52011DC0187

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 11.4.2011

KOM(2011) 187 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE ,

milles käsitletakse 2010. aastal liikmesriikidelt saadud fiskaalandmete kvaliteeti

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,

milles käsitletakse 2010. aastal liikmesriikidelt saadud fiskaalandmete kvaliteeti

SISUKORD

1. Taustteave 3

1.1. Määruse muudatus 3

2. 2010. aastal valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla suuruse kohta esitatud aruannete peamised järeldused 4

2.1. Ajakohasus ja täielikkus 4

2.1.1. Ajakohasus 4

2.1.2. Tabelite ja toetava teabe täielikkus 4

2.1.3. Lisatabelid finantsturgude ebastabiilsuse kohta 5

2.2. Vastavus arvepidamiseeskirjadele ja statistiliste andmete järjepidevus 5

2.2.1. Teabevahetus ja selgitused 5

2.2.2. Dialoogkülastused ja metodoloogilised külastused 6

2.2.3. Eurostati konkreetsed juhised 6

2.2.4. Hiljuti esitatud metodoloogilised küsimused 7

2.2.5. Valitsemissektori arvepidamise andmete järjepidevus 7

2.3. Avaldamine 7

2.3.1. Statistika ja üksikasjalike aruandetabelite avaldamine 7

2.3.2. Reservatsioonid andmete kvaliteedi suhtes 7

2.3.3. Esitatud andmete muudatused 7

2.3.4. Metaandmete avaldamine (loetelud) 7

3. Järeldused 7

TAUSTTEAVE

Nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta)[1] artikli 8 lõikes 3 nähakse ette, et komisjon (Eurostat) (edaspidi „Eurostat”) esitab korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid liikmesriikide esitatud tegelike andmete kvaliteedi kohta. Aruandes esitatakse üldine hinnang selle kohta, kas andmed on arvepidamiseeskirjadega vastavuses, täielikud, usaldusväärsed, ajakohased ning järjepidevad.

Eurostat hindab korrapäraselt liikmesriikide esitatud tegelike andmete ja ka nende aluseks olevate nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ESA 95))[2] kohaselt esitatud valitsemissektori arvepidamisaruannete üldist kvaliteeti. Hindamise aluseks on andmed valitsuste üldeelarvete täitmise ning valitsussektorite varade ja võlakohustuste kohta. Hindamisel keskendutakse teguritele, mis selgitavad valitsuse üldeelarve defitsiiti / ülejääki ning muutusi valituse üldises võlakoormas. Liikmesriigid saadavad sellekohase teabe Eurostatile kaks korda aastas. See teave sisaldab ka täiendavaid andmeid, nagu näiteks vastuseid küsimustikule ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelite kohta ning liikmesriikide selgitusi. Lisaks korraldab Eurostat ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames korrapäraselt dialoogkülastusi igasse liikmesriiki, et pidada jätkuvat dialoogi liikmesriikidega.

Käesoleva aruande aluseks on 2010. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse peamised järeldused ja tulemused, keskendutakse kõige hilisemale (2010. aasta oktoobri) aruandlusele. Vajadusel esitatakse võrdluseks 2010. aasta aprilli aruannete tulemusi, samuti 2009. aasta aprilli ja oktoobri omi.

Määruse muudatus

2010. aasta juulis muudeti nõukogu määrust (EÜ) nr 479/2009 seoses statistikaandmete kvaliteediga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames[3].

Muudetud kujul määrusega nähakse eelkõige ette seda, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames korraldatavate metodoloogiliste külastuste aluseks on „erandjuhtumid, kui seoses andmete kvaliteediga on selgelt tuvastatud olulised ohud või probleemid”. Eurostat teavitab majandus- ja rahanduskomiteed (EFC) ning monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteed (CMFB) oma otsusest selline külastus korraldada. Samuti suureneb ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames korraldatavate dialoogkülastuste sagedus.

Samuti tehakse määruses Eurostatile ja liikmesriikide statistikaametitele ülesandeks kontrollida statistiliste andmete saamiseks kasutatud allikaid ning nende allikate saamiseks kasutatud menetlusi[4]. Lisaks võib Eurostat kontrollida nende andmeallikatega hõlmatud üksuste liigituse täielikkust. See peaks võimaldama Eurostatil teha põhjalikke järeldusi aruandes esitatud andmete kvaliteedi kohta, nagu on kirjeldatud artikli 8 lõikes 1. Volitusi laiendati nii Eurostatile kui liikmesriikide statistikaametitele selleks, et moodustuks kõigi liikmesriikide puhul kohaldatav regulaarselt toimiv preventiivne süsteem, millel on kolm eesmärki – parem järelevalve, riskide tuvastamine ja ennetav hindamine, et parandusmeetmetega saaks alustada võimalikult vara.

Eespool kirjeldatud laiendatud volituste rakendamine ning meetmed, mis on suunatud riiklike statistikasüsteemide süsteemiriski üldiste küsimuste lahendamisele, millele juhtis tähelepanu Euroopa statistika haldamise nõuandekogu, on komisjoni kavandatud teatise teema.

2010. AASTAL VALITSEMISSEKTORI EELARVEPUUDUJÄÄGI JA VÕLA SUURUSE KOHTA ESITATUD ARUANNETE PEAMISED JÄRELDUSED

Ajakohasus ja täielikkus

Ajakohasus

Liikmesriigid peavad kaks korda aastas, enne 1. aprilli ja enne 1. oktoobrit, esitama komisjonile oma kavandatud ja tegeliku eelarve ning bilansi [5]. 2010. aastal ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud aruanded hõlmasid aastaid 2006–2010. 2010. aasta andmed on riigiasutuste kavandatud näitajad, 2006.–2009. aasta andmed on tegelikud andmed (st lõplikud, lõplikult kinnitamata, esialgsed või hinnangulised).

Aruannete esitamise tähtaegadest peetakse enamasti väga hästi kinni. 2010. aasta teisel aruandlusperioodil esitasid kõik liikmesriigid oma andmed enne ametlikku tähtaega, milleks oli 1. oktoober 2010. Kreeka ametiasutused saatsid täiendavat andmed 10. novembril, pärast nende juures toimunud metodoloogilist külastust[6]. Aruandluskohustuse täitmisel aprillis esitasid kõik liikmesriigid oma andmed enne 1. aprilli 2010, välja arvatud Kreeka, kes esitas andmed 1. aprillil ja Prantsusmaa, kes saatis andmed 2010. aasta kavandatud eelarve kohta alles 12. aprillil 2010.

Mõned liikmesriigid tegid pärast esmakordset esitamist aruannetesse muudatusi. 2010. aasta oktoobris laekus Eurostatile 29 muudetud aruannet 18 riigist, samas kui 2010. aasta aprillis saatsid 16 riiki 25 muudetud aruannet. Välja arvatud Kreeka puhul, kes tegi suuri muudatusi, olid enamiku liikmesriikide muudatused seotud Eurostati kommentaaride, tehniliste küsimuste või märkustega ning tegemist oli pisivigade korrigeerimistega, aruandesiseste ebajärjepidevustega või ebatäpsustega tabelites.

Tabelite ja toetava teabe täielikkus

Aruandetabelite täitmine on juriidiline kohustus ning vajalik selleks, et Eurostat saaks korralikult kontrollida andmete kvaliteeti. Määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama Eurostatile asjakohase statistilise teabe, mis:

„ eelkõige tähendab:

a) rahvamajanduse arvepidamise andmeid;

b) loetelusid;

c) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabeleid;

d) teadetega seotud lisaküsimustikke ja selgitusi.”

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelid koosnevad põhiliselt neljast tabelist. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tabeli 1–3 täitmine on juriidiline kohustus, samas kui tabeli 4 esitamises leppisid kokku liikmesriigid[7]. Tabelid 1 ja 2A (keskvalitsus) on aastate 2006–2010 kohta, ülejäänud tabelid on aastate 2006–2009 kohta[8].

Enamik liikmesriike on täitnud kõik ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelid[9]. 2010. aasta oktoobri aruandluse käigus ei esitanud kaheksa liikmesriiki ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelis 2 kas seost jooksevsaldo ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ülejäägi/puudujäägi näitajate vahel kõigi alasektorite või kõigi aastate puhul või oli esitatud jooksevsaldo võrdne ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ülejäägi/puudujäägi näitajatega.

Tabelis 3 ei täitnud kõik liikmesriigid kõiki lahtreid. Sageli olid esitamata üksikasjad lahtrites „laenud” ja „aktsiad”.

Kõik liikmesriigid esitasid vastused teadete tabelite küsimustikule[10]. Ehkki möödunud aastatega võrreldes oli vastuste täielikkus ja kvaliteet parem, ei vastanud mõned riigid kõigile küsimustikus nõutud üksikasjadele.

Lisatabelid finantsturgude ebastabiilsuse kohta

Eurostat on finantsturgude ebastabiilisust käsitlevaid andmeid kogunud kahe lisatabelina alates 15. juulist 2009. Need tabelid kajastavad riiklikke sekkumisi, mis on otseselt seotud finantsasutuste toetamisega. Muude kui finantsasutuste toetusmeetmeid või üldisi majanduse toetamise meetmeid ei kajastata.

2010. aastal kogutud andmed kajastasid 2007., 2008. ja 2009. aastat. Tuleb märkida, et kõige enam sekkumisi oli 2008. aastal. Ainult üks riik (Ühendkuningriik) teatas tingimuslikest kohustistest juba 2007. aastaga seoses.

Vastavus arvepidamiseeskirjadele ja statistiliste andmete järjepidevus

Teabevahetus ja selgitused

Hindamisaja jooksul (alates aruannete esitamise tähtajast 30. septembril 2010 kuni andmete avaldamiseni 22. oktoobril) võttis Eurostat ühendust iga liikmesriigi riikliku statistikaametiga, et küsida lisateavet ja selgitada arvepidamiseeskirjade kohaldamist konkreetsete tehingute puhul. See tähendas tihedat kirjavahetust Eurostati ja riikide ametiasutuste vahel. Esimest korda saadeti selgitusnõuded välja enne 6. oktoobrit, teises selgitusvoorus nõuti selgitus 22 riigilt. Mõnel riigil palus Eurostat teha muudatusi teadete tabelites[11].

Dialoogkülastused ja metodoloogilised külastused

Määruses (EÜ) nr 479/2009 (muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2010) on ette nähtud dialoog- ja metodoloogilised külastused. Dialoogkülastusi liikmesriikidesse tehakse korrapäraselt, selleks et kontrollida esitatud andmeid ja kasutatud metoodikat, arutleda loeteludes kirjeldatud statistiliste allikate ja protsesside üle ning hinnata vastavust arvepidamiseeskirjadele, nt valitsemissektori piiritlemise, kirjendamisaja ning valitsemissektori tehingute ja võlakohustuste liigituse osas.

Metodoloogilisi külastusi tehakse ainult siis, kui Eurostat on tuvastanud andmete kvaliteediga seoses olulise ohu või probleemi, eelkõige kasutatud meetodite, põhimõtete ja liigitussüsteemide osas.

2010. aastal tegi Eurostat ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames järgmised külastused: Soome (25.–26. jaanuar), Kreeka (mitu metodoloogilist külastust), Madalmaad (15. juuni), Malta (6.–7. juuli), Ungari (6.–7. juuli), Rumeenia (6.–7. september), Bulgaaria (16.–17. september), Iirimaa (16.–17. november), Leedu (22.–23. november), Belgia (26. november), Prantsusmaa (29. november) ja Küpros (13. detsember).

2010. aastal tehti Kreekasse mitu metodoloogilist külastust. Need metodoloogilised külastused olid järelmeetmed reservatsioonile, mis tehti Eurostati poolt Kreeka 2009. aasta oktoobris edastatud puudujääki ja võlga käsitlevate andmete suhtes, ja reservatsioonile järgnenud komisjoni aurandele Kreeka statistika kohta, mis avaldati 2010. aasta jaanuaris[12].

Külastuste ajal korduvalt esile kerkinud küsimused käsitlesid eelkõige üksuste liigitust üldise valitsemissektori siseselt või väljaspool seda (nt ühistransport, televisioon ja raadio, haiglad ja kõrgkoolid), kapitalisüste, avaliku ja erasektori koostööd, ELi rahavooge ning tagatiste registreerimist.

Eurostati konkreetsed juhised

Liikmesriigid küsisid pidevalt Eurostatilt nõu mitmesuguste arvepidamiseeskirjade rakendamise kohta juba tehtud või alles kavandamisjärgus tehingutega seoses. Eurostat annab nõu vastavalt kehtivatele suunistele. Määruse (EÜ) nr 479/2009 läbipaistvuse sätte täitmiseks avaldab Eurostat oma nõuanded,[13] kui asjaomased liikmesriigid vastuväiteid ei esita. 2010. aastal avaldas Eurostat järgmised nõuanded: Belgia (Sector Classification of Antwerp Masterplan Projects and Recording in National Accounts EDP of government bonds´ collaterals in derivative contracts), Iirimaa (Preliminary view on the ESA95 accounting treatment of time of recording of interest payments on promissory notes payable to Anglo Irish Bank), Madalmaad (Recording of the illiquid assets back-up facility for ING Bank), Ungari (Time of recording of transactions for return of certain groups of people to the social security system), Saksamaa (Sector classification of the Erste Abwicklungsanstalt) ja Hispaania (Classification of a road network project run by the Autonomous Community of Aragon). Eurostat esitas 2010. aastal nõuandeid ka mitmes metodoloogilises küsimuses, mis asjaomaste liikmesriikide palvel ei läinud avaldamisele.

Hiljuti esitatud metodoloogilised küsimused

Tavapäraselt pööras Eurostat tähelepanu ESA 95 eeskirjade rakendamisele ning eelkõige Eurostati uute otsuste täitmisele. Need otsused on lisatud valitsemissektori eelarve puudujääki ja võlga käsitlevasse käsiraamatusse, viimane väljaanne sellest käsiraamatust on avaldatud 2010. aasta oktoobris.

Valitsemissektori arvepidamise andmete järjepidevus

Määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud andmete esitamise tähtajad – 1. aprill ja 1. oktoober – on kehtestatud selleks, et tagada järjepidevus andmete aluseks olevate valitsemissektori aasta- ja kvartaliaruannete seisukohast, mis edastatakse Eurostatile erinevates ESA 95 andmeedastustabelites. Eurostat analüüsib süstemaatiliselt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teatistes esitatud andmete vastavust nende aluseks olevatele valitsemissektori arvepidamisaruannetele. Näiteks peavad valitsuse eelarve kogukulu ja -tulu vastama esitatud eelarvepuudujäägi näitajatele.

Viimastel aastatel on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus esitatud andmete vastavus esitatud ESA 95 süsteemi kohaste valitsemissektori arvepidamise andmetele muutunud aina paremaks, kuigi finantsandmete vallas on see halvem kui muude andmete vallas.

Avaldamine

Statistika ja üksikasjalike aruandetabelite avaldamine

Määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklis 14 on sätestatud: „ Komisjon (Eurostat) esitab tegelikku valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevad andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamiseks kolme nädala jooksul pärast aruannete esitamise tähtpäevi […]. Andmete esitamiseks avaldatakse need.”

Valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevad andmed avaldati 22. aprillil ja 22. oktoobril koos kõigi aruandetabelitega, mis liikmesriigid olid viimati Eurostatile esitanud. Oktoobris avaldati andmed üksnes 26. liikmesriigi kohta, Kreekat ning ELi käsitlevaid andmeid ei esitatud. Need koondnäitajad (EL kokku, eurotsooni näitajad) ja Kreekalt saadud andmed avaldati 15. novembril 2010[14] koos ülejäänud 26 liikmesriiki käsitlevate andmetega, mida 22. oktoobri 2010 seisuga võrreldes ei muudetud.

Eurostat avaldab ka oma veebilehel valitsemissektori finantsaasta ja -kvartali statistika, mis kinnitab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmeid, koos varude muutuste kohandamist käsitleva teabega[15]. Eurostat avaldas ka liikmesriikidelt saadud teabe valitsuste sekkumiste kohta seoses finantsolukorra ebastabiilsusega[16].

Määruse (EÜ) nr 479/2009 kohaselt peavad liikmesriigid tegelikud andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja valitsemissektori võla kohta avaldama. Enamik liikmesriike teatas Eurostatile, et nad avaldavad kõik aruandetabelid

Reservatsioonid andmete kvaliteedi suhtes

Eurostat esitas reservatsiooni andmete kohta, mis Kreeka esitas 2010. aasta aprillis. 2010. aasta novembri pressiteatega võeti reservatsioon tagasi.

Esitatud andmete muudatused

Eurostati 2009. ja 2010. aasta pressiteadetes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta selgitati kõigis Ühendkuningriigi 2009. ja 2010. aastal esitatud teatistes tehtud andmete muudatusi[17].

„Eurostat muutis Ühendkuningriigi 2006.–2009. aasta eelarvepuudujäägi kohta esitatud andmeid, et säiliks universaalse mobiilsidesüsteemi (UMTS) litsentside müügist saadud tulu kirjendamise järjepidevus Eurostati 2000. aasta otsuse seisukohast. Sellest tuleneb valitsemissektori eelarvepuudujäägi suurenemine aastatel 2007 ja 2008 (samuti eelarveaastatel 2007/2008 ja 2008/2009) 1,044 miljoni Inglise naela võrra (0,1% SKPst) ning 2006. ja 2009. aastal (eelarveaastatel 2006/2007 ja 2009/2010) 1,045 miljoni Inglise naela võrra (0,1% SKPst). Esitatud võlanäitajaid ei muudetud.”

Metaandmete avaldamine (loetelud[18])

Määrusega (EÜ) nr 479/2009 on ette nähtud, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse loetelud kuuluvad nende statistiliste andmete hulka, mida liikmesriigid peavad esitama, et Eurostat saaks kontrollida vastavust ESA 95 eeskirjadele. Lisaks on nimetatud määruses sätestatud, et liikmesriigid peavad kõnealused loetelud avaldama. Eurostat on avaldanud need loetelud kõigi liikmesriikide kohta. Kõik liikmesriigid on teatanud, et nad on riigisiseselt avaldanud oma ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse loetelud või kavatsevad seda peagi teha.

JÄRELDUSED

Eurostat teeb järelduse, et eelarvet käsitlevate andmete kvaliteet on 2010. aastal veelgi paremaks muutunud. Liikmesriigid on esitanud korrektsemaid andmeid nii ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teatise tabelites kui ka muudes asjakohastes statistikat käsitlevates vastustes. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus kogutud andmete üldine järjepidevus ESA 95 kohaselt esitatud valitsemissektori arvepidamisaruannete seisukohast on rahuldav ja võrreldes varasemate aastatega on olukord eelkõige finantsilise poole pealt paranenud.

Edastatud andmete kvaliteedi suhtes ei esitatud ühtegi reservatsiooni (välja arvatud 2010. aasta aprillis Kreeka teatises esitatud andmete kvaliteedi suhtes esitatud reservatsioon). See reservatsioon võeti 2010. aasta novembris tagasi. ,Lõpetades pikaajalise, 2009. aasta oktoobris alanud kriitilise protsessi, tegi Eurostat 22. novembril järelduse, et Kreekat käsitlevad 2006.–2009. aasta kohta esitatud muudetud andmed on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse seisukohast piisavalt usaldusväärsed ja kooskõlas teiste ELi liikmesriikide esitatud andmete kvaliteediga. Eurostati veebilehel on kättesaadav vastav teatis Kreeka eelarvet käsitlevate andmete kohta.

Vaatamata eespool märgitud positiivsetele arengutele, on endiselt mõningaid probleeme seoses vastavusega arvepidamiseeskirjadele ning mõnede statistiliste andmete täielikkuse ja kvaliteediga. Seega kutsus Eurostat liikmesriike üles jätkuvalt investeerima valitsussektori finantsstatistika kvaliteeti, et saavutada soovitud kvaliteedi tase asjakohaste arvepidamiseeskirjadega vastavuse osas ning valitsussektorit käsitlevate andmete täielikkuse, usaldusväärsuse, ajakohasuse ja järjepidevuse osas.

Tuginedes Kreeka juhtumi põhjal saadud kogemustele ja Euroopa statistika haldamise nõuandekogu tähelepanekutele koostab komisjon teatise, milles käsitletakse riiklike statistikasüsteemide süsteemiriski küsimusi ja esitatakse riskipõhine lähenemisviis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus kogutavate andmetega seoses, eelkõige lähteandmetele ligipääsu osas, rakendades määrusega (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) Eurostatile omistatud suuremaid volitusi.

[1] ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

[2] EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

[3] Nõukogu määrus (EÜ) nr 679/2010 (ELT L 199, 30.7.2010, lk 1).

[4] Selleks on välja töötatud riskipõhine lähenemine.

[5] Määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõiked 1 ja 3.

[6] Üksikasjalikud fiskaalandmed Kreeka kohta on esitatud Eurostati 15. novembri 2010. aasta aruandes „Information note on Greek fiscal data”, mis kättesaadav veebilehel: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/introduction.

[7] Vt nõukogu 22. novembri 1993. aasta protokolli lisatud avaldused.

[8] Muude ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelite kui 1 ja 2A puhul ei ole kavandatud andmete esitamine nõukogu määrusega (EÜ) nr 479/2009 (selle muudetud kujul) otseselt nõutavaks tehtud.

[9] Nende tabelite sisu üksikasjalik kirjeldus on kättesaadav Eurostati veebilehel. Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=2373,58110711&_dad=portal&_schema=PORTAL.

[10] See küsimustik koosneb kolmeteistkümnest osast, kus küsitakse kvantitatiivset ja mõnikord kvalitatiivset teavet mitme valdkonna kohta, näiteks maksude, sotsiaalkindlustusmaksete ja ELiga seotud tehingud, sõjalise varustuse omandamine, valitsuse tagatised, võlgade kustutamine, valitsuse tehtud kapitalisüstid riiklikesse äriühingutesse, avaliku ja erasektori koostöö jne.

[11] Vt jagu 2.1.

[12] Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/procedure/eurostat_edp_visits_member_states.

[13] Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/methodology/advice_member_states.

[14] Eurostati pressiteated nr 55/2010, 157/2010 ja 170/2010.

[15] Eurostati veebilehe valitsemissektori finantsstatistika osas on üldsusele kättesaadavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teave ja selle aluseks olevad valitsemissektori arvepidamisaruanded, sh esitatud andmed, metodoloogilised otsused ja käsiraamatud ning ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames tehtud dialoogkülastuste järeldused: (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/introduction.

[16] Vaata: (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/procedure/supplementary_tables_financial_turmoil).

[17] Nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 15 lõike 2 kohaselt võib komisjon (Eurostat) muuta liikmesriikide edastatud tegelikke andmeid ning esitada muudetud andmed koos muudatuste põhjendustega, kui on tõendeid, et liikmesriikide edastatud tegelikud andmed ei ole vastavuses artikli 8 lõike 1 nõuetega.

[18] Nende meetodite, menetluste ja allikate loetelud, mida kasutatakse tegelike andmete kogumiseks valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning nende andmete aluseks olevad valitsemissektori arvepidamisaruanded.