52010PC0705

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 1.12.2010

KOM(2010) 705 lõplik

2010/0343 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu sõlmimist Euroopa Liidu poolt

SELETUSKIRI

25. juunil 2010 lõppes ametlikult ÜRO 2010. aasta kakaokonverents pärast seda, kui eri delegatsioonid olid kinnitanud üksmeelt uue 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu läbiräägitud teksti suhtes, millega asendatakse 2001. aasta rahvusvaheline kakaoleping, mille kehtivusaega on pikendatud.

Võttes arvesse arutelude tulemusi ja uue õigusakti sisu, mis vastab komisjoni kaitstud seisukohale, leiab komisjon, et lepingu sõlmimist tõendav kiri tuleks hoiule anda ÜRO rahvusvaheliste lepingute osakonnale New Yorgis. Komisjon on juba teinud nõukogule ettepaneku[1] sama lepingu allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta.

Nagu lepingu allakirjutamist ja selle ajutise kohaldamist käsitleva menetluse puhulgi, jääb nüüdki peamiseks eesmärgiks edendada rahvusvahelist koostööd kakaokaubanduse valdkonnas, mis kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse. Sellest johtuvalt peab Euroopa Liit 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu sõlmima vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 207.

Arvestades, et lepingule saab hoiulevõtja juures alla kirjutada ning selle heakskiitmis-, sõlmimis- või ratifitseerimiskirjad hoiule anda 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2012, palutakse nõukogul käesolev otsus vastu võtta enne selle tähtaja möödumist.

2010/0343 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu sõlmimist Euroopa Liidu poolt

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõikeid 3 ja 4 koostoimes artikli 218 lõikega 6,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[2]

ning arvestades järgmist:

1. 25. juunil 2010 kiitis ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) juurde loodud läbirääkimiskonverents heaks 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu (edaspidi „2010. aasta leping”) teksti. Kõnealuse lepingu tekst on koostatud inglise, hispaania ja prantsuse ning araabia, hiina ja vene keeles, mis on kõik võrdselt autentsed.

2. Uus leping asendab 2001. aasta rahvusvahelist kakaolepingut, mida pikendati 30. septembrini 2012.

3. 2010. aasta rahvusvahelisele kakaolepingule saab alla kirjutada ja selle ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad esitada alates 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2012.

4. 2010. aasta lepingu eesmärgid jäävad ühise kaubanduspoliitika raamesse.

5. Euroopa Liit osaleb 2001. aasta rahvusvahelises kakaolepingus, mille kehtivusaega on pikendatud, ning allakirjutamist ja ajutise kohaldamise kirjade hoiuleandmist on käsitletud ….. otsuses nr ….[3] ning seepärast on ka ELi huvides sõlmida seda lepingut asendav leping,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2010. aasta rahvusvaheline kakaoleping kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel andma heakskiitmiskirja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile hoiule vastavalt 2010. aasta lepingule.

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA 2010. AASTA RAHVUSVAHELINE KAKAOLEPING

PREAMBUL

Käesoleva lepingu osalised,

a) tunnistades kakaosektori panust vaesuse vähendamisse ja rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkide ning eelkõige aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse;

b) tunnistades kakao ja sellega kauplemise tähtsust elanikkonna tuluallikana arengumaade majanduses ning tunnistades kakaoga kauplemise esmatähtsat panust arengumaade eksporditulusse ning nende majandus- ja sotsiaalarengu programmide väljatöötamisse;

c) tunnistades kakaosektori tähtsust miljonite inimeste toimetuleku seisukohast, eelkõige arengumaades, kus kakao tootmine on väiketootjate peamine otsene tuluallikas;

d) tunnistades , et tihe rahvusvaheline koostöö kakaoga seotud küsimustes ja kõikide kakao väärtusahelaga seotud asjaosaliste jätkuv dialoog võivad aidata kaasa maailma kakaomajanduse säästvale arengule;

e) tunnistades eksportivate ja importivate liikmete vahelise strateegilise partnerluse tähtsust säästva kakaomajanduse saavutamisel;

f) tunnistades vajadust tagada rahvusvahelise kakaoturu läbipaistvus nii tootjate kui ka tarbijate huvides;

g) tunnistades varasemate 1972., 1975., 1980., 1986., 1993. ja 2001. aasta rahvusvaheliste kakaolepingute panust maailma kakaomajanduse arengusse,

on kokku leppinud järgmises:

I peatükk – Eesmärgid

Artikkel 1 Eesmärgid

Ülemaailmse kakaosektori tugevdamiseks, selle säästva arengu soodustamiseks ning kõikide sidusrühmade kasu suurendamiseks on seitsmenda rahvusvahelise kakaolepingu eesmärgid järgmised:

a) soodustada rahvusvahelist koostööd maailma kakaomajanduses;

b) luua sobiv raamistik kõigi kakaoga seotud küsimuste arutamiseks valitsuste vahel ja erasektoriga;

c) aidata kaasa liikmete riikliku kakaomajanduse tugevdamisele pädevatele asutustele rahastamiseks ja elluviimiseks esitatavate projektide ettevalmistamise, arendamise ja hindamise kaudu ning liikmetele ja maailma kakaomajandusele kasu toovatele projektidele rahaliste vahendite hankimise kaudu;

d) püüelda selle poole, et saada õiglast hinda, mis tagab kakao väärtusahelas õiglase tulu nii tootjatele kui ka tarbijatele, ning aidata kõikide liikmete huvides kaasa maailma kakaomajanduse tasakaalustatud arengule;

e) edendada majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt säästvat kakaomajandust;

f) toetada teadusuuringuid ja nende tulemuste rakendamist koolitus- ja teabeprogrammide kaudu, mis võimaldavad kakaole sobivate tehnoloogiate siiret liikmetele;

g) soodustada maailma kakaomajanduse ja eelkõige kakaoga kauplemise läbipaistvust asjaomase statistika kogumise, analüüsi ja levitamise ning asjakohaste uuringute teostamise kaudu, samuti soodustada kaubandustakistuste kõrvaldamist;

h) soodustada ja ergutada šokolaadi ja kakaotoodete tarbimist, et suurendada nõudlust kakao järele, eelkõige reklaamides tihedas koostöös erasektoriga kakao häid omadusi, kaasa arvatud selle tervislikkust;

i) julgustada liikmeid parandama kakao kvaliteeti ja töötama välja kakaosektori jaoks asjakohaseid toiduohutusega seotud meetmeid;

j) julgustada liikmeid välja töötama ja rakendama strateegiaid, mis võimaldavad tõsta kohalike kogukondade ja väiketootjate suutlikkust saada kasu kakao tootmisest ning aitavad seega kaasa vaesuse vähendamisele;

k) hõlbustada kakaotootjaid toetavate finantsvahendite ja -teenuste, eelkõige krediidivõimaluste ja riskijuhtimisviisidega seotud teabe kättesaadavust.

II peatükk – Mõisted

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „kakao” – kakaooad ja kakaotooted;

2. „peen- või aroomikakao” – oma ainulaadse maitse ja värvuse poolest tuntud kakao, mida toodetakse käesoleva lepingu C lisas nimetatud riikides;

3. „kakaotooted” – üksnes kakaoubadest valmistatud tooted, näiteks kakaomass, kakaovõi, magustamata kakaopulber, kakaokook ja purustatud kakaooad;

4. „šokolaad ja šokolaaditooted” – tooted, mis on valmistatud kakaoubadest vastavalt „Codex alimentariuse” šokolaadi ja šokolaaditoodete standardile;

5. „kakaoubade varu” – kõik kuivatatud kakaooad, mis on identifitseeritavad kakaoaasta viimase päeva (30. septembri) seisuga, sõltumata ladustamiskohast, omanikust või kasutusotstarbest;

6. „kakaoaasta” – 12-kuuline ajavahemik 1. oktoobrist 30. septembrini (k.a);

7. „organisatsioon” – artiklis 3 nimetatud rahvusvaheline kakaoorganisatsioon;

8. „nõukogu” – artiklis 6 nimetatud rahvusvaheline kakaonõukogu;

9. „lepinguosaline” – valitsus, Euroopa Liit või valitsustevaheline organisatsioon artikli 4 tähenduses, kes on nõustunud end ajutiselt või lõplikult käesoleva lepinguga siduma;

10. „liige” – lepinguosaline, nagu eespool on määratletud;

11. „impordiriik” või „importiv liige” – vastavalt riik või liige, kelle kakaoimport kakaoubades väljendatuna ületab ekspordi;

12. „ekspordiriik” või „eksportiv liige” – vastavalt riik või liige, kelle kakaoeksport kakaoubades väljendatuna ületab impordi. Kakaod tootev riik, kelle kakaoimport kakaoubades väljendatuna ületab eksporti, kuid kelle toodang ületab importi või kelle toodang ületab kakao nähtavat sisetarbimist,[4] võib soovi korral olla eksportiv liige;

13. „kakaoeksport” – igasugune kakao, mis viiakse välja mis tahes riigi tolliterritooriumilt, ning „kakaoimport” – igasugune kakao, mis tuuakse sisse mis tahes riigi tolliterritooriumile, eeldusel et kõnealuste mõistete kohaldamisel peetakse enam kui ühte tolliterritooriumi hõlmava liikme puhul tolliterritooriumi all silmas kõnealuse liikme tolliterritooriumide kogumit;

14. „säästev kakaomajandus” – ühtne väärtusahel, mille kõik osalised töötavad välja ja edendavad asjakohaseid meetmeid, et saavutada tootmise, töötlemise ja tarbimise tase, mis on praeguste ja tulevaste põlvkondade huvides majanduslikult elujõuline, keskkonnasäästlik ja sotsiaalselt vastutustundlik, eesmärgiga parandada kakao väärtusahela tootlikkust ja tasuvust kõikide osaliste jaoks ning eelkõige väiketootjate jaoks;

15. „erasektor” – kõik erasektori ettevõtjad, kelle põhitegevus toimub kakaovaldkonnas. See hõlmab põllumajandustootjaid, edasimüüjaid, töötlejaid, tootjaid ja uurimisasutusi. Käesoleva lepingu raames hõlmab erasektor ka riigiettevõtteid, -ametkondi ja -asutusi, mis täidavad rolli, mida teistes riikides täidavad eraettevõtted;

16. „indikaatorhind” – käesoleva lepingu tähenduses kasutatav kakao rahvusvahelise hinna tüüpiline indikaator, mida arvutatakse vastavalt artiklile 33;

17. „eriarveldusühik” (SDR) – Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik;

18. „tonn” – 1 000 kilogrammi või 2 204,6 naela, „nael” – 453,597 grammi;

19. „jagatud lihthäälteenamus” – eksportivate liikmete häälteenamus ja importivate liikmete häälteenamus eraldi arvestatuna;

20. „kvalifitseeritud häälteenamus” – kaks kolmandikku eksportivate liikmete häältest ja kaks kolmandikku importivate liikmete häältest eraldi arvestatuna, tingimusel et kohal on vähemalt viis eksportivat liiget ja enamik importivatest liikmetest;

21. „jõustumine” – kuupäev, mil käesolev leping esmakordselt ajutiselt või lõplikult kehtima hakkab, kui ei ole teisiti määratud.

III peatükk – Rahvusvaheline kakaoorganisatsioon

Artikkel 3 Rahvusvahelise kakaoorganisatsiooni peakorter ja struktuur

1. 1972. aasta rahvusvahelise kakaolepinguga asutatud rahvusvaheline kakaoorganisatsioon jätkab eksisteerimist ning kohaldab käesoleva lepingu sätteid ja kontrollib selle täitmist.

2. Organisatsiooni peakorter asub alati mõne liikmeks oleva riigi territooriumil.

3. Organisatsiooni peakorter asub Londonis, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

4. Organisatsioon tegutseb järgmiste organite kaudu:

a) rahvusvaheline kakaonõukogu, mis on organisatsiooni kõrgeim organ;

b) nõukogu allorganid, sh haldus- ja finantskomitee, majanduskomitee, maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu ja muud nõukogu moodustatud komiteed, ning

c) sekretariaat.

Artikkel 4 Organisatsiooni liikmesus

1. Iga lepinguosaline on organisatsiooni liige.

2. Organisatsiooni liikmed jagunevad kahte kategooriasse, nimelt:

a) eksportivad liikmed ja

b) importivad liikmed.

3. Liige võib oma kategooriat muuta nõukogu kehtestatavatel tingimustel.

4. Kaks või enam lepinguosalist võivad teatada, et osalevad organisatsioonis liikmete rühmana, saates nõukogule ja hoiulevõtjale vastava teatise, mis jõustub asjaomaste lepinguosaliste täpsustatud kuupäeval ja nõukogu kinnitatud tingimustel.

5. Igasugust viidet käesolevas lepingus valitsusele või valitsustele tõlgendatakse nii, et see hõlmab ka Euroopa Liitu ja mis tahes valitsustevahelist organisatsiooni, millel on sarnased kohustused seoses läbirääkimistega rahvusvaheliste lepingute üle, eriti toorainelepingute osas, ning nende sõlmimise ja kohaldamisega. Sellest tulenevalt tõlgendatakse kõiki käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid allkirjastamisele, ratifitseerimisele või heakskiitmisele, ajutisest kohaldamisest teatamisele või ühinemisele selliste organisatsioonide puhul selliselt, et need hõlmavad viidet kõnealuste valitsustevaheliste organisatsioonide poolsele allkirjastamisele, ratifitseerimisele või heakskiitmisele, ajutisest kohaldamisest teatamisele või ühinemisele.

6. Kõnealustel valitsustevahelistel organisatsioonidel on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui nende liikmesriikide häälte koguarv vastavalt artiklile 10. Sellisel juhul ei kasuta selliste valitsustevaheliste organisatsioonide liikmesriigid oma individuaalset hääleõigust.

Artikkel 5 Privileegid ja immuniteedid

1. Organisatsioon on juriidiline isik. Eelkõige on tal õigus sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning algatada kohtuasju.

2. Organisatsiooni, selle tegevdirektori, personali ja ekspertide ning liikmete esindajate seisundit, privileege ja immuniteete võõrustajariigi territooriumil nende ametiülesannete täitmise eesmärgil viibimise ajal reguleerib jätkuvalt võõrustajariigi valitsuse ja rahvusvahelise kakaoorganisatsiooni vahel sõlmitud peakorterit käsitlev leping.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud peakorterit käsitlev leping on käesolevast lepingust sõltumatu. See lõpeb siiski järgmistel juhtudel:

a) kõnealuse peakorterit käsitleva lepingu sätete kohaselt;

b) juhul kui organisatsiooni peakorter viiakse väljapoole võõrustajariigi territooriumi või

c) kui organisatsioon lõpetab tegevuse.

4. Organisatsioon võib sõlmida ühe või mitme liikmega lepinguid, mille peab kinnitama nõukogu ning mis käsitlevad privileege ja immuniteete, mis võivad olla vajalikud käesoleva lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

IV peatükk – Rahvusvaheline kakaonõukogu

Artikkel 6 Rahvusvahelise kakaonõukogu koosseis

1. Rahvusvaheline kakaonõukogu koosneb kõigist organisatsiooni liikmetest.

2. Iga liiget esindavad nõukogu koosolekutel asjakohaselt volitatud esindajad.

Artikkel 7 Nõukogu volitused ja ülesanded

1. Nõukogu kasutab kõiki volitusi ja täidab või korraldab kõigi ülesannete täitmiste, mis on vajalikud käesoleva lepingu rakendamiseks.

2. Nõukogul ei ole õigust võtta ei enda ega oma liikmete nimel kohustusi, mis ei kuulu käesoleva lepingu reguleerimisalasse, eelkõige ei ole tal õigust raha laenuks võtta. Oma lepingute sõlmimise õiguse kasutamise korral lisab nõukogu nendesse lepingutesse käesolevas sättes ja artiklis 23 sisalduvad tingimused selliselt, et nõukoguga lepinguid sõlmivad muud osalised oleksid nendest teadlikud; kui aga kõnealused tingimused jäetakse lisamata, ei muuda see lepingut kehtetuks ega tähenda, et nõukogu on oma volitusi ületanud.

3. Nõukogu võtab vastu eeskirjad ja määrused, mis on vajalikud käesoleva lepingu täitmiseks ja on sellega kooskõlas, sealhulgas nõukogu ja komiteede töökorra ning organisatsiooni finants- ja personalieeskirjad. Nõukogu võib oma töökorras näha ette menetluse, mille kohaselt ta saab langetada teatud küsimustes otsuseid ilma kokku tulemata.

4. Nõukogu peab andmikke, mis on vajalikud tema käesolevast lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks, ja muid andmikke, mida ta peab asjakohaseks.

5. Nõukogu võib vajaduse korral kokku kutsuda töörühmi, kes abistaks teda ülesannete täitmisel.

Artikkel 8 Nõukogu esimees ja aseesimees

1. Nõukogu valib igaks kakaoaastaks esimehe ja aseesimehe, kellele organisatsioon palka ei maksa.

2. Esimees ja aseesimees valitakse mõlemad eksportivate liikmete esindajate või importivate liikmete esindajate seast. Need ametid vahelduvad igal kakaoaastal kahe kategooria vahel.

3. Nii esimehe kui ka aseesimehe ajutise või ühe või mõlema nimetatud ametniku püsiva puudumise korral võib nõukogu valida eksportivate liikmete esindajate või importivate liikmete esindajate seast vastavalt vajadusele ajutiselt või alaliselt uued ametnikud.

4. Esimees ega ükski teine nõukogu koosolekul eesistujaks olev ametnik ei või hääletada. Tema asendaja võib kasutada esindatava liikme hääleõigust.

Artikkel 9 Nõukogu istungid

1. Üldreeglina peab nõukogu iga poole kakaoaasta järel ühe korralise istungi.

2. Nõukogu koguneb erakorralistele istungitele vastava otsusega või kui seda taotleb:

a) viis liiget;

b) vähemalt kaks liiget, kellel on vähemalt 200 häält;

c) tegevdirektor artiklite 22 ja 59 kohaselt.

3. Nõukogu istungite toimumisest teatatakse vähemalt 30 kalendripäeva ette, välja arvatud hädaolukorra puhul, mil etteteatamistähtaeg on 15 päeva.

4. Istungid toimuvad organisatsiooni peakorteris, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Kui nõukogu tuleb mõne liikme kutsel kokku mujal kui organisatsiooni peakorteris, tasub kõnealune liige organisatsiooni halduseeskirjade kohaselt asjakohased lisakulud.

Artikkel 10 Hääled

1. Eksportivatel liikmetel on kokku 1 000 häält ja importivatel liikmetel on kokku 1 000 häält. Need hääled jagunevad kummaski liikmete kategoorias (st vastavalt eksportivate ja importivate liikmete kategoorias) käesoleva artikli järgmiste lõigete kohaselt.

2. Iga kakaoaasta kohta jaotatakse eksportivate liikmete hääled järgmiselt: igal eksportival liikmel on viis põhihäält. Ülejäänud hääled jaotatakse kõigi eksportivate liikmete vahel proportsionaalselt nende kakaoekspordi keskmise mahu alusel kolmel eelneval kakaoaastal, mille andmed on organisatsioon avaldanud oma väljaande Quarterly Bulletin of Cocoa Statistics viimases numbris. Selleks arvutatakse eksport kakaoubade netoekspordina pluss kakaotoodete netoeksport ümberarvestatuna vastavasse väärtusesse ubades, kasutades artiklis 34 esitatud muundustegureid.

3. Iga kakaoaasta kohta jaotatakse importivate liikmete hääled kõigi importivate liikmete vahel proportsionaalselt nende kakaoimpordi keskmise mahu alusel kolmel eelneval kakaoaastal, mille andmed on organisatsioon avaldanud oma väljaande Quarterly Bulletin of Cocoa Statistics viimases numbris. Selleks arvutatakse import kakaoubade netoimpordina pluss kakaotoodete netoimport ümberarvestatuna vastavasse väärtusesse ubades, kasutades artiklis 34 esitatud muundustegureid. Ühelgi liikmel ei ole alla viie hääle. Seetõttu jaotatakse nende liikmete hääleõigus, kellel on miinimumist rohkem hääli, ümber teiste liikmete vahel, kellel on miinimumist vähem hääli.

4. Kui mingil põhjusel peaks tekkima raskusi häälte arvutamise statistilise aluse määramise või ajakohastamisega vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3, võib nõukogu otsustada kasutada häälte arvutamiseks teistsugust statistilist alust.

5. Ühelgi liikmel, välja arvatud artikli 4 lõigetes 4 ja 5 nimetatud liikmed, ei ole üle 400 hääle. Kõik seda arvu ületavad hääled, mis tulenevad käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 esitatud arvutustest, jaotatakse nimetatud lõigete kohaselt ümber teiste liikmete vahel.

6. Kui organisatsiooni liikmeskond muutub või liikme hääleõigus peatatakse või taastatakse käesoleva lepingu mõne sätte alusel, jaotab nõukogu hääled ümber vastavalt käesolevale artiklile. Euroopa Liit või artiklis 4 määratletud valitsustevaheline organisatsioon saab hääli ühe liikmena vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 või 3 sätestatud menetlusele.

7. Hääli ei saa osadeks jagada.

Artikkel 11 Nõukogu hääletuskord

1. Igal liikmel on õigus anda temale kuuluv arv hääli ja ühelgi liikmel ei ole õigust oma hääli jagada. Liige võib kõnealustest häältest erinevalt anda mis tahes hääli, mille andmiseks tal on volitused käesoleva artikli lõike 2 alusel.

2. Nõukogu esimehele esitatud kirjaliku taotlusega võib iga eksportiv liige volitada iga teist eksportivat liiget ja iga importiv liige iga teist importivat liiget esindama tema huve ja kasutama tema hääli nõukogu koosolekutel. Sellisel juhul ei kohaldata artikli 10 lõikes 5 sätestatud piirangut.

3. Liige, kellele teine liige on andnud volitused oma häälte andmiseks artikli 10 kohaselt, annab kõnealused hääled vastavalt volitanud liikme juhistele.

Artikkel 12 Nõukogu otsused

1. Nõukogu püüab kõik otsused vastu võtta ja kõik soovitused esitada konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võtab nõukogu vastu otsused ja esitab soovitusi kvalifitseeritud häälteenamusega järgmise menetluse kohaselt:

a) kui kolme või enama eksportiva liikme või kolme või enama importiva liikme vastuhääletamise tõttu ei saavutata kvalifitseeritud häälteenamust, loetakse ettepanek tagasilükatuks;

b) kui kolme või vähema eksportiva liikme või kolme või vähema importiva liikme vastuhääletamise tõttu ei saavutata kvalifitseeritud häälteenamust, pannakse ettepanek 48 tunni jooksul uuesti hääletusele; ja

c) kui ka sel juhul ei saavutata kvalifitseeritud häälteenamust, loetakse ettepanek tagasilükatuks.

2. Nõukogu otsuste või soovituste vastuvõtmiseks vajaliku häälte arvu lugemisel ei võeta arvesse hääletamisest keelduvate liikmete hääli.

3. Käesoleva lepingu kohaselt kohustuvad liikmed aktsepteerima siduvana kõiki nõukogu otsuseid.

Artikkel 13 Koostöö muude organisatsioonidega

1. Nõukogu korraldab vajaduse korral konsulteerimist ja koostööd ÜRO ja tema organitega, eelkõige ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning muude asjakohaste ÜRO ja valitsustevaheliste organisatsioonide erialaasutustega.

2. Arvestades ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi erilist rolli põhitarbeainete rahvusvahelises kaubavahetuses, hoiab nõukogu seda organisatsiooni asjakohasel viisil kursis oma tegevuse ja töökavadega.

3. Nõukogu võib ühtlasi rakendada mis tahes asjakohaseid meetmeid tõhusa kontakti hoidmiseks kakaotootjate, -kauplejate ja -töötlejate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

4. Nõukogu üritab kaasata oma töösse kakao tootmis- ja tarbimispoliitika vallas rahvusvahelisi rahandusasutusi ja teisi pooli, kellel on huvi maailma kakaomajanduse vastu.

5. Nõukogu võib otsustada teha koostööd teiste kakaovaldkonna ekspertidega.

Artikkel 14 Vaatlejate kutsumine ja osalemine

1. Nõukogu võib oma koosolekutele vaatlejana osalema kutsuda mis tahes riigi, kes ei kuulu liikmete hulka.

2. Samuti võib nõukogu kutsuda oma koosolekutel vaatlejatena osalema artiklis 13 nimetatud organisatsioone.

3. Samuti võib nõukogu vaatlejatena osalema kutsuda valitsusväliseid organisatsioone, millel on kakaosektori valdkondades nõutav kogemus.

4. Nõukogu otsustab organisatsiooni halduseeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt iga istungi puhul vaatlejate osalemise, kaasa arvatud igal juhtumil eraldi kakaosektori valdkondades nõutavat kogemust omavate valitsusväliste organisatsioonide osalemise.

Artikkel 15 Kvoorum

1. Nõukogu iga istungi avakoosoleku kvoorumi moodustamiseks on vajalik vähemalt viie eksportiva liikme ja enamiku importivate liikmete kohalolek, tingimusel et kõnealuste liikmete käes kokku on kummaski kategoorias vähemalt kaks kolmandikku liikmete koguhäältest antud kategoorias.

2. Kui mis tahes istungi avakoosoleku jaoks määratud kuupäeval, teisel päeval ja kogu ülejäänud istungi kestel puudub kvoorum vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, moodustavad avakoosoleku kvoorumi kohalolevad eksportivad ja importivad liikmed, kelle käes on kummaski kategoorias lihthäälteenamus.

3. Mis tahes istungi avakoosolekule järgnevate koosolekute kvoorum vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 on selline, nagu käesoleva artikli lõikes 2 ette nähtud.

4. Esindatust vastavalt artikli 11 lõikele 2 käsitatakse kohalolekuna.

V peatükk – Organisatsiooni sekretariaat

Artikkel 16 Organisatsiooni tegevdirektor ja personal

1. Sekretariaat koosneb tegevdirektorist ja personalist.

2. Nõukogu määrab tegevdirektori ametiajaks, mille kestus ei ületa lepingu ja selle võimalike pikenduste tähtaega. Nõukogu määrab kindlaks kandidaatide valikueeskirjad ja tegevdirektori ametissemääramise tingimused.

3. Tegevdirektor on organisatsiooni kõrgeim haldusametnik, kes vastutab nõukogu ees käesoleva lepingu kohaldamise ja toimimise eest kooskõlas nõukogu otsustega.

4. Organisatsiooni personal annab aru tegevdirektorile.

5. Tegevdirektor määrab personali ametisse vastavalt nõukogu kehtestatud eeskirjadele. Kõnealuste eeskirjade koostamisel lähtub nõukogu sarnaste valitsustevaheliste organisatsioonide ametnikele kohaldatavatest eeskirjadest. Personal määratakse võimaluse korral eksportivate ja importivate liikmete seast.

6. Tegevdirektoril ja personalil ei tohi olla kakaotööstuses, -kaubanduses, -transpordis ega -reklaamis majanduslikke huve.

7. Tegevdirektor ja personal ei küsi ega saa oma kohustuste täitmisel juhiseid üheltki liikmelt ega üheltki teiselt organisatsiooniväliselt asutuselt. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võib mõjutada nende üksnes organisatsiooni ees vastutava rahvusvahelise ametniku seisundit. Iga liige kohustub austama tegevdirektori ja personali kohustuste eranditult rahvusvahelist iseloomu ega ürita neid nende kohustuste täitmisel mõjutada.

8. Tegevdirektor ega organisatsiooni personal ei avalda käesoleva lepingu toimimist või kohaldamist käsitlevat teavet, välja arvatud juhul, kui nõukogu on neid selleks volitanud või kui see on vajalik nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 17 Tööprogramm

1. Nõukogu esimesel istungil pärast lepingu jõustumist esitab tegevdirektor nõukogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks viie aasta strateegilise kava. Aasta enne viie aasta strateegilise kava lõppemist esitab tegevdirektor nõukogule uue viie aasta strateegilise kava projekti.

2. Iga kakaoaasta viimasel istungil võtab nõukogu majanduskomitee soovitusel vastu organisatsiooni tuleva aasta tööprogrammi, mille valmistab ette tegevdirektor. Tööprogramm hõlmab organisatsiooni järgmise aasta projekte, algatusi ja tegevust. Tegevdirektor täidab tööprogrammi.

3. Iga kakaoaasta viimasel koosolekul annab majanduskomitee tegevdirektori aruande alusel hinnangu jooksva aasta tööprogrammi täitmise kohta. Majanduskomitee esitab tulemused nõukogule.

Artikkel 18 Aastaaruanne

Nõukogu avaldab aastaaruande.

VI peatükk – Haldus- ja finantskomitee

Artikkel 19 Haldus- ja finantskomitee moodustamine

1. Moodustatakse haldus- ja finantskomitee. Selle ülesanne on:

a) teostada tegevdirektori esitatud eelarveettepaneku alusel järelevalvet nõukogule esitatava halduseelarve projekti koostamise üle;

b) täita muid haldus- ja finantsülesandeid, mis nõukogu talle usaldab, sealhulgas tulude ja kulude järelevalve ning organisatsiooni haldamisega seotud küsimused.

2. Haldus- ja finantskomitee esitab nõukogule oma soovitused eespool nimetatud küsimustes.

3. Nõukogu kehtestab haldus- ja finantskomitee töökorra.

Artikkel 20 Haldus- ja finantskomitee koosseis

1. Haldus- ja finantskomitee koosneb kuuest eksportivast liikmest rotatsiooni korras ja kuuest importivast liikmest.

2. Iga haldus- ja finantskomitee liige nimetab ühe esindaja ning soovi korral ühe või mitu asendajat. Nõukogu valib mõlema kategooria liikmed artiklis 10 ette nähtud häälte jaotumise alusel. Nende ametiaeg kestab kaks aastat ning neid võib tagasi valida.

3. Haldus- ja finantskomitee valib esindajate hulgast esimehe ja aseesimehe kaheks aastaks. Esimehe ja aseesimehe ülesandeid täidavad vaheldumisi eksportivad liikmed ja importivad liikmed.

Artikkel 21 Haldus- ja finantskomitee koosolekud

1. Haldus- ja finantskomitee koosolekutel võivad vaatlejatena osaleda kõik teised organisatsiooni liikmed.

2. Haldus- ja finantskomitee koosolekud toimuvad tavaliselt organisatsiooni peakorteris, kui komitee ei otsusta teisiti. Kui haldus- ja finantskomitee tuleb mõne liikme kutsel kokku mujal kui organisatsiooni peakorteris, tasub kõnealune liige organisatsiooni halduseeskirjade kohaselt asjakohased lisakulud.

3. Haldus- ja finantskomitee tuleb tavaliselt kokku kaks korda aastas ning esitab nõukogule aruande oma tegevusest.

VII peatükk – Rahastamine

Artikkel 22 Rahastamine

1. Käesoleva lepingu haldamiseks peetakse halduskontot. Käesoleva lepingu haldamiseks vajalikud kulud kajastatakse halduskontol ja need kaetakse liikmete artikli 24 kohaselt arvestatud aastamaksudest. Kui liige siiski taotleb eriteenuseid, võib nõukogu otsustada taotluse rahuldada ning nõuda, et kõnealune liige nende eest maksaks.

2. Nõukogu võib avada eraldi sihtotstarbelisi kontosid vastavalt käesoleva lepingu eesmärkidele. Neid kontosid rahastatakse liikmete või teiste organite vabatahtlikest osamaksudest.

3. Organisatsiooni eelarveaasta langeb kokku kakaoaastaga.

4. Nõukogu, haldus- ja finantskomitee ja majanduskomitee ning nõukogu või haldus- ja finantskomitee või majanduskomitee mis tahes komitee delegatsioonide kulud kannavad asjaomased liikmed.

5. Kui organisatsiooni finantsseisund on või näib olevat ebapiisav ülejäänud kakaoaasta rahastamiseks, kutsub tegevdirektor 15 päeva jooksul kokku nõukogu erakorralise istungi, kui nõukogul ei ole 30 kalendripäeva jooksul kavas kokku tulla.

Artikkel 23 Liikmete vastutus

Liikme vastutus nõukogu ja teiste liikmete ees piirdub tema kohustustega seoses käesolevas lepingus ettenähtud osamaksudega. Eeldatakse, et nõukoguga asju ajavad kolmandad isikud on teadlikud käesoleva lepingu sätetest, mis käsitlevad nõukogu volitusi ja liikmete kohustusi, eelkõige artikli 7 lõikest 2 ja käesoleva artikli esimesest lausest.

Artikkel 24 Halduseelarve kinnitamine ja osamaksu arvestamine

1. Iga eelarveaasta teisel poolel kinnitab nõukogu organisatsiooni järgmise eelarveaasta halduseelarve ja kehtestab iga liikme osamaksu nimetatud eelarvesse.

2. Iga liikme osamaks halduseelarvesse igaks eelarveaastaks on proportsionaalne tema häälte arvu suhtega kõigi liikmete häälte koguarvu selle eelarveaasta halduseelarve kinnitamise ajal. Osamaksu kehtestamiseks arvutatakse välja iga liikme hääled, võtmata arvesse liikme hääleõiguse peatamist ja sellest tulenevat häälte ümberjaotumist.

3. Nõukogu arvestab iga pärast käesoleva lepingu jõustumist organisatsiooniga ühineva liikme algset osamaksu liikmele kuuluvate häälte arvu ja jooksva eelarveaasta lõpuni jääva aja alusel. Teistele liikmetele jooksvaks eelarveaastaks määratud summat ei muudeta.

4. Kui käesolev leping jõustub enne esimese tervikliku eelarveaasta algust, kinnitab nõukogu oma esimesel istungil halduseelarve, mis hõlmab ajavahemikku kuni esimese tervikliku eelarveaasta alguseni.

Artikkel 25 Osamaksu tasumine halduseelarvesse

1. Iga eelarveaasta osamaks halduseelarvesse tasutakse vabalt konverteeritavas valuutas, see on vaba valuutapiirangutest, ning maksetähtaeg on asjakohase eelarveaasta esimene päev. Ühinemisaastal makstav osamaks tasutakse liikmeks saamise kuupäeval.

2. Artikli 24 lõike 4 kohaselt kinnitatud osamaks halduseelarvesse tuleb tasuda kolme kuu jooksul alates selle kehtestamise kuupäevast.

3. Kui nelja kuu möödumisel eelarveaasta algusest või uue liikme puhul kolme kuu möödumisel liikme osamaksu nõukogupoolsest kehtestamisest ei ole liige oma osamaksu halduseelarvesse täielikult tasunud, esitab tegevdirektor kõnealusele liikmele nõude osamaks võimalikult kiiresti tasuda. Kui pärast kahe kuu möödumist tegevdirektori nõudest ei ole kõnealune liige oma osamaksu endiselt tasunud, peatatakse antud liikme hääleõigus nõukogus, haldus- ja finantskomitees ning majanduskomitees, kuni osamaks on täielikult tasutud.

4. Liiget, kelle hääleõigus on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt peatatud, ei jäeta ilma tema teistest käesoleva lepinguga sätestatud õigustest ega vabastata mis tahes kohustustest, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Liikmele jääb kohustus tasuda oma osamaks ja täita mis tahes muud käesolevast lepingust tulenevad rahalised kohustused.

5. Nõukogu kaalub iga sellise liikme liikmesuse küsimust, kelle kahe aasta osamaks on tasumata, ning võib otsustada, et kõnealune liige arvatakse liikmeskonna hulgast välja ja/või jäetakse eelarvearvestusest kõrvale. Liikmele jääb kohustus täita mis tahes muid käesolevast lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Võlgnevuste tasumise korral tema liikmeõigused taastatakse. Võlgnevusi omavate liikmete poolt tehtud maksetest kaetakse kõigepealt kõnealused võlad ning alles seejärel tasumisele kuuluv viimane osamaks.

Artikkel 26 Auditeerimine ja raamatupidamisandmete avaldamine

1. Võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuus kuud pärast iga eelarveaasta lõppu auditeeritakse organisatsiooni eelarveaasta kontoväljavõtet ja bilanssi eelarveaasta lõpu seisuga artiklis 22 nimetatud kontode alusel. Auditi teeb tunnustatud sõltumatu audiitor, kelle nõukogu valib igaks eelarveaastaks.

2. Tunnustatud sõltumatu audiitori ametisse nimetamise tingimused, samuti auditi otstarve ja eesmärk on sätestatud organisatsiooni finantseeskirjades. Organisatsiooni auditeeritud kontoväljavõte ja bilanss esitatakse nõukogule kinnitamiseks järgmisel korralisel istungil.

3. Auditeeritud kontoväljavõte ja bilanss avaldatakse.

VIII peatükk – Majanduskomitee

Artikkel 27Majanduskomitee moodustamine

1. Moodustatakse majanduskomitee. Majanduskomitee ülesanne on:

a) jälgida kakaosektori statistikat ning analüüsida kakao tootmist, tarbimist, varusid, jahvatamist, rahvusvahelist kaubandust ja hindu käsitlevat statistikat;

b) jälgida turusuundumuste ja teiste kõnealuseid suundumusi mõjutavate faktorite analüüse, eelkõige kakao pakkumist ja nõudlust, kaasa arvatud kakaovõi asendajate kasutamise mõju tarbimisele ja rahvusvahelisele kakaokaubandusele;

c) analüüsida teavet kakao ja kakaotoodete turulepääsu kohta tootja- ja tarbijariikides, kaasa arvatud andmeid tariifsete ja mittetariifsete tõkete kohta ning liikmete poolt kaubandustakistuste kõrvaldamise edendamiseks võetud meetmeid;

d) vaadata läbi ja soovitada nõukogule projekte, mida finantseerivad ÜRO toorainefond või teised doonororganisatsioonid;

e) vaadata läbi küsimusi, mis on seotud kakaomajanduse säästva arengu majanduslike aspektidega;

f) vaadata läbi organisatsiooni iga-aastase tööprogrammi projekt, vajaduse korral koos haldus- ja finantskomiteega;

g) valmistada nõukogu palvel ette rahvusvahelisi kakaoteemalisi konverentse ja seminare;

h) vaadata läbi muid nõukogu poolt heaks kiidetud küsimusi.

2. Majanduskomitee esitab nõukogule soovitusi eespool nimetatud küsimustes.

3. Nõukogu kehtestab majanduskomitee töökorra.

Artikkel 28 Majanduskomitee koosseis

1. Majanduskomitee on avatud kõigile organisatsiooni liikmetele.

2. Majanduskomitee liikmed valivad esimehe ja aseesimehe kaheks aastaks. Esimehe ja aseesimehe ülesandeid täidavad vaheldumisi eksportivad liikmed ja importivad liikmed.

Artikkel 29 Majanduskomitee koosolekud

1. Majanduskomitee koosolekud toimuvad organisatsiooni peakorteris, kui komitee ei otsusta teisiti. Kui majanduskomitee tuleb mõne liikme kutsel kokku mujal kui organisatsiooni peakorteris, tasub kõnealune liige organisatsiooni halduseeskirjade kohaselt asjakohased lisakulud.

2. Majanduskomitee tuleb tavaliselt kokku kaks korda aastas nõukogu istungite ajal. Majanduskomitee esitab nõukogule aruande oma tegevusest.

IX peatükk – Turu läbipaistvus

Artikkel 30 Teave ja turu läbipaistvus

1. Organisatsioon tegutseb ülemaailmse teabekeskusena, mille ülesanne on kõikide kakaod ja kakaotooteid käsitlevate valdkondade statistiliste andmete ja uuringute tõhus kogumine, süstematiseerimine, vahetamine ja levitamine. Selleks teeb organisatsioon järgmist:

a) ajakohastab statistilisi andmeid kakao ja kakaotoodete tootmise, jahvatamise, tarbimise, ekspordi, reekspordi, impordi, hindade ja varude kohta;

b) taotleb vastavalt vajadusele tehnilist teavet kakao kasvatamise, turustamise, transpordi, töötlemise, kasutamise ja tarbimise kohta.

2. Nõukogu võib paluda liikmetel esitada kakaoga seonduvat teavet, mida ta peab oma töös vajalikuks, sealhulgas teavet valitsuspoliitika ja maksude, samuti siseriiklike standardite, eeskirjade ja õigusaktide kohta.

3. Selleks et soodustada turu läbipaistvust, esitavad liikmed tegevdirektorile võimaluse piires, mõistliku aja jooksul ning võimalikult üksikasjalikul ja täpsel kujul asjakohase statistika.

4. Kui liige ei esita mõistliku aja jooksul statistilisi andmeid, mida nõukogu vajab organisatsiooni nõuetekohaseks tööks, või kui tal on raskusi kõnealuste andmete esitamisega, võib nõukogu nõuda asjaomaselt liikmelt selgitust nõude täitmatajätmise põhjuste kohta. Kui selgub, et kõnealuses valdkonnas on vaja abi, võib nõukogu ilmnenud raskuste ületamiseks pakkuda vajalikku tuge.

5. Nõukogu avaldab asjakohase aja tagant, kuid vähemalt kaks korda iga kakaoaasta jooksul prognoosid kakao tootmise ja jahvatamise kohta. Nõukogu võib turul toimuvate arengute ning kakao tootmise ja tarbimise praeguse ja võimaliku edasise taseme jälgimiseks kasutada muudest allikatest pärinevat asjakohast teavet. Nõukogu ei tohi siiski avaldada teavet, mis võiks avalikustada nende eraisikute või ettevõtjate tegevuse, kes kakaod toodavad, töötlevad või turustavad.

Artikkel 31 Varud

1. Selleks et lihtsustada maailma kakaovarude hindamist turu suurema läbipaistvuse tagamiseks, esitab iga liige igal aastal hiljemalt maikuus tegevdirektorile vastavalt artikli 30 lõikele 3 teabe kakaoubade ja kakaotoodete varude kohta oma riigis.

2. Tegevdirektor võtab vajalikud meetmed, et saavutada nimetatud tegevuses aktiivne koostöö erasektoriga, ning tagab samas kõnealuse teabega seotud ärisaladuse säilitamise.

3. Kõnealuse teabe alusel esitab tegevdirektor majanduskomiteele aastaaruande maailma kakaoubade ja kakaotoodete varu kohta.

Artikkel 32 Kakaoasendajad

1. Liikmed tunnistavad, et asendajate kasutamine võib avaldada negatiivset mõju kakaotarbimise laienemisele ja säästva kakaomajanduse arengule. Seoses sellega võtavad liikmed täielikult arvesse pädevate rahvusvaheliste organite soovitusi ja otsuseid, eelkõige „Codex alimentariust”.

2. Tegevdirektor esitab majanduskomiteele olukorra arengu kohta regulaarselt aruandeid. Kõnealuste aruannete alusel hindab majanduskomitee olukorda ja annab vajaduse korral nõukogule asjakohaste otsuste tegemiseks soovitusi.

Artikkel 33 Indikaatorhind

1. Käesoleva lepingu kohaldamiseks ja eelkõige kakaoturu arengu jälgimiseks arvutab ja avaldab tegevdirektor kakaoubade ICCO (Rahvusvaheline kakaoorganisatsioon) indikaatorhinna. Kõnealust hinda väljendatakse USA dollarites tonni kohta, naelsterlingites tonni kohta ja Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes (SDR) tonni kohta.

2. ICCO indikaatorhind on keskmine, mis arvutatakse iga päev kolme lähima eelseisva aktiivse kauplemiskuu kakaoubade noteeringute põhjal Londoni rahvusvahelisel finantsfutuuride ja optsioonide börsil (NYSE Liffe) ja New Yorgi börsil (ICE Futures US) Londoni börsi sulgemise ajal. Londoni hinnad arvestatakse ümber USA dollaritesse tonni kohta, kasutades Londoni kuue kuu jooksvat tähtpäevakurssi sulgemise ajal. Londoni ja New Yorgi hindade USA dollariga vääringustatud keskmine arvestatakse ümber samaväärsesse summasse eurodes ja naelsterlingites hetkekursi alusel Londoni börsi sulgemise ajal, ning SDRides Rahvusvahelise Valuutafondi avaldatud ametliku USA dollari / SDRi asjakohase päevakursiga. Nõukogu otsustab kasutatava arvutusmeetodi üle, kui saadaval on nimetatud kahest vaid ühe kakaoturu noteeringud või kui Londoni valuutabörs on suletud. Järgmisele kolmekuulisele perioodile ülemineku aeg on lähimale aktiivsele küpsemiskuule vahetult eelneva kuu viieteistkümnes kuupäev.

3. Nõukogu võib otsustada kasutada mis tahes muud ICCO indikaatorhinna arvutusmeetodit, kui ta peab seda käesolevas artiklis ettenähtud meetodist rahuldavamaks.

Artikkel 34 Muundustegurid

1. Kakaotoodetele vastava kakaoubade koguse määramiseks kasutatakse järgmisi muundustegureid: kakaovõi 1,33; kakaokook ja kakaopulber 1,18; kakaomass ja purustatud kakaooad 1,25. Nõukogu võib vajaduse korral otsustada käsitada kakaotoodetena muid kakaod sisaldavaid tooteid. Nõukogu kehtestab muundustegurid kakaotoodete jaoks, mille muundustegureid ei ole käesolevas artiklis esitatud.

2. Nõukogu võib korrigeerida käesoleva artikli lõikes 1 esitatud muundustegureid.

Artikkel 35 Teadus- ja arendustegevus

Nõukogu soodustab ning edendab teadus- ja arendustegevust kakao tootmise, transpordi, töötlemise, kaubanduse ja tarbimise vallas, samuti saadud tulemuste levitamist ja praktilist rakendamist. Selleks võib organisatsioon teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, uurimisinstituutide ja erasektoriga.

X peatükk – Turu arendamine

Artikkel 36 Turu analüüsimine

1. Majanduskomitee analüüsib kakao tootmise ja tarbimise ning varude ja hindade arengutendentse ja väljavaateid ning tuvastab varakult turuhäired.

2. Esimesel istungil pärast uue kakaoaasta algust tutvub majanduskomitee maailma kakaotootmise ja -tarbimise aastaprognoosidega viieks eelseisvaks aastaks. Esitatud prognoosid vaadatakse igal aastal läbi ja vajaduse korral neid korrigeeritakse.

3. Majanduskomitee esitab igal nõukogu korralisel istungil üksikasjalikud aruanded. Nõukogu vaatab nende alusel üle üldise olukorra, hinnates eelkõige ülemaailmse nõudluse ja pakkumise muutumist. Nõukogu võib anda liikmetele kõnealuse hindamise alusel soovitusi.

4. Kõnealuste prognooside alusel võivad eksportivad liikmed keskmises ja pikemas perspektiivis turuhäiretega toimetulekuks kooskõlastada oma siseriiklikku tootmispoliitikat.

Artikkel 37 Tarbimise edendamine

1. Liikmed kohustuvad edendama šokolaadi tarbimist ja kakaotoodete kasutamist, parandama toodete kvaliteeti ning arendama kakaoturgu, kaasa arvatud eksportivates liikmesriikides. Iga liige vastutab selleks otstarbeks kasutatavate vahendite ja meetodite eest.

2. Kõik liikmed üritavad kõrvaldada või oluliselt vähendada kakaotarbimise arengu siseriiklikke tõkkeid. Selleks esitavad liikmed tegevdirektorile regulaarselt teavet asjakohaste siseriiklike õigusnormide ja meetmete kohta ning muud kakaotarbimist käsitlevat teavet, kaasa arvatud teave siseriiklike maksude ja tollitariifide kohta.

3. Majanduskomitee töötab välja organisatsiooni müügiedendustegevuse programmi, mis võib hõlmata teabekampaaniate korraldamist, uurimistegevust, suutlikkuse suurendamist ning kakao tootmist ja tarbimist käsitlevate uuringute teostamist. Organisatsioon püüab kõnealuste meetmete rakendamisel teha koostööd erasektoriga.

4. Müügiedendustegevus lisatakse organisatsiooni iga-aastasesse tööprogrammi ning seda võidakse rahastada vahenditest, mis võivad olla saadud liikmetelt, mitteliikmetelt, teistelt organisatsioonidelt ja erasektorilt.

Artikkel 38 Uuringud, vaatlused ja aruanded

1. Selleks et liikmeid abistada, soodustab nõukogu kakao tootmist ja turustamist käsitlevate uuringute, vaatluste, tehniliste aruannete ja muude dokumentide koostamist. See hõlmab eelkõige arengutendentse ja prognoose, ekspordi- ja impordiriikide valitsuste võetud meetmete mõju kakao tootmisele ja tarbimisele, kakao väärtusahela analüüsi, finants- ja muude riskide juhtimisega seotud lähenemisviise, kakaosektori järjepidevusega seotud aspekte, võimalusi kakaotarbimise suurendamiseks traditsioonilistel ja uutel kasutusaladel, kakao mõju tervisele ning käesoleva lepingu kohaldamise mõju kakao eksportijatele ja importijatele, eelkõige kaubandustingimusi.

2. Samuti võib nõukogu soodustada uuringuid, mis võivad aidata kaasa turu suurema läbipaistvuse saavutamisele ning tasakaalustatud ja säästva ülemaailmse kakaomajanduse arengule.

3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamiseks võib nõukogu majanduskomitee soovitusel võtta vastu nimekirja uuringutest, vaatlustest ja aruannetes, mis lisatakse iga-aastasesse tööprogrammi vastavalt käesoleva lepingu artiklile 17. Kõnealust tegevust võib rahastada halduseelarve vahenditest või muudest allikatest.

XI peatükk – Peen- või aroomikakao

Artikkel 39 Peen- või aroomikakao

1. Nõukogu vaatab esimesel käesoleva lepingu jõustumisele järgneval istungil läbi ja vajaduse korral muudab käesoleva lepingu C lisa, määrates kindlaks proportsioonid, mille ulatuses kõnealuses lisas loetletud riigid toodavad ja ekspordivad eranditult või osaliselt peen- või aroomikakaod. Pärast seda võib nõukogu millal tahes käesoleva lepingu kehtivusajal vaadata läbi C lisa ja vajaduse korral seda muuta. Nõukogu peab selles küsimuses vajaduse korral nõu ekspertidega. Sellisel juhul peab eksperdirühma koosseis tagama võimaluste piires tasakaalu tarbijariikide ja tootjariikide ekspertide vahel. Nõukogu otsustab eksperdirühma koosseisu ja töökorra.

2. Majanduskomitee annab organisatsioonile soovitusi peen- või aroomikakao tootmise ja kaubanduse statistika süsteemi väljatöötamiseks ja juurutamiseks.

3. Võttes kohaselt arvesse peen- või aroomikakao tähtsust, tutvuvad liikmed peen- või aroomikakaoga seotud projektidega ning võtavad need vajaduse korral vastu vastavalt artiklitele 37 ja 43.

XII peatükk – Projektid

Artikkel 40 Projektid

1. Liikmed võivad esitada selliste projektide ettepanekuid, mis aitavad kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ning artikli 17 lõikes 1 nimetatud viie aasta strateegilises plaanis kindlaksmääratud prioriteetsetele töövaldkondadele.

2. Majanduskomitee vaatab projektide ettepanekud läbi ning esitab nõukogule oma soovitused vastavalt nõukogu kehtestatud projektide esitamise, hindamise, heakskiitmise, prioriseerimise ja rahastamise korrale ja mehhanismidele. Nõukogu võib vajaduse korral kehtestada ka projektide rakendamise ja järelevalve ning nende tulemuste võimalikult laialdase levitamise korra ja mehhanismid.

3. Tegevdirektor esitab igal majanduskomitee koosolekul aruande kõikide nõukogus heakskiidetud projektide, sealhulgas rahastamist ootavate, rakendatavate või lõpetatud projektide olukorra kohta. Nõukogule esitatakse kokkuvõte vastavalt artikli 27 lõikele 2.

4. Üldiselt täidab organisatsioon projektide rakendamise ajal järelevalveorgani funktsiooni. Üldkulud, mida organisatsioon kannab seoses projektide väljatöötamise, haldamise, järelevalve ja hindamisega, peavad sisalduma kõnealuste projektide üldmaksumuses. Kõnealused üldkulud ei tohi olla suuremad kui 10 % iga projekti üldmaksumusest.

Artikkel 41 Suhted ÜRO toorainefondi ning teiste mitmepoolsete ja kahepoolsete rahastajatega

1. Organisatsioon kasutab täiel määral toorainefondi võimalusi, et aidata kakaomajanduse huvisfääri kuuluvate projektide ettevalmistamisel ja rahastamisel.

2. Organisatsioon püüab teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti mitmepoolsete ja kahepoolsete doonorasutustega, et taotleda vajaduse korral kakaomajanduse huvisfääri kuuluvate programmide ja projektide rahastamist.

3. Organisatsioon ei võta endale mitte mingil tingimusel omaenda või liikmete nimel projektidega seotud rahalisi kohustusi. Ühtki organisatsiooni liiget ei saa pidada tema liikmesuse alusel vastutavaks mõne teise liikme või üksuse antud või võetud laenu eest, mis on seotud kõnealuste projektidega.

XIII peatükk – Säästev areng

Artikkel 42 Elatustase ja töötingimused

Liikmed hoolitsevad kakaosektoris hõivatud inimeste elatustaseme ja töötingimuste parandamise eest kooskõlas oma arengutasemega, arvestades rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja ILO standardeid. Liikmed on ühel meelel, et tööstandardeid ei kasutata kaubanduse kaitsemeetmena.

Artikkel 43 Säästev kakaomajandus

1. Liikmed teevad kõik selle nimel, et saavutada säästev kakaomajandus, võttes arvesse säästva arengu põhimõtteid ja eesmärke, mis sisalduvad eelkõige 1992. aastal Rio de Janeiros vastu võetud Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsioonis ning Agenda 21-s, 2000. aastal New Yorgis vastu võetud ÜRO aastatuhande deklaratsioonis, 2002. aastal Johannesburgis toimunud säästva arengu tippkohtumise aruandes, 2002. aastal vastu võetud Monterrey konsensuses arengu rahastamise kohta ning 2001. aastal vastu võetud ministrite deklaratsioonis Doha arenguprogrammi kohta.

2. Organisatsioon aitab taotluse korral liikmetel saavutada säästva kakaomajanduse arengu eesmärke vastavalt artikli 1 punktile e ja artikli 2 lõikele 14.

3. Säästva kakaomajanduse arengu edendamiseks on organisatsioon vajaduse korral kõigi asjaga seotud pooltele püsiva arutelu keskmeks.

4. Organisatsioon soodustab liikmete koostööd meetmete abil, mis aitavad kaasa säästva kakaomajanduse tagamisele.

5. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 võtab nõukogu vastu ja hindab perioodiliselt säästva kakaomajandusega seotud programme ja projekte.

6. Organisatsioon taotleb mitmepoolsete ning kahepoolsete rahastajate abi ja toetust selliste programmide, projektide ja meetmete elluviimiseks, mille eesmärk on säästva kakaomajanduse saavutamine.

XIV peatükk – Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu

Artikkel 44 Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu asutamine

1. Asutatakse maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu (edaspidi „konsultatiivkogu”) eesmärgiga soodustada erasektori ekspertide aktiivset osalemist organisatsiooni töös ning edendada jätkuvat dialoogi avaliku ja erasektori ekspertide vahel.

2. Konsultatiivkogu on nõuandev organ, kes annab nõukogule nõu kakaosektoris üldist ja strateegilist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas:

a) pakkumise ja nõudluse struktuuri muutus pikemas perspektiivis;

b) võimalused tugevdada kakaokasvatajate positsiooni, et suurendada nende sissetulekuid;

c) ettepanekud, mis käsitlevad kakao säästva tootmise, kaubanduse ja kasutamise soodustamist;

d) säästva kakaomajanduse arendamine;

e) tarbimise edendamiseks ette nähtud eeskirjade ja raamistike väljatöötamine;

f) kõik muud käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvad kakaoga seotud küsimused.

3. Konsultatiivkogu aitab nõukogul koguda teavet tootmise, tarbimise ja varude kohta.

4. Konsultatiivkogu esitab nõukogule kaalumiseks oma soovitused eespool nimetatud küsimustes.

5. Konsultatiivkogu võib kokku panna spetsiaalsed töörühmad, kes abistavad teda ülesannete täitmisel, tingimusel et nende tegevuskulud ei mõjuta organisatsiooni eelarvet.

6. Konsultatiivkogu võtab asutamisel vastu oma töökorra ning esitab selle soovitusena nõukogule vastuvõtmiseks.

Artikkel 45 Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu koosseis

1. Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu koosseisu kuuluvad kõigi kakaomajanduse sektorite eksperdid, näiteks:

a) kaubandus- ja tööstusühingud;

b) avaliku ja erasektori kakaotootjate riiklikud ja piirkondlikud organisatsioonid;

c) kakaoeksportijate riiklikud organisatsioonid ja põllumajandustootjate ühendused;

d) kakaouurimisinstituudid;

e) muud kakaomajandusest huvitatud erasektori ühingud või asutused.

2. Kõnealused eksperdid tegutsevad enda või oma vastavate ühingute nimel.

3. Konsultatiivkogu koosneb kaheksast ekspordiriikidest pärinevast eksperdist ja kaheksast impordiriikidest pärinevast eksperdist, nagu on määratletud käesoleva artikli lõikes 1. Kõnealused eksperdid määrab nõukogu ametisse iga kahe kakaoaasta järel. Konsultatiivkogu liikmed võivad määrata ühe või mitu nõunikku ja asendajat, kelle nimetamise peab nõukogu heaks kiitma. Konsultatiivkogu kogemustest lähtudes võib nõukogu selle liikmete arvu suurendada.

4. Konsultatiivkogu esimees valitakse selle liikmete hulgast. Esimees valitakse iga kahe kakaoaasta järel vaheldumisi ekspordi- ja impordiriikide seast.

Artikkel 46 Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu koosolekud

1. Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu koosolekud toimuvad organisatsiooni peakorteris, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Kui konsultatiivkogu tuleb mõne liikme kutsel kokku mujal kui organisatsiooni peakorteris, tasub kõnealune liige organisatsiooni halduseeskirjade kohaselt asjakohased lisakulud.

2. Tavaliselt tuleb konsultatiivkogu kokku kaks korda aastas nõukogu korraliste istungite ajal. Konsultatiivkogu annab nõukogule oma tegevusest regulaarselt aru.

3. Maailma kakaomajanduse konsultatiivkogu koosolekutel võivad vaatlejatena osaleda kõik organisatsiooni liikmed.

4. Konsultatiivkogu võib oma töös ja koosolekutel osalema kutsuda ka avalikust või erasektorist, kaasa arvatud pädevad valitsusvälised organisatsioonid, konkreetses valdkonnas väljapaistvaid eksperte või tunnustatud isikuid, kellel on kakaosektori valdkondades nõutav kogemus.

XV peatükk – Kohustustest vabastamine ning diferentseeritud ja heastavad meetmed

Artikkel 47 Kohustustest vabastamine erakorralistel asjaoludel

1. Nõukogu võib vabastada liikme kohustusest erakorraliste asjaolude või hädaolukorra, vääramatu jõu või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, mis on sätestatud ÜRO hartas eestkostekorra alusel hallatavate territooriumide kohta.

2. Nõukogu sedastab liikmele käesoleva artikli lõike 1 alusel vabastust andes sõnaselgelt liikme kohustusest vabastamise korra, tingimused ja perioodi ning vabastuse andmise põhjused.

3. Olenemata käesoleva artikli eespool esitatud sätetest, ei vabasta nõukogu liiget artiklis 25 sätestatud kohustusest tasuda osamaks või selle tasumatajätmise tagajärgedest.

4. Eksportivate liikmete, kelle puhul nõukogu on tunnistanud vääramatu jõu esinemist, häälte jaotumise arvutamise aluseks on ekspordi tegelik maht vääramatu jõu esinemise aastal ning kolmel vääramatu jõu esinemisele järgneval aastal.

Artikkel 48 Diferentseeritud ja heastavad meetmed

Arenevad importivad liikmed ja madala arengutasemega liikmesriigid, kelle huve käesoleva lepingu alusel võetavad meetmed kahjustavad, võivad esitada nõukogule taotluse asjakohaste diferentseeritud ja heastavate meetmete võtmiseks. Nõukogu kaalub selliste asjakohaste meetmete võtmist ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsil vastuvõetud resolutsiooni 93 (IV) alusel.

XVI peatükk – Konsultatsioonid, vaidlused ja kaebused

Artikkel 49 Konsultatsioonid

Iga liige suhtub täieliku ja nõuetekohase tõsidusega teise liikme poolt tehtud avaldustesse seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega ja annab piisava võimaluse konsultatsioonide pidamiseks. Kõnealuste konsultatsioonide käigus kehtestab tegevdirektor ühe poole taotluse korral ja teise poole nõusolekul asjakohase lepitusmenetluse. Sellise menetluse kulusid ei kaeta organisatsiooni eelarvest. Kui kõnealuse menetluse tulemusena jõutakse lahenduseni, teatatakse sellest tegevdirektorile. Kui lahenduseni ei jõuta, võib asja ühe või teise osapoole taotluse korral anda artikli 50 kohaselt edasi nõukogule.

Artikkel 50 Vaidlused

1. Mis tahes poolte lahendamata vaidlus seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega antakse ühe või teise vaidluspoole taotluse korral otsuse tegemiseks edasi nõukogule.

2. Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt on nõukogule esitatud vaidlus ja seda on arutatud, võivad vähemalt ühte kolmandikku koguhäältest valdavad liikmed või mis tahes viis liiget nõuda, et nõukogu küsiks enne vaidlusküsimuses otsuse langetamist arvamust ajutiselt konsultatiivkolleegiumilt, mis moodustatakse vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 sätestatule.

3. a) Kui nõukogu ei otsusta teisiti, kuuluvad ajutisse konsultatiivkolleegiumi:

i) kaks eksportivate liikmete poolt määratud isikut, kellest ühel on laialdased kogemused vaidlusaluseks olevates küsimustes ning teine on pädev ja kogenud jurist;

ii) kaks importivate liikmete poolt määratud isikut, kellest ühel on laialdased kogemused vaidlusaluseks olevates küsimustes ning teine on pädev ja kogenud jurist;

iii) eesistuja, kelle valivad eelnevate punktide i ja ii alusel määratud isikud ühehäälselt; kui üksmeelele ei jõuta, valib eesistuja nõukogu esimees.

b) Liikmesriikide kodanikud võivad kuuluda ajutisse konsultatiivkolleegiumisse.

c) Ajutise konsultatiivkolleegiumi koosseisu määratud isikud tegutsevad iseenda nimel ning ilma mis tahes valitsuse juhisteta.

d) Organisatsioon katab ajutise konsultatiivkolleegiumi kulud.

4. Ajutise konsultatiivkolleegiumi põhjendatud arvamus esitatakse nõukogule, kes lahendab vaidluse, olles tutvunud kogu asjaomase teabega.

Artikkel 51 Kaebused ja nõukogu meetmed

1. Iga kaebus selle kohta, et mõni liige ei ole täitnud oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, antakse kaebuse esitanud liikme taotluse korral edasi nõukogule, kes kaalub küsimust ja teeb otsuse.

2. Nõukogu otsustab jagatud lihthäälteenamusega, kas liige rikub oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, ning toob välja rikkumise laadi.

3. Kui nõukogu leiab kaebusest tulenevalt või muul moel, et liige rikub käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, võib ta, ilma et see kahjustaks teisi käesoleva lepingu teiste artiklitega, sealhulgas artikliga 60, konkreetselt ettenähtud meetmeid:

a) peatada kõnealuse liikme hääleõiguse nõukogus ja

b) kui ta peab seda vajalikuks, peatada kõnealuse liikme täiendavad õigused, sealhulgas õiguse olla ametisse valitav või pidada ametit nõukogus või selle komiteedes, kuni ta on oma kohustused täitnud.

4. Liige, kelle hääleõigus on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt peatatud, on kohustatud täitma oma rahalised ja muud käesolevast lepingust tulenevad kohustused.

XVII peatükk – Lõppsätted

Artikkel 52 Hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtjaks määratakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 53 Allakirjutamine

Käesolev leping on allakirjutamiseks avatud 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu osalistele ja ÜRO 2010. aasta kakaokonverentsile kutsutud valitsustele ÜRO peakorteris alates 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2012 (kaasa arvatud). 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu alusel loodud nõukogu või käesoleva lepingu alusel loodud nõukogu võib käesoleva lepingu allakirjutamisaega ühe korra pikendada. Nõukogu teatab hoiulevõtjale viivitamata kõnealusest pikendamisest.

Artikkel 54 Ratifitseerimine ja heakskiitmine

1. Allakirjutanud valitsused ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma põhiseaduslike menetluste kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

2. Iga lepinguosaline teatab peasekretärile ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise ajal või võimalikult kiiresti pärast seda, kas ta on eksportiv liige või importiv liige.

Artikkel 55 Ühinemine

1. Käesolev leping on avatud ühinemiseks iga selle allakirjutamiseks õigustatud riigi valitsusele.

2. Nõukogu otsustab, millisesse käesoleva lepingu lisasse kõnealuse lepinguga ühinev riik kuulub, kui kõnealune riik ei ole üheski nimetatud lisas ära märgitud.

3. Ühinemine jõustub ühinemiskirja hoiuleandmisega hoiulevõtjale.

Artikkel 56 Ajutisest kohaldamisest teatamine

1. Allakirjutanud valitsus, kes kavatseb käesoleva lepingu ratifitseerida või heaks kiita, või valitsus, kes kavatseb käesoleva lepinguga ühineda, kuid kellel ei ole veel olnud võimalik hoiule anda oma dokumenti, võib igal ajal teatada hoiulevõtjale, et ta kohaldab käesolevat lepingut ajutiselt kooskõlas oma põhiseadusliku korra ja/või siseriiklike õigusnormidega lepingu jõustumisel vastavalt artiklile 57 või kui leping on juba jõus, siis kindlaksmääratud kuupäevast. Iga valitsus, kes sellise teadaande esitab, teatab ühtlasi peasekretärile teadaande esitamise ajal või võimalikult kiiresti pärast seda, kas ta on eksportiv liige või importiv liige.

2. Valitsus, kes on käesoleva artikli lõike 1 alusel teatanud, et ta kohaldab käesolevat lepingut selle jõustumisel või kindlaksmääratud kuupäevast, on nimetatud ajast alates ajutine liige. Ta jääb ajutiseks liikmeks oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevani.

Artikkel 57 Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub lõplikult 1. oktoobril 2012 või mis tahes ajal pärast seda, kui kõnealuseks kuupäevaks on valitsused, kes esindavad vähemalt viite ekspordiriiki, mis hõlmavad vähemalt 80 % A lisas loetletud riikide koguekspordist, ja valitsused, kes esindavad impordiriike, mis hõlmavad vähemalt 60 % lisas B nimetatud koguimpordist, oma ratifitseerimis- või ühinemiskirjad hoiulevõtjale hoiule andnud. Samuti jõustub leping lõplikult pärast ajutist jõustumist hetkel, kui eespool nimetatud protsentuaalsed nõuded on ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisega täidetud.

2. Käesolev leping jõustub ajutiselt 1. jaanuaril 2011, juhul kui kõnealuseks kuupäevaks on valitsused, kes esindavad vähemalt viite ekspordiriiki, mis hõlmavad vähemalt 80 % lisas A loetletud riikide koguekspordist, ja valitsused, kes esindavad impordiriike, mis hõlmavad vähemalt 60 % lisas B nimetatud koguimpordist, oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiulevõtjale hoiule andnud. Kõnealused valitsused on ajutised liikmed.

3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 või lõikes 2 sätestatud jõustumisnõudeid ei ole täidetud 1. septembriks 2011, kutsub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaubandus- ja arengukonverentsi peasekretär võimalikult kiiresti kokku nende valitsuste koosoleku, kes on andnud hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad või on teatanud hoiulevõtjale, et nad kohaldavad ajutiselt käesolevat lepingut. Kõnealused valitsused võivad otsustada, et nad jõustavad käesoleva lepingu omavahel lõplikult või ajutiselt, tervikuna või osaliselt, kuupäeval, mille nad kindlaks määravad, või võtta vastu mis tahes muu korra, mida nad vajalikuks peavad.

4. Valitsuse jaoks, kelle nimel ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri või ajutise kohaldamise teadaanne antakse hoiule pärast käesoleva lepingu jõustumist vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, 2 või 3, jõustub vastav kiri või teadaanne kõnealuse hoiuleandmise kuupäeval, ja ajutisest kohaldamisest teavitamise korral vastavalt artikli 56 lõikele 1.

Artikkel 58 Reservatsioonid

Käesoleva lepingu ühegi sätte suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel 59 Lepingust taganemine

1. Iga liige võib igal ajal pärast käesoleva lepingu jõustumist lepingust taganeda, teatades taganemisest kirjalikult hoiulevõtjale. Liige teatab oma otsusest viivitamata nõukogule.

2. Taganemine jõustub 90 päeva möödumisel päevast, mil hoiulevõtja saab vastava teatise. Kui taganemise tulemusena ei ole liikmete arv enam piisav käesoleva lepingu jõustumiseks artikli 57 lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmiseks, tuleb nõukogu olukorra läbivaatamiseks ja asjakohaste otsuste vastuvõtmiseks kokku erakorralisel istungil.

Artikkel 60 Väljaarvamine

Kui nõukogu leiab artikli 51 lõike 3 alusel, et mis tahes liige rikub oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, ning otsustab, et kõnealune rikkumine kahjustab oluliselt käesoleva lepingu täitmist, võib ta nimetatud liikme organisatsioonist välja arvata. Nõukogu teatab kõnealusest väljaarvamisest viivitamata hoiulevõtjale. Üheksakümmend päeva pärast nõukogu otsuse kuupäeva lakkab kõnealune liige olemast organisatsiooni liige.

Artikkel 61 Tasaarveldus lepingust taganemise või organisatsioonist väljaarvamise korral

Juhul kui mõni liige lepingust taganeb või organisatsioonist välja arvatakse, määrab nõukogu kindlaks tasaarvelduse korra. Organisatsioon peab kinni kõik lepingust taganenud või organisatsioonist väljaarvatud liikme poolt makstud summad ja kõnealune liige kohustub tasuma mis tahes tema poolt organisatsioonile tasumisele kuulunud summad taganemise või väljaarvamise jõustumise ajal. Juhul kui tegemist on lepinguosalisega, kellel ei ole võimalik lepingu muudatust vastu võtta ning kes lakkab seetõttu olemast käesoleva lepingu osaline artikli 63 lõike 2 kohaselt, võib nõukogu määrata mis tahes tasaarvelduse, mida ta peab õiguspäraseks.

Artikkel 62 Kehtivus, pikendamine ja lõpetamine

1. Käesolev leping kehtib kuni kümnenda kakaoaasta lõpuni alates lepingu jõustumisest, kui seda ei pikendata käesoleva artikli lõike 4 alusel või ei lõpetata varem käesoleva artikli lõike 5 alusel.

2. Nõukogu vaatab käesoleva lepingu läbi viie aasta möödumisel selle jõustumisest ning teeb vajalikud otsused.

3. Käesoleva lepingu jõusoleku ajal võib nõukogu otsustada selle üle vaadata nii, et ülevaadatud leping jõustuks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud viienda kakaoaasta lõpul või nõukogu poolt käesoleva artikli lõike 4 kohaselt otsustatud mis tahes pikendusperioodi lõpul.

4. Nõukogu võib pikendada käesolevat lepingut tervikuna või osaliselt kaks korda, kummalgi korral maksimaalselt kaheks kakaoaastaks. Nõukogu teatab hoiulevõtjale igast kõnealusest pikendamisest.

5. Nõukogu võib igal ajal otsustada käesoleva lepingu lõpetada; lõpetamine jõustub nõukogu määratud kuupäeval, kusjuures liikmete artikliga 25 ettenähtud kohustused jätkuvad, kuni käesoleva lepingu toimimisega seotud rahalised kohustused on täidetud. Nõukogu teatab hoiulevõtjale kõnealusest otsusest.

6. Olenemata käesoleva lepingu lõpetamist mis tahes viisil, jätkab nõukogu eksisteerimist niikaua, kui on vajalik organisatsiooni likvideerimise lõpuleviimiseks, raamatupidamise kontrollimiseks ja vara käsutamiseks. Nõukogul on kõnealusel ajal vajalikud volitused kõigis haldus- ja rahandusküsimustes otsuste langetamiseks.

7. Olenemata artikli 59 lõikest 2, teatab liige, kes ei soovi osaleda käesolevas lepingus, nagu seda on pikendatud käesoleva artikliga, sellest hoiulevõtjale ja nõukogule. Kõnealune liige lakkab olemast käesoleva lepingu osaline alates pikendusperioodi algusest.

Artikkel 63 Muudatused

1. Nõukogu võib anda lepinguosalistele soovituse käesoleva lepingu muutmiseks. Muudatus jõustub 100 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud heakskiitmiskirjad lepinguosalistelt, kes esindavad vähemalt 75 % eksportivatest liikmetest, kelle valduses on vähemalt 85 % eksportivate liikmete häältest, ja lepinguosalistelt, kes esindavad vähemalt 75 % importivatest liikmetest, kelle valduses on vähemalt 85 % importivate liikmete häältest, või hilisemal kuupäeval, mille nõukogu on kindlaks määranud. Nõukogu võib kindlaks määrata aja, mille jooksul lepinguosalised teatavad hoiulevõtjale muudatuse nendepoolsest vastuvõtmisest, ja kui muudatus ei ole nimetatud ajaks jõustunud, loetakse see tagasivõetuks.

2. Mis tahes liige, kelle nimel ei ole muudatuse heakskiitmise teadaannet kõnealuse muudatuse jõustumiskuupäevaks esitatud, lakkab antud kuupäeva seisuga olemast käesoleva lepingu osaline, kui nõukogu ei otsusta pikendada kõnealuse liikmele antavat muudatuse vastuvõtmise perioodi, et võimaldada liikmel sisemenetluse lõpule viia. Muudatus ei ole kõnealuse liikme jaoks siduv enne, kui ta on selle heakskiitmisest teatanud.

3. Pärast muudatussoovituse vastuvõtmist edastab nõukogu hoiulevõtjale viivitamata muudatuse teksti koopiad. Nõukogu edastab hoiulevõtjale vajaliku teabe otsustamaks, kas saadud heakskiitmiskirjade arv on muudatuse jõustamiseks piisav.

XVIII peatükk – Lisa- ja üleminekusätted

Artikkel 64 Erireservfond

1. Luuakse erireservfond, mille vahenditest kaetakse üksnes organisatsiooni võimalikud lõplikud likvideerimiskulud. Nõukogu otsustab, kuidas kasutada kõnealuse reservfondi vahenditelt teenitud intresse.

2. Nõukogu poolt 1993. aasta rahvusvahelise kakaolepingu alusel loodud erireservi vahendid kantakse üle käesolevale lepingule kasutamiseks lõike 1 alusel.

3. Organisatsiooni liige, kes ei ole 1993. ja 2001. aasta rahvusvaheliste kakaolepingute osaline, kuid ühineb käesoleva lepinguga, peab tasuma osamaksu erireservifondi. Kõnealuse liikme osamaksu arvestab nõukogu liikmele kuuluvate häälte arvu alusel.

Artikkel 65 Muud lisa- ja üleminekusätted

1. Käesoleva lepinguga asendatakse 2001. aasta rahvusvaheline kakaoleping.

2. Kõik organisatsiooni või tema mis tahes organi poolt või nimel 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu raames vastu võetud aktid, mis kehtivad käesoleva lepingu jõustumiskuupäeval ja mille tingimused ei näe ette lõppemist antud kuupäeval, jätkavad kehtimist, kui seda ei muudeta käesoleva lepinguga.

Käesolev leping on koostatud Genfis 25. juunil 2010 inglise, araabia, hiina, hispaania, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

LISAD

A lisa

Kakaoeksport a arvutatuna artikli 57 kohaldamiseks (jõustumine)

Riik | b | 2005/06 | 2006/07 | 2007/08 | Kolme aasta keskmine 2005/06–2007/08 |

(tonnides) | (osa) |

Côte d'Ivoire | m | 1 349 639 | 1 200 154 | 1 191 377 | 1 247 057 | 38,75 % |

Ghana | m | 648 687 | 702 784 | 673 403 | 674 958 | 20,98 % |

Indoneesia | 592 960 | 520 479 | 465 863 | 526 434 | 16,36 % |

Nigeeria | m | 207 215 | 207 075 | 232 715 | 215 668 | 6,70 % |

Kamerun | m | 169 214 | 162 770 | 178 844 | 170 276 | 5,29 % |

Ecuador | m | 108 678 | 110 308 | 115 264 | 111 417 | 3,46 % |

Togo | m | 73 064 | 77 764 | 110 952 | 87 260 | 2,71 % |

Paapua Uus-Guinea | m | 50 840 | 47 285 | 51 588 | 49 904 | 1,55 % |

Dominikaani Vabariik | m | 31 629 | 42 999 | 34 106 | 36 245 | 1,13 % |

Guinea | 18 880 | 17 620 | 17 070 | 17 857 | 0,55 % |

Peruu | 15 414 | 11 931 | 11 178 | 12 841 | 0,40 % |

Brasiilia | m | 57 518 | 10 558 | -32 512 | 11 855 | 0,37 % |

Venezuela Bolívari Vabariik | m | 11 488 | 12 540 | 4 688 | 9 572 | 0,30 % |

Sierra Leone | 4 736 | 8 910 | 14 838 | 9 495 | 0,30 % |

Uganda | 8 270 | 8 880 | 8 450 | 8 533 | 0,27 % |

Tansaania Ühendvabariik | 6 930 | 4 370 | 3 210 | 4 837 | 0,15 % |

Saalomoni Saared | 4 378 | 4 075 | 4 426 | 4 293 | 0,13 % |

Haiti | 3 460 | 3 900 | 4 660 | 4 007 | 0,12 % |

Madagaskar | 2 960 | 3 593 | 3 609 | 3 387 | 0,11 % |

São Tomé ja Príncipe | 2 250 | 2 650 | 1 500 | 2 133 | 0,07 % |

Libeeria | 650 | 1 640 | 3 930 | 2 073 | 0,06 % |

Ekvatoriaal-Guinea | 1 870 | 2 260 | 1 990 | 2 040 | 0,06 % |

Vanuatu | 1 790 | 1 450 | 1 260 | 1 500 | 0,05 % |

Nicaragua | 892 | 750 | 1 128 | 923 | 0,03 % |

Kongo Demokraatlik Vabariik | 900 | 870 | 930 | 900 | 0,03 % |

Honduras | 1 230 | 806 | -100 | 645 | 0,02 % |

Kongo | 90 | 300 | 1 400 | 597 | 0,02 % |

Panama | 391 | 280 | 193 | 288 | 0,01 % |

Vietnam | 240 | 70 | 460 | 257 | 0,01 % |

Grenada | 80 | 218 | 343 | 214 | 0,01 % |

Gabon | m | 160 | 99 | 160 | 140 | − |

Trinidad ja Tobago | m | 193 | 195 | -15 | 124 | − |

Belize | 60 | 30 | 20 | 37 | − |

Dominica | 60 | 20 | 0 | 27 | − |

Fidži | 20 | 10 | 10 | 13 | − |

Kokku | c | 3 376 836 | 3 169 643 | 3 106 938 | 3 217 806 | 100,00 % |

Allikas : Rahvusvaheline kakaoorganisatsioon, Quarterly Bulletin of Cocoa Statistics , kd XXXV, nr 3, kakaoaasta 2008/09.

Märkused .

a Kolme aasta, 2005/06–2007/08, keskmine kakaoubade netoeksport pluss kakaotoodete netoeksport ümberarvestatuna vastavasse väärtusesse kakaoubades, kasutades järgmisi muundustegureid: kakaovõi 1,33; kakaopulber ja kakaokook 1,18; kakaomass 1,25.

b Nimekiri piirdub riikidega, kes eksportisid üksikult kakaod perioodil 2005/06–2007/08, tuginedes ICCO sekretariaadile kättesaadavale teabele.

c Ümardamise tõttu võib kogusumma liidetavate summast erineda.

m 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu osaline 2009. aasta 9. novembri seisuga.

− Null, ebaoluline või alla kasutatud ühiku.

B lisa

Kakaoimport a arvutatuna artikli 57 kohaldamiseks (jõustumine)

Riik | b | 2005/06 | 2006/07 | 2007/08 | Kolme aasta keskmine 2005/06–2007/08 |

(tonnides) | (osa) |

Euroopa Liit: | m | 2 484 235 | 2 698 016 | 2 686 041 | 2 622 764 | 53,24 % |

Saksamaa | 487 696 | 558 357 | 548 279 | 531 444 | 10,79 % |

Austria | 20 119 | 26 576 | 24 609 | 23 768 | 0,48 % |

Belgia/Luksemburg | 199 058 | 224 761 | 218 852 | 214 224 | 4,35 % |

Bulgaaria | 12 770 | 14 968 | 12 474 | 13 404 | 0,27 % |

Küpros | 282 | 257 | 277 | 272 | 0,01 % |

Taani | 15 232 | 15 493 | 17 033 | 15 919 | 0,32 % |

Hispaania | 150 239 | 153 367 | 172 619 | 158 742 | 3,22 % |

Eesti | 37 141 | 14 986 | -1 880 | 16 749 | 0,34 % |

Soome | 10 954 | 10 609 | 11 311 | 10 958 | 0,22 % |

Prantsusmaa | 388 153 | 421 822 | 379 239 | 396 405 | 8,05 % |

Kreeka | 16 451 | 17 012 | 17 014 | 16 826 | 0,34 % |

Ungari | 10 564 | 10 814 | 10 496 | 10 625 | 0,22 % |

Iirimaa | 22 172 | 19 383 | 17 218 | 19 591 | 0,40 % |

Itaalia | 126 949 | 142 128 | 156 277 | 141 785 | 2,88 % |

Läti | 2 286 | 2 540 | 2 434 | 2 420 | 0,05 % |

Leedu | 5 396 | 4 326 | 4 522 | 4 748 | 0,10 % |

Malta | 34 | 46 | 81 | 54 | − |

Madalmaad | 581 459 | 653 451 | 681 693 | 638 868 | 12,97 % |

Poola | 103 382 | 108 275 | 113 175 | 108 277 | 2,20 % |

Portugal | 3 643 | 4 179 | 3 926 | 3 916 | 0,08 % |

Slovaki Vabariik | 15 282 | 16 200 | 13 592 | 15 025 | 0,30 % |

Tšehhi Vabariik | 12 762 | 14 880 | 16 907 | 14 850 | 0,30 % |

Rumeenia | 11 791 | 13 337 | 12 494 | 12 541 | 0,25 % |

Ühendkuningriik | 232 857 | 234 379 | 236 635 | 234 624 | 4,76 % |

Sloveenia | 1 802 | 2 353 | 2 185 | 2 113 | 0,04 % |

Rootsi | 15 761 | 13 517 | 14 579 | 14 619 | 0,30 % |

Ameerika Ühendriigid | 822 314 | 686 939 | 648 711 | 719 321 | 14,60 % |

Malaisia c | m | 290 623 | 327 825 | 341 462 | 319 970 | 6,49 % |

Venemaa Föderatsioon | m | 163 637 | 176 700 | 197 720 | 179 352 | 3,64 % |

Kanada | 159 783 | 135 164 | 136 967 | 143 971 | 2,92 % |

Jaapan | 112 823 | 145 512 | 88 403 | 115 579 | 2,35 % |

Singapur | 88 536 | 110 130 | 113 145 | 103 937 | 2,11 % |

Hiina | 77 942 | 72 532 | 101 671 | 84 048 | 1,71 % |

Šveits | m | 74 272 | 81 135 | 90 411 | 81 939 | 1,66 % |

Türgi | 73 112 | 84 262 | 87 921 | 81 765 | 1,66 % |

Ukraina | 63 408 | 74 344 | 86 741 | 74 831 | 1,52 % |

Austraalia | 52 950 | 55 133 | 52 202 | 53 428 | 1,08 % |

Argentina | 33 793 | 38 793 | 39 531 | 37 372 | 0,76 % |

Tai | 26 737 | 31 246 | 29 432 | 29 138 | 0,59 % |

Filipiinid | 18 549 | 21 260 | 21 906 | 20 572 | 0,42 % |

Mehhiko c | 19 229 | 15 434 | 25 049 | 19 904 | 0,40 % |

Korea Vabariik | 17 079 | 24 454 | 15 972 | 19 168 | 0,39 % |

Lõuna-Aafrika Vabariik | 15 056 | 17 605 | 16 651 | 16 437 | 0,33 % |

Iraani Islamivabariik | 10 666 | 14 920 | 22 056 | 15 881 | 0,32 % |

Colombia c | 16 828 | 19 306 | 9 806 | 15 313 | 0,31 % |

Tšiili | 13 518 | 15 287 | 15 338 | 14 714 | 0,30 % |

India | 9 410 | 10 632 | 17 475 | 12 506 | 0,25 % |

Iisrael | 11 437 | 11 908 | 13 721 | 12 355 | 0,25 % |

Uus-Meremaa | 11 372 | 12 388 | 11 821 | 11 860 | 0,24 % |

Serbia | 10 864 | 11 640 | 12 505 | 11 670 | 0,24 % |

Norra | 10 694 | 11 512 | 12 238 | 11 481 | 0,23 % |

Egiptus | 6 026 | 10 085 | 14 036 | 10 049 | 0,20 % |

Alžeeria | 9 062 | 7 475 | 12 631 | 9 723 | 0,20 % |

Horvaatia | 8 846 | 8 904 | 8 974 | 8 908 | 0,18 % |

Süüria Araabia Vabariik | 7 334 | 7 229 | 8 056 | 7 540 | 0,15 % |

Tuneesia | 6 019 | 7 596 | 8 167 | 7 261 | 0,15 % |

Kasahstan | 6 653 | 7 848 | 7 154 | 7 218 | 0,15 % |

Saudi Araabia | 6 680 | 6 259 | 6 772 | 6 570 | 0,13 % |

Valgevene | 8 343 | 3 867 | 5 961 | 6 057 | 0,12 % |

Maroko | 4 407 | 4 699 | 5 071 | 4 726 | 0,10 % |

Pakistan | 2 123 | 2 974 | 2 501 | 2 533 | 0,05 % |

Costa Rica | 1 965 | 3 948 | 1 644 | 2 519 | 0,05 % |

Uruguay | 2 367 | 2 206 | 2 737 | 2 437 | 0,05 % |

Liibanon | 2 059 | 2 905 | 2 028 | 2 331 | 0,05 % |

Guatemala | 1 251 | 2 207 | 1 995 | 1 818 | 0,04 % |

Boliivia c/ | 1 282 | 1 624 | 1 927 | 1 611 | 0,03 % |

Sri Lanka | 1 472 | 1 648 | 1 706 | 1 609 | 0,03 % |

El Salvador | 1 248 | 1 357 | 1 422 | 1 342 | 0,03 % |

Aserbaidžaan | 569 | 2 068 | 1 376 | 1 338 | 0,03 % |

Jordaania | 1 263 | 1 203 | 1 339 | 1 268 | 0,03 % |

Kenya | 1 073 | 1 254 | 1 385 | 1 237 | 0,03 % |

Usbekistan | 684 | 1 228 | 1 605 | 1 172 | 0,02 % |

Hongkong (Hiina) | 2 018 | 870 | 613 | 1 167 | 0,02 % |

Moldova Vabariik | 700 | 1 043 | 1 298 | 1 014 | 0,02 % |

Island | 863 | 1 045 | 1 061 | 990 | 0,02 % |

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik | 628 | 961 | 1 065 | 885 | 0,02 % |

Bosnia ja Hertsegoviina | 841 | 832 | 947 | 873 | 0,02 % |

Kuuba c | 2 162 | 170 | 107 | 700 | 0,01 % |

Kuveit | 427 | 684 | 631 | 581 | 0,01 % |

Senegal | 248 | 685 | 767 | 567 | 0,01 % |

Suur Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadžamahirija | 224 | 814 | 248 | 429 | 0,01 % |

Paraguay | 128 | 214 | 248 | 197 | − |

Albaania | 170 | 217 | 196 | 194 | − |

Jamaica c | 479 | -67 | 89 | 167 | − |

Omaan | 176 | 118 | 118 | 137 | − |

Sambia | 95 | 60 | 118 | 91 | − |

Zimbabwe | 111 | 86 | 62 | 86 | − |

Saint Lucia c | 26 | 20 | 25 | 24 | − |

Samoa | 48 | 15 | 0 | 21 | − |

Saint Vincent ja Grenadiinid | 6 | 0 | 0 | 2 | − |

Kokku | d | 4 778 943 | 5 000 088 | 5 000 976 | 4 926 669 | 100,00 % |

Allikas : Rahvusvaheline kakaoorganisatsioon, Quarterly Bulletin of Cocoa Statistics , kd XXXV, nr 3, kakaoaasta 2008/09.

Märkused :

a Kolme aasta, 2005/06–2007/08, keskmine kakaoubade netoimport pluss kakaotoodete brutoimport ümberarvestatuna vastavasse väärtusesse kakaoubades, kasutades järgmisi muundustegureid: kakaovõi 1,33; kakaopulber ja kakaokook 1,18; kakaomass 1,25.

b Nimekiri piirdub riikidega, kes importisid üksikult kakaod perioodil 2005/06–2007/08, tuginedes ICCO sekretariaadile kättesaadavale teabele.

c Riik võib vastata ka eksportiva riigi tingimustele.

d Ümardamise tõttu võib kogusumma liidetavate summast erineda.

m 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu osaline 2009. aasta 9. novembri seisuga.

− Null, ebaoluline või alla kasutatud ühiku.

C LISA

Tootjariigid, kes ekspordivad eranditult või osaliselt peen- või aroomikakaod

Colombia | Madagaskar |

Costa Rica | Paapua Uus-Guinea |

Dominica | Peruu |

Dominikaani Vabariik | Saint Lucia |

Ecuador | São Tomé ja Príncipe |

Grenada | Trinidad ja Tobago |

Indoneesia | Venezuela Bolívari Vabariik |

Jamaica |

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta.

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) [5] struktuurile

Välissuhted, areng ning suhted AKV riikidega. Kohustused rahvusvaheliste tooraineorganisatsioonide ees. Kohustused seoses rahvusvaheliste lepingutega.

Ettepaneku/algatuse liik

Õigusakt, mis võimaldab ELil saada hiljuti läbiräägitud rahvusvahelise kakaolepingu osaliseks.

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest [6]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist.

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

2010. aasta rahvusvahelise kakaolepinguga ühinemine tuleb siduda üldisema käsitusega, mida EL järgib rahvusvaheliste toorainelepingute allkirjastamisel ja sõlmimisel, mille kohaselt läbiräägitud lepinguid käsitatakse kui vahendit, mis hõlbustab kaubavahetust ja kaubandussuhteid importijate ja eksportijate vahel. Otsus osaleda jätkuvalt sellist tüüpi lepingutes, mida loetakse arengu hõlbustamise vahendiks, tuleneb eesmärkide põhjalikust analüüsimisest. Selle lepingu eesmärkideks on kaubandus, kakaokaubanduse läbipaistvuse tõhustamine, organisatsiooni liikmete julgustamine säästva kakaomajanduse rajamisele ning selle arendamisele, valitsustevaheliseks nõuandefoorumiks olemine. Järelikult on tegemist poliitiliste, haldus-, majandus- ning sotsiaal- ja keskkonnaalaste eesmärkidega. Ettepanek ja selle eesmärgid on kooskõlas teiste rahastamisvahenditega, mis tagavad ELi osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides.

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Tegevuspõhise juhtimise raames on käesoleva ettepaneku eesmärk aidata arendada komisjoni rolli arengukoostöö keskse tegijana tõhusa ja otsese osalemise kaudu rahvusvahelises arutelus.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 4. Edendada säästvust valitud toorainetega kauplemise valdkonnas.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: 21 07

Arengukoostöö ja ühekordsed programmid

Oodatavad tulemused ja mõju

Ettepanek annab komisjonile ainupädevuse ELi nimel tegutsemiseks, et väljendada liidu poliitilisi ja muid seisukohti, tagamaks lepingu kohaldamise kooskõlas liidu suunistega. Seega on komisjoni huvides esitada käesolev otsuse ettepanek, lähtudes oma institutsioonilisest ülesandest ning liikmesriikide soovidest.

Mõju avaldub eelkõige organisatsiooni strateegilise tegevuse ja haldamise raames.

ELi osamaksu tasumine organisatsiooni haldus- ja tegevuseelarvesse.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Kuna tegemist on rahvusvahelise lepinguga, ei ole tegelikke näitajaid, mille alusel mõõta ettepaneku elluviimist. Kõigi liikmete soovi rahvusvahelist koostööd jätkata võib siiski pidada positiivseks ja piisavaks näitajaks. Samuti võib positiivseks näitajaks lugeda jätkusuutlikkuse poliitika edenemist.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Võimaldada ELil täieõiguslikult osaleda rahvusvahelise kakaoorganisatsiooni töös kooskõlas liikmesriikide soovidega, mida nad on väljendanud läbirääkimiste lõppemisel.

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Iga-aastaste osamaksude tasumine

Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

ELi roll ja tema tegevuse kooskõla ELi poliitikaga. Kui EL sellistes lepingutes ei osaleks, oleks koostöö puudulik ja isegi raskendatud ning see muudaks küsitavaks kogu koostöö toorainete valdkonnas.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste rahastamisvahenditega

ELi osalus kehtivas lepingus ei ole tõstatanud olulisi vastuväiteid; seega on soovitav jätkata. Võimalikke koostoimeid ei ole.

Meetme kestus ja finantsmõju

2010. aasta rahvusvaheline kakaoleping peaks kehtima kümme aastat alates 2012. aastast ja seda on võimalik pikendada maksimaalselt nelja aasta võrra.

( Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- X Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2012–2022

- X Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2012–2022

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- Finantsmõju suureneb seoses meetme rakendamisega järk-järgult ajavahemikul [AAAA]–[AAAA],

- seejärel finantsmõju stabiliseerub.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid [7]

Komisjoni otsene osalemine lepingu juhtimisorganite töös ainupädevusega, mille õiguslik alus on käesolev ettepanek (ELi lepingu artikkel 207).

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul on eelarve täitmise ülesanded delegeeritud:

- ( rakendusametitele

- ( ühenduste asutatud asutustele[8]

- ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases põhiõigusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega ( täpsustage )

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Järelevalve ja aruandlus: komisjon kui ELi esindaja ja eestkõneleja esitab regulaarselt aruandeid oma tegevuse ja töö kohta nii institutsioonisiseselt kui ka nõukogule põhitarbeainete töörühma (PROBA) raames.

Komisjon osaleb umbes 3–4 korda aastas korraldatavatel asjaomastel koosolekutel.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

Komisjon tagab organisatsiooni haldus- ja finantsjuhtimise pideva järelevalve. Komisjoni delegatsioon on kõikide otsuseid tegevate organite liige ning seega osaleb nii otseselt juhtimises kui ka kontrollib tegevust.

2.2.1. Tuvastatud ohud

Organisatsiooni likvideerimine. Komisjoni osalemise eesmärk on vältida seda ohtu, kuid see on siiski võimalik.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Otsene osalemine organisatsiooni nõukogu ja finantskomitee töös. Nimetatud kaks organit arutavad halduseelarvet ja kiidavad selle heaks. Kogu raamatupidamine on liikmete käsutuses ning igal ajal võib nõuda auditi tegemist.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Organisatsioon tagab juurdepääsu raamatupidamisaruannetele, et OLAF või mis tahes muu finantstalitus saaks teha auditeid või kontrolle, kui seda vajalikuks peetakse.

Komisjon teostab finantsjuhtimise ja olemasolevate ressursside üle pidevat järelevalvet. Organisatsioon kohustub võimaldama kontrolle, uurimisi ja kontrollkäike tööruumidesse.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus ............] | Liigendatud/liigendamata [9] | EFTA riigid[10] | Kandidaatriigid[11] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

21 07 04 Toorainelepingud | EI | EI | EI | JAH/EI |

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus ............] | Liigendatud/liigendamata | EFTA riigid | Kandidaatriigid | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

[XX.YY.YY.YY] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI |

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludeleLigikaudu 15 miljonit eurot 10 aasta jooksul alates 2012. aastast.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Nr | [Nimetus ..............] |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

21 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[19] |

21 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muu eelarverida (täpsustage) |

KOKKU |

- XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või jaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt; vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- X Ettepanek on kooskõlas kehtiva finantsraamistikuga

- ( Ettepanekuga kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage vajalikku ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

- ( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[22].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

- Ettepanek ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

- Ettepanek hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) | Kokku |

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) N+10 |

Artikkel21 07 04 | | 1,200 |1,260 |1,323 |1,389 |1,458 |1,530 |15,056 | 15,056 | |Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[1] ELT C [...], [...], lk [...].

[2] ELT C [...], [...], lk [...].

[3] ELT C [...], [...], lk [...].

[4] Arvutatud kakaoubade jahvatuse alusel pluss kakaotoodete, šokolaadi ja šokolaaditoodete netoimport kakaoubades väljendatuna.

[5] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[6] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[7] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[8] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[9] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[10] EFTA –Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[11] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[12] Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[13] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus

[14] Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[15] Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid ( rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[16] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[17] Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[18] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus

[19] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[20] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[21] Struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF).

[22] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[23] Traditsiooniliste omavahendite (tolli- ja suhkrumaksud) korral peab olema märgitud netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.