52007DC0632

ET

Brüssel 25.10.2007

KOM(2007) 632 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

Euroopa Liidu solidaarsusfond

2006. aasta aruanne

KOMISJONI ARUANNE

Euroopa Liidu solidaarsusfond

2006. aasta aruanne

SISUKORD

1. Sissejuhatus (...)3

2. 2006. aastal esitatud uued taotlused (...)3

3. 2005. aastal esitatud taotlused (...)6

4. Eriküsimus: Vahetuskursside kasutamine väljaspool euroala (...)7

5. Rahastamine (...)7

6. Järelevalve (...)8

7. Abiandmise lõpetamised (...)8

8. Ettepanek solidaarsusfondi uue määruse kohta (...)9

9. Järeldused (...)10

Annex 1: European Union Solidarity Fund applications received or completed in 2006 (...)12

Annex 2: Criteria to mobilise the EU Solidarity Fund (...)13

Annex 3: Determination of the amount of aid (...)14

Annex 4: Thresholds for major disasters applicable in 2006 (...)15

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu solidaarsusfond loodi 15. novembril 2002 [1]. Solidaarsusfondi määruse artiklis 12 on sätestatud, et fondi eelmise aasta tegevuse kohta esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne. Käesolev aruanne käsitleb fondi 2006. aasta tegevus ja teeb seda nagu eelmisedki aruanded kolmes valdkonnas: 2006. aasta jooksul esitatud uute taotluste menetlemine, toetuste rakendamise järelevalve ning toetuste rakendamise aruannete hindamine, et valmistada need ette menetlemise lõpetamiseks.

Lisaks sellele tutvustatakse aruandes edasiminekut seoses ettepanekuga solidaarsusfondi uue määruse kohta, mille komisjon esitas 6. aprillil 2005 ajavahemikuks, mis algab pärast praeguse 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi lõppu.

2. 2006. aastal esitatud uued taotlused

2006. aastal sai komisjon neli uut taotlust solidaarsusfondist abi saamiseks. 1. lisas esitatakse üksikasjalik ülevaade kõigist taotlustest. Neid hinnati määrusega kehtestatud kriteeriumide ning teabe järgi, mida taotlevad riigid esitada suutsid.

Ühendkuningriik

17. veebruaril 2006 esitas Ühendkuningriik taotluse solidaarsusfondist abi saamiseks seoses 2005. aasta 11. detsembril aset leidnud plahvatuste ja tulekahjuga Buncefieldi naftahoidlas Hertfortshire’s. Plahvatused kahjustasid vara, infrastruktuuri ja keskkonda ning häirisid äritegevust. 2 000 inimest evakueeriti ajutiselt kodudest. Õnnetus põhjustas otsest kahju kokku 730 miljoni euro ulatuses. Mõjutatud piirkonnas on 138 000 elanikku ning Ühendkuningriigi ametiasutuste hinnangul mõjutas õnnetus neist maksimaalselt 10 000.

Määruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et peamiselt kohaldatakse fondi loodusõnnestuste suhtes [2]. Kuigi see ei välista tehnoloogiliste õnnetuste abikõlblikkust, võib neid abikõlblikeks pidada ainult erandlikel juhtudel [3].

Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtu tavaline künnis oli Ühendkuningriigis 2006. aastal 3,203 miljardit eurot (s.o 3 miljardit eurot 2002. aasta hindades). Kuna plahvatuse otsene kahju oli tavalisest fondi kasutuselevõtu künnisest märkimisväärselt väiksem, esitas Ühendkuningriik taotluse määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud „erakorralise piirkondliku katastroofi“ kriteeriumide alusel, millega sätestatakse Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutamine väga spetsiifiliste tingimuste korral [4]. Vastavalt määrusele kontrollib komisjon kõnealuseid tingimusi „suurima rangusega“.

Taotluse hindamine näitas, et kuigi plahvatus oli põhjustanud kohalikul tasandil märkimisväärset kahju, ei vastanud taotlus määruses sätestatud fondi kasutamise tingimustele. Kahju oli märkimisväärselt väiksem kui tavapärane künnis, mille puhul fondist abi antakse (moodustades sellest vähem kui 23 %) ning õnnetus mõjutas ainult väga väikest osa piirkonna elanikest. Kõnealuseid asjaolusid arvesse võttes otsustasid Ühendkuningriigi ametiasutused kirjaga, mille komisjon sai 22. märtsil 2006, taotluse tagasi võtta.

Kreeka

22. mail 2006 esitasid Kreeka ametiasutused taotluse seoses 2006. aasta märtsis Kreeka idapiiril Evrose jõe piirkonnas toimunud üleujutusega. 2006. aasta juulis ja novembris esitati lisateavet; kõnealuse teabe tõlkimine kreeka keelest põhjustas taotluse hindamises olulise viivituse. Kõnealune taotlus oli 13 kuu jooksul teine Evrose jõe piirkonna üleujutusega seotud taotlus. Esimene, 2005. aastal esitatud taotlus oli hinnatud abikõlbmatuks ja tagasi lükatud [5].

2006. aasta üleujutus põhjustas otsest kahju umbes 372 miljonit eurot, mis on peaaegu kolm korda rohkem kui eelmise aasta kahjusumma, kuid siiski vähem kui tavapärane künnis 1,004 miljardit eurot, s.o 0,6 % Kreeka rahvuslikust kogutulust, mille puhul solidaarsusfondist abi antakse. Seetõttu uuriti taotlust erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumide järgi.

Leiti, et õnnetus mõjutas otseselt üle 70 % üleujutuspiirkonna 180 000-st elanikust. Piirkonna võrgustikud ja infrastruktuur olid oluliselt kahjustatud ning see halvas ala majandustegevuse. Jõe kallaste ümbruses oli üle ujutatud umbes 100 miljonit m² põllumaad ning hinnanguliselt 2 000 karilooma hukkus. Üleujutused põhjustasid põllumajandustoodangu täieliku hävimise ning samal ajal ei saadud üleujutatud piirkondade aeglase kuivenemise tõttu külvata uut vilja. Põllumajandustoodangu puudumise tõttu ei saanud suur osa kohalikust tööstusest tegeleda mingisuguse põllumajandusliku töötlemis- ega kaubandustegevusega piirkonnas, kus 90 % elanikkonna põhitegevus on põllumajandus. Niisutus- ja veevarustussüsteemile põhjustatud suur kahju tõi kaasa vajaduse jagada mitmetes haldusüksustes pudelivett. Kriitiline olukord kestab selle piirkonna laiemas ümbruses hinnanguliselt veel enam kui aasta, kuna tuleb parandada veevarustussüsteemi, leida valgla reostusest mõjutamata alternatiivseid puurauke ning otsida uusi allikaid. Lisaks sellele on märgitud, et viimase 50 aasta tõsiseimaks üleujutuseks peetud suurõnnetus mõjus majandustegevusele negatiivselt piirkonnas, mis oli juba kannatanud 2005. aasta üleujutuste tõttu. Õnnetuste kogumõju on märkimisväärselt kahjustanud kohaliku majanduse taastumisvõimet.

Seetõttu otsustas komisjon 2007. aasta alguses teha ettepaneku fond kasutusele võtta ning anda 9,3 miljoni euro ulatuses abi.

Ungari

Pärast üleujutusi, mis tabasid Ungarit 2006. aasta aprillis ja mais, esitasid riigi ametiasutused 9. juunil komisjonile taotluse solidaarsusfondist abi saamiseks. Taotlus oli koostatud inglise keeles ega vajanud seega tõlkimist enne hindamist komisjoni talituste poolt. Komisjoni küsitud ja hindamise lõpuleviimiseks vajalik lisateave saadi 21. septembril. Üleujutus kvalifitseeriti katastroofiks määruse tähenduses, kuna umbes 560 miljoni euro suurune otsene kahju ületas fondi kasutuselevõtu künnise (459,494 miljonit eurot, mis moodustab 0,6 % Ungari rahvuslikust kogutulust).

Õnnetus mõjutas Doonau ja Tisza valglate piirkonnas enam kui 1,5 miljonit elanikku kaheksas komitaadis Ungari 20st komitaadist. Ungari ametiasutused teatasid tõsistest kahjudest infrastruktuurile, eriti vee- ja heitveesüsteemidele (136 miljonit eurot), üleujutuste kaitsele (85 miljonit eurot), transpordisektorile (93 miljonit eurot) ja põllumajandusele (üle 61 miljoni euro) ning kultuuripärandile ja mitmetele loodusparkidele.

Komisjon otsustas 1. detsembril 2006 solidaarsusfondi kasutusele võtta ja tegi ettepaneku anda 15 miljonit eurot rahalist abi. Vastavat eelarve muutmise ettepanekut, mis hõlmas nii Kreeka kui Ungari juhtumeid, esitleti 2007. aastal, niipea kui Kreeka taotluse hindamine oli lõpule viidud.

Hispaania

Pärast Galiciat mõjutanud metsatulekahjusid 2006. aasta augustis esitasid Hispaania ametiasutused 6. oktoobril komisjonile taotluse solidaarsusfondist abi saamiseks. Taotlus oli koostatud Hispaania keeles ning tõlkimine võttis aega üle nelja nädala.

Hispaania asutuste esitatud teabe kohaselt tekitasid tulekahjud kokku umbes 91 miljonit eurot kahju, mis moodustab vähem kui 3 % Hispaania puhul kohaldatavast tavalisest solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest (3,203 miljardit eurot, s.o 3 miljardit eurot 2002. aasta hindades). Kuna kogukahju oli tavalisest solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest väiksem, uuriti taotlust „erakorralise piirkondliku katastroofi“ kriteeriumide alusel.

Hispaania taotlus oli seotud terve Galiciaga, mille elanikkond on kokku 2,76 miljonit. Kokku registreeriti 1 908 tulekahju, mis leidsid aset 128 munitsipaalüksuse territooriumil peamiselt Galicia lääneosas, kus elab 1,5 miljonit inimest, sealhulgas sellistes suuremates linnades nagu Santiago de Compostela, Ourense ja Vigo. Kuigi leidus tõendusmaterjali suurte metsa- ja keskkonnakahjude kohta, suudeti taotluses esitada vähe tõendeid otseselt elanikke mõjutava kahju kohta. Üldiselt ei võimaldanud esitatud tõendid komisjonil järeldada, et tulekahjud mõjutasid otseselt enamikku taotluses käsitletud piirkonna elanikkonnast.

Taotluses viidatud võimalust, et mitmed tulekahjud olid mitteloodusliku tekkega, täiendavalt ei uuritud.

Komisjon tegi oma hindamises järelduse, et kuigi Hispaania ametiasutuste esitatud tõendid viitasid tõsistele keskkonnakahjudele, mis mõjutasid negatiivselt ka elamistingimusi, ei mõjutanud õnnetus suurt osa elanikkonnast ning puudusid tõendid püsivate mõjude kohta piirkonna majanduslikule stabiilsusele. Järeldust toetas ka asjaolu, et kahju moodustab vaid 0,2 % Galicia sisemajanduse kogutoodangust.

Seetõttu otsustas komisjon 20. veebruaril 2007 taotluse tagasi lükata ning teavitas sellest Hispaania ametiasutusi.

3. 2005. aastal esitatud taotlused

Austria esitas 19. oktoobril 2005 taotluse seoses Vorarlbergi ja Tirooli liidumaades 2005. aasta augustis toimunud üleujutusega. Selle taotluse hindamine erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumide alusel viidi lõpule pärast seda, kui 12. jaanuaril 2006 saadi Austria ametiasutustelt uut teavet.

Otsese kahju kogusumma oli hinnanguliselt 591,94 miljonit eurot, mis moodustas umbes 0,27 % Austria rahvuslikust kogutulust või 45 % Austria puhul kohaldatavast Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest (0,6 % rahvuslikust kogutulust). Leiti, et õnnetus mõjutas tõsiselt rohkem kui 60 % üleujutusega seotud piirkonna 98 000 elanikust.

Tõenditest nähtus, et üleujutus põhjustas eelkõige transpordi, vee- ja heitvee ning energia infrastruktuurile tõsiseid ja püsivaid kahjustusi, millel on püsivad mõjud kõigile majandustegevuse valdkondadele, sealhulgas põllumajandusele. Erasektorile tekitatud kahju iseloomustasid eelkõige hävinenud majade suur arv (ainuüksi Tiroolis üle 1 200), suured kahjud ettevõtjatele eelkõige turismisektoris, mis on piirkonna peamine sissetulekuallikas. Hinnati, et üleujutuse mõjusid tuntakse kauem kui aasta vältel. Arvestades erakordset kahju, ei saanud kõnealuse üleujutuse tagajärgi peaaegu 100 000 elanikuga piirkonnale näha pelgalt kohalikena. Seetõttu otsustas komisjon, et solidaarsusfond tuleb kasutusele võtta ning tegi ettepaneku anda 14,8 miljonit eurot finantsabi.

Rumeenia 2005. aastal esitatud kahe üleujutusest põhjustatud katastroofiga seotud taotluse hindamine jõudis lõpule 2006. aasta alguses pärast seda, kui Rumeenia ametiasutused olid 29. detsembril 2005 esitanud komisjonile lisateavet. 10. märtsil otsustas komisjon võtta solidaarsusfondi kasutusele ning tegi ettepaneku anda kevadiste üleujutustega seoses 18,8 miljonit eurot ja suvise üleujutusega seoses 52,4 miljonit eurot abi.

23. detsembril 2005 oli komisjon teinud juba ettepaneku anda rahalist abi Bulgaariale seoses 2005. aasta kevadel ja suvel toimunud kahe üleujutusest põhjustatud katastroofiga vastavalt 9,7 miljoni eurot ja 10,6 miljonit eurot.

27. aprillil 2006 võtsid nõukogu ja parlament vastu komisjoni esitatud paranduseelarve ettepaneku, mis hõlmas ühtse paketina viit toetust Austriale, Rumeeniale ja Bulgaariale ning vastavad toetuste andmise otsused võeti vastu Bulgaaria puhul 19. juunil, Austria puhul 29. juunil ja Rumeenia puhul 26. juulil.

4. Eriküsimus: Vahetuskursside kasutamine väljaspool euroala

Hiljutised solidaarsusfondist abi saamise taotlused riikidelt väljastpoolt euroala tõstatasid küsimuse, millist vahetuskurssi tuleks toetuse riigi omavääringusse arvutamiseks kasutada. Määrus ei sisalda erisätet euro kasutamise kohta.

Kõnealune küsimus tekitab probleeme eelkõige vahetuskursi kõikumiste korral, näiteks taotluse esitamise kuupäeva ja toetuse abisaajariigi pangakontole kandmise vahel. Kui asjaomase vahetuskuupäeva aluseks on taotluse esitamise kuupäev ning riiklik valuuta tugevneb vahepealsel perioodil enne maksekuupäeva euro suhtes, väheneb abisumma riiklikus valuutas. Taotluse esitamise ja maksekuupäeva vahelise vahetuskursi muutuste põhjustatud mõjud võivad muidugi olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.

Seni on kõigil juhtudel tehtud ümberarvutus eurodesse taotluse esitamise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Toetuste kasutamise lihtsustamiseks on komisjon siiani palunud abisaajariikidel kohaldada kogu rakendamise vältel ning rakendamise aruande ja toetuse kasutamise aruande alusena sedasama vahetuskurssi. Komisjon kavatseb kõnealust tava jätkata kooskõlas Euroopa Liidu solidaarsusfondi kui mittebürokraatliku vahendi aluspõhimõttega.

Lisaks kavatseb komisjon jätkata tava nõuda abisaajariikidelt komisjoni raamatupidamise valuutakursi kasutamist viitekursina. Sel eesmärgil kasutatavad kursid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning need leiab aadressilt.

http://europa.eu.int/comm/budget/inforeuro.

5. Rahastamine

Viie 2005. aasta juhtumiga, mille menetlemine ei olnud aasta lõpuks lõpetatud (Rumeenia, Bulgaaria ja Austria üleujutused), tegeleti ühes paranduseelarves. Esialgse paranduseelarve projekti nr 1/2006 [6] kiitsid eelarvepädevad institutsioonid heaks 27. aprillil 2006. Makseid sai teha pärast toetuse andmise otsuse vastuvõtmist ja rakenduslepingu allkirjastamist. Kõigil viiel juhul viibisid maksed seetõttu, et abisaajad esitasid rakenduslepingutele lisatavad abiraha kasutamise ettepanekud hilja (üksikasjalikumat kirjeldust vaata 1. lisast).

Abi suurus määrati iga juhtumi puhul kindlaks vastavalt komisjoni poolt varem välja töötatud standardmeetodile, mida on üksikasjalikult kirjeldatud 2002–2003 aastaaruandes (vt ka käesoleva aruande 3. lisa). 2006. aasta abisummad olid järgmised:

Abisaaja | Katastroof | Kategooria | Abisumma (eurodes) |

Austria | Üleujutus | Piirkondlik | 14 798 589 |

Rumeenia | Kevadine üleujutus | Laiema ulatusega | 18 797 800 |

Rumeenia | Suvine üleujutus | Laiema ulatusega | 52 406 870 |

Bulgaaria | Kevadine üleujutus | Laiema ulatusega | 9 722 183 |

Bulgaaria | Suvine üleujutus | Laiema ulatusega | 10 632 185 |

Kokku | | | 106 357 627 |

Viie üleujutustega seotud juhtumi jaoks vajalike ressursside suure kogusumma tõttu ning vastavate vabade maksete assigneeringute puudumise tõttu eelarvemenetluse ajal tuli esialgses paranduseelarve projektis 1/2006 taotleda täiendavaid makseassigneeringuid.

2006. aastal Kreekalt ja Ungarilt saadud taotluste kohta esitas komisjon esialgse paranduseelarve projekti nr 2/2007 [7], mille eelarvepädevad institutsioonid kiitsid heaks 7. juunil 2007; kõnealused andmed kajastuvad järgmise aasta aruandes.

6. Järelevalve

2006. aastal tegi komisjon seitse kontrollkäiku: esimene kontrollkäik juunis tehti Slovakkiasse (Tatra torm), teine kontrollkäikude seeria käsitles nelja riiki, mida mõjutas 2005. aasta jaanuari suurtorm – Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu. Rumeeniasse ja Bulgaariasse tehti kontrollkäigud vastavalt oktoobris ja novembris, mõlemal juhul seoses 2005. aasta kahe üleujutusest põhjustatud katastroofi tõttu solidaarsusfondist antud abi rakendamisega.

Nagu eelmistelgi kordadel võtsid asjaomased asutused kõnealused kontrollkäigud hästi vastu. Kontrollkäigud andsid võimaluse selliste tehniliste küsimuste arutamiseks nagu näiteks kulude abikõlblikkus ja kontroll. Slovakkia ametiasutused tõstatasid küsimuse väljaspool euroala kasutatava vahetuskursi kohta. Kokkulepitud lahendus (vaata punkti 4) oli asjakohane kõigi teiste 2005. ja 2006. aastal toetust saanud riikide puhul ning seda kohaldati seejärel üldiselt. Samuti võimaldasid kontrollkäigud komisjonil saada ülevaate solidaarsusfondi lisandväärtusest ning koguda teavet rakendussüsteemide kohta. Leiti et rakendussüsteemid erinevad riigiti, kuid üldiselt võib neid pidada tõhusateks ja läbipaistvateks. Enamik riike kasutasid juba Struktuurifondide jaoks kavandatud struktuure ja menetlusi. Leiti, et rakendamine edeneb rahuldava kiirusega ning enamikus riikides oli tehtud vajalikke samme järelevalve- ja kontrollikohustuste täitmise tagamiseks. Juhtudel, kus see ei tundunud täielikult nii olevat, rõhutas komisjon vajadust muuta järelevalve ja kontroll algusest peale rakendussüsteemide lahutamatuks osaks.

7. Abiandmise lõpetamised

Määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et hiljemalt kuus kuud pärast ühe aasta möödumist toetuse väljamaksmise kuupäevast esitab abisaajariik toetuse kasutamise aruande (edaspidi: „rakendamise aruanne”) koos selgitusega kulutuste õigustatuse kohta (edaspidi: „kehtivusõiend”). Menetluse lõppedes lõpetab komisjon fondi abi.

Seoses abiandmise lõpetamisega kahe Itaalia juhtumi puhul, mille rakendamise aruanne saadi 18. novembril 2005 (maavärin Molise/Apulia piirkonnas ja Etna vulkaani purse), märkis komisjon, et Itaalia ametiasutused olid kogu Euroopa Liidu solidaarsusfondi toetuste summa (s.o 16 798 000 eurot seoses Etna vulkaani purskega ja 30 826 000 eurot seoses Molise ja Apulia maavärinatega) ära kasutanud. Komisjon nõudis Itaalia ametiasutustelt toetuse kasutamisega seotud kehtivusõiendi kohta mitmeid täpsustusi (vastavalt rakendamislepingu artiklile 9), mis saadi 22. novembril 2006. Pärast lisateabe põhjalikku analüüsi lõpetas komisjon abi andmise 30. aprillil 2007.

Seoses Portugalile antud abiga (2003. aasta metsatulekahjud), mille rakendamise aruanne saadi juunis 2005, sai komisjon Portugali ametiasutustelt 8. mail 2006 ja 25. augustil 2006 lisateavet. Portugali asutused näitasid, et 42 359 112,21 eurot (toetuse kogusummast 48 539 000 eurost) on tegelikult ära kasutatud. Seega tuleb ülejääk 6 179 887,79 eurot tagasi maksta. Lisaks teatasid Portugali ametiasutused abiandmise lõpetamist käsitlevas avalduses, et auditi kohaselt ei saa kinnitada 211 613,80 euro abikõlblikkust solidaarsusfondi raames. Seetõttu tuleb ka kõnealune summa tagasi maksta. Käesoleva aastaaruandega hõlmatud perioodi lõpul ei olnud siiski võimalik abi lõpetada, kuna taotluses esitatud kahjuhinnangute kinnitamine oli veel pooleli. Määruse artikli 10 lõikes 2 on sätestatud, et kui kogukahju suurust hinnatakse uute andmete põhjal märkimisväärselt väiksemaks, nõuab komisjon abisaajariigilt toetussumma vastava osa tagasi. Seega nõuti Portugali ametiasutustelt otsese kahju summa kinnitamist. 16. aprillil 2007 saadud kirjas kinnitasid Portugali ametiasutused tegelikult kindlakstehtud otsese kahju summa (1 302 miljonit eurot taotluses esitatud 1 228 miljoni euro asemel). Järelikult on tagasinõutav summa 6 391 501,59 eurot. Menetlus kõnealuse summa tagasinõudmiseks on algatatud.

Komisjon sai 2006. aastal lõplikud rakendamise aruanded 2004. aastal Hispaaniale (metsatulekahjud Portugali piiri ääres) ja Maltale (üleujutus) antud toetuste kohta. Lisateavet saadi Hispaaniale pärast Prestige’i naftareostust antud abi rakendamise aruande kohta. Käesoleva aastaaruandega hõlmatud perioodi lõpul oli kõnealuste rakendamise aruannete hindamine veel käimas. Prantsusmaale seoses 2004. aasta Rhône’i delta üleujutustega antud abi 19,625 miljoni euro ulatuses, mille rakendamise aruanne saadi samuti 2006. aastal, lõpetati 29. novembril 2006. Kuna 135 492,09 eurot jäi kasutamata, algatas komisjon selle tagasinõudmismenetluse.

8. Ettepanek solidaarsusfondi uue määruse kohta

Pärast seda, kui nõukogu finantsnõunike töörühm alustas solidaarsusfondi käsitleva uue komisjoni määruse ettepaneku uurimist Ühendkuningriigi eesistumise ajal, intensiivistus see töö 2006. aastal Austria eesistumise esimestel kuudel. Kui vahendi rakendusala laiendamisele olid vastu vähesed liikmesriigid, siis peaaegu kõigi muude ettepanekus sisaldunud uute elementide suhtes oli reservatsioone valdaval enamikul delegatsioonidest. Komisjon esitles mitmeid töödokumente näitamaks, et kõnealused kartused – eelkõige läbivaadatud fondi rahastamisega seoses – on alusetud, kuid edu ei saavutatud. 15. märtsi kohtumisel võttis eesistujamaa Austria seisukoha, et ettepanekuga esialgu edasi ei minda.

Seevastu võttis Euroopa Parlament 18. mail vastu väga soodsa Berendi raporti, mille oli koostanud regionaalarengu komisjon. Kuigi raportis nõuti mitmeid muudatusi, toetati selles üldiselt kõiki komisjoni ettepanekus sisaldunud elemente. Berendi raporti vastuvõtmise järel võeti 30. mail asi uuesti nõukogu töörühma päevakorda, kuigi kõnealune areng ei muutnud liikmesriikide seisukohti.

Komisjon tegi mitmeid katseid, sh komisjoni presidendi tasemel, et veenda liikmesriike ning eriti nõukogu eesistujat Soomet ja 2006. aasta lõpupoole Saksamaad taasalustama ettepaneku arutamist. 2006. aasta lõpuks ei olnud aga edu saavutatud.

9. Järeldused

2006. aastal saadi kokku neli uut taotlust solidaarsusfondilt abi saamiseks, mis on võrreldes eelmiste aastatega väike arv. Ungari taotlus oli ainuke suure loodusõnnetusega – solidaarsusfondi peamine rakendusala – seonduv, mille puhul komisjon sai teha ettepaneku anda fondist abi. Järgnevalt kiitsid eelarvepädevad institutsioonid selle heaks.

Ülejäänud kolm taotlust olid esitatud piirkondliku katastroofi kriteeriumide alusel, kusjuures ühe neist – Buncefieldi naftahoidla plahvatusega seonduva – võttis Ühendkuningriigi valitsus tagasi, kuna kahtles, kas see vastab määruse kriteeriumidele, mis üldiselt kalduvad välistama abiandmise tehnoloogilise tekkepõhjusega õnnetuste puhul (märkus: uus solidaarsusfondi määruse ettepanek sisaldab sõnaselget viidet tehnoloogilistele suurõnnetustele). 2006. aastal esitatud piirkondlike katastroofide taotlustest teise, Evrose jõe üleujutusega seonduva Kreeka taotluse toetuseks esitatud teave leiti olevat vastavuses kriteeriumidega ning seetõttu tehti ettepanek fond kasutusele võtta. Galicia metsatulekahjudega seotud taotlus lükati tagasi, kuna määruse kriteeriumid ei olnud täidetud.

2006. aasta taotluste puhul tegi komisjon ettepaneku anda fondist abi kokku 24,4 miljoni euro ulatuses. Alates fondi loomisest 2002. aastal oli see pärast 2004. aastat teine vähim aastane summa.

Kuigi varasemast vähemal määral, kinnitas 2006. aasta kogemus üldist arengutendentsi, et enamikku solidaarsusfondi abitaotlustest ei esitata mitte fondi peamise rakendusala ehk suurte katastroofide puhul, vaid erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumide alusel. Kõnealuseid kriteeriume, mida tuleb määruse kohaselt kontrollida „suurima rangusega“, on jätkuvalt suhteliselt keeruline täita. (Erakorralise) piirkondliku katastroofi kriteeriumide alusel esitatud taotluste hulgas on edutute osakaal – umbes 60 % – endiselt suur. Katastroofide puhul, mille suhtes kohaldatakse vaid üht kvantitatiivset kriteeriumi, on positiivsete hinnangute osa senini 100 %.

Komisjon usub jätkuvalt, et solidaarsusfondi kasutamise tõhusust saab parandada, kohaldades ühelt poolt ühtset kriteeriumi fondist abi andmiseks praegusest madalamate künnistega ning teiselt poolt kaotades (mitte-kvantitatiivsete) erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumide kasutamise. See aitaks ühtlasi vältida taotluste tagasilükkamisele järgnevat suurt pettumist, kuna erakorralisuse kriteeriume on väga raske täita.

Senise kogemuse põhjal oleksid niisugused muudatused suures osas neutraalsed, sest otsused, mida tuleb teha fondi kasutuselevõtu kohta, jäävad ka uute kriteeriumide puhul samaks. Kriteeriumide muutmine selgemaks ning praeguse määruse vähem selgete piirkondliku katastroofi kriteeriumide kaotamine annaks aga taotlevatele riikidele selgema pildi sellest, kas kulutada märkimisväärselt ressursse solidaarsusfondist abi saamise taotluse koostamisele või mitte. Sellisena annaksid uued kriteeriumid konkreetse panuse paremasse õigusloomesse.

Seetõttu loodab komisjon, et nõukogu on valmis uuesti kaaluma komisjoni 6. aprilli 2005. aasta ettepanekut uue solidaarsusfondi uue määruse kohta, mis sisaldas asjakohaseid sätteid. Lisaks annaks fondi rakendusala laiendamine ka muudele kui loodusõnnetustele ühendusele võimaluse oluliseks solidaarsuse väljendamiseks kriiside korral, mille tekkepõhjused ei ole looduslikud.

Annex 1

European Union Solidarity Fund applications received or completed in 2006

Applicant Country | RO | BG | BG | RO | AT | UK | EL | HU | ES |

Name and nature of disaster | Spring flooding | Spring flooding | Summer flooding | Summer flooding | Flooding | Explosion | Evros flooding | Flooding | Forest fires |

First damage date | 15/04/2005 | 25/05/2005 | 5/08/2005 | 2/07/2005 | 22/08/2005 | 11/12/2005 | 13/03/2006 | 3/04/2006 | 4/08/2006 |

Application date* | 22/06/05 | 13/07/05 | 24/08/05 | 9/09/05 | 19/10/05 | 17/02/2006 | 22/05/2006 | 9/06/2006 | 6/10/2006 |

Complete information available on | 29/12/05 | 30/09/05 | 6/10/05 | 29/12/05 | 12/1/06 | - | 13/11/06 | 21/906 | 6/10/06 |

Major disaster threshold (m€) | 302.114 | 103.274 | 103.274 | 302.114 | 1 336.348 | 3 202 578.000 | 1 004.136 | 459.492 | 3 202.578 |

Total direct damage (m€)** | 489.530 | 222.279 | 237.446 | 1 049.681 | 591.944 | 700.00*** | 372.26 | 519.10 | 90.96 |

Category | major | major | major | major | regional | (regional) | regional | major | regional |

Damage/threshold | 162.03% | 215.23% | 229.92% | 347.45% | 44.30% | 0.02% | 37.07% | 112.97% | 2.84% |

Cost of eligible emergency operations (m€)** | 160.867 | 144.478 | 190.433 | 259.176 | 196.242 | - | 325.00 | 334.51 | 85.15 |

Eligible cost/ total damage | 32.9% | 65.0% | 80.2% | 24.7% | 33.2% | - | 87.30% | 64.44% | 93.61% |

Aid/eligible cost | 11.69% | 6.73% | 5.58% | 20.22% | 7.54% | - | 2.86% | 4.50% | - |

Aid rate (% of total damage) | 3.84% | 4.37% | 4.48% | 4.99% | 2.50% | - | 2.50% | 2.90% | - |

Date of grant decision | 26/07/2006 | 19/6/2006 | 19/6/2006 | 26/07/2006 | 29/6/2006 | - | 2007 | 2007 | rejected 2007 |

Date of Implementation agreement | 28/07/2006 | 21/06/2006 | 21/06/2006 | 28/07/2006 | 20/09/2006 | - | 2007 | 2007 | - |

Aid granted (EUR) | 18°797°800 | 9°722°183 | 10°632°185 | 52°406°870 | 14°798°589 | application withdrawn | (9°306°527) | (15°063°587) | - |

* Registration of initial application at Commission

** As accepted by Commission

*** Amount could not be verified

Annex 2

Criteria to mobilise the EU Solidarity Fund

Extract from Council Regulation 2012/2002:

“Article 2:

1. At the request of a Member State or country involved in accession negotiations with the European Union, hereinafter referred to as ‘beneficiary State’, assistance from the Fund may be mainly mobilised when a major natural disaster with serious repercussions on living conditions, the natural environment or the economy in one or more regions or one or more countries occurs on the territory of that State.

2. A ‘major disaster’ within the meaning of this Regulation means any disaster resulting, in at least one of the States concerned, in damage estimated either at over EUR 3 billion in 2002 prices, or more than 0,6 % of its GNI.

By way of exception, a neighbouring Member State or country involved in accession negotiations with the European Union, which has been affected by the same disaster can also benefit from assistance from the Fund.

However, under exceptional circumstances, even when the quantitative criteria laid down in the first subparagraph are not met, a region could also benefit from assistance from the Fund, where that region has been affected by an extraordinary disaster, mainly a natural one, affecting the major part of its population, with serious and lasting repercussions on living conditions and the economic stability of the region. Total annual assistance under this subparagraph shall be limited to no more than 7,5 % of the annual amount available to the Fund. Particular focus will be on remote or isolated regions, such as the insular and outermost regions as defined in Article 299(2) of the Treaty. The Commission shall examine with the utmost rigour any requests which are submitted to it under this subparagraph.”

Annex 3

Determination of the amount of aid

A progressive system in two brackets is applied whereby a country affected by a disaster receives a lower rate of aid of 2.5% for the part of total direct damage below the “major disaster” threshold and a higher share of aid of 6% for the part of the damage exceeding the threshold. The two amounts are added up.

The threshold is the level of damage defined by the Regulation to trigger the intervention of the Fund, i.e. 0.6% of GNI or EUR 3 billion in 2002 prices. This element ensures that the relative capacity of a State to deal itself with a disaster is taken into account. It also ensures that for the same amount of damage relatively poorer countries receive more aid in absolute terms than richer ones. For extraordinary regional disasters the same method is being applied, meaning consequently that countries affected by those disasters, which by definition remain below the threshold, receive 2.5 % of total direct damage in aid.

Annex 4

Thresholds for major disasters applicable in 2006

(based on 2004 figures for Gross National Income)

| | | (Million EUR) |

Country | GNI 2004 | 0.6% of GNI | Major disaster threshold 2006 |

AT | ÖSTERREICH | 234 184 | 1 405.103 | 1 405.103 |

BE | BELGIQUE-BELGIË | 290 703 | 1 744.220 | 1 744.220 |

BG | BALGARIJA | 18 927 | 113.563 | 113.563 |

CY | KYPROS | 12 297 | 73.784 | 73.784 |

CZ | ČESKA REPUBLIKA | 82 560 | 495.358 | 495.358 |

DE | DEUTSCHLAND | 2 216 000 | 13 296.000 | 3 202.578* |

DK | DANMARK | 195 471 | 1 172.825 | 1 172.825 |

EE | EESTI | 8 456 | 50.733 | 50.733 |

EL | ELLADA | 167 356 | 1 004.137 | 1 004.137 |

ES | ESPAÑA | 827 642 | 4 965.852 | 3 202.578* |

FI | SUOMI/FINLAND | 149 197 | 895.182 | 895.182 |

FR | FRANCE | 1 657 132 | 9 942.792 | 3 202.578* |

HR | HRVATSKA | 27 623** | 165.739 | 165.739 |

HU | MAGYARORSZÁG | 76 582 | 459.494 | 459.494 |

IE | IRELAND | 125 714 | 754.285 | 754.285 |

IT | ITALIA | 1 343 620 | 8 061.718 | 3 202.578* |

LT | LIETUVA | 17 591 | 105.543 | 105.543 |

LU | LUXEMBOURG (G-D) | 22 643 | 135.855 | 135.855 |

LV | LATVIJA | 10 945 | 65.667 | 65.667 |

MT | MALTA | 4 203 | 25.220 | 25.220 |

NL | NEDERLAND | 489 791 | 2 938.746 | 2 938.746 |

PL | POLSKA | 186 029 | 1 116.176 | 1 116.176 |

PT | PORTUGAL | 140 465 | 842.788 | 842.788 |

RO | ROMÂNIA | 58 947** | 353.681 | 353.681 |

SE | SVERIGE | 281 444 | 1 688.665 | 1 688.665 |

SI | SLOVENIJA | 25 905 | 155.429 | 155.429 |

SK | SLOVENSKÁ REPUBLIKA | 32 790 | 196.738 | 196.738 |

TR | TÜRKIYE | 24 1373 | 1 448.237 | 1 448.237 |

UK | UNITED KINGDOM | 1 754 367 | 10 526.204 | 3 202.578* |

* ~ EUR 3 billion in 2002 prices

** GDP (GNI not available)

[1] Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta, EÜT L 311/3, 14.11.2002, edaspidi „määrus“.

[2] Artikli 2 lõikes 1 sätestatakse: „Liikmesriigi või Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidava riigi (edaspidi „abisaajariik”) taotluse korral võib fondi abi rakendada peamiselt juhul, kui kõnealuse riigi territooriumil toimub loodusõnnetus, mis mõjutab tõsiselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust ühes või mitmes piirkonnas või ühes või mitmes riigis.”

[3] Seni ainuke juhtum, kui solidaarsusfond võeti kasutusele mitteloodusliku katastroofi puhul, oli naftatankeri „Prestige” uppumine Hispaania ranniku lähedal.

[4] „ … erakorralise katastroofi, eeskätt loodusõnnetuse tõttu, mis on tõsiselt ja püsivalt mõjutanud elanikkonna valdava osa elutingimusi ja piirkonna majanduslikku stabiilsust”.

[5] Üksikasjalikumalt selgitatakse seda 2005. aasta aruandes KOM(2006)444 (lõplik).

[6] SEK(2006)325 (lõplik), 10.3.2006

[7] KOM(2007)148 (lõplik), 28.3.2007.

--------------------------------------------------