52007PC0238

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.5.2007

KOM(2007) 238 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

millega lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada meetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168 (Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Vastavalt 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 395 lõikele 1 võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada liikmesriigil võtta erimeetmed, millega tehakse erand kõnealusest direktiivist, et lihtsustada maksu kogumise menetlust või hoida ära teatavat maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist. Komisjoni peasekretariaati saabunud kirjas taotles Itaalia luba võtta meetmed, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 28. veebruaril 2007 teisi liikmesriike Itaalia taotlusest. Komisjon teatas 21. novembri 2006. aasta kirjas Itaaliale, et tal on taotluse hindamiseks olemas kogu vajalik teave. |

120 | Üldine taust Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 168 on sätestatud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste ostude puhul tasutud käibemaks, mida tehakse maksustatavate tehingute tarbeks. Sama direktiivi artikli 26 lõike 1 punktiga a on ette nähtud, et ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupade kasutamist isiklikuks tarbeks tuleb käsitada tasu eest teenuste osutamisena, kui nendelt kaupadelt oli käibemaks mahaarvatav. Kõnealuse süsteemiga lubatakse arvata maha käibemaks nii ettevõtluse kui ka isiklikuks tarbeks kasutatavate kaupade soetusmaksumusest, kuid selleks, et tagada lõpptarbimise maksustamine, käsitatakse isiklikku kasutamist teenuste osutamisena, millega seotud käibemaks ei kuulu mittemaksukohustuslaste puhul mahaarvamisele. Mootorsõidukite puhul on kõnealust süsteemi raske kohaldada paljudel põhjustel, kuid peamiselt seetõttu, et raske on eristada mootorsõiduki kasutamist ettevõtluseks ja isiklikul tarbel. Aruannete koostamine ja kontrollimine on lisakoormus nii ettevõtetele kui ka maksuametile. Võttes arvesse sõidukite suurt arvu, võib isegi väikesemahuline isiklik kõrvalehoidumine põhjustada märkimisväärset maksutulude vähenemist. Kõnealuses direktiivis sätestatud süsteemi alternatiivina on Itaalia maksuhaldurid taotlenud luba piirata algse mahaarvamise kindlaksmääratud protsendimäära ja samas vabastada ettevõtted isiklikku kasutamist kajastavast arvepidamisest. Sellega lihtsustatakse süsteemi kõigi asjaomaste poolte jaoks ja tagatakse, et maksu osa, mille maksmisest oleks vastasel korral hoidutud, saaks kogutud. Piirangu taotletud protsendimäär on 60%. See tugineb Itaalia uurimistulemustel ja taotluse tingimuste kohaselt vaadatakse see kahe aasta pärast kooskõlas erandi kehtivusega üle. Uut süsteemi kohaldatakse kõigi ettevõtete suhtes, kus sõidukeid ei kasutata ainult ettevõtluse tarbeks. Ühtse määra kehtestamisega kaasnev kasu jääks saamata, kui ettevõtetel oleks võimalik süsteemi rakendamisest keelduda. Samas jäetakse teatavad sõidukid mahaarvamise õiguse piirangu reguleerimisalast välja ja seetõttu käsitletakse neid tavaeeskirjade alusel. Esmajärjekorras jäetakse välja enam kui üheksa istekohaga (sealhulgas juhi istekoht) ja teatavat massi ületavad sõidukid. Seega hõlmab reguleerimisala peamiselt autosid, kaubikuid, pikapeid, mootorrattaid ja mopeede. Isegi kui nad kuuluvad rakendusalasse ja hoolimata sellest, kas neid kasutatakse isiklikuks tarbeks või mitte, ei kohaldata piirangut järgmiste sõidukite suhtes: sõidukid, mis kuuluvad sõidukite ostu ja müügiga tegelevatele ettevõtetele; liisimiseks või rentimiseks ostetud sõidukid; taksod, autokoolides õppesõiduks kasutatavad sõidukid ning sõidukid, mida kasutavad müügiesindajad. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Kehtib või on kehtinud ka muid piiranguid, millega piiratakse õigust arvata maha sõidukitega seotud käibemaksu. Praegu kohaldatakse Ühendkuningriigis piirangut, millega piiratakse 50% ulatuses maksukohustuslasest rendilevõtja või liisija õigust arvata maha selliste renditud või liisitud sõiduautode eest makstud käibemaks, mida kasutatakse ettevõtetes, kus autot kasutatakse isiklikul otstarbel. Ühendkuningriigile on samuti antud luba mitte käsitada selliste autode isiklikul otstarbel kasutamist tasuna teenuste osutamise eest. Direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 176 on ette nähtud, et nõukogu määrab kindlaks kulud, millelt käibemaksu maha ei arvata. Kuni kõnealuste kulude kindlaksmääramiseni lubatakse liimesriikidel säilitada 1. jaanuaril 1979 kehtinud erandid. Seepärast kehtivad mitmed sätted, millega piiratakse õigust arvata maha mootorsõidukitega seotud käibemaksu. |

141 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

219 | Ei ole asjakohane. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine Taotluse eesmärk on vältida käibemaksust kõrvalehoidumist ja lihtsustada maksu kogumise menetlust, mistõttu on selle võimalik mõju positiivne. Itaalia käsitab lahendust sobiva meetmena, mis on võrreldav muude kehtinud ja kehtivate eranditega. Taotletav meede on lähenemisviisilt samalaadne teatises KOM(2004) 728 esitatud komisjoni ettepanekuga, mis sisaldab eeskirju kulude kohta, millelt makstud käibemaksu mahaarvamise õigust võib piirata. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Loa andmine Itaaliale kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 168, piirates sellega maksukohustuslase õigust arvata maha käibemaks mootorsõidukitega seotud kuludelt, kui sõidukit ei kasutata ainult ettevõtluse otstarbel. Mahaarvamise õiguse piiramise korral vabastatakse erandina artikli 26 lõike 1 punktist a maksukohustuslased sõidukite isikliku kasutamisega seotud käibemaksu arvestamisest. Meetme reguleerimisala on piiratud ja see hõlmab teatava istekohtade arvu ja massipiiranguga sõidukeid, mistõttu kohaldatakse erandit piiratud hulga sõidukite suhtes. Piirang on kehtestatud ühtse määrana 60% ning Itaalia vaatab erandit tegeva meetme määra ja vajalikkuse läbi ja esitab selle kohta aruande pärast seda, kui erand on kehtinud kaks aastat. Otsus kaotab kehtivuse otsuses kindlaksmääratud päeval või päeval, mil jõustuvad kõnealuses valdkonnas käibemaksu mahaarvamise piiramist käsitlevad ühenduse eeskirjad, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem. |

310 | Õiguslik alus Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 395 lõige 1. |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Käesolev otsus käsitleb liikmesriigile tema enda taotlusel antud luba ja sellega ei kaasne mingeid kohustusi. |

332 | Erimeede on erandi piiratud reguleerimisala arvestades kooskõlas taotletava eesmärgiga. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt (id): muu. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 395 kohaselt on erandi tegemine ühistest käibemaksueeskirjadest võimalik vaid komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt antud nõukogu loa alusel. Nõukogu otsus on ainus sobiv õigusakt, sest selle saab adresseerida üksikule liikmesriigile. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel |

531 | Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit. |

533 | Ettepanek sisaldab ajalist piirangut. |

1. Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

millega lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada meetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi,[1] eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2]

ning arvestades järgmist:

(1) 9. oktoobri 2006. aasta kirjas, mis saabus komisjoni peasekretariaati 11. oktoobril 2006, taotles Itaalia luba kehtestada meetmed, millega tehakse erand direktiivi 77/388/EMÜ (praegu direktiiv 2006/112/EÜ) sätetest, milles käsitletakse maksukohustuslase õigust arvata maha ostudelt makstud käibemaks ning sätetest, millega nõutakse ettevõtte vara isikliku kasutamisega seotud käibemaksu arvestamist.

(2) Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 28. veebruari 2007. aasta kirjas teisi liikmesriike Itaalia taotlusest. Komisjon teatas 21. novembri 2006. aasta kirjas Itaaliale, et tal on taotluse hindamiseks olemas kogu vajalik teave.

(3) Direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 168 on ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste kaupade ja teenuste eest tasutud käibemaks, mida kasutatakse maksustatavate tehingute tarbeks. Sama direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a nõutakse käibemaksu arvestamist, kui ettevõtte vara kasutatakse isiklikuks tarbeks.

(4) Sõidukite isiklikuks tarbeks kasutamist on raske täpselt määratleda ja isegi kui see on võimalik, on selline mehhanism tihti koormav. Taotletud meetmete kohaselt tuleks selliste sõidukite kuludega seotud mahaarvatav käibemaks, mida ei kasutata ainult ettevõtluse tarbeks, mõningate eranditega, kehtestada ühtse protsendimäärana. Praegu olemasoleva teabe alusel on Itaalia ametiasutused seisukohal, et 40%-line määr on põhjendatud. Selleks et vältida topeltmaksustamist, tuleb piirangu rakendusalas tühistada nõue arvestada käibemaksu sõidukite isiklikuks tarbeks kasutamise korral. Kõnealused meetmed on põhjendatud vajadusega lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust ja vältida ebaõigest arvepidamisest tulenevat kõrvalehoidumist.

(5) Kõnealused erandit tegevad meetmed peaksid olema ajaliselt piiratud, mis võimaldab hinnata nende tõhusust ja protsendimäära sobivust, kuna kavandatud protsendimäär tugineb esialgsetel andmetel ettevõtluse tarbeks kasutavate sõidukite kohta.

(6) 29. oktoobril 2004 esitas komisjon ettepaneku nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ (praegu direktiiv 2006/112/EÜ) seoses käibemaksu mahaarvamise õigusega.[3] Erandit tegev meede kaotab kehtivuse kavandatud direktiivi jõustumisel, kui see jõustub otsuses kindlaksmääratud kuupäevast varem,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 168 lubatakse Itaalial piirata 40%-lise määraga õigust arvata maha käibemaks selliste mootorsõidukitega seotud kuludelt, mida ei kasutata ainult ettevõtluse eesmärgil.

Artikkel 2

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punktist a ei tohi Itaalia käsitada maksukohustuslase ettevõtte varade hulka kuuluvate sõidukite kasutamist isiklikuks tarbeks tasu eest teenuste osutamisena, kui kõnealuse sõiduki suhtes kohaldatakse käesoleva otsuse kohaselt käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangut.

Artikkel 3

Käesoleva otsusega ettenähtud käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangut ei kohaldata järgmiste sõidukitega seotud kulude suhtes:

2. sõidukid, mis kuuluvad maksukohustuslase tegevusega seotud kaubavarude hulka;

3. taksona kasutatavad sõidukid;

4. autokoolides õppesõiduks kasutatavad sõidukid;

5. rentimiseks või liisimiseks kasutatavad sõidukid;

6. sõidukid, mida kasutavad müügiesindajad.

Artikkel 4

Sõidukitega seotud kulud hõlmavad sõiduki ostmist, sealhulgas koostelepinguid, tootmist, ühendusesisest omandamist, importi, liisimist või rentimist, kohaldamist, remonti või hooldust, sõidukiga seotud teenuseid või tarneid ja nende kasutamist, sealhulgas määrdeaineid ja kütust.

Artikkel 5

Artikleid 1 ja 2 kohaldatakse kõigi mootorsõidukite suhtes (välja arvatud põllumajandus- või metsatraktorid), mida tavaliselt kasutatakse inimeste või kaupade vedamisel teedel, ja mille suurim lubatud mass ei ületa 3 500 kilogrammi, ning milles ei ole lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta.

Artikkel 6

Kaks aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist ning igal juhul 31. detsembriks 2009 tuleb komisjonile esitada hinnang, mis hõlmab käesoleva otsuse kohaldamise kahte esimest aastat, sealhulgas kohaldatava piirangu protsendimäära ülevaatamist.

Artikkel 7

Käesoleva otsuse kehtivus lõpeb ühenduse eeskirjade jõustumisel, millega määratakse kindlaks, millistest mootorsõidukitega seotud kuludest ei või käibemaksu täies ulatuses maha arvata, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2010.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[…]

[1] ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C 24, 29.1.2005, lk 10. KOM (2004) 728.