52008DC0177

ET

Brüssel 9.4.2008

KOM(2008) 177 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Liit rahvusvahelise arengupartnerina

Kiirendada edasiminekut aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas

{SEK(2008) 431}

{SEK(2008) 432}

{SEK(2008) 433}

{SEK(2008) 434}

{SEK(2008) 435}

Sisukord

1. 2008 – arengu seisukohast otsustav aasta (...)4

2. Euroopa abi ulatus 2007. aastal 46 miljardi euroni − Kas oleme oma lubadused täitnud? (...)6

3. Abi tõhustamiseks on vaja põhjalikke muutusi (...)8

4. Euroopa Liidu arengupoliitika sidusus (...)10

5. Kaubandusabi aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks (...)11

6. Kokkuvõte – vaja on uut tõuget (...)12

Kokkuvõte

Alates 2005. aastast jagavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon arengut käsitleva konsensuse näol ühtset nägemust arengust. Euroopa Liidu kehtestatud põhimõtted ja eesmärgid on raamistikuks arenguabi alastele jõupingutustele, mille peamine eesmärk on toetada arengumaid nende strateegiates vaesuse vähendamiseks, eelkõige hõlbustades mõlemast soost laste juurdepääsu algharidusele, tugevdades tervishoiusüsteeme kõige vaesemates riikides, tagades ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonna rühmadele juurdepääsu joogiveele, toetades suutlikkuse tõstmise programme või demokraatia ja hea valitsemistavaga seotud algatusi.

2002. aastal Monterreys toimunud arengu rahastamist käsitleval kohtumisel, aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel tehtud edusammude läbivaatamise raames ja Euroopa konsensuse vastuvõtmisega 2005. aastal on Euroopa Liit võtnud teatavad kohustused abi mahu, selle tõhususe ning arengut ja kaubandusabi käsitlevate poliitikavaldkondade sidususe suhtes. Komisjon vastutab võetud kohustuste järelevalve eest liidus ning käesolev teatis ja sellele lisatud töödokumendid on osa selle kohustuse täitmisest.

Teatise eesmärk on aidata töötada välja Euroopa ühine seisukoht, eelkõige pidades silmas Accras ja Dohas toimuvaid kohtumisi [1] ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kõrgetasemelist üritust 2008. aasta septembris. Samuti soovitakse teatisega kinnitada Euroopa Liidu võtmerolli rahvusvahelisel areenil ja tema tegutsemist aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel.

Euroopa finantsabi ulatub aastas 93 euroni Euroopa kodaniku kohta, tehes temast endiselt arengumaade suurima rahastaja ja kõige olulisema partneri. Kuid 2007. aasta suundumused osutavad abi vähenemisele.

Liikmesriike kutsutakse üles kinnitama oma poliitilisi lubadusi ja finantseesmärke aastateks 2010 ja 2015. Liikmesriigid peavad konkreetselt täitma võetud kohustused, mis on seotud abi prognoositavusega, koostades usaldusväärsed mitmeaastased rahastamiskavade prognoosid.

Kaubandusabi puhul peavad liikmesriigid jätkama oma jõupingutusi ja suurendama ühiselt tehnilist abi, et saavutada 2010. aastaks seatud eesmärgid.

Lõpuks kutsutakse liikmesriike üles otsima põhjalikumalt uuenduslikke vahendeid, et rahastada meetmeid, mis on asjakohased kliimamuutuse tagajärgedele reageerimiseks.

Euroopa Liit mõistab, et areng sõltub nii abi mahust kui ka selle kvaliteedist, ning on liikunud tänu sellele edasi abi tõhustamisel, eelkõige poliitilise ja tehnilise raamistiku vastuvõtmise näol 2007. aastal (nt tegevusjuhend tööjaotuse kohta, komisjoni ja liikmesriikide kaasrahastamine, väljamaksete prognoositavus). Kahjuks on need jäänud liialt tagasihoidlikeks, et olukorda parandada.

Praegu teeb komisjon ettepaneku töötada aktiivselt nende põhimõtete elluviimise nimel, mis sisalduvad tema tehtud konkreetsetes ettepanekutes. Euroopa Liit peab Accras võtma ambitsioonika seisukoha, et toetada tõelist tööjaotust, suuremat abieelarvet ja sellist lähenemisviisi arengule, mis soodustab soolist võrdõiguslikkust ning kaasab kodanikuühiskonda ja kohalikke omavalitsusi nii Euroopas kui ka arengumaades. Samuti tuleb tulevikus veelgi rohkem pingutada, et tagada Euroopa kaubandusabi täiendavus ja kvaliteet. Komisjon kutsub liikmesriike üles pingutama, et koostada kaubandusabi prognoosid, eelkõige AKV riikides. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles temaga ühinema, et panna kokku käesoleva aasta lõpuks Euroopa kaubandusabi pakett ning luua piirkondlikud fondid majanduspartnerluse lepingute ja piirkondliku integratsiooniprotsessi toetuseks, kui asjaomased AKV riigid seda soovivad.

Euroopa Liit on poliitikavaldkondade sidususe küsimuses esirinnas ja teda huvitab eelkõige Euroopa poliitikavaldkondade mõju arenguriikidele ja aastatuhande arengueesmärkidele 12 võtmevaldkonnas (nt kaubandus, põllumajandus, kalandus, keskkond ja julgeolek). Uuritakse kolme poliitikavaldkonda, mis võivad eriti oluliselt mõjutada arengut (kliima- ja energiapoliitika, ränne ja teadusuuringud) ning tehakse konkreetsed ettepanekud, et suurendada nende koostoimet Euroopa Liidu arengueesmärkide saavutamiseks.

2008. aasta peab olema ELi arengutegevuses pöördepunktiks. EL saab ja peab olukorda parandama. Ta peab andma selge poliitilise signaali ja vastama nii partnerriikide ootustele.

Juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel kutsutakse liikmesriike üles võtma vastu ambitsioonika poliitilise seisukoha.

Euroopa peab tegutsema aktiivsemalt kui kunagi varem ja ühendama oma jõud, et muuta otsustavalt tervete rahvaste elamistingimusi arengumaades.

1. 2008 – arengu seisukohast otsustav aasta

Arengu seisukohast on 2008. aasta otsustav. Aastatuhande arengueesmärgid on poliitiline prioriteet, millest annavad tunnistust mitu kõrgetasemelist sündmust. Accras toimuval kohtumisel [2] uuritakse 2005. aastal vastu võetud abi tõhusust käsitleva Pariisi deklaratsiooni rakendamist. Doha tippkohtumisel [3] vaadeldakse, kuidas on täidetud 2002. aastal Monterreys toimunud arengu rahastamist käsitleval kohtumisel võetud kohustusi. 25. septembril aset leidva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kõrgetasemelise ürituse eesmärk on tugevdada rahvusvahelise üldsuse tahet saavutada eesmärgid aastaks 2015.

2008. aasta on oluline ka Euroopa usaldusväärsuse seisukohast. 2005. aastal võeti abi mahu ja kvaliteedi suhtes ajaloolise tähtsusega kohustused. Need tuleb ka täita. Tegemist on nii liikmesriikide individuaalse kui ka Euroopa Liidu ühise vastutusega võitluses vaesusega.

2005. aastal võeti vastu arengupoliitika Euroopa konsensus, [4]milles keskenduti peamiselt aastatuhande arengueesmärkidele ja vaesuse kaotamisele säästva arengu kontekstis. Pärast seda on Euroopa Liit võtnud arengueesmärkide kiiremaks saavutamiseks mitmeid olulisi meetmeid. 2007. aasta detsembris kutsus Euroopa Ülemkogu [5] komisjoni üles koostama eduaruannet Euroopa Liidu panuse kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Käesolev teatis ja sellele lisatud töödokumendid kujutavad endast vastust sellele üleskutsele. Nendes analüüsitakse olukorda ja selgitatakse välja muutused, mis on vajalikud aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamiseks.

Rahvusvaheline üldsus on sidunud end mitmete kohustustega: arenenud riigid on võtnud kohustuse suurendada oma abi ja selle tõhusust ning arengumaad on võtnud kohustuse viia ellu poliitikat, mis on suunatud aastatuhande arengueesmärkidele, ja paremini kooskõlastama välisabi. Kuigi partnerriikidel on aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel keskne roll, on lõpptulemus suures osas seotud abi mahu ja mitte vähemal määral selle tõhususega.

Teatavates riikides ja piirkondades on edasiminek olnud märkimisväärne, kuid vaesuse vähendamisest maailmas poole võrra ollakse veel kaugel. Ikka veel sureb iga aasta 11 miljonit last haigustesse, mis on ravitavad. Suurem osa neist ei ole veel viieaastasedki. Neljast inimesel ühel puudub juurdepääs joogiveele. 114 miljonil lapsel puudub ikka veel juurdepääs algharidusele. Tänase seisuga on 584 miljonit naist kirjaoskamatud. Saharast lõunasse jääv Aafrika on selles osas väga halvas olukorras. Mujal, eelkõige Lõuna-Aasias, on mitmed elanikkonna rühmad jäänud kõrvale majanduskasvust tulenevatest hüvedest.

Päevavalgust on näinud uued algatused, nt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri algatus, mis käsitleb aastatuhande arengueesmärke Aafrikas, [6] või algatus, milles kutsutakse üles tegutsema aastatuhande eesmärkide kiirema saavutamise nimel [7] Lissaboni tippkohtumisel [8] vastu võetud aastatuhande arengueesmärke käsitlev ELi ja Aafrika partnerlus loob samuti uue raamistiku dialoogiks ja meetmete võtmiseks.

ELil on olnud ja on ka tulevikus selles juhtiv roll. Seda mitte üksnes seepärast, et 90 % lubatud abi kasvust tuleb Euroopa riikidelt, vaid ka seepärast, et Euroopa Liit on otsustanud põhjalikult reformida nii oma kahepoolset kui ka ühenduse abi süsteemi. Lisaks abile on EL otsustanud arengueesmärke silmas pidades tagada oma eri valdkondades järgitava poliitika sidususe. Edaspidi analüüsitakse sedavõrd erinevaid ELi poliitikavaldkondi kui kaubandus, julgeolek, ränne või keskkond nende mõju seisukohast arengule ja pidades silmas nende võimalusi aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Püstitatud eesmärkide saavutamine nõuab pidevaid jõupingutusi. EL peab seadma Accra ja Doha kohtumisteks kõrged ambitsioonid. Ta peab suutma panna rahvusvahelise üldsuse selles suunas tegutsema nii G8 tippkohtumisel kui ka septembris toimuval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kõrgetasemelisel üritusel. Kaalul on nii rahvusvahelise üldsuse kui ka ELi usaldusväärsus, kuid samal ajal annab see võimaluse saada ülevaate tööst, mis tuleb teha enne 2015. aastat.

Uued üleilmsed väljakutsed, eelkõige kliimamuutus, kujutavad säästva arengu jaoks olulist täiendavat riski. Euroopa avalik arvamus on järjest kindlamalt seisukohal, et Euroopa Liit saab aina kiireneva üleilmastumise tingimustes saavutada oma eesmärgid vaid siis, kui tegutseb rahvusvahelisel areenil ühiselt ja ühtselt.

Euroopal on selleks vahendid olemas. Ka poliitiline raamistik on paigas. Viimane aeg on minna sõnadelt üle tegudele.

2008. aasta peab olema ELi arengutegevuses pöördepunktiks. Euroopa peab rohkem kui kunagi varem ühendama oma jõud, et parandada otsustavalt võimalusi saavutada aastatuhande arengueesmärgid, kohandades vajalikul määral abi mahtu, tõhusust ja erinevate arengut käsitlevate poliitikavaldkondade sidusust. Euroopa peab olema liikumapanevaks jõuks, et anda rahvusvahelistele püüetele uut hoogu konkreetsete meetmete võtmiseks.

2. Euroopa abi ulatus 2007. aastal 46 miljardi euroni − Kas oleme oma lubadused täitnud?

Euroopa abi peab saama uut tuult tiibadesse

Juba teist aastat järjest võib täheldada rahvusvahelise üldsuse poolt antava arenguabi üldmahu vähenemist. Vaatamata tugevale poliitilisele tahtele saavutada aastatuhande arengueesmärgid, on rahvusvahelistel rahastajatel silmnähtavaid raskusi oma lubadustest kinnipidamisega.

EL seisab sellise olukorraga silmitsi esimest korda. Kuigi on tõsi, et teatavad liikmeriigid on suutnud säilitada oma 2006. aasta hea taseme või seda isegi ületada, osutab üldine suundumus siiski abi vähenemisele. Väljendatuna eurodes ja protsendina rahvamajanduse kogutulust, moodustas Euroopa abi 2007. aastal 0,38 %. 2006. aastal oli see näitaja 0,41 %. Vaatamata sellele, on Euroopa endiselt suurim rahastaja maailmas ja seda eelkõige Aafrikas. Samuti on Euroopa liikumapanev jõud abi mahu suurendamisel.

Euroopa tahab ja peab mängima keskset rolli, et panna rahvusvaheline üldsus uuesti tegutsema. See võimalus on tal eelkõige detsembris Dohas toimuval kohtumisel. Selleks aga peab Euroopa kinnitama uuesti oma tahet saavutada ühine 0,56 % eesmärk aastaks 2010, et jõuda 2015. aastaks 0,7 %-ni. Meil ei ole vaja uusi lubadusi, vaid peame võtma meetmed, et jõuda konkreetsete tulemusteni. Selline tegevuskava võimaldaks kinnitada uuesti kohustusi, mis Euroopa Liit on võtnud seoses abiga, ning määratleda järgmised etapid ja konkreetsed meetmed, et saavutada aastatuhande arengueesmärgid haridus-, tervishoiu-, keskkonna-, vee-, põllumajandus-, majanduskasvu- ja infrastruktuurivaldkonnas. Selleks peavad kõik liikmesriigid näitama üles poliitilist tahet ja jõudma arusaamisele, et areng on tänapäeval parim lahendus, et pikaajalises perspektiivis tulla toime üleilmastumisega, olgu siis tegemist rände, julgeoleku-, finants- ja maksusüsteemide, maakera loodusvarade kaitse, toiduainetega kindlustamise või rahvusvahelise stabiilsusega.

Abi prognoosimist tuleb võtta tõsiselt

Selleks et järgida poliitilisi lubadusi, on oluline anda partnerriikidele ettekujutus abi mahust, et nad saaksid planeerida oma strateegiaid ja meetmeid ning seade prioriteete. Abi, mille maht oluliselt ei kõigu ja mis on kergemini prognoositav, on oluline ka makromajanduse stabiilsuseks. Abi prognoositavus on seotud mitme tasandiga: abisummad, mitmeaastased programmid ja väljamaksed.

Komisjon on teinud iga tasandi kohta ettepanekud.

– Abisummade prognoositavuse osas toonitab komisjon tungivat vajadust võtta kasutusele mitmeaastased rahastamiskavad, mis oleksid ambitsioonikad, kuid realistlikud, et mõõta iga liikmesriigi tasandil abieelarve järkjärgulist kasvu aastateks 2010 ja 2015. 2007. aasta tulemusi tuleb hinnata sellest seisukohast.

– Abi programmitöö osas võib tõdeda, et järjest rohkem liikmesriike võtab nüüdsest vastu strateegiadokumente, mis annavad partnerriigile ettekujutuse vahenditest keskpikas perspektiivis. See on positiivne areng. Samas aga on nimetatud strateegiadokumente koostatud ühise programmitöö raames väga vähe. Kui ühiseid analüüse on tehtud mitmes riigis, siis tõelist ühisstrateegiat on koostatud vaid Lõuna-Aafrikas, Sierra Leones ja Somaalias. Tööd jätkuvad Ghanas ja Malis. Praegu püüavad ühist programmitööd koostada kokku 13 liikmesriiki. 2009. ja 2010. aastal strateegiadokumentidest tehtavad vahearuanded annavad selleks uusi võimalusi.

– Väljamaksete prognoositavus on Accra päevakavas ja Ban Ki-Moon algatuses kesksel kohal. Sellest lähtuvalt ja vastuseks nõukogu ja liikmesriikide algatustele tegi komisjon ettepaneku aastatuhande arengueesmärkide lepingu kohta. Leping annaks võimaluse eraldada kõige paremaid tulemusi näidanud riikidele kuueaastaseks perioodiks abieelarve miinimumtaseme. Liikmesriigid on võtnud sellega seoses kohustused [9]. Vaid aastatuhande arengueesmärkide leping vastab nimetatud otsustele.

Jõupingutused peavad jagunema õiglaselt

EL ja tema partnerid peavad jõupingutuste jagunemist rahvusvahelisel tasandil tõsiselt arutama. Võttes eelkõige arvesse Gleneaglesis toimunud G8 tippkohtumisel võetud kohustusi, on EL selgelt suurim rahastaja, ning võib võtta enda kanda 90 % abikasvust ajavahemikul 2007−2010. Euroopa Liit peab kasutama kogu oma poliitilist kaalu, et veenda traditsioonilisi partnereid, eelkõige Ameerika Ühendriike ja Jaapanit, ning kiiresti areneva majandusega riike (Hiina, India, Lõuna-Korea, Brasiilia), kelle panus arengurahastajana peaks tulevikus kasvama, võtma enda kanda õiglane osa arenguabist.

Reageerida kliimamuutusega seotud olulisele väljakutsele

Maailmas valitseb suur paradoks: kõige vaesemad riigid, kes on kõige haavatavamad, ei vastuta kliimamuutuste laastavate tagajärgede eest, kuid kannatavad nende tõttu kõige rohkem. Kliima ei tunne piire, mandreid ega Põhja ja Lõuna vahelisi eraldusjooni [10]. Rahvusvahelisel üldsusel lasub eriline kohustus aidata neil riikidel jõuda majanduskasvuni, mis ei tooks endaga kaasa suuri kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ning kohanduda kliimamuutustega, nagu johtub kokkuleppest, mis sõlmiti Balis ja käsitleb läbirääkimiste alustamist, et sõlmida aastal 2009 üldkokkuleppe kliimamuutuste kohta.

See on üks eesmärkidest, mille Euroopa Liit on endale seadnud, võttes vastu komisjoni ettepaneku luua ülemaailmne kliimamuutuste liit. Sama suunda kinnitavad ka kahepoolsed ja piirkondlikud algatused Ladina-Ameerika ja Aasiaga. Nüüd tuleb hakata organiseeritult tegutsema. Komisjon tervitab siinkohal Rootsi valitsuse loodud kliimamuutuste küsimustega tegeleva rahvusvahelise komisjoni tööd, mille tulemusi saame ELi raames jagada.

Euroopa Komisjon on veendunud, et kliimapoliitika rahastamiseks partnerriikides ei piisa ainult ametlikust arenguabist. Seepärast uurib ta koostöös Maailmapangaga võimalust luua ülemaailmne laen, mille rahastamiseks võiks kasutada vahendeid, mis saadakse saastekvootide müümisest enampakkumise teel tulevasel süsinikdioksiiditurul. Tegemist on tõsise küsimusega. Sellele vastu leidmiseks peab tegutsema ühiselt.

Komisjon kordab veel kord, kui oluliseks ta peab kliimamuutuste lõimimist koostööstrateegiatesse ja ELi abivahendite kooskõlastamist suurõnnetuste ohu vähendamiseks vastavalt arengut käsitlevale Euroopa konsensusele ja humanitaarabi käsitlevale Euroopa konsensusele [11].

Liikmesriike kutsutakse üles kinnitama oma poliitilised lubadused ja finantseesmärgid aastateks 2010 ja 2015. Abi prognoositavuse huvides kutsutakse liikmesriike üles tegutsema konkreetselt võetud kohustuste täitmise nimel kolmel komisjoni esitatud tasandil, töötades muu hulgas välja mitmeaastased rahastamiskavad, milles kirjeldatakse ametliku arenguabi suurenemist. Liikmesriike kutsutakse üles otsima põhjalikumalt uuenduslikke vahendeid, et rahastada meetmeid, võitlemaks kliimamuutuse tagajärgedega.

3. Abi tõhustamiseks on vaja põhjalikke muutusi

Koos vahendite mahu suurenemisega tuleb kindlasti tõhustada ka rakendusmehhanisme. Kui Aafrikale antava abi mahu kahekordistumine tähendaks ka rahastatavate projektide arvu kahekordistumist, väljuks olukord kontrolli alt. Tansaania peab rahastajate tarbeks koostama iga aasta 2 400 aruannet. Malis tegutseb ainuüksi maaelu arengu valdkonnas üle 26 rahastaja.

Rahvusvaheline abi ise muutub aina keerulisemaks: luuakse vertikaalseid struktuure nagu üleilmsed fondid ja programmid, lisandub uusi nii avalik-õiguslikke kui ka erasektori osalejaid, sageli tegutsetakse väljaspool kehtestatud raamistikku või olemasolevat kooskõlastamismehhanismi.

Kõik see eeldab, et abi ühtlustataks rohkem ja kujundataks vastavalt partnerriikide vajadustele. Tegemist on enama kui menetluste muutmisega: see eeldab uut taset kvaliteedis, abi andmise kultuuris.

EL on mänginud äärmiselt olulist osa 2005. aastal Pariisi deklaratsiooni vastuvõtmisel ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tippkohtumisel. Praegu on tema kanda eriline vastutus. Ta peab jääma üldprotsessi liikumapanevaks jõuks. Vaatamata teatavatele tõelistele edusammudele, on vahepealse kolme aasta jooksul eesmärkide saavutamiseks vajalik kriitiline mass jäänud saavutamata: kõik osalejad ei ole veel hakanud uusi vahendeid kasutama.

Accra kohtumine osutub otsustavaks. Meil on kaks eesmärki. Peame aru andma sellest, mis on saavutatud, milliste probleemidega on kokku puututud ja mis on olnud nende põhjused, kui ka selle kohta, mis on õnnestunud ja millised on olnud positiivsed kogemused. Aru tuleb anda nii Pariisi deklaratsioonis kehtestatud näitajate kui ka EL võetud täiendavate kohustuste kohta. Kuid Accras ei saa piirduda vahekokkuvõtete tegemisega. Ministrite deklaratsioon („Accra tegevuskava”) peab olema ambitsioonikas ja tulevikunägemusega.

Poliitilised põhimõtted ja lubadused tuleb muuta tegelikkuseks. Et seda teha, tuleb julgelt vastata neljale küsimusele:

· Tööjaotus peab saama tegelikkuseks. 2007. aastal võeti vastu tegevusjuhend, mille rakendamine on alles lapsekingades. Seda juhendit peab rakendama aktiivsemalt, mis eeldab selle omaksvõtmist kõikide osalejate poolt, kaasa arvatud kohapeal tegutsevate ELi organisatsioonide poolt. Komisjon teeb konkreetsed ettepanekud riikide kaupa.

· Rahastajad peavad kasutama riikide endi süsteeme, nagu seda on teinud komisjon, suurendades üld- ja valdkondliku eelarveabi osatähtsust [12].

· Tulemuspõhine juhtimine eeldab, et hindame ümber oma tingimuste kehtestamise alused ja nende rakendamise.

· Prognoositavus tuleb tagada nii summade, programmitöö kui ka väljamaksete osas.

Lisaks sellele:

· 2005. aastal komisjoni välja töötatud atlased on üheks vahendiks, kuidas muuta abi tõhusamaks ning anda rahastajate tegevuse kohapeal saavutatud tulemuste kohta läbipaistvat teavet. 2008. aastal esitab komisjon uue rahastajate atlase, ebakindlate olukordade atlase ja mitu piirkondlikku atlast. Atlaseid teemade või alampiirkondade kaupa hakatakse koostama korrapäraselt (näiteks iga kuue kuu tagant) ja need võetakse aluseks ELi tasandil peetavatel tööjaotusega seotud aruteludel ja sellega seotud otsuste tegemisel.

· Veelgi laiemalt tuleks kasutada kaasrahastamist. Kuigi ühenduse kaasrahastamine ei ole olnud nii edukas kui kahepoolne kaasrahastamine, peaks pärast muudatuste tegemist reguleerivasse raamistikku huvi selle vastu tõusma. Probleemid selles valdkonnas on teada, nii nagu lahendusedki. Need tuleb ellu viia viivitamata.

ELil on nüüd 12 uut liikmesriiki, kes ei olnud Pariisi deklaratsiooni väljatöötamisse täies ulatuses kaasatud, kuid võivad anda oma väärtusliku panuse, toetudes kogemustele, mis nad on saanud üleminekul ja ametliku abi vastuvõtmisel [13]. Nad võivad aidata kaasa ELi soovitud tulemuste saavutamisele Accras.

Pariisi deklaratsiooni puuduvaks lüliks olid kodanikuühiskonna organisatsioonid. Nende tugevus seisneb nende ülesannete erinevuses. Kodanikuühiskond on arenguküsimustes täisväärtuslik kaasarääkija. Ta tuleks protsessi kaasata ja aidata tal määratleda oma abi tõhusust käsitlevad põhimõtted.

Sama kehtib ka kohalike omavalitsuste kohta, kes väljendavad järjest sagedamini soovi olla kaasatud arenguküsimustesse ja abi andmisse. Ka siin on tegemist arengupoliitika uue mõõtmega, mille võimalusi tuleb uurida. Selles suunas võiks arengumaadele anda mõtlemisainet kogemus, mis on saadud majandusarengu piirkondliku ja territoriaalse mõõtme tugevdamisel Euroopa piirkondliku arengupoliitika raames.

Komisjon leiab, et arenguabi tõhusust käsitlev arutelu peab hõlmama ka konfliktide ja ebakindlate olukordade ärahoidmist.

Tõhususe raames tuleb käsitleda ka naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui põhiõigust ja strateegiat aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.

Nõukogu kutsutakse väljendama Accras ELi ambitsioonikat seisukohta, mis käsitleb tõelist tööjaotust, suuremat eelarvetoetust, suuremat prognoositavust ja laiahaardelisemat lähenemisviisi, hõlmates kodanikuühiskonda, kohalikke omavalitsusi ja soolist võrdõiguslikkust. EL saab olukorda parandada ja peab seda tegema. Ta peab andma selge poliitilise signaali ja vastama nii partnerriikide ootustele.

4. Euroopa Liidu arengupoliitika sidusus

Abi on hädavajalik, kuid sellest üksi ei piisa. ELi eri valdkondades järgitava poliitika sidususe põhimõte on ajendatud ka tõhususest ja moraalsest kohustusest. Ei saa lubada, et teiste valdkondade poliitika kahjustaks vaesuse vastu võitlemise poliitikat, mida Euroopa rakendab kõige vaesemate elanikkonnakihtide huvides. Mis tahes Euroopa poliitikat käsitlevas otsuses tuleb võtta arvesse selle mõju aastatuhande arengueesmärkidele.

ELi on võtnud kohustuse suurendada sidusust kaheteistkümnes valdkonnas, mis võivad oluliselt mõjutada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist. See hõlmab ennetamist mõjuhinnangute kaudu, korrigeerimist asjakohaste reformidega, nagu seda on tehtud põllumajandus- ja kalanduspoliitika raames, ning koostoimevõimaluste otsimist, et kõige vaesemad riigid saaksid kasu võimalustest, mida pakuvad Euroopa eri poliitikavaldkonnad [14].

Järgides sidususe põhimõtet, on Euroopa Liidul võimalik võimendada oma panust aastatuhande arengueesmärkidesse.

EL töötab tulevikus rohkem selle nimel, et suurendada aastatuhande arengueesmärkide seisukohast sidusust kõikides 2005. aastal kindlaks määratud valdkondades. Lisaks on komisjon uurinud täiendavaid tegutsemisvõimalusi kolmes konkreetses valdkonnas:

– Taastuvaid energiaallikaid käsitlev poliitika ja eelkõige biokütused kliima- ja energiapoliitika raames. EL peab aitama arenguriikidel kasutada vaesusega võitlemiseks ära biokütuseturu võimalusi, jälgides samal ajal valvsalt tagajärgi, mis võivad sellest poliitikast tuleneda, eelkõige toiduainete tootmise, maakasutuse ja keskkonna seisukohast. See eeldab korrapärast järelevalvet, hõlmates täies ulatuses arengu mõõdet, säästvuse kriteeriume, biokütustega kauplemise edendamist, eriti kõige vaesemate riikidega, teadusuuringuid ja tehnosiiret.

– Rändepoliitika ja ajude väljavoolu küsimus: eriti oluline temaatika sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus või teadusuuringud ja uuendus. Komisjon pakub ekspordikoolituse alaseid programme, päritoluriiki naasvate töötajate õiguste, eelkõige sotsiaalsete õiguste parandamist ning tööhõivealasid kokkuleppeid liikmesriikide ja arengumaade vahel, et korraldada värbamist, kaitstes samal ajal haavatavaid sektoreid. Lõpuks tuleb uurida erinevaid kodakondsuse variante, et tugevdada rändajate sidet vastuvõtva ja päritoluriigiga.

– Teadusuuringud. Komisjon teeb nõukogule ettepaneku arengu-uuringute ühisstrateegia kohta, et Euroopa sellealaseid jõupingutusi paremini kooskõlastada. Nimetatud strateegia esimese etapina julgustab komisjon vaeste riikide teaduskeskuste suuremat osalemist seitsmenda raamprogrammi raames ja seda, et tehtaks rohkem teadusuuringuid aastatuhande arengueesmärkide saavutamise seisukohast eriti olulistes valdkondades (eelkõige näiteks põllumajandusuuringud, tervishoid, sealhulgas vaesusega seotud ja tähelepanuta jäänud haigused, riiklikud tervishoiusüsteemid ja reproduktiivtervis, ränne, taastuvad energiaallikad, vesi ja säästev areng). Neid algatusi tuleb toetada sihtpäraste abimeetmetega, et tõhustada uurimissuutlikkust seal, kus vaja.

Nõukogu kutsutakse üles edendama aastatuhande arengueesmärkide rahvusvahelise arengukava raames arengupoliitika sidususe põhimõtteid ja abi tõhusust. Samuti kutsutakse nõukogu üles esitama oma seisukoht poliitiliste suuniste kohta, millega kasutada ära biokütuste, rände ja teadusuuringute potentsiaali arengu toetamiseks.

5. Kaubandusabi aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks

EL on arenenud riikide seas esimene partner, kes on töötanud välja kaubandusabi strateegia [15]. See on oluline etapp, mille abil on ELi võimalik saavutada selles valdkonnas püstitatud finantseesmärgid ja konkreetselt rakendada abitõhususe põhimõtteid.

EL on võtnud ühiselt kohustuse eraldada aastaks 2010 tehnilise kaubandusabi tarbeks igal aastal 2 miljardit eurot (1 miljard ühenduse poolt ja 1 miljard liikmeriikidelt) ning suurendada kaubandusabi teistes valdkondades (tootmisvõimsus, infrastruktuurid). Eelisjärjekorras on AKV riigid, võttes arvesse nende erilist olukorda ja väljakutseid, mis on tingitud majanduskoostöölepingutest, mille üle peetakse ELiga läbirääkimisi: 50 % tehnilise kaubandusabi kasvust eraldatakse AKV riikidele.

Lisaks finantsmõõtmele on strateegia teiseks sambaks tõhususe põhimõtted, eelkõige partnerriikide omavastutus ja lähendamine.

Nimetatud strateegia on võetud küll vastu alles hiljuti, kuid komisjoni eduaruandest nähtub, et tulemused on paljulubavad, ehkki väga erinevad.

Kaubandusabi on nüüdsest integreeritud Euroopa Liidu arengukoostöösse. Liikmesriikide antud kaubandusabi maht ulatus 2006. aastal 641 miljoni euroni. Sellele tuleb lisada ühenduse 941 miljonit eurot, mis moodustab koguabist ligi 60 %. Seega on ühendus juba praegu peaaegu täitnud enda võetud kohustuse saavutada 1 miljardi euro tase aastas. Teiselt poolt peavad liikmesriigid selleks, et jõuda ühiselt 1 miljardi euroni aastas, suurendama aastaks 2010 oma tehnilist abi 56 %. Eesmärgi saavutamine on mõeldav, kuid nõuab pidevat tööd.

EL üldine kaubandusabi (mis hõlmab nii tehnilist kaubandusabi, tootmisvõimsusi kui ka infrastruktuure) on aga oluliselt suurenenud, ulatudes 2006. aastal 7,279 miljardi euroni.

Kuid tulevikku silmas pidades valmistab siiski muret asjaolu, et ainult 6 liikmesriiki on suutelised prognoosima aastaks 2010 oma tehnilise kaubandusabi suurenemist ning ükski neist ei ole praegu kindel, et ta suudab kinni pidada lubadusest eraldada 50 % sellest abi kasvust AKV riikidele. Kümnenda Euroopa Arengufondi piirkondlike programmide näol on liikmesriikidel võimalus seda teha, prognoosides oma toetuste mahud, mis täiendavad ühenduse abi.

Euroopa kaubandusabi kvaliteedi osas nähtub eduaruandest, et head kavatsused edasiliikumiseks kooskõlastamise ja vastastikuse täiendavuse osas on olemas. Üheksa liikmesriiki on juba alustanud kaubandusolukorra ühist analüüsimist ja nendest seitse on liitunud ühise abi kavandamise protsessiga. Need kuus liikmesriiki ja komisjon, kelle osakaal ELi kaubandusabist moodustab kokku 83 %, on juba viinud ellu suurema osa nõukogu soovitustest [16].

Nõukogu kutsutakse üles soovitama liikmesriikidel jätkata oma jõupingutusi ja suurendama ühiselt oma tehnilist kaubandusabi, et see suureneks 2006. aastaga võrreldes 2010. aastaks 56 %, saavutamaks püstitatud finantseesmärgid, ning töötada veelgi pingsamalt selle nimel, et tagada Euroopa abi täiendavus ja kvaliteet.

Komisjon kutsub liikmesriike üles pingutama kaubandusabi prognooside koostamise nimel, eelkõige AKV riikide kohta, ja tegema komisjoniga koostööd, et panna käesoleva aasta lõpuks kokku Euroopa kaubandusabi paketid ning luua majanduspartnerluse lepingute ja piirkondliku integratsiooni toetamiseks piirkondlikke fonde, kui asjaomased AKV riigid seda soovivad.

6. Kokkuvõte – vaja on uut tõuget

Nõukogu ja nõukogus kogunenud liikmesriike kutsutakse üles ühinema kõigi eespool kirjeldatud ettepanekutega, et kinnitada ja täita oma finantskohustusi, muuta põhjalikult abi haldamises kasutatavat lähenemist ning suurendada koostoimet Euroopa poliitika ja aastatuhande arengueesmärkide vahel, rakendades arengupoliitika sidususe põhimõtteid.

Lisaks abi mahule ja selle tõhususele on aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks vaja erimeetmeid haridus-, tervishoiu-, keskkonna-, vee-, põllumajandus-, majanduskasvu- ja infrastruktuurivaldkonnas. Sellise ülesande on endale püstitanud Aafrika küsimustega tegelev aastatuhande arengueesmärkide kõrgetasemeline rühm. Sama eesmärk on ka üleskutsel tegutseda aastatuhande arengueesmärkide kiirema saavutamise nimel. Need algatused on kantud vajadusest kiirendada liikumist aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas ja nõuavad Euroopa Liidu ühiseks tegutsemiseks tegevuskava. Euroopa Ülemkogu kutsutakse üles nimetatud tegevuskava edendama, võttes arvesse arengupoliitikat käsitleva Euroopa uurimisprojekti raames tehtud tööd. [17] Selleks on komisjonil kavas koostada juunis koguneva Euroopa Ülemkogu jaoks esimene dokument, mis on keskendunud aastatuhande arengueesmärkidele.

Kõik see on vajalik. Kuid nendes ettepanekutes on vaid selgitatud konkreetsete meetmete näol lahti kohustused, mis võeti juba 2005. aastal. Aastatuhande arengueesmärkide tõsiseltvõtmiseks tuleb ühtlasi mõelda tulevikule ja meeles pidada kaks olulist aspekti. Ühelt poolt ei ole püstitatud eesmärkide saavutamine eesmärk omaette, kuna vaesus väheneb aastaks 2015 vaid poole võrra. Teisalt muutub kaheksa aastat tagasi seatud eesmärkide saavutamine järjest keerulisemaks selliste uute väljakutsete tõttu nagu kliimamuutus, demograafilised muutused, finantsturgude ebastabiilsus, maksusüsteemid ning loodusvarade ja keskkonna hävitamine.

Kõik see peab õhutama Euroopa Liitu kahekordistama oma jõupingutusi selle nimel, et täita endale seatud poliitilised ja finantseesmärgid ning ärgitada teisi rahastajaid täitma oma osa selles arenguks tehtavas panuses.

Joonis 1. Abi üldine dünaamika aastatel 2000−2010 (miljonit eurot 2006. aasta püsivhindades)

(...PICT...)

Allikas: Euroopa Komisjoni arvutused OECD arenguabikomitee andmete alusel.

ELi ametlik arenguabi (AAA) aastatel 2004−2007 – Prognoosid aastateks 2008−2010

| 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 |

| AAA miljonites eurodes | AAA %-na RKT-st | AAA miljonites eurodes | AAA %-na RKT-st | AAA miljonites eurodes | AAA %-na RKT-st | AAA miljonites eurodes | AAA %-na RKT-st | AAA miljonites eurodes | AAA %-na RKT-st | AAA miljonites eurodes | AAA %-na RKT-st | AAA miljonites eurodes | AAA %-na RKT-st |

| | | | | | | | | | | | | | |

Austria | 546 | 0,23 | 1 266 | 0,52 | 1 193 | 0,47 | 1 313 | 0,49 | 933 | 0,33 | 970 | 0,33 | 1 552 | 0,51 |

Belgia | 1 178 | 0,41 | 1 580 | 0,53 | 1 576 | 0,50 | 1 427 | 0,43 | 1751 | 0,50 | 2191 | 0,60 | 2 669 | 0,70 |

Bulgaaria | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad | 1 | 0,00 | 16 | 0,06 | 33 | 0,10 | 51 | 0,14 | 68 | 0,17 |

Küpros | 4 | 0,03 | 12 | 0,09 | 21 | 0,15 | 18 | 0,12 | 21 | 0,13 | 24 | 0,14 | 28 | 0,15 |

Tšehhi | 87 | 0,11 | 109 | 0,11 | 128 | 0,12 | 131 | 0,11 | 134 | 0,10 | 144 | 0,10 | 155 | 0,10 |

Taani | 1 639 | 0,85 | 1 697 | 0,81 | 1 782 | 0,80 | 1 872 | 0,81 | 1932 | 0,80 | 2014 | 0,80 | 2 109 | 0,80 |

Eesti | 4 | 0,04 | 8 | 0,07 | 12 | 0,09 | 17 | 0,12 | 23 | 0,14 | 29 | 0,15 | 35 | 0,16 |

Soome | 547 | 0,37 | 726 | 0,46 | 664 | 0,40 | 711 | 0,40 | 838 | 0,44 | 956 | 0,48 | 1 067 | 0,51 |

Prantsusmaa | 6 820 | 0,41 | 8 067 | 0,47 | 8 446 | 0,47 | 7 261 | 0,39 | 8772 | 0,45 | 9791 | 0,48 | 10 810 | 0,51 |

Saksamaa | 6 064 | 0,28 | 8 112 | 0,36 | 8 314 | 0,36 | 8 961 | 0,37 | 10567 | 0,42 | 12183 | 0,46 | 13 798 | 0,51 |

Kreeka | 258 | 0,16 | 309 | 0,17 | 338 | 0,17 | 366 | 0,16 | 603 | 0,25 | 839 | 0,32 | 1 076 | 0,39 |

Ungari | 56 | 0,07 | 80 | 0,10 | 119 | 0,13 | 66 | 0,07 | 69 | 0,07 | 130 | 0,13 | 182 | 0,17 |

Iirimaa | 489 | 0,39 | 578 | 0,42 | 814 | 0,54 | 869 | 0,54 | 913 | 0,54 | 1036 | 0,58 | 1 139 | 0,60 |

Itaalia | 1 982 | 0,15 | 4 096 | 0,29 | 2 901 | 0,20 | 2 870 | 0,19 | 5235 | 0,33 | 6905 | 0,42 | 8 706 | 0,51 |

Läti | 7 | 0,06 | 8 | 0,07 | 10 | 0,06 | 12 | 0,06 | 13 | 0,06 | 16 | 0,06 | 20 | 0,07 |

Leedu | 8 | 0,04 | 12 | 0,06 | 18 | 0,08 | 30 | 0,11 | 37 | 0,12 | 49 | 0,14 | 67 | 0,17 |

Luksemburg | 190 | 0,83 | 206 | 0,86 | 232 | 0,84 | 266 | 0,90 | 299 | 0,91 | 326 | 0,92 | 358 | 0,93 |

Malta | 8 | 0,18 | 8 | 0,18 | 7 | 0,15 | 8 | 0,15 | 9 | 0,17 | 10 | 0,17 | 10 | 0,17 |

Madalmaad | 3 384 | 0,73 | 4 116 | 0,82 | 4 344 | 0,81 | 4 540 | 0,81 | 4754 | 0,80 | 5072 | 0,81 | 5 245 | 0,80 |

Poola | 95 | 0,05 | 165 | 0,07 | 239 | 0,09 | 260 | 0,09 | 340 | 0,10 | 517 | 0,14 | 679 | 0,17 |

Portugal | 830 | 0,63 | 303 | 0,21 | 315 | 0,21 | 294 | 0,19 | 495 | 0,30 | 697 | 0,41 | 898 | 0,51 |

Rumeenia | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad | 3 | 0,00 | 80 | 0,07 | 136 | 0,12 | 191 | 0,15 | 247 | 0,17 |

Slovakkia | 23 | 0,07 | 45 | 0,12 | 44 | 0,10 | 49 | 0,09 | 73 | 0,12 | 97 | 0,15 | 120 | 0,17 |

Sloveenia | 25 | 0,10 | 29 | 0,10 | 35 | 0,12 | 40 | 0,12 | 54 | 0,15 | 61 | 0,16 | 69 | 0,17 |

Hispaania | 1 962 | 0,24 | 2 428 | 0,27 | 3 039 | 0,32 | 4 196 | 0,41 | 5422 | 0,50 | 6149 | 0,54 | 7 218 | 0,60 |

Rootsi | 2 191 | 0,78 | 2 706 | 0,94 | 3 151 | 1,02 | 3 166 | 0,93 | 3539 | 1,00 | 3709 | 1,00 | 3 875 | 1,00 |

Ühendkuningriik | 6 339 | 0,36 | 8 666 | 0,47 | 9 932 | 0,51 | 7 247 | 0,36 | 8554 | 0,44 | 10006 | 0,49 | 12 232 | 0,56 |

EL 15 KOKKU | 34 418 | 0,35 | 44 857 | 0,44 | 47 040 | 0,43 | 45 361 | 0,40 | 54605 | 0,47 | 62845 | 0,51 | 72 752 | 0,57 |

EL 10/12 KOKKU | 316 | 0,07 | 479 | 0,08 | 637 | 0,09 | 726 | 0,09 | 942 | 0,10 | 1319 | 0,13 | 1 681 | 0,16 |

EL 25/27 KOKKU | 34 735 | 0,33 | 45 336 | 0,41 | 47 676 | 0,41 | 46 087 | 0,38 | 55547 | 0,44 | 64164 | 0,49 | 74 432 | 0,54 |

| | | | | | | | | | | | | | |

EL 25/27 AAA USA dollarites | 43 156 | | 56 344 | | 59 839 | | 63 090 | | | | | | | |

Allikad: OECD arenguabikomitee andmed ajavahemikuks 2004−2006. Komisjoni andmed põhinevad liikmesriikide poolt komisjonile esitatud teabel või 2007. aasta puhul arenguabikomitee andmetel.

Hallid lahtrid sisaldavad liikmesriikide esitatud teavet, valged lahtrid komisjoni andmeid või simulatsioone. AAA on esitatud jooksevhindades

[1] Kolmas kõrgetasemeline abi tõhusust käsitlev foorum leiab aset Accras 2.−4. septembril 2008. Järgmine rahvusvaheline arengu rahastamist käsitlev kohtumine toimub 29. novembrist kuni 2. detsembrini 2008.

[2] Kolmas kõrgetasemeline abi tõhusust käsitlev foorum leiab aset Accras 2.−4. septembril 2008.

[3] Järgmine rahvusvaheline arengu rahastamist käsitlev kohtumine toimub 29. novembrist kuni 2. detsembrini 2008.

[4] ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

[5] Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. aasta järelduste punkt 77.

[6] Kõrgetasemeline juhtrühm.

[7] Käivitatud 2007. aasta juulis.

[8] 2007. aasta detsember.

[9] Üldasjade ja välissuhete nõukogu 24. mai 2005. aasta järeldused ja Euroopa konsensuse punkt 27.

[10] Vt eelkõige ÜRO Arenguprogrammi aruannet 2007−2008 „Võitlus kliimamuutuste vastu: inimestevaheline solidaarsus killustatud maailmas”.

[11] ELT C 25, 30.1.2008, lk 1.

[12] Kümnenda EAF raames on see AKV riikide puhul 44 %.

[13] Kõik nimetatud riigid on alla kirjutanud 2005. aasta Euroopa konsensusele ja nendest 4 on kirjutanud alla ka Pariisi deklaratsioonile.

[14] Euroopa Liidu aruanne arenguga seotud poliitikavaldkondade sidususe kohta, 20.9.2007, KOM(2007) 545 ja SEK(2007) 1202.

[15] Euroopa Liidu Nõukogu 11. oktoobri 2007. aasta dokument 13070/07.

[16] Kaubandusabi tõhususe põhimõtted hõlmavad eelkõige riigi vajaduste hindamise mehhanisme, kaubanduse lõimimist arengu- ja koostööstrateegiasse, säästvusega seotud küsimustega arvestamist, analüüsimist, programmitööd ning ühist rahastamist.

[17] 11. aprilli 2006. aasta üldasjade ja välissuhete nõukogu tervitab komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on edendada arenguküsimusi käsitlevat Euroopa uurimiskeskuste võrku, ja loodab, et selle algatuse kallal töötatakse edasi.

--------------------------------------------------