23.7.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/19

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Põllumajandusmasinad, ehitus- ja teisaldusseadmed: mis on parim tee kriisist väljumiseks?” (omaalgatuslik arvamus)

2011/C 218/04

Raportöör: Virgilio RANOCCHIARI

Kaasraportöör: Patrizio PESCI

15. juulil 2010. aastal otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„Põllumajandusmasinad, ehitus- ja teisaldusseadmed: mis on parim tee kriisist väljumiseks?”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon võttis arvamuse vastu 4. aprillil 2011. Raportöör oli Virgilio Ranocchiari ja kaasraportöör oli Patrizio Pesci.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 471. istungjärgul 4.-5. mail 2011 (4. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 151, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 8.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa ehitusseadmete ja põllumajandusmasinate tööstus on kriisi tõttu väga raskelt kannatada saanud ajal, kui ülemaailmses nõudluses toimuvad suured muutused. See tegevusvaldkond on sellele vaatamata osa väga konkurentsivõimelisest ja tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud tööstusharust.

Siiski on ELi tasandil vaja võtta mitmeid meetmeid, tagamaks kõnealuse sektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältimaks pikemas perspektiivis ELis liigse tootmisvõimsuse teket:

—	õigusraamistik, mis ei piira tootjate innovatsioonivõimet ega võimet töötada välja klientide nõudmistele vastavaid seadmeid;

—	tulemusliku turujärelevalve kaudu Euroopas võrdsete konkurentsitingimuste saavutamine: turujärelevalve- ja tolliasutused peaksid tulemuslikult jõustama määruse 765/2008 ja tihendama Euroopa turul kontrolli;

—	tooteid käsitlevad õigusaktid ja kaubanduspoliitika, mis tagavad vaba juurdepääsu ülemaailmsetele turgudele;

—

Euroopa õigusaktid, milles arvestatakse Euroopa turgude suhteliselt väheneva rolliga. Maailmaturu kese nihkub üha enam Lõuna-Ameerikasse ja Aasiasse, seega tuleks ette näha kõik vajalikud meetmed, sh bürokraatia vähendamine ja tööstusharupoolsete vabatahtlike meetmete edendamine, et hoida Euroopa tootjate tehaseid ELis;

—	liiklusohutuse nõuete ja keskkonnakaitse ühtlustamine nii Euroopas kui ka ülemaailmselt;

—	töötingimuste parandamine ja meetmete rakendamine kogu Euroopa Liidus, et vältida liigse tootmisvõimsuse teket ja edendada uute toodete ja töökorraldust puudutavate uute ideede arendust, mis põhineks kõigi sidusrühmade teadmistel;

—	rahastamis- ja stiimulite programm VKEde konkurentsivõime suurendamiseks.

1.2   Arvestades 11. novembril 2010 Bolognas EIMA (rahvusvaheline põllumajandusmasinate näitus) raames toimud arutelu, kus osalesid paljud sidusrühmad, esitatakse järgnevates peatükkides edasised üksikasjalikumad soovitused.

2.   Arvamuse taust

2.1   Euroopa põllumajandusmasinate ja ehitusseadmete tööstus pakub tehnilisi lahendusi, et tõhusalt rahuldada inimkonna põhivajadusi, nagu maailma kasvava elanikkonna toitmine, elamispinnaga kindlustamine ja vajaliku infrastruktuuri tagamine.

2.2   Maa kõrge hind Euroopas tekitab põllumajanduse ja ehituse valdkonnas nõudluse väga tõhusate ja innovaatiliste lahenduste järele, mis on Euroopa tööstuse viinud kogu maailmas tehnoloogia vallas juhtivale kohale.

2.3   Nõudlus Euroopas tammub paigal, kuid turud Aasias, Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja SRÜ riikides on kasvanud ja kasvavad ka tulevikus kiiresti. Seepärast on turule tekkinud uued ülemaailmsed jõud, kes muutuvad konkurentsivõimeliseks ja seda isegi väljaspool oma koduturgu.

2.4   Ülemaailmne finantskriis on mõlemat sektorit oluliselt kahjustanud. Kinnisvaramulli lõhkemine viis ehitusseadmete sektori 2008. aasta teisel poolel tõsisesse langusesse. Järgnes ehitussektori investeeringute väga järsk vähendamine ja sellele lisaks kahanes käive 42 % 2009. aastal. Selle põhjuseks oli peamiselt klientide rahastamisvõimaluste puudumine ja ehitustegevuse vähenemine.

2.5   Põllumajandusmasinate sektoris avaldus kriisi mõju hiljem ja ehkki 2009. aastal oli langus vähem järsk (– 22 %), siis taastumine ei alanud 2010. aastal, nagu see toimus muudes tööstussektorites, ning kogu 2010. aasta käive vähenes hinnanguliselt 9 %. Peamiseks põhjuseks oli siingi klientide rahastamisvõimaluste puudumine ja sellega koos ka ebakindlus.

2.6   Nõudlus toodete järele muutub üha rohkem. Nõudlus kasvab väljaspool Euroopat asuvatel turgudel, kus õigusaktides sätestatud nõuded on leebemad, ja samal ajal väheneb nõudlus ELi toodete järele, mis vastavad üha rangematele ohutus- ja keskkonnanormidele. See muudab juba niigi keeruka tooteportfelli veelgi keerukamaks. Samuti toob see kaasa tootmiskohtade muutumise, sest kolmandate riikide turule suunatud tooteid toodetakse tarbijale lähemal ja see toob kaasa ELi töökohtade kadumise.

3.   Põllumajandusmasinad ja ehitusseadmed: sektori strateegiline tähtsus, eesseisvad ülesanded, turu struktuur

3.1   Väikesed kogused, väga mitmekesised tooted – tugev sõltuvus tarnijatest

Tootjate tootmismahtude ja toodete valiku osas on kõnealuse kahe sektori vahel mitmeid sarnasusi.

Suured rahvusvahelised äriühingud toodavad väga erinevaid tooteid, mille valik hõlmab kõige enam kasutatavaid masinatüüpe, nagu traktorid, ekskavaatorid ja laadurid.

Lisaks sellele on olemas tootjad, kelle suurus varieerub arvestatavatest piirkondlikest tootjatest kuni VKEdeni, kes toodavad kõige tavalisemaid seadmeid, aga kelle ellujäämise valemiks on väga spetsialiseeritud nišitoodete pakkumine.

Sageli on turul pakutava tootevaliku mitmekesisus ja spetsialiseerituse aste tootja tegeliku suuruse suhtes ebaproportsionaalne. Üsna tavalised on tootjad, kelle tootevalikusse kuulub kuni 200 erinevat mudelit, kes pakuvad väga spetsiifiliseks otstarbeks mõeldud seadmeid ja müüvad vähem kui 1 000 tooteühikut aastas; paljud teised hoiavad end elus, müües iga mudelit vähem kui 100 tükki aastas.

3.2   Tööhõive ja tootmine

3.2.1   Põllumajandusmasinate turul toimuv kajastab otseselt põllumajandussektori suundumusi.

Ilma uusimate masinateta ei oleks kaasaegset, tõhusat ja konkurentsivõimelist põllumajandussektorit olemas. Praegu töötab põllumajanduses enam kui 10 miljonit inimest. Töötajate arv sektoris küll väheneb, kuid siiski on veel näha suuri erinevusi EL 15 ja pärast 2004. aastat ELiga ühinenud uute liikmesriikide vahel.

Vanades liikmesriikides on põllumajanduses hõivatud „ainult” 4 % töötajatest, samas kui 12 uues liikmesriigis moodustavad põllumajanduses hõivatud kogu tööjõust 13,4 %.

Seepärast on komitee arvamusel, et tugev ühine põllumajanduspoliitika on vajalik mitte üksnes põllumajandustootjatele, vaid ka tööstusele, et jätkata investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, mis oleks kooskõlas nii seaduslike piirangute kui ka ostjate nõudmistega.

Põllumajandusmasinate sektoris on u 4 500 tootjat, kelle käive oli 2008. aastal u 28 miljardit eurot. Sektoris töötab 135 000 inimest ja lisaks on 125 000 inimest hõivatud müügi ja hooldusega.

Kaks kolmandikku ELi 27 liikmesriigi tootmisest on koondunud Saksamaale, Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Ühendkuningriiki, samas kui kõigi 12 uue liikmesriigi arvele langeb ainult 7 % ELi masinatootmisest.

3.2.2   Ehitussektoris on hõivatud 7,1 % ELi töötavast elanikkonnast.

Ehitusseadmete tootmise osakaal on põllumajandusmasinatega sarnane: Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Ühendkuningriigi arvele langeb peaaegu kolmveerand kogu Euroopa tootmismahust. Kokku on Euroopas umbes 1 200 äriühingut, mille kogukäive oli 2008. aastal 31 miljardit eurot, langedes 2009. aastal 18 miljardini. See tähendab, et käive kahanes 42 %.

Sektoris oli otseselt hõivatud 160 000 töötajat. Hinnangute kohaselt sõltusid sellest sektorist kaudselt veel 450 000 töökohta tarneahelas, müügi- ja hooldusvõrgus. Vastavalt tööstuse hinnangule vähenes 2010. aastal otseste töökohtade hulk 35 % ja kaudsete töökohtade hulk 20 %.

Siiski on selgelt puudu noortest ja oskustega töötajatest. Soome Tehnoloogiatööstuse Liidu tööjõu-uuringus tuuakse esile, et raskused kvalifitseeritud töötajate leidmisel on suurenenud. Puudus on nende elukutsete esindajatest, mis on selle loetelu tipus olnud juba enam kui kümme aastat: keevitajad, metallitöötlejad, mehaanikud ja insenerid.

3.3   Sõltuvus komponentide ja mootorite tarnijatest

Mõlemas sektoris on Euroopa tootjad alati olnud esirinnas kõrgtehnoloogia ja pakutavate seadmete kvaliteedi poolest. Kõrgtehnoloogia, alates suures osas automatiseeritud funktsioonidest ja väga täpsest GPSist, mis võimaldab ülitäpset põlluharimist, kuni astmeteta käigukastide ja elektroonikani peab olema nendes sektorites uusim.

Teisest küljest tähendab vajadus äärmuslikes tingimustes (tolm, muda, jää, palavus ja külm) töötada seda, et standardsed komponendid ei vasta nõuetele või ei rahulda konkreetseid edasise arengu vajadusi.

Tööstusharu esindajad on üha enam mures selle pärast, et tulevikus ei pruugi varuosade sektoris olla Euroopa partnereid, et ühise arendustööga tagada liidripositsioon tehnoloogia valdkonnas.

Tootearenduse ja normidele vastamise seisukohast on mootorid keskne komponent, kuid erinevalt autosektorist on mootorite valmistamise seadmed vaid suurtel rahvusvahelistel äriühingutel.

Sõltumatute mootoritootjate arv väheneb ja nende positsioon turul on marginaalne; enamik seadmete tootjatest on tihti raskes olukorras, kus neil tuleb tugineda mootorite tarnetele, mida kontrollivad nende konkurendid.

3.4   Müügi- ja hooldusvõrgu tähtsus

Müügi- ja hooldusvõrk on üks otsustavaid tegureid, millest sõltub tootja edu. Niivõrd keerukad masinad on nõuetele mittevastava hoolduse ja kasutamise korral ohtlikud. Nad vajavad hästi koolitatud töötajatega müügisüsteemi, mis oleks abiks kõige asjakohasema tehnoloogia välja valimisel ja pakuks kvaliteetset hooldust ja remonti, tagamaks keerukate seadmete kiire ja usaldusväärne hooldus, et täita klientide nõudmisi jõudluse osas ja tulla toime sektorites, kus tuleb arvestada kliimatingimuste, töö hooajalise iseloomu ja rangete tähtaegadega.

3.5   Majanduskriisi mõju majanduskasvule ja tootmisele

Majanduskriis tõi tugevaid tagasilööke mõlemale sektorile ja seda ajal, kui ülemaailmne nõudlus oli väga suur. Ehitusseadmete nõudlus kahanes kogu maailmas 2008. aasta 4. kvartalis. 2009. aastal vähenes Euroopa tootjate müügikäive kokku 42 %, millega seoses suurenesid märkimisväärselt laovarud ja tootmisvõimsuse kasutamise tase langes väga madalale. Kogu 2010. aasta jooksul, nagu juba öeldud, täheldati täiendavat langust 9 %, samas kui 2010. aasta lõpul hakkas nõudlus Aasias uuesti kasvama.

Põllumajandusmasinate sektoris avaldus kriisi mõju hiljem, sest põllumajandus on üldisest majanduskliimast vähem sõltuv. 2009. aastal vähenes müük siiski 22 % ja 2010. aastal veelgi 9 %.

Mõlemas sektoris oodatakse 2011. aastaks alla 10 %-list kasvu, mida on palju vähem, kui on vaja kriisieelsele tasemele jõudmiseks.

Peamiseks piiravaks teguriks on kriisi ajal olnud peamiselt krediidi ebapiisav kättesaadavus nii klientide jaoks, kellel see võimaldaks uute masinate ostu rahastada, kui ka tootjate jaoks. Lisaks on muidugi ka tegevuse madalseis eelkõige ehitussektoris piiranud nõudlust uute seadmete järele. Nõudlus mõlemas sektorid on osutunud väga ettearvamatuks.

4.   Pärast kriisi ees ootavad raskused ja lahendamist vajavad probleemid

Majanduskriis on kummaski sektoris esile toonud mõned eripärad ja toonud kaasa väga raske olukorra, milles vajatakse sekkumist poliitilisel tasandil.

4.1   Tarnijate ja oskusteabe vähesus

Tähtis on rõhutada, et ehitusseadmete tööstuses toimuvad praegu olulised ja fundamentaalse iseloomuga muutused.

Maailmaturu kese on järjest enam nihkunud Lõuna-Ameerikasse ja Aasiasse.

2005. aastal langes Euroopa arvele 20 % maailma ehitusseadmete kogunõudlusest, kuid 2014. aastal on vastav näitaja ainult 14 % (1).

Kõige silmatorkavamad muutused on seotud Hiina ja Indiaga. Prognooside kohaselt moodustab ehitusseadmete nõudlus Hiinas 2014. aastal 34 % maailma kogunõudlusest, võrreldes ainult 18 %-ga 2005. aastal, mis tähendab, et 9 aasta jooksul on nõudlus kahekordistunud.

Sellise muutuse tagajärjed on ülimalt tähtsad, sest USA ja ELi nõudlus kokku moodustab sel ajal ainult 29 % ülemaailmsest nõudlusest.

Kriisi mõjul on olulisel määral hoogustunud suundumus kolida suuri tootmismahte uutele väljaspool Euroopat asuvatele turgudele. Selle tulemusena on tuntavalt vähenenud ka Euroopas asuvate oluliste komponentide tarnijate arv. See ei puuduta ainult tehaste, vaid ka vajaliku oskusteabe väljaviimist.

Vajadused ja spetsifikatsioonid kolmandate riikide turgudel erinevad Euroopa omadest ja seetõttu suureneb mure selle pärast, et Euroopas puuduvad oluliste komponentide mõistliku hinnaga tarnijad, kes tulevikus suudaksid tarnida vastavalt Euroopa vajadustele.

Teine küsimus on terase kättesaadavus maailma majanduse taastudes, kui selle hinnatõus ja protektsionistlikud meetmed kahjustaksid sektorit, nagu näitavad kriisieelsed arvnäitajad.

4.2   Mõju tööjõule: vananevad töötajad, kvalifitseeritud tööjõu puudus ja ajude äravool

Masinatööstuses on Euroopas hõivatud 3,6 miljonit inimest (2).

Neist 10 % on tööl põllumajandusmasinate ja ehitusseadmete tööstuses. Üldiselt neis sektorites tööjõud vananeb, ainult 20,1 % töötajatest on alla 30 aasta vanad, samas kui teiste mittefinantstooteid tootvate sektorite töötajate seas on keskmiselt üks töötaja neljast alla 30 aasta vana.

Tarbijate seisukohalt seisavad ka põllumajandustootjate ees samad probleemid: ainult 7 % kõigist Euroopa põllumajandustootjatest on alla 35 aasta vanad. Põllumajandus ja ehitus tõmbavad inimesi muude aladega võrreldes vähem ligi, sest töö on raskem ja palgad väiksemad kui paljudel muudel töökohtadel Euroopas.

Tööstuse nõrk kuvand avalikkuse silmis, põhjustades seda, et inimesed ei hooma selle tähtsust kogu ühiskonnale, kvalifitseeritud töötajate ja inseneride puudus, tööturul valitsev lõhe vajalike oskuste ja pakutavate oskuste vahel; eri tasemete riiklike diplomite ja kvalifikatsiooninõuete mitmekesisus ja lahknevus; tipptasemel kõrghariduse puudumine loodusteaduste ja tehnika vallas – kõiki neid sektorit iseloomustavaid negatiivseid tegureid halvendas majanduskriis veelgi.

Selles tööstusharus on püütud koondamisi vältida niipalju kui võimalik. Siiski, nagu juba öeldud, on ehitusseadmete tööstuses töökohtade arv võrreldes 2008. aastaga vähenenud 35 %. (3)

Samuti on kriisi tõttu toimunud ajude äravool Kaug-Idasse ja Lõuna-Ameerikasse, kus turud on elujõulisemad ja kus kriisi mõju on olnud vähem tuntav.

5.   ELi tasandil vajalikud meetmed

5.1   Tagada, et jõustatakse kõlvatu konkurentsiga võitlemise meetmed

Euroopa ehitusseadmete tööstusele on jätkuvalt suureks probleemiks nõuetele mittevastavate ehitusseadmete import ELi ning nende müük ja kasutamine. ELis esimest korda turule viidavad seadmed peavad vastama kõigile kehtivatele ohutus- ja keskkonnanõuetele. Masinad, mis neile nõuetele ei vasta, on mittevastavad ja liikmesriigid peaksid ära hoidma nende viimise ELi turule.

See on kõlvatu konkurentsi allikas ja kahjustab korralike tarnijate võimet teadus- ja arendustegevusse investeerida. See omakorda ohustab Euroopa ehitusseadmete tööstuse konkurentsivõimet ja töökohti. Nõuetele mittevastavad masinad põhjustavad suurema tõenäosusega õnnetusi ja sageli ei vasta need ELis kohustuslikele keskkonnanõuetele.

ELi õigusakte täitvad tootjad peavad praegu võistlema ebaõiglastel tingimustel ELi turule viidud toodetega, mille hind on murdosa nõuetele vastavate toodete turuhinnast. Ametiasutustel puuduvad vahendid ja ressursid olukorraga tegelemiseks, samas kui õigusaktides ei ole seaduslike toodete kaitse alati selgelt sätestatud.

Üha enam nõuetele mittevastavaid masinaid saadetakse ebaseaduslikult ELi turule, ilma et turujärelevalve- ja tolliasutused midagi tulemuslikku ette võtaksid, vaatamata sellele, et rangemad normid jõustusid 1. jaanuaril 2010 (määrus 765/2008).

Soovitus: komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada aus konkurents ELi turul ja võrdsed konkurentsitingimused tootjatele, kes peavad rahvusvahelisel tasandil konkureerima.

5.2   Keskkonna parandamiseks tuleb teha õigeid otsuseid

Sarnaselt olukorrale autotööstuses on mõlemas sektoris üheks raskemaks ülesandeks liikurmasinate heitenormide järgimine. Võrreldes autotööstusega on heitenormide järgimise kulu ühe liikurmasina kohta väga kõrge, sest tootmise ja müügi käive on palju madalam ja erinevate mudelite arv on palju suurem.

Järgmisel, 2011. aastal algaval heidete piirvääruste etapil (III B) ja juba kavandatud 2014. aastal algaval ülejärgmisel etapil (IV etapp) tuleb peamiste saasteainete heidet praeguse tasemega võrreldes vähendada rohkem kui 90 %. Muudatused ei puuduta mitte ainult mootoreid, vaid sunnivad kogu masina põhjalikult ümber kujundama.

Tehnoloogia, mille need madalad heitetasemed vajalikuks muudavad, nõuab ülimadala väävlisisaldusega kütuste kasutamist, mida Euroopa raskemasinate sektoris on raske saavutada ja mis väljaspool Euroopat jääb kindlasti saavutamatuks. See teeb nii uute kui ka kasutatud masinate müügi väljaspool Euroopat võimatuks.

Kriisi leevendamiseks on tööstusharu esindajad palunud õigusakti, mis võimaldaks kehtivate direktiivide paindlikkusmehhanismi raames leevendada juba sätestatud mootorite heitenorme. Sellega saavutataks sektoris märkimisväärne kulude kokkuhoid, mille hinnaks oleks heitkoguste ühekordne suurenemine u 0,5 %. Euroopa Komisjon on kõnealust taotlust toetanud ja esitanud kaks ettepanekut asjaomaste direktiivide muutmiseks. Nõukogus ja parlamendis on nende ettepanekute arutelu pooleli. Kahjuks liigutakse selle teemaga edasi liiga aeglaselt ja see võib vähendada kõnealuse meetme kavandatud positiivset majanduslikku mõju.

Komitee soovitab võtta võimalikult kiiresti vastu sätted, mis võimaldaksid väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate heidet käsitlevate õigusaktide koostamise järgmises etapis suuremat paindlikkust, samuti võtta sarnane ettepanek vastu põllumajanduses kasutatavate traktorite kohta.

Edaspidi nõuab tahma ja NOx heite vähendamine eritehnoloogiat, mis toob kaasa suurema kütusekulu ja seega ka suurema süsinikdioksiidiheite. Tänu tootjate jõupingutustele tervikuna kogu masina tõhususe suurendamiseks ei ole tegelik kütusekulu seni tõusnud. Kõik uued süsinikdioksiidiheite piirnorme või vähendamist käsitlevad õigusaktid peaksid vastama praegustele heitkoguseid reguleerivatele õigusaktidele ja enne nende jõustumist pärast praeguste heitepiirangute etappide lõppemist tuleks jätta piisavalt pikk üleminekuaeg.

Soovitus: enne kui kaaluda rangemate või uute õigusaktide väljatöötamist samade toodete kohta, tuleks ELi tasandil läbi viia mõjuhinnang, arvestades võimalikke negatiivseid tagajärgi tööstuse konkurentsivõimele ülemaailmsel turul ja masinate omaduste võimalikku marginaalset paranemist.

5.3   Kasutusel on väga vanad seadmed – vaja on liikurmasinate romude käitlemise süsteemi

Põllumajanduses ja ehituses kasutatavate seadmete oodatav kasutusaeg on pikk. Traktorid on kasutuses keskmiselt üle 15 aasta. Seega on uute seadmete pideval parandamisel keskkonnatoime seisukohalt piiratud ja aeglane mõju kogu kasutuses oleva masinapargi keskkonnatoimele. Kiirem edasiliikumine saavutataks kõige paremini väga vanade ja saastavate masinate turult eemaldamise soodustamisega. Samuti on sel teguviisil selged eelised võrreldes vanadele masinatele heitgaaside järeltöötlussüsteemide paigaldamisega. Vanadele masinatele filtrite paigaldamine toob mitmeid lisaprobleeme ja vajakajäämisi masinate ohutuses ja jõudluses.

Komitee soovitab luua romude käitlemise süsteemi, mis oleks vanade ja saastavate masinate probleemile sobiv lahendus ning aitaks kaasa puhtama keskkonna ja ohutumate töötingimuste loomisele.

Komitee on arvamusel, et elamurajoonides kasutatavate masinate mis tahes väljalaskesüsteemide ümberehitamise kava oleks saastava masinapargi probleemile vale lahendus. Lahendamata kaugeltki probleemi, hoiaksid need süsteemid müratekitavad ja vähem ohutud masinad käigus ja ebakompetentse paigaldamise tõttu võiksid riskid hoopis suureneda.

Samuti soovitab komitee töötada välja vanadele masinatele heitgaaside järeltöötlussüsteemide paigaldamise ühtlustatud nõuded, arvestades mitte ainult nende süsteemide heite vähendamise potentsiaali, vaid käsitledes ka ohte, mida nende paigaldamine põllumajandus- ja ehitusmasinatele tekitab.

5.4   Tööstus suudab süsinikdioksiidiheite vähendamisega toime tulla

Sarnaselt olukorraga maanteesõidukite sektoris, on ka siin peamiseks süsinikdioksiidiheite allikaks kütuse tarbimine. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalusi tuleb hinnata vastavalt konkreetsete masinate jõudlusele ja mitte lihtsalt kütusekulu kilomeetri kohta aluseks võttes, nagu seda tehakse autotööstuses.

Tõhusamate masinate kasutamisega on viimastel aastatel saavutatud juba märkimisväärset edu. Tarbijate ostuotsuseid mõjutavad üha rohkem kogu kasutusea kulud, millest kütusekulu moodustab suure osa.

Siiski ei peaks süsinikdioksiidiheite optimaalse vähendamise saavutamiseks keskenduma süsinikdioksiidiheite vähendamisel ainult mootorile kui jõuallikale, vaid kogu masinale, rakendustele ja protsessidele, lisaks töö tõhususele ja alternatiivsete vähese süsinikdioksiidiheitega energiaallikate võimalikule kasutamisele.

Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriikide esindajaid üles toetama liikurmasinate süsinikdioksiidiheite vähendamisel turupõhist ja kõikehõlmavat lähenemisviisi. Kuna üks lahendus kõigile ei sobi, siis oleks pragmaatiline ja toimiv lahendus töötada välja asjakohased lahendused kõige rohkem saastavatele masinatüüpidele (traktorid, kombainid jne), mõõtes masina üldist tõhusust (s.o kütusekulu kogutud vilja tonni kohta või sillutatud tee kilomeetri kohta).

5.5   Kesksel kohal on nii liiklusohutuse kui ka keskkonnakaitse normide ühtlustamine – Euroopas ja kogu maailmas

Kuna turg nihkub Euroopast kaugemale, kasvab kiiresti tooteid käsitlevate õigusaktide ja standardite ülemaailmse ühtlustamise tähtsus. See puudutab ka liiklusohutuse nõuete ühtlustamist, mis puudub praegu ehitusseadmete ja mõningate põllumajandusmasinate osas.

Peale selle on Euroopa tööstus raskustes, sest Euroopa normid muutuvad ülejäänud maailmaga võrreldes üha rangemaks, muutes masinate Euroopa versioonid liiga kalliks või mitteühilduvaks.

Näiteks keskkonnakaitses tuleks enne mis tahes õigusaktide vastuvõtmist ja rakendamist ELis hoolikalt kaaluda kõigi ELi tasandil tehtud otsuste mõju.

Põllumajandusmasinate ja ehitusseadmete sektor on aidanud keskkonda kaitsta, vähendades masinate heidet vastavalt direktiivile 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate osas ning vastavalt direktiivile 2000/25/EÜ traktorite osas. See toob kaasa tahkete osakeste (97 %) ning NOx (96 %) ja CO (85 %) heite olulise vähenemise.

Tööstusharu on samu jõupingutusi teinud ka mürasaaste osas: 10 aastat on tehtud tööd, et viia 22 tüüpi ehitusmasinate mürasaaste asjakohaste õigusaktide nõuetega vastavusse.

Lisaks sellele on juba olemas rahvusvahelised standardid masinate kasutusea kohta ja tööstusharu ise on edendanud pinnaseteisaldusmasinate romude ringlussevõtusüsteeme.

Euroopa toodete tulevase konkurentsivõime kindlustamiseks on seepärast ülimalt tähtis õigusnormide üleilmne ühtlustamine.

Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriikide esindajaid üles toetama üleilmsete standardite väljatöötamist, selles osalema ja võtma selleks vajalikke meetmeid. Selliste standardite väljatöötamiseks sobiv laboratoorium võiks olla UNECE (4).

5.6   Töötingimused ja sotsiaaldialoog sektoris

Nii põllumajandusmasinate kui ehitusseadmete sektoris on palju väikseid ja keskmise suurusega osalejaid ning seetõttu on vaja erireegleid sotsiaaldialoogi osas. Personaliesindus on vähemtähtis ja rahvusvahelise teabevahetuse võimalusi on vähem kui sektorites, kus toimivad Euroopa töönõukogud. Sektori erinevad ettevõtted ilmutavad siiski teatud ühtsust ning vajavad samal viisil organiseeritud koordineerimist ja teabevahetust. Seetõttu on vaja ettevõtete ja töötajate dialoog viia uuele tasemele.

Ebakindlaid töökohti tekib metallitöötlemise sektoris ning mujalgi. Selle tagajärjeks on muu hulgas kesine erialane väljaõpe ning pidev oht kaotada kogenud ja kvalifitseeritud töötajaid muudele sektoritele. Seda liiki tööhõive avaldab negatiivset mõju ka töötingimustele.

Soovitus: Euroopa Komisjon peaks aitama algatada sektori analüüsi, milles keskendutaks töötingimuste tasemele. Samuti soovitab komitee rakendada meetmeid töötingimuste parandamiseks kogu ELis. Väga oluline oleks rakendada meetmeid liigse tootmisvõimsuse tekke – mida täheldati majanduskriisi ajal – vältimiseks tulevikus ja edendada uute toodete ja töökorraldust puudutavate uute ideede arendust, mis põhineks kõigi sidusrühmade teadmistel.

5.7   Noored ja oskustega töötajad peaksid jääma Euroopasse

Kvalifitseeritud töötajate puudus, vananev tööjõud, ajude äravool teistele mandritele – need on mõned tööhõiveprobleemid põllumajandusmasinate ja ehitusseadmete sektoris. Järjest raskem on saada sektorisse noori ja oskustega inimesi. Tööstusharu ja institutsioonid peaksid jätkama vajalikke investeeringuid koolitusse, haridusse, elukestvasse õppesse, sest tegemist on Euroopa tööstuse tuumiksektoriga.

Ilma tipptasemel hariduse ja noorte oskustöötajateta ei ole tulevikku ning tehnilisteks uuendusteks on vaja kõrgelt haritud ja loominguliselt mõtlevaid insenere. Erinevatel tasanditel tuleks rakendada programme, mis oleksid suunatud töötajate haridusele ja koolitusele ja nende rakendamisele, kuid ka lisaväärtuse ja kasutegurite määratlemisele, mida tööandja saab töötajatesse ja nende oskustesse investeerides. Nende programmide laiemat heakskiitu on võimalik saavutada sidusrühmade kaudu sotsiaaldialoogis.

Soovitus: liikmesriigid peaksid tööstusharu rohkem toetama seoses hariduse ja koolituse, elukestva õppe ja masinaehituse arendamisega. Tuleviku seisukohalt on tähtis toetada üleliigseks osutunud töötajate ümberõppeprogramme, mis tuleb luua enne vajaduse tekkimist.

5.8   VKEd peaksid jääma innovatsiooni keskmesse

Hiljuti avaldatud ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi teatises „Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitika” osutati täiesti õigesti, et erinevate sektorite (sh ehitus- ja põllumajandusmasinate sektori) VKEde stimuleerimise kitsaskoht ja ühtlasi vajalik poliitiline meede on rahastamise kättesaadavus, mis on siiani probleem.

Ehkki tihti toovad uuendused turule just VKEd, on innovatsiooni investeerimise võimalusi piiranud rahastamise vähenev kättesaadavus. Finants- ja majanduskriisi ajal muutus rahastamine kõigis liikmesriikides raskemini kättesaadavaks. Eriti just kõnealuses sektoris tegutsevad VKEd said tunda laenutingimuste halvenemist. Enamik valitsusi on seepärast võtnud kasutusele riiklikud tagatissüsteemid, laiendanud olemasolevaid või pakkunud otsest riigiabi. Sellest siiski ei piisa.

Seepärast soovitame liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil toetada põllumajandusmasinate ja ehitusseadmete sektoris tegutsevaid VKEsid nende vajaduste rahuldamiseks mõeldud projektide ja rahaliste vahenditega.

---

(1)  Ehitusmasinate uuringute alased andmed: www.offhighway.co.uk.

(2)  Eurostati andmed: „European Business: Facts and Figures”, 2009.

(3)  2009. aasta väljaanne. CECE (Euroopa Ehitusseadmete Komitee) andmed.

(4)  ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (Genf, www.unece.org).

---