad asutused edastavad viivitamata üksteisele hindamiseks vajaliku olulise või asjakohase teabe. Seoses sellega edastavad pädevad asutused üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu hädavajaliku teabe omal algatusel. Omandatavale krediidiasutusele tegevusloa andnud pädeva asutuse otsuses tuleb ära näidata kõik seisukohad ja lisatingimused, mida on väljendanud kavandava omandaja eest vastutav pädev asutus.

Artikkel 25

Teatamine loovutamise korral

Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes on otsustanud olulise osaluse krediidiasutuses kas otseselt või kaudselt võõrandada, teatama sellest kõigepealt kirjalikult päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, näidates kavandatava osaluse suuruse. Samuti peab selline isik teavitama pädevaid asutusi juhul, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et osa hääleõigusest või kapitalist langeks alla 20 %, 30 % või 50 % või et krediidiasutus lakkaks olemast tema tütarettevõtja. Liikmesriigid ei pea kohaldama 30 % künnist, kui nad kohaldavad vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 9 lõike 3 punktis a sätestatule künnist ulatusega üks kolmandik.

Artikkel 26

Teatamiskohustus ja sanktsioonid

1. Saanud teada osaluste omandamisest või võõrandamisest oma kapitalis, mille tõttu osalused ületavad või langevad allapoole artikli 22 lõikes 1 ja artiklis 25 osutatud künnist, teatab krediidiasutus sellest pädevatele asutustele.

Krediidiasutused, mis on loetletud reguleeritud turgude loetelus, mille peab avaldama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artiklile 47, teatavad pädevatele asutustele vähemalt kord aastas aktsionäride ja liikmete nimed, kellele kuuluvad olulised osalused, näidates osaluste suuruse, nagu see on esitatud aktsionäride ja liikmete üldkoosolekul või saadud börsil noteeritud äriühingutele kehtestatud eeskirjade täitmise tulemusena.

2. Liikmesriigid nõuavad, et juhul kui artikli 22 lõikes 1 osutatud isikute mõju võib kahjustada krediidiasutuse mõistlikku ja usaldusväärset juhtimist, võtavad pädevad asutused vajalikke meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad vastavalt artiklitele 65–69 olla ettekirjutused, sanktsioonid juhtorgani liikmete suhtes või asjaomaste krediidiasutuste aktsionäride või liikmete aktsiatest või osadest tuleneva hääleõiguse peatamine.

Sarnaseid meetmeid kohaldatakse füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes ei täida eelneva teatamise kohustust, nagu on sätestatud artikli 22 lõikes 1 ning võttes arvesse artikleid 65–69.

Kui osalus omandatakse pädeva asutuse vastuseisust hoolimata, näevad liikmesriigid olenemata mis tahes muudest sanktsioonidest ette kas vastava hääleõiguse peatamise, hääletamisel antud häälte õigustühiseks tunnistamise või võimaluse need õigustühiseks tunnistada.

Artikkel 27

Olulise osaluse kriteeriumid

Et määrata kindlaks, kas olulise osaluse kriteeriumid seoses artiklitega 22, 25 ja 26 on täidetud, võetakse arvesse direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust ning samuti kõnealuse direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi.

Et määrata kindlaks, kas artiklis 26 osutatud olulise osaluse kriteeriumid on täidetud, ei võta liikmesriigid arvesse hääleõigust ega väärtpabereid, mida investeerimisühingud või krediidiasutused võivad omada finantsinstrumentide garanteerimise tulemusel ja/või finantsinstrumentide emissiooni tagamisel kindla kohustuse alusel, mis on loetletud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktis 6, tingimusel, et neid õiguseid ei rakendata ega kasutata muul viisil, et sekkuda emitendi juhtimisse, ning kui need võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.

IV jaotis

Investeerimisühingute algkapital

Artikkel 28

Investeerimisühingute algkapital

1. Investeerimisühingute algkapital koosneb üksnes määruse [lisab OP] artikli 24 lõike punktides a–e osutatud elementidest.

2. Kõigi investeerimisühingute, välja arvatud need, millele on osutatud artiklites 29–31, algkapital peab olema 730 000 eurot.

Artikkel 29

Eriliiki investeerimisühingute algkapital

1. Selliste investeerimisühingute algkapital, kes ei tee oma arvel ja nimel tehinguid ühegi finantsinstrumendiga ega ole võtnud endale kohustust tingimusteta tagada finantsinstrumentide emissiooni, kuid kes hoiustavad klientide raha või väärtpabereid ja pakuvad üht või enamat järgmistest teenustest, on 125 000 eurot:

(a) investorite finantsinstrumentide kohta antud korralduste vastuvõtmine ja edastamine;

(b) investorite finantsinstrumentide kohta antud korralduste täitmine;

(c) individuaalsete finantsinstrumentidesse investeeritud portfellide haldamine.

2. Pädevad asutused võivad lubada investorite finantsinstrumentide kohta antud korraldusi täitval investeerimisühingul hoida selliseid instrumente oma arvel ja nimel, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) sellised positsioonid tekivad ainult äriühingu võimetusest investorite korraldusi täpselt täita;

(b) kõigi selliste positsioonide turuväärtus kokku ei ületa 15 % äriühingu algkapitalist;

(c) äriühing vastab määruse [lisab OP] artiklites 87–90 ja IV osas kehtestatud nõuetele;

(d) sellised positsioonid on juhuslikud ja ajutise iseloomuga ning rangelt piiratud ajaga, mis kulub kõnealuse tehingu tegemiseks.

3. Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud summat vähendada 50 000 euroni nende äriühingute puhul, kellel ei ole luba hoida klientide raha või väärtpabereid, teha oma arvel ja nimel tehinguid ega võtta endale kohustust tingimusteta tagada emissiooni.

4. Omavahendite investeerimiseks mõeldud kauplemisportfelli kandmata positsiooni hoidmist finantsinstrumentides ei loeta lõikes 1 ega lõikes 3 nimetatud tehingute tegemiseks.

Artikkel 30

Kohalike ettevõtjate algkapital

Kohalike ettevõtjate algkapital on 50 000 eurot, kui nad saavad kasu direktiivi 2004/39/EÜ artiklites 31 ja 32 nimetatud asutamisvabadusest või vabadusest osutada teenuseid.

Artikkel 31

Äriühingud, kes ei hoia nende klientidele kuuluvat raha ega väärtpabereid

1. Määruse [lisab OP] artikli 4 lõike 8 punktis c osutatud äriühingute kate peab olema ühes järgmistest vormidest:

(a) algkapital 50 000 eurot;

(b) kutsekindlustus, mis hõlmab kogu liidu territooriumi, või mõni muu võrreldav tagatis kutsealasest hooletusest tuleneva nõude katteks, mille suuruseks on vähemalt 1 000 000 eurot iga nõude kohta ja kõigi nõuete peale kokku 1 500 000 eurot aastas;

(c) algkapitali ja kutsekindlustuse kombinatsioon sellisel kujul, mille tulemuseks on punktides a või b nimetatuga samaväärne kate.

Komisjon vaatab esimeses lõigus osutatud summad perioodiliselt läbi, et võtta arvesse Eurostati avaldatud Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksi muutusi kooskõlas ja samaaegselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/92/EÜ (kindlustusvahenduse kohta) [33] artikli 4 lõike 7 alusel tehtud kohandustega.

2. Kui määruse [lisab OP] artikli 4 lõike 8 punktis c osutatud äriühing on registreeritud ka direktiivi 2002/92/EÜ [34] alusel, peab ta vastama selle direktiivi artikli 4 lõikele 3 ja tal peab olema kate ühes järgmistest vormidest:

(a) algkapital 25 000 eurot;

(b) kutsekindlustus, mis hõlmab kogu liidu territooriumi, või mõni muu võrreldav tagatis kutsealasest hooletusest tuleneva vastutuse katteks, mille suuruseks on vähemalt 500 000 eurot iga nõude kohta ja kõigi nõuete peale kokku 750 000 eurot aastas;

(c) algkapitali ja kutsekindlustuse kombinatsioon sellisel kujul, mille tulemuseks on punktides a või b nimetatuga samaväärne kate.

Artikkel 32

Varasemate õiguste kaitse klausel

1. Erandina artikli 28 lõikest 2 ja artikli 29 lõigetest 1 ja 3 ning artiklist 30 võivad liikmesriigid jätkata tegevuslubade andmist enne 31. detsembrit 1995 olemas olnud investeerimisühingutele ja äriühingutele, mida hõlmab artikkel 30 ja kelle omavahendid on väiksemad artikli 28 lõikes 2, artikli 29 lõigetes 1 ja 3 ning artiklis 30 nende jaoks sätestatud algkapitali tasemest.

Nende äriühingute või investeerimisühingute omavahendid ei vähene alla pärast 23. märtsi 1993 arvutatud kõrgeima kontrolltaseme. Kontrolltase on omavahendite keskmine päevatase, arvutatuna arvutamisele eelnenud kuue kuu keskmisena. See arvutatakse iga kuue kuu järel vastava eelmise kuuekuulise ajavahemiku suhtes.

2. Kui lõikes 1 hõlmatud äriühingu üle omandab kontrolli teine füüsiline või juriidiline isik kui see, kelle käes varem oli kontroll, peavad selle äriühingu omavahendid saavutama vähemalt tema jaoks artikli 28 lõikes 2 ja artikli 29 lõigetes 1 ja 3 ning artiklis 30 määratletud taseme, välja arvatud esmaülemineku korral pärimise teel pädevate ametiasutuste loal pärast 31. detsembrit 1995, kuid mitte kauem kui 10 aasta jooksul pärast seda üleminekut.

V jaotis

Asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust reguleerivad sätted

1. peatükk

Üldpõhimõtted

Artikkel 33

Krediidiasutused

Liikmesriigid näevad ette, et käesoleva direktiivi I lisas loetletud tegevusaladega võivad nende territooriumil vastavalt artiklile 35, artikli 36 lõigetele 1, 2 ja 3, artikli 39 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 40–46 kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusloa saanud ja viimase järelevalve all olevad krediidiasutused, tingimusel et nende tegevusluba hõlmab selliseid tegevusalasid.

Artikkel 34

Finantseerimisasutused

1. Liikmesriigid näevad ette, et käesoleva direktiivi I lisas loetletud tegevusaladega võivad nende territooriumil vastavalt artiklile 35, artikli 36 lõigetele 1, 2 ja 3, artikli 39 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 40–46 kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi finantseerimisasutused, olenemata sellest, kas tegemist on krediidiasutuse tütarettevõtjaga või vähemalt kahe krediidiasutuse ühisomandis oleva tütarettevõtjaga, mille asutamislepingus ja põhikirjas on lubatud tegelemine sellistel tegevusaladel ja mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a) emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema saadud liikmesriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust;

b) kõnealuste tegevusaladega peab tegelema sellesama liikmesriigi territooriumil;

c) emaettevõtjal või -ettevõtjatel peab olema 90 % või rohkem finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;

d) pädevad asutused peavad olema veendunud, et emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise; lisaks sellele peavad emaettevõtja või -ettevõtjad olema asjaomase päritoluliikmesriigi pädevate asutuste nõusolekul teatanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;

e) finantseerimisasutus peab, eelkõige kõnealuste tegevusalade osas, kuuluma emaettevõtja või iga oma emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesoleva direktiivi VII jaotise 3. peatükile ning määruse [lisab OP] I osa II jaotise 2. peatükile (usaldatavusnõuete konsolideerimine), eriti määruse [lisab OP] artiklis 87 sätestatud omavahendite nõudeid silmas pidades, kõnealuse määruse IV osa kohase suure riskide kontsentreerumise kontrollimise ja kõnealuse määruse artiklites 84 ja 85 sätestatud osaluspiirangute puhul.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad kontrollima kõnealuste tingimuste täitmist ja andma finantseerimisasutusele selle kohta tõendi, mis tuleb lisada artiklites 35 ja 39 osutatud teatisele.

2. Kui lõikes 1 esimeses lõigus nimetatud finantseerimisasutus ei täida enam mõnda esitatud tingimust, teatab päritoluliikmesriik sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning kõnealuse finantseerimisasutuse tegevust vastuvõtvas liikmesriigis hakatakse reguleerima vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidega.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse vastavalt lõike 1 esimeses lõigus osutatud finantseerimisasutuse tütarettevõtjate suhtes.

2. peatükk

Krediidiasutuste asutamise õigus

Artikkel 35

Teatamise nõue ja pädevate asutuste vaheline suhtlemine

1. Krediidiasutus, kes soovib asutada teise liikmesriigi territooriumil filiaali, teatab sellest oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Liikmesriigid nõuavad, et iga teises liikmesriigis filiaali asutada sooviv krediidiasutus esitaks lõikes 1 osutatud teatamisel kõik järgmised andmed:

a) liikmesriik, mille territooriumil kavatsetakse filiaal asutada;

b) tegevuskava, kus muu hulgas esitatakse kavandatavad tegevusvaldkonnad ja filiaali organisatsiooniline struktuur;

c) aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada,

d) filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.

3. Juhul kui päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel pole kavandatavaid tegevusalasid arvesse võttes kahtlusi krediidiasutuse haldusstruktuuri ja finantsseisundi adekvaatsuse osas, edastavad nad kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud andmete saamist need vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ja teatavad sellest asjaomasele krediidiasutusele.

Samuti teevad päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavaks krediidiasutuse omavahendite koosseisu ja suuruse ning omavahendite nõuete summa vastavalt määruse [lisab OP] artiklile 87.

Erandina teisest lõigust teevad päritoluliikmesriigi pädevad asutused artiklis 34 osutatud juhul teatavaks finantseerimisasutuse omavahendite koosseisu ja suuruse ning tema emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse riskipositsiooni kogusumma vastavalt määruse [lisab OP] artiklile 87.

4. Kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad edastamast lõikes 2 osutatud andmeid vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, teatavad nad keeldumise põhjused asjaomasele krediidiasutusele kolme kuu jooksul pärast kõigi andmete saamist.

Andmete edastamisest keeldumine või vastamata jätmine annab õiguse pöörduda päritoluliikmesriigi kohtu poole.

5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb käesoleva artikli kohaselt esitada.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu eelmises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

6. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe esitamiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

7. EBA esitab lõigetes 5 ja 6 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Artikkel 36

Tegevuse alustamine

1. Enne kui krediidiasutuse filiaal alustab tegevust, teevad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kahe kuu jooksul artiklis 35 osutatud andmete saamisest ettevalmistusi järelevalve alustamiseks krediidiasutuse üle vastavalt 4. peatükile ja teatavad vajaduse korral tingimused, mille kohaselt üldise heaolu huvides tuleb vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda.

2. Filiaali võib asutada ja see võib tegevust alustada pärast teate saamist vastuvõtva liikmesriigi pädevatelt asutustelt või kui nimetatud teadet ei ole lõikes 1 osutatud aja jooksul saadetud.

3. Juhul kui artikli 35 lõike 2 punkti b, c või d kohaselt edastatud üksikasjad muutuvad, teatab krediidiasutus kõnesolevast muudatusest kirjalikult nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused saaksid teha artikli 35 kohase otsuse ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teha otsuse, millega kehtestatakse tingimused muudatuse tegemiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

4. Filiaalid, mis on alustanud tegevust vastavalt vastuvõtvates liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele enne 1. jaanuari 1993, loetakse artiklis 35 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud korrale vastavateks. Alates 1. jaanuarist 1993 kohaldatakse nende suhtes käesoleva artikli lõiget 3, artikleid 33 ja 53 ning 4. peatükki.

5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb käesoleva artikli kohaselt esitada.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu eelmises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

6. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe esitamiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

7. EBA esitab lõigetes 5 ja 6 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Artikkel 37

Teave keeldumiste kohta

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja EBA-le, mitu korda ja missugusel juhul on esinenud artikli 35 ja artikli 36 lõigete 1, 2 ja 3 kohast keeldumist.

Artikkel 38

Filiaalide liitmine

Kõiki tegutsemiskohti, mille on teatavas liikmesriigis asutanud teises liikmesriigis peakontorit omav krediidiasutus, käsitatakse ühe filiaalina.

3. peatükk

Teenuste osutamise vabaduse kasutamine

Artikkel 39

Teavitamiskord

1. Iga krediidiasutus, kes soovib esimest korda kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise liikmesriigi territooriumil, teatab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, milliste käesoleva direktiivi I lisas loetletud tegevusaladega ta kavatseb tegelema hakata.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamist kõnealuse teate vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta õigusi, mille teenuseid osutavad krediidiasutused on omandanud enne 1. jaanuari 1993.

4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb käesoleva artikli kohaselt esitada.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

5. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe esitamiseks.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

6. EBA esitab lõigetes 4 ja 5 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

4. peatükk

Vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitused

Artikkel 40

Aruandlusnõuded

Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik krediidiasutused, kellel on tema territooriumil filiaale, annavad neile korrapäraselt aru oma tegevuse kohta kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis.

Selliseid aruandeid võib nõuda teabe eesmärkidel ja artikli 52 lõike 1 kohaldamiseks.

Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad eelkõige nõuda krediidiasutustelt esimeses lõigus osutatud teavet, et kõnealused pädevad asutused saaksid hinnata, kas filiaal on oluline vastavalt artikli 52 lõikele 1.

Artikkel 41

Päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmed seoses tegevusega vastuvõtvas liikmesriigis

1. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et krediidiasutus, millel on filiaal või mis osutab teenuseid tema territooriumil, täidab seoses kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis teostatud tegevusega ühte järgmistest tingimustest, teavitavad nad päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi:

a) krediidiasutus ei järgi siseriiklikke õigusnorme, millega rakendatakse käesolevat direktiivi või määrust [lisab OP];

b) eeldatakse, et krediidiasutus ei järgi siseriiklikke õigusnorme, millega rakendatakse käesolevat direktiivi või määrust [lisab OP].

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune krediidiasutus lõpetab eeskirjade eiramise või võtab meetmed eeskirjadele mittevastavuse ohu ennetamiseks. Need meetmed teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused väidavad, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole täitnud oma kohustusi ega täida oma kohustust vastavalt lõikele 1, võivad nad suunata küsimuse EBA-le ja paluda abi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib EBA tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele. EBA teeb mis tahes otsuse vastavalt määruse (EL) nr1093/2010 artikli 19 lõikele 3 24 tunni jooksul.

Artikkel 42

Põhjendamine

Artikli 41 lõike 1, artikli 43 või 44 alusel võetud mis tahes meede, mis sisaldab sanktsioone või teenuste osutamise või asutamisvabaduse piiranguid, peavad olema põhjendatud ning neist tuleb teatada asjaomasele krediidiasutusele.

Artikkel 43

Ettevaatusabinõud

1. Enne artiklis 41 sätestatud menetluse rakendamist võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused hädaolukorras võtta seni, kuni päritoluliikmesriigi pädevate asutuste meetmed või direktiivi 2001/24/EÜ artiklis 2 osutatud saneerimismeetmed ei ole vastu võetud, mis tahes ettevaatusabinõusid, mida on vaja selleks, et kaitsta hoiustajate, investorite ja klientide kollektiivseid huve vastuvõtvas liikmesriigis.

2. Ettevaatusabinõud vastavad oma eesmärgile, milleks on ennetavalt kaitsta hoiustajate, investorite ja klientide kollektiivseid huve vastuvõtvas liikmesriigis kahjuliku mõju eest. Ettevaatusabinõud võivad hõlmata maksete peatamist. Need ei tohi tingida krediidiasutuse võlausaldajate eelistamist vastuvõtvas liikmesriigis võlausaldajatele teises liikmesriigis.

3. Ettevaatusabinõusid saab võtta ainult enne saneerimismeetmeid, millele on osutatud direktiivi 2001/24/EÜ artiklis 2.Kõik ettevaatusabinõud kaotavad oma kehtivuse, kui päritoluliikmesriigi haldus- või kohtuasutused võtavad saneerimismeetmeid direktiivi 2001/24/EÜ artikli 2 tähenduses.

4. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lõpetavad ettevaatusabinõude kohaldamise, kui need on aegunud artikli 41 alusel, kui need ei ole kaotanud kehtivust vastavalt lõikele 3.

5. Komisjoni, EBA ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse ettevaatusabinõudest nii kiiresti kui võimalik.

Kui päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel on vastuväiteid ettevaatusabinõudele, mida on võtnud vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, võivad nad suunata küsimuse EBA-le ja paluda abi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib EBA tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele. Tegutsemise korral teeb EBA mis tahes otsuse vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõikele 3 24 tunni jooksul.

6. Pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste ja EBAga võib komisjon otsustada, et kõnealune liikmesriik peab ettevaatusabinõusid muutma või need tühistama.

Artikkel 44

Vastuvõtvate liikmesriikide volitused

Vastuvõtvad liikmesriigid võivad, ilma et neid mõjutaks artiklid 40 ja 41, neile käesoleva direktiiviga antud volituste rakendamiseks võtta vajalikke meetmeid oma territooriumil toimepandud selliste rikkumiste vältimiseks või nende eest karistamiseks, mis on vastuolus õigussätetega, mis nad on üldise heaolu huvides võtnud vastu vastavalt käesolevale direktiivile. Nimetatud meetmete hulka kuulub võimalus takistada rikkuval krediidiasutusel uute tehingute algatamist antud liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 45

Meetmed pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist

Tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, kes võtavad vajalikud meetmed, et takistada asjaomasel krediidiasutusel uute tehingute algatamist kõnealuse riigi territooriumil ja kaitsta hoiustajate huve.

Artikkel 46

Reklaam

Käesoleva peatükiga ei takistata mingil moel krediidiasutustel, mille peakontorid asuvad teistes liikmesriikides, reklaamida oma teenuseid vastuvõtvas liikmesriigis kõigi võimalike sidevahendite abil vastavalt sellise reklaami vormi ja sisu käsitlevatele üldise heaolu huvides vastuvõetud eeskirjadele.

VI jaotis

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 47

Kolmandate riikide filiaalidest teatamine ja neid filiaale omavate krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimused

1. Liikmesriigid ei kohalda väljaspool liitu paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalide asutamise ega tegevuse suhtes sätteid, millega kaasneks soodsam kohtlemine kui see, mis saab osaks liidus paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalidele.

2. Pädevad asutused teavitavad komisjoni, EBA ja Euroopa panganduskomiteed kõigist filiaalide tegevuslubadest, mis antakse kolmandates riikides paiknevate peakontoritega krediidiasutustele.

3. Liit võib ühe või mitme riigiga sõlmitud kokkulepete alusel nõustuda selliste sätete kohaldamisega, mis võimaldavad väljaspool liitu paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalidele samasugust kohtlemist kogu liidu territooriumil.

Artikkel 48

Konsolideeritud järelevalve alane koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega

1. Komisjon võib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel pöörduda nõukogu poole ettepanekuga pidada ühe või mitme kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepped, mis käsitlevad vahendeid konsolideeritud järelevalve teostamiseks järgmiste asutuste üle:

a) krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille emaettevõtjate peakontorite asukoht on kolmandas riigis,

b) kolmandas riigis asuvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille emaettevõtjate, olgu need siis krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad, peakontorid on liidus.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepetega püütakse eelkõige tagada kõik järgnev:

a) liikmesriikide pädevatele asutustele on kättesaadav vajalik teave, et teostada konsolideeritud finantsseisundil põhinevat järelevalvet liidus asuvate krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate üle, mille tütarettevõtjad on väljaspool liitu asuvad krediidi- või finantseerimisasutused või mis omavad sellistes äriühingutes osalust;

b) kolmandate riikide pädevatele ametiasutustele on kättesaadav vajalik teave, et teostada järelevalvet emaettevõtjate üle, mille peakontorite asukoht on nende territooriumil ja mille tütarettevõtjad on ühes või mitmes liikmesriigis asuvad krediidi- või finantseerimisasutused või mis omavad sellistes äriühingutes osalust;

c) EBA on võimeline hankima liikmesriikide pädevatelt asutustelt teavet, mis on saadud kolmandate riikide ametiasutustelt kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35.

3. Ilma et see piiraks aluslepingu artikli 218 kohaldamist, kontrollib komisjon Euroopa panganduskomitee abil lõikes 1 osutatud läbirääkimiste tulemusi ja nendest tulenevat olukorda.

4. EBA abistab käesoleva artikli kohaldamisel komisjoni kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 33.

VII jaotis

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve

1. peatükk

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhimõtted

I jagu

Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevus

Artikkel 49

Päritoluliikmesriigi kontrollipädevus

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, sealhulgas artiklite 33 ja 34 kohase tegevuse järelevalve eest, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille kohaselt vastutus on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel.

2. Lõige 1 ei takista konsolideeritud järelevalvet.

Artikkel 50

Vastuvõtva liikmesriigi pädevus

Vastuvõtva liikmesriigi võetud meetmetega ei tohi kaasneda diskrimineeriv ega piirav kohtlemine selle põhjal, et krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tegevusloa mõnes teises liikmesriigis.

Artikkel 51

Järelevalvealane koostöö

1. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd järelevalve teostamisel selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute töö üle, kes tegutsevad, eelkõige filiaali kaudu, ühes või mitmes liikmesriigis peale selle liikmesriigi, kus paiknevad nende peakontorid. Pädevad asutused jagavad üksteisega kõiki selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitlevaid andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad järelevalve teostamist ning tegevuslubade andmiseks vajalike tingimustega tutvumist ning kõiki andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kontrollimist, eelkõige seoses likviidsuse, maksevõime, hoiuste tagamise, riskide kontsentreerumise piiramise, juhtimis- ja raamatupidamiskorra ning sisekontrolli mehhanismidega.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele viivitamata kogu teabe ja kõik andmed, mis puudutavad likviidsuse järelevalvet vastavalt määruse [lisab OP] VI osale ning käesoleva direktiivi VII jaotise 3. peatükile seoses tegevusega, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud teostavad filiaali kaudu, kui kõnealune teave on oluline vastuvõtvas liikmesriigis hoiustajate või investorite kaitseks.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad kõigi vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi viivitamata, kui on likviidsusprobleeme või mõistlikult võib eeldada, et need tekivad. See teave hõlmab ka üksikasju saneerimiskava kavandamise ja rakendamise kohta ning sellega seoses võetud usaldatavusnõuete täitmiseks võetud meetmete kohta.

4. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad teada ja selgitavad vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste taotluse alusel, kuidas on vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste esitatud teavet ja andmeid arvesse võetud. Kui vastavalt esitatud teabele ja andmetele on vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused seisukohal, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused suunata küsimuse EBA-le ja paluda abi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib EBA tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele. Tegutsemise korral teeb EBA otsuse ühe kuu jooksul.

5. Pädevad asutused võivad teatada EBA-le olukorrast, kui koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks aluslepingu artikli 258 kohaldamist, võib EBA kõnealustel juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 antud volitustega.

6. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesolevas artiklis käsitletud teavet.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu eelmises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

7. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused seoses teabevahetust käsitlevate nõuetega, mis tõenäoliselt hõlbustavad järelevalve teostamist krediidiasutuste üle.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

8. EBA esitab lõigetes 6 ja 7 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

.

Artikkel 52

Olulised filiaalid

1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad artikli 107 lõike 1 kohaldamisel konsolideeritud järelevalvet teostavalt asutuselt või päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt taotleda sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu filiaali pidamist oluliseks, mis ei täida määruse [lisab OP] artiklis 90 sätestatud tingimusi.

Taotluses esitatakse põhjused, miks seda filiaali tuleb pidada oluliseks, arvestades eelkõige järgmist:

a) asjaolu, kas selle krediidiasutuse või investeerimisühingu filiaali hoiuste turuosa ületab vastuvõtvas liikmesriigis 2 %;

b) krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäolist mõju turu likviidsusele ning vastuvõtva liikmesriigi makse-, kliirimis- ja arveldussüsteemidele;

c) filiaali suurust ja tähtsust sõltuvalt klientide arvust vastuvõtva liikmesriigi panganduse ja rahandussüsteemi kontekstis.

Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ja juhul, kui kohaldatakse artiklir 108, konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teevad kõik endast oleneva, et jõuda filiaali oluliseks tunnistamise suhtes ühise otsuseni.

Kui kahe kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse esitamisest ei jõuta ühise otsuseni, võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused järgmise kahe kuu jooksul vastu oma otsuse selle kohta, kas filiaal on oluline. Oma otsuses võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused arvesse konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kõiki seisukohti ja reservatsioone.

Kui mis tahes asjaomane pädev asutus on esialgse kahekuulise tähtaja jooksul pöördunud kõnealuses küsimuses määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 kohaselt EBA poole, lükkavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused otsustamise edasi seniks, kuni EBA teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad oma otsuse kooskõlas EBA otsusega. Kahekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata EBA-le pärast algse kahekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsuse tegemises kokkuleppele jõudmist.

Kolmandas lõigus osutatud otsused esitatakse igakülgselt põhjendatud otsust sisaldavas dokumendis ning edastatakse asjaomastele pädevatele asutustele, ning need on asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste jaoks siduvad.

Filiaali oluliseks tunnistamine ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste õigusi ja kohustusi.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, kus oluline filiaal on asutatud, artikli 112 lõike 1 punktides c ja d osutatud teabe ning täidavad koostöös vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega artikli 107 lõike 1 punktis c osutatud ülesandeid.

Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus saab teadlikuks hädaolukorrast krediidiasutuses, nagu on osutatud artiklis 109 lõikes 1, hoiatab ta põhjendamatult viivitamata artikli 59 lõikes 4 ja artiklis 60 osutatud asutusi.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teevad sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on asutatud olulised filiaalid, teatavaks kõnealuste filiaalidega asutuste riskihindamise tulemused, nagu on osutatud artiklis 92 ning vajaduse korral artikli 108 lõike 2 punktis a. Samuti edastavad nad otsused artiklite 64, 98 ja 99 alusel, kui kõnealused hinnangud on asjaomaste filiaalide puhul olulised.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused konsulteerivad nende vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutustega, kus on asutatud olulised filiaalid, artikli 84 lõikega 10 nõutud operatiivsete sammude üle, kui see on oluline vastuvõtva liikmesriigi vääringu likviidsusriski seisukohast.

Kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole konsulteerinud vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega või kui päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud artikli 84 lõikes 10 osutatud operatiivsed sammud ei ole asjakohased, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused suunata küsimuse EBA-le vastavalt määruse 1093/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib EBA tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.

3. Kui artikkel 111 ei ole kohaldatav, moodustavad ja juhatavad teistes liikmesriikides olulisi filiaale omavat krediidiasutust või investeerimisühingut kontrollivad pädevad asutused järelevalvekolleegiumi, et hõlbustada käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 51 kohast koostööd. Kolleegiumi moodustamine ja toimimine põhineb kirjalikul korral, mille kehtestab päritoluliikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist asjaomaste pädevate asutustega. Päritoluliikmesriigi pädev asutus otsustab selle üle, millised pädevad asutused osalevad kolleegiumi mõnel koosolekul või mõnes tegevuses.

Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsuses võetakse arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate asutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele artiklis 8 osutatud asjaomastes liikmesriikides ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustusi.

Päritoluliikmesriigi pädev asutus annab kõigile kolleegiumi liikmetele eelnevalt igakülgset teavet kõnealuste koosolekute korraldamise, peamiste arutatavate küsimuste ja kaalutavate tegevuste kohta. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab kõiki kolleegiumi liikmeid õigeaegselt ka kõnealustel koosolekutel tehtud otsustest või rakendatud meetmetest.

4. Vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on õigus juhtumipõhiselt kohapeal kontrollida krediidiasutuste ja investeerimisühingute filiaalide tegevust, kes asuvad nende territooriumil, ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta. Enne kontrollimist konsulteeritakse päritoluliikmesriigi pädevate asutustega. Pärast kontrollimist edastavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele saadud teabe ja järeldused, mis on olulised krediidiasutuse või investeerimisühingu riskihindamise või vastuvõtva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad seda teavet ja neid järeldusi asjakohaselt arvesse, kui nad määravad kindlaks artiklis 96 osutatud järelevalvealase kontrolliprogrammi ning võtavad arvesse vastuvõtva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust.

5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järelevalvekolleegiumide töö üldtingimusi.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

6. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järelevalvekolleegiumide töö üldtingimusi.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

7. EBA esitab lõigetes 5 ja 6 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2015.

Artikkel 53

Teises liikmesriigis asutatud filiaalide kohapealne kontroll

1. Kui mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb filiaali kaudu, näeb vastuvõttev liikmesriik ette, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teatamist iseseisvalt või nende poolt selleks määratud isikute kaudu kohapeal kontrollida artiklis 51 osutatud teavet.

2. Filiaalide kontrollimiseks võivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused kasutada üht artiklis 116 sätestatud muud menetlust.

II jagu

Teabevahetus ja ametisaladus

Artikkel 54

Ametisaladus

1. Liikmesriigid näevad ette, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, ning pädevate asutuste huvides tegutsevad audiitorid ja eksperdid on kohustatud hoidma ametisaladust.

Nad ei tohi avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või selliselt koostatud, et üksikuid krediidiasutusi pole võimalik identifitseerida; eelöeldu ei puuduta kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid.

Sellest olenemata võib krediidiasutuse pankroti või sundlikvideerimise korral tsiviil- või kaubandusõigusliku menetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset teavet, mis ei puuduta kolmandaid isikuid, kes on seotud kõnealuse krediidiasutuse päästmise katsetega.

2. Lõige 1 ei takista eri liikmesriikide pädevaid asutusi vahetamast teavet või edastamast seda EBA-le käesoleva direktiivi, määruse [lisab OP], muude krediidiasutusi käsitlevate direktiivide või määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 31 ja 35 alusel. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

3. Lõige 1 ei takista pädevaid asutusi avaldamast määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 97 või määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 32 kohaselt läbiviidud stressitestide tulemusi ega edastamast stressitesti tulemusi EBA-le, et EBA saaks avaldada üleeuroopaliste stressitestide tulemused.

Artikkel 55

Konfidentsiaalse teabe kasutamine

Pädevad asutused, kes saavad konfidentsiaalset teavet artikli 54 alusel, võivad seda kasutada ainult oma ametikohustuste täitmisel ja järgmistel eesmärkidel:

a) krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimuste täitmise kontrollimine ning konsolideerimata või konsolideeritud kontrolli lihtsustamine krediidiasutuste tegevuse üle, pidades eriti silmas likviidsuse, maksevõime, riskide kontsentreerumise, juhtimis- ja raamatupidamiskorra ning sisekontrolli mehhanismide kontrollimist;

b) sanktsioonide kehtestamine;

c) kaebuse esitamine pädeva asutuse otsuse kohta, sealhulgas artikli 71 kohased kohtuasjad;

d) kohtuasjades, mis on algatatud vastavalt liidu seadusega kehtestatud krediidiasutusi käsitlevatele erisätetele.

Artikkel 56

Koostöölepingud

Liikmesriigid ja EBA võivad vastavalt määruse (EL) nr1093/2010 artiklile 33 sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste või käesoleva direktiivi artiklis 57 ja artikli 58 lõikes 1 määratletud ametiasutuste või organitega teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava teabe ametisaladuse hoidmine on tagatud vähemalt samaväärsel tasemel, kui on osutatud käesoleva direktiivi artikli 54 lõikes 1. Sellise teabevahetuse eesmärk peab olema kõnealuste ametiasutuste või organite järelevalveülesande täitmine.

Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud ametiasutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need ametiasutused nõustunud on.

Artikkel 57

Liikmesriigisisene teabevahetus

Artikli 54 lõige 1 ja artikkel 55 ei välista teabevahetust liikmesriigi piires, kui ühes ja samas liikmesriigis on kaks või rohkem pädevat asutust, ega liikmesriikide, pädevate asutuste ja järgmiste asutuste vahel, kui neile on kantud üle järelevalvefunktsioon:

a) nende ametiasutuste vahel, kes vastutavad muude finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate järelevalve eest, ning nende ametiasutuste vahel, kes vastutavad finantsturgude järelevalve eest;

b) organite vahel, kes tegelevad krediidiasutuste likvideerimise ja pankroti ning muude sarnaste menetlustega;

c) isikute vahel, kes vastutavad krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustusliku auditeerimise eest.

Artikli 54 lõige 1 ja artikkel 55 ei välista hoiuste tagamise skeeme haldavatele organitele nende ametikohustuste täitmiseks vajalike andmete avaldamist.

Igal juhul kehtib sellises seoses saadud teabe suhtes artikli 54 lõikes 1 täpsustatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 58

Teabevahetus järelevalveorganitega

1. Olenemata artiklitest 54–56 võivad liikmesriigid anda loa teabevahetuseks pädevate asutuste ja järgmiste ametiasutuste vahel:

a) ametiasutused, kes vastutavad nende organite kontrollimise eest, kes on seotud krediidiasutuste likvideerimise ja pankroti ning muude sarnaste menetlustega;

b) ametiasutused, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusandjate, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslik auditeerimine.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel nõuavad liikmesriigid vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) teavet kasutatakse lõikes 1 osutatud järelevalve teostamiseks;

b) selles seoses saadud teabe kohta kehtib artikli 54 lõikes 1 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus;

c) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel teabe avaldanud pädevate asutustega ja vajaduse korral üksnes nende ametiasutustega kokkulepitud eesmärkidel.

Liikmesriigid teevad EBA-le teatavaks nende pädevate asutuste nimed, kes vastavalt lõigetele 1 ja 2 võivad teavet saada.

3. Olenemata artiklitest 54 kuni 56 võivad liikmesriigid finantssüsteemi stabiilsuse ja ühtsuse tugevdamise eesmärgil anda loa teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja nende ametisutuste või organite vahel, kes seaduse järgi vastutavad äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamise ja uurimise eest.

Sellisel juhul nõuavad liikmesriigid vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a) teave on mõeldud esimeses lõigus osutatud ülesande täitmiseks;

b) selles seoses saadud teabe kohta kehtib artikli 54 lõikes 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus,

c) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel teabe avaldanud pädevate asutustega ja vajaduse korral üksnes nende ametiasutustega kokkulepitud eesmärkidel.

4. Kui ühe liikmesriigi ametiasutused või organid, millele on osutatud lõikes 1, täidavad oma tuvastamis- ja uurimisülesandeid selleks ametisse nimetatud eripädevusega isikute kaasabil, kes ei tööta avalikus sektoris, võib esimeses lõigus ettenähtud teabe vahetamise võimalus laieneda nimetatud isikutele teises lõigus kindlaksmääratud tingimustel.

5. Liikmesriigid teevad EBA-le teatavaks nende ametiasutuste ja organite nimed, kes vastavalt käesolevale artiklile võivad teavet saada.

6. Lõike 4 rakendamiseks teatavad lõikes 1 osutatud ametiasutused või organid teabe avalikustanud pädevatele asutustele nende isikute nimed ja täpsed kohustused, kellele nimetatud teave tuleb saata.

Artikkel 59

Teabe edastamine seoses raha-, süsteemsete ja makseaspektidega

1. Käesolevas peatükis sätestatu ei takista pädevat asutust edastamast oma ülesannete täitmise eesmärgil teavet järgmistele asutustele:

a) keskpangad ja muud samalaadsete ülesannetega organid, kui need tegutsevad rahaasutusena, kui kõnealune teave käsitleb nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmist, sealhulgas rahapoliitika teostamist ja sellega seotud likviidsuse tagamist, makse-, kliirimis- ja arveldussüsteemide järelevalvet ning finantssüsteemi stabiilsuse tagamist;

b) vajaduse korral muud maksesüsteemide kontrollimise eest vastutavad ametiasutused;

c) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kui kõnealune teave on oluline määruse (EL) nr 1092/2010 [35] kohaste kohustuslike ülesannete täitmiseks.

2. Käesolevas peatükis sätestatu ei takista esimeses lõigus osutatud ametiasutusi ega organeid edastamast pädevatele asutustele artikli 55 kohaldamiseks vajalikku teavet.

3. Sellega seoses saadud teabe kohta kehtib artikli 54 lõikes 1 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.

4. Artikli 109 lõikes 1 osutatud hädaolukorras lubavad liikmesriigid pädevatel asutustel viivitamata edastada teavet keskpankadele, kui kõnealune teave on oluline keskpankade kohustuslike ülesannete täitmiseks, sealhulgas rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse tagamiseks, makse-, kliirimis- ja arveldussüsteemide järelevalveks ja finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks, ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, kui kõnealune teave on oluline kohustuslike ülesannete täitmiseks.

Artikkel 60

Teabe edastamine teistele üksustele

1. Liikmesriigid võivad olenemata artikli 54 lõikest 1 ja artiklist 55 vastavalt seaduses sätestatud eeskirjadele lubada teatava teabe edastamist ka teistele keskvalitsuse ametiasutustele, kes vastutavad krediidiasutuste, finantseerimisasutuste, investeerimisteenuste ja kindlustusandjate järelevalvealase seadusandluse eest, ning nende asutuste nimel tegutsevatele inspektoritele.

Sellistel tingimustel võib teavet edastada siiski vaid usaldatavusnõuete täitmise kontrollimiseks.

Artikli 109 lõikes 1 osutatud hädaolukorras peavad liikmesriigid pädevatel asutustel võimaldama edastada olulist teavet esimeses lõigus osutatud ametiasutustele kõikides asjaomastes liikmesriikides.

2. Liikmesriigid võivad lubada avaldada teatavat krediidiasutuse ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise seotud teavet parlamendikomiteedele, kontrollikodadele ja teistele asjaomase liikmesriigi sarnastele üksustele järgmiste tingimuste alusel:

a) kõnealustel üksustel on siseriiklikus õiguses määratletud volitus uurida selliste ametiasutuste tegevust, kes vastutavad krediidiasutuse ja investeerimisühingute järelevalve või sellist järelevalvet käsitlevate õigusaktide välja töötamise eest.

b) teave on rangelt vajalik punktis a osutatud volituse täitmiseks;

c) teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid vastavalt siseriiklikule õigusele, millega tagatakse, et teavet ei avaldata kellelegi, kes ei ole kõnealusese üksuse liige ega töötaja;

d) Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need ametiasutused nõustunud on.

Kui usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud teabe avaldamine hõlmab isikuandmete töötlemist, järgivad eespool nimetatud üksused andmete töötlemisel kohaldatavaid siseriiklikke õigusakte, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ.

Artikkel 61

Kohapealse kontrolli käigus saadud teave

Liikmesriigid sätestavad, et artikli 52 lõike 4, artikli 54 lõike 2 ja artikli 57 alusel saadud teavet ning artikli 53 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohapealse kontrollimise käigus saadud teavet võib artiklis 60 osutatud juhtudel avalikustada ainult siis, kui selleks on selgesõnaline nõusolek andmed avalikustanud pädevatelt asutustelt või selle liikmesriigi pädevatelt asutustelt, kus toimus kohapealne kontroll.

Artikkel 62

Teave seoses kliirimis- ja arveldusteenustega

3. Miski käesolevas peatükis ei takista liikmesriigi pädevatel asutustel edastamast artiklites 54–56 osutatud teavet kliiringukojale või mõnele teisele oma liikmesriigi turu tarbeks siseriikliku õiguse alusel asutatud kliirimis- ja arveldusteenuseid osutavale organile, eeldades, et nimetatud teabe edastamine on vajalik selleks, et tagada nende organite nõuetekohane toimimine, kui turuosalised ei täida kohustusi või võivad neid mitte täita. Sellega seoses saadud teabe puhul kehtib artikli 54 lõikes 1 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.

4. Liikmesriigid tagavad siiski, et artikli 54 lõike 2 kohaselt saadud teavet ei avalikustata lõikes 1 osutatud asjaoludel ilma andmed avalikustanud pädevate ametiasutuste selgesõnalise nõusolekuta.

III jagu

Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused

Artikkel 63

Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused

1. Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et kõik isikud, kellele on antud luba direktiivi 2006/43/EMÜ [36] tähenduses, ning kes täidavad asutuses direktiivi 78/660/EMÜ [37] artiklis 51, direktiivi 83/349/EMÜ [38] artiklis 37 või direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 73 kirjeldatud või muid seadusjärgseid tööülesandeid, on kohustatud kohe teavitama pädevaid asutusi kõigist ülesannete täitmise jooksul neile isikutele teatavaks saanud kõnealust krediidiasutust või investeerimisühingut puudutavatest asjaoludest või otsustest, mis võivad:

a) anda tunnistust tegevusloa andmise tingimuste või spetsiaalselt asutuste tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide olulisest rikkumisest;

b) mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse jätkumist,

c) viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või märkustega kinnitamiseni.

Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et nimetatud isik on samuti kohustatud ette kandma kõikidest esimeses punktis kirjeldatud tööülesannete täitmise käigus temale teatavaks saanud asjaoludest või otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhetest tulenevalt märkimisväärsed sidemed krediidiasutuse või investeerimisühinguga, kus ta kõnealuseid tööülesandeid täidab.

2. Kui isikud, kes on saanud direktiivi 2006/43/EMÜ kohase loa, edastavad pädevatele asutustele mis tahes lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta teavet heauskselt, ei käsitleta seda lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning nimetatud isikuid ei kaasata selle eest mis tahes kohustisse.

IV jagu

Järelevalvevolitused, sanktsioonide kohaldamise volitused ja keabuste esitamise õigus

Artikkel 64

Järelevalvevolitused

Artikli 99 ja määruse [lisab OP] kohaldamiseks on pädevatel asutustel vähemalt järgmised volitused:

(a) nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud hoiavad konkreetseid omavahendeid, mis on seotud riskielementidega ja riskidega, mida ei hõlma määruse [lisab OP] artikkel 1, nagu on pädevad asutused kindlaks määranud vastavalt artiklile 98;

(b) nõuda artiklite 72–74 järgimiseks rakendatud korra, menetluste, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;

(c) nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldaksid konkreetset provisjoneerimise korda või varade käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest;

(d) piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute äritegevust, operatsioone või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis ülemääraselt ohustab asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu usaldusväärsust;

(e) nõuda krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse, toodete ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist;

(f) nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud piiraksid muutuvtasu osakaalu kogu puhastulus, juhul kui see muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega;

(g) nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks, sealhulgas piirates või keelates ära asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu väljamaksed aktsionäridele või liikmetele;

(h) kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandluse kapitali või likviidsuse olukorra kohta;

(i) kehtestada piirangud varade ja kohustiste lõpptähtaegade erinevustele;

(j) keelata maksed või dividendide jaotamine täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul.

Artikkel 65

Sanktsioonid

1. Liikmesriigid näevad ette, et nende vastavad pädevad asutused võivad kohaldada asjakohaseid halduskaristusi ja meetmeid, kui määruse [lisab OP] sätteid või käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikke sätteid ei ole järgitud, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, mida on vaja nende kohaldamise tagamiseks. Sanktsioonid ja meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutuste ja investeerimisühingute, finantshaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate suhtes kohaldatakse kohustusi, võib rikkumise korral kohaldada sanktsioone juhtorgani liikmete suhtes ning kõigi teiste üksikisikute suhtes, kes siseriikliku seaduse kohaselt vastutavad rikkumise eest.

3. Pädevatele asutustele tuleb anda kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud uurimisvolitused. Sanktsioonide kehtestamise volituste kasutamisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd, tagamaks, et kõnealused sanktsioonid või meetmed annaksid soovitud tulemuse, ja koordineerivad oma tegevust piiriülestel juhtudel.

Artikkel 66

Tegevusloa andmise ja olulise osaluse omandamise nõuded

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmise suhtes:

a) avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamine asutuse poolt, kes ei ole krediidiasutus (vastuolus artikliga 3);

b) krediidiasutusena tegevuse alustamine, ilma selleks tegevusluba saamata (vastuolus artikliga 9);

c) otseselt või kaudselt olulise osaluse omandamine krediidiasutuses või krediidiasutuses olulise osaluse otsene või kaudne suurendamine, mille tulemusel hääleõiguste ja või omatava kapitali osakaal küüniks 20 %, 30 % või 50 %ni või ületaks seda, või nii, et krediidiasutusest saaks tütarettevõtja (edaspidi „kavandatav omandamine”), ilma et selle krediidiasutuse pädevaid asutusi teavitataks kirjalikult, kus kavatsetakse olulist osalust omandada või seda suurendada (vastuolus artikli 22 lõikega 1);

d) otseselt või kaudselt olulise osaluse võõrandamine krediidiasutuses või krediidiasutuses sellise olulise osaluse otsene või kaudne vähendamine, mille tulemusena hääleõiguste ja või omatava kapitali osakaal väheneks alla 20 %, 30 % või 50 %, või nii, et krediidiasutus ei oleks enam tütarettevõtja, ilma et pädevaid asutusi teavitataks kirjalikult (on vastuolus artikliga 25).

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhtudel hõlmavad halduskaristused ja -meetmed, mida võib kohaldada, vähemalt järgmist:

a) avalik teadaanne, milles on märgitud vastutav füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad;

b) korraldus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c) juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % ettevõtja aastasest kogukäibest eelmisel majandusaastal; kui ettevõtja on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane aasta kogukäive selline aasta kogukäive, mis tuleneb põhiemaettevõtja konsolideeritud aastaaruandest eelmisel majandusaastal;

d) füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva seisuga;

e) rahalised halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest rikkumisest, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata.

Artikkel 67

Muud sätted

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigil järgmistel asjaoludel:

(a) krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tegevusloa valeandmete esitamise teel või mis tahes muul seadusvastasel viisil, mis on vastuolus artikli 18 punktiga b;

(b) krediidiasutus või investeerimisühing, olles saanud teada osaluste omandamisest või võõrandamisest oma kapitalis, mille tulemusel osalused ületavad või langevad alla artikli 22 lõikes 1 ja artiklis 25 osutatud künnise, ei teata sellest kõnealuste omandamiste või võõrandamiste pädevatele asutustele, rikkudes artikli 26 lõike 1 esimest lõiku;

(c) krediidiasutus või investeerimisühing, mis on loetletud reguleeritud turgude loetelus, mille ESMA peab avaldama vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artiklile 47, ei teata pädevatele asutustele vähemalt kord aastas aktsionäride või liikmete nimesid, kellele kuuluvad olulised osalused, näidates osaluste suuruse, rikkudes artikli 26 lõike 1 teist lõiku;

(d) krediidiasutusel või investeerimisühingul puudub pädevate asutuste nõutav juhtimiskord vastavalt siseriiklikele sätetele, millega rakendatakse artiklit 73;

(e) krediidiasutus või investeerimisühing ei esita pädevatele asutustele teavet määruse [lisab OP] artiklis 87 sätestatud omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta, nagu on nõutud kõnealuse määruse artikli 95 lõike 1 esimeses lõigus;

(f) krediidiasutus või investeerimisühing ei esita pädevatele asutustele andmeid kapitalinõuete kohta, nagu on nõutud määruse [lisab OP] artikliga 96;

(g) krediidiasutus või investeerimisühing ei esita pädevatele asutustele teavet suure riskide kontsentreerumise kohta, nagu on nõutud määruse [lisab OP] artikli 383 lõikega 1;

(h) krediidiasutus või investeerimisühing ei esita pädevatele asutustele teavet likviidsuse kohta, nagu on nõutud määruse [lisab OP] artikli 403 lõigetega 1 ja 2;

(i) krediidiasutus või investeerimisühing ei esita pädevatele asutustele teavet finantsvõimenduse määra kohta, nagu on nõutud määruse [lisab OP] artikli 417 lõikega 1;

(j) krediidiasutus või investeerimisühing ei hoia igal ajal likviidseid varasid, nagu on nõutud määruse [lisab OP] artikliga 401;

(k) krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioon ületab piirmäärasid, mis on sätestatud määruse [lisab OP] artiklis 384;

(l) krediidiasutuse või investeerimisühingu väärtpaberistamise positsiooni krediidirisk ei vasta tingimustele, mis on sätestatud määruse [lisab OP] artiklis 394;

(m) krediidiasutus või investeerimisühing ei avalda teavet vastavalt määruse [lisab OP] artikli 418 lõigetele 1–3 või artikli 436 lõikele 1;

2. Ilma et see piiraks artikli 64 kohaseid pädevate asutuste järelevalvevolitusi, tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 osutatud juhtudel, hõlmavad kohaldatavad halduskaristused ja –meetmed vähemalt järgmist:

a) avalik teadaanne, milles on märgitud füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad;

b) korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c) krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul tegevusloa kehtetuks tunnistamine vastavalt artiklile 18;

d) krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani mis tahes liikme või mis tahes teise vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine keeld täita krediidiasutuses või investeerimisühingus ametikohustusi;

e) juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % kõnealuse juriidilise isiku aastasest kogukäibest eelmisel majandusaastal; kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane aasta kogukäive selline aasta kogukäive, mis tuleneb põhiemaettevõtja konsolideeritud aastaaruandest eelmisel majandusaastal;

f) füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva seisuga;

g) rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest rikkumisest, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise rikkumise tulemusel, kui kõnealune kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata.

Artikkel 68

Sanktsioonide avaldamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad mis tahes sanktsiooni või meetme, mis on kehtestatud määruse [lisab OP] sätete või käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral põhjendamatult viivitamata koos teabega rikkumise tüübi ja selle eest vastutatavate isikutega, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust. Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused sanktsioonid anonüümselt.

Artikkel 69

Sanktsioonide tõhus kohaldamine ja sanktsioonide kehtestamise volituste kasutamine pädevate asutuste poolt

1. Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuse või -meetme laadi ja rahalise halduskaristuse suuruse kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas:

a) rikkumise raskus ja kestus;

b) vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

c) vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, nagu osutab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek;

d) vastutava füüsilise või juriidilise isiku teenitud kasumi või välditud kahju suurus, kui seda saab kindlaks määrata;

e) kolmandate isikute kahju, mis tulenes rikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

f) vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;

g) vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

2. EBA annab välja suunised pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 haldusmeetmete ja –karistuste tüüpide ning tasuliste halduskaristuste suuruse kohta.

Artikkel 70

Rikkumistest teatamine

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestavad tõhusad mehhanismid, et soodustada määruse [lisab OP] sätete ja käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete rikkumisest teatamist pädevatele asutustele.

2. Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:

a) rikkumisteadete vastuvõtmise erimenetlused ja nende järelkontroll;

b) krediidiasutuse või investeerimisühingu nende töötajate asjakohane kaitse, kes teatavad asutuses toimepandud rikkumistest;

c) selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmab nii isikut, kes teatab rikkumisest, kui ka füüsilist isikut, kes on väidetavalt vastutav rikkumise toimepanemise eest, kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega.

3. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on olemas asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad teatavad rikkumistest ettevõtte siseselt erikanali kaudu.

Artikkel 71

Kaebuse esitamise õigus

Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesoleva direktiivi või määruse [lisab OP] kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormidele tehtud otsuste ja võetud meetmete puhul on õigus esitada kaebus. Sama kehtib juhul, kui tegevusloa taotluse kohta, mis sisaldab kogu kehtivate õigusaktide alusel nõutavat teavet, ei ole kuue kuu jooksul alates taotluse esitamisest võetud vastu otsust.

2. peatükk

Läbivaatamine

I jagu

Sisekapitali adekvaatsuse hindamine

Artikkel 72

Sisekapital

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kehtestama põhjalikud, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisekapitali summat, liiki ja jaotust, mida nad peavad piisavaks, et katta neile avanevate või avaneda võivate riskide laadi ja taset.

Need strateegiad ja menetlused tuleb korrapäraselt asutusesiseselt läbi vaadata, et tagada nende kõikehõlmavus ja proportsionaalsus asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse suhtes.

II jagu

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kord, menetlused ja mehhanismid

1. alajagu

Üldpõhimõtted

Artikkel 73

Menetlused ja sisekontrollimehhanismid

1. Pädevad asutused nõuavad, et igal krediidiasutusel või investeerimisühingul on kindel juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsiooni struktuuri, mille puhul vastutusalad on selgesti määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid menetlusi riskide või võimalike riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks, piisavaid sisekontrollimehhanisme, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda, ning tasustamispoliitikat ja -tavasid, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ja edendavad seda.

2. Lõikes 1 osutatud kord, menetlused ja mehhanismid peavad olema piisavalt ulatuslikud ning vastama krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadile, kohaldamisalale ja keerukusele. 2. ja 3. alajaoga kehtestatud tehnilisi kriteeriume võetakse arvesse.

3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 1 osutatud korda, menetlusi ja mehhanisme kooskõlas lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja ulatuslikkuse põhimõtetega.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2015.

Artikkel 74

Tasustamispoliitika järelevalve

1. Pädevad asutused kasutavad määruse [lisab OP] artikli 435 lõikes 1 sätestatud avalikustamise kriteeriumide kohaselt kogutud teavet, et võrrelda tasustamispoliitika suundumusi ja tavasid. Pädevad asutused edastavad kõnealuse teabe EBA-le.

2. EBA annab välja suunised usaldusväärse tasustamispoliitika kohta, mis on kooskõlas artiklis 88 sätestatud põhimõtetega. Suunistes võetakse arvesse komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovituses (palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris) [39] sätestatud usaldusväärse tasustamispoliitika põhimõtteid.

ESMA teeb tihedat koostööd EBAga, et töötada välja tasustamispoliitika suunised, mida rakendatakse selliste töötajate kategooriate puhul, kes osalevad investeerimisteenuste osutamises ja investeerimistegevuses direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 2 tähenduses.

EBA kasutab vastavalt lõikele 3 pädevatelt asutustelt saadud teavet tasustamispoliitika suundumuste ja tavade võrdlusuuringuks liidu tasandil.

3. Pädevad asutused koguvad teavet nende isikute arvu kohta igas krediidiasutuses või investeerimisühingus, kelle töötasu on vähemalt üks miljon eurot, sealhulgas teavet asjaomase ärivaldkonna, palga põhiosa, preemiate, pikaajaliste tulemustasude ja pensionimaksete kohta. See teave edastatakse EBA-le, kes avalikustab selle kokkuvõtlikult päritoluliikmesriikide kaupa ühtses aruandevormis. EBA võib koostada suuniseid, et lihtsustada käesoleva lõike rakendamist ning tagada kogutud teabe sidusus.

2. alajagu

Riskide liigitamise ja käsitlemise tehnilised kriteeriumid

Artikkel 75

Riskide käsitlemine

1. Pädevad asutuse tagavad, et juhtorgan kinnitab ja vaatab korrapäraselt läbi krediidiasutusele või investeerimisühingule avanevate või avaneda võivate riskide, sealhulgas asutuse makromajanduslikust tegevuskeskkonnast tulenevate majandustsükli faasiga seotud riskide võtmise, juhtimise, järelevalve ja maandamise strateegiad ja põhimõtted.

2. Pädevad asutused tagavad, et järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan pühendab piisavalt aega riskide käsitlemisele.

3. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud loovad riskikomisjoni, mis koosneb juhtorgani liikmetest, kes ei täida asjaomases krediidiasutuses või investeerimisühingus täidesaatvat funktsiooni. Riskikomisjoni liikmetel on asjakohased teadmised, oskused ja asjatundlikkus, et täielikult mõista ja jälgida krediidiasutuse või investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust.

Riskikomisjon nõustab järelevalvefunktsiooni täitvat juhtorganit seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu üldise praeguse ja tulevase riskivalmiduse ja -strateegiaga ning abistab järelevalvefunktsiooni täitvat juhtorganit, teostades järelevalvet kõnealuse strateegia rakendamise üle.

Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul jätta eraldi riskikomisjoni loomata, võttes arvesse krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

4. Pädevad asutused tagavad, et riskikomisjoni, või kui sellist komisjoni ei ole loodud, järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan, suhtleb korrapäraselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimisfunktsiooni täitjaga ning vajaduse korral küsib ettevõttevälist nõu.

Riskikomisjoni, või kui sellist komisjoni ei ole loodud, järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan, määrab kindlaks sellise teabe laadi, hulga, vormi ja selle esitamise sageduse, mille ta saab kõrgemalt juhtkonnalt.

5. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskijuhtimisfunktsiooni täitmine on sõltumatu tegevus- ja juhtimisfunktsioonidest ning et sellel on piisavalt võimu, kaalu, vahendeid ja juurdepääs juhtorganile.

Riskijuhtimisfunktsiooni täitja vastutab riskipositsioonide kindlaksmääramise, mõõtmise ja nendest teatamise eest. Riskijuhtimisfunktsiooni täitja on aktiivselt kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühingu riskistrateegia väljatöötamisse ja riskijuhtimist käsitlevate oluliste otsuste tegemisse. Riskijuhtimisfunktsiooni täitja on võimeline andma täieliku ülevaate krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigist riskidest.

Riskijuhtimisfunktsiooni täitja on võimeline andma vajaduse korral otse aru järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile sõltumatult kõrgemast juhtkonnast.

Riskijuhtimisfunktsiooni täitja juht on kõrgema astme sõltumatu juht, kes selgelt vastutab riskijuhtimisfunktsiooni täitmise eest. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laad, ulatus ja keerukus ei õigusta spetsiaalse isiku määramist, võib teine kõrgema astme juht asutuse sees täita seda funktsiooni, eeldusel et puudub huvide konflikt.

Riskijuhtimisfunktsiooni täitja juhti ei eemaldata ilma järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani eelneva heakskiiduta ning tal on vajaduse korral vahetu juurdepääs järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile.

Artikkel 76

Sisemeetodid omavahendite nõuete arvutamiseks

1. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad asjakohased meetmed sisereitingutel põhinevate meetodite väljatöötamiseks, millega arvutatakse omavahendite nõuded seoses krediidiriskiga, kui nende riskipositsioon on oluline absoluutarvestuses ning kui neil on samal ajal suur hulk olulisi vastaspooli.

2. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad asjakohased meetmed sisemudelite väljatöötamiseks, millega arvutatakse omavahendite nõuded seoses kauplemisportfelli võlainstrumentide eririskiga, koos sisemudelitega, millega arvutatakse omavahendite nõuded seoses makseviivituse riski ja reitingute liikumise riskiga, kui nende eririski positsioonid on olulised absoluutarvestuses ning kui neil on suur hulk olulisi eri emitentide võlainstrumentides võetud positsioone.

3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada mõistet „absoluutarvestuses olulised riskipositsioonid“, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, ning määrata kindlaks suure hulga oluliste vastaspoolte künnis ja eri emitentide võlainstrumentides võetud suure hulga positsioonide künnis. EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 14 sätestatud korras.

Artikkel 77

Krediidirisk ja vastaspoole risk

Pädevad asutused tagavad järgmise:

(a) laenu antakse kindlate ja täpselt määratletud kriteeriumide alusel. Laenu kinnitamise, laenutingimuste muutmise, uuendamise ja refinantseerimise kord määratakse selgelt kindlaks.

(b) Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kehtestatud sisemeetodid, mis võimaldavad neil hinnata positsioonide krediidiriski üksikute laenuvõtjate, väärtpaberite või vastaspoolte suhtes, samuti riski portfelli tasandil. Eriti ei tohi sisemeetodid põhineda ainult ja automaatselt välisreitingutel. Kui omavahendite nõuded põhinevad reitinguagentuuri reitingul või tõsiasjal, et nõudel puudub reiting, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud nende endi meetodeid, et hinnata krediidiriski järjestuse asjakohasust omavahendite kõnealuste nõuete puhul, ning võtavad tulemust arvesse sisekapitali eraldamisel.

(c) Krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevate krediidiriskidega portfellide ja riskipositsioonide pidev haldamine ja kontroll muu hulgas probleemsete laenude välja selgitamiseks ja juhtimiseks ning väärtuste asjakohaseks korrigeerimiseks ja provisjonide tegemiseks toimub tõhusate süsteemide kaudu;

(d) krediidiportfellid on piisavalt diversifitseeritud, arvestades asutuse sihtturge ja üldist laenustrateegiat.

Artikkel 78

Jääkrisk

Pädevad asutused tagavad, et riski, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatavad tunnustatud krediidiriski maandamise tehnikad osutuvad oodatust vähem tõhusaks, käsitletakse ja ohjatakse kirjalike eeskirjade ja menetlustega.

Artikkel 79

Kontsentratsioonirisk

Pädevad asutused tagavad, et kontsentratsiooniriski, mis tekib nõuetest vastaspoolte, sealhulgas kesksete vastaspoolte, omavahel seotud vastaspoolte gruppide ning samas majandusharus või geograafilises piirkonnas tegutsevate vastaspoolte vastu või tuleneb samast tegevusest või kaubast, samuti krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, sealhulgas suurtest kaudsetest krediidiriskile avatud positsioonidest tulenevaid riske (näiteks seoses tagatise ühe andjaga), käsitletakse ja ohjatakse kirjalike eeskirjade ja menetlustega.

Artikkel 80

Väärtpaberistamise risk

1. Pädevad asutused tagavad, et riske, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingutest, mille suhtes krediidiasutus on investor, laenude algne väljastaja või sponsor, sealhulgas maineriske (nagu need, mis on seotud komplekssete struktuuride või toodetega), hinnatakse ja käsitletakse asjakohaste eeskirjade ja menetluste abil, et tagada, et tehingu majanduslik sisu kajastub täielikult riski hindamise ja juhtimise otsustes.

2. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, kes on uuenevate ja varajase amortiseerimise tingimustega väärtpaberistamise tehingute aluseks olevate varade algsed väljastajad, on koostatud likviidsusplaanid kavandatud ja varajase amortiseerimise tagajärgede käsitlemiseks.

Artikkel 81

Tururisk

1. Pädevad asutused tagavad, et tururiskide oluliste allikate ja mõju hindamiseks ja juhtimiseks rakendatakse eeskirju ja menetlusi.

2. Kui lühikese positsiooni tähtaeg saabub enne pika positsiooni tähtaega, tagavad pädevad asutused, et krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad meetmeid likviidsusvaegusriski vastu.

3. Sisekapital on piisav, et katta olulised tururiskid, mille suhtes ei kohaldata omavahendite nõudeid.

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes on, arvutades omavahendite nõudeid positsiooniriski jaoks vastavalt määruse [lisab OP] III osa IV jaotise 2. peatükile, tasaarveldanud oma positsioone ühes või enamas aktsiaindeksi koosseisus olevas aktsias ühe või enama aktsiaindeksifutuuri positsiooni või muu aktsiaindeksitoote vastu, on piisavalt sisekapitali, et katta kahjumi alusriski, mis tuleneb sellest, et futuuri või muude toodete väärtus ei muutu täielikus kooskõlas selle koosseisus olevate aktsiate väärtusega; krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad seda ka juhul, kui neil on aktsiaindeksifutuurides vastandpositsioone, mille lõpptähtaeg ega koosseis ega mõlema kombinatsioon ei ole identsed.

Kasutades määruse [lisab OP] artikli 334 käsitlust, tagavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, et neil on piisav sisekapital kahjumiriski katmiseks esialgse kohustuse võtmise ja esimese pangapäeva vahelisel ajal.

Artikkel 82

Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenev intressirisk

Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad süsteeme selliste riskide hindamiseks ja juhtimiseks, mis tulenevad intressimäärade võimalikest muutustest, mis mõjutavad krediidiasutuse kauplemisportfellivälist tegevust.

Artikkel 83

Operatsioonirisk

1. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad operatsiooniriskile avatuse, sealhulgas harvaesinevate väga tõsiste juhtumite hindamiseks ja juhtimiseks eeskirju ja menetlusi. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjeldavad operatsiooniriski asjaomaste eeskirjade ja menetluste tähenduses.

2. Pädevad asutused tagavad, et selleks, et tagada krediidiasutuste ja investeerimisühingute võime tegutseda järjepidevalt ja piirata kahju majandustegevuse tõsiste häirete korral, on olemas situatsiooni- ja talitluspidevuse plaanid.

Artikkel 84

Likviidsusrisk

1. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on asjakohaseks ajavahemikuks (sealhulgas päevasiseselt) likviidsusriski väljaselgitamise, mõõtmise, juhtimise ja jälgimise kindlad strateegiad, eeskirjad, menetlused ja süsteemid, et tagada, et krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitavad piisaval tasemel likviidsuspuhvrid. Kõnealused strateegiad, eeskirjad, menetlused ja süsteemid peavad olema kohandatud ärivaldkondade, vääringute, filiaalide ja juriidiliste üksuste vajadustele ning sisaldama asjakohaseid likviidsuskulude, -tulude ja -riskide jaotamise mehhanisme.

2. Lõikes 1 osutatud strateegiad, eeskirjad, menetlused ja süsteemid peavad olema proportsionaalsed krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse keerukuse, riskiprofiili ja ulatusega ning juhtorgani sätestatud riskitaluvusega ning peegeldama asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu mõju rahandussüsteemile igas liikmesriigis, kus ta tegutseb. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad riskitaluvusest kõiki asjaomaseid ärivaldkondi.

3. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud töötavad välja meetodid finantseerimispositsioonide väljaselgitamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks. Need peavad sisaldama varades sisalduvaid ja varadest tulenevaid jooksvaid ja prognoositavaid rahavoogusid, kohustisi, bilansiväliseid kirjeid, sealhulgas tingimuslikke kohustusi ning maineriski võimalikku mõju.

4. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad vahet panditud ja koormamata varadel, mis on kättesaadavad igal ajal, eriti hädaolukorras. Samuti võtavad nad arvesse juriidilist isikut, kellele varad kuuluvad, riiki, kus varad on kas registris või kontol seaduslikult registreeritud, ja nende aktsepteeritavust, ning jälgivad, kuidas saab varasid õigeaegselt mobiliseerida.

5. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad samuti silmas likviidsete varade ja koormamata varade potentsiaalsete ülekannete suhtes üksuste suhtes kehtivaid õigus- ja tegevuspiiranguid nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool.

6. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kaaluvad likviidsusriski maandamise eri vahendeid, sealhulgas piirangute süsteemi ja likviidsuspuhvreid, et tulla toime erinevate stressiolukordadega, ning piisavalt mitmekesist finantseerimisstruktuuri ja juurdepääsu finantseerimisallikatele. Kõnealused süsteemid vaadatakse korrapäraselt läbi.

7. Pädevad asutused tagavad, et kaalutakse alternatiivseid stsenaariume likviidsuspositsioonide ja riski maandavate tegurite kohta ning finantseerimispositsiooni käsitlevate otsuste aluseks olevad eeldused vaadatakse korrapäraselt läbi. Sel eesmärgil käsitlevad alternatiivsed stsenaariumid eelkõige bilansiväliseid kirjeid ja muid tingimuslikke kohustisi, sealhulgas väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja või muude määruses [lisab OP] osutatud eriotstarbeliste üksuste kohustisi, mille suhtes asutus tegutseb sponsorina või annab olulist likviidsusabi.

8. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kaaluvad asutusespetsiifiliste, kogu turgu hõlmavate ja kombineeritud alternatiivsete stsenaariumide võimalikku mõju. Arvesse võetakse erinevaid ajavahemikke ja erinevaid stressitasemeid.

9. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerivad oma strateegiaid, sise-eeskirju ja likviidsusriski piirmäärasid ning arendavad välja tõhusad situatsiooniplaanid, võttes arvesse lõikes 7 osutatud alternatiivsete stsenaariumide tulemusi.

10. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on likviidsuse taastamise kavad, milles nähakse ette piisavad strateegiad ja nõuetekohased rakendamismeetmed, et võimalikke likviidsusprobleeme, sealhulgas seoses filiaalidega, mis on asutatud teises liikmesriigis. Kõnealuseid plaane peab korrapäraselt kontrollima ja lõikes 7 sätestatud alternatiivsete stsenaariumide tulemuste põhjal uuendama, neist peab kõrgemale juhtkonnale teatama ja see peab nad heaks kiitma, et sise-eeskirju ja menetlusi saaks vastavalt korrigeerida. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad ennetavalt vajalikud operatiivsed meetmed, tagamaks, et likviidsuse taastamise kavasid saab rakendada viivitamata. Krediidiasutuste puhul kuulub kõnealuste operatiivsete meetmete hulka sellise tagatise hoidmine, mis on kohe kasutatav keskpankade poolseks rahastamiseks. See hõlmab vajaduse korral tagatise hoidmist teise liikmesriigi vääringus või kolmanda riigi vääringus, milles krediidiasutusel on nõuded, ning kui operatsiooniliselt vaja, vastuvõtva liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, kelle vääringus nõuded on.

Artikkel 85

Ülemäärase finantsvõimenduse risk

1. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on ülemäärase finantsvõimenduse riski tuvastamise, juhtimise ja jälgimise eeskirjad ja menetlused. Ülemäärase finantsvõimenduse riski näitajad hõlmavad finantsvõimendusmäära, mis on määratletud vastavalt määruse [lisab OP] artiklile 416, ning varade ja kohustuste mittevastavust.

2. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud tegelevad ülemäärase finantsvõimenduse riskiga ennetavalt, võttes igati arvesse ülemäärase finantsvõimenduse võimalikku suurenemist, mis on tingitud asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite vähenemisest prognoositavava või realiseerunud kahju tõttu, sõltuvalt kohaldatavatest raamatupidamiseeskirjadest. Selleks on krediidiasutused ja investeerimisühingud seoses ülemäärase finantsvõimenduse riskiga võimelised vastu seisma erinevatele stressiolukordadele.

3. alajagu

Juhtimine

Artikkel 86

Juhtimiskord

1. Liikmesriigid tagavad, et juhtorgan määratleb sellise juhtimiskorra ja teostab järelevalvet selle rakendamise üle, millega tagatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus organisatsioonis ja huvide konfliktide ennetamine.

Kõnealune kord vastab järgmistele põhimõtetele:

(a) juhtorganil lasub üldine vastutus krediidiasutuse või investeerimisühingu eest, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu strateegiliste eesmärkide, riskistrateegia ja ettevõttesisese üldjuhtimise heakskiitmise ja rakendamise järelevalve eest;

(b) juhtorgan vastutab kõrgema juhtkonna tõhusa järelevalve eest;

(c) krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani eesistuja ei täida samaaegselt samas krediidiasutuses või investeerimisühingus tegevjuhi funktsiooni, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud ja pädevate asutuste poolt lubatud.

Pädevad asutused tagavad, et juhtorgan jälgib ja korrapäraselt hindab krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtimiskorra tõhusust ning võtab asjakohased meetmed mis tahes puudujääkide kõrvaldamiseks.

2. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud loovad ametisse määramise komisjoni, mis koosneb juhtorgani liikmetest, kes ei täida asjaomases krediidiasutuses või investeerimisühingus täidesaatvat funktsiooni.

Ametisse määramise komisjon teeb järgmist:

a) kui juhtorganis on vaja täita ametikoht, tuvastab ja soovitab kandidaate, kelle peab heaks kiitma järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan. Seejuures peaks ametissemääramise komisjon hindama, kas oskused, teadmised ja kogemused on juhtorganis tasakaalus, valmistama ette konkreetse ametikohaga seotud ülesannete ja selle puhul nõutavate võimete kirjelduse ning hindama selle eeldatavat ajakulu;

b) hindama korrapäraselt juhtorgani ülesehitust, suurust, koosseisu ja tulemuslikkust ning andma järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile soovitusi mis tahes muudatuste tegemiseks;

c) korrapäraselt hindama nii juhtorgani üksikute liikmete kui ka kogu juhtorgani teadmisi, oskusi ja kogemust ning andma selle kohta aru järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile;

d) korrapäraselt vaatama läbi juhtorgani poliitika kõrgema juhtkonna valimiseks ja ametissenimetamiseks ning andma soovitusi juhtorganile.

Ametissemääramise komisjonil on võimalik kasutada mis tahes vahendeid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas väliseid nõuandeid, ning asutus peaks teda piisavalt rahastama.

Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul jätta eraldi ametissemääramise komisjoni loomata, võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui juhtorganil ei ole siseriikliku õiguse kohaselt mingit pädevust oma liikmete ametissemääramisel.

Artikkel 87

Juhtorgan

1. Pädevad asutused nõuavad, et mis tahes krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani kõigi liikmete maine on igal ajal piisavalt hea, neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemus ning nad pühendavad piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks. Juhtorgani liikmed vastavalt eelkõige järgmistele nõuetele:

(a) Juhtorgani liikmed pühendavad piisavalt aega oma funktsioonide täitmisele asutuses. Neil ei ole samal ajal rohkem kohti, kui üks järgmistest kombinatsioonidest:

i) üks koht tegevjuhtkonnas koos kahe kohaga mitte-tegevjuhtkonnas;

ii) neli kohta mitte-tegevjuhtkonnas.

Tegevjuhtkonna või mitte-tegevjuhtkonna kohad samas konsolideerimisgrupis lähevad arvesse juhtkonna ühe ainsa kohana.

Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani liikmel kombineerida lubatust rohkem juhtkonna kohti, kui see ei takista liikmel pühendamast piisavalt aega oma funktsioonide täitmiseks krediidiasutuses, võttes üksikjuhul arvesse asjaolusid ning krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

(b) Juhtorganil on kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemus, et suuta mõista krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust, sealhulgas peamisi riske.

(c) Juhtorgani iga liige tegutseb ausalt, terviklikult ja sõltumatult, et vajaduse korral tõhusalt vaidlustada kõrgema juhtkonna otsuseid.

2. Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud annavad piisavalt personali ja finantsvahendeid juhtorgani liikmete vastuvõtmiseks ja koolitamiseks.

3. Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad juhtorgani liikmete valikul ühe kriteeriumina arvesse mitmekesisust. Eelkõige kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud poliitika, mis soodustab juhtorganis soolist, vanuselist, geograafilist, hariduslikku ja ametialast mitmekesisust.

4. Pädevad asutused kasutavad määruse [lisab OP] artiklis 422 sätestatud avalikustamise kriteeriumide kohaselt kogutud teavet, et võrrelda mitmekesistamistavasid. Pädevad asutused edastavad kõnealuse teabe EBA-le. EBA kasutab kõnealust teavet mitmekesistamistavade võrdlemiseks liidu tasandil.

5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

(a) mis on piisav aeg, mille juhtorgani liige pühendab oma funktsiooni täitmiseks seoses konkreetsete asjaolude ning krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, mida pädevad asutused peavad võtma arvesse, kui nad lubavad juhtorgani liikmel ühendada rohkem juhtkonnakohti, kui lubatud lõike 1 punktiga a;

(b) juhtorgani kollektiivsete teadmiste, oskuste ja kogemuste määratlus, millele on osutatud lõike 1 punktis b;

(c) juhtorgani liikme aususe, terviklikkuse ja sõltumatuse määratlus, millele on osutatud lõike 1 punktis c;

(d) millised on piisav personal ja piisavad finantsvahendid juhtorgani liikmete vastuvõtmiseks ja koolitamiseks, nagu osutatud lõikes 2;

(e) mitmekesisuse määratlus, mida võetakse juhtorgani liikmete valikul arvesse ning millele on osutatud lõikes 3.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2015.

Artikkel 88

Tasustamispoliitika

1. Pädevad asutused tagavad, et artikli 88 lõiget 2 ja artikleid 89–91 kohaldatakse krediidiasutustes ja investeerimisühingutes konsolideerimisgrupi, emaettevõtja ja tütarettevõtja tasanditel, sealhulgas offshore-finantskeskustes asutatud ettevõtete tasandil.

2. Pädevad asutused tagavad, et kogu töötasu, sealhulgas palka ja vabatahtlikke pensionimakseid hõlmava poliitika kehtestamisel töötajate eri kategooriatele, sealhulgas kõrgem juhtkond, riskide võtjad, kontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötajad ja kõik töötajad, kelle kogutöötasu paigutab nad samasse töötasuvahemikku kõrgema juhtkonna ja riskide võtjatega, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuste riskiprofiili, ja selle poliitika kohaldamisel, järgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi põhimõtteid viisil ja ulatuses, mis vastab nende suurusele, sisestruktuurile ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele:

a) tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega motiveeri võtma riske, mis ületavad asutuse puhul talutava riski piiri;

b) tasustamispoliitika on kooskõlas asutuse äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmab meetmeid huvide konflikti vältimiseks;

c) krediidiasutuse või investeerimisühingu järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan võtab vastu tasustamispoliitika üldised põhimõtted ja vaatab need korrapäraselt läbi ning vastutab tasustamispoliitika rakendamise eest;

d) tasustamispoliitika rakendamine läbib vähemalt üks kord aastas keskse ja sõltumatu sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse selliste tasustamisega seotud põhimõtete ja menetluste täitmist, mille on vastu võtnud järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan;

e) kontrollifunktsiooni täitvad töötajad on sõltumatud nende järelevalve all olevatest äriüksustest, neil on asjakohased volitused ning neid tasustatakse vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma ülesannetega seotud eesmärke, sõltumata nende kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest;

f) riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu on artiklis 91 osutatud töötasukomisjoni otsese järelevalve all või kui sellist komisjoni ei ole loodud, järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani otsese järelevalve all.

Artikkel 89

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis saavad kasu valitsuse sekkumisest

Juhul kui krediidiasutused ja investeerimisühingud saavad kasu erakorralisest valitsuse sekkumisest, kohaldatakse lisaks artikli 88 lõikes 2 sätestatud põhimõtetele järgmisi põhimõtteid:

(a) muutuvtasu on rangelt piiratud protsendimääraga netotulust, kui see ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega ja valitsuse toetusest õigeaegse loobumisega;

(b) asjaomased pädevad asutused nõuavad krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt töötasu restruktureerimist viisil, mis oleks kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ja pika-ajalise kasvuga, vajaduse korral piirangute seadmist artikli 13 lõike 1 tähenduses krediidiasutust tegelikult juhtivate isikute töötasule;

(c) artikli 13 lõike 1 tähenduses krediidiasutust või investeerimisühingut tegelikult juhtivatele isikutele ei maksta muutuvtasu, välja arvatud põhjendatud juhtudel.

Artikkel 90

Töötasu muutuvad elemendid

1. Töötasu muutuvate elementide puhul kohaldatakse lisaks artikli 88 lõikega 2 ette nähtud põhimõtetele järgmisi põhimõtteid:

(a) kui tasustamine on seotud töötulemustega, põhineb kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning kogu krediidiasutuse või investeerimisühingu töötulemuste hindamisel, kusjuures üksikisiku töötulemuste hindamisel võetakse arvesse finants- ja muid kriteeriume;

(b) töötulemusi hinnatakse mitmeaastase raamistiku alusel, et hindamine põhineks pikaajalistel töötulemustel ja et maksete tegelik tegemine tulemustasu alusel jaotuks ajavahemiku peale, mille puhul võetakse arvesse krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske;

(c) muutuvtasude kogusumma ei piira krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet tugevdada oma kapitalibaasi;

(d) tagatud muutuvtasud on erandlikud ning neid makstakse ainult uute töötajate värbamisel ja ainult esimesel tööaastal;

(e) kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu vahel valitseb tasakaal; põhitasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult paindlikku töötasude muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust jätta muutuvkomponent välja maksmata;

(f) krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks kogu töötasu moodustava põhitasu ja muutuvtasu komponentide vahelise asjakohase suhte;

(g) lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed peegeldavad aja jooksul saavutatud tulemusi ja on kavandatud nii, et nendega ei premeeritaks ebaõnnestumist;

(h) selliste töötulemuste mõõtmisel, mis moodustavad töötasude muutuvkomponentide või muutuvkomponentide reservi aluse, võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, rakendatud kapitali maksumust ja vajalikku likviidsust;

(i) töötasude muutuvkomponentide jaotuses krediidiasutuses võetakse arvesse ka kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske;

(j) olulise osa, ja igal juhul vähemalt 50 % mis tahes muutuvkomponendist, moodustab asjakohaselt tasakaalustatud kogum järgmistest komponentidest:

i) sõltuvalt asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist aktsiad või samaväärsed osalused, või aktsiatega seotud instrumentide või noteerimata krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul muud samaväärsed mitterahalised instrumendid;

ii) kui see on asjakohane, muud instrumendid määruse [lisab OP] artikli 49 tähenduses, mis kajastavad adekvaatselt krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis.

Käesolevas punktis osutatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohast blokeerimispoliitikat, mille eesmärk on viia stiimulid kooskõlla krediidiasutuse või investeerimisühingu pikemaajaliste huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad seada piiranguid nimetatud instrumentide liikidele ja ülesehitusele või vajadusel teatavaid instrumente keelustada. Käesolevat punkti kohaldatakse nii vastavalt punktile k edasi lükatud töötasu muutuvkomponendi kui ka edasi lükkamata muutuvkomponendi suhtes;

(k) oluline osa, ja igal juhul vähemalt 40 % töötasude muutuvkomponendist, lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on vähemalt kolm kuni viis aastat ja viidud nõuetekohaselt kooskõlla äriühingu laadi ja riskidega ning kõnealuse töötaja tegevusega.

Edasilükkamiskriteeriumide alusel väljamakstavad töötasusid ei saada enne kui proportsionaalselt makstavaid töötasusid. Juhul kui töötasude muutuvkomponent on eriti kõrge, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast. Edasilükkamise pikkus kehtestatakse vastavalt majandustsüklile, äri olemusele, selle riskidele ning kõnealuse töötaja tegevusele;

(l) muutuvtasud, sealhulgas edasi lükatud osa, makstakse välja või neid saadakse ainult juhul, kui see on krediidiasutuse või investeerimisühingu kui terviku finantsseisundit arvestades jätkusuutlik ning krediidiasutuse või investeerimisühingu, äriüksuse ja asjaomase üksikisiku töötulemusi arvestades õigustatud.

Ilma et see piiraks siseriikliku lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid, vähendatakse üldiselt muutuvtasude kogusummat märkimisväärselt, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu finantstulemused halvenevad või on negatiivsed, võttes arvesse nii praegust töötasu kui ka varem teenitud summade väljamaksete vähendamist, sealhulgas nt tulemushüvituse hilisema tagasinõudmise kaudu;

(m) pensionipoliitika on kooskõlas krediidiasutuse äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.

Kui töötaja lahkub krediidiasutusest või investeerimisühingust enne pensionile jäämist, hoiab asutus vabatahtlikke pensionimakseid viie aasta jooksul punktis j osutatud instrumentide kujul. Juhul kui töötaja läheb pensionile, makstakse vabatahtlik pension töötajatele välja punktis j osutatud instrumentide kujul, kohaldades viie aasta pikkust blokeerimise perioodi;

(n) töötajatelt nõutakse, et nad ei kasutaks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamiskorda integreeritud riski maandamise mõju;

(o) muutuvtasu ei maksta vahendite või meetoditega, mis muudavad lihtsamaks käesoleva direktiivi või määruse [lisab OP] nõuete järgimata jätmise.

2. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses kriteeriumidega, mille alusel määratakse kindlaks punktis e osutatud kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu asjakohased määrad ning täpsustatakse instrumentide liigid, mis täidavad punkti j alapunktis ii sätestatud tingimusi.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2013.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 91

Töötasukomisjon

1. Pädevad asutused tagavad, et oma suuruselt, organisatsioonistruktuurilt ning oma tegevuse laadilt, ulatuselt ja keerukuselt märkimisväärsed krediidiasutused ja investeerimisühingud moodustavad töötasukomisjoni. Töötasukomisjon moodustatakse selliselt, et komisjonil on võimalik teha pädev ja sõltumatu otsus tasustamispoliitika ja -tavade ning riski-, kapitali ja likviidsuse juhtimiseks loodud stiimulite kohta.

2. Pädevad asutused tagavad, et töötasukomisjon vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste, millel on mõju asjaomase krediidiasutuse riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan. Töötasukomisjoni esimees ja liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases krediidiasutuses ühtegi täidesaatvat funktsiooni. Selliste otsuste ettevalmistamisel võtab töötasukomisjon arvesse asutuse aktsionäride, investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve.

III jagu

Järelevalvealane läbivaatamis- ja hindamisprotsess

Artikkel 92

Järelevalvealane läbivaatamine ja hindamine

1. Võttes arvesse artiklis 94 sätestatud tehnilisi kriteeriume, vaatavad pädevad asutused läbi korrad, strateegiad, menetlused ja mehhanismid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] järgimiseks on rakendanud, ja hindavad asutustele avanevaid või avaneda võivaid riske, ning riske, mida asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing kujutab finantssüsteemile, võttes arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 23.

2. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise ulatus peab hõlmama kõiki käesoleva direktiivi nõudeid.

3. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise alusel otsustavad pädevad asutused, kas korrad, strateegiad, menetlused ja mehhanismid, mida krediidiasutused või investeerimisühingud on rakendanud, ja nende omavahendid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise.

4. Pädevad asutused määravad kindlaks lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu suurust, tegevuse mõju rahandussüsteemile ning selle laadi, ulatust ja keerukust, samuti proportsionaalsuse põhimõtet. Läbivaatamine ja hindamine peavad toimuma vähemalt igal aastal.

Artikkel 93

Järelevalve segafinantsvaldusettevõtjate üle

1. Kui segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse eelkõige riskipõhise järelevalve alal käesolevat direktiivi ja direktiivi 2002/87/EÜ samaväärseid sätteid, võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, olles konsulteerinud tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavate teiste pädevate asutustega, kohaldada kõnealuse segafinantsvaldusettevõtja suhtes üksnes direktiivi 2002/87/EÜ sätteid.

2. Kui segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse eelkõige riskipõhise järelevalve alal käesoleva direktiivi ja direktiivi 2009/138/EÜ alusel sarnaseid sätteid, võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, olles leppinud kokku kindlustussektoris konsolideerimisgrupi üle järelevalvet teostava asutusega, kohaldada üksnes direktiivi sätteid seoses kõige olulisema finantssektoriga, nagu määratletud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 3 lõikes 2.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teatab EBA-le ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele (EIOPA), mis on asutatud määrusega (EL) nr 1094/2010, [40] lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsustest.

4. EBA, EIOPA ja ESMA töötavad kõnealuste määruste artiklis 54 osutatud ühiskomitee kaudu välja suunised, mille eesmärk on lähendada järelevalvetavasid, ning kolme aasta jooksul alates suuniste vastuvõtmisest regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 [41] artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 94

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tehnilised kriteeriumid

1. Lisaks krediidi-, turu- ja operatsiooniriskidele peab pädevate ametiasutuste poolt artikli 92 alusel läbiviidav läbivaatamine ja hindamine hõlmama kõike järgmist:

(a) sisereitingutel põhinevat meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute läbiviidud stresstesti tulemused;

(b) avatus kontsentratsiooniriskile ning selle riski juhtimine asutuses, sealhulgas määruse [lisab OP] IV osas ja käesoleva direktiivi artiklis 79 sätestatud nõuete järgimine;

(c) selliste põhimõtete ja menetluste kindlus, sobivus ja rakendamise laad, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab tunnustatud krediidiriski maandamise tehnikatega seotud jääkriski juhtimiseks;

(d) krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt väärtpaberistatud varadega seoses hoitavate omavahendite piisavus tehingu majandusliku sisu taustal, sealhulgas realiseerunud riski ülekandmise määr;

(e) avatus likviidsusriskile ning selle riski mõõtmine ja juhtimine krediidiasutuses või investeerimisühingus, sealhulgas alternatiivsete stsenaariumide analüüside väljaarendamine, riskimaandajate (eriti likviidsuspuhvrite taseme, koosseisu ja kvaliteedi) ning tõhusate situatsiooniplaanide juhtimine;

(f) diversifitseerimise mõju ja selle arvestamine riskimõõtmissüsteemis;

(g) krediidiasutuste ja investeerimisühingute läbiviidud stressitestide tulemused, mille puhul on kasutatud sisemudelit tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks vastavalt määruse [lisab OP] 3. osa IV jaotise 5. peatükile;

(h) krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskipositsioonide geograafiline asukoht;

(i) krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudel.

2. Lõike 1 punkti e kohaldamisel viivad pädevad asutused korrapäraselt läbi krediidiasutuste ja investeerimisühingute üleüldise likviidsusriski juhtimise põhjaliku hindamise ning edendavad usaldusväärsete sisemeetodite väljatöötamist. Kõnealuste läbivaatamiste käigus peavad pädevad asutused silmas krediidiasutuste ja investeerimisühingute rolli finantsturgudel. Ühe liikmesriigi pädevad asutused kaaluvad nõuetekohaselt oma otsuste potentsiaalset mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides.

3. Pädevad asutused kontrollivad, kas krediidiasutus või investeerimisühing pakub väärtpaberistamise tehingule tingimusteta toetust. Juhul kui selgub, et krediidiasutus või investeerimisühing on pakkunud ühel või enamal korral tingimusteta toetust, võtab pädev asutus vajalikud meetmed vastavalt suurenenud ootusele, et asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing jätkab toetuse pakkumist väärtpaberistamise tehingutele ka tulevikus ega saavuta seega märkimisväärset riski ülekandmist.

4. Käesoleva direktiivi artikli 92 lõike 3 alusel sooritatava määratlemise eesmärgil kaaluvad pädevad asutused, kas kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide/portfellide tarbeks korrigeeritud väärtused ja provisjonid, nagu sätestatud määruse [lisab OP] artiklis 100, võimaldavad krediidiasutusel või investeerimisühingul normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata.

5. Pädevate ametiasutuste korraldatav läbivaatamine ja hindamine hõlmab krediidiasutuste ja investeerimisühingute avatust kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevatele intressiriskile. Meetmeid tuleb võtta nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mille majanduslik väärtus langeb üle 20 % nende omavahenditest tingituna intressimäärade järsust ja ootamatust muutusest, mille suuruse näevad ette pädevad asutused, kusjuures see ei tohi krediidiasutuste ja investeerimisühingute lõikes erineda.

6. Pädevate asutuste poolne läbivaatamine ja hindamine hõlmab krediidiasutuste ja investeerimisühingute ülemäärase finantsvõimenduse riski, kajastatuna ülemäärase finantsvõimenduse näitajatena, sealhulgas finantsvõimendusmäär, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse [lisab OP] artiklile 416. Määrates kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsvõimenduse määra ning ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks rakendatud korra, strateegiate, menetluste ja mehhanismide adekvaatsuse, võivad pädevad asutused võtta arvesse kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ärimudelit.

7. Pädevate asutuste poolne läbivaatamine ja hindamine hõlmab krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimiskordi, nende äritavasid ja väärtusi ning juhtorgani liikmete võimet täita oma ülesandeid. Kui pädevad asutused sooritavad läbivaatamisi ja hindamisi, vaatavad nad vähemalt läbi juhtorgani ja tema komisjonide päevakorrad ja tõendavad dokumendid ning juhtorgani tegevuse sise- ja välishindamise tulemused.

Artikkel 95

Ühte tüüpi krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes järelevalvemeetmete kohaldamine

1. Kui pädevad asutused otsustavad vastavalt artiklile 92, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute teatav tüüp on avatud või võib avaneda sarnastele riskidele või kujutada endast sarnast riski finantssüsteemile, võivad nad sarnasel viisil kohaldada artikleid 98 ja 99 seda tüüpi krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute tüübi võib eelkõige määrata kindlaks vastavalt artikli 94 lõike 1 punktides h ja i osutatud kriteeriumide alusel.

2. Pädevad asutused teavitavad EBA, kui nad kohaldavad lõiget 1. EBA jälgib järelevalvetavasid ja annab välja suuniseid, et täpsustada, kuidas sarnaseid riske tuleks hinnata. Kõnealused suunised võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16.

Artikkel 96

Järelevalvealane kontrolliprogramm

1. Pädevad asutused võtavad vähemalt igal aastal nende järelevalvatavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta vastu järelevalvealase kontrolliprogrammi. Kõnealuses programmis võetakse arvesse järelevalvealast läbivaatamis- ja hindamisprotsessi artikli 92 alusel. See sisaldab järgmisi elemente:

(a) kirjeldust, kuidas pädevad asutused kavatsevad oma ülesandeid täita ja vahendeid jagada.

(b) selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kindlaksmääramine, mille suhtes kavatsetakse rakendada põhjalikku järelevalvet ning otsus kõnealuse järelevalve kohta, nagu kehtestatud lõikes 3.

(c) krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatavate ruumide kohapealse kontrolli kava, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu teises liikmesriigis asutatud filiaalid ja tütarettevõtted vastavalt artiklitele 53, 114 ja 116.

2. Järelevalvealased kontrolliprogrammid hõlmavad järgmisi krediidiasutusi ja investeerimisühinguid:

a) krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille artikli 94 lõike 1 punktis g ja artiklis 97 osutatud stressitestide tulemused või artikli 92 kohase järelevalvealase läbivaatamis- ja hindamisprotsessi tulemus osutavad märkimisväärsetele riskidele nende jätkuvale majanduslikule usaldusväärsusele või osutavad käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] nõuete eiramisele.

b) krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis kujutavad endast süsteemset riski finantssüsteemile;

c) mis tahes muu krediidiasutus või investeerimisühing, kelle puhul pädevad asutused peavad seda vajalikuks.

3. Kui artikli 92 alusel peetakse seda asjakohaseks, võetakse vajaduse korral üks või mitu järgmistest meetmetest:

a) suurendatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kohapealsete kontrollide arvu või sagedust;

b) pädeva asutuse pidev kohalolek krediidiasutuses või investeerimisühingus;

c) krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendav või sagedasem aruandmine;

d) krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevus-, strateegiliste või ärikavade täiendav või sagedasem läbivaatamine;

e) teemapõhiselt teatavate selliste riskide kontrollimine, mille realiseerumine on tõenäoline.

Artikkel 97

Järelevalvealane stressitestimine

1. Pädevad asutused viivad igal aastal läbi järelevalvealased stressitestid sellistes nende järelevalvatavates krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, kus artikli 92 kohane läbivaatamis- ja hindamisprotsess näitab vajadust selliste testide järele, ning kui määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 32 kohaselt tehtud stressitestid ei ole piisavad artikli 92 kohase protsessi tulemuse puhul.

2. EBA annab välja suunised, nagu sätestatud määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16, et tagada, et pädevad asutused kasutavad ühtset metoodikat iga-aastaste stressitestide tegemisel.

Artikkel 98

Sisemeetodite kasutamise loa pidev läbivaatamine

1. Pädevad asutused vaatavad pidevalt läbi või hindavad vähemalt iga kolme aasta järel uuesti, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavad sisemudelitele. Eriti pööravad nad tähelepanu muutustele krediidiasutuse või investeerimisühingu äritegevuses ja kõnealuste mudelite rakendamises uute toodete puhul.

2. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kellele on antud luba kasutada sisemudeleid, vaatavad pädevad asutused eelkõige läbi ja hindavad seda, et asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing kasutaks hästi väljatöötatud ja ajakohaseid tehnikaid ja tavasid.

3. Kui määruse [lisab OP] artiklis 355 osutatud arvukad ületamised näitavad, et tururiski sisemudel ei ole piisavalt täpne, tühistavad pädevad asutused sisemudeli heakskiidu või rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõnealust mudelit viivitamata parandataks.

4. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on luba kasutada sisemudelit, kuid see ei vasta enam kohaldatavatele nõuetele, nõuavad pädevad asutused, et krediidiasutus või investeerimisühing esitab kava nõuetele vastamise taastamiseks, ning kehtestavad tähtaja selle rakendamiseks. Pädevad asutused nõuavad kõnealuse kava parandamist, kui on ebatõenäoline sellega saavutada täielik nõuetele vastavus või kui tähtaeg on ebapiisav. Kui on ebatõenäoline, et krediidiasutus või investeerimisühing suudab taastada nõuetele vastavuse õigeks ajaks, tühistatakse sisemudeli kasutamise luba või piiratakse seda nõudeid järgivate valdkondadega või nendega, kus nõuetele vastavus on saavutatav tähtajaks. Kui on tõenäoline, et nõuetele mittevastavuse tõttu ei ole omavahendid enam piisavad, nõuavad pädevad asutused õigel ajal, et tagatakse vastavad täiendavad omavahendid. Pädevad asutused kontrollivad kava rakendamist ning kehtestavad vastavalt artiklile 64 asjakohased sanktsioonid, kui krediidiasutus või investeerimisühing jääb oma kavast oluliselt maha.

5. Selleks et suurendada liidus sisemudelite usaldusväärsuse ühtsust, analüüsib EBA eri krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemudeleid, sealhulgas makseviivituse mõiste rakendamise ühtsust ning kuidas kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad sarnaseid riske või nõudeid.

EBA töötab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 välja suunised, mis sisaldavad selle analüüsi alusel põhinevaid võrdlusaluseid.

Pädevad asutused võtavad arvesse seda analüüsi ja neid võrdlusaluseid, kui nad vaatavad läbi lube, mis nad annavad krediidiasutustele või investeerimisühingutele sisemudelite kasutamiseks.

IV jagu

Järelevalvemeetmed

Artikkel 99

Järelevalvemeetmed

1. Pädevad asutused nõuavad, et kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad varakult vajalikud meetmed, et lahendada olulised probleemid järgmiste asjaolude korral:

a) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida käesoleva direktiivi nõudeid;

b) krediidiasutus või investeerimisühing tõenäoliselt ei täida käesoleva direktiivi nõudeid.

2. Lõike 1 kohaldamiseks on pädevatel asutustel vähemalt järgmised lõikes 64 osutatud volitused:

Artikkel 100

Omavahendite erinõuded

1. Pädevad asutused kehtestavad määruse [lisab OP] artikliga 1 hõlmamata riskidega seoses omavahendite üksikasjaliku nõude vähemalt nendele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes ei vasta artiklites 72–74 ja määruse [lisab OP] artiklis 382 sätestatud nõuetele või kelle osas saadi seoses artikli 92 lõikega 3 negatiivne tulemus, kui üksnes muude meetmete kohaldamine ei paranda tõenäoliselt mõistliku aja jooksul piisavalt kõnealuseid kordi, menetlusi, mehhanisme ja strateegiaid.

2. Et teha vastavalt artiklile 92 läbiviidava läbivaatamise ja hindamise raames kindlaks vajalik omavahendite summa, hindavad pädevad asutused, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu olemasolevate või võimalike riskide katmiseks oleks vaja kehtestada kapitalinõuet ületavate omavahendite erinõue, võttes arvesse järgmist:

a) krediidiasutuste ja investeerimisühingute hindamisprotsessi kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid aspekte, millele on osutatud artiklis 72;

b) krediidiasutuste ja investeerimisühingute korda, menetlusi ja mehhanisme, millele on osutatud artiklites 73 ja 74;

c) vastavalt artiklile 92 tehtud läbivaatamise ja hindamise tulemusi.

3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teatab pädevale asutuse vastavalt määruse [lisab OP] artikli 367 lõikele 5, et kõnealuses artiklis osutatud stressitesti tulemused oluliselt ületavad omavahendite nõudeid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul, kaaluvad pädevad asutused omavahendite erinõude kehtestamist korrelatsioonil põhinevake kauplemisportfellile, et katta kõnealust ületamist.

Artikkel 101

Spetsiaalsed avaldamisnõuded

1. Liikmesriigid volitavad pädevaid asutusi nõudma krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt järgmist:

a) määruse [lisab OP] VIII lisas osutatud teabe avaldamist rohkem kui korra aastas ning avaldamise tähtaegade kehtestamist;

b) muude teavitamisvahendite ja -kohtade avaldamiseks kasutamist peale raamatupidamisaruannete. Liikmesriigid volitavad pädevaid asutusi nõudma, et emaettevõtjad avaldavad igal aastal kas täielikult viidetena vastavale teabele nende juriidilise struktuuri ja üldjuhtimise kirjelduse ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi struktuuri vastavalt artikli 14 lõikele 3, artikli 73 lõikele 1 ja artikli 104 lõikele 2.

Artikkel 102

Järelevalvealase läbivaatamise, hindamise ja järelevalvemeetmete ühtsus

1. Pädevad asutused teavitavad EBA järgmisest:

a) kuidas toimib nende läbivaatamis- ja hindamissüsteem, millele on osutatud artiklis 92;

b) meetodid, mille alusel on tehtud artikli 94 lõikes 3 ning artiklites 97, 98 ja 99 osutatud otsused süsteemide kohta, millele on osutatud punktis a.

Pädevad asutused teavitavad EBA sellistest otsustest koos põhjendustega, mis nad on teinud vastavalt artikli 94 lõikele 3 ning artiklitele 97, 98 ja 99.

2. EBA annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aru käesoleva peatüki sätete kohaldamise ühtlustamisest liikmesriikides.

Sellise ühtlustamise suurendamiseks viib EBA läbi vastastikuseid eksperdihindamisi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 30.

3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täiendavalt täpsustada järgmist:

(a) artikli 92 lõikes 1 osutatud läbivaatamis- ja hindamissüsteemide ühtne menetlus ja metoodikat;

(b) kriteeriumid seoses artiklites 75–85 osutatud riskide liigitamise ja käsitlemisega ning artikli 92 kohase pädevate asutuste poolse läbivaatamise ja hindamise kriteeriumid.

4. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu lõikes 3 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

EBA esitab lõikes 3 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2015.

V jagu

Rakendusaste

Artikkel 103

Sisekapitali adekvaatsuse hindamine

1. Pädevad asutused tagavad, et iga krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole tütarettevõtja liikmesriigis, kus ta on tegevusloa saanud ja kus tema üle teostatakse järelevalvet, ega emaettevõtja, ja iga krediidiasutus või investeerimisühing, mida ei konsolideerita vastavalt määruse [lisab OP] artiklile 17, peab artiklis 72 sätestatud kohustusi täitma individuaalselt.

Pädevad asutused võivad teha erandi artikli 72 kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, mis vastab määruse [lisab OP] artiklis 9 sätestatud tingimustele.

Kui pädevad asutused loobuvad määruse [lisab OP] artiklis 14 sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisest konsolideeritud alustel, kohaldatakse artikli 72 nõudeid individuaalselt.

2. Pädevad asutused nõuavad, et liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing peab artiklis 72 sätestatud kohustusi täitma vastavalt oma konsolideeritud finantsseisundile määruse [lisab OP] artikliga 16 ettenähtud ulatuses ja viisil.

3. Pädevad asutused nõuavad, et liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olev krediidiasutus või investeerimisühing peab artiklis 72 sätestatud kohustusi täitma vastavalt kõnealuse finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundile määruse [lisab OP] artikliga 16 ettenähtud ulatuses ja viisil.

Kui liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all on mitu krediidiasutust või investeerimisühingut, kohaldatakse esimest lõiku üksnes selle krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt artiklile 106.

4. Pädevad asutused nõuavad, et tütarettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklis 72 sätestatud nõudmisi osaliselt konsolideeritud alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel või investeerimisühingutel või nende emaettevõtjal, kui selleks on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, on kolmandas riigis tütarettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus või direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõikes 5 määratletud varahaldusettevõtja või tal on sellises ettevõtjas osalus.

5. Konsolideeritud finantsseisund määratakse kindlaks vastavalt määruse [lisab OP] I osa II jaotise 2. peatüki 2. ja 3. jaole.

Artikkel 104

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute korrad, menetlused ja mehhanismid

1. Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad III jaos sätestatud kohustusi individuaalsel alusel, välja arvatud juhul, kui liikmesriik kasutab määruse [lisab OP] artikliga 6 ettenähtud erandit.

2. Pädevad asutused nõuavad, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja tütarettevõtjad täidavad käesoleva peatüki II jaos sätestatud kohustusi konsolideeritud või osaliselt konsolideeritud alusel, et tagada kordade, menetluste ja mehhanismide järjekindlus ja ühtsus ning suutlikkus esitada järelevalve seisukohast olulist teavet. Eelkõige tagavad nad, et tütarettevõtjad, kelle suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata, rakendavad korda, menetlusi ja mehhanisme, et tagada vastavus kõnealustele sätetele.

3. Käesoleva peatüki II jaost tulenevaid kohustusi seoses tütarettevõtjatega, mis iseenesest ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, ei kohaldata, kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all või ELis emaettevõtjatena tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olev krediidiasutus suudab tõestada pädevatele asutustele, et II jao kohaldamine on ebaseaduslik selle kolmanda riigi seaduste kohaselt, kus tütarettevõtja on asutatud.

Artikkel 105

Läbivaatamine ja hindamine ning järelevalvemeetmed

1. Pädevad asutused kohaldavad III jaos osutatud läbivaatamis- ja hindamismenetlust ja IV jaos osutatud järelevalvemeetmeid vastavalt määruse [lisab OP] nõuete kohaldamise tasemele, mis on sätestatud kõnealuse määruse I jaotise esimeses osas.

2. Kui pädevad asutused loobuvad määruse [lisab OP] artiklis 14 sätestatud omavahendite nõude kohaldamisest konsolideeritud alustel, kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 92 nõudeid investeerimisühingute suhtes individuaalsel alusel.

3. peatükk

Konsolideeritud järelevalve

I jagu

Konsolideeritud järelevalve teostamise põhimõtted

Artikkel 106

Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse määramine

1. Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev asutus, kes sellele krediidiasutusele või investeerimisühingule tegevusloa välja andis.

2. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev asutus, kes asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule tegevusloa välja andis.

3. Kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute emaettevõtja on üks ja sama finantsvaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või sama ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, teostavad konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuse või investeerimisühingu üle pädevad asutused, kes on selleks volitatud liikmesriigis, kus see finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati.

Kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute emaettevõtjaks on mitu finantsvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad eri liikmesriikides, kusjuures üks krediidiasutus asub igas kõnealuses riigis, teostab konsolideeritud järelevalvet sellise krediidiasutuse pädev asutus, mille bilansimaht on suurim.

4. Kui mitme liidus tegevusloe saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjaks on üks ja sama finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja ükski nendest krediidiasutustest või investeerimisühingutest ei ole tegevusluba saanud liikmesriigis, kus kõnealune finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev asutus, kes andis tegevusloa suurima kogubilansi mahuga krediidiasutusele või investeerimisühingule, keda loetakse käesoleva direktiivi kohaldamisel ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olevaks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks.

5. Teatavatel juhtudel võivad pädevad asutused kokkuleppeliselt vabastada teha erandi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumide täitmisest, kui nende kohaldamine ei oleks asjakohane, võttes arvesse krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning nende tegevuse suhtelist olulisust eri riikides, ja määrata konsolideeritud järelevalvet teostama mõne muu pädeva asutuse. Sellisel juhul annavad pädevad asutused enne otsuse tegemist ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule või ELis emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või ELis emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale või suurima kogubilansi mahuga krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaluse selle otsuse kohta oma seisukoht esitada.

6. Pädevad asutused teavitavad komisjoni ja EBA kõikidest lõike 5 kohaldamisalasse kuuluvatest kokkulepetest.

Artikkel 107

Konsolideeritud järelevalvet teostavate asutuste järelevalvetegevuse koordineerimine

1. Lisaks käesoleva direktiivi ja määrusega [lisab OP] kehtestatud kohustustele täidab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus järgmisi ülesandeid:

a) asjaomase või olulise teabe kogumise ja levitamise koordineerimine tavatingimustes ja hädaolukorras;

b) järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes koostöös asjaomaste pädevate asutustega, sealhulgas seoses VII jaotise 3. peatükis nimetatud tegevustega;

c) järelevalve kavandamine ja koordineerimine koostöös asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral keskpankadega valmistumisel hädaolukordadeks ja nende kestel, sealhulgas negatiivsete arengute puhul krediidiasutustes ja investeerimisühingutes või finantsturgudel, kasutades võimaluse korral olemasolevaid kindlaks määratud sidekanaleid kriisijuhtimise hõlbustamiseks.

2. Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ei täida esimeses lõigus osutatud ülesandeid või kui pädevad asutused ei tee konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega koostööd sellises ulatuses, mis on nõutav esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmiseks, võib mis tahes asjaomane pädev asutus teatada sellest olukorrast EBA-le, kes võib toimida kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19.

3. Lõike 1 punktis c osutatud järelevalve kavandamine ja koordineerimine hõlmab artikli 112 lõike 1 punktis d ja artikli 112 lõike 4 punktis b osutatud erakorralisi meetmeid, ühishinnangute ettevalmistamist, situatsiooniplaanide rakendamist ning teabe edastamist üldsusele.

Artikkel 108

Ühisotsused krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohta

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja järelevalve eest liikmesriigis vastutavad pädevad asutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühise otsuseni:

(a) artiklite 72 ja 92 kohaldamise kohta, et teha kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi konsolideeritud omavahendite adekvaatsus seoses tema finantsseisundi ja riskiprofiiliga ning omavahendite nõutav määr artikli 98 kohaldamisel nii grupi iga üksuse suhtes kui ka konsolideeritult;

(b) meetmete kohta, millega käsitletakse olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonistruktuuri asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt artiklile 84 ning seoses vajadusega krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste parameetrite järele, mis erinevad nendest, mis on vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 99 sätestatud määruse [lisab OP] VI osas.

2. Lõikes 1 osutatud ühisele otsusele jõutakse järgmiselt::

(a) lõike 1 punkti a kohaldamiseks nelja kuu jooksul pärast seda, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on artiklite 72 ja 92 kohaselt teistele asjaomastele pädevatele asutustele esitanud konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande.

(b) lõike 1 punkti b kohaldamiseks ühe kuu jooksul pärast seda, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab aruande, mis sisaldab grupi likviidsusriskiprofiili hinnangut vastavalt artiklile 84.

Ühises otsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse ka tütarettevõtjate riskihindamist, mille asjaomased pädevad asutused on teostanud artiklite 72 ja 92 kohaselt.

Ühine otsus esitatakse igakülgselt põhjendatud otsust sisaldavas dokumendis ning konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab selle ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule. Lahkarvamuse puhul konsulteerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus mõne teise asjaomase pädeva asutuse taotlusel EBAga. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib konsulteerida EBAga omal algatusel.

3. Kui pädevad asutused ei jõua lõikes 2 osutatud aja jooksul ühise otsuseni, võtab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt kaalunud vastavate pädevate asutuste läbiviidud tütarettevõtjate riskihindamist, vastu konsolideeritud alusel otsuse artiklite 72, 84, 92, 98 ja 99 kohaldamise kohta. Kui mis tahes asjaomane pädev asutus on lõikes 2 osutatud perioodi lõpuks pöördunud kõnealuses küsimuses vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 EBA poole, lükkab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille EBA võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teha, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas EBA otsusega. Lõikes 2 osutatud perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata EBA-le pärast neljakuulise perioodi lõppu ega pärast ühisele otsusele jõudmist.

Vastavalt ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad asutused teevad otsuse artiklite 72, 84, 92, 98 ja 99 kohaldamise kohta individuaalselt või osaliselt konsolideeritud alusel pärast seda, kui nad on nõuetekohaselt arvesse võtnud konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse esitatud seisukohti ja reservatsioone. Kui mis tahes asjaomane pädev asutus on lõikes 2 osutatud perioodi lõpuks pöördunud kõnealuses küsimuses EBA poole vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, lükkab pädev asutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille EBA teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas EBA otsusega. Lõikes 2 osutatud perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata EBA-le pärast neljakuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.

Otsused esitatakse igakülgselt põhjendatud otsuseid sisaldavas dokumendis ning selles võetakse arvesse riskihindamist ning muude pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati lõikes 2 osutatud perioodi jooksul. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab dokumendi kõigile asjaomastele pädevatele asutustele ja ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule.

Kui konsulteeritakse EBAga, kaaluvad kõik pädevad asutused tema nõuannet ning põhjendavad kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid sellest.

4. Lõikes 1 osutatud ühine otsus ja lõikes 3 osutatud ühise otsuse puudumise korral pädeva asutuse tehtud otsus on asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele siduv.

Lõikes 2 osutatud ühist otsust ja ühise otsuse puudumise korral kooskõlas lõikega 3 tehtud otsust ajakohastatakse igal aastal või erandlike asjaolude korral juhul, kui ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutav pädev asutus esitab konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele kirjaliku ja täielikult põhjendatud taotluse ajakohastada otsust artiklite 98 ja 99 kohaldamise kohta. Sellisel juhul võib ajakohastamise küsimuse lahendada konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja taotluse esitanud pädeva asutuse vahel kahepoolselt.

5. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada käesolevas artiklis osutatud ühise otsuse tegemise protsessi kohaldamise ühtsed tingimused, võttes arvesse artiklite 72, 84, 92, 98 ja 99 kohaldamist, eesmärgiga hõlbustada ühiste otsuste tegemist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

EBA töötab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2013.

Artikkel 109

Teabenõuded hädaolukorras

1. Hädaolukorras, sealhulgas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 18 määratletud olukorras või olukorras, mis tekib seoses finantsturgude negatiivsete arengutendentsidega, mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust mis tahes liikmesriigis, kus konsolideerimisgrupi üksustele on antud tegevusluba või kus on asutatud artiklis 52 osutatud olulised filiaalid, hoiatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kohaldades 1. peatüki 2. jagu ja vajaduse korral direktiivi 2004/39/EÜ artikleid 54 ja 58, nii kiiresti kui vaja EBA, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning artikli 59 lõikes 4 ja artiklis 60 osutatud asutusi, ning edastab kõik andmed, mis on olulised nende tööülesannete täitmiseks. Selliseid kohustusi kohaldatakse kõigi pädevate asutuste suhtes, kui artikli 59 lõikes 4 osutatud asutus saab teadlikuks esimeses lõigus kirjeldatud olukorrast, hoiatab ta võimalikult kiiresti artiklis 107 osutatud pädevaid asutusi ning EBAd.

Võimaluse korral kasutavad pädev asutus ja artikli 59 lõikes 4 osutatud asutus olemasolevaid kindlaks määratud sidekanaleid.

2. Kui konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel on vaja teavet, mis on juba antud mõnele teisele pädevale asutusele, peab ta selle asutusega võimalikult kiiresti ühendust võtma, et ära hoida topeltaruandlust eri järelevalveasutustele.

Artikkel 110

Kooskõlastus- ja koostöökord

1. Tõhusa järelevalve hõlbustamiseks ja väljatöötamiseks näevad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja teised pädevad asutused ette kirjaliku kooskõlastus- ja koostöökorra.

Sellise korra kohaselt võib konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele anda täiendavaid ülesandeid ning täpsustada otsustamist ja teiste pädevate asutustega tehtavat koostööd käsitlevaid menetlusi.

2. Krediidiasutusena või investeerimisühinguna tegutseva emaettevõtja tütarettevõtjale tegevusloa väljaandnud pädev asutus võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 28 anda vastastikuse kokkuleppe alusel vastutuse järelevalve eest üle sellele pädevale asutusele, kes on emaettevõtjale tegevusloa välja andnud ja teostab tema üle järelevalvet, nii et talle langeb vastutus teostada järelevalvet tütarettevõtja üle vastavalt käesolevale direktiivile. EBA-d tuleb teavitada selliste kokkulepete olemasolust ja sisust. EBA edastab selle teabe teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja Euroopa panganduskomiteele.

Artikkel 111

Järelevalvekolleegiumid

1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus moodustab järelevalvekolleegiumid, et hõlbustada artiklis 107 ja artikli 109 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmist ning tagada vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 esitatud konfidentsiaalsusnõuetele ja liidu õigusele asjakohane koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, kui see on vajalik.

EBA aitab edendada ja jälgida käesolevas artiklis osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21. Sel eesmärgil osaleb EBA vastavalt vajadusele ning teda käsitatakse pädeva asutusena.

Järelevalvekolleegiumid annavad konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele, EBA-le ja muudele asjaomastele pädevatele asutustele raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:

a) teabe vahetamine omavahel ja EBAga kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21;

b) vajaduse korral vabatahtlikus tööülesannete teiste täita jätmises ja vabatahtlikus kohustuste delegeerimises kokkuleppimine;

c) artiklis 94 osutatud järelevalvealaste kontrollikavade kindlaksmääramine vastavalt artiklile 92 konsolideerimisgrupi riskihindamise põhjal;

d) järelevalve tõhustamine, eemaldades mittevajalikud järelevalvealased topeltnõuded, sealhulgas seoses artiklis 109 ja artikli 112 lõikes 2 nimetatud teabenõuetega;

e) käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] kohaste usaldatavusnõuete järjekindel kohaldamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kõigi üksuste lõikes, ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust;

f) artikli 107 lõike 1 punkti c kohaldamine, võttes arvesse muid foorumeid, mida võidakse kõnealuses valdkonnas luua.

2. Järelevalvekolleegiumides osalevad pädevad asutused ja EBA teevad tihedat koostööd. Käesoleva direktiivi 1. peatüki II jaos ning direktiivi 2004/39/EÜ artiklites 54 ja 58 sätestatud konfidentsiaalsusnõuded ei takista pädevaid asutusi vahetamast järelevalvekolleegiumides konfidentsiaalset teavet. Järelevalvekolleegiumide moodustamine ja toimimine ei mõjuta pädevate asutuste õigusi ja kohustusi vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele [lisab OP].

3. Kolleegiumide moodustamine ja toimimine peab põhinema artiklis 110 nimetatud kirjalikul korral, mille määrab kindlaks konsolideeritud järelevalvet teostav asutus pärast asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist.

4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järelevalvekolleegiumide tegevuse üldtingimusi.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud 31. detsembriks 2013.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu eelmises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

5. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järelevalvekolleegiumide tegevuse üldtingimusi.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud 31. detsembriks 2013.

6. Järelevalvekolleegiumides võivad osaleda ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad asutused ning pädevad asutused vastuvõtvas liikmesriigis, kus on asutatud artiklis 52 osutatud olulised filiaalid, vajaduse korral keskpangad ja kolmandate riikide pädevad asutused, kelle suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on kõigi pädevate asutuste arvates samaväärsed 1. peatüki II jao, ning vajaduse korral direktiivi 2004/39/EÜ artiklitega 54 ja 58, kohaste nõuetega.

7. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus juhatab kolleegiumi koosolekuid ja otsustab selle üle, millised pädevad asutused osalevad mõnel kolleegiumi koosolekul või mõnes tegevuses. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab eelnevalt kõiki kolleegiumi liikmeid kõnealuste koosolekute korraldamisest, peamistest arutatavatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab kõiki kolleegiumi liikmeid täielikult ja õigeaegselt ka kõnealustel koosolekutel võetud meetmetest või rakendatud meetmetest.

8. Konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse otsuses võetakse arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate asutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele artiklis 8 osutatud asjaomastes liikmesriikides ja artikli 52 lõikes 2 osutatud kohustusi.

9. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kelle suhtes kohaldatakse 1. peatüki II jao kohaseid konfidentsiaalsusenõudeid ja vajaduse korral direktiivi 2004/39/EÜ artikleid 54 ja 58, teavitab EBAd järelevalvekolleegiumi tegevusest, sealhulgas hädaolukordades, ning edastab EBA-le kogu teabe, mis on eriti oluline järelevalvealase tegevuse lähendamiseks.

Artikkel 112

Koostöökohustused

1. Pädevad asutused teevad omavahel tihedat kootööd. Nad annavad üksteisele igasugust teavet, mis on vajalik või asjakohane käesolevast direktiivist ja määrusest [lisab OP] tuleneva järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Sellega seoses edastavad pädevad asutused taotluse korral kogu asjakohase teabe ja omal algatusel kogu olulise teabe.

Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] kohaldamiseks koostööd EBAga kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010.

Pädevad asutused esitavad EBA-le kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile, määrusele [lisab OP] ja määrusele (EL) nr 1093/2010 kõnealuse määruse artikli 35 kohaselt.

Esimeses lõigus märgitud teavet loetakse vajalikuks, kui see võib oluliselt mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu või finantseerimisasutuse majandusliku usaldatavuse hindamist mõnes teises liikmesriigis.

Eelkõige edastavad ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate kontrolli all olevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle konsolideeritud järelevalvet teostavad asutused teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes teostavad järelevalvet kõnealuste emaettevõtjate tütarettevõtjate üle, kogu asjaomase teabe. Asjaomase teabe ulatuse määramiseks võetakse arvesse kõnealuste tütarettevõtjate olulisust nende liikmesriikide finantssüsteemis.

Esimeses lõigus nimetatud oluline teave peab eelkõige hõlmama järgmist:

(a) konsolideerimisgrupi õiguslik vorm ning juhtimis- ja organisatsioonistruktuur, sealhulgas kõik õigusaktidega reguleeritud üksused, reguleerimata üksused, reguleerimata tütarettevõtjad ja gruppi kuuluvad olulised filiaalid, emaettevõtjad vastavalt artikli 14 lõikele 3, artikli 73 lõikele 1 ja artikli 104 lõikele 2, samuti grupi reguleeritud üksuste pädevad asutused;

(b) menetlused konsolideerimisgruppi kuuluvatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt teabe kogumiseks ja kõnealuse teabe kontrollimiseks;

(c) sellised negatiivsed arengud konsolideerimisgruppi kuuluvates krediidiasutustes ja investeerimisühingutes või muudes üksustes, mis võiksid oluliselt asjaomast krediidiasutust või investeerimisühingut mõjutada;

(d) olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, mida pädevad asutused käesoleva direktiivi kohaselt võtavad, sealhulgas omavahendite erinõude kehtestamine vastavalt artiklile 100 ja piirangute kehtestamine täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamisele omavahendite nõude arvutamisel vastavalt määruse [lisab OP] artikli 301 lõikele 2.

2. Pädevad asutused võivad teatada EBA-le mis tahes järgmisest olukorrast:

(a) pädev asutus ei ole edastanud olulist teavet;

(b) koostöötaotlust, eelkõige taotlust asjakohase teabe esitamiseks, ei ole rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib EBA toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 antud volitustega.

3. ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse kontrolli all olevate krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused peavad võimaluse korral võtma ühendust konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega, kui nad soovivad sellist teavet käesolevas direktiivis ja määruses [lisab OP] sätestatud meetodite rakendamise kohta, mis võib juba kõnealuse pädeva asutuse käsutuses olla.

4. Asjaomased pädevad asutused peavad enne otsuse tegemist omavahel konsulteerima järgmistes küsimustes, kui kõnealune otsus on teiste pädevate asutuste järelevalvefunktsiooni seisukohast oluline:

a) konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste osanike koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, mis nõuavad pädevate asutuste heakskiitu või luba, ja

b) olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, mida pädevad asutused võtavad, sealhulgas täiendava omavahendite nõude kehtestamine vastavalt artiklile 99 ja piirangute kehtestamine täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamisele omavahendite nõude arvutamisel vastavalt määruse [lisab OP] artikli 301 lõikele 2.

Punkti b kohaldamisel konsulteeritakse alati konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega.

Pädev asutus võib siiski otsustada mitte konsulteerida kiireloomulistel juhtudel või kui konsulteerimine võiks kahjustada otsuse tõhusust. Sellisel juhul peab pädev asutus sellest viivitamata teatama teistele pädevatele asutustele.

Artikkel 113

Teises liikmesriigis asuvat üksust käsitleva teabe kontrollimine

Kui käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] kohaldamisel soovivad ühe liikmesriigi pädevad asutused erijuhtudel kontrollida mõnes teises liikmesriigis asuva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutuse, krediidiasutuse abiettevõtja, segavaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, artiklis 119 osutatud tütarettevõtja või artikli 114 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjaga seotud teabe vastavust, taotlevad nad selle kontrollimist asjakohase liikmesriigi pädevate asutuste poolt. Asutustel, kes on sellise taotluse saanud, tuleb oma pädevuse piires teabe vastavust ise kontrollida või lubada seda teha taotluse esitanud asutustel, audiitoril või eksperdil. Taotluse esitanud pädev asutus võib soovi korral kontrollis osaleda, kui ta ise kontrolli ei teosta.

II jagu

Finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad

Artikkel 114

Valdusettevõtjate lisamine konsolideeritud järelevalvesse

1. Vajaduse korral võtavad liikmesriigid vastu tarvilikud meetmed, et võtta finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad konsolideeritud järelevalve alla. Ilma et see piiraks artikli 115 kohaldamist, ei tähenda finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja finantsseisundi konsolideerimine mingil juhul, et pädevatelt asutustelt nõutakse järelevalve teostamist eraldi iga finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle, välja arvatud juhul kui tuleb kohaldada 3. peatükki.

2. Kui määruse [lisab OP] artikli 13 punktides a ja b sätestatud juhtudel ei võta liikmesriigi pädevad asutused krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjat konsolideeritud järelevalve alla, võivad nende liikmesriikide pädevad asutused, kus krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja asub, küsida emaettevõtjalt teavet, mis hõlbustaks nende järelevalvet asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu üle.

3. Liikmesriigid näevad ette, et konsolideeritud järelevalvet teostavad pädevad asutused võivad tütarettevõtjatelt, mille krediidiasutusena või finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsev emaettevõtja ei ole võetud konsolideeritud järelevalve alla, nõuda artiklis 116 nimetatud teavet. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuses artiklis sätestatud teabe edastamise ja kontrolli korda.

Artikkel 115

Juhtide sobivus

Liikmesriigid nõuavad, et tegelikult finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tegevust juhtivatel isikutel oleks piisavalt hea maine ja piisavad kogemused nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 116

Teabe- ja kontrollitaotlused

1. Kuni konsolideerimismeetodite edasise kooskõlastamiseni näevad liikmesriigid ette, et kui ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja, siis kõnealustele krediidiasutustele või investeerimisühingutele tegevusloa väljaandmise ja nende järelevalve eest vastutavad pädevad asutused peavad neilt nõudma krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjate üle järelevalve teostamiseks vajaliku teabe esitamist, pöördudes selleks segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate poole kas otseselt või krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja kaudu.

2. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad ise või asutuseväliste inspektorite kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teabe vastavust. Kui segavaldusettevõtja või üks tema tütarettevõtjatest on kindlustusandja, võib kasutada ka artikliga 119 ettenähtud menetlust. Kui segavaldusettevõtja või üks tema tütarettevõtjatest asub mõnes teises liikmesriigis kui selles, kus asub krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja, tehakse kohapealset teabe vastavuse kontrolli artiklis 113 sätestatud korras.

Artikkel 117

Järelevalve

1. Ilma et see piiraks määruse [lisab OP] V osa kohaldamist, näevad liikmesriigid ette, et kui ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja, teostavad nende krediidiasutuste või investeerimisühingute järelevalve eest vastutavad pädevad asutused üldist järelevalvet krediidiasutuse või investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle.

2. Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel oleksid piisavad riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas nõuetekohased aruannete esitamise ja raamatupidamise menetlused, et teha kindlaks, mõõta, jälgida ja kontrollida tehinguid nende emaettevõtjana tegutseva segavaldusettevõtjaga ja tema tütarettevõtjatega. Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud esitaksid aruandeid kõigi nimetatud üksustega toimunud märkimisväärsete tehingute kohta, millele ei ole osutatud määruse [lisab OP] artiklis 383. Pädevad asutused kontrollivad neid menetlusi ja märkimisväärseid tehinguid.

Kui sellised grupisisesed tehingud ohustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundit, võtab krediidiasutuse või investeerimisühingu järelevalve eest vastutav pädev asutus asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 118

Teabevahetus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et ei ole mingeid õiguslikke takistusi konsolideeritud järelevalve alla võetud äriühingute, segavaldusettevõtjate ja nende tütarettevõtjate või artikliga 114 hõlmatud tütarettevõtjate omavahelisele teabevahetusele, mis on asjakohane 3. peatüki ning artiklite 105–114 ja käesoleva artikli kohase järelevalve teostamiseks.

2. Kui emaettevõtja ja ükskõik milline tema krediidiasutusena või investeerimisühinguna tegutsevatest tütarettevõtjatest asuvad eri liikmesriikides, edastavad iga liikmesriigi pädevad asutused üksteisele vajalikku teavet konsolideeritud järelevalve teostamiseks või selle hõlbustamiseks.

Kui emaettevõtja asukohaliikmesriigi pädevad asutused ise artiklis 106 sätestatud korras konsolideeritud järelevalvet ei teosta, võivad sellist järelevalvet teostavad pädevad asutused taotleda, et selle liikmesriigi pädevad asutused nõuaksid emaettevõtjalt konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja edastaksid selle järelevalve eest vastutavatele pädevatele asutustele.

3. Liikmesriigid lubavad lõikes 2 nimetatud teabe vahetamist oma pädevate asutuste vahel, tingimusel et finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, finantseerimisasutuste või krediidiasutuste abiettevõtjate puhul ei tähenda teabe kogumine või omamine mingil juhul, et pädevatel asutustel oleks järelevalve teostamise õigus nende asutuste või ettevõtjate üle eraldi.

Samamoodi lubavad liikmesriigid artiklis 116 osutatud teabe vahetamist oma pädevate asutuste vahel, tingimusel et teabe kogumine või omamine ei tähenda mingil juhul, et pädevatel asutustel oleks järelevalve teostamise õigus segavaldusettevõtja ja tema selliste tütarettevõtjate üle, mis ei ole krediidiasutused, või selliste tütarettevõtjate üle, mis on hõlmatud artikli 114 lõikega 3.

Artikkel 119

Koostöö

1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja kontrollib üht või mitut tütarettevõtjat, mis on kindlustusandjad, või teisi investeerimisteenuseid osutavaid ettevõtjaid, kes peavad tegevuse alustamiseks taotlema tegevusluba, teevad pädevad asutused ja asutused, keda riik on volitanud teostama järelevalvet kindlustusandjate või teiste investeerimisteenuseid osutavate ettevõtjate üle, tihedat koostööd. Ilma et see piiraks nende pädevust, annavad kõnealused asutused üksteisele teavet, mis tõenäoliselt nende ülesannete täitmist lihtsustab ja võimaldab jälgida nende järelevalve all olevate ettevõtjate tegevust ja üldist finantsseisundit.

2. Konsolideeritud järelevalve raames saadud teabe ja eriti käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste vahelise teabevahetuse puhul kehtib krediidiasutuste puhul 1. peatüki 2. osas ning investeerimisühingute puhul direktiivis 2004/39/EÜ määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.

3. Konsolideeritud järelevalvet teostavad pädevad asutused koostavad nimekirja määruse [lisab OP] artiklis 10 osutatud finantsvaldusettevõtjatest või segafinantsvaldusettevõtjatest. Kõnealused nimekirjad edastatakse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, EBA-le ja komisjonile.

Artikkel 120

Sanktsioonid

Kooskõlas VII jaotise 1. peatüki IV jaoga tagavad liikmesriigid, et 3. peatüki rakendamiseks kehtestatud õigus- või haldusnorme rikkuvate finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate või nende tegevjuhtide suhtes võib rakendada sanktsioone või meetmeid, mille eesmärgiks on lõpetada tuvastatud rikkumine või kõrvaldada selle põhjused.

Artikkel 121

Kolmandate riikide konsolideeritud järelevalve samaväärsuse hindamine

1. Kui sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, kelle emaettevõtja on kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutus või investeerimisühing või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, ei kohaldata konsolideeritud järelevalvet vastavalt artiklile 106, kontrollivad pädevad asutused, kas kolmanda riigi pädevad asutused teostavad krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes konsolideeritud järelevalvet, mis on samaväärne käesolevas direktiivis ja määruse [lisab OP] I osa II jaotise 2. peatükis sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega.

Kontrolli teostab emaettevõtja või liidus loa saanud reguleeritud üksuse taotluse korral või omal initsiatiivil pädev asutus, kes teostaks konsolideeritud järelevalvet, kui rakendataks lõike 3 sätteid. Kõnealune pädev asutus konsulteerib muude asjaomaste pädevate asutustega.

2. Komisjon võib nõuda, et Euroopa panganduskomitee annaks üldisi juhiseid selle kohta, kas on tõenäoline, et kolmandate riikide pädevate asutuste konsolideeritud järelevalve korraga on võimalik saavutada käesolevas peatükis määratletud konsolideeritud järelevalve eesmärgid sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul, kelle emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis. Komitee vaatab kõik sellised juhised läbi ja võtab arvesse muudatusi selliste pädevate asutuste teostatava konsolideeritud järelevalve korras. EBA aitab komisjoni ja Euroopa panganduskomiteed kõnealuste ülesannete täitmisel, sealhulgas seoses selliste juhiste ajakohastamisega.

Lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrolli teostav pädev asutus võtab kõiki selliseid juhiseid arvesse. Selleks konsulteerib pädev asutus enne otsuse tegemist EBAga.

3. Sellise samaväärse järelevalve puudumise korral kohaldab liikmesriik käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] sätteid krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes analoogia põhjal või lubab oma pädevatel asutustel rakendada muid asjakohaseid järelevalvemeetodeid, millega on võimalik saavutada krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud järelevalve eesmärgid.

Konsolideeritud järelevalvet teostavad asutused peavad pärast konsulteerimist muude asjaomaste pädevate asutustega neis järelevalvemeetodites kokku leppima.

Eelkõige võivad pädevad asutused nõuda liidus asuva peakontoriga finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja loomist ning kohaldada konsolideeritud järelevalvet käsitlevaid sätteid kõnealuse finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud seisundi suhtes.

Järelevalvemeetodid peavad olema sellised, et nendega saaks saavutada konsolideeritud järelevalve käesolevas peatükis määratletud eesmärgid ning neist tuleb teatada teistele asjassepuutuvatele pädevatele asutustele, EBA-le ja komisjonile.

4. peatükk

Kapitalipuhvrid

I jagu

Kapitali säilitamise puhvrid ja vastutsüklilised kapitalipuhvrid

Artikkel 122

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „kapitali säilitamise puhver” – omavahendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab säilitama kooskõlas artikliga 123;

(2) „kombineeritud puhvri nõue” – esimese taseme kõik põhiomavahendid, mida on vaja, et täita nõuded seoses kapitali säilitamise puhvriga, mida on laiendatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvriga, kui riskiga kaalutud varasid on üle on üle 0%;

(3) „vastutsüklilise puhvri määr” – määr, mida krediidiasutused või investeerimisühingud peavad kohaldama krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks ja mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 126, artikliga 127 või asjakohase kolmanda riigi asutuse poolt (vastavalt olukorrale);

(4) „riigisiseselt tegevusloa saanud krediidiasutus või investeerimisühing” – asutus, mis on saanud tegevusloa liikmesriigis, mille eest vastutab teatav määratud asutus;

(5) „krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver” – omavahendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab säilitama kooskõlas artikliga 124;

Artikkel 123

Nõue säilitada kapitali säilitamise puhver

1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitaksid lisaks esimese taseme põhiomavahenditele, mida säilitatakse määruse [lisab OP] artikli 87 kohase omavahendite nõude täitmiseks, ka esimese taseme põhiomavahenditest koosneva kapitali säilitamise puhvri, mis võrdub 2,5 %-ga nende riskipositsiooni kogusummast, mis arvutatakse kooskõlas kõnealuse määruse artikli 87 lõikega 3 individuaalselt ja konsolideeritult, nagu on kohaldatav kooskõlas kõnealuse määruse I osa II jaotisega.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta esimese taseme põhiomavahendeid, mida säilitatakse lõike 1 kohaste nõuete täitmiseks, et täita artikli 100 kohased mis tahes nõuded.

3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 kohast nõuet täielikult, kohaldatakse tema suhtes artikli 131 lõigetes 2 ja 3 sätestatud piiranguid jaotamisele.

Artikkel 124

Nõue säilitada krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitaksid krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri, mis arvutatakse kooskõlas artikliga 130.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad lõike 1 kohase nõude täitmiseks esimese taseme põhiomavahendeid, mis täiendavad esimese taseme põhiomavahendeid, mida säilitatakse määruse [lisab OP] artikli 87 kohase omavahendite nõude täitmiseks, artikli 123 kohase kapitali säilitamise puhvri nõude täitmiseks ja artikli 100 kohase mis tahes nõude täitmiseks.

3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 kohast nõuet täielikult, kohaldatakse tema suhtes artikli 131 lõigetes 2 ja 3 sätestatud piiranguid jaotamisele.

II jagu

Vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamine ja arvutamine

Artikkel 125

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu juhised vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamise kohta

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EÜ) nr 1092/2010 artikli 16 kohastes soovitustes artikli 126 lõike 1 kohastele liikmesriikide määratud asutustele juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamise ja sealhulgas järgmise kohta:

a) põhimõtted, millest määratud asutused saavad vastutsükliliste kapitalipuhvrite sobivate määrade üle otsustamisel juhinduda ja mis tagavad, et asutused järgivad usaldusväärset lähenemisviisi asjakohastele makromajanduslikele tsüklitele ning edendavad usaldusväärset ja järjepidevat otsuste tegemist;

b) juhised seoses järgmisega:

i) krediidi ja SKP suhte pikaajalistest suundumustest kõrvalekaldumise mõõtmine ja arvutamine;

ii) artikli 126 lõike 2 kohaste puhvri alusnäitajate arvutamine;

c) juhised selliste muutujate kohta, mis osutavad või võivad osutada süsteemse riski tekkimisele finantssüsteemis, ja muude selliste asjakohaste tegurite kohta, mis peaksid määratud asutustele andma artikli 126 kohase vastutsüklilise puhvri sobiva määra üle otsustamisel teavet;

d) juhised selliste muutujate kohta, mis osutavad, et puhvrit tuleks vähendada või see tuleks täielikult kaotada.

2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud lõike 1 kohase soovituse, vaatab ta selle läbi ja ajakohastab seda vajaduse korral, võttes arvesse kogemusi käesoleva direktiivi kohaste puhvrite kehtestamisel või rahvusvaheliselt kokkulepitud tavade muutumist.

Artikkel 126

Vastutsüklilise puhvri määra kehtestamine

1. Iga liikmesriik määrab asutuse (edaspidi „määratud asutus”), kes vastutab vastutsükliliste puhvrite määrade kehtestamise eest asjaomases liikmesriigis.

2. Iga määratud asutus arvutab iga kvartali jaoks puhvri alusnäitaja, mida kasutatakse võrdlusalusena vastutsükliliste puhvrite määrade kehtestamiseks kooskõlas lõikega 3. Puhvri alusnäitaja põhineb krediidi ja SKP suhte kõrvalekaldumisel pikaajalisest suundumusest, võttes arvesse:

a) krediidimahu kasvu asjaomases jurisdiktsioonis ja eelkõige muutusi asjaomases liikmesriigis antud krediidi suhtes SKPsse;

b) mis tahes praegustel juhistel, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu annab kooskõlas artikli 125 lõike 1 punktiga b.

3. Iga määratud asutus hindab kord kvartalis, milline on asjaomase liikmesriigi puhul sobiv vastutsüklilise puhvri määr, ja kehtestab selle, võttes arvesse järgmist:

a) puhvri alusnäitaja, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2;

b) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mis tahes praegused juhised kooskõlas artikli 125 lõike 1 punktidega a, c ja d ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu lõike 9 kohased mis tahes soovitused; ja

c) mis tahes muud muutujad, mida määratud asutus peab asjakohaseks.

4. Lõike 3 punktis c osutatud muutujad võivad hõlmata struktuurseid muutujaid ja pangandussektori riskipositsioone seoses teatavate riskiteguritega või muid finantsstabiilsust ohustavaid tegureid.

Kui vastutsüklilise puhvri määra kehtestamisel võtab määratud asutus arvesse punktis c osutatud muutujaid ja puhvri määr oleks olnud madalam, kui punktis c osutatud muutujaid ei oleks arvesse võetud, teavitab määratud asutus EBA-d ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hindavad, kas puhvri määra aluseks olevad muutujad on seotud finantsstabiilsust ohustavate riskidega ja kas kõnealuseid muutujaid arvesse võtva puhvri määra kehtestamine on kooskõlas finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega, nagu on kajastatud liidu finantsteenuseid käsitlevas õigustikus.

Erandina lõikest 3 vaatab määratud asutus üksnes kord aastas läbi vastutsüklilise puhvri määra selle osa, mis põhineb lõike 3 punktis c osutatud muudel muutujatel. Mõnes teises liikmesriigis asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamisel kõnealust osa arvesse.

5. Vastutsüklilise puhvri määr, väljendatuna määruse [lisab OP] artikli 87 lõikes 3 osutatud riskipositsiooni kogusumma protsendina selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kellel on krediidiriskipositsioone asjaomases liikmeriigis, peab jääma vahemikku 0–2,5 %, kohandatuna 0,25 protsendipunkti või selle kordse suurustesse astmetesse. Kui see on lõikes 3 osutatud kaalutlustel põhjendatud, võib määratud asutus kehtestada vastutsüklilise puhvri määra, mis ületab 2,5 %.artikli 130 lõikes 3 sätestatud eesmärgil määruse [lisab OP] artikli 87 lõikes 3 osutatud riskipositsiooni kogusummast.

6. Kui määratud asutus kehtestab esimest korda vastutsüklilise puhvri määra, mis on suurem kui null, või kui määratud asutus suurendab seni kehtinud vastutsüklilise puhvri määra, määrab ta ka kindlaks kuupäeva, millest alates peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealust suuremat puhvrit kohaldama krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks. Kõnealune kuupäev ei või olla hilisem kui 12 kuud alates kuupäevast, mil suurema puhvri kehtestamisest teavitatakse kooskõlas lõikega 8. Kui see kuupäev on varasem kui 12 kuud alates suurema puhvri kehtestamise teavitamisest, on selline lühem tähtaeg põhjendatav erakorraliste asjaoludega.

7. Kui määratud asutus vähendab vastutsüklilise puhvri kehtivat määra, hoolimata sellest, kas seda vähendatakse nullini, määrab ta ka kindlaks orienteeruva ajavahemiku, mille jooksul puhvri suurendamist ei eeldata. Kõnealune orienteeruv ajavahemik ei ole siiski määratud asutuse jaoks siduv.

8. Iga määratud asutus teavitab igas kvartali jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määradest oma veebisaidil. Kõnealune teadeanne hõlmab vähemalt järgmist teavet:

a) kohaldatav vastutsüklilise puhvri määr;

b) asjakohane krediidi suhe SKPsse ja selle kõrvalekaldumine pikaajalisest suundumusest;

c) puhvri alusnäitaja, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2;

d) puhvri määra põhjendus, sealhulgas viited mis tahes sellistele muutujatele, mis ei ole puhvri alusnäitajaga hõlmatud ja mida määratud asutus võttis arvesse kooskõlas lõike 3 punktiga c vastutsüklilise puhvri määra kehtestamisel;

e) kui puhvri määra suurendatakse, esitatakse kuupäev, millest alates krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama suuremat puhvri määra krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks;

f) kui punktis e osutatud kuupäev on varasem kui 12 kuud alates käesoleva lõike kohasest teadeandest, esitatakse viide erandlikele asjaoludele, mis põhjendavad lühemat kohaldamistähtaega;

g) kui puhvri määra vähendatakse, esitatakse orienteeruv ajavahemik, mille jooksul puhvri määra eeldatavalt ei suurendata, koos selle ajavahemiku põhjendusega;

h) kui määratud asutus on arvesse võtnud lõike 3 punktis c osutatud muutujaid, märgitakse puhvri määra osa, mis on kõnealuste muutujatega seotud.

Määratud asutused võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kooskõlastada kõnealuse teadaande ajastust.

Määratud asutused teatavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule igas kvartalis kehtestatud vastutsüklilise puhvri määra ning punktides a–g osutatud teabe. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldab oma veebisaidil kõik teavitatud puhvri määrad ja nendega seotud teabe.

9. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib esitada määruse (EÜ) nr 1092/2010 artikli 16 kohaseid soovitusi konkreetses liikmesriigis ja vajaduse korral liikmesriikides kvartaliks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määra kohta.

Artikkel 127

Üle 2,5 % suuruste vastutsüklilise puhvri määrade tunnistamine

1. Kui määratud asutus on kooskõlas artikli 126 lõikega 5 või asjakohane kolmanda riigi ametiasutus on kehtestanud vastutsüklilise puhvri määra, mis ületab 2,5 % määruse [lisab OP] artikli 87 lõikes 3 osutatud riskipositsiooni kogusummast, võivad teised määratud asutused tunnistada riigisiseselt tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul krediidiasutusepõhise- ja investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise eesmärgil seda puhvri määra.

2. Kui määratud asutus tunnistab kooskõlas lõikega 1 puhvri määra, mis ületab 2,5 % määruse [lisab OP] artikli 87 lõikes 3 osutatud riskipositsiooni kogusummast, teavitab ta oma veebisaidil sellisest tunnistamisest. Kõnealune teadeanne hõlmab vähemalt järgmist teavet:

a) kohaldatav vastutsüklilise puhvri määr;

b) liikmesriik, kelle suhtes seda kohaldatakse;

c) kui puhvri määra suurendatakse, esitatakse kuupäev, millest alates krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on määratud asutuse liikmesriigis tegevusloa saanud, peavad kohaldama suuremat puhvri määra krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks;

d) kui punktis c osutatud kuupäev on varasem kui 12 kuud alates käesoleva lõike kohasest teadeandest, esitatakse viide erandlikele asjaoludele, mis põhjendavad lühemat kohaldamistähtaega.

Artikkel 128

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus kolmanda riigi vastutsüklilise puhvri määrade kohta

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 1092/2010 artikliga 16 esitada määratud asutustele soovituse, milles käsitletakse sobivat vastutsüklilise puhvri määra riskipositsioonide puhul kolmandas riigis, järgmistel juhtudel:

a) asjakohane kolmanda riigi asutus (edaspidi „asjakohane kolmanda riigi asutus”) ei ole sellise kolmanda riigi jaoks, mille suhtes liidu ühel või mitmel krediidiasutusel või investeerimisühingul on krediidiriskipositsioon, kehtestanud vastutsüklilise puhvri määra ega seda avaldanud;

b) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu leiab, et asjakohase kolmanda riigi asutuse poolt kolmanda riigi jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määr ei ole piisav, et kaitsta liidu krediidiasutusi ja investeerimisühinguid nõuetekohaselt krediidimahu ülemäärase kasvuga seotud riskide eest kõnealuses kolmandas riigis, või määratud asutus teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, et tema arvates ei ole puhvri määr selleks piisav.

Artikkel 129

Määratud asutuste otsused kolmanda riigi vastutsüklilise puhvri määrade kohta

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse hoolimata sellest, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud määratud asutustele soovituse, nagu on osutatud artiklis 128.

2. Artikli 128 punktis a mainitud asjaolude korral võivad määratud asutused kehtestada vastutsüklilise puhvri määra, mida riigisiseselt tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama krediidiasutuse- ja investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks.

3. Kui asjakohane kolmanda riigi asutus on kolmanda riigi jaoks kehtestanud vastutsüklilise puhvri määra ja selle avaldanud, võib määratud asutus kehtestada erineva puhvri määra kõnealuse kolmanda riigi jaoks riigisiseselt tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul krediidiasutuse- ja investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise eesmärgil, kui tal on alust arvata, et asjakohase kolmanda riigi asutuse kehtestatud puhvri määr ei ole piisav, et kaitsta asjaomaseid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid kõnealuses riigis krediidimahu ülemäärase kasvuga seotud riski eest.

Esimese lõigu kohase pädevuse teostamisel ei kehtesta määratud asutus vastutsüklilise puhvri määra, mis jääb alla asjakohase kolmanda riigi asutuse kehtestatud määra, välja arvatud juhul, kui see puhvri määr ületab 2,5 %, väljendatuna protsendina määruse [lisab OP] artikli 87 lõikes 3 osutatud riskipositsiooni kogusummast selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kellel on krediidiriskipositsioone kõnealuses kolmandas riigis.

4. Kui asjakohane kolmanda riigi asutus kehtestab kolmanda riigi jaoks kooskõlas lõikega 2 või 3 sellise vastutsüklilise puhvri määra, millega suurendatakse kehtivat kohaldatavat vastutsüklilise puhvri määra, määrab ta kindlaks kuupäeva, millest alates peavad riigisiseselt tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldama seda puhvri määra krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks. Kõnealune kuupäev ei või olla hilisem kui 12 kuud alates kuupäevast, mil puhvri määra kehtestamisest teavitatakse kooskõlas lõikega 5. Kui see kuupäev on varasem kui 12 kuud alates puhvri kehtestamisest teavitamisest, on selline lühem tähtaeg põhjendatav erakorraliste asjaoludega.

5. Määratud asutused avaldavad lõike 2 või 3 kohaselt kolmanda riigi jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määra oma veebisaidil ja lisavad järgmise teabe:

a) vastutsüklilise puhvri määr ja kolmas riik, kelle suhtes seda kohaldatakse;

b) selle puhvri määra põhjendus;

c) kui esimest korda kehtestatakse puhvri määr, mis on suurem kui null, esitatakse kuupäev, millest alates krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama suuremat puhvri määra krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks;

d) kui punktis c osutatud kuupäev on varasem kui 12 kuud alates käesoleva lõike kohase kehtestatud määra avaldamise kuupäev, esitatakse viide erandlikele asjaoludele, mis põhjendavad lühemat kohaldamistähtaega.

Artikkel 130

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamine

1. Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver koosneb selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmisest, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohaste krediidipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides või mida kohaldatakse käesoleva artikli eesmärgil artikli 129 lõikest 2 või 3 tulenevalt.

Liikmesriigid nõuavad, et esimeses lõigus osutatud kaalutud keskmise arvutamisel kohaldaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud iga kohaldatava vastutsüklilise puhvri määra suhtes määruse [lisab OP] III osa II jaotise kohaseid kõiki krediidiriski omavahendite nõudeid, mis on seotud asjaomase territooriumi asjakohaste krediidiriskipositsioonidega, jagatuna krediidiriski omavahendite kogunõudega, mis on seotud kõigi asjakohaste krediidiriskipositsioonidega.

2. Kui määratud asutus kehtestab kooskõlas artikli 126 lõikega 5 vastutsüklilise puhvri määra, mis ületab 2,5 % määruse [lisab OP] artikli 87 lõikes 3 osutatud riskipositsiooni kogusummast, tagavad liikmesriigid, et kõnealuse määratud asutuse liikmesriigis (edaspidi „liikmesriik A”) asuvate asjakohaste krediidiriskipositsioonide suhtes kohaldatakse järgmisi puhvri määrasid lõike 1 kohase arvutuse tegemisel ja sealhulgas vajaduse korral selleks, et arvutada asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud kapitali osa:

a) riigisiseselt tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad puhvri määra, mis ületab 2,5 % riskipositsiooni kogusummast;

b) mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad vastutsüklilise puhvri määra, mis on 2,5 % riskipositsiooni kogusummast, kui selle liikmesriigi määratud asutus, kus nad on tegevusloa saanud, ei ole tunnistanud üle 2,5 % suurust puhvri määra kooskõlas artikli 127 lõikega 1;

c) mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad vastutsüklilise puhvri määra, mille on kehtestanud liikmesriigi A määratud asutus, kui selle liikmesriigi määratud asutus, kus nad on tegevusloa saanud, on tunnistanud kõnealust puhvri määra kooskõlas artikliga 127.

3. Kui asjakohane kolmanda riigi asutus on kolmanda riigi jaoks kehtestanud vastutsüklilise puhvri määra, mis ületab 2,5 % määruse [lisab OP] artikli 87 lõikes 3 osutatud riskipositsiooni kogusummast, tagavad liikmesriigid, et kolmandas riigis asuvate asjakohaste krediidiriskipositsioonide suhtes kohaldatakse järgmisi puhvri määrasid lõike 1 kohase arvutuse tegemisel ja sealhulgas vajaduse korral selleks, et arvutada asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud kapitali osa:

a) krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad vastutsüklilise puhvri määra, mis on 2,5 % riskipositsiooni kogusummast, kui selle liikmesriigi määratud asutus, kus nad on tegevusloa saanud, ei ole tunnistanud üle 2,5 % suurust puhvri määra kooskõlas artikli 127 lõikega 1;

b) krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad asjakohase kolmanda riigi asutuse kehtestatud vastutsüklilise puhvri määra, kui selle liikmesriigi määratud asutus, kus nad on tegevusloa saanud, on tunnistanud puhvri määra kooskõlas artikliga 127.

4. Ajakohased krediidiriskipositsioonid hõlmavad kõiki muid kui määruse [lisab OP] artikli 107 punktides a, b, d, e ja f osutatud riskipositsiooni klasse, mille suhtes kohaldatakse:

(a) kõnealuse määruse III osa II jaotise kohaseid krediidiriskist tulenevaid omavahendite nõudeid;

(b) kõnealuse määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohaseid eririskist või kõnealuse määruse III osa IV jaotise 5. peatüki kohaseid täiendavatest makseviivituse riskist ja reitingute liikumise riskist tulenevaid omavahendite nõudeid, kui on tegemist kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonidega;

(c) kõnealuse määruse III osa II jaotise 5b peatüki kohaseid omavahendite nõudeid, kui on tegemist väärtpaberistamise riskipositsiooniga;

5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad asjakohaste krediidiriskipositsioonide geograafilise asukoha kindlaks kooskõlas lõike 6 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega.

6. Lõike 1 kohase arvutuse tegemisel:

a) kohaldatakse liikmesriigi jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määra alates kuupäevast, mis on märgitud artikli 126 lõike 8 punkti e või artikli 127 lõike 2 punkti c kohaselt avaldatud teabes, kui kõnealuse otsuse eesmärk on puhvri määra suurendamine;

b) punkti c kohaldamisel kohaldatakse kolmanda riigi jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määra 12 kuud pärast seda kuupäeva, mil asjakohane kolmanda riigi asutus teavitas puhvri määra muutmisest, hoolimata sellest, kas kõnealune asutus nõuab, et kõnealuses kolmandas riigis asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldaksid muudetud määra lühema ajavahemiku jooksul, kui kõnealuse otsuse eesmärk on puhvri määra suurendamine;

c) kui krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi määratud asutus kehtestab vastutsüklilise puhvri määra kolmanda riigi jaoks kooskõlas artikli 129 lõikega 2 või 3 või tunnistab kolmanda riigi jaoks kehtestatud puhvri määra artikli 127 kohaselt, kohaldatakse seda puhvri määra alates kuupäevast, mis on märgitud artikli 129 lõike 5 punkti c või artikli 127 lõike 2 punkti c kohaselt avaldatud teabes, kui kõnealuse otsuse eesmärk on puhvri määra suurendamine;

d) vastutsüklilise puhvri määra kohaldatakse kohe, kui kõnealuse otsuse eesmärk on puhvri määra vähendamine.

Punkti b kohaldamisel loetakse kolmanda riigi jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määr teatatuks kuupäeval, mil asjakohane kolmanda riigi ametiasutus selle avaldab kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.

7. EBA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, milles täpsustatakse lõike 5 kohaste asjakohaste krediidiriskipositsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemise meetod.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

EBA esitab kõnealused tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

III jagu

Kapitali säilitamise meetmed

Artikkel 131

Jaotamisega seotud piirangud

1. Liikmesriigid ei luba kombineeritud puhvri nõuet täitvatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel teha jaotamisi seoses esimese taseme põhiomavahenditega määral, mis tähendaks esimese taseme põhiomavahendite vähenemist tasemeni, mille puhul kombineeritud puhvri nõue ei ole enam täidetud.

2. Liikmesriigid nõuavad, et kombineeritud puhvri nõuet mittetäitvad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutaksid maksimaalse jaotatava summa kooskõlas lõikega 4.

Kui kohaldatakse esimest lõiku, ei luba liikmesriigid mis tahes sellisel krediidiasutusel või investeerimisühingul teha mis tahes järgmist toimingut enne, kui ta on arvutanud maksimaalse jaotatava summa:

a) teha jaotamisi seoses esimese taseme põhiomavahenditega;

b) võtta kohustus maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus võeti ajal, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei täitnud kombineeritud puhvri nõudeid;

c) teha täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt väljamakseid.

3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kombineeritud puhvri nõuet või ületab seda, ei luba liikmesriik tal lõike 2 punktides a–c osutatud toimingute abil jaotada rohkem kui maksimaalne jaotatav summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4.

4. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutaksid maksimaalse jaotatava summa, korrutades punkti a kohaselt arvutatud summa punkti b kohaselt kindlaks määratud teguriga. Maksimaalset jaotatavat summat vähendatakse lõike 2 punktides a, b või c osutatud mis tahes toimingute võrra.

a) Korrutatav summa hõlmab:

i) määruse [lisab OP] artikli 24 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahenditega mittehõlmatud vahekasum, mis on tekkinud alates kõige hilisemast otsusest kasumi jaotamise kohta või otsusest lõike 2 punktides a, b või c osutatud mis tahes toimingute kohta;

pluss

ii) määruse [lisab OP] artikli 24 lõike 4 kohaselt esimese taseme põhiomavahenditega mittehõlmatud aastakasum, mis on tekkinud alates kõige hilisemast otsusest kasumi jaotamise kohta või otsusest lõike 2 punktides a, b või c osutatud mis tahes toimingute kohta;

miinus

iii) summad, mis oleksid maksuna makstavad, kui säilitataks punktides i ja ii osutatud elemendid.

b) Tegur määratakse kindlaks järgmiselt:

i) tegur on 0, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse [lisab OP] artikli 87 lõike 1 punkti c kohased omavahendite nõuded, väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 87 lõike 3 kohasest riskipositsiooni kogusummast, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili;

ii) tegur on 0,2, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse [lisab OP] artikli 87 lõike 1 punkti c kohased omavahendite nõuded, väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 87 lõike 3 kohasest riskipositsiooni kogusummast, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;

iii) tegur on 0,4, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse [lisab OP] artikli 87 lõike 1 punkti c kohased omavahendite nõuded, väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 87 lõike 3 kohasest riskipositsiooni kogusummast, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;

iv) tegur on 0,6, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse [lisab OP] artikli 87 lõike 1 punkti c kohased omavahendite nõuded, väljendatuna protsendina kõnealuse määruse artikli 87 lõike 3 kohasest riskipositsiooni kogusummast, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili;

Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt:

(...PICT...)

Kvartiili alampiir

(...PICT...)

Kvartiili ülempiir

„ISCCB” tähendab krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist vastutsüklilist kapitalipuhvrit ja „Qn” näitab asjaomase kvartiili ordinaalarvu.

5. Käesoleva artikliga kehtestatud piiranguid kohaldatakse üksnes selliste maksete suhtes, mille tulemusel esimese taseme põhiomavahendid või kasum väheneb ning mille puhul makse peatamine või maksmatajätmine ei kujuta endast makseviivitusjuhtu ega krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava maksevõimetuskorra kohase menetluse alustamise tingimust.

6. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kombineeritud puhvri nõuet ja kavatseb jaotada mis tahes jaotatava kasumi või teha lõike 2 punktides a–c osutatud toimingu, teavitab ta pädevat asutust ja esitab järgmise teabe:

a) krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatava kapitali summa, mis jaguneb järgmiselt:

i) esimese taseme põhiomavahendid;

ii) täiendavad esimese taseme omavahendid;

iii) teise taseme omavahendid;

b) vahe- ja -aastakasumi summa;

c) maksimaalne jaotatav summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4;

d) jaotatava kasumi summa, mida ta kavatseb jagada järgmiste elementide vahel:

i) dividendimaksed;

ii) aktsiate tagasiost;

iii) väljamaksed täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt;

iv) muutuvtasu maksmine või vabatahtlike pensionimaksete tegemine, võttes kas uue maksekohustuse või tehes makse sellise maksekohustuse alusel, mis võeti ajal, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet.

7. Krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitavad korra, millega tagatakse, et jaotatava kasumi summa ja maksimaalne jaotatav summa on täpselt arvutatud, ning nad on võimelised pädeva asutuse taotlusel tõendama, et arvutus on täpne.

8. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel hõlmavad esimese taseme põhiomavahenditega seotud jaotamised järgmist:

(a) rahaliste dividendide väljamaksmine;

(b) täielikult või osaliselt makstud boonusaktsiate või määruse [lisab OP] artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud muude kapitaliinstrumentide jaotamine;

(c) krediidiasutuse või investeerimisühingu oma aktsiate või määruse [lisab OP] artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud muude kapitaliinstrumentide tagasivõtmine või -ostmine;

(d) kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud kapitaliinstrumentidega seoses makstud summade tagasimaksmine;

(e) kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktides b–e osutatud elementide jaotamine.

Artikkel 132

Kapitali säilitamise kava

1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kombineeritud puhvri nõuet, koostab ta kapitali säilitamise kava ja esitab selle pädevale asutusele hiljemalt 5 tööpäeva pärast seda, kui ta tegi kindlaks, et ta ei täida kõnealust nõuet.

2. Kapitali säilitamise kava sisaldab järgmist:

a) tulude ja kulude hinnangud ja bilansi prognoos;

b) krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitali suhtarvude suurendamise meetmed;

c) kava ja ajakava omavahendite suurendamiseks, et täita kombineeritud puhvri nõue täiel määral;

d) mis tahes teave, mida pädev asutus peab vajalikuks, et teostada lõike 3 kohane hindamine.

3. Pädev asutus hindab kapitali säilitamise kava ja kinnitab selle üksnes siis, kui ta leiab, et kava aitaks rakendamise korral mõistlikult eeldades säilitada või luua piisav kapital, mis võimaldaks asjaomasel krediidiasutusel või investeerimisühingul täita kombineeritud puhvri nõue pädeva asutuse arvates sobiva ajavahemiku jooksul.

4. Kui pädev asutus ei kinnita kapitali säilitamise kava kooskõlas lõikega 3, kehtestab ta ühe või mõlemad järgmistest meemetest:

a) nõuab, et krediidiasutus või investeerimisühing suurendaks omavahendeid kindlaksmääratud tasemeteni kindlaksmääratud ajavahemike jooksul;

b) kasutaks oma volitusi artikli 99 kohaselt, et kehtestada jaotamise suhtes artikli 131 kohastest piirangutest rangemad piirangud.

VIII jaotis

Pädevate asutuste poolne avalikustamine

Artikkel 133

Üldnõuded

1. Pädevad asutused avaldavad järgmise teabe:

(a) nende liikmesriigis usaldatavusnõuete valdkonnas vastuvõetud õigus- ja haldusnormide tekstid ja üldised suunised;

(b) liidu õigusaktides ettenähtud võimaluste ja kaalutlusõiguse rakendusviisid;

(c) üldkriteeriumid ja meetodid, mida nad artiklis 92 osutatud läbivaatamisel ja hindamisel kasutavad;

(d) ilma et see piiraks käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jao ning direktiivi 2004/39/EÜ artiklite 54 ja 58 kohaldamist, iga liikmesriigi usaldatavusnõuete raamistiku rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed, sealhulgas artikli 99 kohaselt võetud järelevalvemeetmete arv ja laad.

2. Lõike 1 kohaselt avaldatud teave peab olema piisav, et võimaldada eri liikmesriikide pädevate asutuste vastuvõetud meetodite asjakohast võrdlust. Teave avaldatakse ühtses vormis ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Teave on kättesaadav ühel elektroonilisel aadressil.

3. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud teabe vorm, struktuur, sisu ja iga-aastane avaldamiskuupäev.

EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 134

Avalikustamise erinõuded

1. Määruse [lisab OP] VI osa kohaldamiseks avaldavad pädevad asutused järgmise teabe:

(a) vastuvõetud üldkriteeriumid ja meetodid, et vaadata läbi määruse [lisab OP] artikli 394 nõuetele vastavus;

(b) ilma et see piiraks VII jaotise 1. peatüki II jao sätete kohaldamist, järelevalve tulemuste lühikirjeldus ja nende meetmete kirjeldus aasta lõikes, mis on võetud määruse [lisab OP] artikli 394 nõuetele mittevastavuse korral.

2. Liikmesriigi pädev asutus, kes kasutab määruse [lisab OP] artikli 6 lõikega 3 kehtestatud võimalust, avaldab järgmise teabe:

(a) kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või nõuete tagasimaksmiseks;

(b) määruse [lisab OP] artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimaluse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste või investeerimisühingute arv ning kolmandas riigis tütarettevõtjaid omavate selliste emaettevõtjate arv;

(c) koondalusel liikmesriigi kohta:

i) kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimaluse rakendamisest kasusaava liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogumaht konsolideeritult;

ii) kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimaluse rakendamisest kasusaava liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites konsolideeritult;

iii) määruse [lisab OP] artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimaluse rakendamisest kasusaava liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis määruse [lisab OP] artikli 87 kohaselt nõutavates omavahendites konsolideeritult.

3. Pädev asutus, kes kasutab määruse [lisab OP] artikli 8 lõikega 1 kehtestatud võimalust, avaldab järgmise teabe:

(a) kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või nõuete tagasimaksmiseks;

(b) määruse [lisab OP] artikli 8 lõikes 1 sätestatud võimaluse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv ning kolmandas riigis tütarettevõtjaid omavate selliste emaettevõtjate arv;

(c) koondalusel liikmesriigi kohta:

i) määruse [lisab OP] artikli 8 lõikes 1 sätestatud võimaluse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogusumma;

ii) määruse [lisab OP] artikli 8 lõikes 1 sätestatud võimaluse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjatena tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites;

iii) kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 1 sätestatud võimaluse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis määruse [lisab OP] artikli 87 kohaselt nõutavates omavahendites.

IX jaotis

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

Artikkel 135

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonile antakse volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks artikli 138 kohaselt seoses järgmiste aspektidega:

(a) artiklis 4 ja artiklis 122 sätestatud mõistete selgitamine käesoleva direktiivi ühesuguse kohaldamise tagamiseks;

(b) artiklis 4 ja artiklis 122 osutatud mõistete selgitamine, et võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse finantsturgude arengut;

(c) terminoloogia vastavusseviimine ja artiklis 4 osutatud mõistete piiritlemine kooskõlas krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning nendega seotud küsimusi reguleerivate hilisemate aktidega;

(d) käesoleva direktiivi artiklites 33 ja 34 osutatud ja I lisas esitatud loetelu sisu laiendamine või loetelus kasutatud mõistete kohandamine vastavalt suundumustele finantsturgudel;

(e) artiklis 51 loetletud küsimused, milles pädevad asutused teavet vahetavad;

(f) artiklite 75–86 ja artikli 94 sätete kohandamine, et võtta arvesse finantsturgude (eelkõige uute finantstoodete) või raamatupidamisstandardite või -nõuete liidu õigusakte arvestavat arengut, või seoses järelevalvealase tegevuse lähendamisega;

(g) artikli 23 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohandused, et võtta arvesse tulevast arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine.

Artikkel 136

Rakendusaktid

Artikli 137 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt kehtestatakse käesoleva määruse rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

(a) tehnilised kohandused artiklis 2 esitatud loetelus;

(b) artikliga 12 ja IV jaotisega ettenähtud algkapitali suuruse muutmine vastavalt suundumustele majandus- ja rahandusvaldkonnas.

Artikkel 137

Euroopa panganduskomitee

1. Komisjoni abistab rakendusaktide vastuvõtmisel komisjoni otsusega 2004/10/EÜ loodud Euroopa panganduskomitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõike 2 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 138

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimuste alusel.

2. Artiklis 135 osutatud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks alates artiklis 153 osutatud kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 135 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Kohe, kui komisjon on vastu võtnud delegeeritud õigusakti, teatab ta sellest samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 135 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemisest esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.

X jaotis

Direktiivi 2002/87/EÜ muutmine

Artikkel 139

Direktiivi 2002/87/EÜ muutmine

1. Artikli 21a lõike 2 punkt a jäetakse välja.

2. Artikli 21a lõike 2a järele lisatakse järgmine lõige:

„3) Selleks et tagada koosmõjus määruse [lisab OP] artikli 45 lõikega 2 ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 228 lõikega 1 I lisa II osas loetletud arvutusmeetodite kohaldamise ühtsed tingimused (kuid ilma, et see piiraks artikli 6 lõike 4 kohaldamist), töötavad EBA, EIOPA ja ESMA ühiskomitee vahendusel välja tehniliste regulatiivsete standardite eelnõud seoses artikli 6 lõikega 2.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2013.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

XI jaotis

Ülemineku- ja lõppsätted

1. peatükk

Üleminekusätted asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust kasutavate krediidiasutuste järelevalve kohta

Artikkel 140

Reguleerimisala

1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse artiklite 40, 41, 43, 51 ja 52 sätete asemel kuni 1. jaanuarini 2015 ja kui komisjon on lõike 2 alusel vastu võtnud delegeeritud õigusakti, siis täiendavalt kuni kaks aastat.

2. Tagamaks, et likviidsusega seotud järelevalvekorra järkjärguline kehtestamine on täielikult kooskõlas ühtsete likviidsuseeskirjadega, antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 135, lükates edasi lõikes 1 osutatud kuupäeva kuni kaks aastat, kui liidus ei ole kehtestatud ühtseid likviidsuseeskirju, kuna esimeses lõigus osutatud kuupäevaks ei ole rahvusvahelisi standardeid likviidsusjärelevalve kohta veel kokku lepitud.

Artikkel 141

Aruandlusnõuded

Statistiliste andmete saamise eesmärgil võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda, et kõik krediidiasutused, kellel on tema territooriumil filiaale, esitaksid kõnealuste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele korrapäraselt aruandeid oma tegevuse kohta kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis.

Täites käesoleva direktiivi artiklis 145 sätestatud kohustusi, võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda teiste liikmesriikide krediidiasutuste filiaalidelt samasuguste andmete esitamist, mida sellisel juhul nõutakse oma riigi krediidiasutustelt.

Artikkel 142

Päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmed seoses tegevusega vastuvõtvas liikmesriigis

1. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et krediidiasutus, millel on filiaal või mis osutab teenuseid tema territooriumil, ei täida selles riigis käesoleva direktiivi alusel kehtestatud õigusnorme, mis sisaldavad ka vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitusi, nõuavad need asutused, et asjaomane krediidiasutus lõpetaks eeskirjade eiramise.

2. Kui asjaomane krediidiasutus ei astu vajalikke samme, teavitavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune krediidiasutus lõpetab eeskirjade eiramise. Nende meetmete laad teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

4. Kui krediidiasutus jätkab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate lõikes 1 nimetatud eeskirjade rikkumist hoolimata päritoluliikmesriigi võetud meetmetest või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa vastuvõtvas riigis rakendada, võib vastuvõttev riik pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta vajalikke meetmeid edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse krediidiasutuse edasiste tehingute sooritamise tõkestamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on võimalik krediidiasutustele nende meetmete rakendamiseks vajalikke õigusdokumente üle anda.

Artikkel 143

Ettevaatusabinõud

Enne artiklis 142 sätestatud menetluse rakendamist võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused hädaolukorras võtta mis tahes ettevaatusabinõusid, et kaitsta hoiustajate, investorite ja muude selliste isikute huve, kellele osutatakse teenuseid. Komisjoni ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse sellistest meetmetest nii kiiresti kui võimalik.

Pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega võib komisjon otsustada, et kõnealune liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama.

Artikkel 144

Vastutus

1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad krediidiasutuse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, sealhulgas artiklite 33 ja 34 kohase tegevuse järelevalve eest, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille kohaselt vastutus on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel.

2. Lõige 1 ei takista käesoleva direktiivi kohast konsolideeritud järelevalvet.

3. Liikmesriigi pädevad asutused kaaluvad oma üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti hädaolukordades, võttes aluseks vastaval ajahetkel kättesaadava teabe.

Artikkel 145

Likviidsusjärelevalve

Kuni edaspidise kooskõlastamiseni säilib vastuvõtva liikmesriigi vastutus koostöös päritoluliikmesriigi pädevate asutustega järelevalve eest krediidiasutuste filiaalide likviidsuse üle.

Ilma et see piiraks Euroopa Rahasüsteemi tugevdamiseks vajalike meetmete kohaldamist, jäävad vastuvõtvad liikmesriigid täies ulatuses vastutavaks meetmete eest, mis tulenevad nende rahapoliitika elluviimisest.

Selliste meetmetega ei tohi kaasneda diskrimineeriv ega piirav kohtlemine selle põhjal, et krediidiasutus on saanud tegevusloa mõnes teises liikmesriigis.

Artikkel 146

Järelevalvealane koostöö

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd järelevalve teostamisel selliste krediidiasutuste tegevuse üle, kes tegutsevad, eelkõige filiaali kaudu, ühes või mitmes liikmesriigis peale selle liikmesriigi, kus paiknevad nende peakontorid. Pädevad asutused jagavad üksteisega kõiki selliste krediidiasutuste juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitlevaid andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad järelevalve teostamist ning tegevuslubade andmiseks vajalike tingimustega tutvumist ning kõiki andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad selliste asutuste kontrollimist, eelkõige seoses likviidsuse, maksejõulisuse, hoiuste tagamise, riskide kontsentreerumise piiramise, juhtimis- ja raamatupidamiskorra ning sisekontrolli mehhanismidega.

Artikkel 147

Olulised filiaalid

1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad artikli 107 lõike 1 kohaldamisel konsolideeritud järelevalvet teostavalt asutuselt või päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt nõuda mõne krediidiasutuse filiaali pidamist oluliseks.

2. Taotluses esitatakse põhjused, miks seda filiaali tuleb pidada oluliseks, arvestades eelkõige järgmist:

(a) asjaolu, kas selle krediidiasutuse filiaali hoiuste turuosa ületab vastuvõtvas liikmesriigis 2 %;

(b) krediidiasutuse tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäolist mõju vastuvõtva liikmesriigi turu likviidsusele ning makse-, kliiringu- ja arveldussüsteemidele;

(c) filiaali suurust ja tähtsust sõltuvalt klientide arvust vastuvõtva liikmesriigi pangandussektori ja finantssüsteemi kontekstis.

Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ja juhul, kui kohaldatakse artikli 107 lõiget 1, konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teevad kõik endast oleneva, et jõuda filiaali oluliseks tunnistamise suhtes ühise otsuseni.

Kui kahe kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse esitamisest ei jõuta ühise otsuseni, võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused järgmise kahe kuu jooksul vastu oma otsuse selle kohta, kas filiaal on oluline. Oma otsuses võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused arvesse konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kõiki seisukohti ja reservatsioone.

Kolmandas ja neljandas lõigus osutatud otsused esitatakse igakülgselt põhjendatud otsust sisaldavas dokumendis ning edastatakse asjaomastele pädevatele asutustele ning neid käsitatakse määravana ja neid kohaldavad pädevad asutused asjaomastes liikmesriikides.

Filiaali oluliseks tunnistamine ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste õigusi ja kohustusi.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, kus oluline filiaal on asutatud, artikli 112 lõike 1 punktides c ja d osutatud teabe ning täidavad koostöös vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega artikli 107 lõike 1 punktis c osutatud ülesandeid.

4. Kui mõni päritoluliikmesriigi pädev asutus saab teadlikuks hädaolukorrast mõnes krediidiasutuses, nagu on osutatud artikli 109 lõikes 1, hoiatab ta võimalikult kiiresti artikli 59 neljandas lõigus ja artiklis 60 osutatud asutusi.

5. Kui artiklit 111 ei kohaldata, moodustavad ja juhatavad teistes liikmesriikides olulisi filiaale omavat krediidiasutust kontrollivad pädevad asutused järelevalvekolleegiumi, et hõlbustada käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 61 kohast koostööd. Kolleegiumi moodustamine ja toimimine põhineb kirjalikul korral, mille kehtestab päritoluliikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist asjaomaste pädevate asutustega. Päritoluliikmesriigi pädev asutus otsustab selle üle, millised pädevad asutused osalevad kolleegiumi mõnel koosolekul või mõnes tegevuses.

6. Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsuses võetakse arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate asutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele artikli 144 lõikes 3 osutatud asjaomastes liikmesriikides ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustusi.

7. Päritoluliikmesriigi pädev asutus annab kõigile kolleegiumi liikmetele eelnevalt igakülgset teavet kõnealuste koosolekute korraldamise, peamiste arutatavate küsimuste ja kaalutavate tegevuste kohta. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab kõiki kolleegiumi liikmeid õigeaegselt ka kõnealustel koosolekutel tehtud otsustest või rakendatud meetmetest.

Artikkel 148

Kohapealsed kontrollid

1. Kui mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus tegutseb filiaali kaudu, näeb vastuvõttev liikmesriik ette, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teatamist iseseisvalt või nende poolt selleks määratud isikute kaudu kohapeal kontrollida artiklis 52 osutatud andmeid.

2. Filiaalide kontrollimiseks võivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused kasutada üht artiklis 113 sätestatud muud menetlust.

3. Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste õigust käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise raames kohapeal kontrollida nende territooriumil asutatud filiaale.

2. peatükk

Kapitalipuhvreid käsitlevad üleminekusätted

Artikkel 149

Kapitalipuhvreid käsitlevad üleminekusätted

1. Käesolevas artiklis muudetakse artikli 122 ja artikli 123 kohaseid nõudeid üleminekuajaks, mis kestab 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2018.

2. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016:

(a) kapitali säilitamise puhver koosneb esimese taseme põhiomavahenditest, mis on võrdne 0,625 %ga krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiga kaalutud varade riskipositsiooni kogusummast, mis on arvutatud kooskõlas määruse [lisab OP] artikli 87 lõikega 3;

(b) Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver ei ületa 0,625% kogusummast selliselt, et kombineeritud puhvri nõue on 0,625–1,25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiga kaalutud varade riskipositsiooni kogusummast.

3. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017:

(a) kapitali säilitamise puhver koosneb esimese taseme põhiomavahenditest, mis on võrdne 1,25 %ga krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiga kaalutud varade riskipositsiooni kogusummast, mis on arvutatud kooskõlas määruse [lisab OP] artikli 87 lõikega 3;

(b) Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver ei ületa 1,25% kogusummast selliselt, et kombineeritud puhvri nõue on 1,25–2,50 % krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiga kaalutud varade riskipositsiooni kogusummast.

4. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018:

(a) kapitali säilitamise puhver koosneb esimese taseme põhiomavahenditest, mis on võrdne 1,875 %ga krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiga kaalutud varade riskipositsiooni kogusummast, mis on arvutatud kooskõlas määruse [lisab OP] artikli 87 lõikega 3;

(b) Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver ei ületa 1,875% kõnealusest kogusummast selliselt, et kombineeritud puhvri nõue on 1,875–3,750 % krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiga kaalutud varade riskipositsiooni kogusummast.

5. Artiklis 131 osutatud kapitali säilitamise kava nõue ja artiklis 132 osutatud piiranguid jaotamisele kohaldatakse üleminekuajal 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2018, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei täida lõigetes 2–4 osutatud muudetud nõudeid.

6. Liikmesriigid võivad kehtestada lühema üleminekuaja, kui on osutatud lõikes 1, kui see on põhjendatav krediidimahu ülemäärase kasvuga mis tahes ajal üleminekuaja jooksul. Kui liikmesriik seda teeb, kohaldatakse lühemat ajavahemikku üksnes selleks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on saanud tegevusloa selles liikmesriigis, mille eest vastutab määratud asutus, saaksid arvutada krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri.

3. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 150

Läbivaatamine

1. Komisjon vaatab 2013. aasta 1. aprilliks läbi käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] sätted, mis käsitlevad tasustamist, pöörates eelkõige tähelepanu nende tõhususele, rakendamisele ja täitmisele, võttes arvesse suundumusi rahvusvahelisel tasandil. Läbivaatamise käigus tuvastatakse kõik lüngad, mis on põhjustatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisest kõnealuste sätete suhtes. Komisjon esitab oma aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajaduse korral esitab ta õigusakti ettepaneku.

Käesoleva direktiivi kohaldamise korrapärane läbivaatamine komisjoni poolt tagab, et selle kohaldamise viis ei põhjusta krediidiasutuste ja investeerimisühingute ilmset diskrimineerimist nende õigusliku vormi või omandiõiguse mudeli alusel.

2. Alates 2014. aastast avaldab EBA koostöös EIOPA ja ESMAga kaks korda aastas aruande selle kohta, mil määral liikmesriikide õigusaktides viidatakse välisreitingutele ja milliseid samme on liikmesriigis võetud selliste viidete vähendamiseks. Kõnealuses aruandes käsitletakse ka seda, kuidas pädevad asutused täidavad oma kohustused, mis on sätestatud artikli 76 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 77 lõike 1 punktis b. Kõnealuses aruandes käsitletakse ka järelevalvealase tegevuse lähendamise ulatust selles küsimuses.

3. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2013 läbi artiklite 103 ja 104 kohaldamise ja koostab selle kohta aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajaduse korral esitab ta õigusakti ettepaneku.

4. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2016 läbi artikli 87 lõike 4 alusel saadud tulemused, sealhulgas selle, kas mitmekesistamistavade võrdlus on asjakohane, koostab selle kohta aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajaduse korral esitab ta õigusakti ettepaneku.

Artikkel 151

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2012. Seejärel edastavad nad komisjonile kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. jaanuarist 2013.

2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse VII jaotise 4. peatükki alates 1. jaanuarist 2016.

3. Kui liikmesriigid lõigetes 1 ja 2 osutatud normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid näevad ette sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja EBA-le käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud peamiste siseriiklike õigusaktide tekstid.

Artikkel 152

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ ning nende hilisemad muudatused tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2013.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 153

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 154

Adressaat

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I lisa

Vastastikku tunnustatavate tegevuste loetelu

1. Hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine.

2. Laenutehingud, sealhulgas: tarbijakrediit, kinnisvaraga seotud krediidilepingud, regressiõigusega või -õiguseta faktooring, äritehingute finantseerimine (sealhulgas maksekohustuste ost).

3. Kapitalirent.

4. Makseteenused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul) [42] artikli 4 punkti 3 tähenduses.

5. Teiste makseviiside (nt reisitšekid ja pangavekslid) väljaandmine ja haldamine, kui see tegevusvaldkond pole hõlmatud punktiga 4.

6. Tagatised ja kohustused.

7. Nii enda arvel ja nimel kui ka klientide nimel tehtavad tehingud:

a) rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne);

b) välisvaluutaga;

c) finantsfutuuride ja -optsioonidega;

d) vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega;

e) vabalt võõrandavate väärtpaberitega.

8. Osalemine väärtpaberite emiteerimisel ja sellega seotud teenuste pakkumine.

9. Ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri ja tööstusstrateegiat puudutavates ja muudes seonduvates küsimustes ning ettevõtjate ühinemise ja ostmisega seotud nõustamine ja teenused.

10. Rahamaakleri tegevus.

11. Vara valitsemine ja nõustamine.

12. Väärtpaberite hoidmine.

13. Krediidiinfo teenuste osutamine.

14. Pangahoidla teenused.

15. E-raha väljastamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) [43] I lisa A ja B jaos ettenähtud teenuste ja tegevuste suhtes kehtib kõnealuse direktiivi kohane vastastikune tunnustamine, kui viidatakse kõnealuse direktiivi I lisa C jaos ettenähtud finantsinstrumentidele.

II lisa

Vastavustabel

[1] KOM(2010) 716 (lõplik).

[2] KOM(2009) 114 (lõplik).

[3] KOM(2010) 284 (lõplik).

[4] SEK(2010) 669 (lõplik).

[5] 2010/2009(INI).

[6] INT/527.

[7] http://www.financialstabilityboard.org/publications/r_101027.pdf.

[8] http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2010/sanctions_en.htm

[9] Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee: „Mapping of supervisory objectives, including early intervention measures and sanctioning powers” (Eelarvealaste eesmärkide, sealhulgas varase sekkumise meetmete ja sanktsioonide kehtestamise volituste kaardistamine), märts 2009/47, kättesaadav veebisaidil: http://www.c-ebs.org/home.aspx. Kõnealuses aruandes sisalduvat teavet on hiljem ajakohastatud liikmesriikidelt saadud tagasiside põhjal.

[10] http://ec.europa.eu/internal_market/company/modern/corporate_governance_in_financial_institutions_en.htm#consultation2010

[11] http://circa.europa.eu/Public/irc/markt/markt_consultations/library?l=/financial_services/credit_agencies_2011&vm=detailed&sb=Title

[12] Vt viide joonealuses märkuses 9.

[13] KOM(2009) 501, KOM(2009) 502, KOM(2009) 503.

[14] ELT C , , lk .

[15] ELT C , , lk .

[16] ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

[17] ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

[18] Guidelines on Liquidity Cost Benefit Allocation, 27. oktoober 2010, (http://www.eba.europa.eu).

[19] ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

[20] ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

[21] EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15.

[22] ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

[23] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[24] ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

[25] ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

[26] ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

[27] ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

[28] ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

[29] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[30] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[31] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

[32] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

[33] EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3.

[34] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/92/EÜ, 9. detsember 2002, kindlustusvahenduse kohta (EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3).

[35] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

[36] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

[37] Nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljas direktiiv 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11).

[38] Nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmes direktiiv 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid (EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1).

[39] K(2009) 3159.

[40] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ, ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

[41] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ, ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

[42] ELT L 319 5.12.2007, lk 1.

[43] ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

--------------------------------------------------