19.1.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/64

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” ”

KOM(2009) 433 lõplik

2011/C 18/11

Raportöör: Josef ZBOŘIL

20. augustil 2009 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas””

KOM(2009) 433 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 25. veebruaril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 462. istungjärgul 28.–29. aprillil 2010 (29. aprilli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 168, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 6.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.   Komitee tervitab komisjoni teatist teemal „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” ja selles esitatud algatusi. Komitee juhib tähelepanu sellele, et praegu ollakse alles protsessi esimeses etapis ning et sobivate vahendite ja meetmete valik ning nende integreerimine suurte poliitikavaldkondade ja strateegiate juhtimisse ei ole tulevikus kaugeltki lihtne.

1.2.   Komisjoni õlul on väga raske ülesanne – töötada välja kõikehõlmava keskkonnaindeksi pilootversioon. Tegemist on ilmselgelt koondindeksiga, mis tähendab, et selles tuleb tasakaalustatult arvesse võtta iga keskkonnateguri mõju. Väljatöötamisel tuleb algusest peale konsulteerida sidusrühmadega.

1.3.   Elukvaliteedi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõikehõlmava indeksi välja töötamine on veelgi raskem. Ülimalt oluline on käivitada selles valdkonnas pilootprojekte. Komisjon peaks kõnealust valdkonda käsitlema kogu projekti keskpunktina. Pilootprojektid tuleks käivitada viivitamatult.

1.4.   Alusparameetrite pikaajalistel arengusuundadel on strateegia ja poliitikaloome seisukohast oluline tähtsus. Seepärast tuleks sellest vaatepunktist juhinduda reaalajas jälgitavate parameetrite valikul. Muutustele tuleb reageerida järelemõeldud viisil ja õigeaegselt.

1.5.   Isegi ELi tasandil peab süsteem põhinema andmete riiklikul kogumisel ja hindamisel, mida korraldatakse hästi määratletud ja ühtlustatud Euroopa raamistikus, ning nende töötlemisel näitajateks ja parameetriteks. Andmete hindamine eeldab globaalset ja terviklikku lähenemist, et piirata konflikte teatud vahendite tõlgenduste vahel ning neist tulenevaid ohtusid.

1.6.   Säästva arengu hindamine seisneb kahe põhilise valdkonna suundumuste tabamises: 1) taluvusvõime hindamine ja 2) inimühiskondade juhtimise arengu hindamine. Komitee on rahul, et komisjoni teatises esitatud kaks ettepanekut (tulemustabel ja saaste künnisväärtuste järelevalve) liiguvad just selles suunas.

1.7.   Komitee tervitab samuti komisjoni jõupingutust laiendada rahvamajanduse arvepidamist keskkonna- ja sotsiaalküsimustele. Keskkonnaalase arvepidamise õigusraamistikku peaks tutvustatama 2010. aasta alguses. Rahvamajanduse arvepidamises praegu kättesaadavaid sotsiaalseid näitajaid ei kasutata praegu täies ulatuses. Ilmselt annab vajadus neid näitajaid kasutada tulevikus üha rohkem ja rohkem tunda, vastavalt sellele, kuidas areneb selle kõikehõlmava ja integreeritud lähenemise kujundamine, mille eesmärk on mõõta ja hinnata edusamme muutuvas maailmas.

1.8.   Ettevalmistatavate muutuste protsess ei ole ei kiire ega lihtne ning seetõttu tuleb analüütilisele ettevalmistusele ja iga vahendi uurimisele osutada erilist tähelepanu, tuginedes nende koostoimele pühendatud uuringutele ja süvakonsultatsioonidele asjaomaste osapooltega, et lihtsustada muutuste aktsepteerimist laiendatud rahvusvahelises kontekstis.

1.9.   Edasiste tööde raames ja järgmiste etappide struktureerimisel tuleb kasutada kõiki arutelusid ja kättesaadavaid projekte. Otsustav kriteerium peab olema maksimaalne objektiivsus ning statistika sõltumatuse ja kvaliteedinõuete säilitamine. Komitee on valmis osalema vajalike muutuste hindamises ja tegutsema selle nimel, et kodanikuühiskond neid aktsepteeriks.

1.10.   Komisjon peab kehtestama ajakava ja kinnitama selle süsteemi eri elementide elluviimise kuupäevad. Samuti peaks ta hoolisema mõnede uute meetmete lisamise eest uude strateegiasse aastani 2020 ning säästva arengu strateegiasse. Eesmärk on luua 2011. aastaks raamistik, mis võimaldaks töötada välja selged ettepanekud maailma mastaabis võrreldavate meetmete jaoks säästva arengu ülemaailmse tippkohtumise ajaks, mille ÜRO kutsub kokku 2012. aastal.

2.   Sissejuhatus

2.1   Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on makromajanduse tuntuim mõõdupuu (SKP = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori tarbimine + (eksport – import)). SKP arvestamise raamistik ja eeskirjad on kindlaks määratud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemis, mis üldjoontes vastab ÜRO rahvamajanduse arvepidamise süsteemile. SKP-st on saanud standardne võrdlusalus, mida kasutavad kogu maailma poliitikakujundajad ja millele toetutakse laialdaselt avalikes aruteludes. SKP leidmiseks liidetakse kõigi rahapõhiste majandustegevustega loodud lisandväärtus. See põhineb selgelt piiritletud metoodikal, mis võimaldab vaadelda SKP muutust ajas ning võrrelda eri riike ja piirkondi.

2.2   SKPd on hakatud pidama ka ühiskonna üldise arengu ja progressi representatiivseks näitajaks. Siiski ei võimalda SKP mõõta keskkonna jätkusuutlikkust ega sotsiaalset kaasatust ning SKPd poliitilistes analüüsides ja aruteludes kasutades ei tohi seda unustada. Stiglitz/Sen/Fitoussi (2008) Issues Paper: Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress (http://www.stiglitz-sen-fitoussi.fr/documents/Issues_paper.pdf)).

2.3   Kõnealune küsimus on juba kümme aastat olnud eri tasandite arutelude teema ja 2008. aasta oktoobris võttis komitee vastu omaalgatusliku arvamuse (1), kus tutvustati ja selgitati teadusuuringute praegusi suundi ning avaldati toetust jõupingutusele uurida täiendavaid näitajaid, mis võimaldavad kirjeldada inimühiskondade arengut terviklikumalt.

2.4   Kõnealuses teatises määratakse kindlaks mitu lühikeses ja keskmises perspektiivis võetavat meedet. Üldine eesmärk on töötada välja sisukamad näitajad, mis toetaksid avalikke arutelusid ja poliitikakujundamist usaldusväärsemate teadmistega. Rahvusvahelist tunnustust ja kasutamist leidvate näitajate väljaarendamiseks kavatseb komisjon teha koostööd sidusrühmade ja partneritega.

3.   Komisjoni teatise põhisisu

3.1   Eespool toodut silmas pidades teeb komisjon ettepaneku rakendada järgmised viis meedet, mida võib läbi vaadata või täiendada 2012. aastaks kavandatud läbivaatamise käigus.

3.2    SKP täiendamine keskkonnaalaste ja sotsiaalsete näitajatega: näitajad, mis võtavad tähtsad küsimused kokku üheainsa arvuga, on väga olulised teavitamisvahendid. SKP ning töötuse ja inflatsiooni määr on head näited sellistest koondnäitajatest. Need näitajad ei anna aga teavet selliste valdkondade kohta nagu keskkond või sotsiaalne ebavõrdsus. Selle lünga täitmiseks kavatseb komisjon töötada välja üldise keskkonnaindeksi ning täiendada elukvaliteedi näitajaid.

3.2.1    Üldine keskkonnaindeks : praegu ei leidu kõikehõlmavat keskkonnanäitajat. Ökoloogiline ja CO2„jalajälg” täidavad seda eesmärki üsna hästi, kuid mõlemad on piiratud ulatusega (CO2 jalajälg mõõdab ainult kasvuhoonegaaside heiteid. Ökoloogiline jalajälg jätab teatavad keskkonnamõjud (nt veele) arvestamata. Komisjon testib seda siiski koos teiste näitajatega loodusvarade säästva kasutamise temaatilise strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava täitmise seireks). Komisjoni talitused kavatsevad esitleda 2010. aastal keskkonnasurve indeksi pilootversiooni. Indeks hõlmab keskkonnapoliitika põhiharusid:

—	kliimamuutused ja energiakasutus;

—	loodus ja bioloogiline mitmekesisus;

—	õhusaaste ja mõju tervisele;

—	veekasutus ja -reostus;

—	jäätmete tekitamine ja ressursside kasutamine.

3.2.2    Elukvaliteet ja heaolu : neid aitavad saavutada ja säilitada sissetulek, avalikud teenused, tervis, puhkus, jõukus, mobiilsus ning puhas keskkond. Komisjon on käivitanud heaolunäitajate arvutamise võimalikkust ja tarbijate teadlikkuse suurendamist käsitlevad uuringud ning koostöös OECDga uuringu, mis käsitleb inimeste arusaama heaolust.

3.3    Kiire teabe saamine otsustamise lihtsustamiseks: SKP ja töötuse näitajaid avaldatakse tihti ja paari nädala jooksul pärast hinnatava ajavahemiku möödumist, mis võimaldab otsuseid teha peaaegu reaalajas. Keskkonna- ja sotsiaalandmed on paljudel juhtudel liiga vanad, et anda kasulikku teavet näiteks kiiresti muutuva õhu- ja veekvaliteedi või töömudelite kohta.

3.3.1   Seepärast on komisjon võtnud eesmärgiks keskkonna- ja sotsiaalandmete ajakohastamise, et poliitikakujundajad kogu Euroopa Liidus oleksid paremini oludega kursis. Satelliitide, automaatsete mõõtejaamade ja interneti abil muutuvad võimalused keskkonna reaalajas jälgimiseks üha paremaks tänu INSPIRE direktiivi (direktiiv 2007/2/EÜ) sätetele ja GMES süsteemile (ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire süsteem, vt KOM(2009) 223 lõplik).

3.3.2   Juhtudel, kui sotsiaalandmete ajakohastamine on võimalik, tuleb seda teha, näiteks uue sotsiaalstatistika uuringute moodulite Euroopa süsteemi abil.

3.4    Täpsem aruandlus hüvede jaotumise ja ebavõrdsuse kohta: sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus on ühenduse üldised eesmärgid. Rahvamajanduse arvepidamise andmed, näiteks kodumajapidamiste sissetuleku kohta, ja sotsiaaluuringute andmed, näiteks EU-SILC (Euroopa sissetulekut ja elamistingimusi käsitlev statistika), võimaldavad juba analüüsida peamisi jaotusküsimusi.

3.5    Euroopa säästva arengu tulemustabeli väljatöötamine: koostöös liikmesriikidega on välja töötatud ELi säästva arengu näitajad (vt Eurostati statistikaraamat „Measuring progress towards a more sustainable Europe – 2007”), mida kajastatakse komisjoni kahe aasta tagant koostatavates eduaruannetes. See järelevalvemehhanism ei näita siiski täielikult hiljutist arengut olulistes valdkondades, mida ametlik statistika veel põhjalikult ei hõlma (nt säästev tootmine ja tarbimine ning haldusküsimused).

3.5.1   Seepärast uurib komisjon võimalusi säästva arengu tulemustabeli väljatöötamiseks koostöös liikmesriikidega. See tabel põhineks ELi säästva arengu näitajatel ning võiks hõlmata ka muud kvantitatiivset ja kvalitatiivset avalikku teavet.

3.5.2   Tulemustabeli peamine eesmärk on aidata mõista, et planeedi loodusvarad on piiratud. Sealhulgas on piiratud ka looduse võimalused taastuvate ressursside loomiseks ja saaste absorbeerimiseks. Oluline on teada ohutsoone enne murdepunktini jõudmist. Seetõttu tuleb määrata kindlaks peamiste saasteainete ja taastuvate ressursside künnisväärtused ja neid korrapäraselt ajakohastada, et toetada teadlikumat poliitilist mõttevahetust ning aidata kaasa eesmärkide seadmisele ja poliitikameetmete hindamisele.

3.6    Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi laiendamine keskkonna- ja sotsiaalküsimustele: Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem on ELi majandusstatistika ja paljude majandusnäitajate (sh SKP) arvutamise peamine vahend. 2006. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes kutsuti ELi ja liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist säästva arengu peamistele aspektidele. Komisjon tagab selle ülesande edasiarendamise rahvusvahelise rahvamajanduse arvepidamise süsteemi ja Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi tulevase läbivaatamise käigus. Pikemas perspektiivis eeldatakse, et terviklikum arvepidamine keskkonna-, sotsiaal- ja majandusandmete üle võimaldab välja töötada uued tipptasemel näitajad.

3.6.1    Integreeritud keskkonna- ja majandusalane arvepidamine: komisjon esitas oma esimese „rohelise arvepidamise” strateegia 1994. aastal teatises KOM(1994) 670. Sestsaadik on Eurostat ja liikmesriigid koostöös ÜRO ja OECDga arvestusmeetodeid välja töötades ja katsetades jõudnud selleni, et mitu liikmesriiki avaldavad korrapäraselt keskkonnalase arvepidamise andmeid. Edaspidi võiks hakata koguma füüsilistel näitajatel põhinevaid keskkonnaandmeid energiatarbimise ning jäätmete tekke ja käitlemise kohta, samuti rahalisi andmeid keskkonnaga seotud toetuste kohta. Andmete võrreldavuse tagamiseks kavatseb komisjon teha 2010. aasta alguses ettepaneku keskkonnaalase arvepidamise õigusliku raamistiku kohta.

3.6.2    Rahvamajanduse arvepidamises juba kajastuvate sotsiaalnäitajate laialdasem kasutamine: Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem hõlmab juba praegu näitajaid, mis keskenduvad sotsiaalselt olulistele küsimustele, nagu näiteks kodumajapidamiste kasutada olev tulu ja korrigeeritud näitaja, mis võtab arvesse riikide sotsiaalkaitsesüsteemide olemasolevaid erinevusi.

4.   Üldised märkused

4.1   Üha enam huvitab poliitikakujundajaid ja üldsust inimkonna edusammude sidusama mõõtmise küsimus. Vaja on uusi lähenemisviise, et näidata, kuidas ühildada inimkonna demograafilist ja majanduslikku arengut planeedi ja selle ressursside piiratusega.

4.2   Need edu mõõtmise uued lähenemisviisid ja meetodid on praeguses üha keerukamas sotsiaalses keskkonnas hädavajalikud, et oleks võimalik paremini formuleerida strateegiline visioon selliste inimühiskonna vormide jaoks nagu EL. Need on olulised näiteks sellepärast, et võimaldavad teha kindlaks ressursside vajaduse strateegiliste eesmärkide, eelkõige säästva arengu saavutamiseks, mis sõltub muu hulgas kliima tõhusast kaitsest ja kõigi ressursside kokkuhoidlikust kasutamisest.

4.3   Teine oluline rakendusvaldkond on ühenduse peamiste poliitikavaldkondade määratlemine, kus tuleb arvesse võtta kõiki mõõdetavaid mõjusid ning nende vastastikust koostoimet ning loomulikult nende elluviimise hindamist.

4.4   Seetõttu tervitab komitee komisjoni teatist „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” ja selles esitatud algatusi. Hoolimata arvukatest käimasolevatest projektidest ja tegevustest, juhib komitee tähelepanu asjaolule, et praegu ollakse alles protsessi esimeses etapis ning et sobivate vahendite ja meetmete valik ning nende integreerimine suurte poliitikavaldkondade ja strateegiate haldamisse ei ole tulevikus kaugeltki lihtne.

4.5   Et kõik vahendid oleksid tõhusad, peavad need olema võimalikult lihtsad ja kergesti kasutatavad ning sidusrühmad peavad need omaks võtma. Soovitud tulemusi ei saa anda vahendid, mis ei ole kasutajatele sobivad ja mida üldiselt ei tunnustata. Iga uue vahendi tunnustamine edu mõõdupuuna võtab loomulikult aega. Ükski vahend ei tohiks aga olla eesmärk omaette. Loobuda tuleb kõigist vahenditest, mis oma tõhusust tõestada ei suuda.

4.6   On selge, et liigutakse lihtsamalt üha keerulisema suunas. See keerukus ei tohi aga ületada oodatud kasu. Isegi ELi tasandil peab süsteem põhinema andmete riiklikul kogumisel ja hindamisel, mida korraldatakse hästi määratletud ja ühtlustatud Euroopa raamistikus, ning nende töötlemisel näitajateks ja parameetriteks.

4.7   Nende parameetrite koondamine kogu ühenduse jaoks peaks võimaldama võtta vastu kooskõlastatud ja ühilduvaid strateegiaid ja poliitikaid nii riiklikul kui Euroopa tasandil, rakendades rangelt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seega on äärmiselt oluline tegutseda ühenduse tasandil vastavalt täheldatud arengusuundadele ning valitud vahendid peavad suutma tuvastada piisavalt varakult ja usaldusväärsel viisil isegi kõige nõrgemaid märke potentsiaalselt ohtlikest muutustest.

4.8   SKP jääb isegi hoolimata oma puudustest erakordseks koondvahendiks, millega suudetakse muutustele kiiresti reageerida. Koondnäitaja oleks samuti uus otsitud vahend, kus võetaks arvesse sotsiaalseid ja keskkondlikke aspekte, mis on väga raske. Komitee on sellest lähtuvalt seisukohal, et mitmeid valdkondi hõlmavate erinevate parameetrite hindamisel poliitikavaldkonna kujundamiseks tuleks sätestada kriteeriumid, mis soodustaksid ülemaailmse kogukonna säästvat arengut.

4.9   Komitee on veendunud, et erilähenemine on võimalik ainult iga individuaalse vahendi välja töötamisel. Nende vahendite hindamine ja tõhus rakendamine eeldab globaalset ja terviklikku lähenemist, et piirata nii palju kui võimalik konflikte teatud vahendite ja parameetrite vahel. Lahendamata jätmise korral võivad sellised konfliktid viia poliitilised ja strateegilised otsused tasakaalust välja.

4.10   Ettevalmistatavate muudatuste protsess ei ole ei kiire ega lihtne ja seetõttu tuleb analüütilisele ettevalmistusele ja iga vahendi uurimisele osutada erilist tähelepanu, tuginedes nende koostoimele pühendatud uuringutele ja süvakonsultatsioonidele asjaomaste osapooltega.

4.11   Selle protsessi raames tuleb kehtestada prioriteedid ja määrata kindlaks järgmiste etappide tähtpäevad. Selles osas jääb komisjoni teatis väga üldsõnaliseks. Komitee nõuab, et komisjon lisaks viivitamatult need Euroopa uue, 2020. aasta strateegia eesmärkidesse ja hindamismehhanismidesse ning samuti säästva arengu pikaajalisse strateegiasse. Komitee avaldab kahetsust, et selles esimeses etapis ei osale teisi sidusrühmi, nagu näiteks komisjoni asjaomased majandusküsimustega tegelevad peadirektoraadid. Selline radikaalne muutus eeldab palju enamat kui ainult keskkonna peadirektoraadi, Euroopa Keskkonnaameti ja Eurostati tööd.

4.12   Edasiste tööde raames ja järgmiste etappide struktureerimiseks tuleb kasutada kõiki arutelusid ja kättesaadavaid projekte, nt komisjoni aruanne majanduskasvu ja sotsiaalse edu mõõtmise kohta (Stiglitzi aruanne, http://www.stiglitz-sen-fitoussi.fr/documents/rapport_francais.pdf); ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlev uuring (Economics of Ecosystems and Biodiversity, http://www.teebweb.org/, inglise keeles), Euroopa Keskkonnaameti ja Eurostati ning kõigi teiste selles keerulises Euroopa ja ülemaailmses projektis osalejate töö. Otsustav kriteerium peab olema maksimaalne objektiivsus ning statistika sõltumatuse ja kvaliteedinõuete säilitamine ning vahendite selgitusjõu üldine aktsepteerimine.

4.13   ÜRO peaassamblee otsustas hiljuti korraldada 2012. aastal uue ülemaailmse konverentsi, et hinnata tehtud edusamme säästva arengu valdkonnas viimase kahekümne aasta jooksul pärast 1992. aastal Rios toimunud tippkohtumist Maa teemal. On selge, et ühe võtmeküsimuse selles valdkonnas moodustavad väheste CO2 heidetega ökoloogilise maailmamajanduseni jõudmise viisid. Seega oleks soovitav, et Euroopa looks 2011. aastaks oma edu hindamise selge raamistiku ja suudaks nii tutvustada 2012. aastal rahvusvahelisel tasandil väga täpseid ettepanekuid.

5.   Konkreetsed märkused

5.1   Konkreetsetes märkustes kommenteeritakse viit peamist tegevusvaldkonda ning nende vastavaid osi 3. peatükis esitatud järjekorras.

5.2   Komisjoni õlul on väga raske ülesanne – koostada kõikehõlmava keskkonnaindeksi pilootversioon. Ta võttis kohustuse tutvustada seda näitajat 2010. aastal. Tegemist on ilmselgelt koondindeksiga, mis tähendab, et selles tuleb tasakaalustatult arvesse võtta iga keskkonnateguri mõju. Ökoloogilised ja CO2 jalajäljed katavad oma praegusel kujul keskkonna ja ressursside kasutamise spetsiifilised koostisosad. Loodud on muid kontseptsioone nagu vee jalajälg ja metsa jalajälg, aga ükski neist ei ole piisavalt terviklik uue näitaja jaoks. Uue näitaja kavandamisel tuleb algusest peale konsulteerida sidusrühmadega ja kaaluda ülimalt hoolikalt selle keeruka indeksi iga tegurit.

5.3   Hoolimata teostatavuse uuringust ja muudest uuringutest sel teemal on samuti raske koostada elukvaliteedi ja heaolu (2) näitajaid, mis põhinevad suures osas subjektiivsetel tajudel ja mitte täpsetel mõõtmistel. Siin tuleb märkida, et ka SKP ei ole täielikult täpne.

5.4   Keskkonnakvaliteedi ja parandusmeetmete operatiivne haldamine sotsiaalvaldkonnas nõuab vastuvõetavate otsuste tegemiseks teavet peaaegu reaalajas. Strateegilised küsimused ja poliitikate väljatöötamine põhinevad pigem alusparameetrite hindamissuundadel. Sellest tulenevalt tehakse reaalajas jälgitavate suuruste valik nimetatud eristuse põhjal, vältimaks, et individuaalne teave ummistab kasutult otsustusprotsessi. Sellest vaatenurgast on oluline järelemõeldud ja õigeaegne reageerimine muutustele. GMESi süsteemis järelevalve teostamine asetab prioriteedi operatiivsele haldamisele. Pikaajalisemate suundade kujundamisel võiks süsteemist olla ilmselgelt kasu ka poliitikate elluviimisel.

5.5   Ühist jõupingutust nõudev ühenduse poliitika kujundamine nõuab korralikul tasemel teavet riikliku ja piirkondliku tasandi erinevuste ja lahknevuste kohta. Eesmärk on kaotada kõige märkimisväärsemad lahknevused asjakohaselt kujundatud poliitika abil, mille puhul on ülimalt oluline andmete täpsus. Poliitika edu sõltub selle üldisest vastuvõetavusest ja toetusest, mida on peaaegu võimatu saavutada, kui tajutakse võrdse kohtlemise puudumist. See lähenemine aitab määratleda ka seda, kuidas kodanikud ühendust tajuvad.

5.6   Säästva arengu hindamine on väga keeruline küsimus. Säästev areng on pikaajaline üldstrateegia, millel ei ole ja millel isegi ei saa olla konkreetsete tähtpäevadega konkreetseid eesmärke. Ilmselgelt peavad eesmärgid olema sõnastatud piisavalt üldisel viisil. Säästva arengu hindamisel on eelkõige tegemist kahe põhilise valdkonna suundumuste tabamisega: 1) ökosüsteemide taluvusvõime ning taastumatute ja taastuvate allikate kasutamise hindamine ja 2) inimühiskondade juhtimise arengu hindamine üldiselt. Nende kahe alusteguri arengust sõltub, kas rahvusvaheline kogukond, sh Euroopa Ühendus areneb säästvalt või mitte. Komitee on rahul, et komisjoni teatises esitatud kaks ettepanekut (tulemustabel ja saaste künnisväärtuste järelevalve) liiguvad just selles suunas.

5.7   Komitee hindab samuti komisjoni jõupingutusi laiendada rahvamajanduse arvepidamist keskkonna- ja sotsiaalküsimustele. Neist arvepidamistest tulenev piisav hulk usaldusväärset ja hästi struktureeritud teavet võib olulisel määral lihtsustada väliskulude soovitavat ja ratsionaalset internaliseerimist valdkondades, kus on kättesaadav piisav hulk usaldusväärseid andmeid ja kus turgude tasakaal ei ole ohus. Neis arvepidamistes on juba väärtuslikud andmed, aga nende võrreldavus liikmesriikide vahel võib tekitada probleeme. See selgitab sidusrühmade jõupingutuste olulisust andmete ja nende kogumise optimaalse süsteemi loomisel, mis tuleneb vajadusest luua füüsilised keskkonnaalased arvepidamised. Sellega seoses võttis komisjon endale raske ülesande tutvustada 2010. aasta alguses keskkonnaalase arvepidamise õigusraamistikku. Rahvamajanduse arvepidamises praegu kättesaadavaid sotsiaalseid näitajaid ei kasutata praegu täies ulatuses. Ilmselt annab vajadus neid näitajaid kasutada tulevikus üha rohkem ja rohkem tunda, vastavalt sellele, kuidas areneb kõikehõlmava ja integreeritud lähenemise kujundamine, mille eesmärk on mõõta ja hinnata edusamme muutuvas maailmas.

---

(1)  Vt ELT C 100, 30.4.2009, lk 53.

(2)  ELT C 100, 30.4.2009, lk 53.

---