52006PC0390

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.07.2006

KOM(2006) 390 lõplik

2006/0127 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLEMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilist rakendamist käsitlevaid aruandeid

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU KONTEKST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesoleva ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja ratsionaliseerida tervisekaitset ja tööohutust käsitlevate ühenduse direktiivide sätteid, mille kohaselt liikmesriigid ja komisjon peavad koostama nende praktilise rakendamise kohta aruandeid. Praegu on liikmesriikide kohustus koostada komisjoni aruande aluseks olevaid praktilise rakendamise aruandeid sätestatud nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivis 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta[1] ning üksikdirektiivides selle artikli 16 lõike 1 tähenduses, täpsemalt järgmistes direktiivides: nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta,[2] nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta,[3] nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta[4], nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/269/EMÜ tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht,[5] nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta,[6] nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel,[7] nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta,[8] nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta,[9] nõukogu 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta,[10] nõukogu 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta,[11] nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/103/EÜ kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta,[12] nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl,[13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta direktiiv 99/92/EÜ plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta,[14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 02/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega,[15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiiv 03/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega,[16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 04/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega,[17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega.[18] Kolmes kõnealuse valdkonna direktiivis ei ole praktilise rakendamise aruannete koostamise kohustust ette nähtud, need on järgmised: nõukogu 19. septembri 1983. aasta direktiiv 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl,[19] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)[20] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses).[21] Rakendamisaruannete koostamine on ette nähtud ka järgmistes direktiivides: nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiv 91/383/EMÜmillega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks,[22] 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel[23] ja 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl.[24] Lisaks on praegu kehtivate sätetega riiklike praktilise rakendamise aruannete komisjonile esitamiseks ette nähtud erineva pikkusega perioodid (neli või viis aastat). Need erinevused ühtlustatakse käesoleva ettepanekuga, mille eesmärgiks on ühtlasi praegust raamistikku parandada ja ratsionaliseerida, nähes ette ühe praktilise rakendamise aruande, mis sisaldab üldpõhimõtteid ja kõikide direktiivide puhul kehtivaid ühiseid aspekte käsitlevat üldosa, mida täiendavad iga direktiiviga seotud aspekte käsitlevad eripeatükid. Praeguses raamistikus toimub hindamine eri direktiividest tulenevate erinevate ajaliste nõudmiste tõttu peaaegu pidevalt, mistõttu halduskulud on ebaproportsionaalselt suured. |

120 | Üldine kontekst Paljudes töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda reguleerivates ühenduse direktiivides on liikmesriikidele pandud kohustus esitada komisjonile regulaarselt aruandeid direktiivide sätete praktilise rakendamise kohta ning esitada ka sotsiaalpartnerite seisukohad. Nimetatud sätetega on riiklike aruannete komisjonile esitamiseks ette nähtud erinev sagedus: kas iga viie aasta järel (direktiivid 89/391/EMÜ, 89/654/EMÜ, 89/655/EMÜ, 89/656/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ, 92/58/EMÜ, 92/85/EMÜ, 92/91/EMÜ, 92/104/EMÜ, 94/33/EÜ, 98/24/EÜ, 99/92/EÜ, 02/44/EÜ, 03/10/EÜ ja 04/40/EÜ) või iga nelja aasta järel (direktiivid 90/269/EMÜ, 90/270/EMÜ, 92/57/EMÜ ja 93/103/EMÜ). Lisaks on teatavates direktiivides sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele regulaarselt aruande kõnealuste direktiivide rakendamise kohta, võttes muu hulgas arvesse ka liikmesriikide aruandeid. Kõnealuste sätete mõneaastase kohaldamise käigus saadud kogemus näitab, et liikmesriigid esitavad komisjonile aruandeid väga erinevate ajavahemike järel, samuti aga seda, et haldusküsimustega seotud piirangud muudavad aruannete koostamise keeruliseks ja bürokraatlikuks. Korrapärane aruannete koostamine töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda reguleerivate direktiivide praktilise rakendamise kohta on oluline vahend kokkuvõtete tegemiseks, mis võimaldaks hinnata võetud meetmete tõhusust ja nende mõju töötervishoiu ja tööohutuse kvaliteedile Euroopa Liidus. Teatise „Töö ja ühiskonna muutustega kohanemine: ühenduse uus tervishoiu- ja ohutusstrateegia 2002–2006“[25] peatükis 3.3.1 „Õigusliku ja institutsioonilise raamistiku kohandamine“ märgib komisjon, et „ühenduse täieliku, ühtse ja tugeva õigusliku raamistiku olemasolu on tervishoiu ja ohutuse valdkonnas hädavajalik, kuna selles vallas on riskide ennetamiseks ja töötajate kaitsmiseks vaja norme ja põhimõtteid“ ning et komisjon „kavatseb selles valdkonnas jätkata tasakaalustatud lähenemist, toetudes tekstide rakendamisel omandatud kogemustele ja mitmele paralleelsele tegevusliinile“, milleks on muu hulgas olemasoleva õigusliku raamistiku lihtsustamine ja ratsionaliseerimine, ning teha seda näiteks „ühtse rakendamisaruande väljatöötamise kaudu, mis asendaks eri direktiivides ettenähtud eraldi aruandeid“. Nõukogu viitab komisjoni uut töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat 2002–2006 käsitleva teatise kohta vastu võetud resolutsioonis[26] komisjoni kavatsusele esitada ettepanekuid ühenduse direktiivide rakendamisaruannete ratsionaliseerimiseks ning kutsub komisjoni üles esitama oma algatusõigusest lähtuvalt ettepanekuid, mida on vaja uues strateegias seatud eesmärkide saavutamiseks, eelkõige olemasoleva õigusliku raamistiku ratsionaliseerimiseks. Euroopa Parlament leiab oma resolutsioonis[27] komisjoni eespool nimetatud teatise kohta, et „ettepanek ühenduse õigust kodifitseerida ja lihtsustada (mitte aga reguleerimisest loobuda) on kooskõlas komisjoni teatises „Õiguskeskkonna lihtsustamine ja parandamine“[28] ning komisjoni tegevuskavas[29] kajastatud ulatusliku kavaga, mille eesmärgiks on lihtsustada ja parandada ühenduse õigustikku tervikuna ning mis „eeldab, et tervishoid ja ohutus kui ühenduse õiguse kindlakskujunenud kodanikukeskne valdkond oleks nõukogu, komisjoni ja parlamendi ühiselt koostatava õigusaktide lihtsustamise kava prioriteetne sektor.“ Sellega seoses nõustub parlamentkeskendumisega ühenduse praeguste õigusaktide kohaldamise kontrollile ning ettepanekule võtta kasutusele kõiki kõnealuseid direktiive hõlmav ühtne rakendamisaruanne. Hiljem toetas Euroopa Parlament aruandes töötervishoiu ja -ohutuse edendamise kohta komisjoni ettepanekut võtta kasutusele ühtne aruanne, mis hõlmaks kõikide direktiivide rakendamist kõigis 25 liikmesriigis. Õigusaktide kvaliteedi parandamise algatuse „Parem õigusloome“ kontekstis tegi komisjon 2003. aasta veebruaris ettepaneku võtta vastu strateegia, mille eesmärgiks oleks „ühenduse õigustiku ajakohastamine ja lihtsustamine“, et tagada kodanike, majandusüksuste, riigiasutuste jne huvides selge, arusaadav, ajakohane ja kasutajasõbralik ühenduse õigusaktide kogum. Selle eesmärgi saavutamiseks tegutseb komisjon kuuel tasandil: lihtsustamine, konsolideerimine, kodifitseerimine, kehtetuks tunnistamine, aegumine ning õigustiku korrastamine ja esituse parandamine. 2003. aasta veebruari teatises esitatud näitajate alusel selgitas komisjon välja 19 strateegilist sektorit, mida saaks lihtsustada, ning nende hulgas oli ka tööohutus ja -tervishoid. Sama küsimus toodi esile ka konkurentsivõime nõukogu 25. ja 26. novembril 2004 toimunud kohtumise kokkuvõttes, kus seda nimetati ühenduse õiguse lihtsustamise üheks prioriteediks. Lähemalt vaadates selgub, et teatavates töötervishoidu ja -ohutust käsitlevates direktiivides sätestatud teabenõuded panevad liikmesriikidele ebaproportsionaalselt suure koormuse ning võimalku lahendusena pakutakse nõutava teabe hulga minimeerimist, teabe ühtlustamist ja selle edastamist kõiki meetmeid hõlmavas ühtses aruandes. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad sätted Ettepaneku artiklis 3 on toodud nimekiri praegustest sätetest, mis tunnistatakse käesoleva ettepanekuga kehtetuks. Tegemist on selles nimetatud direktiivide lõppsätetega, milles viidatakse direktiivide praktilise rakendamise aruannetele. Niisiis tunnistatakse kõik kõnealused sätted käesoleva ettepanekuga kehtetuks. Lisades direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a ning direktiividesse 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ artiklid rakendamisaruande kohta, säilitatakse käesoleva ettepanekuga siiski liikmesriikide kohustus koostada ja esitada „tervishoiu- ja ohutusdirektiivide“ praktilise rakendamise aruandeid, ühtlustades samas nende esitamise sageduse viiele aastale ning ratsionaliseerides aruandlust, võttes kasutusele ühtse aruandevormi. Käesoleva ettepanekuga laiendatakse nimetatud kohustus ka direktiividele, milles ei ole rakendamisaruannet ette nähtud, so direktiividele 83/477/EMÜ, 2000/54/EÜ ja 2004/37/EÜ. Lisaks nähakse ettepanekus ette, et aruande struktuuri määrab kindlaks komisjon koostöös tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondade eesmärkidega, eelkõige reguleeriva raamistiku parandamisega, mille eesmärgiks on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet. Käesolev ettepanek võimaldab ühtse aruande abil paremini hinnata ühenduse töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate sätete mõju tööõnnetuste ja kutsehaiguste piiramise seisukohast ning ühtlasi hinnata paremini ka majanduslikku kasu, mida see annab ettevõtetele ja ühiskonnale laiemalt. |

KONSULTEERIMINE HUVIRÜHMADEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvirühmadega |

211 | Konsulteerimismeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Komisjon konsulteeris vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 138 kahes etapis sotsiaalpartnereid esindavate Euroopa tasandi organisatsioonidega, kellele viidatakse komisjoni teatise „Partnerlus muutumise nimel laienenud Euroopas – Euroopa sotsiaaldialoogi tähtsuse tõstmine“[30] 5. lisas. Vastavalt nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusele töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee moodustamise kohta konsulteeriti töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomiteega, kelle arvamus oli positiivne. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nendega arvestamine Kõik sotsiaalpartnerid rõhutasid, et peavad väga oluliseks algatust, mille eesmärk on lihtsustada ja ratsionaliseerida ühenduse direktiivide sätteid, mille kohaselt tuleb koostada praktilise rakendamise aruandeid. Nende ettepanekuid ühtlustada aruandlusperioodid viie aasta pikkuseks ning laiendada algatuse mõju kõigile asjakohase valdkonna direktiividele võeti arvesse. 25 liikmesriigi sotsiaalpartnerite esindajad nõuandekomitees kinnitasid seisukohta, mida Euroopa tasandi sotsiaalpartnerid olid asutamislepingu artikli 138 alusel toimunud konsultatsioonide käigus juba väljendanud. Valitsuste esindajad samas komitees väljendasid samuti toetust algatusele, mille eesmärgiks on vähendada paljude eraldi aruannete koostamisest tingitud halduskulusid. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine 1. variant: esialgu ei tehta mitte midagi. Selle variandi puhul jääks püsima õiguslik raamistik, mille kohaselt on palju eri kohustusi (iga direktiivi kohta üks) esitada komisjonile eri aegadel aruandeid. Sellises olukorras kohustatakse liikmesriikide asutusi ja sotsiaalpartnereid tegema pidevalt hindamisega seotud pingutusi, ilma et sellel oleks tegelikku lisaväärtust. 2. variant: õigusliku raamistiku muutmine, pidades silmas eri aruandekohustuste liitmist, võimaldab korrapäraselt teostada terviklikku hindamist, lihtsustada liikmesriikide asutuste ja sotsiaalpartnerite pingutusi hindamisel ning vähendada oluliselt sellega seotud kulutusi. Kavandatud muudatus mõjutab üksnes liikmesriikide kohustusi seoses komisjonile töötervishoidu ja -ohutustkäsitlevate direktiivide rakendamise kohta aruannete esitamisega. Ettevõtetele sellega lisakohustusi ei panda. Käesolev ettepanek võimaldab ühtse aruande abil paremini hinnata ühenduse töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate sätete mõju tööõnnetuste ja kutsehaiguste piiramise seisukohast ning ühtlasi hinnata paremini ka majanduslikku kasu, mida see annab ettevõtetele ja ühiskonnale laiemalt. Võttes arvesse käesoleva ettepaneku iseloomu, ei hinnatud selle mõju. Käesolevale ettepanekule on lisatud täidetud finantsselgituse vorm. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Ülevaade Kavandatud meetmete kokkuvõte Direktiivi 89/391/EMÜ lisatakse uus artikkel 17a pealkirjaga „Rakendamisaruanded“; selles nähakse ette, et liikmesriigid esitavad komisjonile iga viie aasta järel ühtse aruande direktiivi 89/391/EMÜ ja selle üksikdirektiivide praktilise rakendamise kohta, lisades aruandesse ka sotsiaalpartnerite seisukohad. Ette on nähtud sätted aruannete sisu ning nende koostamise ja esitamise korra kohta, samuti rakendamise üldhindamise kohta, mida teostab komisjon. Lisaks võimaldavad nimetatud sätted hõlmata rakendamisaruandlusega ka kõik tulevased üksikdirektiivid direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses. Vastavalt ettepaneku artiklile 2 lisatakse direktiividesse, mis ei ole üksikdirektiivid direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, so direktiividesse 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, rakendamisaruannet käsitlev uus artikkel, millega nähakse ette, et liikmesriigid esitavad rakendamisaruanded komisjonile eraldi peatükina direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõikes 1 ettenähtud ühtses rakendamisaruandes, mille komisjon võtab aluseks sama artikli 17a lõike 4 kohasel hindamisel. Ettepaneku artikliga 3 tunnistatakse kehtetuks praegu jõus olevate direktiivide rakendamisaruandeid käsitlevad sätted. |

310 | Õiguslik alus EÜ asutamislepingu artikli 137 lõige 2. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse seetõttu, et ettepanek on seotud valdkonnaga (töötervishoid ja tööohutus), mis ei kuulu üksnes ühenduse pädevusse. |

Liikmesriikide tegevus ei võimalda ettepaneku eesmärke rahuldaval määral saavutada järgmistel põhjustel. |

323 | Direktiivide sätteid ei saa siseriiklikul tasandil muuta ega tühistada. |

Ettepaneku eesmärke saab ühenduse tasandil tegutsemise kaudu paremini saavutada järgmistel põhjustel. |

324 | Käesoleva ettepanekuga muudetakse kehtivat ühenduse õigusakti ja tunnistatakse kehtetuks mitme kõnealust valdkonda reguleeriva direktiivi sätteid, mida ei saaks teha liikmesriigid ise. Teiseks ühtlustatakse ja ratsionaliseeritakse direktiivide praktilist rakendamist käsitlevate riiklike aruannete ning samuti komisjoni koostatava aruande koostamise ja esitamise korda. |

325 | Ettepanek parandab töötervishoidu ja -ohutust käsitlevate direktiivide hindamise süsteemi. |

326 | See võimaldab suuresti vähendada igas direktiivis ette nähtud kohustustest tulenevaid halduskulutusi. |

327 | Subsidiaarsuse põhimõtet järgitakse seetõttu, et ettepanekuga muudetakse ühenduse olemasolevaid sätteid eesmärgiga parandada ja lihtsustada nende kohaldamist. |

Seega on ettepanek subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Ettepanekus ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik olemasoleva õigusliku raamistiku lihtsustamise ja ratsionaliseerimise eesmärgi saavutamiseks, et võtta kasutusele ühtne rakendamisaruanne. |

332 | Eeldatavasti peaksid komisjoni, siseriiklike asutuste ja ka sotsiaalpartnerite halduskulutused märgatavalt vähenema. |

Õigusakti liigi valik |

341 | Kavandatud õigusakt(id): direktiiv. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks piisavad järgmistel põhjustel. Et tegemist on direktiivi muutmisega ja mitme direktiivi sätete kehtetuks tunnistamisega, on ainus sobiv võimalus vastu võtta direktiiv. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

510 | Lihtsustamine |

511 | Ettepanekuga lihtsustatakse õiguslikku raamistikku, avalik-õiguslike (siseriiklike või Euroopa tasandi) asutuste suhtes kohaldatavat halduskorda ning eraõiguslike juriidiliste ja üksikisikute suhtes kohaldatavat halduskorda. |

512 | Praegu nõutakse enamiku töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas kehtivate direktiividega liikmesriikidelt, et nad koostaksid ja esitaksid komisjonile eri aegadel riiklikke rakendamisaruandeid, milles näidatakse ka sotsiaalpartnerite seisukohti, ning komisjonilt omakorda nõutakse direktiivide rakendamist käsitleva aruande koostamist. Käesoleva ettepanekuga lihtsustatakse ja ratsionaliseeritakse aruandlust, ühtlustades riikide aruannete esitamise sageduse ning nähes ette üheainsa praktilise rakendamisaruande, mis sisaldab üldosa ja konkreetselt iga direktiiviga seotud aspekte käsitlevaid eripeatükke. |

513 | Siseriiklikud asutused peavad iga viie aasta järel koostama ja esitama ainult ühe direktiivide rakendamist käsitleva aruande. Ka komisjoni ülesanded on tunduvalt lihtsamad, kuna komisjon peab kord viie aasta jooksul saama igalt liikmesriigilt ja läbi vaatama üheainsa aruande erinevalt varasemast, kui iga liikmesriik esitas mitu aruannet. |

514 | Ka sotsiaalpartnerite ülesanded lihtsustuvad, kuna nende panus piirdub üheainsa iga viie aasta järel esitatava praktilise rakendamise aruandega. |

516 | Ettepanek on osa komisjoni algatatud ühenduse õigustiku ajakohastamise ja lihtsustamise kavast. |

520 | Kehtivate õigusaktide sätete kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmine toob kaasa teatavate õigusaktide sätete kehtetuks tunnistamise. |

560 | Euroopa majanduspiirkond Käesolev õigusakti eelnõu kuulub EMP lepinguga reguleeritud valdkonda ja seetõttu tuleks seda laiendada ka Euroopa Majanduspiirkonnale. |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus peatükkide või artiklite kaupa Käesoleva ettepanekuga lihtsustatakse liikmesriikidele pandud kohustust anda aru direktiivide praktilisest rakendamisest ning komisjoni kohustust koostada liikmesriikide aruannete alusel üldaruanne, kuna ettepanekuga ühtlustatakse aruannete koostamise ja nende komisjonile esitamise sagedus ning nähakse ette üksainus praktilise rakendamise aruanne, mis sisaldab üldosa ja konkreetselt iga direktiiviga seotud aspekte käsitlevaid eripeatükke (artiklid 1 ja 2). Ettepaneku artikliga 1 lisatakse direktiivi 89/391/EMÜ uus artikkel 17a. Selles nähakse ette, et liikmesriigid esitavad komisjonile ühtse aruande nimetatud direktiivi ning selle artikli 16 lõikes 1 määratletud üksikdirektiivide rakendamise kohta (direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõige 1). Tagamaks sidusust ja hõlbustamaks liikmesriikide aruannete kasutamist, nähakse käesoleva ettepaneku artiklis 1 (direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõige 2) ühtlasi ette, et aruande struktuuri määrab kindlaks komisjon koostöös tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. Komisjon saadab liikmesriikidele aruande struktuuri ja sisu täpsustava küsimustiku kuus kuud enne aruandega hõlmatava ajavahemiku lõppu. Liikmesriigid peavad esitatama aruande komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selle viieaastase ajavahemiku lõppu, mida aruanne hõlmab (vt ettepaneku artikkel 1 – direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõige 3). Ettepaneku artiklis 1 (direktiivi artikli 17a lõige 4) nähakse samuti ette, et riikide aruannete alusel hindab komisjon asjakohaste direktiivide rakendamist tervikuna ja toimunud arengut ning teatab teistele institutsioonidele hindamise tulemustest ja vajaduse korral mis tahes algatustest, mida peetakse vajalikuks. Ettepaneku artiklis 2 nähakse ette, et direktiividesse, mis ei ole üksikdirektiivid direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, so direktiividesse 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ lisatakse rakendamisaruannet käsitlev uus artikkel, mille kohaselt liikmesriigid esitavad komisjonile rakendamisaruande, mis moodustab eraldi peatüki direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud ühtses aruandes, mille alusel komisjon peab teostama hindamise kooskõlas sama artikli 17a lõikega 4. Ettepaneku artikliga 3 tunnistatakse kehtetuks eespool nimetatud direktiivides nimetatud praktilise rakendamise aruandeid käsitlevad sätted. Ettepanekuga nähakse ette, et liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid (artikkel 4). Direktiivi järgimiseks vajalike meetmete võtmine ei eelda tingimata õigus- või haldusnormide vastuvõtmist liikmesriigi tasandil. |

F-11835 |

1. 2006/0127 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLEMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilist rakendamist käsitlevaid aruandeid (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[31] mis on esitatud pärast konsulteerimist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[32] mis on koostatud pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[33]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[34]

ning arvestades järgmist:

2. Liikmesriikide kohustus koostada komisjoni aruande aluseks olevaid praktilise rakendamise aruandeid sätestatud nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivis 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta[35] ning üksikdirektiivides selle artikli 16 lõike 1 tähenduses, täpsemalt järgmistes direktiivides: nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta,[36] nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta,[37] nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta,[38] nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/269/EMÜ tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht,[39] nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta,[40] nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel,[41] nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta,[42] nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta,[43] nõukogu 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta,[44] nõukogu 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta,[45] nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/103/EÜ kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta,[46] nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl,[47] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta direktiiv 99/92/EÜ plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta,[48] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 02/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega,[49] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiiv 03/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega,[50] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 04/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega,[51] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega.[52]

3. Rakendamisaruannete koostamine on ette nähtud nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/383/EMÜ, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks,[53] 31. märtsi 1992. aasta direktiiviga 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel[54] ning 22. juuni 1994. aasta direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl.[55]

4. Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 määratletud üksikdirektiivide ning direktiivide 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ aruannete koostamist käsitlevad sätted on nii sageduse kui ka sisu poolest lahkuminevad.

5. Liikmesriikide kohustus koostada praktilise rakendamise aruandeid ja komisjoni kohustus koostada liikmesriikide aruannete põhjal praktilise rakendamise aruandeid on õigusloometsükli oluline etapp, mis võimaldab teha kokkuvõtteid ja hinnata direktiivide sätete praktilise rakendamise mitmesuguseid aspekte; niisiis tuleb nimetatud kohustust laiendada ka direktiividesse, milles ei ole aruannete koostamist ette nähtud: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses),[56] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)[57] ning nõukogu 19. septembri 1983. aasta direktiivile 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.[58]

6. Seega tuleb direktiivi 89/391/EMÜ, selle artikli 16 lõikes 1 määratletud üksikdirektiivide ning direktiivide 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ sätteid ühtlustada.

7. Komisjoni teatises „Töö ja ühiskonna muutustega kohanemine: ühenduse uus tervishoiu- ja ohutusstrateegia 2002–2006“ [59] nähakse ette rakendamisaruannete lihtsustamist ja ratsionaliseerimist käsitlevate ettepanekute väljatöötamine; samuti arvati see teema parema õigusloome algatuse raames kindlaks määratud ühenduse õigusaktide lihtsustamise prioriteetide hulka.

8. Aruannete koostamist tuleb lihtsustada, ühtlustades samas liikmesriikide poolt komisjonile esitatavate praktilise rakendamise aruannete sageduse ning nähes ette ühtse praktilise rakendamise aruande, mis sisaldaks kõikide direktiivide suhtes kehtivat üldosa ning konkreetselt iga direktiiviga seotud aspekte käsitlevaid eripeatükke. Lisaks võimaldavad nimetatud sätted, eriti aga uue artikli 17a lisamine direktiivi 89/391/EMÜ, hõlmata rakendamisaruandlusega ka direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 määratletud üksikdirektiivid, milles ei ole aruannete esitamist ette nähtud, konkreetsemalt direktiivid 2000/54/EÜ ja 2004/37/EÜ, ning kõik tulevikus vastu võetavad üksikdirektiivid direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses.

9. Liikmesriikide aruannete koostamise ja komisjonile esitamise sagedusperioodiks tuleks määrata viis aastat; et aruandeid saaks kasutada, peab nende struktuur olema ühtne; aruanded koostatakse küsitluse alusel, mille komisjon koostab pärast konsulteerimist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega.

10. Komisjon konsulteeris kooskõlas asutamislepingu artikli 138 lõikega 2 ühenduse tasandi sotsiaalpartneritega, et selgitada välja võimaliku ühenduse tegevuse laad selles valdkonnas.

11. Pärast nimetatud konsulteerimist leidis komisjon, et on soovitav võtta meetmeid ühenduse tasandil ning konsulteeris kooskõlas asutamislepingu artikli 138 lõikega 3 uuesti ühenduse tasandi sotsiaalpartneritega, tutvustades neile kavandatava ettepaneku sisu.

12. Pärast teistkordset konsulteerimist ei teatanud sotsiaalpartnerid komisjonile soovist algatada protsess, mille tulemusel sõlmitaks asutamislepingu artikli 138 lõikega 4 ettenähtud kokkulepe.

13. Meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma, ei eelda õigus- ega haldusnormide vastuvõtmist, kuna ühenduse direktiivide rakendamise kohta aruannete koostamiseks pole vaja liikmesriikide tasandil sellesisulisi sätteid vastu võtta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1 – Direktiivi 89/391/EMÜ muutmine

Direktiivi 89/391/EMÜ lisatakse artikkel 17a:

„Artikkel 17a – Rakendamisaruanded

1. Iga viie aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile ühtse aruande käesoleva direktiivi ning artikli 16 lõikes 1 määratletud üksikdirektiivide rakendamise kohta, lisades aruandesse ka sotsiaalpartnerite seisukohad.

2. Aruande struktuuri määrab kindlaks komisjon koostöös tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega.

Aruanne sisaldab käesoleva direktiivi sätteid hõlmavat üldosa ning lõikes 1 osutatud direktiivide rakendamisega seotud aspekte käsitlevaid eripeatükke.

3. Komisjon saadab liikmesriikidele aruande struktuuri ja selle sisu täpsustava küsimustiku kuus kuud enne aruandega hõlmatava ajavahemiku lõppu. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast viieaastase ajavahemiku lõppu, mida see hõlmab.

4. Nimetatud aruannete alusel hindab komisjon asjakohaste direktiivide rakendamist tervikuna ning toimunud arengut, võttes arvesse näiteks teadusuuringuid ja mitmesugustes valdkondades tehtud uusi teaduslikke avastusi. Komisjon teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteele regulaarselt hindamisest ja vajaduse korral mis tahes algatustest, mille eesmärgiks on reguleeriva raamistiku parandamine.

5. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku 2007–2012 (kaasa arvatud).“

Artikkel 2 – direktiivide 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ muutmine

1. Direktiivi 83/477/EMÜ lisatakse artikkel 17a:

„Artikkel 17a – Rakendamisaruanne

Iga viie aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva direktiivi praktilise rakendamise aruande, mis moodustab eraldi peatüki direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud ühtses aruandes, mille alusel komisjon peab teostama hindamise kooskõlas sama artikli 17a lõikega 4.“

2. Direktiivi 91/383/CE lisatakse artikkel 10a:

„Artikkel 10a – Rakendamisaruanne

Iga viie aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva direktiivi praktilise rakendamise aruandeeraldi peatükina direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud ühtses aruandes, mille alusel komisjon peab teostama hindamise kooskõlas sama artikli 17a lõikega 4.“

3. Direktiivi 92/29/EMÜ lisatakse artikkel 9a :

„Artikkel 9a – Rakendamisaruanne

Iga viie aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva direktiivi praktilise rakendamise aruandeeraldi peatükina direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud ühtses aruandes, mille alusel komisjon peab teostama hindamise kooskõlas sama artikli 17a lõikega 4.“

4. Direktiivi 94/33/EÜ lisatakse artikkel 17a:

„Artikkel 17a – Rakendamisaruanne

Iga viie aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva direktiivi praktilise rakendamise aruande eraldi peatükina direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud ühtses aruandes, mille alusel komisjon peab teostama hindamise kooskõlas sama artikli 17a lõikega 4.“

Artikkel 3 – Kehtetuks tunnistamine

Alates [artiklis 4 osutatud kuupäev, lisatakse hiljem] tunnistatakse kehtetuks järgmised sätted:

1) direktiivi 89/391/EMÜ artikli 18 lõiked 3 ja 4;

2) direktiivi 89/654/EMÜ artikli 10 lõiked 3 ja 4;

3) direktiivi 89/655/EMÜ artikli 10 lõiked 3 ja 4;

4) direktiivi 89/656/EMÜ artikli 10 lõiked 3 ja 4;

5) direktiivi 90/269/EMÜ artikli 9 lõiked 3 ja 4;

6) direktiivi 90/270/EMÜ artikli 11 lõiked 3 ja 4;

7) direktiivi 91/383/EMÜ artikli 10 lõiked 3 ja 4;

8) direktiivi 92/29/EMÜ artikli 9 lõiked 3 ja 4;

9) direktiivi 92/57/EMÜ artikli 14 lõiked 3 ja 4;

10) direktiivi 92/58/EMÜ artikli 11 lõiked 3 ja 4;

11) direktiivi 92/85/EMÜ artikli 14 lõiked 3 ja 4;

12) direktiivi 92/91/EMÜ artikli 12 lõiked 3 ja 4;

13) direktiivi 92/104/EMÜ artikli 13 lõige 4;

14) direktiivi 93/103/EÜ artikli 13 lõiked 3 ja 4;

15) direktiivi 94/33/EÜ artikli 17 lõiked 4 ja 5;

16) direktiivi 98/24/EÜ artikkel 15;

17) direktiivi 1999/92/EÜ artikli 13 lõige 3;

18) direktiivi 2002/44/EÜ artikkel 13;

19) direktiivi 2003/10/EÜ artikkel 16;

20) direktiivi 2004/40/EÜ artikkel 12;

21) direktiivi 2006/25/EÜ artikkel 12.

Artikkel 4 – Rakendamine

Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt .

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 5 – Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub … päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6 – Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU NIMETUS

Ettepanek Euroopa Parlemendi ja nõukogu direktiiv millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilist rakendamist käsitlevaid aruandeid

TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/TEGEVUSPÕHISE EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Tööhõive ja sotsiaalküsimused. Töökorraldus ja töötingimused. Tööõiguse ja töösuhete ajakohastamine, sealhulgas ohutus, hügieen ja töötajate tervishoid.

EELARVEREAD

Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised rubriigid:

Ei kohaldata

Meetme kestus ja finantsmõju:

Ei kohaldata. Finantsmõju puudub.

Eelarve tunnusjooned ( lisage vajaduse korral ridu ): Ei kohaldata

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Taotlejariikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

Kohustuslik/ mittekohust. | Liigendatud[60]/Liigendamata[61] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | Nr […] |

Kohustuslik/ mittekohust. | Liigendatud/liigendamata | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | Nr […] |

ÜLEVAADE VAHENDITEST

Rahalised vahendid

Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | n aasta | n +1 | n + 2 | n +3 | n +4 | n + 5 või hilisem | Kokku |

Tegevuskulud[62] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0 |

Maksete assigneeringud | b | 0 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[63] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c |

Maksete assigneeringud | b+c |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[64] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0 | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) kokku | a+c+d+e |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) kokku | b+c+d+e |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 või hilisem | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.[65]

Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

Märkus: kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meedet [n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 1A 60 päevaks 1C 60 päevaks | 1A 120 päevaks 1C 120 päevaks | 1A 120 päevaks 1C 120 päevaks |

TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Vajalik kehtiva õigusliku raamistiku lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks.

Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Meede tuleb võtta ühenduse tasemel, sest sellega muudetakse kehtivat direktiivi ja tunnistatakse kehtetuks mitme direktiivi sätted.

Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Kehtiva õigusliku raamistiku lihtsustamine ja ratsionaliseerimine.

Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige meetme rakendamiseks valitud meetod(id).[67]

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, delegeerides haldamise:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185,

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Järelevalvekord

Liikmesriikide aruannete komisjonile esitamise seire.

Hindamine

Eelhindamine

Ei kohaldata

Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

Varasemad kogemused on näidanud, et kehtivat õiguslikku raamistikku tuleks lihtsustada ja ratsionaliseerida.

Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Järgmine hindamine toimub esimese aruandlusperioodi lõpus 2012. aastal.

PETTUSEVASTASED MEETMED

Ei kohaldata

ANDMED VAHENDITE KOHTA

ETTEPANEKU EESMÄRGID NENDE FINANTSKULU JÄRGI

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 aasta |

Ametnikud või ajutised töötajad[69] (XX 01 01) | A*/AD | 1A 60 päevaks | 1A 120 päevaks | 1A 360 päevaks |

B*, C*/AST | 1C 60 päevaks | 1C 120 päevaks | 1C 360 päevaks |

Art. XX 01 02 kohaselt rahastatud personal[70] |

Art.XX 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal[71] |

KOKKU |

Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

N aasta ettevalmistused, konsultatsioonid ja liikmesriikide aruannete struktuuri vastuvõtmine.

Aasta n+4 ja/või aasta n+5: 25 siseriikliku aruande edastamise kontrollimine, analüüsimine ja komisjoni aruande koostamine.

Personali allikad (kohustuslik)

Töö tegemiseks kasutatakse olemasolevaid ressursse.

(Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul).

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 aasta ja hilisem | KOKKU |

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) |

Täitevasutused[72] | 0 |

Muu tehniline ja haldusabi | 0 |

– sisene |

– väline |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 aasta ja hilisem |

Ametnikud ja ajutised töötajad (XX 01 01) | 0 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) | 0 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised teenistujad

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 aasta ja hilisem | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[73] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viide eelarvereale) 04.0301.00.00 | 0.03 | 0.03 | 0.06 |

Halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0.06 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

[1] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

[2] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 1.

[3] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13.

[4] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.

[5] EÜT L 156, 21.6.1990, lk 9.

[6] EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14.

[7] EÜT L 245, 26.8.1992, lk 6.

[8] EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.

[9] EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.

[10] EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9.

[11] EÜT L 404, 31.12.1992, lk 10.

[12] EÜT L 307, 13.12.1993, lk 1.

[13] EÜT L 131, 05.5.1998, lk 11.

[14] EÜT L 23, 28.1.2000, lk 57.

[15] ELT L 177, 06.7.2002, lk 13.

[16] ELT L 42, 15.2.2003, lk 38.

[17] ELT L 159, 30.4.2004, lk 1.

[18] ELT L 114, 27.4.2006, lk 38.

[19] EÜT L 263, 24.9.1983, lk 25.

[20] EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.

[21] ELT L 229, 29.6.2004, lk 23.

[22] EÜT L 206, 29.7.1991, lk 19.

[23] EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19.

[24] EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12.

[25] KOM(2002)118 (lõplik), 11.03.2002.

[26] ELT C 161, 5.7.2002.

[27] PE 323.680.

[28] KOM(2001) 726, 5.12.2001.

[29] KOM(2002) 278, 6.06.2002.

[30] KOM (2004) 557 (lõplik), 12.8.2004.

[31] ELT C , , lk .

[32] ELT C , , lk .

[33] ELT C , , lk .

[34] Euroopa Parlamendi arvamus, … (ELT C, nõukogu ühisseisukoht, … (…) ja Euroopa Parlamendi seisukoht,…

[35] EÜT L 183, 29.6.1989, lk1.

[36] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 1.

[37] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13.

[38] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.

[39] EÜT L 156, 21.6.1990, lk 9.

[40] EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14.

[41] EÜT L 245, 26.8.1992, lk 6.

[42] EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.

[43] EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.

[44] EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9.

[45] EÜT L 404, 31.12.1992, lk 10.

[46] EÜT L 307, 13.12.1993, lk 1.

[47] EÜT L 131, 05.5.1998, lk 11.

[48] EÜT L 23, 28.1.2000, lk 57.

[49] ELT L 177, 06.7.2002, lk 13.

[50] ELT L 42, 15.2.2003, lk 38.

[51] ELT L 159, 30.4.2004, lk 1.

[52] ELT L 114, 27.4.2006, lk 38.

[53] EÜT L 206, 29.7.1991, lk 19.

[54] EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19.

[55] EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12.

[56] EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.

[57] ELT L 229, 29.6.2004, lk 23.

[58] EÜT L 263, 24.9.1983, lk 25.

[59] KOM(2002) 118 (lõplik).

[60] Liigendatud assigneeringud.

[61] Liigendamata assigneeringud.

[62] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[63] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[64] Kulud, mis kuuluvad peatükki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[65] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[66] Vajaduse korral, st kui meede kestab üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[67] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesoleva punkti osas „Märkused”.

[68] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[69] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[70] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[71] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[72] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[73] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.