52006IP0054

P6_TA(2006)0054

Riigiabi reform 2005-2009

Euroopa Parlamendi resolutsioon riigiabi reformi 2005-2009 kohta (2005/2165(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni konsultatiivdokumenti "Riigiabi tegevuskava - vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabi reformi kava 2005-2009" (KOM(2005)0107);

- võttes arvesse komisjoni teatist "Konsultatiivdokument uuendustegevusele antava riigiabi kohta" (KOM(2005)0436);

- võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsust 2005/842/EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes [1],

- võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2005. aasta direktiivi 2005/81/EÜ, millega muudetakse direktiivi 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta [2],

- võttes arvesse avaliku teenuse hüvitisena antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamprogrammi kohta käivat komisjoni töödokumenti 8. septembril 2004. aastal Euroopa Parlamendile arvamuse saamiseks edastatud kujul;

- võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2005. aasta teatise eelnõud piirkondliku riigiabi suuniste kohta 2007.-2013. aastal;

- võttes arvesse Lissaboni strateegia eesmärke;

- võttes arvesse 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogu ning 15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi, eelkõige sätteid, mille kohaselt liikmesriigid leppisid kokku riigiabi taseme vähendamises Euroopa Liidus ning selle ümbersuunamises ühist huvi pakkuvatele horisontaalsetele eesmärkidele;

- võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 2, 5, 16, 73, 86, 87 ja 88;

- võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone üldhuviteenuste kohta, eelkõige 17. detsembri 1997. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta, mis käsitleb üldhuviteenuseid Euroopas [3], 18. mai 2000. aasta resolutsiooni direktiivi projekti kohta, millega muudetakse komisjoni direktiivi 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute finantssuhete läbipaistvuse kohta [4], 13. novembri 2001. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta Üldhuviteenused Euroopas [5], 14. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni üldhuviteenuste rohelise raamatu kohta [6], ning 22. veebruari 2005. aasta resolutsiooni avaliku teenuse kompenseerimise kaudu antava riigiabi kohta [7];

- võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes [8];

- võttes arvesse liikmesriikide poolt 29. oktoobril 2004. aastal Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingu artikleid I-3, I-5; II-96; III-122; III-166; III-167 ja III-238;

- võttes arvesse Euroopa Kohtu pretsedendiõigust seoses üldhuviteenustega ja eelkõige Euroopa Kohtu 24. juuli 2003. aasta kohtuotsust kohtuasjas C-280/00, Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg v Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH [9],

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0009/2006),

A. arvestades, et riigiabisätted peavad olema lihtsad, läbipaistvad ja tõhusad;

B. arvestades, et kõige tõhusam viis piiratud ressursside jaotamiseks on turumajandus; arvestades, et riigiabi peab seetõttu olema "viimane abinõu";

C. arvestades, et riigiabi eesmärgid peavad alati olema selgelt määratletud, proportsionaalsed ning eelkõige ajutised;

D. arvestades, et riigiabi võib olla vajalik Euroopa konkurentsivõime või tehnoloogilise sõltumatuse eesmärkide saavutamiseks üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide kontekstis vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile b;

E. arvestades, et ELis igal aastal antava riigiabi kogusumma võrdub isegi kõige konservatiivsemate hinnangute kohaselt rohkem kui 50%-ga ELi aastaeelarvest; arvestades, et antava riigiabi summa on eri liikmesriikides väga erinev, moodustades 2003. aastal 0,10%-2,76% riikide SKTst, ning võib seetõttu põhjustada olulisi turumoonutusi;

F. arvestades, et riigiabi rahastavad maksumaksjad ning seda tuleb seetõttu kulutada vastutustundlikult, lähtudes majanduslikust tasuvusest;

G. arvestades, et ettevõtjatele riigiabi andmise põhjendatus tuleb regulaarsete ja sobivate ajavahemike järel üle vaadata, kuid riigiabi kasutamise regulaarset seiret ja kontrolli ei tohi anda liikmesriikide riiklike auditeerimisasutuste pädevusse;

H. arvestades, et riigiabi andmist tuleb tõhusalt ja rangelt kontrollida, et tagada õiglane konkurents ja läbipaistvus ning vältida diskrimineerimist;

I. arvestades, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamisel peab komisjon keskenduma rikkumistele, mis avaldavad olulist mõju siseturule, sest asutamislepingu artikli 87 kohaselt on riigiabi ühisturuga kokkusobimatu vaid siis kui "see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust";

J. arvestades, et riigiabi, mis ei moonuta konkurentsi, on lubatud vahend majandusarengu soodustamiseks ning võib seetõttu olla üks Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia edendamise vahenditest teiste vahendite, sealhulgas ühenduse rahastamisvahendite nagu struktuurifondid, kõrval;

K. arvestades, et riigiabi kontrollipoliitika tõhusus oleneb paremast informeeritusest selle mõjude kohta asjaosalistele;

L. arvestades, et riigiabi kasutamisest saadavad tulud võivad oluliselt ületada selle kulusid, kui riigiabi kasutatakse mõistlikult ning kulusid ja tulusid analüüsitakse põhjalikult;

M. arvestades, et liikmesriikides ei ole ühenduse tasandil antava abi järelevalvega võrreldavat seiremehhanismi;

N. arvestades, et parlament on oma eelnevates riigiabi käsitlevates resolutsioonides ning regulaarsetes aruteludes komisjoni esindajaga majandus- ja rahanduskomisjonis korduvalt ja tungivalt nõudnud suuremat läbipaistvust tagavaid meetmeid;

Üldist

1. tervitab komisjoni kavatsust, mis on esitatud riigiabireformi kavas - ajakohastada riigiabi tavasid ja menetlusi, eriti suurendades õiguskindlust, täiustades majanduslikku lähenemisviisi, suurendades läbipaistvust konsulteerides sidusrühmadega ja parandades võistupakkumise protsessi;

2. nõustub komisjoniga, et on olemas tõsine vajadus riigiabi poliitika kõikehõlmava reformi järele;

3. märgib, et riigiabipoliitika on konkurentsipoliitika lahutamatu osa ning riigiabi kontroll kajastab vajadust säilitada võrdsed võimalused kõigile ühtsel Euroopa siseturul tegutsevatele ettevõtetele; rõhutab aga, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 87 võib riigiabi aidata kaasa ka teiste liidu eesmärkide saavutamisele, eriti neile, mis on toodud EÜ asutamislepingu artiklis 2;

4. märgib, et EÜ asutamislepingu artiklid 86 ja 87 selgesõnaliselt lubavad teatavaid erandeid üldisele riigiabikeelule, kui kavandatavatel riigiabikavadel on selgelt määratletud kasutoov mõju elanikkonnale ja keskkonnale ning kui abi ei kahjusta liidu üldist tegevust; peab seetõttu riigiabi asutamislepingule vastavuse hindamisel hädavajalikuks leida õige tasakaal riigiabiga konkurentsile tekitatava negatiivse mõju ning ühishuvide kontekstis avalduva positiivse mõju vahel;

5. rõhutab, et õiguskindlusetuse kõrvaldamiseks peaksid komisjoni otsused alati olema kooskõlas Euroopa Kohtu asjaomaste otsustega; arvab, et riigiabi reformi kavaga peavad vajaduse korral kaasnema õigusloomega seotud algatused eesmärgiga riigiabi ELi nõudmise kohaselt reformida ning õiguskindlust suurendada;

6. soovitab komisjonil võimalikult süstemaatiliselt avaldada tõlgendavaid teatisi Euroopa Kohtu riigiabi käsitlevate otsuste kohta, olenemata, kas need tulenevad lepingu sätetest või teisese õiguse sätetest;

7. rõhutab vajadust teha järeldused nii riigiabi andmise varasemast ebaedust kui ka juhtudest, mil see on osutunud seatud eesmärkide saavutamise tõhusaks vahendiks; rõhutab, et konkurentsi moonutav riigiabi tuleb kaotada;

8. väljendab soovi, et komisjon avaldaks parlamendile ja nõukogule aastaaruande liikmesriikides antud riigiabi kohta;

9. palub komisjonil kohaldada selles kontekstis rangeid aruandlusreegleid, mis hõlmavad nii liikmesriiki kui ka abi saajaid; lisaks palub komisjonil seda silmas pidades muuta riigiabi tulemustabelit;

10. arvab, et tänapäeva maailmamajanduses on hädavajalik, et ühenduse tasandil sätestatud reeglid võtaksid arvesse rahvusvahelise konkurentsi tingimusi;

11. kutsub komisjoni kontrollima, kas põhimõtteliselt võimalikud abi ülemmäärad kuni 50% ei tundu turumajanduslikust seisukohast liiga kõrged, kuna nii kõrgete abimäärade korral on võimalik äriühingut asutada ilma omakapitalita, mis ei vasta turumajanduses kehtivale ettevõtja vastutuse põhimõttele;

12. tervitab komisjoni avaldust riigiabi reformi kavas, mille kohaselt ühenduse põhieesmärkide hulka kuuluvad kõrge tööhõive tase, säästev kasv ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus;

Tugevam majanduslik lähenemisviis

13. tervitab komisjoni püüdlust täiustada oma majanduslikku lähenemisviisi riigiabi menetlustele ning suunata oma ressursid selliste juhtumite lahendamisele, mis võivad konkurentsi ja kaubandust kõige tõsisemalt moonutada, võttes arvesse Lissaboni ja Göteborgi strateegia eesmärke;

14. nõuab komisjoni majandusliku lähenemisviisi ranget määratlemist, et suurendada osaliste õiguskindlust; arvab seetõttu, et komisjoni majandusanalüüs peab põhinema konkurentsiõiguse teistes valdkondades kehtivatest menetlustest tuletatud kindlaksmääratud kriteeriumidel, jälgides seejuures, et menetlused ei muutuks liiga koormavaks;

15. nõuab tungivalt, et komisjon kõikide otsuste puhul rakendaks majanduslikku analüüsi asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 viidatud ebaseadusliku abi hindamise mõlemale kriteeriumile - ühelt poolt konkurentsi moonutamine või moonutamise oht ja teiselt poolt mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele; palub komisjoni kinnitada ja täpsustada oma lähenemisviisi mõlema kriteeriumi osas konkreetsetes suunistes;

16. soovitab komisjonil määratleda täpsemalt "turutõrke" kontseptsioon koos selgitusega millal nimetatud kontseptsiooni kohaldatakse ning esitada konkreetne metoodika; nõuab, et kontseptsioon oleks kasutuskõlblik, et võimaldada liikmesriikidel ja abi saajatel seda praktikas rakendada ja sellest kasu saada; nõuab kindlalt, et uue kontseptsiooniga kaasneksid lühemad menetlused; palub komisjonil selgitada turutõrke kontseptsiooni piire ja selle vastastoimet EÜ asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabikeelu osade vahel;

17. võtab teadmiseks komisjoni asepresidendi Siim Kallase algatuse suurendada põllumajandustoetuste andmise läbipaistvust, mille kohaselt liikmesriigid peavad Internetis avalikustama kõik abi saajad ja antud abisummad; soovitatab seda skeemi laiendada kõikidele riiklikele toetustele; soovitab ka liikmesriikidel kohustada kõiki äriühinguid avalikustama andmed saadud toetuste kohta, et aktsionärid/osanikud saaksid paremini hinnata äriühingu tegelikke majandustulemusi, eelkõige juhtudel, kui toetusi võidakse järgnevalt vähendada;

18. hoiatab nii siseriikliku kui Euroopa riigiabi võimaliku kahjuliku rolli eest, kui see ergutab soodustatud äriühinguid ettevõtete "külastustoetuse" tõttu ühest liikmesriigist teise ümber paiknema ilma et sellega kaasneks tegelikku kasu ELi ühiseesmärkidele;

Innovatsioon ning uurimis- ja arendustegevus

19. rõhutab innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevuse suurt tähtsust ELi tulevasele konkurentsivõimele maailmamajanduses;

20. rõhutab, et teadus- ja arendustegevusele antavat riigiabi tuleb hinnata Lissaboni eesmärke silmas pidades ning et selline abi võib võimaldada liikmesriikidel tegeleda turutõrgetega ning koostada meetmeid, mis stimuleerivad tööstust teadus- ja arendustegevusse rohkem investeerima; rõhutab siiski, et teadus- ja arendustegevusele antav abi ei tohi avada teed moonutavale konkurentsile, eelkõige soosides ammuseid turul tegutsejaid; rõhutab selles kontekstis vajadust ületada liikmesriikides regulatiivsed ja eelarvelised tõkked, mis takistavad uute ja innovaatiliste ettevõtete arengut;

21. märgib, et ELi keskkonnatehnoloogia arengut, eriti energiasektoris, on takistanud ulatuslikud riigiabid fossiilkütustele ja tuumaenergiale; usub kindlalt põhimõttesse, et väliskulutused peaksid sisalduma erinevatest allikatest saadud energia hinnas ning et nimetatud põhimõte peaks olema ELi riigiabi suuniste läbivaatamise aluseks;

22. toetab väga riigiabi paindlikkust, mis puudutab avaliku sektori teadusasutustes ja ülikoolides innovaatiliste ideede algatamist ja edendamist, samuti selgeid ja lihtsaid reegleid selliste ideede ja asjatundlikkuse ülekandmiseks ettevõtetele; toetab selles suhtes edasise innovatsiooni loomist avaliku ja erasektori koostöös ja partnerluses;

23. rõhutab põhimõtet, et uurimis- ja arendustegevusele antav riigiabi ei tohi soosida üksikuid ettevõtjaid; nõuab, et komisjon keskendaks uurimis- ja arendustegevusele antava abi "innovatsioonirühmadele";

24. toetab komisjoni kavatsust muuta riigiabisüsteem paindlikumaks, et toetada innovatsiooniprotsesse proportsionaalselt nende kaugusega turust;

Riskikapital

25. arvab, et regulatsiooni puudulikkuse ning algatust mittesoosivate maksusüsteemide tõttu ei ole mõnedes liikmesriikides riskikapitali andmine eelkõige väikeettevõtetele optimaalne; tervitab seetõttu augustis 2006 aeguva riigiabi ja riskikapitali käsitleva komisjoni teatise [10] käimasolevat läbivaatamist komisjoni poolt;

26. rõhutab vajadust soodustada tegevuse algusjärgus ja päris uute innovaatiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut muuhulgas sobivate maksusoodustuste kasutamise abil;

27. rõhutab vähem koormavate, kiiremate heakskiidumenetluste vajadust; soosib selles kontekstis grupierandeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava väikese ulatusega abi osas;

Üldist majandushuvi pakkuvad teenused

28. kutsub komisjoni üles tagama lõpuks õiguslik selgus üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele antava abi osas;

29. peab ülekompenseerimise elementi peamiseks kriteeriumiks ning arvab seetõttu, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamise puhul on riigiabiga tegemist vaid juhtudel, kui õigustatava hüvitise kriteerium ei ole täidetud või selle täitmine ei ole tõendatud;

30. avaldab kahetsust, et seniajani valitsevad suured erimeelsused küsimuse üle, kuidas komisjon kavatseb praktikas tõlgendada Euroopa Kohtu Altmarki lahendi testi; kutsub komisjoni üles andma välja selge ja täpne tõlgendav teatis Altmarki lahendis sätestatud neljanda kriteeriumi kohta, mis võtab arvesse erinevate sektorite eripära;

31. palub komisjonil, arvestades avaliku ja erasektori partnerlussuhete järjest suurenevat mõju infrastruktuuride loomisel vähemarenenud piirkondades, pöörata erilist tähelepanu sellistele partnerlussuhetele riigiabi osutamise küsimusele ning seega pakkuda õigusalaseid suuniseid kõikides küsimustes, mis on seotud riigiabi eeskirjade kohaldatavusega selles kontekstis, ning nõuab eelkõige sobivaid reegleid avaliku ja erasektori partnerlussuhete lihtsustamiseks; siinkohal tuleb erilist tähelepanu pöörata läbipaistvuse tagamisele;

32. võtab teadmiseks väiksemate avalikke teenuseid osutavate äriühingute vabastamise riigiabi eeskirjade kohaldamisest; soovib aga teada, kas väikeste ja suurte äriühingute eristamine on riigiabi eeskirjade hinnangus küllaldane; taotleb seetõttu, et komisjoni hinnang lähtuks riigiabimeetmete mõjudest asjaomasele turule ja mitte asjaomase avalikke teenuseid osutava äriühingu suurusest;

Grupierandid

33. toetab üldise grupierandimääruse väljaandmist komisjoni poolt, et lihtsustada ja konsolideerida olemasolevaid grupierandeid, eriti koolitusele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning tööhõivele ning lõimida suuremas ulatuses erandeid - nimelt mis puudutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning uurimis- ja arendustegevuse toetuseks antavat riigiabi- seni, kuni väikestelt suurtele ettevõtetele toimuvat ristsubsideerimist kontrollitakse ja vajaduse korral keelatakse; nõustub komisjoni eesmärgiga suunata oma ressursid kõige moonutavamate abidega tegelemiseks; arvab, et sellega seonduvad teavitamismenetlused ja viivitused peavad olema proportsionaalsed kõnesolevast abist tuleneva tõsise konkurentsimoonutuse ohuga; arvab, et ühe ainsa õigusakti olemasolu hõlbustaks ka grupierandi kontseptsiooni tulevast laiendamist nii, et igat liiki abi väikseimatest summadest poleks tarvis enam teavitada;

34. rõhutab vajadust tagada, et üldine grupierandi määrus tõepoolest lihtsustab menetlust, nähes ette selged, üksikasjalikud ja ühemõttelised sätted, mis ei ohusta riigiabi üldise vähendamise peaeesmärki;

35. tervitab ettepanekut tõsta vähese tähtsusega abi läve; soovitab seda läve kahekordistada, nt 200000 euroni; palub komisjoni selles kontekstis lahendada kumulatsiooni kontrolli probleem;

Regionaalabi

36. tervitab komisjoni suuniseid piirkondliku riigiabi 2007-2013 kohta [11]; rõhutab, et regionaalpoliitika võtaks rohkem arvesse territoriaalseid kriteeriume, et eristada ELi tugeva majandusega geograafilisi alasid nendest, millel on raskusi tööstuse ümberkorraldamisega, ning püsivate ebasoodsate looduslike tingimustega aladest; peab ühtekuuluvuspoliitikat ning riigiabipoliitikat vastastikku täiendavateks: riigiabipoliitika on osutunud tõhusaks vahendiks sissetulekute tõelisel lähendamisel kogu liidus;

37. on arvamusel, et riigiabi saab lubada ainult kui riigiabi kohaldamine annab lisandväärtuse, mida ükski muu poliitikameede ei suuda saavutada ja mis toob piirkonnale kasu; toetab seetõttu tõhusamat lähenemisviisi piirkondliku abi andmisele, keskendudes Euroopa Liidu ebasoodsates või vähimarenenud piirkondades infrastruktuuriinvesteeringutele ning horisontaalabi andmisele, sealhulgas soodsate maksutingimuste loomisele mitte pikemateks kui viieaastasteks üleminekuperioodideks; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele säilitada sobivad toetusmeetmed "statistilise mõju" piirkondadele;

38. peab vajalikuks vaadata läbi riigiabi vähendamine "statistilise mõju" piirkondadele, kus laienemise tõttu on sissetulek suhteliselt tõusnud, kuid kus ei ole saavutatud tegelikku kasvu ega lähenemist ning kus on suur tööpuudus;

39. võttes arvesse ELi eesmärke ja selle ühtekuuluvuspoliitikat, mille eesmärgiks on ELi piirkondade vahelisi erisusi korvavate meetmete abil saavutada majanduslik ja sotsiaalne lähenemine, kutsub komisjoni üles tagama, et nii siseriiklik kui Euroopa riigiabi ei põhjustaks liikmesriikide piirkondade vahelist moonutatud konkurentsi ega soodustaks Euroopa-sisest ümberpaiknemist, mille tõttu kaovad ühes piirkonnas töökohad teise piirkonna kasuks;

40. julgustab komisjoni kooskõlas Lissaboni ja Göteborgi strateegiatega põhjalikumalt ja üksikasjalikumalt hindama erinevaid riigiabi liike ja nende tõhusust, et komisjon saaks öelda, kas teatud abi vormid on kasulikumad kui teised, pidades silmas kestvat positiivset mõju regionaalarengule;

41. palub komisjonil kohaldada riigiabi reformi kavas esitatud põhimõtteid ka erieeskirjadele, mida kohaldatakse teatud sektorite puhul nagu põllumajandus, kalandus, söetootmine ja transport, mis on sageli koondunud piirkondadesse, mis on kõlblikud saama abi struktuurifondidest, ning tegema rohkem ettepanekuid, mis on mõeldud nende erieeskirjade muutmiseks;

Keskkonnaabi

42. arvab, et keskkonnaalane riigiabi võib mängida otsustavat rolli Euroopa Liidus säästva arengu eesmärgi saavutamisel, eelkõige stimuleerides pikas perspektiivis tehnoloogiasse investeerimist ning sellise tehnoloogia patenteerimist ELis kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis sätestatud eesmärgiga stabiliseerida kasvuhoonegaaside heidet;

43. toetab komisjoni arvamust, et praegused suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta "ei ole täielikult kohandatud ei keskkonnatehnoloogiatesse tehtavate investeeringute jätkuvale keerukusele ega ka nii avaliku kui erasektori partnerluse uutele vormidele" [12];

44. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendada meetmete kohaldamist, mis vähendaksid keskkonda kahjustavat riigiabi ja kõrvaldaks selle lõpuks üldse; märgib, et sellise riigiabi suurus on märkimisväärne ning kutsub Euroopa Keskkonnaagentuuri üles koostama nimekirja toetustest, mis otseselt või kaudselt soodustavad saastavat tootmist ja tarbimist, tekitades seega ebavõrdset konkurentsi puhtamatele tehnoloogiatele;

45. tervitab seetõttu sidusrühmade meetodi käivitamist nende suuniste läbivaatamiseks, mis aeguvad 2007. aasta lõpuks;

Tõhusam juhtimine

46. arvab, et riigiabi poliitika praegustes tavades ja korras esineb teatavaid puudujääke ning et need on liiga bürokraatlikud;

47. tervitab seetõttu riigiabimenetluste parimate tavade suuniste kasutuselevõtmist kiiremaks ja tõhusamaks teavitamismenetluseks; tunneb huvi, kas selles kontekstis ei oleks määrus menetluseesmärkide saavutamiseks ehk sobivam kui suunised;

48. toetab tugevalt ideed luua liikmesriikide järelevalveasutuste, nagu näiteks liikmesriikide kontrollikodade tihedam võrgustik, mis aitaks kaasa riigiabieeskirjade järjepideva kohaldamise eesmärgi saavutamisele;

49. rõhutab, et mis tahes pädevuse detsentraliseerimine riiklikele asutustele nõuab ranget järelevalvet ja koordineerimist, tagamaks reeglite järjekindla rakendamise kõikides liikmesriikides; leiab, et detsentraliseerimisega võib kaasneda riigiabieeskirjade järjepidevuseta jõustamise oht, eelkõige arvestades liikmesriikide pädevate asutuste erinevaid struktuure ning kogemuste ja asjatundlikkuse taset; rõhutab liikmesriikide pädevate asutuste vahelise toimiva võrgu tähtsust;

50. nõuab tungivalt, et komisjon seaks selged ajalised piirid riigiabimenetlustele, sealhulgas nõuete täitmisele;

51. väljendab rahulolematust asjaolu üle, et teavitamata jätmise eest kohaldatakse praegu sanktsioone ainult abi saajate ja mitte liikmesriikide vastu; toetab seetõttu komisjoni uute hoiatusmehhanismide kaalumisel, et tegeleda riigiabi eeskirjade ebaõige kohaldamisega liikmesriikide poolt ning kutsub komisjoni üles selles valdkonnas kehtestama vastavaid mõjutusmeetmeid;

52. nõuab veel kord kaasotsustamismenetluse kasutuselevõtmist kõikides konkurentsipoliitika asjades, mille üle nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega;

*

* *

53. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] ELT L 312, 29.11.2005, lk 67.

[2] ELT L 312, 29.11.2005, lk 47.

[3] EÜT C 14, 19.1.1998, lk 74.

[4] EÜT C 59, 23.2.2001, lk 238.

[5] EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 153.

[6] ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 294.

[7] ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 117.

[8] EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

[9] [2003] EKL I-7747.

[10] EÜT C 235, 21.8.2001, lk 3.

[11] ELTs seni avaldamata.

[12] Komisjoni 28. jaanuari 2004. aasta teatis "Säästva arengu tehnoloogiate ergutamine: Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogiate tegevuskava" (KOM(2004)0038, lõige 4.2.3).

--------------------------------------------------