52008DC0473

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.7.2008

KOM(2008) 473 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Euroopa Teadusnõukogu tegevuse ja eriprogrammis „Ideed” sätestatud eesmärkide saavutamise kohta 2007. aastal

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Euroopa Teadusnõukogu tegevuse ja eriprogrammis „Ideed” sätestatud eesmärkide saavutamise kohta 2007. aastal

1. Sissejuhatus

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) on Euroopa Liidu teaduspoliitika uus ambitsioonikas koostisosa. See loodi seitsmenda raamprogrammi sätete kohaselt eriprogrammi „Ideed” rakendamiseks ning ajavahemikul 2007–2013 on selle eelarve 7,51 miljardit eurot. Euroopa Teadusnõukogu, mis koosneb sõltumatust teadusnõukogust toetab spetsiaalne rakendusstruktuur, tegutseb teadusliku tipptaseme, sõltumatuse, tõhususe, läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtete kohaselt ning tema ülesanne on edendada Euroopa tasandil konkureerivate üksikute uurimisrühmade kaudu kõigis teadusvaldkondades parimaid teadusuuringuid teaduse eesliinil.

Eriprogrammi „Ideed” käsitleva otsuse artikli 4 lõikes 4 on sätestatud:

Euroopa Komisjon tagab Euroopa Teadusnõukogu sõltumatuse ja usaldusväärsuse, kindlustab Euroopa Teadusnõukogule pandud ülesannete nõuetekohase täitmise ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Teadusnõukogu tegevust ning eriprogrammis sätestatud eesmärkide saavutamist käsitleva aastaaruande.

Sama otsuse 1. lisas on sätestatud, et aastaaruanne koostatakse koostöös sõltumatu teadusnõukoguga.

Käesolevas, 2007. aastat käsitlevas komisjoni aruandes, mis on koostatud koostöös Euroopa Teadusnõukogu sõltumatu teadusnõukoguga, on esitatud komisjoni hinnang Euroopa Teadusnõukogu tegevusele ja tema eesmärkide saavutamisele esimesel tegevusaastal.

2. Õiguslik ja organisatsiooniline alus

Euroopa Teadusnõukogu loodi ametlikult 2. veebruaril 2007 komisjoni otsusega,[1] kooskõlas nõukogu ja parlamendi otsustega seitsmenda raamprogrammi kohta,[2] osalemiseeskirjadega[3] ning nõukogu otsusega eriprogrammi „Ideed” kohta[4].

Komisjoni kõnealuse otsusega loodi ametlikult Euroopa Teadusnõukogu sõltumatu teadusnõukogu ning nähti ette spetsiaalse rakendusstruktuuri ja Euroopa Teadusnõukogu peasekretäri ametikoha loomine, kusjuures peasekretäri ülesanne on aidata sõltumatul teadusnõukogul tagada tõhus koostöö komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuriga[5].

Komisjoni hilisema otsusega[6] loodi Euroopa Teadusnõukogu peasekretäri ametikoht; peasekretäri valib sõltumatult sõltumatu teadusnõukogu ja ta on komisjoni erinõustaja.

Sõltumatu teadusnõukogu on sõltumatu organ, mis esindab Euroopa teadlaskonda ja koosneb 22st eri valdkondade tuntud teadlasest, insenerist ja teadurist ning vastutab eriprogrammi „Ideed” teadusstrateegia kehtestamise eest. Tal on täielik voli otsustada, milliseid teadusuuringuid rahastatakse, ja ta tagab tegevuse teadusliku kvaliteedi. Sõltumatu teadusnõukogu ülesandeks on eelkõige iga-aastase tööprogrammi koostamine ja sellesse vajalike muudatuste tegemine, sealhulgas konkursikutsed; vastastikuse eksperdihinnangu ja taotluste hindamise meetodid ja kord; programmi rakendamise järelevalve ja kvaliteedikontroll ning teabevahetus.

Kohe pärast Euroopa Teadusnõukogu loomist käsitleva otsuse vastuvõtmist kinnitas sõltumatu teadusnõukogu oma esimehe ja kahe aseesimehe valimise ning võttis vastu kodukorra, sealhulgas sätted sõltumatu teadusnõukogu toimimise ja koostöö tegemise kohta spetsiaalse rakendusstruktuuriga Euroopa Teadusnõukogu peasekretäri kaudu, ning käitumisjuhendi ja kinnituse huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuse tagamise kohta.

Oma tõhusa toimimise ning komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuriga suhtlemise paremaks tagamiseks ning kooskõlas Euroopa Teadusnõukogu käsitleva otsuse1 artikli 5 lõikega 4 moodustas sõltumatu teadusnõukogu Euroopa Teadusnõukogu juhatuse, kuhu kuuluvad esimees, aseesimehed ja Euroopa Teadusnõukogu peasekretär. Spetsiaalse rakendusstruktuuri direktor kutsutakse juhatuse koosolekutel osalema.

Spetsiaalne rakendusstruktuur tuleb luua lihtsa ja kulutõhusa välisstruktuurina komisjoni rakendusameti vormis; Euroopa Teadusnõukogu rakendusameti ülesanne on programmi „Ideed” rakendamine. Kuni Euroopa Teadusnõukogu rakendusameti töölehakkamiseni tagab Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalse rakendusstruktuuri ülesannete täitmise teadusuuringute peadirektoraadi direktoraat S, uus direktoraat, mis loodi nimetatud eesmärgil 1. oktoobril 2006.

2007. aastal tegi komisjon Euroopa Teadusnõukogu rakendusameti loomisel märkimisväärseid edusamme. Liikmesriikide rakendusametite regulatiivkomitee andis 14. novembril, pärast komisjoni talituste ja muude ühenduse institutsioonidega konsulteerimist, asjaomasele ettepanekuprojektile positiivse hinnangu. Sellele järgnes 27. novembril Euroopa Parlamendi eelarvekomitee poolthääletus. Seejärel võeti 14. detsembril vastu komisjoni otsus Euroopa Teadusnõukogu rakendusameti loomise kohta[7].

Komisjon võttis vastu ka Euroopa Teadusnõukoguga seotud rakendusotsused, täpsemalt Euroopa Teadusnõukogu toetuslepingu, mis hõlmab teaduse eesliini uurimisprojekte, sellega seotud Euroopa Teadusnõukogu täiendava lepingu, milles on sätestatud korraldava organisatsiooni kohustused juhtivteadlase ees,[8] ning Euroopa Teadusnõukogu eeskirjad eriprogrammiga „Ideed” seotud taotluste esitamise ning nendega seotud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetluste kohta[9] .

3. Euroopa Teadusnõukogu strateegia, tööprogramm ja vastastikuse eksperdihinnangu meetodid

Strateegia

Euroopa Teadusnõukogu teadusstrateegia, sealhulgas iga-aastase „Ideede” tööprogrammi kehtestamise eest vastutab sõltumatu teadusnõukogu. Aastal 2007 pidas sõltumatu teadusnõukogu kaheksa plenaaristungit. Sõltumatu teadusnõukogu moodustatud Euroopa Teadusnõukogu juhatus kogunes aasta jooksul 10 korda, et kavandada sõltumatu teadusnõukogu kohtumisi ja teha koostööd spetsiaalse rakendusstruktuuriga.

Sõltumatu teadusnõukogu on vastavalt eriprogrammi „Ideed” eesmärkidele välja töötanud kaks peamist rahastamiskava, mis põhinevad teadlaste algatuse põhimõttel; see võimaldab siseriiklikke või riikidevahelisi meeskondi juhtivatel juhtivteadlastel esitada altpoolt tuleva algatusena teadusprojektide (ette kindlaksmääramata teemal), sealhulgas riskantsete valdkondadevaheliste projektide taotlusi, mida hinnatakse üksnes tipptaseme kriteeriumi põhjal.

Euroopa Teadusnõukogu toetus alustavale sõltumatule teadlasele (edaspidi „Euroopa Teadusnõukogu alustamistoetus” või „alustamistoetus”): sõltumatu karjääri toetus tipptaseme teadlastele olenemata nende kodakondsusest, kes elavad või asuvad elama liikmesriikidesse või assotsieerunud riikidesse, loovad või tugevdavad oma sõltumatut uurimisrühma või, olenevalt valdkonnast, loovad sõltumatut teadusprogrammi.

Euroopa Teadusnõukogu toetus edasijõudnud teadlasele (edaspidi „Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnutetoetus” või „edasijõudnutetoetus”): toetus liikmesriikides ja assotsieerunud riikides teadlaste poolt algatatud uuenduslikele tipptaseme teadusprojektidele, mida juhivad edasijõudnud juhtivteadlased olenemata nende vanusest, kes on juba saanud iseseisvalt sõltumatuks teadusuuringute juhiks.

Kõnealused rahastamiskavad on loodud teadusuuringute tipptaseme edendamiseks kõigis teadusvaldkondades ning vastava inimkapitali tagamiseks, hoides nii praeguse kui ka järgmise põlvkonna tipptasemel teadlasi Euroopas ja värvates neid välismaalt pidevalt juurde. Rahastamiskavade alusel antakse suuri toetusi (alustamistoetust kuni 400 000 eurot aastas viie aasta jooksul, edasijõudnutetoetust kuni 500 000 eurot aastas viie aasta jooksul) ja rahastamistingimused on paindlikud. Rahastamiskavad kehtivad seitsmenda raamprogrammiga hõlmatud ajavahemikul, kusjuures projektikonkursside eelarved suurenevad pidevalt ja tähtajad on igal aastal samad, mis tagab kindla järjepidevuse ja annab teadlaskonnale teadmise sellest, mida on oodata.

Tööprogrammid

Sõltumatu teadusnõukogu kehtestas Euroopa Teadusnõukogu / „Ideede” 2007. ja 2008. aasta tööprogrammid eespool kirjeldatud strateegia põhjal.

Sõltumatu teadusnõukogu (täpsemalt selle eelkäija) esitas komisjonile 2006. aasta oktoobris „Ideede” 2007. aasta tööprogrammi, millega algatati Euroopa Teadusnõukogu alustamistoetuse esimene projektikonkurss. Komisjon võttis pärast talitustevahelist konsulteerimist ja programmikomitee arvamuse ärakuulamist 2006. aasta detsembris vastu esialgsed tööprogrammid ning avaldas 22. detsembril 2006 konkursikutsed. Pärast seitsmenda raamprogrammi, eriprogrammide ja osalemiseeskirjade jõustumist ning Euroopa Teadusnõukogu ametlikku loomist võeti „Ideede” 2007. aasta tööprogramm muutmata kujul vastu 26. veebruaril 2007[10] ja seda muudeti 2. oktoobril 2007[11].

„Ideede” 2008. aasta tööprogrammi[12], millega algatati edasijõudnutetoetuse esimene projektikonkurss, edastas sõltumatu teadusnõukogu komisjonile 2007. aasta oktoobris, ja komisjon võttis selle muutmata kujul vastu 29. novembril 2007. „Ideede” 2008. aasta tööprogramm hõlmas ka koordineerimis- ja tugimeetmete projektikonkurssi, et luua selliste projektide, uuringute ja nendega seotud algatuste portfell, mis aitaksid hinnata Euroopa Teadusnõukogu tegevuse mõju ja annaksid asjakohaseid tõendeid Euroopa Teadusnõukogu vahehindamise (vt allpool punkt 7) jaoks. Lisaks hõlmas see konkreetsete õigussubjektide (keda nimetati abisaajateks) tegevuse tugimeetmeid, et pakkuda sõltumatu teadusnõukogu esimehele ja aseesimeestele nende töökohal tuge[13].

Vastastikuse eksperdihinnangu meetodid

Kuna Euroopa Teadusnõukogu eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline vastastikuse eksperdihinnangu andmise protsessi kvaliteet ja usaldus, mida see teadlaskonnas tekitab, pööras sõltumatu teadusnõukogu suurt tähelepanu Euroopa Teadusnõukogu vastastikuse eksperdihinnangu meetoditele. Sõltumatu teadusnõukogu võttis kasutusele kõrgetasemeliste vastastikuse eksperdihinnangu andmise komisjonide struktuuri, mis hõlmab kõiki teadusharusid ja on organiseeritud kolme peamise teadusvaldkonna – füüsika- ja inseneriteadused, bioteadused ning sotsiaal- ja humanitaarteadused – järgi. Sõltumatu teadusnõukogu soovitatud hindamiskomisjoni liikmete hulka kuuluvad suure rahvusvahelise tunnustuse pälvinud teadlased, insenerid ja teadurid nii EList kui ka väljastpoolt seda.

Iga hindamiskomisjon valdab mitmesuguseid erinevaid teemasid, et tagada piisav tähelepanu valdkondadevahelistele kõrge kvaliteediga taotlustele. Euroopa Teadusnõukogu alustamistoetuse esimese projektikonkursi jaoks moodustati 20 hindamiskomisjoni, kes hõlmasid kõiki teadusvaldkondi. Nimetatud projektikonkursi käigus saadud kogemustele tuginedes on hindamiskomisjonide arvu Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnutetoetuse esimese projektikonkursi jaoks suurendatud 25ni.

4. Programmi rakendamine

Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab kõigi administratiivse rakendamise ja programmi elluviimise aspektide eest, nagu on sätestatud tööprogrammis. Struktuur rakendab eelkõige hindamismenetlusi, vastastikust eksperdihinnangut ja valikumenetlust vastavalt sõltumatu teadusnõukogu kehtestatud põhimõtetele ning tagab toetuste rahalise ja teadusliku haldamise.

2007. aasta peamised tegevused on olnud sõltumatule teadusnõukogule strateegilise ja haldustoe pakkumine, Euroopa Teadusnõukogu alustamistoetuse esimese projektikonkursi rakendamine, sealhulgas projektikonkursi juhtimise ja vastastikuse eksperdihinnangu süsteemide väljatöötamine, Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnutetoetuse esimese projektikonkursi ettevalmistamine, teabevahetus teadlaskonnaga ning menetluste ja protsesside terviklikkuse tagamine.

Euroopa Teadusnõukogu alustamistoetuse projektikonkurss

Euroopa Teadusnõukogu alustamistoetuse konkursikutse avaldati 22. detsembril 2006, taotluste esitamise tähtpäev oli 25. aprill 2007 ja projektikonkursi soovituslik eelarve 290 miljonit eurot; Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalne rakendusstruktuur rakendas Euroopa Teadusnõukogu vastastikuse eksperdihinnangu süsteemi, sealhulgas hindamiskomisjoni liikmete nimetamist, nagu sõltumatu teadusnõukogu kindlaks määras.

Kokku saadi 9167 taotlust, millest 8794-le anti pärast abikõlblikkuse kontrolli kahes etapis vastastikune eksperdihinnang. Esimese etapi lõpus tehti 559 edukale taotlejale (6%) ettepanek esitada 17. septembriks 2007 üksikasjalikum taotlus. Teise etapi vastastikuse eksperdihinnangu andmine hõlmas individuaalset kaughindamist, mille viisid läbi hindamiskomisjoni liikmed ja retsensendid, ning individuaalseid intervjuusid[14] asjaomase hindamiskomisjoni ees, millele järgnes hindamiskomisjoni lõpparutelu ja -hindamine.

Kooskõlas tööprogrammiga andsid hindamiskomisjonid soovituse iga eduka taotluse rahastamise taseme kohta, millesse Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalne rakendusstruktuur tegi mõnel juhul tehnilisi kohandusi, et tagada palgakulude järjekindel ja asjakohane käsitlemine vastavalt osalemiseeskirjadele. Kuna taotluste keskmine rahastamistase on veidi üle 1 miljoni euro ja kuna projektikonkursi soovituslikku eelarvesse[15] lisandusid laekumised kolmandatelt riikidelt, on oodata umbes 300 taotluse rahastamist, järgides rangelt vastastikuse eksperdihinnangu komisjonide määratud paremusjärjestust. Väline eetikakomisjon tutvus kõnealustest projektidest 95ga, neist 40 sai täieliku eetikakontrolli osaliseks. Üks projekt hõlmab inimembrüo tüvirakkude kasutamist ja esitatakse regulatiivse heakskiidu saamiseks programmikomiteele hindamiseks.

Vaidlustusmenetlus

Euroopa Teadusnõukogu kehtestas vaidlustusmenetluse, järgides seitsmenda raamprogrammi jaoks kehtestatud mudelit[16]. „Ideedega” seotud vaidlustuste läbivaatamise komisjonile esitati pärast vastastikuse eksperdihindamise esimest etappi 9167 taotlusest 245 kohta vaidlustused, s.o ligikaudu 3% taotluste koguarvust. Vaidlustuste läbivaatamise komisjon otsustas, et 15 taotlusele (6% vaidlusalustest; 0,16% kõigist saadud taotlustest) tuleb anda uus hinnang; tulemuseks oli ühe taotluse pääsemine teise etappi[17]. Pärast teise etapi hindamist saadi ja vaadati läbi 27 vaidlustust, kuid ühtegi neist ei rahuldatud[18].

Toetuste haldamine

Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalne rakendusstruktuur on kehtestanud ka toetuste rahalise ja teadusliku haldamise menetluse, tuginedes heale tavale ja lihtsustades protsessi, kui see on asjakohane. Rakendusstruktuur on loonud ja rakendanud vahendeid, mis aitavad tal ette valmistada Euroopa Teadusnõukogu toetuslepinguid ja tõhusalt hallata toetusi vastavalt eriprogrammi „Ideed” raames kehtestatud põhimõtetele, mis võimaldavad teadusprojekte rakendada äärmiselt paindlikult, ent täit vastutust kandes.

Kogu projekti kestel toimub Euroopa Teadusnõukogu toetuste teaduslik ja finantsjärelevalve. Selleks, et hoida juhtivteadlasele esitatavaid haldusnõudeid minimaalsena, on enamikul juhtudel ette nähtud üksnes teaduslik vahearuanne. Rahaliste aspektide ja vahendite kasutamise kohta tuleb sagedamini aru anda, korraldav asutus esitab asjakohase teabe iga finantsjuhtimise aruandeperioodi lõpus. Selleks, et juhtivteadlased saaksid kohaneda teaduse arenguga ja teha tööd, mille tulemusi ei saa ette ennustada, ei sõltu projektimaksed tulemustest, vaid projekti raames tehtavast tööst ja vahendite (raha) kasutamisest.

Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnutetoetuse projektikonkurss

Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnutetoetuse konkursikutse avaldati 30. novembril 2007, taotluste esitamisel oli, olenevalt valdkonnast (füüsika- ja inseneriteadused, bioteadused, sotsiaal- ja humanitaarteadused), kolm erinevat tähtpäeva 2008. aasta kevadel. Projektitaotluste esitamine toimub ühes etapis (taotlejad peavad taotluste esitamise tähtpäevaks esitama täieliku taotluse ning ülevaate oma saavutustest juhtivteadlasena ja neid saavutusi kinnitavad tõendid) ja hindamine kahes etapis.

5. Teabelevi

2007. aastal tehti märkimisväärseid jõupingutusi, et tõhusalt tutvustada Euroopa Teadusnõukogu tegevust teadlaskonnale ja teavitada laiemat üldsust.

2007. aastal töötati välja mitu olulist sidevahendit, -toodet ja -kanalit levitamaks teavet Euroopa Teadusnõukogu kohta. Sealhulgas loodi Euroopa Teadusnõukogu veebileht (http://erc.europa.eu), mis valmis 14. veebruaril 2007,[19] ja siseriiklikud kontaktpunktid (Euroopa Teadusnõukogu kontaktpunktid) rohkem kui 36 riigis (27 ELi liikmesriigis, 9 assotsieerunud riigis ja mõnes kolmandas riigis), koostati sõltumatut teadusnõukogu tutvustav brošüür ja levitati seda 75 000 kontaktisikule Euroopas, sealhulgas olulistele teaduse, poliitika ja majanduse valdkonna sidusrühmadele, ning algatati Euroopa Teadusnõukogu kohta teabe levitamise kampaania, mis keskendus alustamistoetuse esimesele projektikonkursile ning mille käigus toimus seitsmenda raamprogrammi ja Euroopa Teadusnõukogu käivitamisega seotud ürituste raames üle 90 esitluse 23 riigis ja levitati 5000 projektikonkursi teabega plakatit teadusorganisatsioonidele ja vahendajatele.

27. ja 28. veebruaril 2007 toimus Berliinis äärmiselt edukas Euroopa Teadusnõukogu käivitamise konverents, mille kaaskorraldajad olid Deutsche Forschungsgemeinschaft, DFG (Saksamaa Teadusfond) ja Euroopa Komisjon.

6. Ressursid

2007. aastal suurenes direktoraadi S töötajate arv 84-lt 108-le; arvestades esimese projektikonkursi raames saadud ja hinnatud taotluste arvu ning Euroopa Teadusnõukogu struktuuride, süsteemide ja menetluste loomiseks vajalikke jõupingutusi, tuldi juhtimisel toime äärmiselt nappide vahenditega[20].

Programmi „Ideed” tegevuskulud, 266 790 220 euro suurused kulukohustused ja 1 372 598 euro suurused maksed, täideti ja tehti täies mahus (vastavalt 99,99% ja 99,11%).

7. Euroopa Teadusnõukogu järelevalve ja hindamine

2007. aastal võeti meetmeid, et tagada Euroopa Teadusnõukogu vastutus, tema tegevuse tõhusus ja läbipaistvus ning tegutsemine tõelise õppiva organisatsioonina, hinnates pidevalt saavutusi ning kohandades ja täiustades menetlusi vastavalt kogemustele.

Sõltumatu teadusnõukogu on komisjonile korrapäraselt aru andnud, nii tavapärase tegevuse (eelkõige tööprogrammi, toetuslepingu ja taotluste esitamise eeskirjade vastuvõtmine) käigus kui ka sõltumatu teadusnõukogu esimehe ja aseesimeeste osalusel toimunud erakorralistel koosolekutel.

Programmi „Ideed” komitee, mille liikmed said mitteametlikult kokku 2006. aasta lõpus, pidas koosolekuid 26. märtsil ja 27. septembril. Lisaks programmikomitee (mis tavaliselt tegutseb nõuandja rollis) ametlikule tegevusele oli nende koosolekute eesmärk tagada komiteele täielik teave programmi „Ideed” rakendamise ja Euroopa Teadusnõukogu kohta ning võimaldada strateegia ja jooksvate küsimustega seotud avatud teabevahetust komitee, Euroopa Teadusnõukogu sõltumatu teadusnõukogu ja peasekretäri ning Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel.

Sõltumatu teadusnõukogu on hoolikalt kaalunud alustamistoetuse esimese projektikonkursi tulemusi ja selle raames saadud kogemusi, et tagada saadud õppetundide arvessevõtmine Euroopa Teadusnõukogu rahastamiskavades ja menetlustes; näiteks tehti muudatusi, et saavutada parem tasakaal toetuste suhtes valitseva nõudluse ja olemasoleva eelarve vahel. Seetõttu on 2008. aasta tööprogrammi raames toimuvasse Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnutetoetuse esimesse projektikonkurssi lisatud mitu erimeedet ning muudatusi tehakse ka Euroopa Teadusnõukogu alustamistoetuse teises projektikonkursis.

Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalne rakendusstruktuur võtab samuti meetmeid haldusmenetluste (nt ekspertide ja retsensentide nimetamine ja tasustamine) lihtsustamiseks, et tõsta tegevuse tõhusust ja tulemuslikkust.

Sõltumatu teadusnõukogu ja Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalne rakendusstruktuur on astunud teadusuuringute peadirektoraadi hindamisüksusega tihedat koostööd tehes esimesi samme, et välja töötada Euroopa Teadusnõukogu jaoks ja eriprogrammi „Ideed” rakendamiseks sobivad järelevalve- ja hindamismehhanismid. Eesmärk on lihtsustada edaspidist strateegia koostamist ning anda pidevat tagasisidet protsesside tõhususe ja otsuste tulemuste kohta, võimaldades pidevalt õppida ja kohaneda ning pikemas perspektiivis läbi viia järelhindamisi.

Kõnealuse tegevuse soodustamiseks lisati „Ideede” 2008. aasta tööprogrammi koordineerimis- ja tugimeetmete konkursikutse, mis avaldati 2007. aasta novembris ja mille tähtpäev oli 6. märts 2008, et luua selliste projektide, uuringute ja nendega seotud algatuste portfell, mis aitaksid jälgida ja hinnata Euroopa Teadusnõukogu tegevuse ja programmi „Ideed” mõju.

8. Järeldused ja 2008. aasta väljavaated

Komisjon saab teatada, et 2007. aastal õnnestus vastavalt kavandatud ajakavale luua Euroopa Teadusnõukogu peamised institutsioonilised struktuurid ja et programmi on rakendatud eriprogrammis „Ideed” sätestatud põhimõtete kohaselt.

Sõltumatu teadusnõukogu ja Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalne rakendusstruktuur on teinud tihedat ja tõhusat koostööd programmi „Ideed” rakendamisel ning iseseisva ja sõltumatu Euroopa Teadusnõukogu rakendusameti loomisel.

Alustamistoetuse konkursikutse raames laekunud taotluste rohkus esitas Euroopa Teadusnõukogu tegevusele väga varases ja potentsiaalselt haavatavas etapis suuri nõudmisi, pannes proovile vastastikuse eksperdihinnangu protsessi, sundides haldustöötajatele ja hindamiskomisjonidele peale väga suure töökoormuse ning tekitades tõsiseid logistilisi probleeme.

Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalne rakendusstruktuur ja teadusuuringute peadirektoraadi tugiteenused (eelkõige infotehnoloogia infrastruktuur: elektrooniliste pakkumiste esitamise teenus ja hindamise tugiteenus) said sellegipoolest äärmiselt hästi hakkama ning võimaldasid anda vastastikust eksperdihinnangut esialgse kava kohaselt ja kõrgeid kvaliteedistandardeid järgides, nagu leidsid hindamiskomisjonid ise ja kinnitas vaidlustuste rahuldamise suhteliselt madal protsent.

2008. aastal jätkub struktuuride, mehhanismide ja juhtimise areng, mis muudab haldusliku sõltumatuse suunas liikuva Euroopa Teadusnõukogu töökeskkonna dünaamiliseks ja väljakutseid pakkuvaks. Teadusuuringute peadirektoraat esitab 2008. aasta alguses veel ühe komisjoni otsuse, mis käsitleb ülesannete delegeerimist rakendusametile. Aastal 2008, kui liigutakse Euroopa Teadusnõukogu rakendusameti ametliku loomise ja sellele volituste andmise suunas, lähevad direktoraadi S praegused ülesanded üle rakendusametile ja sinna palgatakse uusi töötajaid. Direktoraat S likvideeritakse niipea, kui Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet on valmis seda Euroopa Teadusnõukogu spetsiaalse rakendusstruktuurina asendama. Komisjoni eesmärk on luua tõhus ja tulemuslik struktuur, tagades samal ajal programmi „Ideed” rakendamine, ning ta pakub 2008. aastal nende eesmärkide saavutamiseks vajalikku tuge.

Lisaks sellele esitab komisjon 2008. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise meetodite ja suuniste kohta, mida sõltumatud eksperdid peavad kasutama Euroopa Teadusnõukogu struktuuride ja mehhanismide kontrollimisel; kontroll peab olema läbi viidud 2010. aastaks ning lähtuma teadusliku tipptaseme, sõltumatuse, tõhususe ja läbipaistvuse kriteeriumist ning pöörama erilist tähelepanu rakendusametil põhineva struktuuri eelistele ja puudustele, võrreldes asutamislepingu artiklil 171 põhineva struktuuriga.

Teabelevi on ka edaspidi peamine proovikivi Euroopa Teadusnõukogu tuntuse ja hea maine tagamisel Euroopas ja sellest väljaspool, kusjuures tuntus ja maine sõltuvad suurel määral Euroopa Teadusnõukogu tegevusest ja strateegia kvaliteedist ning pikemas perspektiivis selle mõjust Euroopa teadusuuringutele. Aastal 2008 algavad Euroopa Teadusnõukogu rahastatud eesliiniprojektid ning Euroopa Teadusnõukogu esitleb edukaid juhtivteadlasi ja projekte, kes ja mis on eeskujuks ja Euroopa teaduse tipptaseme näiteks, suurendades potentsiaalsete taotlejate teadlikkust ja pürgimusi.

Üldiselt on Euroopa Teadusnõukogu seadnud oma 2007. aasta saavutustega väga kõrged standardid. Komisjon ja Euroopa Teadusnõukogu peavad veel täitma ülesande liikuda 2008. aastal tõhusalt ja tulemuslikult oma tegevuses sõltumatu haldusüksuse loomise suunas ning kasutada ELi eesliiniuuringute programmiga Euroopa konkurentsivõime ja majanduskasvu jaoks loodud lisandväärtust ja võimalusi.

[1] Otsus 2007/134/EÜ, ELT L 57, 24.2.2007, lk 14.

[2] Otsus 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

[3] Määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.

[4] Otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, ELT L 400, 30.12.2006, lk 243; parandus ELT L 54, 22.2.2007, lk 81.

[5] Eesmärgiga valmistuda Euroopa Teadusnõukogu asutamiseks lõi komisjon seitsmendat raamprogrammi käsitleva otsuse eel nii sõltumatu teadusnõukogu kui ka spetsiaalse rakendusstruktuuri eelkäijad. Sõltad. Sõltumatu teadusnõukogu liikmed nimetas 2005. aasta juulis ametisse volinik Potočnik ja nõukogu esimene koosolek toimus 2005. aasta oktoobris.

[6] Otsus K(2007) 4670-3, 15. oktoober 2007, avaldamata.

[7] Otsus 2008/37/EÜ; ELT L 9, 12.1.2008, lk 15.

[8] Otsus K(2007) 1625, 16. aprill 2007,, mida on viimati muudetud komisjoni 31. juuli 2007. aasta otsusega K(2007) 3598, avaldamata.

[9] Otsus K(2007) 2286, 6. juuni 2007, mida on viimati muudetud komisjoni 27. septembri 2007. aasta otsusega K(2007) 4429, avaldamata.

[10] Otsus K(2007) 561,26.2.2007, avaldamata.

[11] Otsus K(2007) 4467, 2.10.2007, avaldamata.

[12] Otsus K(2007) 5746, 29.11.2007, avaldamata.

[13] Kõnealused tugimeetmed järgisid tugimeetmeid, mis kehtestati kuuenda raamprogrammi raames samasugusel eesmärgil ettevalmistavate meetmetena.

[14] „Ideede” tööprogrammi (K(2007) 4467, 2.10.2007) ja Euroopa Teadusnõukogu taotluste esitamise eeskirju (K(2007) 4429, 27.9.2007) muudeti, et lisada säte Brüsselisse Euroopa Teadusnõukogu hindamiskomisjoni intervjuule kutsutavate taotlejate reisikulude hüvitamise kohta.

[15] Komisjoni 29. aprilli 2008. aasta otsusega K(2008) 1640, mis käsitleb tööprogrammi kohandamist, suurendati projektikonkursi kogueelarvet 335 miljoni euroni .

[16] ELT L 391 ja ELT L 400, 30.12.2006 (vastavalt EÜ ja Euratomi eeskirjad) ning Euratomi eeskirjade parandus ELT L 54, 22.2.2007, lk 4.

[17] Ühe esimese etapi taotluse menetlemine on veel pooleli (ombudsmani juhtum nr 485/2008/(IG)IP)

[18] Vaidlustusmenetluse kohta leiab teavet ühenduse teadus- ja arendustegevuse teabeteenistuse CORDIS veebilehelt aadressil http://cordis.europa.eu/fp7/ideas/redress_en.html.

[19] Kõnealune veebileht paikneb CORDISe veebilehe infrastruktuuris.

[20] Tuleb märkida, et direktoraat S vastutas 2007. aastal ka kuuenda raamprogrammi NEST (uus ja kujunemisjärgus teadus ja tehnoloogia) projektide juhtimise eest, peamiselt spetsiaalse rakendusstruktuuri teadus- ja finantsjuhtimise suutlikkuse säilitamiseks ja tõstmiseks Euroopa Teadusnõukogu projektide rakendamisele eelneval ajal.