52011DC0184

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 11.4.2011

KOM(2011) 184 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ (teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika kohta) rakendamise kohta

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ (teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika kohta) rakendamise kohta

KOKKUVÕTE

Euroopa Liidu ametlik teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika lähtub suuresti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusest nr 1608/2003/EÜ teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta[1]. Tihedas koostöös liikmesriikidega on Eurostat seda otsust rakendanud õiguslike meetmete ja vabatahtliku andmete kogumise ning Eurostati oma statistikatoodangu kaudu.

Selles aruandes hinnatakse otsuse artiklis 2 loetletud statistikaalaste üksikmeetmete rakendamist. Nende meetmete eesmärk on luua ELi poliitika toetamiseks ja järelevalveks teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni statistilise teabe süsteem.

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 753/2004 ja (EÜ) nr 1450/2004, millega rakendatakse otsust 1608/2003/EÜ, on käsitletud kaht andmete kogumist, mida liikmesriikide statistikaasutused Euroopa statistikasüsteemi raames regulaarselt läbi viivad. Nii teadus- ja arendustegevuse kui innovatsioonistatistikast, mida nende kahe rakendusmääruse alusel kogutakse, on saanud tunnustatud ja laialt tsiteeritud võrdlusandmed ELi teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika järelevalves.

Lisaks teadus- ja arendustegevuse andmetele on esimeses määruses kirjeldatud ka tööd muudes teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika valdkondades, nagu teaduse ja tehnoloogia inimressursid, kõrgtehnoloogia ja teadmispõhised teenused ning patendid. Nende valdkondade statistika koostab Eurostat olemasolevaid algandmeid ja nii Eurostati enda kui ka muud statistikat kasutades. Sellele lisandub Euroopa statistikasüsteemi raames vabatahtlik andmete kogumine doktorikraadiga teadlaste karjääri kohta.

Statistiliste andmete kvaliteet on poliitika suunamiseks ja järelevalve teostamiseks muutunud järjest olulisemaks, eriti seetõttu, et poliitika eesmärke seatakse statistilise teabe alusel. Euroopa 2020. aasta strateegia, nagu selle eelkäija Lissaboni leping, on seadnud teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse täpse eesmärgi (kulutada 2020. aastaks teadus- ja arendustegevusele 3 % ELi SKTst) ning seetõttu on äärmiselt oluline, et mõõtmise kvaliteet on ja püsib väga kõrge.

Tänu ülalnimetatud, otsust nr 1608/2003/EÜ rakendavate määruste vastuvõtmisele on teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmete kvaliteet muutunud stabiilsemaks. Selle tulemusena on kvaliteet ja selle järelevalve järkjärgult ja pidevalt paranenud. Eesmärk on statistika ajakohasus ja esmaklassiline kvaliteet, mille tagamiseks lepitakse kokku ja rakendatakse rahvusvahelisi standardeid ja metoodikat ning peetakse pidevaid arutelusid nende asjakohasuse üle dünaamilises hindamisraamistikus.

Edasises teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika arendamises võetakse arvesse nii poliitikavajaduste alusel seatud prioriteete kui ka Euroopa statistikasüsteemi kui terviku arengut. Arvestades Euroopa 2020. aasta strateegiaga juba seatud prioriteete ja strateegia juhtalgatust „Innovatiivne liit”, püütakse saavutada tasakaal uue töö ja olemasoleva teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika edasise parandamise vahel.

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ (teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika kohta) rakendamise kohta

1. SISSEJUHATUS

Aruanne käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse nr 1608/2003/EÜ (teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta (edaspidi „otsus”)) rakendamist.

Tegu on teise aruandega, mille komisjon vastavalt otsuse artiklile 5 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama peab. Esimene aruanne võeti vastu 14. detsembril 2007[2].

Juunis 2010 võttis Euroopa Ülemkogu vastu tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020. aastal”[3]. Samuti kinnitas ülemkogu ELi viis peamist eesmärki, millest üks on parandada innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse tingimusi, seades eelkõige sihiks tõsta avaliku ja erasektori investeeringute kogutähtsust selles valdkonnas 3 %-ni sisemajanduse koguproduktist (SKPst).

Lisaks tegi komisjon oma 6. oktoobri 2010. aasta teatises[4] ettepaneku võtta kasutusele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni intensiivsust kajastav näitaja ning innovatsiooni alase üldise arengu jälgimiseks teadus- ja innovatsiooniliidu iga-aastane tulemustabel[5].

Samuti on konkurentsivõime nõukogu kutsunud üles määrama kindlaks piiratud arvu järjepidevaid näitajaid, mis toimiksid nõukogu poliitiliste eesmärkide ja strateegiatega kooskõlas oleva töövahendina, mille abil jälgida edusamme Euroopa teadusruumi (Euroopa teaduse ja innovatsiooni „ühtse turu”, kus teadlased, ideed ja teadmised saavad vabalt ringelda) elluviimisel[6].

Aruandes antakse ülevaade sellest, kuidas on teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni statistilise teabe süsteemi rakendatud ELi tegevuspõhimõtete toetamiseks ja järelevalveks. Aruande esimeses osas keskendutakse otsuse artiklis 2 sätestatud meetmete rakendamisele. Järgnevad peatükid andmete kvaliteedi, kulutuste ja statistilise koormuse kohta. Aruande viimases peatükis kirjeldatakse strateegilisi meetmeid, mida tuleks võtta järgnevatel aastatel.

2. OTSUSE RAKENDAMINE

2.1. Komisjoni rakendusvolitused

Eurostat on otsust nr 1608/2003/EÜ rakendanud õiguslike meetmete, liikmesriikides vabatahtliku andmete kogumise ning Eurostati oma statistikatoodangu kaudu.

Kõige tähtsam on see, et jõus on kaks rakendusmäärust.

Otsuse artikli 2 lõiked 1 ja 2

• Komisjoni 22. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 753/2004 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ teaduse ja tehnoloogia statistika rakendamise kohta[7], milles keskendutakse eelkõige teadus- ja arendustegevuse statistikale. See määrus hõlmab ka teaduse ja tehnoloogia inimressursside statistikat, kõrgtehnoloogia ja teadmispõhiste teenuste statistikat, patendistatistikat ning muud teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistikat (kuid ilma liikmesriikidele otseseid ülesandeid määramata).

Otsuse artikli 2 lõige 2 (innovatsioon)

• Komisjoni 13. augusti 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1450/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1608/2003/EÜ innovatsiooni käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta[8].

Nii teadus- ja arendustegevuse- kui ka innovatsioonistatistikast, mida nende kahe rakendusmääruse alusel kogutakse, on saanud tunnustatud ja laialt tsiteeritud võrdlusandmed ELi poliitika järelevalves.

Teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika erinevate valdkondade peamised saavutused on järgmised.

2.1.1. Teadus- ja arendustegevuse statistika (sealhulgas valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldiste või kulude statistika)

Teadus- ja arendustegevuse statistika mõõdab teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkust Euroopas. Teadus- ja arendustegevusega tegelevas ettevõttes või asutuses teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutusi ja selles valdkonnas tegutsevaid töötajaid käsitlev statistika esitatakse erinevas mahus ja erineva jaotuse alusel. See statistika põhineb Frascati käsiraamatul ja seda kasutatakse muuhulgas Euroopa 2020. aasta strateegia jaoks avaliku ja erasektori teadus- ja arendusvaldkonna investeeringute intensiivsusnäitajate koostamisel. Seni on seda kasutatud Lissaboni ja Barcelona Euroopa Ülemkogudel kokkulepitud teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse näitaja koostamiseks.

Peamised saavutused:

• Koguti rohkem ja parema kvaliteediga andmeid ning OECD-ga ühtlustati andmete kogumiseks kasutatavad küsimustikud ja aegread;

• Jõuti kokkuleppele välisrahastusega teadus- ja arendustegevuse käsitluse suhtes;

• Algatati riikidevaheliselt koordineeritud teadustöö mõõtmine Euroopas (valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldiste või kulude statistika ning riikidevahelised avalik-õiguslikud teadus- ja arendustegevusega tegelejad);

• Tänu kehtestatud kvaliteediaruandlusele ja selle aruandluse baasil algatatud parandusmeetmetele parandati andmete ja nende ühtlustamise kvaliteeti.

2.1.2. Euroopa innovatsioonistatistika

Ühenduse innovatsiooniuuringutega mõõdetakse innovatsiooni tulemuslikkust Euroopa ettevõtetes. Nimetatud uuringute tulemusena töötatakse välja näitajad uuendustegevuste, innovatsiooni erinevate liikide, innovatsiooniga seotud kulutuste, innovatsiooni valdkonnas tehtava koostöö mõju kohta. Kõnealused uuringud on ainus ühtlustatud meetod innovatsiooni mõõtmiseks Euroopas ja väljaspool seda. Uuringud põhinevad nn Oslo käsiraamatul.

Peamised saavutused:

• 2005. aastal anti välja muuhulgas ka organisatsioonilist ja turundusinnovatsiooni käsitlev Eurostati ja OECD Oslo käsiraamat;

• Valmistati ette mitu ühenduse innovatsiooniuuringut, kasutades ühtlustatud küsimustikku ja metoodikat, sealhulgas lisaküsimustikke ökoinnovatsiooni ning loovuse ja oskuste kohta (vastavalt 2008. ja 2010. aasta kohta);

• Loodi juurdepääs (seda pidevalt laiendades) ühenduse innovatsioonistatistika mikroandmetele Eurostati turvakeskuse kaudu ning üldisemalt teadusuuringute tegemiseks ka CD-ROMil.

Otsuse artikli 2 lõige 2 (teaduse ja tehnoloogia inimressursside, patendi- ja kõrgtehnoloogiastatistika)

2.1.3. Teaduse ja tehnoloogia inimressursside, kõrgtehnoloogia ja teadmispõhiste teenuste ning patendistatistika

Canberra käsiraamatu alusel mõõdetakse teaduse ja tehnoloogia inimressursside statistikaga tööjõu seda osa, kellel on kolmanda astme haridus teaduse ja tehnoloogia alal või kes töötab nimetatud valdkonda kuuluval kutsealal. Kõrgtehnoloogia- ja teadmusstatistika raames jälgitakse teadmismahukaid majandussektoreid (nt farmaatsiatooted, arvutid, telekommunikatsioon, õhusõidukid, teadus- ja arendustegevus). Neid kaht andmekogumit koostab Eurostat muudest uuringutest saadud olemasolevate statistiliste andmete ja Eurostati statistiliste andmekogude põhjal. Patendistatistikat kasutatakse üldiselt teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni väljundit iseloomustavates näitajates ning neid näitajaid koostab Eurostat Euroopa Patendiametilt või muudelt suurematelt patendiametitelt saadud haldusandmete põhjal. Patentimistegevuse ülemaailmne võrdlemine võimaldab hinnata vastavate majanduste innovatsioonivõimet.

Peamised saavutused:

• Koostöös OECD ja UNESCO Statistikainstituudiga ning lähtudes kasutajate tungivast vajadusest valmistati ette ja rakendati liikmesriikides doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu statistika vahetut vabatahtlikku andmekogumist, mille käigus jälgiti residentidest doktorikraadiga teadlasi, sealhulgas nende isikuomadusi, haridusteed ja karjääri, rahvusvahelist liikuvust jne;

• Jätkati ja tõhustati olemasolevatel allikatel põhinevat teaduse ja tehnoloogia inimressursside statistika ja kõrgtehnoloogiastatistika järjepidevat koostamist;

• Hinnati peamisi klassifikaatoreid ja nende võimet anda teavet teadmismahuka majanduse (tegevuste) kohta;

• Koos muude rahvusvaheliste institutsioonidega (nt Euroopa Patendiamet (EPO), Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO), USA patentide ja kaubamärkide amet (USPTO), Jaapani Patendiamet (JPO), USA riiklik teadusfond (NSF) või OECD) loodi muu hulgas EPO patendiavaldusi ja USPTO antud patente hõlmav ühtlustatud toorandmebaas EPO PATSTAT ja jätkati tööd selle edasiarendamiseks;

• Koostöös ülalnimetatud muude suurte patendiandmete ja -statistika kasutajatega panustati OECD patendikäsiraamatu 2009. aasta väljaande koostamisse ja läbivaatamisse;

• Parandati ja rakendati Eurostati patenditaotlejate nimede ühtlustamise meetodit, et võimaldada täiendava patendistatistika (nt patentide kontsentratsiooni suhtarvude) koostamist ja patenditaotlejate institutsioonilistesse sektoritesse määramise meetodit. Nende kahe meetodi esimest versiooni rakendati EPO ja USPTO taotlejate nimedele aastal 2006 ja meetodeid uuendati 2009. aastal kõigi EPO PATSTATi taotlejate nimede alusel;

• Märkimisväärsed jõupingutused andmete töötlemisel ja metoodika arendamisel on alates 2005. aastast võimaldanud patente iseloomustavate näitajate (nt kõrgtehnoloogia, biotehnoloogia, välisomandus, ELi-sisene ja rahvusvaheline kaaspatentimine, andmed patentide kohta, energiatehnoloogiad) laienemist.

Otsuse artikli 2 lõige 2 (sooliselt eristatud statistika)

Teadus- ja arendustegevuse andmete kogumise, teaduse ja tehnoloogia inimressursside ning doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu vabatahtliku statistika personalimuutujad võimaldavad vajadusel soolise jaotuse näitamist. See on oluliselt lihtsustanud väljaande She Figures – komisjoni aruande naiste rollist teaduses – koostamist aastatel 2006 ja 2009.

Otsuse artikli 2 lõige 3

Metoodiline töö on jätkunud tihedas koostöös teiste rahvusvaheliste partnerite, eelkõige OECDga. Selle tulemusena on muuhulgas välja antud uusi ja parandatud käsiraamatuid, millele on osundatud ülalpool, ning tõhustatud teadus- ja arendustegevuse ning doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu andmete kogumise vahendeid ja protsesse. Ajakohastatud on standardeid ja klassifikaatoreid, et need vastaks uuendatud taustaklassifikaatoritele (majandustegevus, tooteklassifikaator, sotsiaalmajanduslikud eesmärgid).

Otsuse artikli 2 lõige 5

Üksikasjalike teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmete ja nendega seotud dokumentide peamine levituskanal on Eurostati veebipõhine statistiline andmebaas, mida saab kasutada tasuta. Andmebaasi levitamist toetavad arvukad statistikaväljaanded ja pressiteated. Lisaks on peamised järeldused välja toodud Eurostati portaali rubriigis Statistics Explained . Peale statistikatoodangu alustas Eurostat oma turvakeskuse kaudu ning CD-ROMidel juurdepääsu andmist ühenduse innovatsioonistatistika mikroandmetele teadusuuringute eesmärgil. See on andnud suure panuse rahvusvahelistesse innovatsiooniuuringutesse nii komisjonis kui ka mujal. Komisjon levitab teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniandmeid ka erinevates poliitikaaruannetes (sealhulgas eelkõige neis, mis on seotud Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle eelkäijaga).

2.2. Teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika rakendamine liikmesriikides

Selles jaos kirjeldatakse kokkuvõtlikult liikmesriikides võetud meetmeid seoses nendelt otse kogutud teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistikaga: teadus- ja arendustegevuse ning valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldisi või kulusid käsitlev statistika, ühenduse innovatsiooniuuring ning doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu vabatahtlik statistika. Muude valdkondade puhul kasutatakse muid olemasolevaid andmeallikaid, mis ole kaasatud liikmesriikide poolt läbiviidavatesse teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni uuringutesse.

Teadus- ja arendustegevust ning valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldisi või kulusid käsitlev statistika

Selleks, et täita määruses (EÜ) nr 753/2004 sätestatud nõudeid, on paljud riigid alates aastatest 2002/2003 teinud kohandusi oma riiklikes küsimustikes ja andmekogumistegevuses. Nagu esimeses aruandes osundatud, oli paljudel riikidel probleeme kahe esimese kohustusliku vaatlusaasta (2003 ja 2004) teadus- ja arendustegevust ning valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldisi või kulusid käsitlevate andmete esitamisega, eriti andmete täielikkuse ja komisjoni määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamise osas. Pärast seda on andmete kättesaadavus ja tähtaegadest kinnipidamine märgatavalt paranenud.

Süstemaatilise statistikat käsitlevate õigusaktidega vastavuse järelevalve tulemusena on liikmesriikidele esitatud kokku kuus rikkumisteadet seoses andmetega vaatlusaastate 2006-2008 kohta. Praeguseks piirduvad katvusprobleemid ja andmete esitamise viivitused mittesüstemaatiliste intsidentidega riiklikes andmete tootmise süsteemides (juhuslikud probleemid, ajutine vahendite nappus, suuremahuline tootmise ümberkujundamine). Vabatahtlikult esitatavad teadus- ja arendustegevuse muutujad on jäänud ebatäielikuks.

Euroopa innovatsioonistatistika

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1450/2004 nõuetele on ühenduse innovatsiooniuuringud saanud liikmesriikide standardse statistilise infrastruktuuri osaks. Ühenduse 2004. aasta innovatsiooniuuringuga kaasnenud koormust peeti väiksemaks ja selle rakendamist riiklikul tasandil lihtsamaks. 2006. aasta uuringus kasutati vabatahtlikku tööd, et hõlbustada Oslo käsiraamatu innovatsiooni määratluse täielikku kasutust, ning lõpuks käsitles 2008. aasta uuring kohustuslikus korras võrdsetel alustel nii tehnoloogilist (protsessi ja toote) kui mittetehnoloogilist (organisatsioonilist ja turundus-) innovatsiooni.

Peale ühe liikmesriigi ei tehtud kuskil kindlaks märkimisväärseid rikkumisi. Peaaegu kõik liikmesriigid esitasid 2006. ja 2008. aasta tabeldatud andmed õigeks ajaks ja täielikul kujul. Tänu sellele oli võimalik ELi andmed komisjoni olulise innovatsiooniaruande koostamiseks õigel ajal kättesaadavaks teha. Siiski ei jõua Eurostatini kõik riiklikud mikroandmed ega kõik soovitud muutujad, sest nende esitamine on jätkuvalt vabatahtlik.

Doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu statistika

2006. ja 2007. aastal alustati kasutajate tungival nõudmisel doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu statistika vabatahtlikku koostamist enam kui 20 liikmesriigis. Selles kontekstis hakkasid riigid kasutama riiklikke haldusandmete allikaid ja registreid, koostama kõiki residentidest doktorikraadiga teadlasi hõlmavaid riiklikke valimeid, arvutama valimite suurust, koostama küsimustikke riiklike uuringute jaoks ja arendama andmekogumistehnikaid. See töö jätkus sarnase uuringuga aastal 2009, mil kontrolliti mõistete, määratluste ja andmetootmissüsteemide püsivust. Doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu statistika tootmise laiem hindamine viiakse läbi pärast selle uuringu tulemuste avalikustamist aastal 2011.

3. ANDMETE KVALITEET

Otsuse artikli 2 lõige 4

Teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika andmete kvaliteedi raamistiku moodustavad Euroopa statistika tegevusjuhendid,[9] mis sisaldavad 15 üldpõhimõtet. Mitu põhimõtet käsitlevad liikmesriikide ametiasutuste üldist institutsioonilist ülesehitust ja korraldust (ametialane sõltumatus või ressursside piisavus), mis annab oma panuse Euroopa statistika üldisesse kvaliteeti, samas kui mõned põhimõtted (nagu käsiraamatutel põhinev usaldusväärne metoodika) on rahvusvaheliselt kokku lepitud, neid hinnatakse ühiselt ja järjepidevalt ning need on kõigile kättesaadavad. Mitut kvaliteedipõhimõtet, mis on otseselt seotud teadus-, tehnoloogia ja innovatsiooniuuringutega (muuhulgas korrektsust, sidusust ja võrreldavust), käsitletakse ja jälgitakse regulaarse kvaliteediaruandluse raames.

Eurostat on kogunud riiklikke kvaliteediaruandeid teadus- ja arendustegevuse ning valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldisi või kulusid käsitleva statistika kohta alates aastast 2007 ja igaks üle kahe aasta läbiviidavaks ühenduse innovatsiooniuuringuks alates aastast 2004. Doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu vabatahtliku statistika kvaliteediaruandlus on olnud mõlema andmekogumiskorra ajal riiklike metaandmete esitamise osa.

Allpool on käsitletud mõningaid statistika kvaliteediga seotud küsimusi, mis on erinevates valdkondades esile kerkinud.

• Teadus- ja arendustegevuse statistika. OECD Frascati käsiraamatu andmete kogumist käsitlevaid soovitusi on üldiselt järgitud. Määruse (EÜ) nr 753/2004 rakendamine on parandanud Euroopa teadus- ja arendustegevuse statistika kvaliteeti. Andmete kasutajad ei ole kurtnud andmete asjakohasuse, korrektsuse ega võrreldavuse üle. Siiski on tehtud katvuse ja mõõtmistega seotud parandusettepanekuid.

• Euroopa innovatsioonistatistika. Riiklike andmete tähtajalisus, täielikkus ja võrreldavus on paranenud tänu lühematele ja selgematele küsimustikele, täiustatud tootmis- ja rakendamisprotsessile riiklikul tasandil ning vastajate paremale arusaamisele innovatsiooni mõistest. Kasutajad on pidanud andmeid väga asjakohasteks ning on palunud numbriliste muutjate veelgi paremat võrreldavust ja korrektsust. Leitakse, et kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1450/2004 ettevalmistatud ühtlustatud näidisküsimustik on parandanud tulemuste võrreldavust.

• Doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu statistika. 2006. aastal toimunud doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu andmete kogumine oli esimene suuremahulise doktorikraadiomanike andmete kogumise katse. Eriti keeruline oli leida allikaid representatiivse valimi jaoks, mis võimaldaks käsitleda ka rahvusvahelise liikuvuse küsimusi.

• Muu teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika. Muudes valdkondades sõltub kvaliteedi parandamine paljuski algandmete kvaliteedi osas saavutatust. Oluline edasiminek on toimunud liidu tööjõu-uuringust, kaubandusstatistikast või PATSTATist pärinevate andmete osas. Kasutatud klassifikaatoreid on ajakohastatud vastavalt uuendatud majandustegevuse ja tooteklassifikaatoritele.

4. KULU JA KOORMUS

Eurostat mõõdab ettevõtlusstatistikaga seotud kulusid ja koormust mitmes statistikavaldkonnas. Vastavalt kõige värskemale, juunis 2009 alustatud liikmesriikide vastamiskoormuse üldanalüüsile, paigutasid küsitletud ettevõtted oma vastamiskoormust hinnates teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika (teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistatistika) küsimustikuga hõlmatud 16 ettevõtlusstatistika valdkonna hulgas 10. kohale. Igal aastal on teadus-, tehnoloogia ja innovatsioonistatistika vastamiskoormus veidi erinev, sest innovatsioonistatistikat kogutakse üle kahe aasta.

Pärast nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ vastuvõtmist on tehtud katseid koguda andmeid andmekogumisega seotud kulude ja koormuse kohta. Regulaarses kvaliteediaruandluses on palutud täpseid kuluandmeid, kuid neid on võrdlemisi keeruline saada, eriti ühtlustatud viisil, mis võimaldaks üldiste kulude võrdlust või hindamist. Paljud liikmesriigid on märkinud, et teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniuuringute ning andmekogude kulusid ei ole võimalik eraldada muust ettevõtlusest ja sellega seotud statistikast ega muust sarnasest üksnes liikmesriikide vajadustest tingitud tegevusest. Ka kättesaadavate andmete puhul erinevad aruandluseks kasutatavad metoodikad liikmesriigiti ning ka liikmesriikides endis kasutavad vastutavad asutused erinevaid meetodeid, mistõttu ei võimalda see teave tegelikkust peegeldavat võrdlust ega üksikute kuluhinnangute avaldamist.

Ülalnimetatud reservatsioonidest tingitult varieerub keskmine vastamiskoormus, mõõdetuna ettevõtete sektori teadus- ja arendustegevuse küsimustiku täitmisele kulunud ajas nendes 13 liikmesriigis, kus need andmed on kättesaadavad, vaatlusperioodil 2007 vahemikus 0,7 kuni 4 tundi (v.a ühe liikmesriigi esitatud 6 tundi). Keskmine ajakulu oli 2 tundi. Palju vähem on kättesaadavaid andmeid teiste majandussektorite kohta, ent valitsussektoris ja kõrghariduses tundub teadus- ja arendustegevuse küsimustikule vastamine võtvat palju rohkem aega kui ettevõtlussektoris, kuigi sektorid on suhteliselt sarnased.

Ühenduse innovatsiooniuuringu osas näitab 2006. ja 2008. aasta uuringute kvaliteediaruandluses sisaldunud teave, et innovatsiooniküsimustikule kulunud aeg varieerus 0,45 tunnist 4,5 tunnini (kõige rohkem 6 tundi). Keskmiselt kulus vastavalt 1,7 ja 2 tundi, mis on sarnane teadus- ja arendustegevuse küsimustiku vastamiskoormusega. Liikmesriikide endi mõlemast uuringust pärinevatel andmetel põhinevad kesised tõendid näitavad, et 2006. aastaga võrreldes ei olnud 2008. aastal vastamiskoormus ajaliselt suurem. Samuti jäid statistikaasutuste kulud ajavahemikul 2006–2008 suhteliselt stabiilseks. Kahjuks on kuluandmed jätkuvalt suhteliselt halvasti kaetud, mis ei võimalda põhjalikumat analüüsi.

2006. ja 2009. aasta komisjoni eelarve raames korraldati mitu konkurssi toetuste taotlemiseks, et kaasfinantseerida andmete kogumist teadus- ja arendustegevuse ning ühenduse innovatsioonistatistika mittekohustuslike osade kohta või uurida uute näitajate väljatöötamise või doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu uuringute rahastamise teostatavust. 2006. aastal eraldati kokku 676 782 eurot ühenduse innovatsioonistatistikale ja 373 311 eurot doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu uuringutele, milles osalesid vastavalt 10 ja 7 liikmesriiki ja EMP riiki. 2009. aastal eraldati kokku 163 457 eurot teadus- ja arendustegevusele, 713 475 eurot ühenduse innovatsioonistatistikale ja 898 610 doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu uuringutele, milles osalesid vastavalt 8, 16 ja 13 liikmesriiki ja EMP riiki.

Aastatel 2004–2006 oli Phare mitmeriigilise statistika-alase koostöö programmi ning 2004. ja 2005. aastal üleminekufondi mitmeriigilise statistika-alase integratsiooni programmi kaudu võimalik kaasfinantseerida teaduse- ja arendustegevuse, ühenduse innovatsioonistatistika ja doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu uuringuid vaid liikmesriikides, mis liitusid viienda laienemise (2004) raames ja pärast seda. Kokku anti nende meetmete raames 219 631 eurot teadus- ja arendustegevuseks, 417 723 eurot ühenduse innovatsioonistatistikaks ja 426 042 eurot doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu statistikaks vastavalt 11, 12 ja 9 toetusesaajale.

5. TEADUS-, TEHNOLOOGIA- JA INNOVATSIOONISTATISTIKA EDASIARENDAMINE

Statistika jaoks on vaja teatavat stabiilsust. Samas on huvide kese teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika valdkonnas juba oma olemuselt dünaamiline ja sageli kerkivad esile kasutajate uued vajadused. Praeguses Euroopa statistikasüsteemi keskkonnas on uutele vajadustele vastamine eriti keeruline, nagu kirjeldatud allpool.

5.1. Muutused keskkonnas

5.1.1. Kasutajate nõudmised

Suur ja jätkuv poliitiline huvi teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse vastu tervikuna tähendab pidevat survet teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistikale. Mõned kasutajate nõudmised, nagu ajakohasemad ja üksikasjalikumad parema kvaliteediga andmed, on olnud teada juba pikka aega ja paljude probleemide leevendamiseks on kasutusele võetud tõhusamad tööriistad, nagu kvaliteediaruandlus, täpsem metoodika ja heade tavade vahetus. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumine ja uuendustegevuste laienemine avalikku sektorisse on näited uutest nõuetest statistilisele järelevalvele, mille teostatavust hinnatakse prooviuuringute abil. Võib arvata, et tulevikus tuleb teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistikal vastata pidevalt uutele ja õigustatud vajadustele.

5.1.2. ELi statistika koostamise metoodika: vaade järgmisele kümnendile

Komisjoni teatis Euroopa statistika tuleviku kohta[10] kutsub üles integreeritumale ja intelligentsemale statistika tootmisele. See hõlmab statistiliste vahendite integreerimist ja haldusallikate paremat ärakasutamist ning statistikat reguleeriva keskkonna lihtsustamist ja parandamist, et saada mitmekesisemaid tulevikku vaatavaid statistilisi andmeid, tõsta tootlikkust ja vähendada vastamiskoormust.

5.1.3. Piiratud ressursid ja prioriteetide seadmine

Viimastel aastatel on riiklikud statistikaasutused mitmes kontekstis teatanud vahendite nappusest, mis tekitab tõsist muret Euroopa statistikasüsteemi statistiliste nõuete täitmise pärast. Seetõttu saab prioriteetide seadmine tähtsamaks kui kunagi varem ja puudutab ühtmoodi nii olemasolevaid kui plaanitavaid statistilisi toiminguid.

5.2. Olemasoleva teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistika parandamine ja hindamine

Olemasolev statistika peab vastama usaldusväärsuse ja otstarbekohasuse nõudele. Tänu sellele, et täiel määral rakendatakse korrapärast vastavuse järelevalvet ja süstemaatiliselt kogutakse kvaliteediaruandeid, on olemasolevate (eelkõige teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni) andmekogude asjakohasus ja kvaliteet pideva kontrolli all. Nüüd on see veelgi tähtsam, sest Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalve toimub muuhulgas ka muutuvate teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooninäitajate alusel.

Seda toetab 2011. aastal toimuv korraline ülevaade, mille abil viiakse läbi keerukat hindamist laiemas mõttes, kus hinnatakse mitte ainult toodetud statistilisi andmeid, vaid ka nende tootmise protsessi ning suhtlust andmete esitajate ja kasutajatega.

Ülalmainitud keskkonnatingimuste valguses tegeletakse esmajärjekorras järgmiste teemadega.

• Teadus- ja arendustegevuse statistika. Selle raames tagatakse, et vajadusel mõõdavad või vähemalt hindavad alusandmeid kõik teadus- ja arendustegevusega tegelejad, olenemata sellest, kas need on varem teada, ja et kaetud on kõik majandussektorid ja allsektorid ning igas suuruses üksused, mis tähendab, et teataval ajahetkel on kaetud majanduse kogu teadus- ja arendustegevus (kulud ja töötajad). Selles kontekstis töötatakse välja näitajate põhikogum Euroopa teadusruumi järelevalveks. See võtab arvesse usaldusväärset statistilist metoodikat küsimustikele mittevastamise käsitlemiseks ning arendus- ja teadustegevuse mõõtmise probleemide lahendamiseks, eesmärgiga parandada rahvusvahelist ühtlustatust.

• Euroopa innovatsioonistatistika. Tegeleda tuleb innovatsiooni mõõtmise probleemidega innovatsiooni erinevates tähendustes. See katab eelkõige numbrilisi muutujaid, innovatsiooni kulusid ja käivet. Lisaks hinnatakse seda, kas katvuse laiendamine (kõigile äritegevustele, kogu majandusele) annaks piisavalt uut teavet, et seda õigustada, ja oleks metoodiliselt teostatav.

Euroopa statistika tulevikule mõeldes hinnatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni integreeritud küsimustiku kasutamise strateegiat ning antakse hinnang selle kohta, milline oleks mõju eelkõige andmete kvaliteedile ja võrreldavusele. Hinnangus püütakse arvesse võtta Euroopa statistikasüsteemi statistilist infrastruktuuri tervikuna.

• Doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu statistika. 2011. aastal viiakse läbi põhjalik hindamine, mis käsitleb 2006. ja 2009. aastal korraldatud doktorikraadiga teadlaste karjääri arengu andmete kogumist, et hinnata selle andmekogu tulevikuväljavaateid.

• Patendistatistika. Uuritakse haldusalaste andmeallikate mitmekesisemat kasutamist, eelkõige seoses muude olemasolevate allikatega, et lisanduks uut teavet ja uusi muutujaid. Täielikult võetakse kasutusse nimede ühtlustamise täiustatud metoodika.

Olemasolevat (ja ka uute töödega seotud) teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistikat täiustatakse tihedas koostöös OECD ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellega kooskõlastamist on juba tõhustatud. See hõlmab tegevust uute rahvusvaheliste metoodiliste juhendite väljatöötamise nimel.

5.3. Uued näitajad ja andmeallikad

Tulevikus palub kasutajaskond sageli uusi näitajaid ja uusi andmeallikaid. Olemasolevate andmeallikate kasutamisest kaugemale ulatuv arendustöö, mis hõlmab uusi näitajaid, andmeallikad ja isegi olemaolevate andmete edasisi jaotusi (kuna need võivad hõlmata suuremaid valimeid või metoodilist tööd), leiab aset alles pärast põhjalikku sõelumist ja analüüsi. See võib puudutada tööd tehnoloogiapatentidega või muude ühiskondlike küsimustega seotud intellektuaalomandiõiguseid käsitlevate andmetega. Samuti võetakse selles kontekstis kasutusele teostatavus- ja prooviuuringud.

5.4. Teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistatistikat reguleeriva õigusraamistiku ajakohastamine

Euroopa 2020. aasta strateegia vastuvõtmine ja selle erinevad juhtalgatused koos Euroopa teadusruumi järelevalvega nõuavad kokkulepet ELi kõiki tegevuspõhimõtteid hõlmava statistilise järelevalve raamistiku osas. On äärmiselt tähtis, et selleks otstarbeks kasutatavad näitajad põhinevad liikmesriikides korrapäraselt toodetud ja statistikat käsitlevates õigusaktides sätestatud statistikal ja muutujatel.

Seetõttu seab Eurostat eesmärgiks läbi vaadata määrused (EÜ) nr 753/2004 ja (EÜ) nr 1450/2004, et neid muuta, võttes eelkõige arvesse kõige uuemaid poliitika järelevalvega seonduvaid vajadusi. Nii saavutatakse tasakaal olemasoleva, uue ja vajadusel kasutusest kõrvaldatava statistika vahel ning uuritakse õigusaktide ja küsimustike integreerimise põhjendatust. Tähelepanu keskmesse jääb andmete asjakohasus ja kvaliteet. Erilise hoolega kaalutakse uusi õigusakte.

[1] ELT L 230, 16.9.2003, lk 1.

[2] KOM (2007) 801.

[3] CO EUR 9, CONCL 2.

[4] KOM (2010) 546. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit

[5] KOM (2010) 546.

[6] 2945. konkurentsivõime nõukogu istung, 29.5.2009.

[7] ELT L 118, 23.4.2004, lk 23.

[8] ELT L 267, 14.8.2004, lk 32.

[9] KOM (2005) 217

[10] KOM (2009) 404. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta : vaade järgmisele kümnendile.