52008DC0659

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.10.2008

KOM(2008) 659 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

ÜHEKSATEISTKÜMNES AASTAARUANNE STRUKTUURIFONDIDE RAKENDAMISE KOHTA (2007) {SEK(2008) 2649}

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Rakendamisanalüüs 4

3. Sidusus ja kooskõlastamine 8

4. Hindamine 10

5. Kontroll 10

6. Komisjoni abistavad komiteed 12

KOMISJONI ARUANNE

19. AASTAARUANNE STRUKTUURIFONDIDE RAKENDAMISE KOHTA 2007. AASTAL

Käesolev aruanne on esitatud määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) artikli 45 lõike 2 kohaselt. Aruanne hõlmab programmiperioodi 2000–2006 struktuurifondide tegevust 2007. aastal.

Käesolevas aruandes esitatud teavet käsitletakse üksikasjalikumalt komisjoni personali töödokumendis (lisatud käesolevale aruandele).

1. Sissejuhatus

2007. aasta oli programmiperioodiga 2000–2006 seotud struktuurifondide programmide ja projektide kaheksas rakendusaasta, mil jätkati nende usaldusväärset ja tõhusat haldamist. 2007. aastal hallati 659 programmi[1].

Jätkuvalt tehti märkimisväärseid jõupingutusi, et tõsta struktuurifondidest kaasrahastatavate programmide ja projektide kvaliteeti. Finantsjuhtimise, kontrollimise ja hindamise tugevdamine on samuti kaasa aidanud kaasrahastatavate programmide ja projektide hea haldustava edendamisele. Programmide rakendamiseks loodud komisjoni ning liikmesriikide riiklike ja piirkondlike ametiasutuste partnerluse mudel on olnud silmapaistvalt edukas.

Projektide kõrge rakendusmääraga liikmesriigid ja piirkonnad võivad hakata tegema ettevalmistusi meetmete lõpetamiseks. Üldine raamistik programmiperioodi 2000–2006 struktuurifondide programmide sulgemiseks võeti vastu 2006. aastal komisjoni otsusega K(2006) 3424.

Lisaks programmiperioodil 2000–2006 struktuurifondidega seotud programmide ja projektide rakendamisele ning nende sulgemiseks ettevalmistamisele, tegelesid komisjoni talitused 2007. aastal aktiivselt ka programmiperioodi 2007–2013 kavandamisega. Aasta jooksul kiideti heaks 27 riiklikku strateegilist raamistikku ja 428 programmi (311 ERF, 117 ESF)[2].

Selleks et tõendada Euroopa ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtust, korraldati 2007. aastal programmiperioodi 2000–2006 eesmärkide 1 ja 2 järelhindamine. Ettevalmistusi tehti ka programmide INTERREG ja URBAN järelhindamiseks.

Algatuse „ Piirkonnad majandusmuutustes ” raames toetas komisjon selliste parimate tavade kindlaksmääramist, mis aitaksid võrgustike tegevuse kaudu kaasa majanduse kaasajastamisele eri valdkondades, ning julgustas neid tavasid rakenduskavades laialdasemalt kasutama.

2007.aasta oktoobris korraldas komisjon koos Regioonide Komiteega avatud uste päevad „Euroopa regioonide ja linnade nädal”. Üritusel, mille teemaks oli regioonide osa majanduskasvu ja tööhõive suurendamisel („ Making it happen: regions deliver growth and jobs ”), osales rohkem kui 5500 osavõtjat 34 riigist ja 212 piirkonnast.

28.–29. juunil 2007 toimus Potsdamis konverents „Euroopa Sotsiaalfond 50: ülevaade ja perspektiivid”. See oli ametlik üritus Euroopa Sotsiaalfondi 50. aastapäeva tähistamiseks.

2. Rakendamisanalüüs

2.1. Eelarve täitmine

2.1.1. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)

Eelarve täitmise osas oli 2007. aasta erakordne. ERFi maksete assigneeringute kasutamise määr oli 99,9 %, mis on läbi aastate parim tulemus, ning assigneeringutest 17,4 miljardit olid seotud programmiperioodi 2000–2006 programmidega. Eesmärkidega 1 ja 2 ning ühenduse algatustega seotud maksete assigneeringud kasutati ära täies mahus. Lisaks esitati eesmärgi 1 programmidega seoses rohkem hüvitustaotlusi kui esialgselt kavandatud, mis korvas ettemaksed uutele programmidele, mis võeti vastu 2007. a detsembri lõpul või mille vastuvõtmine lükkus edasi 2008. aastasse.

2007. aasta lõpuks oli eelmiste aastate väljamaksmata kulukohustusi kokku 27,7 miljardit eurot, 2006. aastal oli see summa 45,8 miljardit eurot.

2007. aastal leidis taas kinnitust, et automaatse kohustustest vabastamise tähtaja („n+2”) rakendamine on tõhus vahend, et ärgitada liikmesriike eraldama ressursse ja tegema jõupingutusi Euroopa Liidu programmide õigeaegseks elluviimiseks. Hiljutiste prognooside kohaselt ei hõlma võimalik kohustustest vabastamine rohkem kui 0,7 % 2005. aasta kulukohustustest (ligikaudu 140 miljonit eurot).

2007. aastal suutsid liikmesriigid ära kasutada 79 % kõikidest programmiperioodiga 2000–2006 seotud ERF rahaeraldistest. Uued liikmesriigid saavutasid rekordilise tulemuse, kasutades 2007. aastal ära 3 miljardit eurot, mis on ligikaudu võrdne 2004., 2005. ja 2006. aastal tehtud rahaeraldistega kokku (3,5 miljardit eurot). 2007. aasta kõpuks olid uued liikmesriigid keskmiselt ära kasutanud 71 % neile ajavahemikul 2004–2006 tehtud rahaeraldistest, samas kui EL15 riikide puhul oli ERF vahendite keskmine kasutusmäär (programmiperiood 2000–2006) 85 %.

2.1.2. Euroopa Sotsiaalfond (ESF)

ESFi maksete assigneeringute kasutamise määr oli 99,9%, mis on parem tulemus kui eelmisel aastal.

Programmiperioodi 2007–2013 rakenduskavadega seotud ESFi kulukohustuste kogusumma oli 10,486 miljonit eurot (99,88 %) 2007. aastal kasutamata jäänud vahendid (13 163 237 eurot) on seotud Prantsusmaa rakenduskavaga „Martinique’i piirkond”, mille heakskiitmist ei olnud 2007. aastaks ette nähtud. Maksete assigneeringutest realiseeriti kokku 1 513 miljonit eurot, seega 99,87 % aasta maksete assigneeringutest (1 515 miljonit eurot). Maksete assigneeringute vahe (1 957 184,6 eurot) vastab Prantsusmaa rakenduskavaga „Martinique’i piirkond” seotud ettemaksele, mis makstakse välja 2008. aastal.

2007. aasta lõpus kohaldati „n+2” eeskirja 12 programmi suhtes (92,2 miljonit eurot). Eeldatavasti ei hõlma võimalik kohustustest vabastamine rohkem kui 0,8 % 2005. aasta kulukohustustest.

2007. aasta lõpus ulatusid eelmiste aastate väljamaksmata kulukohustused 12 miljardi euroni. 2000. aastale eelnevast perioodist pärit väljamaksmata kulukohustusi on nüüd 179 miljonit eurot (2006. aastal 204,6 miljonit eurot).

2.1.3. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF)

2007. aastal tehtud väljamaksete kogusumma on 3,4 miljardit eurot. EAGGFi maaelu arengu programmide maksete assigneeringute kasutamise määr programmiperioodil 2000–2006 oli 100 %.

Kuna maaelu arengu rakenduskavasid ei rahastata uuel programmiperioodil 2007–2013 enam struktuurifondidest, siis oli 2007. aastal väljamaksete kogusumma eelmiste aastatega võrreldes (3,6 miljardit eurot) pisut väiksem. Selleks et assigneeringuid täies mahus ära kasutada, tehti mõned ümberpaigutused peamiselt uuest Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). 2007. aastal ei olnud kulukohustusi, mis oleksid olnud seotud programmiperioodi 2000–2006 maaeluarengu programmidega.

2007. aasta lõpuks oli eelmiste aastate väljamaksmata kulukohustusi kokku 3,9 miljardit eurot, 2006. aastal oli see summa 7,3 miljardi eurot.

Seoses „n+2” eeskirja kohaldamisega (mida alates 2007. aasta lõpust kohaldatakse 2005. või varasemate aastate kulukohustuste suhtes) osutavad esialgsed hinnangud, et maaelu arengu fondide puhul hõlmab võimalik kohustustest vabastamine 70 miljonit eurot.

2.1.4. Kalanduse Arendusrahastu (FIFG)

2007. aastal oli eelarve täitmine väga hea. Kasutati ära 97,5 % maksete assigneeringutest. Väljamaksete määr oli eesmärgi 1 piirkondades 96,44 % ja eesmärgi 1 välistes piirkondades 99,96 %.

FIFG täitmata kulukohustuste kogumaht oli 2007. aasta lõpus 811 miljonit eurot (2006. aastal 1 336 miljonit eurot).

Seoses „n+2” eeskirja kohaldamisega hõlmab kohustustest vabastamine 2007. aastal hinnanguliselt 54 miljonit eurot.

2.2. Programmi rakendamine

2.2.1. Eesmärk 1

Eesmärgi 1 programmid keskendusid investeeringutele põhiinfrastruktuuri projektidesse (41,4 %), kusjuures üle poole (53 %) kõigist selle kategooria investeeringutest tehti transpordiinfrastruktuuri. Enam kui kolmandik (33,5 %) eesmärgi 1 vahenditest investeeriti tootmiskeskkonda, kusjuures prioriteediks on jätkuvalt VKEde ja käsitöösektori abistamine (28,6 %). Inimressurssidele suunatud projektidele eraldati eesmärgi 1 piirkondades 23,2 % vahenditest. Peamised tegevusvaldkonnad olid peaaegu võrdsel määral tööturupoliitika (31,3 %) ning haridus ja kutseõpe (31 %).

2.2.2. Eesmärk 2

Eesmärgi 2 piirkondades keskendusid programmid jätkuvalt peamiselt tootmiskeskkonnale, sellele kategooriale eraldati üle poole (55,8 %) rahalistest vahenditest. Kõnealuse valdkonna puhul oli ülekaalus abi VKEdele ja käsitöösektorile (56,6 %). Tähtsuselt teine tegevusvaldkond oli põhiinfrastruktuur, millele kulutati 39,6 % kõigist eesmärgi 2 vahenditest. Erinevalt eesmärgi 1 programmidest oli rahalisest seisukohast kõige olulisem valdkond tööstuspiirkondade kavandamine ja taastamine (45,4 %). Inimressursside kategoorias (10,1 % koguinvesteeringutest eesmärgi 2 piirkondades) olid peamised investeerimisvaldkonnad tööjõu paindlikkus, ettevõtlus, uuendustegevus ning side- ja infotehnoloogiad (30,8 %).

2.2.3. Eesmärk 3

ESFi investeeringud olid 2007. aastal jätkuvalt suunatud peamiselt Euroopa tööhõivestrateegia toetamisele ning eelkõige meetmetele, mis parandavad tööalast konkurentsivõimet tööturul (32 %), elukestvat õpet (27 %) ja võrdseid võimalusi (6 %). Lisaks oli ikka veel märgatav erinevus programmide rakendamise rahalises aspektis EL-15s, kus jätkati pikaajaliste programmide rakendamist, ja EL-10s, kus mõnel liikmesriigil oli mõne projekti ja meetme rakendamise alustamisega märkimisväärseid raskusi.

2.2.4. Kalandus väljaspool eesmärki 1

2007. aastal paranes kalandussektori struktuuripoliitika rakendamine. See kajastus ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate FIFG rakenduskavade rahastamises.

2.2.5. Ühenduse algatused

2.2.5.1. INTERREG

2007. aasta lõpus valiti 81 Interreg III / naabrusprogrammi raames välja umbes 15 000 projekti ja võrgustikku, mille eesmärk oli vähendada riigipiiride, keelebarjääri ja kultuurierinevuste mõju ning edendada piirialasid, toetada strateegilist arengut ja ELi ulatuslike piirkondade territoriaalset lõimumist ning parandada koostööd naabritega. Regionaalarengu poliitika ja selle meetmete tõhustamisele aitasid kaasa heade tavade jagamine ja kogemuste vahetamine.

2007. aastal oli maksete kasutamise määr 68 %, mis näitab rakendamise edukat kulgemist. Kuna koostööprogrammid ja -projektid on spetsiifilised ja keerulised, ei olnud mõnede programmide kohustustest vabastamist (vastavalt „n+2” eeskirja kohaldamisele) võimalik vältida.

2.2.5.2. EQUAL

2007. aastal jätkus edukalt 27 programmi ja enam kui 3 300 projekti rakendamine „EQUALi” raames. Rahastamisega seoses peab märkima, et kuuel liikmesriigil jäid 2005. aasta eelarvelised kulukohustused osaliselt (8–49 %) kasutamata („n+2” eeskirja kohaldamine).

Selleks et EQUALi programmide ja projektide tulemusi paremini ära kasutada, ajakohastades poliitikat ja tavasid, sealhulgas ka riikide ja piirkondade programmiperioodi 2007–2013 ESF programmidega hõlmatud valdkondi, jätkab komisjon koostöös liikmesriikidega 2006. aastal alustatud tööd. Koostöö hõlmab selliseid poliitikavaldkondi nagu varjupaigataotlejad, mitmekesisus ja õiguste laiendamine, noorte tööhõive, endiste seaduserikkujate (re)integreerimine, sotsiaalmajandus, kõikehaarav ettevõtete loomine, meedia ja mitmekesisus, juhtimispõhimõtted (partnerlus, riikidevaheline koostöö, uuendamine ja soolise võrdõiguslikkuse integreerimine valdkonnapoliitikasse)

2.2.5.3. URBAN

Ühenduse algatuse URBAN rakendamise raames jätkus 2007. aastal 71 rakenduskava haldamine, analüüsides aastaaruandeid ning korraldades seirekomisjonide tööd ja iga-aastaseid kohtumisi. Rakendati programmi URBACT I järelmeetmeid, sh käivitati kahe kiiralgatuse raames katseprojektide võrgustikud. Kiideti heaks ja käivitati programm URBACT II, mis on peamine vahend algatuse „Piirkonnad majandusmuutustes” rakendamiseks. URBACT hõlmab 20 võrgustikku ning 6 valdkondlikku töörühma, samuti töörühmi, mis ühendavad mitut konkreetse teemaga tegelevat võrgustikku.

2.2.5.4. LEADER+

Ühenduse algatus LEADER+ hõlmab kolme meedet: kohalike arengustrateegiate rakendamine avaliku sektori ja erasektori partnerluse kaudu, maapiirkondadevaheline koostöö ja võrgustike loomine. EL15 liikmesriikides kiideti programmiperioodil 2000–2006 heaks 73 LEADER+ programmi. Hiljuti ühinenud ELi liikmesriikidel oli võimalik lülitada LEADER+ tüüpi meetmeid EAGGFi eesmärgi 1 raames rahastatavatesse programmidesse.

2.2.6. Uuenduslikud meetmed

2.2.6.1. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)

Regionaalpoliitika peadirektoraat haldas 122 piirkondlikku uuenduslike meetmete programmi (26 suleti 2007. aastal), mille eesmärk on edendada regioonides strateegilisel tasandil toimuvat uuendustegevust, katsetades ELi toetuse kvaliteeti parandavaid uuenduslikke meetodeid ja tavasid järgmises kolmes valdkonnas: teadmised ja tehnoloogilised uuendused, infoühiskond ja säästev areng.

2.2.6.2. Euroopa Sotsiaalfond (ESF)

2007 .aastal suleti viimased kuus projekti, mis olid seotud projektikonkursiga „Kohalik tööhõivestrateegia ja uuendustegevus”. Tööhõive peadirektoraat haldas 80 riikidevahelist projekti, mis valiti välja viimase projektikonkursi „Uudne lähenemine muudatuste juhtimises” kolmes voorus (2007. aastal lõpetati 22 projekti). Projektidega toetati uuenduslike meetmete edendamist ja kasutuselevõtmist, et valmistuda muutusteks ning nendega toime tulla kahes prioriteetses valdkonnas: ümberkorralduste juhtimine ja demograafiliste muutuste juhtimine. Lisaks toetati 13 projekti (2007. aastal suleti neist viis), mille eesmärk oli levitada projektikonkursi „ESFi määruse artikli 6 kohastes projektides esitatud uuenduste edastamine ja levitamine” raames välja valitud projektide tulemusi.

2.2.6.3. Kalanduse Arendusrahastu (FIFG)

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat haldas 29 uuenduslike meetmete programmi (2007. aastal suleti kaks viimast programmi).

3. Sidusus ja kooskõlastamine

3.1. Kooskõla ühenduse muude poliitikavaldkondadega

3.1.1. Konkurents

Vastavalt määrusele 1083/2006 kohaldatakse riigiabiga seotud küsimuste puhul uute struktuurifondide meetmete suhtes lähenemisviisi, mis erineb oluliselt programmiperioodil 2000–2006 kohaldatud lähenemisviisist. Uue õigusraamistiku kohaselt lasub kogu vastutus struktuurifondide meetmete vastavuse eest riigiabi eeskirjadele liikmesriikide korraldusasutustel. Uus lähenemisviis ei takista komisjonil võtta meetmeid väidetavate teatamata abimeetmete olemasolu kontrollimiseks või nõuda tagasi ebaseaduslikult antud abi, mida on kaasrahastatud struktuurifondidest.

3.1.2. Siseturg

Liikmesriigid on kohustatud tõendama, et struktuurifondidest rahastatavad tegevused vastavad ELi riigihangete direktiividele. Kui komisjonile teatatakse EÜ õigusaktide rikkumisest või kui auditeerimine näitab, et rikkumine on toimunud, võetakse tarvitusele asjakohased meetmed. Kehtestatud on uus riigihangete õiguse regulatiivne raamistik ja välja on töötatud kontsessioonide sõlmimise lepingud, et pakkuda nii era- kui ka avalikule sektorile suuremat õiguskindlust.

3.1.3. Keskkond

Toimivate programmide puhul on peamine eesmärk endiselt toetada ühenduse õigustiku järgimist asulate reovee, veevarustuse, jäätmehoolduse ja loodusliku mitmekesisuse toetamise valdkonnas. Muud olulised investeerimisvaldkonnad on olnud keskkonnahoidlikud uuendused ja reostatud pinnase puhastamine. Säästva arengu edendamiseks on jätkuvalt investeeritud keskkonnasäästlikku transporti ja energiasse, projektide valimisel on kasutusele võetud keskkonnaalased kriteeriumid ning tegeletud aktiivselt projektide keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse tagamisega.

3.1.4. Transport

Vastavalt valgele raamatule "Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada" ja selle 2006. aasta vahekokkuvõttele on ühtekuuluvusprogrammid jätkuvalt peamine ühenduse toetuse allikas ühenduse transpordiprioriteetide elluviimiseks. Seepärast on struktuurifondidest rahastatud nii TEN-T projekte kui ka projekte, mille eesmärk on edendada kombineeritud transporti, transpordi energiatõhusust, arukaid transpordisüsteeme ja linnaliiklust.

3.1.5. Sooline võrdõiguslikkus

Komisjon tegeles „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste“ rakendamisega, mis osutab komisjoni võetud kohustusele selles valdkonnas. Soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine oli ühtekuuluvuspoliitika uue perioodi 2007–2013 kõiki programme läbiv teema. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kõrgetasemelises töörühma koosolekul struktuurifondides 2007. aasta juunis rõhutati soolise võrdõiguslikkuse eest seisvate organisatsioonide kaasamise tähtsust programmide väljatöötamisel ja rakendamisel.

3.2. Vahendite kooskõlastamine

3.2.1. Struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond

Programmiperioodil 2000–2006 said kõik 25 liikmesriiki abi struktuurifondidest, kuid 13 liikmesriiki said abi ka Ühtekuuluvusfondist, mis toetab vaesemaid riike. Struktuurifondide tegevust on hoolikalt kooskõlastatud nii omavahel kui ka seoses Ühtekuuluvusfondi (eelkõige ERF) tegevusega, et vältida toetatavate projektide dubleerimist.

3.2.2. Struktuurifondid ja Euroopa Investeerimispank (EIP) / Euroopa Investeerimisfond

Algatuse JASPERS (Ühine abi Euroopa piirkondade projektide toetuseks) raames jõuti 2007. aasta tegevuskavade (tööprogrammide) suhtes EL12 riikidega kokkuleppele aasta keskel.

Uuele algatusele JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele), mille eesmärk on lihtsustada piirkondades VKEde juurdepääsu rahastamisele, oli 2007. aasta esimene tegevusaasta ja see kujunes edukaks, sest rahastut kasutasid piirkonnad ja korraldusasutused, nii ettevõtlus- kui ka pangandussektor.

Uue algatusega JESSICA (Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele), mille eesmärk on edendada Euroopa linnapiirkondades jätkusuutlikku investeerimist, majanduskasvu ja tööhõivet, püütakse struktuurifondide toetuste andmise viisis saavutada kultuurinihet, edendades ringlevate rahastamisviiside kasutuselevõttu ning julgustades omal jõul tegutsemist.

4. Hindamine

2007. aastal jätkas komisjon hindamistegevust, et toetada ühtekuuluvuspoliitika raames toimivat otsustusprotsessi ja parandada programmiperioodi 2007–2013 programmide kvaliteeti.

2007. aastal valminud hindamistes analüüsiti ühtekuuluvuspoliitika mõju, uuriti hindamisvõime arengut liikmesriigiti ja konvergentsi majanduslikku mõju. Komisjon algatas ka programmiperioodi 2000–2006 eesmärkide 1 ja 2 järelhindamise, mis koosneb iga etapi puhul 12 tööpaketist, mis võimaldavad uurida ühtekuuluvuspoliitika tõhususe ja tulemuslikkuste eri aspekte. ESF 2000.–2006. aasta programmide järelhindamiseks tehti 2007. aastal olulise teabe kogumiseks kaks hoolikalt kavandatud ettevalmistavat uuringut.

ESF meetmete tegelike tulemuste ja mõju hindamiseks seati komisjoni teenistuste juhendamisel riikide tasandil sisse uus seiresüsteem ja hindamiskord. 2007. aastal jätkus ühenduse algatuse EQUAL hindamine, et määrata kindlaks edukad uuenduslikud tavad, mida võiks ESF programmides sügavuti käsitleda.

5. Kontroll

5.1. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)

1994.–1999. aasta programmiperioodi 56 põhilisema programmi ja ühe kõiki EL15 liikmesriiki hõlmanud INTERREG programmi lõpetamisauditid on lõpule viidud. Lõpetati 18 uurimist ning tehti finantskorrektsiooni otsus, mis hõlmas 23,9 miljonit eurot (sh komisjoni ametlik otsus 9,6 miljoni euro kohta).

Programmiperioodi 2000–2006 auditid hõlmavad kahte etappi: süsteemiülevaate koostamine ja representatiivse projektide valimi auditeerimine. Algselt kavandatud kohapealsed auditeerimised lõpetati EL15 riikides 2006. aasta lõpus ja EL10 riikides 2007. aasta lõpus. 2007. aastal algatati 25 programmi suhtes täiendav auditeerimine, et laiendada hõlmatust, käsitleda auditi tulemustes ilmnenud konkreetseid riske või tagada tegevuskava kohaldamise järelevalvet. 2007. aasta lõpuks oli tehtud 214 kontrollkäiku (13 olid seotud programmiga INTERREG) ning auditeeritud 95 programmi, mis hõlmavad 61 % ERFi kavandatud vahenditest.

5.2. Euroopa Sotsiaalfond (ESF)

2007. aastal suleti programmiperioodi 1994–1999 seitse programmi, neist ühe kohta finantskorrektsiooni otsust ei tehtud, viie programmi kohta aga esitati finantskorrektsiooni otsuseid 3,4 miljoni euro ulatuses (BE, ES, FR, IT ja UK). Seoses nimetatud programmiperioodiga algatati kolme liikmesriigi (BE, DE ja UK) suhtes neli menetlust kogumahus 13 miljonit eurot.

Seoses programmiperioodiga 2000–2006 korraldati 95 kontrollkäiku, mille käigus auditeeriti 2007. aasta riskianalüüsis loetletud osaliselt või täies mahus auditeerimata rakenduskavasid ning järelkontrolliti ESF auditiüksuse soovituste või kontrollikoja auditite järelmeetmete kohaldamist. 2007. aastal toimusid sisulised kontrollid, vaadati läbi 433 projekti ning 270 projekti täitmist kontrolliti kohapeal. Kokku hõlmasid programmiperioodi 2000–2006 projektide auditid (sh riiklikud auditid) arvuliselt 98,9 % projektidest. Praegu on aastaks 2008 kavandatud 20 auditi raames auditeerida 520 projekti.

5.3. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF)

Programmiperioodi 1994–1999 projektide järelauditite programm täideti juba 2006. aastal. Komisjon võttis aasta jooksul vastu neli finantskorrektsiooni otsust, mis hõlmasid 12 programmi.

Programmiperioodi 2000–2006 (EL25) programmidest auditeeriti 2007. aastal 19 programmi, mis hõlmavad 18 % kavandatud vahenditest. EAGGFi arendusrahastu 152 heaks kiidetud programmist oli aasta lõpuks auditeeritud 87 programmi. Auditeeritud programmid hõlmasid 92 % EAGGFi kavandatud vahenditest ja 57 % programmide koguarvust. Komisjon võttis aasta jooksul vastu ühe finantskorrektsiooni otsuse.

5.4. Kalanduse Arendusrahastu (FIFG)

Järelkontrolliüksus korraldas 2007. aastal Kalanduse Arendusrahastuga seoses 10 kohapealset kontrollimist. FIFG-ga seotud 10 auditit, mis tehti aastal 2007, hõlmasid 12 rakenduskava ning nende eesmärk oli kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist programmiperioodil 2000–2006 ning võtta järelmeetmeid.

Kalandus- ja merendusasjade peadirektoraadi auditid hõlmasid kokku 93,6 % FIFG programmiperioodi 2000–2006 vahenditest. Muude programmide kohta saadi kinnitus teiste struktuurifondide haldamisega seotud peadirektoraatide ja liikmesriikide korraldatud audititest.

5.5. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

2007. aasta jooksul tegi OLAF seoses struktuurifondidest kaasfinantseeritud meetmetega 37 kontrollvisiiti liikmesriikidesse. 19 visiiti olid seotud kohapealsete kontrollimistega[3] (tehti 26 kontrollkäiku ettevõtjate juurde) ning ülejäänud 18 visiiti olid seotud teabe kogumisega ning riigi ametiasutuste või õigusasutuste nõustamisega.

2007. aastal teatasid liikmesriigid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1681/94[4] komisjonile 3 740 eeskirjade eiramise juhtumist[5] 717 431 387 euro ulatuses, mis olid seotud programmiperioodidel 1994–1999 ja 2000–2006 kaasfinantseeritud meetmetega. 124 juhtumit olid seotud programmiperioodiga 1994–1999, nende finantsmõju oli ligikaudu 33 miljonit eurot. Liikmesriigid teatasid komisjonile, et mitme juhtumi puhul on läbi viidud siseriiklikud haldus- ja kohtumenetlused ja et sisse on nõutud 153 465 848 eurot.

6. Komisjoni abistavad komiteed

6.1. Fondide koordineerimiskomitee (COCOF)

Fondide koordineerimiskomitee (COCOF) moodustati selleks, et luua kohtumispaik, kus esitada ja arutada komisjoni tõlgendusdokumente ning kuulata ära liikmesriikide seisukohad. 2007. aastal olid peamised aruteluteemad programmiperioodi 2007–2013 abikõlblikud kulutused, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitis, mitmed auditistrateegiat ja vastavushindamist käsitlevad suunavad märkused ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi piirkondlike kulude rahastamise uuring.

6.2. Euroopa Sotsiaalfondi komitee

Euroopa Sotsiaalfondi komitee (mis on loodud asutamislepingu artiklis 147 ettenähtud korras) arutas ESFi rakendamist, täpsemalt selle nähtavuse suurendamise võimalusi, samuti komitee rolli ning temaatilist hindamist programmiperioodil 2000–2006 seoses ümberkorraldamise juhtimise ja haldussuutlikkuse suurendamisega. Tehnilisele töörühmale anti ülevaade olukorrast seoses programmiperioodi 2007–2013 rakenduskavade vastuvõtmisega. Komitee arutas muu hulgas auditite ja kontrollimistega, hindamistega, eeskirjaga „n+2” ja selle lihtsustamisega seotud küsimusi, kaudsete kulude deklareerimist ühtse määra alusel ja avalike pakkumismenetlustega seotud küsimusi.

6.3. Põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu komitee (STAR)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1268/1999 artikli 4 kohaselt esitas põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu komitee heakskiitva arvamuse ühe maaeluarengu programmi muutmise kohta (SAPARDi programm Horvaatias).

6.4. Kalanduse ja akvakultuuri struktuurikomitee (CSFA)

2007. aastal konsulteeriti komiteega mitmel teemal, sh järgmistes küsimustes komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 3440/84 seoses kalasaaki pardale pumpavates laevades kasutatavate teatavate traalide tingimustega; komisjoni otsuse eelnõu ühenduse rahalise toetuse kohta liikmesriikide kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve programmidele 2007. aastal (teine osamakse); komisjoni määruse eelnõu, milles sätestatakse nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad; komisjoni määruse eelnõu heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise korra kohta; komisjoni otsus Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuurile teatavate ülesannete määramise kohta.

[1] 226 olid seotud eesmärkidega 1 ja 2, 47 eesmärgiga 3, 12 kalanduse arendusrahastuga (eesmärgi 1 välised), 81 programmiga INTERREG, 71 programmiga URBAN, 27 programmiga EQUAL, 73 programmiga LEADER+ ja 122 projekti uuenduslike meetmete programmiga.

[2] Vt ka teatist programmiperioodi 2007–2013 strateegiate ja programmide läbirääkimistulemuste kohta.

[3] Määrus (EÜ) nr 2185/1996, EÜT L 292, 15.10.1996, lk 2.

[4] EÜT L 178, 12.7.1994, lk 43.

[5] 2006: teavitatud juhtumite arv oli 2 988; teatisega seotud üldsumma oli 516 697 561 eurot.