52010DC0255

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 27.5.2010

KOM(2010)255 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

Riigiabi tulemustabelAruanne viimastest edusammudest seoses kriisiabi andmisega finantssektorile– 2010. aasta kevadel ajakohastatud andmed –

SISUKORD

1. Sissejuhatus 2

1.1. Komisjoni poliitilised meetmed seoses finantskriisiga 2

1.2. Heakskiidetud meetmete kogumaht 2

2. Pankade võla tagamine 2

2.1 Pankade kasutamismäär 2

2.2 Areng ajas ja väljumismärgid 2

3. Rekapitaliseerimismeetmed 2

4. Langenud väärtusega varad 2

5. Ümberkorraldamine 2

6. Kokkuvõte 2

1. LISA – Heakskiidetud tagatis- ja rekapitaliseerimismeetmete rakendamise ajakava 2

2. LISA – Heakskiidetud tagatis- ja rekapitaliseerimismeetmete muutumine 2

3. LISA – Finantskriisi meetmed meetmeliigi kaupa 2

4. LISA – Täiendav teave 2

1. Sissejuhatus

2010. aasta kevadises riigiabi tulemustabelis esitatakse ajakohastatud andmed finantsteenuste sektorile antud kriisiabi kohta. Käesolev aruanne hõlmab abisummasid, mille komisjon kiitis heaks ajavahemikus 2008. aasta oktoobrist kuni 31. märtsini 2010. Lisaks sellele antakse aruandes ülevaade tagatis- ja rekapitaliseerimismeetmete kasutamisest ning olukorrast seoses langenud väärtusega varade ja ümberkorraldusabi juhtumitega.

Komisjoni poliitilised meetmed seoses finantskriisiga

Abistamaks liikmesriike kiireloomuliste meetmete võtmisel, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada õiguskindlus, võttis komisjon ajavahemikus 2008. aasta oktoobrist kuni 2009. aasta juulini vastu mitu teatist, milles on sätestatud, kuidas komisjon kavatseb kohaldada riigiabi eeskirju nende riiklike meetmete suhtes, mille eesmärk on toetada pangandussektorit majanduskriisi kontekstis. Kõnealuste suuniste põhieesmärk oli tagada, et finantsstabiilsuse säilitamiseks võetud kiireloomuliste meetmetega tagatakse võrdsed võimalused finantsasutustele, kes saavad riigi toetust ja kes seda ei saa, ning samuti asutustele, kes asuvad eri liikmesriikides. 13. oktoobril 2008 vastuvõetud pangandusteatis[1] oli komisjoni esimene samm vastuseks süvenevale finantskriisile. Võttes aluseks põhimõtted, mis on sätestatud kehtivates suunistes raskustes olevatele äriühingutele päästmis- ja ümberkorraldusabi andmise kohta,[2] antakse pangandusteatises suunised selleks, et hinnata, kas kriisi tekitatud erakorralises olukorras finantssektori jaoks võetud riigiabimeetmed sobivad kokku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis b sätestatud nõuetega. Teatises käsitletakse selliseid valdkondi nagu tagatise vormis antav abi, rekapitaliseerimine, finantsasutuste kontrollitud likvideerimine ja muu likviidsusabi andmine. Pangandusteatises on eelkõige antud üksikasjalikke suuniseid panga kohustustega seotud valitsuse tagatiste kohta , mis oli kriisi algusjärgus kõige laialdasemalt kasutatud viis pankadevahelise laenamise taaskäivitamiseks.

Kuid süvenev majanduslangus halvendas veelgi finantsolukorda. Järgmine pakiline probleem oli tagada laenamine reaalmajandusele, sest pangad alustasid võlgade vähendamise protsessi, st hakkasid vähendama laenude taset võrreldes oma kapitali suurusega. See tõi kaasa paljude pankade suureneva vajaduse oma kapitalibaasi tugevdamise järele, muu hulgas ka selleks, et säilitada oma roll majandusele laenajana. Seetõttu muutusid riigipoolsed rekapitaliseerimismeetmed oluliseks vahendiks, mida liikmesriigid kasutasid turgude stabiliseerimiseks. Selleks et anda üksikasjalikku nõu selle kohta, kuidas pankade rekapitaliseerimismeetmeid hinnatakse praegu valitsevates kriisitingimustes, võttis komisjon 8. detsembril 2008 vastu rekapitaliseerimisteatise[3].

Kõnealused teatised sisaldavad olulisi suuniseid selle kohta, kuidas võtta tõhusaid meetmeid finantsturgude stabiliseerimiseks , ja nende eesmärk on tagada reaalmajandusele laenamise toetamine konkurentsi asjatult moonutamata. Liikmesriikides alates 2008. aasta oktoobrist vastuvõetud päästepaketid on tõesti aidanud vältida finantssüsteemi kokkuvarisemist. Komisjon on taganud liikmesriikide vahelise kooskõlastamise ja vajaliku sidususe tingimustega, mille alusel pankadele riigiabi antakse.

Kuid vaatamata riigi tagatistele ja rekapitaliseerimismeetmetele oli investorite usaldus jätkuvalt nõrk ja jätkus võlgade vähendamise protsess. Valitses laialdane üksmeel, et lahendada tuleb kriisi tegelik põhjus – pankade bilansis sisalduvad langenud väärtusega varad. Selle küsimuse lahendamisega kandus rõhk kriisi esimeste kuude päästeoperatsioonidelt sammudele, mida on vaja teha, et tagada taas sektori kui terviku rahaline elujõulisus. See tähendas mitme finantsasutuse jaoks ümberkorraldamist, mis hõlmas bilansside korrastamist.

Komisjoni 25. veebruari 2009. aasta teatises langenud väärtusega varade käsitlemise kohta[4] esitas komisjon suunised, kuidas liikmesriigid peaksid kohaldama langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavaid toetusmeetmeid. Kõnealused suunised põhinevad järgmistel põhimõtetel: läbipaistvus ja avalikustamine, kulude asjakohane jagamine riigi ja abisaaja vahel ning varade usaldusväärne hindamine, võttes aluseks nende tegeliku majandusliku väärtuse.

Paljud finantsasutused, kellele on riigiabi antud, peavad läbi vaatama oma ärimudeli, et saavutada taas pikaajaline elujõulisus ilma riigiabita. Komisjoni teatistes, mis keskenduvad tagatistele, rekapitaliseerimismeetmetele ja langenud väärtusega varadele, on juba üksikasjalikult sätestatud, millisel juhul peab finantsasutus esitama ümberkorralduskava. Komisjoni 22. juuli 2009. aasta ümberkorraldamisteatises,[5] selgitatakse ümberkorraldamise teatavaid aspekte seoses praeguse finantskriisiga. Teatises antakse eelkõige üksikasjalikud suunised selle kohta, kuidas tuleks ümberkorralduskavaga saavutada pikaajaline elujõulisus, kulude jagamine panga, aktsionäride ja riigi vahel ning vältida abi põhjustatud konkurentsimoonutusi.

Kuigi olukord on endiselt ebakindel, on turutingimused nüüd, kaks aastat pärast kriisi tekkimist märkimisväärselt stabiliseerunud. Arvestades taastumise märke finantsturgudel ja liikmesriikide majanduses üldisemalt, keskendutakse nüüd järk-järgult sellele, kuidas vähendada pankade sõltuvust riigi toetusest. Toetusmeetmed tuleb kõikides liikmesriikides kaotada järkjärguliselt, läbipaistvalt ja kooskõlastatult, et vältida negatiivseid kõrvalmõjusid. Samal ajal tuleb arvesse võtta liikmesriikide eri olukordi. Seepärast leppis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu[6] 2. detsembril 2009 kokku vajaduses töötada välja strateegia toetusmeetmete järkjärguliseks kaotamiseks, mis peaks põhimõtteliselt algama riigi tagatiskavade lõpetamisega, et elujõulistele pankadele lõpetataks riigiabi andmine ja et julgustada muid panku tegelema oma puudustega. 18. mail 2010 tervitas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu komisjoni talituste analüüsi tagatiskavade tegeliku kasutamise kohta ja komisjoni kavatsust võtta pärast 30. juunit tagatiste uuendamise korral kasutusele konkreetsed eeltingimused, näiteks tagatise eest makstava tasu nõuetekohane suurendamine panga krediidivõimelisuse põhjal, et lähendada järk-järgult rahastamise kulusid turutingimustele, ja nõue hinnata nende pankade elujõulisust, kes jätkuvalt sõltuvad olulisel määral valituse tagatistest[7].

Heakskiidetud meetmete kogumaht

Ajavahemikul 2008. aasta oktoobrist kuni 31. märtsini 2010 võttis komisjon vastu 161 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b põhist otsust seoses finantssektoriga. Nendest 78 otsust võeti seoses ligikaudu 40 finantsasutusega ja 83 otsust seoses ligikaudu 40 kavaga.

Komisjoni heakskiidetud meetmete maksimaalne maht, sealhulgas kavad ja finantskriisi järel liikmesriikide poolt võetud sihtotstarbelised meetmed, oli 4 131,1 miljardit eurot. Kavade ja üksikjuhtumite jaotus on kokku võetud allpool esitatud tabelis.

Summa | % EL 27 SKPst[8] |

Komisjoni heakskiidetud kavad | 3 181 miljardit eurot | 25 % |

millest tagatiskavad | 2 747 miljardit eurot | 22 % |

millest rekapitaliseerimismeetmed | 338,2 miljardit eurot | 2,7 % |

millest langenud väärtusega varadest vabastamine | 54 miljardit eurot | 0,4 % |

millest likviidsusabi, mis ei kuulu tagatiskava alla | 41,9 miljardit eurot | 0,3 % |

Sihtotstarbelised meetmed üksikute finantsasutuste heaks | 950,1 miljardit eurot | 7,6 % |

2. Pankade võla tagamine

Pangandusteatises rõhutatakse ohte seoses riigi tagatise moonutava mõjuga konkurentsile ja rõhutatakse selliste abimeetmete vastuvõetavuse ajutist laadi.

Tagatiskavad on olnud asjakohased ja tõhusad vahendid, kuidas lahendada süsteemsest kriisist põhjustatud pankade likviidsusprobleeme. Tagatiskavadel on olnud oluline roll finantssüsteemi kokkuvarisemise takistamisel. Kuigi tagatisi kasutati aktiivselt veel 2009. aasta esimeses pooles, vähenes nende kasutamine seejärel märkimisväärselt. Ilma et neid kavasid oleks pärast 2009. aasta suve palju kasutusse võetud, andis pelgalt selliste tagatiskavade olemasolu turule kindlustunde.

Üldise reeglina on kavad heakskiidetud 6kuuliseks ajavahemikuks koos võimalusega neid pikendada. Kokku on komisjon alates 2008. aasta sügisest heaks kiitnud ja seejärel uuendanud 19 tagatiskava. Itaalia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik otsustasid lõpetada oma tagatiskavad vastavalt 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses. Madalmaad muutsid alates 1. jaanuarist oma tagatiskavade eest tasutavat hinda, et julgustada finantsasutusi otsima alternatiivseid rahastamisviise. Komisjon on hiljemalt kuni 30. juunini 2010 heaks kiitnud 16 praegu kohaldatavat kava. Komisjon analüüsib koostöös liikmesriikidega praegu tingimusi, mille alusel kõnealuseid kavasid pikendada pärast kõnealust kuupäeva.

Ajavahemikul 2008. aasta sügisest kuni 31. märtsini 2010 kehtivate kavade alusel antud ja komisjoni heakskiidetud tagatiste ligikaudne maht ulatus 2 747 miljardi euroni. Lisaks komisjoni heaskiidetud kavadele on mõned liikmesriigid andnud ka tagatisi üksikutele asutustele päästemeetmetena, et säilitada oma riigis finantsstabiilsus. 31. märtsiks 2010 moodustasid sihtotstarbelised tagatised, mille komisjon oli heaks kiitnud, kokku 402,8 miljardit eurot, millest 240,8 miljardi euro väärtuses anti tagatisi Belgias[9]. Tagatiste suuruse osas järgnesid Belgiale Prantsusmaa (54,8 miljardit eurot), Ühendkuningriik (53,8 miljardit eurot) ja Saksamaa (47,8 miljardit eurot). Analüüs hiljuti emiteeritud riigitagatisega võlakirjade kohta võlakirjade emiteerijate kategooria reitingu kaupa näitab, et alates 2009. aasta lõpust on tagatiskavasid kasutanud peaaegu ainult madalama reitinguga pangad (st reitinguga A või madalama reitinguga) või reitinguta pangad.

2.1 Pankade kasutamismäär

Tagatiste kasutamise määr, st meetmete tegelik kasutamine võrreldes heakskiidetud eelarvega, ulatub 32 %-ni, hõlmates sealhulgas kavade väliselt võetud üksikmeetmeid. See moodustab 993,6 miljardit eurot 3 150 miljardi euro suurusest heakskiidetud tagatiste kogueelarvest.

Kasutamismäär erineb suuresti liikmesriigiti. See on üle 50 % Portugalis (51 %), Luksemburgis (51 %) ja Küprosel (73 %). Määr on alla 20 % Sloveenias (17 %), Rootsis (16 %), Belgias (13 %, ainult sihtotstarbelised meetmed), Lätis (12 %) ja Kreekas (7 %)[10].

Kasutamismäära aga ei saa võtta kui asjakohast näitajat kavade toimimise kohta. Kõrge kasutamismäär ei kajasta tingimata seda, kas liikmesriigi meede on piisav. Tagatiste vähene kasutamine teatavates liikmesriikides on osaliselt põhjustatud sellest, et mõne kava raames väljakuulutatud summad on suuremad kui hilisem tegelik vajadus, samal ajal kui üksiktagatised on tavaliselt rohkem kohandatud abisaajate tegelike vajadustega.

Kava võib aidata kaasa ka finantsstabiilsuse taastamisele, ilma et seda kasutataks, sest see on tihti osa liikmesriikide üldisemast strateegiast finantsturgude veenmiseks, avalikustades oma kavatsuse panku toetada. Näiteks kehtivad Soomes, Poolas ja Slovakkias tagatiskavad, mida ei ole veel kasutatud.

2.2 Areng ajas ja väljumismärgid

Nagu eespool nimetatud, on Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik juba otsustanud jätta oma kavad pikendamata ning Madalmaad on karmistanud kava hinnatingimusi.

Igal juhul on pankade poolt valitsuse tagatiste kasutamine vähenenud alates 2009. aasta suvest nii emiteeritud võlakirjade arvus kui ka mahus. Joonisel 1 on näidatud ELi pankade emiteeritud eurodes vääringustatud võlakirjad, millel on riigi tagatis. Sellest nähtub, et suur hulk riigi tagatisega võlakirju emiteeriti 2009. aasta esimeses kvartalis, kui tagatud võlakirjade emiteerimine jõudis kuu keskmiselt 30 % tasemele pankade kogurahastamisest. Vastemiteeritud tagatud võlakirjade kogumaht vähenes seejärel järk-järgult kuni 2009. aasta detsembrini, jõudes keskmisele tasemele 4 % pankade kogurahastamisest.

Joonis 1: Eurodes vääringustatud tagatud võlakirjade mahu muutumine võrreldes eurodes vääringustatud pankade rahastamise kogumahuga (2008. aasta oktoobris t kuni 2009. aasta detsembrini)

[pic]

Allikas: komisjoni talitused

KNJTV: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlakirjad

3. Rekapitaliseerimismeetmed

Liikmesriigid reageerisid kiiresti finantsasutuste kapitalitasemega seotud ohtudele ja kehtestasid rekapitaliseerimiskavad või andsid riigiabi sihtotstarbeliselt. 2010. aasta märtsi lõpuks oli heaks kiidetud (nii kavade raames kui ka sihtotstarbeliselt võetud) rekapitaliseerimismeetmeid kokku 503,1 miljardi euro väärtuses, mis vastab ligikaudu 4 % ELi SKPst, samal ajal kui kasutatud summa oli 241,6 miljardit eurot ehk 2 % EL 27 SKPst. Seetõttu on keskmine kasutamismäär rekapitaliseerimismeetmete puhul ligikaudu 48 %.

31. märtsiks 2010 oli heakskiidetud rekapitaliseerimiskavade maht alates 2008. aasta sügisest 338,2 miljardit eurot, samal ajal kui 2009. aasta lõpuks oli vastav summa 229 miljardit eurot. Kõnealusest 338,2 miljardist eurost, mis moodustab 2,7 % EL 27 SKPst, kasutati ligikaudu 92,3 miljardit eurot. Samal ajal ulatusid sihtotstarbelised meetmed 164,9 miljardi euroni, millest 149,2 miljardit eurot võeti kasutusele. Kõnealuste arvnäitajate põhjal võib öelda, et sihtotstarbeliste meetmete puhul on kasutamismäär märgatavalt kõrgem (27 % kavade puhul ja 90 % sihtotstarbeliste meetmete puhul). Selline märkimisväärselt kõrgem kasutamismäär on põhjustatud põhiliselt sellest, et sihtotstarbelised meetmed töötati välja konkreetset finantsasutust silmas pidades ning enamikku nendest tuli kohe täies ulatuses rakendada.

Alates 2008. aasta lõpust on 14 liikmesriiki võtnud kasutusele rekapitaliseerimiskavad. Kõnealustest liikmesriikidest kaheksa võttis vastu puhtalt rekapitaliseerimiskavad, samal ajal kui ülejäänud liikmesriigid otsustasid vastu võtta üldkavad, mis hõlmavad ka tagatisi või likviidsusabi. 14 kavast viis on nüüdseks aegunud.

Sarnaselt tagatiskavadele võeti enamik rekapitaliseerimiskavadest kasutusele 2008. aasta lõpust 2009. aasta keskpaigani. Alates 2009. aasta juuli keskpaigast kuni 31. märtsini 2010 teatati komisjonile suhteliselt harva uutest kavadest: kõnealusel ajavahemikul kiitis komisjon heaks 3 rekapitaliseerimiskava ja ühe kava, mille raames anti nii tagatisi kui võeti ka rekapitaliseerimismeetmeid. Samal ajavahemikul aga pikendati 9 olemasoleva kava kehtivust. 2010. aasta esimeses kvartalis kiideti heaks vaid üks rekapitaliseerimiskava ja mõned sihtotsatarbelised meetmed. Seni ei ole 13 liikmesriiki kehtestanud rekapitaliseerimiskavasid. 8 liikmesriiki ei võtnud vastu ühtegi rekapitaliseerimismeedet (kava ega sihtotstarbelisi meetmeid).

4. Langenud väärtusega varad

Paljud pangad on pidanud tegelema oma langenud väärtusega varadega, tihti koos muude ümberkorraldusmeetmetega. 31. märtsiks 2010 oli seitse liikmesriiki võtnud langenud väärtusega varadega seotud meetmeid (Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Madalamaad ja Ühendkuningriik). Kõnealuste langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmetega hõlmatud koguvarade nimiväärtus ulatus 376 miljardi euroni[11]. Kõnealused heakskiidetud langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavad toetusmeetmed hõlmavad nii kavasid kui ka sihtotstarbelisi meetmeid.

31. märtsiks 2010 ulatus heakskiidetud langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete summa keskmiselt 3 %-ni ELi SKPst (võrreldes 0,8 % 2009. aasta juulis). Kõnealuse määra märkimisväärset suurenemist võib seletada Iirimaal langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete laiaulatusliku kava heakskiitmisega ja üksiku ümberkorraldusjuhtumiga Ühendkuningriigis. Kõnealused kaks meedet moodustasid ligikaudu 80 % langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavate heakskiidetud toetusmeetmete üldsummast.

Alates 2008. aasta sügisest on ainult Saksamaa ja Iirimaa kehtestanud langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavate toetuskavad. Saksamaa kava tarbeks ei eraldatud konkreetset summat. Kava aegus 2010. aasta jaanuari lõpus, ilma et seda oleks kasutusele võetud. Iirimaa kava alusel heakskiidetud langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete kogumaht ulatus 54 miljardi euroni ehk 29 %-ni Iirimaa SKPst.

Alates finantskriisi algusest on kuus liikmesriiki (Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad ja Ühendkuningriik) taotlenud langenud väärtusega varadega seotud kavaväliste üksikjuhtumite heakskiitmist. 31. märtsiks 2010 ulatus heakskiidetud üksikute langenud väärtusega varadega seotud meetmete kogumaht 322 miljardi euroni, millest 77 % anti Ühendkuningriigis ja 10 % Saksamaal. Langenud väärtusega varadega seotud heaskiidetud üksikmeetmed moodustasid 14 % Ühendkuningriigi SKPst, samal ajal kui sihtotstarbelisi meetmeid võtnud liikmesriikides oli keskmine näitaja 2,6 %.

5. Ümberkorraldamine

Üldiselt on ajutised meetmed olnud olulised kriisiga toimetuleku vahendid. Paljudel juhtudel aga peavad pangad läbi tegema oluliselt suuremad struktuurireformid. Seda on vaja üksikute pankade ja ELi kogu finantssektori elujõulisuse taastamiseks, finantsasutuste tarbeks usaldusväärsete ja võrdsete tingimuste taasloomiseks ja siseturu sujuvaks toimimiseks.

Kriteeriumid ja asjaolud, mille korral on kohustus esitada ümberkorralduskava

Ümberkorralduskava esitamise kohustuse aluseks olevaid kriteeriume ja konkreetseid tingimusi on kirjeldatud pangandusteatises, rekapitaliseerimisteatises ja langenud väärtusega varade teatises.

Need on eelkõige, aga mitte ainult seotud olukordadega, kus riik on rekapitaliseerinud raskustes oleva panga või kus langenud väärtusega varadest vabastatav pank on juba saanud mis tahes riigiabi, millega on aidatud kahjumit katta või seda vältida (välja arvatud tagatiskavas osalemine) ja mille maht ületab kokku 2 % panga riskiga kaalutud varadest. Ümberkorraldamise ulatus sõltub iga panga puhul tema probleemide raskusastmest.

Kooskõlas kõnealuste teatistega (eelkõige rekapitaliseerimisteatise punktiga 40 ja langenud väärtusega varade teatise V lisaga) peavad liikmesriigid seevastu olukorras, kus piiratud ulatuses abi on antud põhimõtteliselt elujõulistele pankadele, esitama komisjonile riigi vahendite kasutamist käsitleva aruande, mis sisaldab panga elujõulisuse hindamiseks vajalikku täielikku teavet, samuti teavet saadud kapitali kasutamise ja riigi toetusest sõltumisest vabanemiseks tehtavate jõupingutuste kohta. Elujõulisuse hindamise raames tuleks esile tuua selliste pankade riskiprofiil ja prognoositav kapitali adekvaatsus ning hinnata ka nende äriplaane.

Kuni 31. märtsini 2010 on komisjon tegelenud ligikaudu 40 ümberkorraldusjuhtumiga 13 liikmesriigis. Kahe kõnealuse juhtumi puhul oli tegemist kahe eri liikmesriigiga, ühe juhtumi puhul isegi kolmega. Kõnealustest ümberkorraldusjuhtumistest 13 puhul on komisjon vastu võtnud lõppotsuse.

Komisjon ei kehtesta algusest peale ühtegi konkreetset ümberkorraldusmeedet ja ühtegi ärimudelit ei lükata põhimõtteliselt tagasi. Meetmete analüüsimist alustatakse alati liikmesriigi esitatud ümberkorralduskavast. Esimene prioriteet pankade ümberkorraldamise puhul on selle tagamine, et pangad suudaksid toimida kasumlikult ilma riigiabita. Pikaajalise elujõulisusega seotud tingimuse täitmiseks võib eri pankade puhul kasutada eri lahendusi, näiteks piiratud ümberkorraldamine ilma loovutamiseta või mitteelujõuliste asutuste tegevuse nõuetekohane lõpetamine.

Mis tahes ümberkorralduskava peab sisaldama piisavaid meetmeid, et piirata konkurentsi moonutamist. Arvestades iga juhtumi puhul turu asjaolusid ja riigi sekkumise ulatust, võivad konkurentsi moonutamise piiramise meetmed hõlmata loovutamisi, ajutisi piiranguid abisaajal omandada muid ettevõtjaid ja muid käitumuslikke kaitsemeetmeid.

Juhul kui kõikide ümberkorraldusjuhtumite puhul, millega komisjon on tegelenud, on põhjalikult kohaldatud ümberkorraldusteatises sätestatud põhimõtteid, on arvesse võetud ka iga üksikjuhtumi eripärasid. Õige tasakaalu leidmine ümberkorraldusjuhtumi eri aspektide vahel nõuab põhjalikke teadmisi faktidest ja panga eripäradest. Kuid põhimõtted, mis suunavad komisjoni lähenemisviisi, on selged ja neid kohaldatakse järjekindlalt kõikide juhtumite puhul.

6. Kokkuvõte

Konkurentsipoliitika ning eelkõige riigiabi eeskirjade ühtne ja etteaimatav jõustamine on mänginud olulist rolli kriisile reageerimises. Erakorralised päästemeetmed kriisi alguses on osutunud edukaks, sest nende abil oli võimalik taastada finantsstabiilsus ja toetada majanduse elavdamist. Kuigi praegu veel nõrk elavdamine näitab tugevnemise märke, on oluline jätkata pangandussektori vajaliku ümberkorraldamisega, sealhulgas bilansside korrastamise ja pankade riskide võtmise võime tugevdamisega selleks, et pangad saaksid täita reaalmajandusele laenaja ülesannet ilma riigi abita. Ja et majanduskeskkond jätkuvalt stabiliseerub, on asjakohane liikuda läbipaistva ja kooskõlastatud eri toetuskavade lõpetamise suunas, alustades valitsuse tagatistega, et luua tingimused järkjärguliseks tagasipöördumiseks normaalse turu toimimise juurde.

1. LISA – Heakskiidetud tagatis- ja rekapitaliseerimismeetmete rakendamise ajakava

[pic]

2. LISA – Heakskiidetud tagatis- ja rekapitaliseerimismeetmete muutumine

[pic][pic]

3. LISA – Finantskriisi meetmed meetmeliigi kaupa

Finantskriisimeetmed, mis on heaks kiidetud kuni 31. märtsini 2010 (heakskiidetud summa miljardites eurodes)

[pic]

Allikas: konkurentsi peadirektoraat.

* Heakskiidetud tagatiste suured arvud Taani ja Iirimaa puhul on põhjustatud panga kohustustele antud kõikehõlmavatest tagatistest. Iirimaa tagatiskava heakskiidetud summa puhul: andmete allikas nõukogu 9. juuni 2009. aasta aruanne.

** Teatavad koguarvud sisaldavad hinnanguid ja ümardamisi.

4. LISA – Täiendav teave

Täiendavad andmed, statistika ja näitajad, eelmised riigiabi tulemustabelid, mis on kättesaadavad Internetis

Üksikasjalikum teave riigiabi poliitika muutumise, tõsiasjade ja arvnäitajate kohta, vt konkurentsi peadirektoraadi riigiabi tulemustabelid, mis avaldatakse kaks korda aastas kevadel ja sügisel järgmisel veebisaidil:

http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/studies_reports/studies_reports.cfm

Riigiabi juhtumid (riigiabiregister)

Komisjoni riigiabiregister sisaldab üksikasjalikku teavet kõikide riigiabi juhtumite kohta, mille suhtes komisjon on vastu võtnud lõpliku otsuse alates 1. jaanuarist 2000, ja liikmesriikide esitatud grupierandi määruse kohaste meetmete kohta. Registrit ajakohastatakse iga päev ja seega on tagatud, et üldsusel on kohene juurdepääs kõige hilisematele riigiabi otsustele. http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/register/

Konkurentsipoliitika aastaaruanne

Komisjon avaldab konkurentsipoliitika aastaaruande, milles võetakse kokku kõige olulisemad poliitika- ja õiguslikud muutused ning kohtulahendid. http://ec.europa.eu/comm/competition/annual_reports/

Konkurentsipoliitika infoleht

Konkurentsipoliitika infoleht, mida konkurentsi peadirektoraat kolm korda aastas avaldab, sisaldab artikleid konkreetsete õiguslike muudatuste ja huvitavate kohtulahendite kohta. http://ec.europa.eu/comm/competition/publications/cpn/

Iganädalane elektrooniline väljaanne State aid Weekly e-News

2006. aastal alguse saanud iganädalane elektrooniline väljaanne State aid Weekly e-News saadetakse tasuta rohkem kui 3 500 tellijale. Väljaandes käsitletakse komisjoni tegevust riigiabi valdkonnas, sealhulgas kõige viimased õiguslikud muutused, komisjoni otsused, uudised, tulevased sündmused, aruanded ja uurimused. http://ec.europa.eu/competition/state_aid/newsletter/index.html

EFTA riigiabi tulemustabel

Islandil, Liechtensteinis ja Norras antud riigiabi suuruse kohta avaldab iga-aastasi tulemustabeleid EFTA järelevalveamet.http://www.eftasurv.int/information/pressreleases/2008pr/dbaFile14074.html

[1] Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras, ELT C 270, 25.10.2008, lk 8–14.

[2] Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, ELT C 244, 1.10.2004, lk 2–17, suuniste kehtivust on pikendatud ELT C 156, 9.7.2009, lk 3.

[3] Komisjoni teatis — Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu (ELT C 10, 15.1.2009, lk 2–10).

[4] Komisjoni teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris, ELT C 72, 26.3.2009, lk 1–22.

[5] Komisjoni teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta, ELT C 195, 19.8.2009, lk 9–20.

[6] Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 2981. kohtumine, 2. detsember 2009, 16838/09 (pressiteade nr 352): http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/en/ecofin/111706.pdf.

[7] Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 3015. kohtumine, 18. mai 2010 ( http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ecofin/114495.pdf ), konkurentsi peadirektoraadi talituste töödokument „The application of State aid rules to government guarantee schemes covering bank debt to be issued after 30 June 2010”, 30. aprill 2010 ( http://ec.europa.eu/competition/state_aid/studies_reports/phase_out_bank_guarantees.pdf ).

[8] SKP liikmesriigi kaupa, miljonites eurodes, 1992–2008.

[9] Belgia otsustas jätta kehtestamata abikava, vaid sekkuda üksikute otsuste alusel.

[10] Nimetatud kasutamismäärade puhul on keskendutud ainult nendele tagatistele, mis on antud pankade uutele võlgadele, ja välja on jäetud kõikehõlmavad tagatised, mida mõnes liikmesriigis on antud pankade kohustustele.

[11] Hõlmatud nominaalvarad, millest on maha arvatud panga poolt säilitatud esimese järjekoha seeria.