52007DC0502

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 5.9.2007

KOM(2007) 502 lõplik

KOMISJONI TEATIS

TULEMUSLIK EUROOPA – ÜHENDUSE ÕIGUSE KOHALDAMINE

KOMISJONI TEATIS

TULEMUSLIK EUROOPA – ÜHENDUSE ÕIGUSE KOHALDAMINE [1]

I. SISSEJUHATUS

Euroopa Liit on rajatud õigusele, suures osas viib ta poliitikat ellu õigusaktide kaudu ning põhineb õigusriigi põhimõtte austamisel. Euroopa Liidu edu aluslepingutes ja õigusaktides püstitatud eesmärkide saavutamisel sõltub ühenduse õiguse tõhusast kohaldamisest liikmesriikides. Kui õigusakte nõuetekohaselt ei kohaldata ega tagata nende täitmist, siis ei saavuta need oma eesmärki. Õigusaktide kogum on märkimisväärne – üle 9 000 seadusandliku meetme, millest ligi 2 000 on direktiivid. Iga direktiivi riiklikesse ja piirkondlikesse õigusaktidesse ülevõtmiseks on omakorda vaja 40 kuni 300 meedet. ELi kuulub 27 riiklikku valitsust ja üle 70 autonoomse piirkonna. Enam kui 500 miljonil eurooplasel on võimalus oma õigused kõnealuste õigusaktide alusel maksma panna. Tuleks vastata nendele ootustele, mis kodanikel ELi kasuteguri suhtes on. Seetõttu on parema õigusloome saavutamiseks vaja seada kõrgem prioriteet õiguse kohaldamisele, määrata kindlaks õigusaktide rakendamisel ja täitmise tagamisel tekkinud probleemide põhjused ning hinnata, kas olemasolevaid lähenemisviise õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamise küsimustega tegelemiseks on võimalik parandada. Muutuva tegelikkusega kaasas käies on väljakutseks parema õigusloome nõuetele vastamisel ka kodanike ootuste täitmine.

Sellele väljakutsele vastamata jätmine nõrgendab Euroopa Liidu alustalasid. Kui õigusakte ei kohaldata nõuetekohaselt, võib juhtuda, et Euroopa poliitika eesmärke ei saavutata ja aluslepingutega ette nähtud vabadused saavutatakse vaid osaliselt. Kui juriidilist menetlust ei juhita strateegiliselt, ei pruugi olulisemad rikkumised pälvida väärilist tähelepanu ja kodanike kaebuste lahendamine võib venida veelgi pikemaks. Kõnealuseid riskide minimeerimine on väga oluline.

Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid peaksid jätkama tööd ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise ja rakendamise ning kodanike päringute ja kaebuste rahuldava käsitlemise tagamisel. See hõlmab tihedamat koostööd probleemide ennetamisel, tegeledes tõhusamalt tekkivate probleemidega ning lahendades kiiremini tuvastatud rikkumisi, suurendades samal ajal läbipaistvust ja teabevahetust. See hõlmab ka õigusaktide rakendamise ja täitmise tagamise paremat integreerimist kogu poliitikatsükli jooksul – alates õigusakti kujundamisest kuni vastuvõtmisprotsessi ning tulemuste hindamiseni. Rakendamisega seotud väljakutsete selgitamine on hädavajalik, et parandada õigusakte ja saavutada kodanike ja ettevõtjate huvides parem õigusloome näiteks läbi halduskoorma lihtsustamise ja vähendamise.

Käesolevas teatises tutvustatakse võimalusi ühenduse õiguse kohaldamise parandamiseks. Teatises tuginetakse komisjoni 2002. aasta teatisele „Ühenduse õiguse kohaldamise efektiivsem järelevalve” ning järgitakse komisjoni 2006. aasta teatises „Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade”[2] esitatud üldpõhimõtteid. Käesolevas teatises vastatakse ka peamistele Euroopa Parlamendi 2006. aasta mai resolutsioonis[3] tõstatatud poliitikat käsitlevatele küsimustele.

II. ÜHENDUSE ÕIGUSE KOHALDAMINE ÜHA MITMEKESISEMAS EUROOPA LIIDUS

Ühenduse õiguse kohaldamise ja täitmise tagamisega on seotud paljud osalejad – Euroopa institutsioonid, liikmesriigid, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning kohtud. Esilekerkivate probleemide maht ja liik sõltuvad valdkonnast ja loodud õiguste laadist.

Liikmesriikidel lasub esmavastutus ELi aluslepingute ja õigusaktide nõuetekohase ning õigeaegse kohaldamise eest[4]. Nad vastutavad ühenduse õiguse vahetu kohaldamise, ühenduse õigust rakendavate riiklike õigusaktide ning kõnealuste õigusaktide raames võetud haldusotsuste eest. Riiklikud kohtud mängivad olulist rolli õigusest kinnipidamise tagamisel, sealhulgas suunates vajaduse korral probleemi Euroopa Kohtusse eelotsuse saamiseks.

Komisjonil on erinevad rollid. Esiteks vastutab komisjon oma algatusõiguse raames nii uute õigusaktide kui ka õigusaktide muutmisettepanekute esitamise eest. Tal lasub eriline vastutus kohaldada paremat õigusloomet, töötades välja uusi õigusakte, mis võtavad arvesse rakendamist ja täitmise tagamist ning olemasolevate õigusaktide kohandusi, et hõlbustada paremat kohaldamist. Parlamendil ja nõukogul on seejärel põhiline roll lõpliku meetme vastuvõtmisel.

Teiseks teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikidega, hallates õigusaktide kohaldamist kontaktisikute ja võrkude kaudu mitmetes valdkondades ning korrapäraste kohtumiste abil riiklike ekspertidega. Selline töö tagab õiguse kohaldamise tõhususe, tehnilise ajakohastamise ning ideed õiguse täiendavaks arendamiseks.

Kolmandaks on komisjonile kui aluslepingute täitmise järelevalvajale antud volitused ja vastutus tagada ühenduse õigusest kinnipidamine[5], kindlustades, et liikmesriigid peavad kinni aluslepingutes sätestatud eeskirjadest ja ühenduse õigusaktidest. Komisjon jälgib ühenduse õigusaktide rakendamist liikmesriikides, kasutades selleks kontaktisikuid, kirjavahetust ja kohtumisi liikmesriikidega. Komisjon võib alustada rikkumismenetlust, paludes liikmesriikidel parandada õiguse puudulik või ebaõige ülevõtmine või ebaõige kohaldamine. Komisjon võib asja anda Euroopa Kohtusse[6], et viimane teeks kindlaks, kas liikmesriik on rikkunud ühenduse õigust[7]. Komisjon võib ka teistkordselt kohtusse pöörduda, et saavutada rahaliste sanktsioonide kohaldamine seni, kuni saavutatakse kohtu eelotsusest kinnipidamine[8].

Komisjon annab igal aastal nõukogule ja parlamendile aru õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamise kohta. Ta esitab taotluse korral teavet nii parlamendile kui ka ombudsmanile.

Küsimusi ja probleeme, mis tekivad õiguse kohaldamisest, on vältimatult palju ja need on erinevad. 2006. aasta lõpus tegeles komisjon enam kui 3 200 toimikuga, sealhulgas kaebused ja omaalgatuslike juhtumite menetlemine[9]. Sellele lisandus veel suures mahus küsimusi ja päringuid, et saada selgitusi ja suuniseid seoses õigusküsimustega[10].

Nimetatud probleemide tekke põhjuseid on palju. Liikmesriigid võivad õiguse nõuetekohasele tõlgendamisele ja kohaldamisele pöörata ebapiisavat tähelepanu või jääda hiljaks õiguse tõlgendamisega või riiklikest ülevõtmismeetmetest teavitamisega. Liikmesriikidel võib olla raskusi õiguse tõlgendamisel ja menetlusvõimaluste valikul. Liikmesriigid võivad direktiivi üle võtta või tõlgendada määrust viisil, mis ei ole kõnealuse ühenduse meetmega kokkusobiv. Need tõlgendamise erinevused ja raskused võivad piirkondlikul ja kohalikul tasandil mitmekordistuda. Mõnel juhul võivad õigusnormid olla ähmased või raskesti rakendatavad. Paljudes liikmesriikides teatavate õigusaktide puhul sagedamini esinevad tõlgendamispäringud või rikkumised võivad viidata õigusakti laiahaardelisele sisule või ulatusele või sidusrühmade suurele huvile, kuid need võivad olla ka märgiks sellistest sätetest, mille rakendamine, kohaldamine või mõistmine on liikmesriikidele väga raske.

Suhteliselt väheste tekkinud probleemide puhul on vajalik Euroopa Kohtu otsus. Ligikaudu 70% kaebustest suletakse enne ametliku kirja saatmise etappi, umbes 85 % suletakse enne põhjendatud arvamuse esitamist ja umbes 93 % suletakse enne kohtuotsuse tegemist. Need näitajad annavad tunnistust ulatuslikust vastavusest kokkulepitud nõuetele, tõhustades õigusaktidest arusaamist ja toetust sellele, suurendades võimalusi õiguse paremaks kohaldamiseks tulevikus ja viies ellu ELi seadusandja kavatsused.

Siiski võib see protsess olla pikaajaline. Keskmiselt kulub 19 kuud kaebuse sulgemiseks, enne kui saadetakse ametlik kiri, 38 kuud selleks, et juhtum sulgeda ametliku kirja saatmise ja põhjendatud arvamuse esitamise vahel ja 50 kuud selleks, et juhtum sulgeda pärast põhjendatud arvamuse esitamist ja enne juhtumi kohtusse saatmist. Kõikide juhtumite puhul on keskmine ajakulu 26 kuud[11].

Ühenduse õiguse ebaõige kohaldamine või selle kohaldamisega viivitamine nõrgestab süsteemi, vähendab õigusega seatud eesmärkide saavutamise võimalusi, jättes kodanikud ja ettevõtjad hüvedest ilma. Üldiselt on ELi institutsioonidel ning eelkõige komisjonil ja liikmesriikidel ühine huvi hoida ühenduse õiguse ebaõige kohaldamise või selle kohaldamisega viivitamise juhtude arvu minimaalsel tasemel. Järgnevalt on välja toodud, kuidas saab olemasolevat süsteemi parandada.

III. TÄIUSTAMIST VAJAVAD VALDKONNAD

On neli peamist valdkonda, mida komisjoni arvates on võimalik täiustada:

1. ennetamine : suurendatud tähelepanu rakendamisele kogu poliitikatsükli jooksul;

2. tõhus reageerimine : parandatud teabevahetus ja probleemide lahendamine;

3. töömeetodite täiustamine : rikkumiste menetlemise prioriteediks seadmine ja kiirendamine;

4. dialoogi ja läbipaistvuse suurendamine : Euroopa institutsioonide vahel ning üldsuse teavitamisel.

VÄLTIMINE

Suurendatud tähelepanu rakendamisele kogu poliitikatsükli jooksul

Tuleks teha suurimaid jõupingutusi, et tagada õigusaktide selgus, lihtsus, toimivus ja täitmisele pööratavus. Suurendatud tähelepanu tuleks ettepanekute edasiarendamises pöörata rakendamisele, haldamisele ja jõustamisele, eelkõige mõju hindamise etapis, kuid ka kogu poliitikatsükli jooksul. Mõju hindamine peaks uurima rakendamisvõimalusi ja nende mõjusid, kuid ka õigusliku vahendi valikut, et saavutada meetme suurim tõhusus. Meetmete rakendamisel tuleks vajaduse korral kasutada määruseid ja seda võimalikult suures ulatuses[12].

Komisjoni ettepanekuid nõukogus ja parlamendis täiendavad tavaliselt riskipõhised soovitused, et hõlbustada õigeaegset rakendamist. Uute õigusaktide rakendamise ettevalmistamise ulatus sõltub nendest tulenevate kohustuste iseloomust, taustast ja varasematest kogemustest. Need võivad olla piiratud, kui uus meede on tehnilist laadi ning asub kindlaksmääratud raamistikus. Muudel juhtudel võib komisjon näiteks soovitada väljatöötamissuuniseid, õigusaktide ülevõtmist käsitlevate ekspertrühmade koosolekute korraldamist, halduskoostööd jms, et saavutada õiguse võimalikult hea kohaldamine. Komisjon nõuab pärast iga uue meetme vastu võtmist korrapäraselt kontaktisiku nimetamist ja teabevahetuseks loodud võrgustikku (võrgustikke) käsitlevaid üksikasju. Komisjon märgib ka, kuidas ta kavatseb hiljem teostada järelevalvet õiguse nõuetekohase kohaldamise üle (näiteks kavandatud vastavushindamiste, aruannete või uurimuste, kontrollide kasutamine).

Komisjon kaasab uutesse õigusaktidesse jätkuvalt hindamist käsitlevaid sätteid, esitades ühise raamistiku, et hinnata, kas õigusaktidega on saavutatud kavandatud mõju ning nende täitmise tagamise meetmed on piisavad. Komisjon hindab jooksva hindamistegevuse raames olemasolevaid õigusakte ka tuvastatud rakendamisraskuste taustal, et teha kindlaks, kas on vaja teha täiendavaid pingutusi või muudatusi. Komisjon teostab jätkuvalt järelevalvet aluslepingute põhimõtete ja sätete järgimise üle, kui ühenduse eeskirjad on vahetult kohaldatavad, eelkõige valdkondades, kus ei ole välja töötatud erimeetmeid õiguse haldamiseks ning kui on kaalul õigusaktidest ja Euroopa Kohtu praktikast kinni pidamine. Probleemi tuvastamise meetmed on riskipõhised ja ulatuvad turujärelevalvest dialoogini sidusrühmade ning riiklike seadusandjatega ning Euroopa Kohtu eelotsuste järelmeetmeni. Kõikidel nimetatud juhtudel aitab ELi ja liikmesriikide ametiasutuste vaheline ELi õigusaktide rakendamist käsitlev parandatud teabevahetus probleeme ennetada ja lahendada.

Vastavustabelid

Vastavustabelid on tähtsaks teabeallikaks, näidates kuidas ühenduse direktiive liikmesriikides kohaldatakse. Kõnealused tabelid moodustavad osa paljude liikmesriikide olemasolevast õigusloomeprotsessist. Nendes on väärtuslik teave esitatud minimaalsete kulude ja minimaalse vaevaga. Tabelid aitavad parandada õiguse läbipaistvust ja juurdepääsu sellele ning ka õigusest arusaamist, õiguse kohaldamist ning tõlgendamist kohtute poolt.

Komisjon kaasab ka edaspidi vastavustabelite esitamise kohustuse korrapäraselt iga uue direktiivi ettepaneku puhul. Komisjon nõuab seda õigusloomeprotsessi käigus. Komisjon saadab liikmesriikidele vastavustabeli näidise pärast iga direktiivi vastuvõtmist, paludes see täita ja komisjonile koos ülevõtmismeetmega tagastada. Komisjon püüab saavutada, et nõukogu ja liikmesriigid võtaksid üldiseks kohustuseks täpsete vastavustabelite esitamise.

Ühenduse õiguse alane koolitus

Ühenduse õiguse nõuetekohane kohaldamine sõltub riiklike ametiasutuste võetavatest õigetest otsustest. Komisjon palub liikmesriikidelt kinnitust ühenduse õigust käsitleva algtaseme ja täiendkoolituse võimaldamise kohta ametnikele ja kohtunikele, et määrata kindlaks vajadus täiendavaks koolituseks, mida EL saaks toetada.[13] Komisjon toetab jätkuvalt ühenduse õigust käsitlevate riiklike kohtuotsuste andmebaaside parandatud kättesaadavust. Komisjon avaldab selgitava dokumendi kohtupraktika kohta, mis käsitleb ühenduse õigusest tulenevate õiguste rikkumisega seotud kahjunõudeid.

TEABEVAHETUS JA PROBLEEMIDE LAHENDAMINE

Praegune olukord

Paljusid kodanike ja ettevõtjate päringuid ning kaebusi seoses ühenduse õigusega peaks tulemuslikult käsitlema esialgse teabevahetuse raames või ühise probleemide lahendamise kaudu. Komisjonil on mitmeid vahendeid kodanikele vastamiseks. Üldiste päringutega tegeletakse Europe Direct'i, kodanike nõuandeteenistuse, Euroopa ärikeskuste jne kaudu. Liikmesriigid teevad SOLVIT-süsteemi[14] raames koostööd, et leida lahendus piiriülestele siseturu probleemidele.

Mõned ühenduse õiguse kohaldamist käsitlevad päringud ja kaebused ei ole nende mehhanismide kaudu lahendatavad. Kui komisjonile esitatakse sellist laadi päringud ja kaebused, esitab asjaomane talitus selgitusi õiguse kohta ja palub vajaduse korral liikmesriigil asjaolusid kinnitada ning selgitada oma seisukohta. Kiirete ja konstruktiivsete lahenduste vajadusele pööratakse ebapiisavat tähelepanu. Kuigi on tehtud edusamme, eelkõige „pakettkohtumiste“ tavapäraseks muutmise abil, kus komisjon vaatab koos liikmesriigiga läbi kõik konkreetse sektoris menetluses olevad toimikud, vaidlevad komisjon ja liikmesriigid mõne küsimuse üle pikka aega. Paljud juhtumid lahendatakse alles pärast rikkumismenetluse algatamist

Töömeetodite täiustamine

Et küsimusi kiiremalt lahendada ning olemasolevate menetluste haldamist ja juhtimist tõhustada, arvab komisjon, et kehtivaid töömeetodeid saaks täiustada[15]. Kõik komisjonile saadetud päringud ja kaebused, mis seavad kahtluse alla ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise, registreeritakse ja neid võetakse arvesse ning komisjon annab selgitusi ühenduse õiguse kohta. Kui küsimus nõuab liikmesriigi selgitust asjaolude või õigusliku seisukoha kohta, edastatakse see asjaomasele liikmesriigile. Kui olukorra kiireloomulisus nõuab koheseid meetmeid ja kui komisjon arvab, et liikmesriigiga suhtlemine aitab kaasa tõhusa lahenduse leidmisele, antakse liikmesriikidele lühike tähtaeg, mille jooksul nad saavad asjaomastele kodanikele või ettevõtjatele vahetult anda vajalikke selgitusi, teavet ja lahendusi ning teavitada komisjoni. Kui küsimuse raames rikutakse ühenduse õigust, peaksid liikmesriigid määratud tähtaja jooksul küsimuse lahendama või välja pakkuma meetmeid olukorra parandamiseks. Kui ühtegi lahendust ei pakuta, võtaks komisjon kooskõlas olemasoleva praktikaga täiendavaid meetmeid, sealhulgas rikkumismenetluste kaudu.

Sel moel oleks liikmesriikidel võimalus lahendada kõnealuses kokkulepitud raamistikus tekkivaid küsimusi, käsitledes neid riiklikus õiguslikus ja institutsionaalses kontekstis kodanikule kõige lähemal asuvas punktis kooskõlas ühenduse õiguses sätestatud nõuetega. Piisava tahte korral oleks olemas suurem võimalus päringuid ja kaebusi kiiresti läbi vaadata.

Komisjoni ja liikmesriikide vahel seatakse sisse edastusmehhanismid. Liikmesriigi keskne kontaktasutus peab käsitlema sissetulevaid päringuid ja väljaminevaid vastuseid. Kontaktasutus julgustaks asjaomast liikmesriigi ametiasutust konstruktiivselt vastama, esitades teavet, lahendades probleemi või vähemalt selgitades oma seisukohta.

Juhtumi tulemus registreeritakse, et oleks võimalik anda aru tulemuste ja järelmeetmete kohta, kaasa arvatud rikkumismenetluse registreerimine ja algatamine. Aruandes määrataks kindlaks lahenduseta jäänud küsimuste maht, laad ja tõsidus, tuues välja, kas on vaja täiendavaid vaidluste lahendamise mehhanisme või spetsiifilisi valdkondlikke algatusi[16].

Kõik need meetmed peaksid aitama kaasa rikkumismenetluste arvu vähendamisele ja parandatud tõhususele nende haldamisel. Komisjon soovitab katseprojekti, mis hõlmaks mõningaid liikmesriike 2008. aastal. Kõnealust projekti võiks pärast esimest tegevusaastat laiendada kõikidele liikmesriikidele. Nende meetmete katsetamisel kannab komisjon hoolt, et ei toimuks korduvaid konsulteerimisi liikmesriikidega ja järgib täielikult oma õigust võtta esilekerkivates küsimustes iseseisvalt järelmeetmeid.

Töömeetodi muutmise eesmärk on pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele kiiremaid lahendusi probleemidele, kaasa arvatud rikkumiste heastamine. Kõik liikmesriigid peavad püüdlema maksimaalselt selle poole, et esiteks, leida kooskõlas ühenduse õigusega kaebustele lahendusi ja teiseks, pidada tekkivate küsimuste käsitlemisel kinni lühikestest tähtaegadest. See nõuab tugevat poliitilist toetust ning piisavate vahendite eraldamist komisjoni ja liikmesriikide poolt. Kõnealused soovitused, mis eeldavad 2002. aasta teatise (mis käsitleb kaebuste menetlemist)[17] kohandamist, töötatakse välja liikmesriikidega peetava arutelu käigus ja institutsioonidevahelise dialoogi taustal.

Komisjon on välja töötamas ka täiendavaid meetmeid, et parandada päringute käsitlemist. Komisjon tegeleb juurdepääsu parandamisega olemasolevatele vahenditele, mis käsitlevad teabejagamist kodanikele, luues ühe on-lain töötava keskse teeninduspunkti. Komisjon uurib ka võimalust komisjoni liikmesriikides asuvate esinduste kaasamiseks probleemide lahendamise protsessi.

Tuleb märkida, et kaebuse esitajad võivad teatavatel juhtudel oma õigusi vahetult riiklikul tasandil tõhusamal viisil kasutada. Ainult riiklik kohus saab kohaldada selliseid parandusmeetmeid nagu ettekirjutused haldusasutustele, riiklike otsuste tühistamine, kahjunõuded jne.

SEEKING A MORE EFFICIENT MANAGEMENT OF INFRINGEMENTS

Rikkumismenetlus mängib olulist rolli ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise tagamisel. Rikkumismenetluse kasutamise vajadust tuleks vähendada eespool kirjeldatud probleemide lahendamise ja ennetamise meetmetega. See viiks omakorda rikkumismenetluste tõhusama menetlemise ja lahendamiseni.

Õiguse nõuetekohast kohaldamist saab tõhustada ka juhtumite menetlemise prioriteediks seadmise abil[18].

Kõiki kaebusi ja rikkumisi tuleb käsitleda. Prioriteediks seadmine tähendab, et teatavad juhtumeid käsitleb komisjon esmajärjekorras ja tegeleb nendega intensiivsemalt kui muude juhtumitega.

Prioriteetsemad peaksid olema need rikkumised, mis võivad endast kujutada suuremaid riske, millel on kodanikele ja ettevõtjatele ulatuslikum mõju, ning kohtu kinnitatud kõige pidevamad rikkumised. Need kategooriad hõlmavad järgmist:

- direktiivide ülevõtmise riiklikest meetmetest teatamata jätmine või muude teatamiskohustuste eiramine;

- ühenduse õiguse rikkumised, sealhulgas mittevastavusjuhtumid, mis tekitavad põhimõttelisi küsimusi või millel on eriti kaugeleulatuv ebasoodne mõju kodanikele, näiteks EÜ asutamislepingu põhimõtete ning raammääruste ja direktiivide peamiste elementide kohaldamisega seotud rikkumised;

- kinnipidamine kohtuotsustest, millega kinnitatakse rikkumiste olemasolu (EÜ asutamislepingu artikkel 228).

Kõnealused kategooriad kuuluvad 2002. aastal kokkulepitud täielikku prioriteetide kogumisse[19]. Esimese ja kolmanda kategooria ulatus on selge. Teise kategooria asjakohased põhimõtted saab määratleda ja konkreetsete küsimuste mõju ulatust hinnata vaid konkreetses valdkonnas. See sõltub allikate kättesaadavusest, näiteks sellest, kuidas on kavandatud keskkonnavaldkonna teabevahetus. Komisjon kirjeldab ja selgitab alates 2008. aastast iga-aastastes aruannetes oma tegevust kõnealuste prioriteetide raames.

Järgmiste juhtumite edenemise kontrollimiseks tuleks kohaldada eritähtaegu:

- ülevõtmismeetmete teatamata jätmise juhtudel peaks olema võetud eesmärgiks, et ametliku kirja saatmisest kuni juhtumit käsitleva otsuseni või juhtumi Euroopa Kohtusse andmiseni ei mööduks rohkem kui 12 kuud;

- välja arvatud eriliste asjaoludega erandjuhtudel, peaks asjaomane tähtaeg olema Euroopa Kohtu varasemast otsusest kinnipidamist tagavas menetluses keskmiselt 12 kuni 24 kuud.

Muude prioriteetsete juhtumite puhul on raske määrata üldist mõistlikku tähtaega, kuna need erinevad märkimisväärselt nii sisu kui ka tausta poolest. Neid juhtumeid käsitletakse erikorra alusel, et tagada kiire edu.

Komisjon kinnitab oma kohustust töötada intensiivsemalt, kui juhtumi prioriteetsusaste seda nõuab. Et võimaldada kiiremat edu, hakkab komisjon menetlusetappidel otsuseid sagedamini vastu võtma.

DIALOOGI JA LÄBIPAISTVUSE SUURENDAMINE

Institutsioonidevaheline dialoog

Ühenduse õiguse kohaldamine on kõikide ELi institutsioonide huvides. Õiguse kohaldamise hindamine on tähtis osa poliitika kujundamise tsüklis. Ühenduse õiguse mõju, õigusaktide rakendamist, haldamist ja täitmise tagamist käsitlevad institutsioonidevahelised arutelud ning probleemide põhjuste analüüs võib poliitika hindamist ja edendamist rikastada.

Komisjon keskendub oma aastaaruandes strateegilistele küsimustele, õiguse hetkeseisu hindamisele erinevates valdkondades, tulevase töö prioriteetidele ja kavandamisele, muu hulgas ka selliste õiguse valdkondade uurimisele, mille puhul võib täheldada sagedasi rikkumisi. See aitab kaasa strateegilisele institutsioonidevahelisele dialoogile ühenduse õiguse eesmärkide saavutamise, tuvastatud probleemide ja võimalike lahenduste kohaldamise teemal. Sellist laadi süvaanalüüs võiks olla tõukeks aruteludele parlamendis ja nõukogus.

Teatise lisas pakutakse välja teatavad õigusvaldkonnad või erimeetmed nende kohaldamist käsitlevaks institutsioonidevaheliseks dialoogiks.

Suurendatud läbipaistvus

Läbipaistvus ja parandatud teabevahetus on Euroopa institutsioonide ja avalikkuse suhete võti. Kodanikud, ettevõtjad, kodanikuühiskond, riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid on kõik huvitatud õiguse kohaldamisest. Komisjon avaldab oma aastaaruandes palju teavet. Komisjon esitab kaebuse esitajatele kokkuvõtliku teabe nende kaebuste peamistel etappidel võetud meetmete kohta, abistab petitsioonikomisjoni, teavitab nõudmisel muid parlamendi komisjone ja vastab küsimustele ning ombudsmani päringutele.

Komisjon jätkab läbipaistvuse suurendamist, tehes kättesaadavaks üldise teabe seoses uue kirjavahetust, päringuid ja kaebusi käsitleva lähenemisviisi tulemustega. Komisjon tagab, et ametliku kirja sisu kokkuvõttev teave avaldatakse rikkumismenetluste kõikidel etappidel. Sel eesmärgil kohandatakse olemasolevat andmebaasi. Vastavalt eeskirjadele, mis käsitlevad juurdepääsu dokumentidele ja vajadusele tagada rikkumismenetluse tõhusus, säilitab komisjon konfidentsiaalsuse liikmesriikide kontaktide sisu ja koordineerimise suhtes asjakohaste küsimuste menetlemise ajal.

Komisjon avaldab rohkem teavet järgmiste teemade kohta: rakendamise lähenevad tähtajad ja liikmesriikide tulemused õigusaktide rakendamisel ja vastavustabelite edastamisel. Komisjon võtab meetmeid avatud juurdepääsu lubamiseks oma elektroonilisele andmebaasile, mis sisaldab ülevõtmisteatist ja vastavustabeleid, kuni on välja töötatud juurdepääsu kord riiklikele andmebaasidele. Komisjon jätkab ELi õiguse portaali väljaarendamist Europa veebisaidil.

IV. KOKKUVÕTE

Ühenduse õiguse õigeaegne ja nõuetekohane kohaldamine on hädavajalik, et säilitada Euroopa Liidu tugev alus ja tagada, Euroopa poliitika kodanikele kasu toov kavandatav mõju. Euroopa institutsioonidel ja liikmesriikidel on ühine huvi selle aluse tugevana hoidmise vastu ja nad peavad pöörama veelgi suuremat tähelepanu õiguse nõuetekohase kohaldamise tähtsustamisele.

Käesolevas teatises kirjeldatakse meetmeid, mida komisjon võtab ühenduse õiguse kohaldamise parandamiseks, ning ka liikmesriikidelt, parlamendilt ja nõukogult oodatavat panust kõnealuses küsimuses.

LISA Hindamiseks esitatavad ühenduse õiguse valdkonnad

[1] Hõlmab Euroopa Ühenduse ja Euratomi asutamislepingutel põhinevat õigust ja muid rahvusvahelisi õigusakte. On koostatud tähtis õigusaktide kogum, eelkõige EÜ asutamislepingu VI jaotise artikli 34 lõike 2 punktis b nimetatud raamotsuste kaudu. Liikmesriikidel on siduv kohustus võtta käesolevad õigusaktid üle riiklikusse õigusesse, vaatamata sellele, et kõnealuste õigusaktide täitmise tagamiseks ei ole ette nähtud rikkumismenetlusi. Käesolev teatis ei käsitle kõnealust ELi õiguse valdkonda.

[2] KOM(2002)725 ja KOM(2006)689

[3] EP Nr :2005/2150(INI) (LÕPLIK A6-9999/2006)

[4] EÜ asutamislepingu artikkel 10.

[5] EÜ asutamislepingu artikkel 211.

[6] Pärast ametliku kirja saatmist ning sellele järgneva põhjendatud arvamuse vastuvõtmist (EÜ asutamislepingu artikkel 226). Mõne valdkonna puhul (nagu põllumajanduspoliitika ning muud rahastamisprogrammid), kus on olemas vahetult kohaldatavad sätted, võivad auditi ja raamatupidamisarvestuse kontrollimise ning heakskiitmise mehhanismid vähendada rikkumismenetluste kasutamist.

[7] 10. aprilli 2003. aasta kohtuotsus, komisjon versus Saksamaa (C-20/01 ja C-28/01, Rec. p. I-3609) (vrd punktid 29-30) ja kohtuasi C471/98 komisjon versus Belgia [2002] EKL I-9861, punkt 39).

[8] EÜ asutamislepingu artikkel 228 ja dokument SEK(2005)1658: Teatis EÜ asutamislepingu artikli 228 kohaldamise kohta.

[9] Ligikaudu 1 000 omaalgatuslikku juhtumit (30 %), umbes 1 700 kaebustega seotud juhtumit ja peaaegu 600 mitteteatamise juhtumit (19 %).

[10] Hiljutised ELi laienemised ja viimaste aastate jooksul vastu võetud ühenduse õigusaktide arv võivad suurendada küsimuste arvu.

[11] Uusim statistika 2005. aasta kohta, mis vastab suures osas varasemate aastate näitajatele.

[12] Liikmesriigid muudavad direktiivid riiklikeks õigusaktideks, mis tuleb riiklikku õigusesse inkorporeerida. Määrused on igas liikmesriigis vahetult kohaldatavad. Kui see on õiguslikult võimalik ja poliitiliselt aktsepteeritav, võib direktiivide asendamine määrustega lihtsustada õiguse rakendamist, kuna viimased võimaldavad otsest kohaldamist ja nendele saavad huvitatud isikud kohtus vahetult tugineda.

[13] Lisaks olemasolevatele meetmetele kriminaal-, tsiviil-, äri-, konkurentsi- ja keskkonnaõiguses.

[14] http://ec.europa.eu/solvit/site/index-en.html

[15] Ilma et see piiraks kehtivate kiirhoiatussüsteemide kohaldamist, SOLVIT-süsteemi või õiguse vahetult kohaldatavaid valdkondi, kui õiguse kohaldamiseks on kehtestatud erikord pädevuse jaotamiseks komisjoni ja liikmesriikide vahel, nagu näiteks rahalised väljamaksed põllumajandusvaldkonna ja ühenduse peamiste vahendite puhul.

[16] Näiteks ELi riiklike uurimis- ja täitevasutuste võrgustik vastavalt määrusele 2006/2004.

[17] KOM (2002) 141.

[18] Ühenduse 10.aprilli 2003. aasta kohtuotsus, komisjon versus Saksamaa (C-20/01 ja C-28/01, Rec. p. I-3609) (vt punktid 29-30) ja kohtuasi C471/98 komisjon v Belgia [2002] EKL I-9861, punkt 39).

[19] Ibid. 2002. aasta teatis, punkt 3.1 ja komisjoni teatise (SEK(2005) 1658) , mis käsitleb EÜ asutamislepingu artikli 228 kohaldamist, punkt 16.4, milles tuuakse välja mõned elemendid rikkumiste mõju tuvastamiseks üldistes või erahuvides, võttes arvesse raskusastme koefitsienti.