30.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 322/14

1.1.

Olles jõudnud oma 20. aastapäevani, on COSACil hea meel oma rolli tõhustamise üle parlamentaarse koostöö foorumina ja arutleva demokraatia väljendamise kohana Euroopa Liidus, mis annab liikmesriikide parlamentidele rohkem võimalusi dialoogiks ELi institutsioonidega ja asjakohase panuse andmiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni töösse.

1.2.

Märkides viimase viie aasta jooksul liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Liidu institutsioonide vahelise koostöö arendamisel saavutatud edu, soovib COSAC tänada Euroopa Komisjoni asepresidenti Margot Wallströmi pühendunud töö eest selles valdkonnas.

1.3.

Arvestades Lissaboni lepingu heakskiitmist Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide kõikide kodade poolt pärast asjakohaseid arupidamisi ja arutlusi, olgugi et Iiri parlamendi kojad ei ole ametlikku heakskiitu pärast 2. oktoobri 2009. aasta rahvahääletust veel andnud, on COSAC seisukohal, et selle protsessi demokraatlikku õiguspärasust ei saa seada kahtluse alla ning kõik osapooled peaksid seda tunnistama. COSAC nõuab Lissaboni lepingu jõustamist nii kiiresti kui võimalik, kuid austab samas kõikide liikmesriikide põhiseaduslikke nõudeid.

COSAC loodab koostööle Euroopa Liidu institutsioonidega, nii nagu lepingus on sätestatud. COSAC tunneb heameelt, et leping näeb ette riikide parlamentide rolli tugevdamist, ning toonitab uue lepingu täieliku, kohese ja tõhusa rakendamise tähtsust kohe pärast selle jõustumist, arvestades siiski aluslepingutes sätestatud ajavahemikku, mis on ette nähtud riikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile täieliku ja tõhusa kontrolli võimaluse andmiseks.

1.4.

COSAC rõhutab, kui tähtis on Euroopa Liidu institutsioonide ja riikide parlamentide vahelise hästi toimiva korralduse sisseseadmine subsidiaarsuse kontrolli teostamiseks, parlamentaarse järelevalve tegemiseks Europoli üle ja Eurojusti hindamiseks. COSAC kordab sellega seoses Prahas toimunud COSACi XLI konverentsi panuse tähtsust.

1.5.

COSAC rõhutab, et avatus ja juurdepääs on Euroopa kodanike osalemistunde jaoks jätkuvalt määrava tähtsusega. Euroopa Liidu institutsioonide, samuti liikmesriikide parlamentide suurem läbipaistvus on oluline tegur saavutamaks Euroopa Liidu meetmete aktsepteerimist.

2.1.

COSAC märgib, et kuigi majandus näitab lootustandvaid paranemise märke, on finants- ja majanduskriisiga vaja edasi tegeleda, et tagada pikaajalise majanduskasvu ja tööhõive potentsiaal. Praeguse majanduslanguse mõjusid tuleb leevendada ning edendada tuleb meetmeid, mis aitavad kaasa kiirele, kuid jätkusuutlikule majanduse taastamisele. Laenu- ja kapitaliturgude toimimise parandamiseks on vaja teha edasisi pingutusi. Euroopal on pikaajalises perspektiivis vaja jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive uuendatud strateegiat – taaselustatud Lissaboni strateegiat, et muuta liidu majandus selliseks, mis on valmis kasutama ära üleilmastumisest tulenevaid eeliseid, kuid mis samal ajal tegeleb sellega kaasnevate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega. Pingutused töökohtade kadumise ennetamiseks ja piiramiseks peaksid saama meetmeteks, millel on tööhõivele jätkuv positiivne mõju.

2.2.

COSAC toetab Euroopa Ülemkogu reageeringut kriisile ülemkogu 2009. aasta juuni kohtumise järeldustes ning tunneb heameelt Pittsburghis 24. septembril 2009. aastal toimunud G20 tippkohtumise laiaulatuslike ettevalmistuste üle, mille käigus korraldati 17. septembril 2009 erakorraline mitteametlik tippkohtumine.

2.3.

COSAC märgib rahuloluga, et Euroopa Liit sai tänu põhjalikele ettevalmistustele Pittsburghis aktiivselt osaleda. Liit andis oma panuse tulemusse, mis on samm edasi ühise regulatiivse raamistiku põhijoonte ja jätkusuutlikuma rahandussüsteemi suunas, mille hulka kuuluvad ebaõiglaste preemiate maksmise vastased meetmed.

2.4.

COSAC tunneb heameelt komisjoni hiljutiste ettepanekute üle Euroopa finantsjärelevalve uue struktuuri kohta ning toonitab, et kava viia läbirääkimised kiiresti lõpule ei tohiks takistada vajalikku parlamentaarset kontrolli.

2.5.

Pidades silmas 29.–30. oktoobril 2009. aastal toimuvat Euroopa Ülemkogu, kordab COSAC oma hoiatust hoiduda igasugusest majanduslikust protektsionismist. Maailmaturu avatus ja Doha vooru edukas lõpuleviimine on jätkuvalt üheks peamiseks võimaluseks ülemaailmsest kriisist välja tulla.

3.1.

COSAC kordab oma veendumust, et majandusolukord ei tohi kahandada Euroopa Liidu ambitsioone säästva arengu ja Euroopa Ülemkogul vastu võetud kliimastrateegia valdkonnas. See hõlmab valmisolekut anda õiglane panus vähimarenenud riikide toetamisse nende pingutustes vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja võidelda kliimamuutuse vastu. Olulise tähtsusega on kliimamuutuse vastu võitlemise rahastamise tõhus ja jätkusuutlik ülesehitus.

3.2.

2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsiga (COP15) seotud läbirääkimised on väga keerukad. COSAC väljendab üldjoontes heameelt ELi ülemaailmse rolli tugevdamise üle ja märgib rahuloluga, et Euroopa Liit paistab kliimaläbirääkimistel silma ambitsioonika, kindlameelse ja mõjuka osapoolena. Pittsburghi tippkohtumise tulemused rõhutavad vajadust, et Euroopa Liit hoiaks juhtivat positsiooni kliimateemalise tippkohtumise ettevalmistamisel ja selle ajal. COSAC nõuab tungivalt, et kõik Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid annaksid oma panuse tugeva platvormi loomiseks selle juhtiva positsiooni jaoks.

4.1.

COSAC märgib, et Eurobaromeeter ja teised arvamusküsitlused näitavad, et kodanikud ootavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames Euroopa tasandi algatusi. Sinna hulka kuuluvad sisserände- ja varjupaigapoliitika, samuti võitlus inimkaubanduse ja muu piiriülese kuritegevuse vastu. Rõhutades, et uue mitmeaastase programmi keskmes peaksid olema kodanikud, COSAC toonitab vajadust säilitada tasakaalu õiguskaitsemeetmete ning üksikisiku õigusi ja õigusriigi põhimõtteid kaitsvate meetmete vahel.

4.2.

COSAC märgib, et need Euroopa kodanikele väga tähtsad küsimused kuuluvad parlamentide põhivastutuse alla. COSAC rõhutab, kui tähtis on parlamentaarne kontroll ning aktiivne osalemine Stockholmi programmi läbirääkimistes ning otsuste langetamine järgnevalt kõikide osade ja punktide kohta, märkides, et see ulatuslik programm kavatsetakse vastu võtta Euroopa Ülemkogu kohtumisel 10.–11. detsembril 2009.

5.1.

Kavandatava Läänemere piirkonna strateegia eesmärk ei ole mitte ainult tegelda piirkonna ökoloogiliste ja muude eriprobleemidega, vaid see on ka makropiirkondlike strateegiate katseprojekt. Seda mudelit saaks tulevikus rakendada teistes piirkondades, kus on omad piirkondlikud probleemid, näiteks Doonau piirkonnas. COSAC tunneb heameelt Läänemere piirkonna strateegia kavandatava vastuvõtmise üle Euroopa Ülemkogu kohtumisel 29.–30. oktoobril 2009.

5.2.

COSAC kinnitab uuesti oma pikaajalist toetust Euroopa naabruspoliitikale, sealhulgas idamõõtmele. COSAC tunneb heameelt Rootsi parlamendi väliskomisjoni 21. oktoobril 2009. aastal korraldatava kohtumise üle, kus käsitletakse idapartnerluse parlamentaarse mõõtme kujundamist.

5.3.

COSAC kinnitab ka uuesti oma toetust Vahemere Liidu kui Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas rahu, stabiilsuse ja julgeoleku olulise vahendi loomisele, eelkõige sisserände ja energia küsimustega tegelemiseks.

6.1.

COSAC rõhutab Euroopa Liidu jätkuva laienemisprotsessi strateegilist tähtsust ja tunneb heameelt Islandi liitumisavalduse üle. Tõdedes, et selge liitumisperspektiiv on peamine stiimul reformide läbiviimiseks, rõhutab COSAC, et Euroopa Liit peab jääma selles valdkonnas kindlaks oma kohustustele ja põhimõtetele, eelkõige nõudele Kopenhaageni kriteeriumide täitmise kohta liiduga liitumisel. COSAC märgib ära rahuloluga hiljutusi positiivseid arenguid juba käimasolevates laienemisläbirääkimistes.