52011DC0016

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 25.1.2011

KOM(2011) 16 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

ELi ühise siirdehindade foorumi töö 2009. aasta aprillist 2010. aasta juunini ja sellega seotud ettepanekud: 1. Suunised väikese lisandväärtusega kontsernisiseste teenuste kohta ning 2. Võimalikud lähenemisviisid ELi-välistele kolmepoolsetele juhtumitele

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

ELi ühise siirdehindade foorumi töö 2009. aasta aprillist 2010. aasta juunini ja sellega seotud ettepanekud: 1. Suunised väikese lisandväärtusega kontsernisiseste teenuste kohta ning 2. Võimalikud lähenemisviisid ELi-välistele kolmepoolsetele juhtumitele

1. Sissejuhatus

On üldteada, et üleilmastumise suurenemise tõttu tekitab hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele praktilisi probleeme maksustamise eesmärgil sidusettevõtjatevaheliste piiriüleste tehingute hinna määramine. ELi liikmesriikides kasutatakse selliste tehingute õige hinna määramisel lähenemisviisi, mis põhineb turuväärtuse põhimõttel[1]. Turuväärtuse põhimõtte kohaselt võrreldakse tingimusi, mida kohaldatakse sidusettevõtjate suhtes, tingimustega, mida oleks kohaldatud sõltumatute ettevõtjate suhtes.

Siiski on erinevusi selles, kuidas tõlgendavad ja kohaldavad turuväärtuse põhimõtet nii erinevad maksuhaldurid kui ka maksuhaldurid ja ettevõtjad. Sellega võib kaasneda ebakindlus, kulude suurenemine ja võimalik topeltmaksustamine või isegi maksustamata jätmine. Kõnealused probleemid mõjutavad negatiivselt siseturu nõuetekohast toimimist.

Olukorra lahendamiseks lõi komisjon 2002. aasta oktoobris ELi ühise siirdehindade foorumi[2]; selle eksperdirühma ülesanne on leida praktilised lahendused probleemidele, mis tekivad turuväärtuse põhimõtte kohaldamisel, eriti ELis.

Käesolevas teatises keskendutakse ELi ühise siirdehindade foorumi tööle 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta juunini ning tehakse järeldused kõnealuse eksperdirühma tulevase töö kohta.

2. Kokkuvõte ELi ühise siirdehindade foorumi tegevusest

Ajavahemikus aprill 2009 kuni juuni 2010 tuli ELi ühine siirdehindade foorum kokku neli korda. Arutelusid peeti kahel teemal. Esimene teema hõlmab kontsernisiseseid tehinguid ja teine hõlmab topeltmaksustamist käsitlevate vaidluste lahendamist, kui tehingusse on kaasatud ELi-väline sidusettevõtja (ELi-välised kolmepoolsed juhtumid). Mõlema teema kohta koostati aruanded. Ka teostati järelevalvet, mille eesmärk oli saada ülevaade ELi ühise siirdehindade foorumi varasemate algatuste rakendusastmest. Kõnealusel perioodil algatatud arutelud, mis ei ole veel lõpule jõudnud, hõlmavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega ning konkreetse kontsernisisese kokkuleppega ehk kulude jagamise kokkuleppega seotud küsimusi. ELi ühine siirdehindade foorum on hakanud ka kaaluma oma tulevast tööprogrammi.

2.1. ELi ühise siirdehindade foorumi järeldused väikese lisandväärtusega kontsernisiseste teenuste kohta

Hargmaiste ettevõtjate üleilmastumist iseloomustab kontsernisiseste teenuste mitmekesisus. Sellist liiki teenuste levimine tähendas, et turuväärtuse põhimõtte järgimise tagamiseks läks vaja üha rohkem ressursse. Samuti ilmes, et selliste teenustega seotud topeltmaksustamise juhtumid muutusid sagedasemaks.

Eelkõige oli probleemiks turuväärtuse põhimõtte järgimine teatavat liiki kontsernisiseste teenuste (järgnevalt liigitati need väikese lisandväärtusega kontsernisisesteks teenusteks) puhul. Probleem seisneb selles, et selliste väikese lisandväärtusega kontsernisiseste teenuste dokumenteerimiseks ja auditeerimiseks võib vaja minna liiga palju ressursse ning samuti esineb neid teenuseid käsitlevates kehtivates suunistes lünki. Eesmärgiks oli seega suurem tõhusus. ELi ühise siirdehindade foorumi aruandes, mis on esitatud I liites, lähtutakse kahesambalisest lähenemisviisist. Esiteks määratakse kontekstist lähtuvalt kindlaks, kui ulatuslik ja laiahaardeline peaks teatavate kontsernisiseste teenuste hindamine olema. Teiseks antakse aruandes konkreetsemaid juhtnööre, kuidas hinnangut võiks koostada. Sellise kombineeritud lähenemisviisi alusel koostati suunised väikese lisandväärtusega kontsernisiseste teenuste kohta.

Arvestades kontsernisiseste teenuste mitmekesisust, on aruandes esitatud mõned parameetrid, et teha kindlaks, millist liiki teeuste puhul oleks aruandes soovitatud lähenemisviisist kasu.

Aruandes on toodud välja teatavad aluspõhimõtted. Näiteks kõik asjakohased kulud on mahaarvatavad, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud; kvaliteetne ja asjakohane teave tuleb teha kättesaadavaks ning väikese lisandväärtusega kontsernisiseste teenuste läbivaatamine peaks olema paindlik.

Aruandes analüüsitakse üksikasjalikumalt, kuidas neid põhimõtteid tuleks kohaldada, ja antakse juhtnööre küsimustes, mis üldiselt tekitavad raskusi. Üldisi raskusi tekitavad näiteks kulukogumi analüüsimine; osaniku kulude kindlaksmääramine ning turuväärtuse põhimõttele vastava tasu ja dokumentatsiooni hindamine.

Kõnealuste suuniste kohaselt koostatud hinnangust võib kasu olla teistes seotud valdkondades. Sellisteks valdkondadeks on näiteks topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamine või karistuste kaalumine seoses siirdehindade dokumentatsiooniga.

Aruandes järeldatakse, et kavandatud suunised hõlbustavad teatavate kontsernisiseste teenuste hindamist. Märgiti, et mõnesid kavandatud elemente võidakse kohaldada ka teist liiki teenuste hindamisel. Leiti, et ELi ühise siirdehindade foorumi tulevaseks oluliseks tegevuseks võib olla suuniste rakendamise mõju jälgimine, kui liikmesriigid peaksid need suunised heaks kiitma.

2.2. ELi ühise siirdehindade foorumi järeldused ELi-väliste kolmepoolsete juhtumite kohta

Kolmepoolseid juhtumeid, mis hõlmavad ELi kahe eri liikmesriigi sidusettevõtjate vahelisi siirdehindade tehinguid, on eriti raske lahendada juhul, kui veel ühel ettevõtjal, kes asub kolmandas riigis, oli oluline mõju, mille tulemuseks oli turuväärtuse põhimõttele mittevastava hinna määramine.

Eristatakse kahte liiki kolmepoolseid juhtumeid. Ühed on need, kuhu on kaasatud üksnes ELi liikmesriikides asuvad sidusettevõtjad, ja teised on need, kuhu on kaasatud väljaspool ELi asuv sidusettevõtja. ELi ühine siirdehindade foorum on juba koostanud aruande viimast liiki kolmepoolsete juhtumite kohta ning see on lisatud vahekohtu konventsiooni tõhusaks rakendamiseks vajalikku läbivaadatud tegevusjuhendisse[3]. ELi ühise siirdehindade foorumi aruandes, mis on esitatud II liites, keskendutakse viimast liiki kolmepoolsetele juhtumitele, mida nimetatakse ELi-välisteks kolmepoolseteks juhtumiteks.

Aruandes määratletakse kõigepealt kolmepoolsete juhtumite liigid. Seejärel analüüsitakse selles mõnesid lähenemisviise ja pakutakse välja lähenemisviise, millest võiks topeltmaksustamist käsitlevate vaidluste lahendamisel kasu olla.

Võimalikud lähenemisviisid hõlmavad järgmist: maksulepingute võrgustiku täiustamine ja laiendamine; siirdehindade eelkokkulepete tulemuste tagasiulatuvus ja mitmepoolse kokkuleppega seotud teatavate protseduuride paindlik kohaldamine.

Käesolev aruanne on oluline kahel põhjusel. Esiteks antakse selles pragmaatilisi soovitusi praeguste probleemide lahendamiseks. Teiseks luuakse sellega tugev alus, millele edaspidised sellekohased arutelud saavad tugineda, arvestades tulevasi kogemusi.

2.3. Järelevalve

ELi ühine siirdehindade foorum jälgib ja juhib oma aruannete ellurakendamist.

Vahekohtu konventsiooni raames avatud juhtumite statistiline aruanne näitas, et ikka veel on pooleli palju juhtumeid. Viivituste põhjuste kindlakstegemisel oleks kasu üksikasjalikumatest andmetest ja seepärast vaadatakse aruande vorm läbi.

Selleks et mõõta ELis asuvate sidusettevõtjate siirdehindade dokumenteerimist käsitleva tegevusjuhendi rakendamise mõju, tehti spetsiaalne uurimus. ELi ühine siirdehindade foorum märkis, et tegevusjuhendi vastuvõtmist tunnistatakse kui standardit või võrdlusalust. See on nii hoolimata sellest, et hargmaised ettevõtjad ei kasuta tegevusjuhendit ametlikult, vaid selle kasutamine on nende jaoks vabatahtlik.

Tegevusjuhendi väljapakutud muudatused hõlmasid ühise keele kasutamist aruannete koostamisel ja üleeuroopaliste võrdusandmete suuremat aktsepteerimist hindade hindamisel.

Üldine järeldus oli siiski, et tegevusjuhend tuleks alles siis läbi vaadata, kui selle kasutamisel on saadud rohkem kogemusi. Tegevusjuhendi 2006. aastal vastuvõtmise järel kulus teatav aeg, enne kui see hakkas audititele mõju avaldama. ELi ühine siirdehindade foorum otsustas kaaluda seda küsimust uuesti kahe või kolme aasta pärast, mil koostatakse teine järelevalvearuanne.

2.4. Praegune ja tulevane tööprogramm

ELi ühise siirdehindade foorumi praeguse mandaadi aluseks olev tööprogramm kinnitati 2007. aasta septembris. Lepiti kokku, et analüüsitakse viit teemat. Tööprogrammi esimene punkt – järelevalve – on pooleli. Punkti kaks (vahekohtu konventsiooni täiustamine) ja punkti kolm (muud kontsernisisesed teenused) käsitleti kahes lõpuleviidud aruandes. Hiljuti alustati tööd punktidega neli (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ja viis (kulude jagamise kokkulepped) ning see töö peaks lõpule jõudma 2011. aastal.

Lisaks programmi heakskiidetud punktidele oli ette nähtud kaks varupunkti: alternatiivne vaidluste lahendamise kord ja riskihindamine. Komisjoni teatises vahekohtu konventsiooni tõhusa rakendamise kohta[4] märgiti, et täiendavalt tuleb arutada kahte küsimust: vahekohtu konventsiooni toimimiseks sõltumatu alalise sekretariaadi loomine ning vahekohtu konventsiooni ja OECD maksustamisalase mudellepingu artikli 25 lõike 5 vastastikmõju. Neid küsimusi käsitletakse tulevikus.

ELi ühine siirdehindade foorum on määratlenud veel kolm teemat, mida võidakse kaaluda tööprogrammi tulevaste punktidena. Need teemad on: OECD maksustamisalase mudellepingu artikli 7 hiljutise läbivaatamise mõju, kompensatoorsed korrigeerimised ja teisesed korrigeerimised.

Peale selle korraldas komisjon 2010. aasta mais ja juunis avaliku arutelu teemal „Topeltmaksustamise vältimise lepingud ja siseturg: faktilised näited topeltmaksustamise juhtumitest”. Vastuste esialgne läbivaatamine osutas, et siirdehinnad on topeltmaksustamise puhul jätkuvalt oluline küsimus. Vastuseid analüüsitakse põhjalikumalt ja võib-olla saab ELi ühine siirdehindade foorum aidata tõstatatud küsimusi lahendada.

3. Komisjoni järeldused

Komisjon leiab jätkuvalt, et ELi ühine siirdehindade foorum on kasulik eksperdirühm, kes aitab lahendada siirdehindade määramisega seotud küsimusi ja leida siirdehindadega seotud eri probleemidele pragmaatilisi lahendusi.

Eelkõige märgib komisjon, et väikese lisandväärtusega kontsernisiseseid teenuseid käsitlevas aruandes keskendutakse teemale, mis komisjoni arvates oli ELi siirdehindade foorumi loomisel põhiülesanne, nimelt saavutada siirdehindu käsitlevate eeskirjade ühtlasem kohaldamine ELis.

Komisjon toetab täielikult ELi siirdehindade foorumi järeldusi ja soovitusi, mis hõlmavad väikese lisandväärtusega kontsernisiseseid teenuseid ja mis sisalduvad lisatud suunistes. Komisjon leiab eelkõige, et suunised on heaks tegevuskavaks, mille alusel on otstarbekas hinnata määratletud teenuste liike.

Komisjon kutsub nõukogu üles heaks kiitma kavandatud suunised väikese lisandväärtusega kontsernisiseste teenuste kohta ja kutsub liikmesriike üles kiiresti rakendama suunistes sisalduvaid soovitusi siseriiklikus õiguses või halduseeskirjades.

Komisjon toetab ka täielikult ELi ühise siirdehindade foorumi järeldusi ja soovitusi ELi-väliste kolmepoolsete juhtumite kohta. Seoses sellega on komisjonil hea meel, et ELi ühine siirdehindade foorum käsitles ja analüüsis nende päevakajaliste küsimuste arengut. Komisjon arvab, et aruandes väljapakutud lähenemisviiside ja menetluslike kaalutluste võimalik kasutamine aitab lahendada ELi-väliseid kolmepoolseid juhtumeid.

Komisjon kutsub nõukogu üles heaks kiitma ELi-väliseid kolmepoolseid juhtumeid käsitlev aruanne ning ta kutsub liikmesriike üles rakendama siseriiklikus õiguses tavasid, mis on kooskõlas aruandes esitatud lähenemisviiside ja halduseeskirjadega.

Liikmesriike kutsutakse üles teavitama komisjoni igal aastal meetmetest, mida nad on lisaks kõnealustele suunistele võtnud, ja kirjeldama nende praktilist toimimist. Nende aruannete alusel vaatab komisjon suunised korrapäraselt läbi.

Seoses sellega võtab komisjon järelevalve tulemused teadmiseks ja jääb ootama, milliseid tulemusi annab ELi ühise siirdehindade foorumi praeguse tööprogrammi nende punktide elluviimine, mis hõlmavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning kulude jagamise kokkuleppeid.

Ka leiab komisjon, et ELi ühise siirdehindade foorumi praegust mandaati, mis lõppeb 2011. aasta märtsis, tuleks pikendada.

I liideSUUNISED VÄIKESE LISANDVÄÄRTUSEGA KONTSERNISISESTE TEENUSTE KOHTA

I. Sissejuhatus

1. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) dokumendi „Juhised siirdehindade turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele” (OECD suunised) VII peatükis käsitletakse „erikaalutlusi, mis kerkivad esile, püüdes siirdehinna määramisest lähtuvalt välja selgitada, kas vastavaid teenuseid on üks hargmaiste ettevõtjate kontserni liige teisele osutanud, ning kui see nii on, siis püütakse määrata nende teenuste turuväärtus”. Üldiselt analüüsitakse selles peatükis seejärel seda, kas teenus üldse osutati ning milline peaks maksustamise eesmärgil sellise teenuse kontsernisisene tasu olema vastavalt turuväärtuse põhimõttele.

2. OECD suunistes tunnistatakse võimalike osutatavate teenuste mitmekesisust ja ka selliste teenuste osutamisest reaalselt või eeldatavasti saadavat erinevat kasu. ELi ühise siirdehindade foorumi arvates on mõttekas täiustada OECD suunistes osutatud teenuste loetelu. Lisas 1 on esitatud loetelu levinud kontsernisisestest teenustest, mis võivad, aga ei pruugi olla käesoleva dokumendi reguleerimisalas.

3. ELi ühine siirdehindade foorum on kindlaks teinud teatavad küsimused, mis on suuniste kohaldamisel tähtsad iga kontrollija (siin tähendab kontrollija kas maksumaksjat või maksuhaldurit, kes teostab kontrolli) jaoks seoses kontsernisiseste teenustega. Sellised teemad hõlmavad järgmist: üleilmastumise suurenemine ja sellega seotud teenuste keskne osutamine; suurenenud nõudlus ressursside järele; võimalus, et ükski maksuhaldur ei tunnista kulusid omaks; ning teadmine, et teatud liiki teenuste osutamise puhul on risk võrreldes muude teenustega väiksem, kuigi tundub, et see ei ole mõjutanud seda, kuidas kontrollija OECD suuniseid praktikas kohaldab.

4. Käesolevas dokumendis käsitletakse seda, kuidas neid probleeme saaks kõige paremini lahendada. Selle dokumendi eesmärk ei ole piirata maksuhaldurite õigust viia läbi audit ega hargmaiste ettevõtjate õigust esitada faktidele ja asjaoludele tuginedes vastuväiteid seoses nende konkreetse olukorraga, et toetada teatava teenuse lisamist või väljajätmist. Siiski eeldatakse, et käesoleva dokumendi reguleerimisalasse jäävate kontsernisiseste teenuste puhul on täielikke auditeid vaja vähem teha.

II. Ülevaade

5. Käesoleva dokumendi aluseks on eeldus, et hargmaised ettevõtjad ja maksuhaldurid tegutsevad heas usus ja et kontsernisiseste teenuste suhtes kohaldatavaid OECD põhimõtteid toetatakse selgelt. Seega on käesoleva dokumendi rõhuasetus sellel, kuidas kontrollija saab kõige otstarbekamalt ja tõhusamalt kindlaks teha, et teatavate kontsernisiseste teenuste osutamisel on turuväärtuse põhimõtet kohaldatud.

6. On oluline, et käesolevas dokumendis kavandatud ettepanekuid kohaldataks kumulatiivselt, sest teatavad küsimused võivad olla asjakohased protsessi alguses ja hiljem, kui teatud teave on esitatud, võib neile saada rahuldava vastuse. Näiteks võib seoses teatud teenuse osutamisega tekkida õiguslikke küsimusi, millele siis leitakse vastus kirjelduses esitatud teabe abil. (Vt VI jagu)

7. Käesolevas dokumendis esitatud lähenemisviisi põhielemendid või põhimõtted on järgmised:

i) kõik kulud on jaotatavad, kuid siseriikliku õiguse kohaselt ei pruugi nende kulude täielik mahaarvamine lubatud olla;

ii) mis tahes kontrolli kokkulepitud lähtepunk tugineb teatavate oluliste eelduste olemasolule;

iii) esitatakse kokkuvõtlik ja asjakohane teave, et tekiks arusaam, mis liiki teenust osutatakse ning millise struktuuri kaudu neid teenuseid osutatakse.

iv) paindlikkus otsustamisel, kui ulatuslik ja põhjalik kontroll peab olema, et hinnata teenuste osutamist turuväärtuse põhimõtte alusel.

III. Käesoleva dokumendi reguleerimisala

8. Käesoleva dokumendi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste täielikku määratlust ei ole võimalik ega soovitav esitada. See on tingitud kontsernisiseste teenuste mitmekesisusest ning sellest, et teenustel võib teatud äritegevuse kontekstis olla erinev äriline mõju. Peale selle vähendaks lõpliku määratluse andmine paindlikkust käesolevas dokumendis esitatud ettepanekute kohaldamisel.

9. Siiski on võimalik esitada käsitletavate kontsernisiseste teenuste teatud parameetrid, osutades hõlmatavate või väljajäetavate teenuste üldisele iseloomule ning struktuurile, mille kaudu teenuseid jaotatakse ja nende tasu määratakse.

10. Kuigi käesoleva dokumendi teatud elemente saaks edukalt kohaldada kõigi kontsernisiseste teenuste suhtes, on need suunatud konkreetsemalt pigem teatud liiki teenustele.

11. Käesolevas dokumendis keskendutakse sellist liiki teenustele, mida on kirjeldatud kui liimi, mis hoiab korporatiivset struktuuri koos ja toetab selle põhifunktsioone, või kui haldusteenuseid, mis on teenuse saaja äritegevuse seisukohast teisejärgulised ning on üldiselt kättesaadavad või hõlpsasti soetatavad. Nende teenuste kõige iseloomulikum joon on see, et nad on vajalikud, kuid rutiinsed ega aita luua teenuste osutajale ega saajale suurt lisandväärtust. Käesoleva dokumendi reguleerimisalas tehakse vahet teenustel, millel on küll väike lisandväärtus, kuid mis võivad siiski anda suurt käivet ja mida võib selle lähenemisviisiga hõlmata, ning teenustel, millel on suur lisandväärtus, kuid mis ei pruugi anda suurt käivet ja mis ei ole käesoleva dokumendi reguleerimisalaga hõlmatud.

12. Käesolevas dokumendis ei keskenduta otsese tasumise teenustele, kuna sel juhul on konkreetsed asjaolud üldiselt ilmsed. Samuti ei keskenduta käesolevas dokumendis teenustele, mis on olemuselt suure lisandväärtusega. Suure lisandväärtuse tähendus sõltub teenusest, teenuse osutajast ja teenuse saajast. Käesolevas dokumendis osutatud lähenemisviisist oleks kontrollijale kasu siiski üksnes erandjuhul seoses innovatiivse teadus- ja arendustegevuse, intellektuaalomandi, finantsülekannete või muude oluliste äritegevust soodustavate teenustega. Sarnaselt ei kuulu kavandatavate parameetrite hulka tegevused, mis oma olemuselt on väga tulusad ja seotud riskide võtmisega. Käesolevas dokumendis ei käsitleta konkreetselt kulude jagamise kokkuleppeid.

13. Ka on oluline märkida, et eristatakse vahetut tasustamist ja realiseerimist ning keerulisemaid kokkuleppeid. Käesolevas dokumendis ei arvata, et üks keskselt osutatav väikese lisandväärtusega teenus, mille tasu jagatakse mitme sidusettevõtja vahel selge jaotusmeetodi abil, tekitaks probleeme. Seepärast keskendutakse käesolevas dokumendis mitmetele sellistele väikese lisandväärtusega teenustele, mida osutatakse tihti ühe lepingu alusel ning mis üldiselt hõlmavad kulukogumit ja jaotusmeetodeid.

IV. Auditid ja keskselt osutatavad kontsernisisesed teenused

14. On täielikult mõistetav, et kontrollija tahab olla kindel, et teenuste osutamine on kooskõlas OECD põhimõtetega, et võetakse arvesse kõik asjakohased kulud, mitteasjakohased kulud jäetakse välja ning kohaldatakse turuväärtuse põhimõtet. Seda saab tagada erinevalt, sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest ja sellest, millist lähenemisviisi maksuhaldur siirdehindade auditite puhul kasutab.

15. Selliste probleemide lahendamiseks pakutakse käesolevas dokumendis välja alternatiivseid lähenemisviise, mis võimaldavad piisaval määral tagada, et turuväärtuse põhimõtet on kohaldatud. Otsitakse tasakaalu olemasolevate ressursside, nõuete täitmisega kaasneva halduskoormuse ja korrigeerimise võimaliku määra vahel.

16. On selge, et täielik audit vastab iga kontrollija vajadustele, kuid käesolevas dokumendis arendatava lähenemisviisi eesmärk on saavutada sama tulemus otstarbekamalt enamikul sellistel juhtudel, mis tulevad käesoleva dokumendi reguleerimisalas sageli esile.

17. Täieliku auditi teiseks äärmuseks on lähenemisviis, mille kohaselt mõned maksuhaldurid on hakanud tihendama suhteid hargmaiste ettevõtjatega. Soovitav tulemus on saada üksteise vaatepunktidest paremini aru ja suurendada usaldust. Seda on võimalik saavutada maksuhaldurite ja hargmaiste ettevõtjate vahelise avatud ja pideva dialoogiga, mis ei põhine audititel. Näiteks keskselt osutatavate kontsernisiseste teenuste kontekstis võib maksuhaldur (auditiväliselt) paluda hargmaisel ettevõtjal selgitada, kuidas tema süsteem toimib. Hargmaine ettevõtja astub maksuhalduriga avatud dialoogi, et selgitada põhjalikult oma süsteemi ja anda vajadusel teavet. Ka on soovitav korraldada korrapäraseid kohtumisi, et ajakohastada teavet. Selle tulemusel võib maksuhaldur leida, et hargmaise ettevõtja äri teatavad aspektid vastavad nõuetele ja nendega kaasnev risk on väike. Kui seejärel leitakse, et auditi tegemine on asjakohane, saab muret tekitavaid küsimusi paremini analüüsida. Sõltuvalt maksuhalduri ja hargmaise ettevõtja vahelise suhte usalduslikkusest ei pruugita teatavaid fundamentaalseid küsimusi (nt, kas teenus ka tegelikult osutati) kontrollida muul moel kui kinnituse saamisega.

18. Arvestades, et eespool esitatud lähenemisviis ei ole veel kogu Euroopas levinud ja et täieliku auditi kasutamine ei paranda praegust olukorda, soovitatakse järgida järgmiseid suunised, kui keskselt osutatavaid kontsernisiseseid teenuseid tuleb täpsemalt kontrollida.

V. Olulised eeldused

19. Need on järgmised:

20. asjaomased teenused on väikese riskiga ja väikese lisandväärtusega äritehingud;

21. teenuse osutaja vastab OECD turuväärtuse standardile, eelkõige asjaomased teenused osutatakse ka tegelikkuses ja nende saaja jaoks tähendab see majanduslikku- või kaubanduslikku väärtust;

22. hargmaine ettevõtja on kehtestanud juhtimissüsteemi ja auditeerimismenetluse ning mis tahes osutatavad teenused on juhtimissüsteemiga hõlmatud;

23. kvaliteetne teave esitatakse taotluse korral.

24. Tunnistatakse, et mõnda või kõiki neid olulisi eeldusi võidakse protsessi käigus kontrollida.

VI. Kirjeldus

25. Kontrollija võib sõltuvalt juhtumi faktidest ja asjaoludest, kogemustest ja asjaomase hargmaise ettevõtja tundmisest kasutada eri lähenemisviise, kui ta taotleb piisavat kinnitavat teavet selle kohta, et teenus osutati kooskõlas turuväärtuse põhimõttega. Teadliku otsuse tegemisel on oluline juurdepääs piisavale ja kvaliteetsele teabele. Käesolevas dokumendis leitakse, et kirjelduse esitamine aitaks suures osas täita teabenõuet.

26. Arvestades et tegemist on rutiinsete ja väikese lisandväärtusega teenustega, peaks kirjeldus tagama kontrollijale piisava usalduse, et teenuse osutaja seisukohast on teenus osutatud ja et teenuse saaja seisukohast on teenusel majanduslik või kaubanduslik väärtus ning et teenuse saaja oleks selle tegevuse eest maksnud või selle ise sooritanud, kui ta oleks sõltumatu ettevõtja. Seepärast ei peaks teenuse osutamise küsimus olema pidev küsimus.

27. Kirjelduse täpne sisu ja ulatus võib erineda, kuid kavandatakse, et põhjalik kirjeldus on üsna tagasihoidlik dokument. Eriti oluline on säilitada tasakaal taotletava teabe, asjaomaste teenuste väikese riskiastme ja nõuete täitmisega kaasneva võimaliku halduskoormuse vahel. Vastavalt vajadusele käsitletakse muu hulgas järgmisi teemasid.

28. Seoses usaldatavuskontrolliga, mille käigus teenuste osutamist vaadatakse laiemas kontekstis, võidakse taotleda mõnesid ligikaudseid suhtarve (nt kontsernisiseste teenuste kulud võrreldes üldiste tegevuskuludega või kontsernisiseste teenuste osutamisest saadava käibe suurus võrreldes kogukäibega). Iga suhtarvu tuleb tõlgendada lähtuvalt sidusettevõtja tegevuse iseloomust.

29. Teenuse osutamise selgitamine hargmaise ettevõtja üldise tegevuse kontekstis, et tekiks arusaam, mis kasu on sellest teenusest teenuse osutajale ja teenuse saajale. Näiteks võib mastaabisäästu tõttu tütarettevõtja jaoks olla mõttekam, et palgaarvestust tehakse või personaliteenuseid osutatakse keskselt. Majanduslikult võib olla mõttekam, et IT-teenustele antakse taotluse korral juurdepääs.

30. Hargmaise ettevõtja üldise siirdehindade poliitika ja tegelikult keskselt osutatavate teenuste tasakaalustamine.

31. Osutatud teenuste liigi ja teenuste saaja nimetamine.

32. Üksikasjad selle kohta, milline on teenuste saaja kasu või eeldatav kasu. Teatavatest teenustest saadav kasu on ilmne (nt palgaarvestus). Teiste selliste teenuste puhul, millest saadav kasu ei ole nii ilmne, võib olla vaja lisaselgitust. Näiteks milline on konkreetse tütarettevõtja kasu ülemaailmse reklaamteenuse osutamisest?

33. Teenuste osutamiseks kasutatava struktuuri selgitus. Võib olla üks keskne teenuseid osutav üksus või eri tütarettevõtjad võivad osutada konkreetseid teenuseid kontsernisiseselt. Võidakse kasutada kahe süsteemi segavormi ja seega on vaja saada aru nende süsteemide vastastikmõjust.

34. Kontserni standardite kirjeldus, mis hõlmab auditi tegemiseks kasutatavat lähenemisviisi ja selle kohaldamist teenuste suhtes. Näiteks, millised on kulukogumiga hõlmatud otsesed ja kaudsed kulud? Kuidas tagatakse, et teatava teenuse puhul kohaldatakse jaotusmeetodit järjepidevalt? Kuidas tagatakse, et teenuseid ei dubleerita?

35. Kulukogumi ülesehituse kirjeldus.

36. Jaotusmeetodi(te) kirjeldus.

37. Kohaldatava kasumimäära põhjendus lähtuvalt turuväärtusest või vastupidi põhjendus, miks kasumimäära ei kohaldata.

38. Teenuste arvestamist käsitlevad andmed, mis hõlmavad arvete väljastamise süsteemi, väärtuspäevi, maksemeetodeid ja eelarve võrreldes mis tahes tegelike korrigeerimistega.

39. Selgitus, kuidas ühinemised või ülevõtmised on hõlmatud teenuste osutamise süsteemiga.

40. Selgitus, kuidas uued teenused on süsteemiga hõlmatud ja kuidas teenuse kajastamine lõpetatakse.

41. Kuidas käsitatakse nõudeteenuseid?

42. Kuidas hallatakse ja uuendatakse teenuste osutamise süsteemi?

43. Milliseid dokumente on võimalik esitada?

44. Eespool esitatud teavet võib esitada mitmel moel. Näiteks võib seda esitada kirjaliku kirjeldusena. Teatavat teavet võib vajaduse korral esitada suuliselt. Võib juhtuda, et kirjalike lepingute analüüsimine annab kõige parema üldise ülevaate, olles samas kirjelduses esitatava teabe aluseks. Kehtivad kõik lähenemisviisid või mõne lähenemisviisi kombinatsioon. Oluline on see, et tekiks arusaam, kuidas mis tahes teenuste osutamise süsteem toimib.

45. Pärast kirjelduse saamist kaalutakse järgmises etapis, millist üksikasjalikumat teavet on vaja ja kuidas seda tuleks esitada.

VII. KONKREETSED VALDKONNAD

46. Kirjelduses esitatakse üldine taust ja see sisaldab ka üksikasjalikku teavet. Mõned valdkonnad on teistest olulisemad põhjendatud otsuse tegemisel ja seepärast antakse järgmised täiendavad juhtnöörid.

VII.1. Kas teenus osutati?

47. Otsustav on see, et kontrollija on veendunud, et teenuse osutaja seisukohast teenus ka tegelikult osutati ja et teenuse saaja seisukohast annab teenus majanduslikku või kaubanduslikku väärtust ja aitab parandada ärilist positsiooni ning et teenuse saaja oleks selle tegevuse eest maksnud või teenuse ise osutanud.

48. Alati ei ole võimalik vaieldamatult tõendada, kuidas teatud sidusettevõtja saab teatavast teenusest kasu. Olemasolevaid tõendeid tuleks mõistlikul viisil tõlgendada ja hargmaine ettevõtja peaks vajaduse korral argumente esitama. Tuleks meeles pidada, et kõik kulud on jaotatavad ning kui teenuse kulu ei saa jaotada teatud sidusettevõtjale, tuleb see jaotada teisele ettevõtjale vastavalt siseriiklikule õigusele, mille kohaselt ei pruugi sellised kulud olla täielikult mahaarvatavad.

49. Nagu eespool mainiti, erineb iga juhtumi puhul see, millist kindlust kontrollijal on vaja, et teha kindlaks, kas teenus osutati kooskõlas turuväärtuse põhimõttega. Arvestades et tegemist on rutiinsete, levinud ja väikese lisandväärtusega teenustega ning et esitatakse täiendav kirjeldav selgitus, ei peaks suunistes käsitlevat liiki teenuste osutamise kontrollimine olema vaidlusküsimus.

VII.2. Kulukogumid

50. Üldine muret tegev valdkond on kulukogumi kvantitatiivne ja kvalitatiivne ülesehitus.

51. Igal kontrollijal on juhtumi asjaoludest sõltuvalt vaja teatavat kindlust, et kõik asjakohased kulud on kulukogumiga hõlmatud ja et mitteasjakohased kulud on sellest välja jäetud. Enne kasumimäära kohaldamise ja kulude jaotamise küsimuse tõstatamist on vaja tagada, et osanike kulud ja otse tasutavate teenuste kulud on välja jäetud (nt kogukulud, miinus osanike kulud, miinus otse tasustavate teenuste kulud annavad jaotatava kulu). Ka on oluline, et tekiks arusaam, millist liiki kulud kulukogumisse alles jäävad. Need võivad olla otsesed ja kaudsed kulud, samuti ettevõtja asjakohased tegevuskulud üldiselt (nt järelevalve-, üld- ja halduskulud), kui neid ei ole veel kulukategooriates arvestatud.

52. Suuniste selles osas esitatakse kulukogumi kontrollimiseks soovitavad lähenemisviisid, mis erinevad põhjalikkuse poolest. Seejärel kaalutakse üksikasjalikumalt kulukogumi kontrollimisega seotud teatavaid konkreetseid aspekte.

53. Lähenemisviisid keskenduvad sellele, kuidas saavutada tasakaal piisava kindluse ja vajaliku põhjalikkuse vahel. Iga kirjeldatud lähenemisviisi võib kasutada üksikult või koos teiste lähenemisviisidega ning muidugi võib kulukogumi ülesehituse suhtes kokkuleppele jõudmiseks kasutada ka muid samuti kehtivaid lähenemisviise.

54. Kontrollija võib otsustada hinnata raamatupidamis- ja auditeerimissüsteemide terviklikkust, et anda kulukogumile põhjalik hinnang. Selline lähenemisviis eeldab head arusaama hargmaise ettevõtja süsteemidest, mida ta kasutab kulukogumi terviklikkuse kontrollimiseks. On vaja selgitada auditikriteeriume, selliste kriteeriumide kohaldamise standardeid ja kasumimäärade tausta ning kohaldatavaid jaotusmeetodeid. Selline lähenemisviis on selgelt seotud hargmaiseid ettevõtjaid hõlmava dialoogiga, mida kirjeldati eespool.

55. Mõni teine kontrollija võib vajaliku kindluse saamiseks otsustada kulusid täiendavalt selektiivselt/juhuslikult kontrollida. See lähenemisviis on esimese edasiarendus selles mõttes, et siiski on vaja saada üldist arusaama kulukogumi loomisest, kuid leitakse, et teatav täiendav piiratud uurimine on vajalik.

56. Kontrollija võib ka pidada vajalikuks nõuda üksikasjalikumat teavet kui see, mis on ette nähtud eespool kirjeldatud kahe lähenemisviisiga. Sel juhul on vaja esitada üksikasjalikum teave selle kohta, kuidas kulukogumit hallatakse. Samas oleks käesoleva dokumendi kontekstis erandlik teha kulukogumi täielik audit. Lisaks üldisele selgitusele võidakse siiski teatud asjakohastes valdkondades taotleda rohkem teavet.

57. Sõltuvalt sellest, milline eespool esitatud lähenemisviisidest sobib kõige paremini juhtumi faktide ja asjaoludega, võidakse taotleda järgmist kulukogumiga seotud teavet, kui see juba ei sisaldu kirjelduses:

58. äriühingu/kontserni auditistandard, mida kohaldatakse kulukogumi suhtes, st olulisuse lävi; tõendamisnõue;

59. selgitus, millist kuluarvestuse meetodit kasutatakse kulukogumis otseste ja kaudsete kulude jaotamiseks. Kirjeldus, kuidas kuludega ümber käiakse, kui on mitu teenuse osutamise keskust;

60. põhjus, miks osanike kuludena määratletud kulud jäeti kulukogumist välja. Terviklikkuse tagamiseks võidakse esitada selliste kulude eraldi analüüs;

61. kulukogumi rubriikide (nt IT, raamatupidamine, personaliteenused) kirjeldus ja analüüs;

62. kohaldatava kasumimäära päritolu ja kasumimäärata jaotatavate kulude kindlakstegemine;

63. jaotatud kulude kirjeldus ja analüüs. Üksikasjalikud andmed on eriti olulised, kui ülemaailmsete teenuste kulud jaotatakse üksikutele sidusettevõtjatele;

64. kulukogumi kogukulude ja jaotatud kogukulude tasakaalustamine tagamaks, et jaotatud kulud ei ole kogukuludest suuremad.

VII.3. Arvete esitamine

65. Mis tahes kulukogumi kriitilise analüüsi puhul lähtutakse ka õiguspärastest ootustest.

66. Tihti ei ole kontsernisiseselt jaotatud otseste või kaudsete kulude puhul olemas arveid. Sellisel juhul on vaja selgitada, kuidas jaotatud kulud saadi. Absoluutarvude puudumisel on vaja hinnata, kas teatud kulu on asjakohane hõlmata kulukogumiga ja kas kulumäär kajastab kantud kulusid õiglaselt.

67. Arvete olemasolu korral kajastavad lõplikud koondarved sageli kombinatsiooni kontsernivälise kolmanda osapoole kuludest ja kontsernisisestest kuludest. Lõppkulu esitatakse korrektselt ühel lõplikul arvel, kuigi see arve kajastab varem arvetel esitatud kulusid, mida on kandnud mitu üksust, kes on andnud panuse lõppteenuse osutamisse. Näiteks võib sidusettevõtja A rutiinse IT-toe pakkumisel allhankida sidusettevõtjalt B kõnealuse toe teatavaid elemente. Sidusettevõtja B võib omakorda teha allhanke sõltumatult ettevõtjalt C. Arve, mille esitas sidusettevõtja B, asub sidusettevõtja A kulukogumis. Sellise stsenaariumi puhul on mõistlik eeldada, et nõutakse jälgitava päritoluga arvet, kuid ei ole mõistlik eeldada, et nõutakse sidusettevõtjalt B sidusettevõtjale C ja sealt edasi esitatud arve koostisoasade lõplik jaotus. See on eeskätt selle pärast, et ühelt sõltumatult ettevõtjalt teisele esitatud arvel ei näidata tavaliselt selle arve algsete osade jaotust (või seda ei ole võimalik näidata).

VII.4. Osaniku kulud

68. Siseriiklikus õiguses, haldusmenetluses ja kohtupraktikas ei ole esitatud palju määratlusi ega antud muud teavet selle kohta, milline tegevus hõlmab osaniku kulusid.

69. OECD suunistes osutatakse teatavale tegevusele, mida käsitatakse osaniku tegevusena. Lisas 2 on esitatud mittetäielik nimekiri OECD nimetatud kuluelementidest ja täiendavatest teenustest, mille ELi ühine siirdehindade foorum on läbi vaadanud ja mida ta on tunnistanud kui tegevust, mida sageli liigitatakse osaniku kulusid hõlmava tegevusena. See liigitus sõltub alati konkreetsetest faktidest ja asjaoludest.

70. Siiski on olemas võrdlusalusel põhinev test, mida võib kasutada, et otsustada, kas teatav kulu on ka tegelikult osaniku kulu.

71. Järgnevas väljavõttes OECD suuniste lõikest 7.9 on esitatud selge arusaam sellest küsimusest: „Kitsamas mõistes võib selliste juhtumite puhul seesugust kontsernisisest teenust osutada kontserni teistele liikmetele ka sel juhul, kui need ei vaja seda teenust (ning poleks nõus selle eest tasuma, kui tegu oleks mitteseotud iseseisvate ettevõtjatega). See tegevus oleks selline, mida kontserni liige (tavaliselt emaettevõtja või regionaalne valdusettevõte) teostab lähtudes peaasjalikult oma osaniku huvidest ühes või mitmes kontserni liikmes. Seesuguse tegevuse puhul poleks teenuste saaja käest tasu küsimine õigustatud”.

72. Kui teatud tegevusega mitte ainult ei täideta osaniku kohustusi, vaid sellega ka luuakse täiendavat kasu, nõuab see otsustamist. Tütarettevõtja juhatuse liige võib täita kohustusi, mis on seotud kõnealuse tütarettevõtja osaniku huvidega teistes kontserni liikmetes. Tavaliselt liigitatakse sellist tegevust osaniku kulusid hõlmavaks tegevuseks. Kui osaniku kulu on kindlaks tehtud, ei ole sobiv tasu võtta kas otse või kulukogumi kaudu.

73. Kuid algselt osaniku huve teenivate kohustuste täitmisel võib juhtimisorgani liige selliseid kohustusi täita nii, et osutatakse lisateenus ja saadav kasu ületab emaettevõtja osaniku huvidest saadavat kasu.

74. Sel juhul tuleb küsida, kas lisateenus osutati ka tegelikult. Sellele küsimusele vastamisel tuleb kaaluda järgmist. Kas kogu kontsern saab kasu? Või saab kasu teatav tütarettevõtja? Kuidas kulud jaotada ja kohaldada turuväärtuse põhimõtet korrektselt? Vastus peitub kulude jaotamisel osaliselt emaettevõtjale ja osaliselt tütarettevõtjatele. Kulude selline jaotamine sõltub tööstusharust ning ettevõtja ja osutatud teenuse liigist, mis tähendab, et üksikjuhtumil põhinev lähenemisviis on ainuke sobiv lähenemisviis.

VII.5. Jaotusmeetodid

75. Eriti asjakohased on OECD suunistes esitatud järgmised kaks märkust jaotusmeetodite kohta.

„Iga kaudse tasustamine meetod peab olema tundlik üksikjuhtumi kaubanduslike täiendite suhtes (näiteks on teatud tingimustel õigustatud jaotusvõtme rakendamine), sisaldama manipulatsioonivastaseid meetmeid ja järgima kehtivaid raamatupidamispõhimõtteid, ning suutma näidata teenustasusid või kulude paigutust, mis on samaulatuslikud teenuse tarbijale osaks saanud tegelike või põhjendatud arvatavate tuludega” (OECD 7.23).

„Et valitud kulude paigutusmeetmed vastaksid turuväärtuse põhimõttele, siis peavad nad andma sellise tulemuse, mida võrreldavad mitteseotud ettevõtted oleksid nõus aktsepteerima” (OECD 7.24).

76. Iseenesestmõistetava jaotusmeetodi kasutamine üheainsa teenuse osutamise puhul (nt töötajate arvu põhjal jaotatav palgaarvestus) ei peaks tekitama kontrollijale liigseid probleeme.

77. Kui ühe lepingu alusel osutatakse rohkem kui ühte teenust, võib olla vaja kasutada mitut erinevat jaotusmeetodit. Jaotusmeetodi valimisel kasutatakse konkreetsetest asjaoludest sõltuvalt erinevat loogikat. Siiski oleks see vastuoluline, kui sama teenuse saajate suhtes kohaldataks erinevat jaotusmeetodit.

78. Kriteeriumiks on see, et iga jaotusmeetod võib olla õigustatud ja seda kohaldatakse järjepidevalt (ning vaadatakse läbi korrapäraselt). On vaja luua tasakaal jaotusmeetodi täpsuse ja kaasneva halduskoormuse vahel, kui tungivalt soovitakse kasutada meetodit, millest saadav kasu on üksnes veidi suurem kui kasu, mis saadakse hõlpsamini kohaldatava meetodi kasutamisel.

79. Eespool kirjeldatud pragmaatilise lähenemisviisi kohaselt tuleb mis tahes jaotusmeetodi valimisel osata seda õigustada ja järjepidevalt kohaldada.

80. Kuigi mis tahes jaotusmeetodi kohaldamine sõltub teatava juhtumi faktidest ja asjaoludest, kasutatakse üldiselt järgmisi meetodeid.

81. IT: personaalarvutite arv

82. Ärijuhtimise tarkvara (nt SAP): litsentside arv

83. Personal: töötajate arv

84. Tervishoid ja ohutus: töötajate arv

85. Juhtimise arendamine: töötajate arv

86. Maksundus, raamatupidamisarvestus jne: käive või bilansimaht

87. Turundus: käive

88. Sõidukipark: sõidukite arv

89. Tuleb märkida, et võib kasutada ka keerulisemaid jaotusmeetodeid.

90. Võib olla, et juba varem on kokku lepitud jaotusmeetod, mis kajastab turuväärtuse tingimusi ja vastavat hinda. Käesolevate suuniste eesmärk ei ole juba kehtivate eeskirjade automaatne läbivaatamine.

VII.6. Nõudeteenused (OECD 7.16–7.17)

91. Täiendavat mõttetegevust nõuab valdkond, kuidas käsitleda lepinguid, mida tuntakse valmisolekulepingutena. Kolmandat osapoolt hõlmavate juhtumite puhul on tavaline, et sõlmitakse kokkulepe kasutada teenust siis, kui seda vaja läheb. Seoses sellega tõstatub kolm küsimust. Kas tasu tuleks võtta üksnes teenusele juurdepääsu saamiseks? Kas tuleks võtta täiendavat tasu, kui teenust ka tegelikkuses kasutatakse? Mis juhtub, kui teatud aastal teenust ei kasutata?

92. Kõigepealt peab olema infrastruktuur, mis võimaldab võtta kohustusi ja neid täita valmisolekulepingu puhul. Mõnel juhul võib olla mõttekas kasutustasu võtmine infrastruktuurikulude ja kasumimäära katmiseks. Samuti võib muudel juhtudel olla mõttekas, et kasutaja maksab teenustasu kõnealusele infrastruktuurile vajaduse korral juurdepääsu saamiseks, kuid ei maksa täiendavat teenustasu kokkulepitud nõudeteenuse aktiveerimise korral. Selle vastandiks on olukord, kus konkreetset teenust taotletakse viisil, mis ületab nõudeteenuse standardi. Sel juhul on eraldi täiendav teenustasu ja otsene arvessevõtmine asjakohased.

93. Kontserni liige ei pruugi vajada nõudeteenust teatud aastal, kuid see ei tähenda, et nad ei osta teenust sisse järgmisel aastal. Samuti ei tähenda see automaatselt, et neil on õigus saada aastase teenustasu puhul hinnaalandust, kuna ühel aastal teenust ei kasutatud. Teenustasu sõltub rohkem sellest, kuidas teenuse osutaja riski tajub ja milline on kasutaja aastane riskivalmidus.

VII.7. Turuväärtusele vastav tasu

94. Tihti on väidetud, et siirdehindade määramine ei ole täppisteadus, ning see võimaldab teataval määral otsustada, kui põhjalikke tõendeid on vaja siirdehinna hindamiseks ja selleks, et teha kindlaks, et teatud meetodiga antakse mõistlik hinnang turuväärtusele vastava hinna kohta (OECD 1.12–1.13 ja 1.68–1.69).

VII.8. Metoodika

95. Võib olla, et varem on juba kokku lepitud turuväärtuse tingimusi ja vastavat hinda kajastav muu kui OECD suunistes kirjeldatud jaotusmeetod (OECD 1.68). Käesolevates suunistes ei ole kavas sellist meetodit esitada.

96. Kõige sobivam lahendus on, kui teatava teenuse osutamise puhul on võimalik kasutada sobivat võrreldava hinna meetodit (CUP-meetod). Näiteks siis, kui analüüsitav teenus osutati sõltumatutele kolmandatele osapooltele või sarnane teenus saadi kolmandalt osapoolelt.

97. Kontsernsiseste teenuste puhul ei ole siiski enamasti võimalik leida sobivat CUP-meetodit. Kuigi üldiselt võib olla asjakohane kasutada OECD mis tahes meetodit, et hinnata, kas teenust osutatakse vastavalt turuväärtuse põhimõttele, märgitakse käesolevas dokumendis, et kulupõhine meetod on kõige levinum meetod (OECD 7.31).

VII.9. Kasumimäära kaalumine

98. Arvestades, et käesolevas dokumendis käsitletavate väikese lisandväärtusega teenuste kasumimäär on tavaliselt väike, on olulisem teha kindlaks sobiv kulubaas.

99. Pärast teatud teenuse kulubaasi kindlakstegemist on asjakohane kaaluda, millist kasumimäära, kui üldse, tuleks nende kulude suhtes kohaldada. OECD suunistes tunnistatakse, et alati ei tuleks kasumimäära kohaldada (OECD 7.33 ja 7.36). Suunistes minnakse veelgi kaugemale ja väidetakse, et kuigi põhimõtteliselt võib kasumimäära kasutamine olla asjakohane, võib kulude-tulude analüüs olla selline, et maksuhaldur ei lähe küsimuse käsitlemisel kulude jaotamisest kaugemale (OECD 7.37).

100. Juhtudel, kui kasumimäära kasutamine on asjakohane, on see tavaliselt väike ning kogemused näitavad, et tavaliselt on kokkulepitud kasumimäärad 3–10 %, sageli ligikaudu 5 %. Siiski sõltub see faktidest ja asjaoludest, mis võivad toetada erineva kasumimäära kasutamist.

101. Käesolevates suunistes käsitletavate teenuste olemus eeldaks viie võrdlusteguri põhjalikku analüüsi, sealhulgas funktsionaalset analüüsi koos sätestatud võrdlusuuringuga, mis hõlmab võimalike võrdlusnäitajate kvalitatiivset sõelumist, et teha kindlaks sobiv kasumimäär, kuid selline lähenemisviis võib nõuda liiga palju ressursse. Seega võib kaaluda, et kontrollija kasutab teabe otsimisel vähem põhjalikku lähenemisviisi, et hinnata kasumimäära. Teabe otsimisel kasutatav vähem põhjalik lähenemisviis peaks siiski vastama turuväärtuse põhimõttele. Kontrollija võib järgmist mittetäielikku loetelu võtta vähemal või suuremal määral arvesse lõpliku seisukoha kujundamisel.

102. Loogika ja tõendid, millele teenuse osutaja tugines kasumimäära määramisel.

103. Kontrollija kogemused ja teadmised seoses kasumimääraga, mis on tavaliselt kokkulepitud käesolevates suunistes käsitletavate teenuste liikide puhul.

104. Statistilise uuringu käigus saadud ulatuslikumad tõendid.

105. Tavad/kogemused, mille näiteks mõni maksuhaldur on avaldanud.

106. Mõnikord kohaldatakse sama kasumimäära üheainsa lepingu alusel osutatavate mitmete teenuste suhtes. See võib olla aktsepteeritav, kui võib väita, et teatud teenuste kasumimäär on sarnane ja eeldatav varieerumine on minimaalne.

VIII. Dokumentatsioon

107. OECD suunistes (punkt 5.4) osutatakse hea ärijuhtimise tavadele, mille alusel hinnatakse, kas kasutatavad siirdehinnad on maksustamise jaoks sobivad, ning piisavale tõendavale siirdehindade dokumentatsioonile.

108. Seda teemat on kajastatud ELi siirdehindade dokumenteerimise süsteemi (EUTPD) käsitleva ELi ühise siirdehindade foorumi aruande punktis 2.3.1.

„Head ärijuhtimise tavad”, mis põhinevad majanduspõhimõtetel, osutavad, et tõendid, mis on asjakohased suure väärtusega tehingute puhul, võivad olla väga erinevad tõenditest, mis on asjakohased tunduvalt väiksema koguväärtusega tehingute puhul”.

109. Kohaldades seda põhimõtet käesolevates suunistes käsitletavate teenuste suhtes võib juhtuda, et dokumentatsioon ja sealhulgas kirjalikud kokkulepped ei ole kättesaadavad. Siiski ei peaks kirjaliku dokumentatsiooni puudumine olema otsustav tegur teenuse osutamise või saadud kasu kõrvale jätmiseks, vaid see peaks pigem moodustama osa üldistest faktidest, millele otsus tugineb (OECD 7.18).

110. Võttes arvesse sellise lähenemisviisi kumulatiivsust (rutiinsete teenuste käitlemine, teatavate oluliste eelduste aktsepteerimine, kirjelduse esitamine ja kulukogumi selgitamine), võib eeldada, et täiendavate dokumentide taotlemise eesmärk on juba täidetud.

111. Siiski võib olla kasulik meelde tuletada, et kasulik ja proportsionaalne dokumentide kogum võib sisaldada järgmist.

112. Eespool täpsustatud kirjeldus

113. Kirjalikud kokkulepped

114. Eespool täpsustatud kulukogum

115. Põhjendus, miks kohaldati vastavat OECD meetodit

116. Turuväärtusele vastava kohaldatud hinna kontrollimine.

117. Arvete esitamise süsteem ja arved, vt kirjeldus.

118. Tuleb märkida, et ühest allikast (nt kirjalik kokkulepe) pärit teave võib katta teisest allikast pärit (nt kirjeldus) nõutavat teavet. Arvutisüsteemide laialdane kasutamine annab ka võimaluse näha kokkuvõtlikke andmeid, mistõttu ehk ei ole vaja põhjalikumaid esmaseid dokumente.

IX. Kontrollijärgsed kaalutlused

119. On soovitav, et selle menetluse lõpuks hoitakse kirjeldust hilisemaks kasutuseks toimikus ja lepitakse kokku selle korrapärases ajakohastamises.

120. Võttes arvesse ressursside tõhusat kasutamist, oleks kontraproduktiivne ignoreerida varasema kontrolli käigus kindlakstehtut. Võidakse kokku leppida eranditest teatamise menetluses, mille puhul kehtib senine olukord ja eeldatakse ehk hinnakujunduse nõuetekohast kohandamist, v.a juhul, kui maksuhaldurile teavitatakse vastupidist.

121. Maksuhaldur peaks kaaluma, kas teabevahetus oleks asjakohane, ning hargmaine ettevõtja võib leida, et selle valdkonnale võib pühendada oma EU TPD poliitika ühe osa.

122. Kooskõlas EU TPD tegevusjuhendiga ei peaks liikmesriik kehtestama dokumentatsiooniga seotud karistust, kui maksumaksja esitab eespool täpsustatud teabe heas usus, põhjendatult ja mõistliku aja jooksul.

123. Kontrollimisele võib järgneda korrigeerimine. Kui korrigeerimise põhjuseks on teatud kulu kõrvalejätmine, tuleb seda selgelt põhjendada nii, et kulu saaks ümber jaotada ning järgitaks põhimõtet, et kõik kulud on jaotatavad.

124. Korrigeerimine võib siis olla vastastikuse kokkuleppe menetluse aluseks topeltmaksustamise vältimise lepingu ja/või vahekohtu konventsiooni raames. Sel juhul oleks asjakohane juhtida pädevate asutuste tähelepanu asjaolule, et suuniseid on kohaldatud. Uue teabe puudumisel võib olla õigustatud, et korrigeerimine kiidetakse ilma täiendava uurimiseta heaks.

X. Järeldused

125. ELi ühine siirdehindade foorum järeldab, et käesolevate suuniste järgimine hõlbustab enamikul suuniste reguleerimisalasse kuuluvatel juhtudel hinnata ja veenduda, et turuväärtuse põhimõtet on kohaldatud.

126. ELi ühine siirdehindade foorum tunnistab, et see aruanne hõlmab eelkõige väikese lisandväärtusega teenuseid, kuid mõned olulised eeldused ja elemendid võivad samuti kehtida keerulisemate suure lisandväärtustega teenuste puhul.

127. ELi ühine siirdehindade foorum jälgib käesolevate suuniste mõju korrapäraselt ja eelkõige selleks, et tagada, et osutatud kasumimäärad on jätkuvalt asjakohased.

128. Lisa 1. Loetelu levinud kontsernisisestest teenustest, mis võivad, aga ei tarvitse olla käesoleva dokumendi reguleerimisalas

A. Infotehnoloogiateenused, näiteks:

A.1. infosüsteemi loomine, arendamine ja haldamine;

A.2. tarkvara uurimine, arendamine, paigaldamine ja korraline/erakorraline hooldus;

A.3. riistvara uurimine, arendamine, paigaldamine ja korraline/erakorraline hooldus;

A.4. andmetega varustamine ja nende edastamine, ning

A.5. varundamisteenused

B. Personaliteenused, näiteks:

B.1. personali korralise ja erakorralise haldamisega seotud õiguslikud, lepingulised, halduslikud, sotsiaalkindlustus- ja maksualased teenused;

B.2. personali valimine ja palkamine;

B.3. abi karjääri kavandamisel;

B.4. abi hüvitisi ja soodustusi hõlmavate kavade (sh aktsiaoptsioonid) kavandamisel;

B.5. personaliarengut käsitlevate meetmete kehtestamine;

B.6. personali koolitus;

B.7. personali pakkumine piiratud ajaks;

B.8. personali ajutise või alalise jagamise tingimused; vallandamiste haldamine.

C. Turundusteenused, näiteks:

C.1. turundustegevuse analüüs, arendamine ja kooskõlastamine;

C.2. müüki soodustavate meetmete analüüs, arendamine ja kooskõlastamine;

C.3. reklaamikampaaniate analüüs, arendamine ja kooskõlastamine;

C.4. turu-uuringud,

C.5. veebisaidi arendamine ja haldamine;

C.6. tütarettevõtja klientidele jaotatavate ajakirjade (isegi kui need hõlmavad kogu kontserni) avaldamine.

D. Õigusabiteenused, näiteks:

D.1. abi lepingute ja kokkulepete koostamisel ja läbivaatamisel;

D.2. jooksvad õiguslikud konsultatsioonid;

D.3. õigus- ja maksustamisalaste arvamuste koostamine ja tellimine,

D.4. abi õiguslike kohustuste täitmisel;

D.5. abi kohtuvaidluste korral;

D.6. kindlustusandjate ja kindlustusmaakleritega suhtlemise keskne haldamine;

D.7. maksunõustamine;

D.8. siirdehindu käsitlevad uuringud; ning

D.9. mittemateriaalse vara kaitse.

E. Raamatupidamis- ja haldusteenused, näiteks:

E.1. abi eelarve ja tegevuskavade koostamisel, kohustusliku raamatupidamisarvestuse pidamisel,

E.2. abi korrapäraste raamatupidamisaruannete, aasta- ja erakorralise bilansi või kontoaruande (erineb konsolideeritud finantsaruandest) koostamisel;

E.3. abi maksukohustuste täitmisel, nt maksudeklaratsioonide täitmisel, andmetöötlusel, maksude maksmisel jne; andmetöötlus,

E.4. tütarettevõtja raamatupidamisarvestuse auditeerimine; ja arvete esitamise haldamine.

F. Tehnilised teenused, näiteks:

F.1. Abi seoses tehase, masinate, seadmete, protsessidega jne.

F.2. korralise ja erakorralise hoolduse kavandamine ja tegemine ettevõtja territooriumil ja tehases;

F.3. korralise ja erakorralise restruktureerimise kavandamine ja elluviimine ettevõtja territooriumil ja tehases;

F.4. tehnilise oskusteabe edasiandmine;

F.5. suuniste andmine tooteuuenduseks;

F.6. tootmise kavandamine, et minimeerida liigset võimsust ja vastata nõudlusele tõhusalt;

F.7. abi kapitalikulude kavandamisel ja tegemisel;

F.8. tõhususe jälgimine; ning

F.9. inseneriteenused.

G. Kvaliteedikontroll, näiteks:

G.1. kvaliteedipoliitika ja -standardite kujundamine tootmise ja teenuste jaoks;

G.2. abi kvaliteedisertifikaatide (nt ISO 9000) taotlemisel; ning

G.3. kliendirahuloluprogrammide väljatöötamine ja rakendamine.

H. Muud teenused:

H.1. strateegia ja ettevõtluse arendamine, kui on side olemasoleva või loodava tütarettevõtjaga;

H.2. ettevõtte turvalisus;

H.3. uurimis- ja arendustegevus;

H.4. kinnisvara ja rajatiste haldamine;

H.5. logistikateenused;

H.6. inventari haldamine;

H.7. nõustamine veo- ja turustusstrateegia valdkonnas;

H.8. laoteenused;

H.9. teenuste ostmine ja tooraine hankimine;

H.10. meetmed kulude vähendamiseks;

H.11. pakendamisteenused.

Lisa 2. Mittetäielik ja -normatiivne loetelu osaniku kuludest (kaldkirjas tekst on pärit OECD suunistest)

ELi ühise siirdehindade foorumi 2009. aasta märtsi kohtumisel peetud aruteludest võib järeldada, et allpool esitatud tabelis märgitud kulud on üldjuhul tehtud emaettevõtja huvides. Siiski järeldas ELi ühine siirdehindade foorum, et analüüsi tehes tuleb alati tõstatada järgmised küsimused seoses iga loetletud kuluga. Kas sellest saab kasu kogu kontsern? Kas sellest saab kasu üksnes emaettevõtja? Kas kulud tuleks jaotada tütarettevõtjatele või kas kasu saab teatud tütarettevõtja? Seega saab kasutada üksnes juhtumipõhist lähenemisviisi.

Osaniku kuludena käsitatavate kulude kirjeldus | Märkused |

a. | Kulud, mis on tingitud emaettevõtja seadusliku struktuuriga seotud tegevustest (vt OECD suunised punkti 7.10 alapunkt a) | Üldiselt osaniku kulud, aga vt allpool |

a.1. | aktsionäride-osanike kokkusaamise kulud, sh reklaamikulud | Osanike kulud |

a.2. | emaettevõtja aktsiate väljalaskmise kulud | Osanike kulud |

a.3. | kulud, mida emaettevõtja juhatus kannab seoses direktori kui juhatuse liikme põhikirjakohaste kohustustega | OECD 1984. aasta aruandes tunnistatakse, et juhatuse liikmed võivad täita ülesandeid, millest tütarettevõtjad saavad kasu selliselt, et juhatuse liikmete kuludest üksnes osa saab käsitada osaniku kuludena. See võib olla nii juhul, kui ühe või mitme direktori kvalifikatsioon ja oskused ületavad pelgalt juhatuse liikme kohustuste täitmiseks vajalikku ning nende oskusteave ja oskused on tütarettevõtja äritegevusega seotud. ELi ühise siirdehindade foorumi järeldused Juhtumipõhine lähenemisviis on alati asjakohane, sest direktor või juhatuse liige võib täita ülesandeid (osaliselt või täielikult), millest saavad konkreetset kasu üks või mitu tütarettevõtjat ning seda kasu tuleb võib-olla jaotada. |

a.4. | kulud, mis emaettevõtjal tuleb katta maksualaste õigusaktide järgimiseks (maksudeklaratsioonid, raamatupidamine jne.) | Osaniku kulud |

b. | emaettevõtjapoolsete vajalike aruannete esitamisega seonduvad kulud, kaasa arvatud aruannete konsolideerimine (vt OECD suuniste punkti 7.10 alapunkt b) | Osaniku kulud |

b.1. | Emaettevõtja konsolideeritud finantsaruande kulud | Osaniku kulud |

b.2. | Kontserni konsolideeritud finantsaruande kulud | ELi ühise siirdehindade foorumi järeldused Sihtotstarbelised kulud: kõik kulud, mis on seotud konsolideerimisega mis tahes tasandil. Need võivad olla ema- või tütarettevõtjaga seotud kulud, sõltuvalt sellest, kes saab kasu. Paralleelselt võivad kasu saada tütarettevõtjad, kuid konsolideerimine on kontserni kui sellise ülesanne. Mõned liikmed selgitasid, et tegelikkuses ei kanna emaettevõtja tütarettevõtjate kohalikke kulusid, kuna nende kindlakstegemine ja eraldamine oleks liiga kulukas. |

b.3. | kulud, mis on seotud maksude piiriülest konsolideerimist käsitlevate eeskirjade kohaldamise ja järgimisega. Mõnes liikmesriigis kehtiva maksuõigusega on ette nähtud maksude piiriülene konsolideerimine, mistõttu emaettevõtja peab koguma tütarettevõtjatelt teavet ning täitma formaalseid kohustusi, nt välismaiste tütarettevõtjate kontodel maksu korrigeerimine, et maksustamise eesmärgil arvutada äriühingu konsolideeritud tulu. Sellised kulud täidavad üksnes emaettevõtja huve. | Osaniku kulud Siiski harvadel juhtudel võib tütarettevõtja saada konsolideerimisest kasu, nt kui kõrvaldatakse kinnipeetavad maksud, mida kohaldataks emaettevõtja asukohariigis emaettevõtja tehtud maksete suhtes. |

b.4. | emaettevõtja auditeerimise kulud | Osaniku kulud |

c. | Oma [emaettevõtja]osanike tarvis rahaliste vahendite kogumisega seonduvad kulud (vt OECD suuniste punkti 7.10 alapunkt c) | Osaniku kulud |

d. | Majandamisega ja investeeringute kaitsmisega seotud juhtimis- ja järelvalvetegevuse kulud, v.a kui mitteseotud iseseisev ettevõtja oleks nõus [teenuse eest] tasuma või seda teenust ise ettevõttesiseselt läbi viima. | Üldiselt käsitatakse neid osaniku kuludena |

d.1. | Kulud, mis emaettevõtja kannab seoses oma tütarettevõtja kontode auditeerimisega, kui see toimub üksnes emaettevõtja huvides | Osaniku kulud Siiski, kui audit on ka tütarettevõtja huvides, loetakse sellist tegevust osaliselt kontsernisiseseks teenuseks: see on nii juhul, kui audit on tütarettevõtja asutamisliikmesriigi õiguse kohaselt kohustuslik, kui auditiaruanne avaldatakse koos tütarettevõtja finantsaruandega või tütarettevõtja veebisaidil või üldiselt kasutab seda tütarettevõtja (nt see esitatakse pangale, kui tütarettevõtja soovib laenu saada või kui tütarettevõtja juhatus ise kasutab seda). |

d.2. | Tütarettevõtja finantsaruannete koostamise ja auditeerimisega seotud kulud kooskõlas emaettevõtja raamatupidamiseeskirjadega (nt US GAAP) | Osaniku kulud, v.a juhul, kui selline tegevus mõjutab positiivselt tütarettevõtja eraldiseisvat tegevust, mitte lihtsalt seetõttu, et tütarettevõtja kuulub kontserni. See võib olla nii juhul, kui emaettevõtja raamatupidamiseeskirjade kohaselt koostatud finantsaruannet kasutab emaettevõtja ise tütarettevõtja teenuste puhul, nt turuanalüüs, eelarve koostamine jne. |

d.3. | Infotehnoloogia kulud | ELi ühise siirdehindade foorumi järeldused Sellised kulud täidavad harva üksnes emaettevõtja huve. Seega on vajalik järgida juhtumipõhist lähenemisviisi. |

d.4. | Kulud, mis on seotud filiaali tulemuslikkuse üldise kontrollimisega, kui see ei ole seotud tütarettevõtjatele konsultatsiooniteenuste pakkumisega. | ELi ühise siirdehindade foorumi järeldus Need kulud võivad olla üksnes emaettevõtja huvides ja on sel juhul üksnes osaniku kulud, kuigi mitmel juhul võib see aidata ka parandada tütarettevõtja juhtimist ja seega eeldab kulude jaotamist. |

e. | Kulud, mis on seotud kontserni ümberkorraldamisega, et hõlmata uusi liikmeid või sulgeda allasutus. | ELi ühise siirdehindade foorumi järeldused OECD arutab praegu äriühingute restruktureerimist ning OECD tulevased järeldused peaksid olema kasulikud. Soovitati juhtumipõhist lähenemisviisi, sest restruktureeritud üksus võib ka otsest kasu saada. OECD märkused: OECD märgib, et suuniste punkti 7.12 sõnastus seoses reorganiseerimise, kontserni uute liikmete kaasamise või teatud allasutuste tegevuse lõpetamise kulude analüüsimisega on tunduvalt kitsama ulatusega. OECD seisukoht on restruktureerimise kulusid (nt vara mahakandmine, töölepingute lõpetamine jne) mitte käsitada osaniku kuludena või teenustena, vaid uurida juhtumipõhiselt, milline üksus peaks kulud kandma, sõltuvalt eelkõige osapoolte õigustest ja varadest. OECD aruteluprojektis, milles käsitletakse siirdehindu seoses äriühingu restruktureerimisega, arutletakse, et milline hargmaise kontserni üksus peaks kandma restruktureerimise kulud, ning OECD järeldab esialgu, et sõltuvalt juhtumi faktidest ja asjaoludest peaks seda tegema restruktureeritav üksus, kontserni muu üksus, kes saab tegevuse mujale viimisest kasu, emaettevõtja, mitu kontserni üksust jne. |

f. | Kulud, mis on seotud emaettevõtja esmase börsinoteeringuga ja tegevusega, mis on seotud emaettevõtja börsinoteeringuga pärast esmast noteerimist (nt börsijärelevalveasutuse jaoks vajalike dokumentide koostamine) | Osaniku kulud |

g. g.1. | Kulud, mida emaettevõtja kannab investoritega suhtlemisel kulud, mis on seotud pressikonverentside korraldamise ning i) emaettevõtja osanike ii) finantsanalüütikute iii) fondide ja iv) emaettevõtja muude sidusrühmadega suhtlemisega | Osaniku kulud |

h. | Tütarettevõtjate kapitaliseerimise struktuuri uurimine ja rakendamine | Juhtumipõhine lähenemisviis |

i. | Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise kulud | Juhtumipõhine lähenemisviis |

j. | Muu tegevus, mida määratletakse osaniku tegevusena Emaettevõtja või kontserni kui terviku tegevus, mis on seotud põhikirjakohaste tegevusjuhiste vastuvõtmise ja jõustamisega seoses äriühingu üldjuhtimisega | Osaniku kulud |

II liide ARUANNE ELi-VÄLISTE KOLMEPOOLSETE JUHTUMITE KOHTA

PREAMBUL

129. Kooskõlas ELi ühise siirdehindade foorumi 23. oktoobri 2007. aasta ja 21. veebruari 2008. aasta kohtumise aruteludega paluti allrühmal arutada täiendavalt siirdehindade kolmepoolseid juhtumeid. Allrühm tuli kokku Brüsselis 15. jaanuaril 2008, 29. aprillil 2008, 8. juulil 2008 ja 23. jaanuaril 2009.

130. Käesolev aruanne põhineb allrühma tööl, nagu märgiti 2009. aasta märtsi täiskogul.

131. ELi ühise siirdehindade foorumi käesolevas aruandes esitatakse mõned mittenormatiivsed soovitused, kuidas lahendada siirdehindu hõlmavaid vaidlusi allpool määratletud ELi-väliste kolmepoolsete juhtumite puhul, olenemata sellest, kas sellised juhtumid võivad olla osaliselt või täielikult hõlmatud ELi vahekohtu konventsiooniga.

132. Eesmärgiks ei ole see, et pädevate asutuste tegevus ELi-väliste kolmepoolsete juhtumite korral annaks rohkem kindlust kui nende tegevus ELi kolmepoolsete juhtumite korral, ega see, et ELi-väliste kolmepoolsete juhtumite määratlusega välistatakse juurdepääs vahekohtu konventsioonile üksnes seepärast, et kaasatud on ELi-väline riik.

KOLMEPOOLSETE JUHTUMITE MÄÄRATLUS (VASTASTIKUSE KOKKULEPPE MENETLUSE RAAMES)

133. Selleks et hõlbustada suunatud arutelude pidamist ELi ühise siirdehindade foorumi raames, soovitati kiita heaks kolmepoolsete juhtumite määratlus, mis ei oleks liiga lai ega liiga kitsas. Kõnealune vastuvõetud määratlus dubleerib ELi kolmepoolseid juhtumeid käsitleva aruande määratlust.

134. Käesoleva dokumendi kohaselt on kolmepoolse juhtumiga tegemist, kui kaks vastastikuse kokkuleppe menetluses osalevat riiki ei ole siirdehindade määramist hõlmava juhtumi puhul võimelised turuväärtuse põhimõtte kohaldamisega täielikult kõrvaldama topeltmaksustamist, sest sidusettevõtja (nagu on määratletud vahekohtu konventsioonis), kes asub kolmandas riigis ja kelle ELi mõlemad pädevad ametiasutused on identifitseerinud (võrreldavusanalüüsi, sh tegevusanalüüsi ja muude seotud faktiliste elementide alusel), mõjutas oluliselt seda, et turuväärtuse põhimõtet ei saanud kohaldada asjaomase tehinguteahela või äri- või rahandussuhete suhtes, ning topeltmaksustamise tõttu kannatav maksumaksja on seda selliselt tunnistanud ja on taotlenud vastastikuse kokkuleppe menetlust.

135. Võib eristada kahte liiki juhtumeid:

136. juhtumid, mille puhul kõik sidusettevõtjad asuvad ELis (edaspidi „ELi kolmepoolsed juhtumid”);

137. juhtumid, mille puhul sidusettevõtja, kelle tõttu turuväärtuse põhimõtet ei saanud kohaldada asjaomase tehinguteahela või äri- või rahandussuhete suhtes, asub väljaspool ELi (edaspidi „ELi-välised kolmepoolsed juhtumid”).

VÕIMALIKUD LÄHENEMISVIISID ELI-VÄLISTE KOLMEPOOLSETE JUHTUMITE KORRAL

Lepingute võrgustik

Lepingute võrgustiku täiustamine ja laiendamine

138. Kui puudub topeltmaksustamise vältimise leping või see ei sisalda vastastikuse kokkuleppe sätet, puudub selge menetlus, millega hõlbustada topeltmaksustamise kõrvaldamist. Olukorra parandamiseks on oluline luua nii ELi liikmesriike kui ka ELi-väliseid riike hõlmavate selliste lepingute võrgustik, mis sisaldavad tõhusat vastastikuse kokkuleppe sätet.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) maksustamisalase mudellepingu artikli 25 lõike 5 hõlmamine

139. Enamiku kehtivate topeltmaksustamise vältimise lepingutega sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetluse kohaselt ei ole nõutav , et pädevad asutused peaksid jõudma kokkuleppele, millega kõrvaldatakse topeltmaksustamine, vaid nad peavad püüdma juhtumit lahendada. Kui pärast püüdlusi ei jõua pädevad asutused kokkuleppele, võib tulemuseks olla topeltmaksustamise kõrvaldamata jätmine või maksustamine, mis ei vasta maksulepingutele. Selline olukord tekitab palju muret maksumaksjatele ja pädevatele asutustele. OECD mudellepingu artikli 25 lõike 5 valdkonnas hiljuti tehtud tööga on ette nähtud kohustuslik arbitraaž.

140. Vastavalt seda sätet käsitleva OECD kommentaari lõikele 64 on artikli 25 lõige 5 „ [seega] vastastikuse kokkuleppe menetluse laiendamine, mille eesmärk on kõnealuse menetluse tõhustamine, millega tagatakse, et kui pädevad asutused ei jõua kokkuleppele ühes või mitmes küsimuses, mis takistab juhtumi lahendamist, on juhtumit võimalik siiski lahendada, esitades need küsimused vahekohtule… ”.

141. Seega kui see säte sisaldub kahepoolse topeltmaksustamise vältimise lepingus, tugevdab see vastastikuse kokkuleppe menetlust.

142. Samuti oleks kasulik kui ELi liikmesriigid saaksid märkida, kas nad kavatsevad maksulepingute sõlmimisel või läbivaatamisel teha ettepaneku hõlmata OECD mudellepingu artikli 25 lõige 5.

143. Samuti arutati muudetud artikli 25 lõike 5 hõlmamise praktilisi aspekte. Arvati, et OECD mudellepingu artikli 25 lõike 5 kohaldamisel kahepoolsete maksulepingute suhtes võib pädevatel asutustel tekkida selgete eeskirjade (nt kuidas luua nõuandev komisjon, valida liikmed, jagada kulud, mis keelt kasutada, kuidas valida punkt vahemikus jne) puudumisel rakenduslikke probleeme. Selle tulemuseks võib olla väga pikk menetlus, sealhulgas oht, et lõpuks astutakse välja artikli 25 lõike 5 kohasest arbitraažist. Siiski võib selles osas olla kasu kohaldamise näidismudelist (arbitraaži vastastikuse kokkuleppe näidis), mis on esitatud artiklit 25 käsitlevas OECD ajakohastatud kommentaaris.

Vaidluste juhtumipõhine lahendamine

144. Pannakse ette järgmised vaidluste lahendamise viisid, kuid rõhutatakse, et asjaomase juhtumi faktide ja asjaolude alusel otsustatakse lõpuks, kas pakutud lahendus on sobiv.

Probleemi etteulatuv lahendamine: siirdehindade eelkokkulepped

145. Üheks lähenemisviisiks võib olla tehinguga seotud siirdehindade eelkokkuleppe sõlmimine, et vältida probleemi esilekerkimist tulevastel aastatel. Lisaks võivad pädevad asutused siirdehindade eelkokkulepete sõlmimisel ametliku või mitteametliku kokkuleppe alusel, võttes arvesse siseriikliku õigusega lubatud võimalusi, kokku leppida, et siirdehindade eelkokkuleppe tulemust kohaldatakse järgmistel aastatel, mis on hõlmatud siirdehindade poolelioleva eelkokkuleppega.

146. Seoses võimaliku tagasiulatuva kohaldamisega osutas allrühm siirdehindade eelkokkulepete kohaldamist ELis käsitlevate suuniste punktile 8.3, mis on esitatud dokumendi (komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele Euroopa Liidu ühise siirdehindade foorumi töö tulemuste kohta vaidluste vältimise ja lahendamise korra ning ELi siirdehindade eelkokkulepete suuniste küsimuses , KOM (2007) 71 (lõplik), 26.2.2007) lisas.

„8.3. Tagasiulatuv kohaldamine

58. Tagasiulatuvat kohaldamist, kui see on ette nähtud riigisiseste õigusaktidega,võib kaaluda, kui sellega lahendatakse vaidlused või see võimaldab varajasesstaadiumis vaidlusi ennetada.

Tagasiulatuv kohaldamine peaks olema üksnes APA teisejärguline tulemus ning seda tuleks rakendada üksnes siis, kui see on asjakohane. Selleks et tagasiulatuv kohaldamine oleks asjakohane, oleksid APAs sisalduvad asjaolud pidanud eelmistel ajavahemikel olema samasugused.

APA tagasiulatuv kohaldamine tuleks kehtestada üksnes maksumaksja nõusolekul.

Maksuametil on võimalik kasutada tavapäraseid siseriiklikke meetmeid, kui ta avastab APA protsessi raames teavet, mis mõjutab maksustamist eelmistel ajavahemikel. Kuid maksuhaldurid peaksid maksumaksjale teatama kavatsusest võtta meetmeid, et anda maksumaksjale võimalus selgitada ilmseid vastuolusid enne, kui maksuhaldur viib läbi eelmisi ajavahemikke hõlmava maksude ümberarvutamise.”

Täiendavaid kaalutlusi vt APA aruande punktis 77.

OECD mudellepingu artikli 25 lõige 3

147. OECD mudellepingu artikli 25 lõiget 3, kui see sisaldub osapooltevahelistes asjakohastes lepingutes, võib tõlgendada nii, et sellega laiendatakse artikli 25 reguleerimisala, et lahendada vaidlused, mis tulenevad siirdehindade korrigeerimisest ELi-väliste kolmepoolsete kokkulepete korral, ning sellega on ette nähtud kolmepoolne võimalus topeltmaksustamise kõrvaldamiseks. Siiski kõik topeltmaksustamise vältimise lepingud ei lähtu mudellepingu tekstist, et hõlbustada sellise tõlgenduse kasutamist.

148. Kõnealustel juhtudel võib probleemi lahendamiseks kasutada võimalust sõlmida eraldi konkreetne (kahepoolne/mitmepoolne) protokoll või (täiendav) konventsioon. Siiski võib kõnealuse protokolli või (täiendava) konventsiooni heakskiitmiseks vaja minna vastuvõtmist seadusandlikus kojas, milleks võib kuluda märkimisväärselt aega.

Vahekohtu konventsiooni laiendamine kolmandale riigile

149. Võib olla kasulik juhtumipõhiselt uurida, kas vahekohtu konventsiooni sätteid saab kolmandale riigile laiendada vastavalt rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklitele 35 ja 36, eeldusel, et kolmas riik aktsepteerib selliseid õigusi või kohustusi. Pädevad asutused võivad kõnealust vahendit kasutades kaaluda, kas kaasata ka kolmas riik menetlusse. Selline laiendamine oleks siduv üksnes konkreetsesse juhtumisse kaasatud pädevate asutuste jaoks.

150. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklites 35 ja 36 on sätestatud järgmine:

„Artikkel 35. Kolmandatele riikidele kohustusi ettenägevad lepingud

Lepingu sättest tuleneb kolmandale riigile kohustus, kui lepingu osalisriikide kavatsus on kasutada sätet kohustuse panemise vahendina ning kolmas riik väljendab sõnaselgelt ja kirjalikult selle kohustusega nõusolekut.

Artikkel 36. Kolmandatele riikidele õigusi ettenägevad lepingud

Lepingu sättest tuleneb kolmandale riigile õigus, kui lepingu osalisriikidel on kavatsus selle sätte kaudu anda selline õigus kas kolmandale riigile või riikide rühmale, kuhu ta kuulub, või kõikidele riikidele, ja kui kolmas riik sellega nõustub. Tema nõusolekut eeldatakse seni, kuni ei ole tõendeid vastupidise kohta, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Lõike 1 alusel õigust kasutav riik täidab selle õiguse kasutamise tingimusi, mis on ette nähtud lepinguga või kehtestatud lepingu kohaselt.”

Menetluslikud kaalutlused

Maksumaksja ülesanne

151. ELi ühine siirdehindade foorum tunnistab maksumaksja keskset osa ELi-välistes kolmepoolsetes juhtumites.

152. Kuigi vastastikuse kokkuleppe menetlus on oma olemuselt maksuhalduritevaheline menetlus, võiks kolmepoolsete juhtumite konkreetset olemust arvestades ette näha maksumaksja suurema kaasatuse vastastikuse kokkuleppe menetlusse, näiteks võiks ta esitada nõutava lisateabe ja teabe faktide selgitamiseks.

153. Seoses sellega tuleks lisada, et topeltmaksustamist põhjustavate äri- või rahandussuhete kindlakstegemine lasub peamiselt maksumaksjal. Maksumaksja peab esitama kõigi faktide analüüsi ja tõenditel põhinevad põhjendused selle kohta, millised lepinguosalised peaksid algatama nõuetekohase protseduuri. Üsna kasulik võiks olla Euroopa Liidus asuvate sidusettevõtjate siirdehindade dokumenteerimise tegevusjuhise kohaste kontseptsioonide vastuvõtmine.

154. Maksumaksja peaks pädevat asutust võimalikult kiiresti teavitama sellest, et kaasatud on ELi-väline teine osapool/ teised osapooled. Sellise teabe puudumisel võib juhtumi lahendamine olla võimatu tulenevalt erinevatest tähtpäevadest. Maksuhaldurite ja maksumaksja(te) huvides on koostöö tegemine, et leida kiire lahendus. See eeldab, et kõik sidusrühmad (sh maksuhaldurid) vahetavad teavet ja esitavad dokumendid õigeaegselt.

ELi pädevate asutuste kooskõlastatud tegevus

155. Kindlakstehtud ELi-välise kolmepoolse juhtumi puhul on oluline ELi-väliste pädevate asutuste osalus, et kõrvaldada topeltmaksustamine. ELi pädevad asutused peaksid kokku leppima, kuidas juhtumit arutada ja kes peaks võtma esimese kontakti vastava ELi-välise pädeva asutusega, et teha kindlaks protseduur vastastikuse kokkuleppe menetluse tõhusaks rakendamiseks.

Kaheaastase tähtaja pikendamine

156. Selleks et vajaduse korral anda kaasatud pädevatele asutustele piisavalt aega, et nad jõuaksid asjakohasele ja aktsepteeritavale lahendusele, võib kaaluda artikli 7 lõike 4 kohaldamist ning vastastikusel kokkuleppel ja kokkuleppel hõlmatud sidusettevõtjatega pikendada artikli 7 lõike 1 kohast kahe-aastast tähtaega. Kui kasutatakse seda võimalust/lahendust, on tungivalt soovitav, et osapooled lepivad kahe-aastase ajavahemiku pikendamise tähtajas eelnevalt kokku, mitte ei jäta tähtaega lahtiseks. Nii tagatakse maksumaksja õigustest kinnipidamine ja maksuhaldurid saavad jõuda õiglasele lahendusele, kuigi see võtab kauem aega kui tavaline vahekohtu konventsiooni artikli 7 kohane vaidluste lahendamine.

JÄRELDUSED

157. ELi ühine siirdehindade foorum usub, et seni saadud praktilisi kogemusi arvestades on aruteludega mindud nii kaugele, kui võimalik. Siiski võib see teema leida uuesti kajastamist ELi ühise siirdehindade foorumi tööprogrammis, arvestades tulevasi arengusuundi ning riikide ja ettevõtjate kogemuste suurenemist.

158.

[1] Turuväärtuse põhimõte on sätestatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) maksustamisalase mudellepingu artiklis 9. OECD on ka koostanud juhised siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele.

[2] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele: „Takistusteta siseturg – strateegia ettevõtete konsolideeritud tulumaksubaasi loomiseks seoses ELis sooritatud toimingutega”, KOM(2001) 582 (lõplik), 23.10.2001, lk 21.

[3] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele - Euroopa Liidu ühise siirdehindade foorumi töö kohta ajavahemikul 2007. aasta märtsist kuni 2009. aasta märtsini ning ettepanek läbivaadatud tegevusjuhendi kohta vahekohtukonventsiooni (90/436/EMÜ, 23. juuli 1990, KOM(2009) 472 (lõplik), lk 7 ja 10) tõhusaks rakendamiseks.

[4] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Liidu ühise siirdehindade foorumi töö kohta ajavahemikul 2007. aasta märtsist kuni 2009. aasta märtsini ning ettepanek läbivaadatud tegevusjuhendi kohta vahekohtu konventsiooni (90/436/EMÜ, 23. juuli 1990) tõhusaks rakendamiseks (KOM(2009) 472 (lõplik), lk 9).