(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (3) , mis võeti vastu pärast naftatanker Erika õnnetust ja selle põhjustatud suurt naftareostust, asutati Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi "amet") meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaolise ja tõhusa taseme tagamiseks. [ME 1]

(1a)

Pärast 2002. aastal naftatankeriga Prestige toimunud õnnetust muudeti määrust (EÜ) nr 1406/2002, et anda ametile suurem pädevus reostustõrje valdkonnas. [ME 2]

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklile 22 tellis ameti haldusnõukogu 2007. aastal selle määruse rakendamise sõltumatu välishindamise. Selle hindamise põhjal esitas ta 2008. aasta juunis soovitused muudatuste tegemiseks määruses (EÜ) nr 1406/2002, ameti koosseisus ja selle , pädevusalades ning töökorralduses. [ME 3]

(3)

Välishinnangu järelduste, haldusnõukogu soovituste ja haldusnõukogu poolt 2010. aasta märtsis vastu võetud mitmeaastase strateegia põhjal tuleks määruse (EÜ) nr 1406/2002 teatavaid sätteid selgitada ja ajakohastada. Lisaks Kuigi peamiselt keskendutakse neile esmajärgulise tähtsusega ülesannetele, mis on seotud meresõiduohutusega, peaks amet saama mitu uut ülesannet, mis on seotud meresõiduohutuspoliitika muutustega liidus ja rahvusvahelisel tasandil. Arvestades Euroopa Liidu eelarve piiranguid, on kulude ja eelarve tõhususe tagamiseks on ning dubleerimise vältimiseks vaja hoolikalt kontrollida ressursse ja teha ümberpaigutusi. See peaks võimaldama katta ühe kolmandiku täiendavast personalivajadust, mis on seotud Uute ülesannetega, seotud personalivajadus tuleks võimaluse piires katta tööjõu ametisisese ümberpaigutamise teel. [ME 4]

(3a)

Nimetatud ümberpaigutamisega peab kaasnema kooskõlastamine liikmesriikide ametitega. [ME 5]

(3b)

Amet on juba tõestanud, et teatavaid ülesandeid, näiteks seoses satelliitseiresüsteemidega, on tulemuslikum täita Euroopa tasandil. Kui selliseid süsteeme on võimalik kasutada muude poliitikaeesmärkide toetamiseks, võimaldab see liikmesriikidel eelarve osas kokku hoida ning pakub tõelist Euroopa lisandväärtust. [ME 6]

(3c)

Et amet saaks talle käesoleva määrusega pandud uusi ülesandeid nõuetekohaselt täita, tuleb tema vahendeid kas või piiratud ulatuses suurendada. Sellele tuleb eelarvemenetluse raames erilist tähelepanu pöörata. [ME 7]

(4)

Teatavaid sätteid ameti juhtimise eripärade kohta tuleks selgitada. Võttes arvesse, et Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu poliitika rakendamine on eelkõige komisjoni ülesanne, peaks komisjon andma ametile poliitilisi juhiseid tema ülesannete täitmisel, arvestades samas täielikult ameti õiguslikku seisundit ja selle tegevdirektori sõltumatust, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1406/2002.

(4a)

Haldusnõukogu liikmete nimetamisel tuleks võtta täielikult arvesse sugupoolte võrdset esindatust. Seda eesmärki tuleks järgida nii esimehe ja aseesimehe kui kolmandate riikide esindajate valimise puhul. [ME 8]

(5)

Amet peaks tegutsema liidu huvides ja järgima komisjoni suuniseid . See peaks hõlmama seda, et amet võib oma pädevusaladel tegutseda väljaspool liidu territooriumi , edendades ELi meresõiduohutuse poliitikat tehnilise ja teaduskoostöö kaudu kolmandate riikidega. [ME 9]

(5a)

Amet toetab kulutõhusal viisil lisavahenditega merereostustõrjet, sealhulgas avamere gaasi- ja naftarajatiste põhjustatud reostuse tõrjet, kui liikmesriik seda taotleb. Merereostuse korral kolmandas riigis peab taotluse esitama komisjon. [ME 10]

(6)

Amet peaks komisjoni ja liikmesriike rohkem abistama oma pädevusalaga seotud teadustegevuses. Seejuures tuleks aga vältida liidu praeguse teadusstruktuuri töö dubleerimist. Kindlasti ei tohiks ameti ülesandeks teha teadusprojektide juhtimist. Ameti ülesannete laiendamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et tagatud on ülesannete selge ja täpne kirjeldus ning dubleerimist ja ebaselgust ei esine. [ME 11]

(6a)

Arvestades uute innovatiivsete rakenduste ja iteenuste väljaarendamist ning olemasolevate rakenduste ja teenuste paremaks muutmist Euroopa piirideta meretranspordiruumi rajamiseks, peab amet programmide EGNOS, Galileo ja GMES pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutama. [ME 12]

(7)

Pärast seda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2850/2000/EÜ (4) loodud liidu koostööraamistik õnnetuste või tahtliku merereostuse valdkonnas on aegunud, peaks amet jätkama teatavaid toiminguid, mida varem tehti nimetatud raamistiku alusel, tuginedes eriti merereostuseks valmisoleku ja reostustõrje tehnilise nõuanderühma eksperditeadmistele.

(7a)

Amet jagab liikmesriikidele üksikasjalikku teavet laevade põhjustatud merereostuse kohta, et liikmesriigid saaksid täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivist 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) (5) tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmise tõhusus ning karistused on aga väga erinevad, ehkki taoline reostus võib sattuda teiste riikide vetesse. [ME 13]

(8)

Hiljutised sündmused on rõhutanud ohtusid, mida kujutavad endast meretranspordi ja merekeskkonna jaoks nafta- ja gaasivarude uurimine ning nafta ja gaasi tootmine avamerel. Ameti reageerimissuutlikkuse suutlikkuse kasutamist tuleks sõnaselgelt laiendada nii, et see hõlmaks sellisest tegevusest tingitud reostuse tõrjet reostust . Lisaks peaks amet komisjoni abistama avamere liikuvate gaasi- ja naftarajatiste ohutuse analüüsimisel, et kindlaks teha nende võimalikud puudused, toetudes eksperditeadmistele, mis on kogutud meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Seda lisarolli, mis pakub Euroopale lisandväärtust, kasutades ära ameti olemasolevaid teadmisi ja kogemusi, peaksid täiendama vajalikud rahalised vahendid ja personal. [ME 14]

(8a)

Eelkõige tuleks ameti süsteemi CleanSeaNet, mida praegu kasutatakse laevade naftareostuse kohta fototõendite andmiseks, kasutada ka ranniku- ja avamereseadmestike põhjustatud reostuse tuvastamiseks ja registreerimiseks. [ME 15]

(8b)

Siseturu lõpuleviimiseks tuleb lähimereveo kasutust optimeerida ning vähendada laevade jaoks halduskoormust. Projekt "Sinine vöönd" aitab vähendada liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate kaubalaevade teavitusformaalsusi. [ME 16]

(9)

Liit on kehtestanud aastani 2018 kõikehõlmava meretranspordi strateegia, mis hõlmab e-merenduse kontseptsiooni. Lisaks arendab ta liidu mereseirevõrgustikku. Ameti käsutuses on nende poliitikameetmete , eelkõige projekti "Sinine vöönd" elluviimiseks vajalikud merendussüsteemid ja -rakendused. Seepärast peaks amet tegema need süsteemid ja andmed huvitatud partneritele kättesaadavaks. [ME 17]

(9a)

Et toetada ühtse Euroopa merepiirkonna loomist ning merereostuse ärahoidmist ja selle vastu võitlemist, tuleks luua sünergia pädevate asutuste, sealhulgas rannavalveteenistuste vahel. [ME 18]

(9b)

Amet peaks abistama komisjoni ja liikmesriike liidu e-merenduse algatuse arendamisel ja rakendamisel merendusvaldkonna tõhususe parandamiseks infotehnoloogia parema kasutamise abil, ilma et see piiraks pädevate ametiasutuste vastutusvaldkondi. [ME 19]

(9c)

Pidades silmas asjaolu, kui tähtis on, et Euroopa jätkaks uute kõrge kvalifikatsiooniga meremeeste ligimeelitamist, et asendada pensionile jääv põlvkond, peaks amet toetama liikmesriike ja komisjoni merendusalase väljaõppe edendamisel. Eriti peaks amet kaasa aitama parimate tavade jagamisele ja Erasmuse tüüpi vahetusprogrammide toetamisele merendusalast väljaõpet pakkuvate asutuste vahel. [ME 20]

(10)

Amet on ennast liidu tasandil kehtestanud autoriteetse mereliiklusteabe allikana, mille andmed on vajalikud ja olulised ka muude liidu tegevusvaldkondade jaoks. Amet peaks oma tegevusega, eriti sadamariigi kontrolli, mereliikluse ja mereteede järelevalve ning võimalike reostajate kindlakstegemise kaudu, aitama tugevdada teatavate rannavalveoperatsioonide merereostuse ennetamise ja sellevastase võitlusega seotud operatsioonide koostoimet liidu tasandil , soodustades teabe ja heade tavade vahetust erinevate rannavalveteenistuste vahel . Lisaks peaks amet andmeseire ja –kogumise raames koguma ka põhiteavet näiteks piraatluse ja võimalike selliste ohtude kohta, mida põhjustavad meretranspordile ja merekeskkonnale nafta- ja gaasivarude uurimine ning , nafta ja gaasi tootmine avamerel ning transport . [ME 21]

(10a)

Selleks et võidelda piraatluse suurenenud ohuga Adeni lahel ja India ookeani lääneosas, on oluline, et amet teavitaks ELi mereväeoperatsiooni Atalantat üksikasjalikult ELi lipu all sõitvate ja kõrge riskiga piirkonnas liiklevate laevade täpsest asukohast. Praeguseks ei ole kõik liikmesriigid andnud oma nõusolekut nende andmete avalikustamiseks. Käesolev määruse abil tuleks neid selleks kohustada, et tugevdada ameti rolli võitluses piraatlusega. [ME 22]

(11)

Ameti süsteemid, rakendused, eksperditeadmised ja andmed aitavad oluliselt kaasa ka merevete hea keskkonnaseisundi saavutamise eesmärgile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivile 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)) (6), eriti selliste laevandusega seotud tegurite suhtes nagu ballastvesi, merepraht ja veealune müra.

(11a)

Sadamariigi kontrolli valdkonnas teeb liit tihedat koostööd sadamariigi kontrolli käsitleva Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi sekretariaadiga. Maksimaalse tõhususe saavutamiseks peaksid amet ja sadamariigi kontrolli käsitleva Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi sekretariaat tegema võimalikult tihedat koostööd ning komisjon ja liikmesriigid peaks samal ajal uurima kõiki võimalusi tõhususe edasiseks suurendamiseks. [ME 23]

(11b)

Ameti oskused merekeskkonna reostusele ja õnnetustele reageerimisel oleksid samuti väärtuslikud nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi tootmise litsentsimise juhiste väljatöötamisel. Amet peaks seepärast abistama komisjoni ja liikmesriike selle ülesande täitmisel. [ME 24]

(12)

Amet viib läbi kontrolle, et aidata komisjonil hinnata, kas liidu õigust rakendatakse tõhusalt. Ameti, komisjoni, liikmesriikide ja haldusnõukogu roll tuleks selgelt määratleda.

(13)

Komisjon ja amet peaksid tegema tihedat koostööd kontrollitoiminguteks vajalike operatiivsete töömeetodite võimalikult kiirel väljatöötamisel. Kuni töömeetodeid käsitlevate uute meetmete jõustumiseni peaks amet järgima seniseid kontrollide läbiviimise tavasid. [ME 25]

(14)

Selleks, et võtta vastu nõuded ameti operatiivsete töömeetodite suhtes, mida rakendatakse kontrollide läbiviimisel, peaks komisjonil olema õigus võtta võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7) kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte . [ME 26]

(14a)

Kõigi nimetatud meetmete ning ameti panuse eesmärk liikmesriikide ja komisjoni kooskõlastatud tegevusse peab olema tõelise Euroopa merepiirkonna loomine. [ME 27]

(14b)

Arvesse tuleks võtta nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (8) (finantsmäärus), eelkõige selle artiklit 185, ning 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (9), eelkõige selle punkti 47. [ME 28]

(15)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1406/2002 vastavalt muuta,

1)

Artiklid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”). Amet tegutseb liidu huvides.

2.   Amet pakub liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehnilist ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise alal nõuetekohaselt kohaldada liidu õigusakte, et tagada kõrgetasemeline, ühtlane ja tõhus meresõiduohutuse ja -turvalisuse tase, rakendades oma praegust suutlikkust merereostuse korral, muu hulgas gaasi- ja naftarajatistest tuleneva merereostuse korral abistamise ja selle ennetamise ning kõrvaldamise valdkonnas ning kujundades välja piirideta Euroopa mereruumi, ja et aidata neil kontrollida nende nimetatud õigusaktide rakendamist ning hinnata kehtivate meetmete tõhusust. [ME 29]

3.   Amet pakub liikmesriikidele ja komisjonile tehno- ja teadustuge õnnetusest tingitud või tahtliku merereostuse alal ning toetab taotluse korral liikmesriikide reostustõrjemehhanisme kulutõhusal viisil lisavahenditega, ilma et see piiraks rannikuriikide vastutust asjakohaste reostustõrjemehhanismide olemasolu eest ja võttes arvesse selles valdkonnas juba toimivaid liikmesriikide koostöösüsteeme. Amet toetab oma tegevuses ELi kodanikukaitse mehhanismi, mis loodi nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsusega 2007/779/EÜ, Euratom (millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism) (10)  (11).

Artikkel 2

Ameti ülesanded

1.   Et tagada Artiklis 1 sätestatud eesmärkide nõuetekohane eesmärkidega määratakse kindlaks ameti põhilised vastutusvaldkonnad ning nende saavutamine, täidab amet on prioriteet. Käesoleva artikli lõikes 2 loetletud vastutusvaldkondade määramisega tagatakse, et tegevus ei kattu ning selle tingimuseks on see, et amet täidab liikmesriikide ja komisjoni taotlusel nõuetekohaselt ülesandeid meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja merereostustõrje valdkonnas. [ME 30]

2.   Amet aitab komisjonil:

3.   Amet teeb liikmesriikidega koostööd, et:

4.   Amet abistab liikmesriike ja komisjoni järgmises:

4a.     Amet koostab igal aastal liikmesriikide asjaomaste asutuste teabe põhjal ülevaate laevaõnnetustest, mis hõlmavad raskeid õnnetusi ja ohtlikke olukordi. Amet teeb ülevaate igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks. [ME 91]

5.   Amet annab komisjoni nõudmisel seoses asjaomaste ELi õigusaktide rakendamisega tehnilist abi riikidele, kes taotlevad Euroopa Liitu astumist, asjakohastel juhtudel kõikidele Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osalisriikidele. [ME 53]

Amet annab komisjoni nõudmisel nendele riikidele abi ka õnnetusest tingitud või tahtliku merereostuse korral otsusega 2007/779/EÜ, Euratom loodud ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu samadel tingimustel, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktile c.

Nimetatud ülesanded viiakse kooskõlla olemasolevate piirkondlike koostöökavadega ning vajaduse korral hõlmavad need kohase väljaõppe korraldamist.

Artikkel 3

Kontrollid

1.   Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni tema kohuste täitmisel, mis tulenevad aluslepingutest, eelkõige liidu õiguse rakendamise tõhususe hindamisel, abistab amet komisjoni keskkonnamõju hinnangute läbivaatamisel ja viib amet komisjoni taotlusel läbi kontrolle liikmesriikides. [ME 54]

Liikmesriikide siseriiklikud asutused toetavad ameti personali tööd.

Lisaks viib amet komisjoni nimel läbi kontrolle kolmandates riikides, nagu on nõutud liidu õigusega; eelkõige kontrollitakse organisatsioone, mida liit on tunnustanud vastavalt määrusele (EÜ) nr 391/2009 (28) ning meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivile 2008/106/EÜ (meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta) (29)  (30).

2.   Ameti operatiivsed töömeetodid lõikes 1 osutatud kontrollide läbiviimiseks peavad vastama nõuetele, mis võetakse vastu artiklis 23 lõikes 2 nimetatud korras. [ME 55]

3.   Amet analüüsib vajaduse korral, ja alati siis, kui kontrollitsükkel on lõpetatud, selle tsükli aruandeid, et teha nii horisontaalsed järeldused kui ka üldised järeldused võetud meetmete tõhususe ja kulutõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile, kes võib seda liikmesriikidega täiendavalt arutada , ning teeb selle kergesti kättesaadavas vormis üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas elektrooniliselt . [ME 56]

2)

Artikli 5 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

"3.   Komisjoni taotlusel ja kokkuleppel ning koostöös asjaomaste liikmesriikidega võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, et tagada ameti ülesannete kõige tulemuslikum ja tõhusam täitmine , tõhustades koostööd ennetamise valdkonnas juba tegutsevate piirkondlike ja riiklike võrgustikega ning määrates kindlaks piirkondliku keskuse tegevuse konkreetse ulatuse, vältides seejuures tarbetuid finantskulusid . [ME 57]

4.   Ametit esindab tegevdirektor. Tegevdirektor võib pärast haldusnõukogu teavitamist sõlmida ameti nimel halduskokkuleppeid teiste ameti tegevusaladel töötavate asutustega."

3)

Artikli 10 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

3a)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

(3b)

Artiklisse 12 lisatakse lõige 1a:

"1a.     Esimehe ja aseesimehe valimisel tuleb samuti lähtuda soolise tasakaalu põhimõttest."

3c)

Artikli 14 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"2.     75 protsenti koguhäältest jagatakse võrdselt liikmesriikide esindajate vahel. Ülejäänud 25 protsenti koguhäältest jagatakse võrdselt komisjoni esindajate vahel. Ameti tegevdirektor ei hääleta."

4)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 16

Tegevdirektori ja osakonnajuhatajate ametisse nimetamine

1.   Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse komisjoni koostatud kandidaatide nimekirjast viieks aastaks, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Pädeva komisjoni võimalikku arvamust võetakse enne ametlikku ametisse nimetamist arvesse. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. [ME 71]

2.   Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja võttes arvesse hindamisaruannet pikendada tegevdirektori ametiaega kuni kolm aastat viis aastat . Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Pädeva komisjoni võimalikku arvamust võetakse enne ametlikku ametisse tagasinimetamist arvesse. Kui tegevdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue tegevdirektori ametisse nimetamiseni. [ME 72]

3.   Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu osakonnajuhatajat. Kui tegevdirektor puudub või ei saa osaleda, täidab tema kohustusi üks osakonnajuhatajatest.

4.   Osakonnajuhatajad nimetatakse ametisse, lähtudes soolise tasakaalu põhimõttest ning pidades silmas nende teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi meresõiduohutuse ja meresõiduturvalisuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja merereostustõrje alal. Osakonnajuhatajad nimetab ametisse või vabastab ametist tegevdirektor, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud."

6)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikli 22 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

"1.   Haldusnõukogu tellib regulaarselt ja vähemalt kord iga viie aasta tagant sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta , hinnates selle asjakohasust, tõhusust ja kulutõhusust . Komisjon teeb ametile kättesaadavaks mis tahes teabe, mida viimane nimetatud hinnangu jaoks vajalikuks peab. [ME 77]

2.     Hinnangus hinnatakse ameti ja selle töökorralduse kasulikkust, asjakohasust, saavutatud lisandväärtust ja tõhusust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil. Eelkõige tuleks hinnangus käsitleda võimalikku vajadust muuta või laiendada ameti ülesandeid või lõpetada selle tegevus juhul, kui see on muutunud ülearuseks."

7a)

Lisatakse järgmised artiklid:

"Artikkel 22a

Teostatavusuuring

Komisjon esitab hiljemalt … (33) Euroopa Parlamendile ja nõukogule teostatavusuuringu riiklike rannavalveteenistuste koordineerimissüsteemi loomise kohta, tuues selgelt välja kulud ja tulud.

Aruandele lisatakse seadusandlik ettepanek, kui see on asjakohane. [ME 79]

Artikkel 22b

Eduaruanne

Komisjon esitab hiljemalt … (34) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb seda, kuidas amet on täitnud talle käesoleva määrusega antud lisakohustusi, ning selle eesmärkide või ülesannete edasise laiendamise võimalust. Täpsemalt hõlmab kõnealune aruanne järgmist:

Aruandele lisatakse seadusandlik ettepanek, kui see on asjakohane.

8)

Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 23

1.   Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 3 alusel  (35) Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 23a, mis käsitleb ameti operatiivseid töömeetodeid artikli 3 lõikes 1 osutatud kontrollide läbiviimisel .[ME 81]

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

8a)

Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 23a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.     Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.     Artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

3.     Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.     Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.     Artikli 23 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid [kahe kuu] jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku [kahe kuu] võrra pikendada."

(+)

++