52006DC0048

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 8.2.2006

KOM(2006) 48 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Aruanne 2003. aasta ühinemislepingus sätestatud üleminekukorra toimimise kohta (ajavahemik 1. mai 2004 – 30. aprill 2006)

SISUKORD

1. Aruande eesmärk 3

2. Üleminekukord 3

3. Konsulteerimine liikmesriikide ja tööturu osapooltega 5

4. Statistilised andmed töötajate liikuvuse kohta enne ja pärast laienemist 6

4.1 Töötajate liikuvus laienenud Euroopa Liidus 6

4.2 Tagajärjed tööturul riikide ja ELi kodanikele: tööhõivemäärad 11

4.3. EL15 liikmesriikides töötavate EL10 töötajate valdkondadel ja oskustel põhinev jaotus: kas täiendamine või asendamine? 12

5. Järeldused ja soovitused 14

ANNEX I: STATISTICAL ANNEX 17

ANNEX II: BIBLIOGRAPHY 21

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Aruanne 2003. aasta ühinemislepingus sätestatud üleminekukorra toimimise kohta (ajavahemik 1. mai 2004 – 30. aprill 2006) (EMPs kohaldatav tekst)

1. ARUANDE EESMÄRK

1. Komisjon esitab käesoleva aruande nõukogule vastavalt 2003. aasta ühinemislepingule lisatud isikute vaba liikumise[1] üleminekukorra lõike 3 punktile 2.[2] Vastavalt üleminekukorrale võib töötajate vaba liikumist käsitleva ühenduse õiguse kohaldamist laienenud ELis osaliselt maksimaalselt 7 aasta võrra edasi lükata. [3]

2. Üleminekuperiood on jagatud kolmeks etapiks „2 pluss 3 pluss 2“ mudeli kohaselt. Igas etapis kehtivad erinevad tingimused. Üleminekukorra esimene etapp algas 1. mail 2004 ja lõpeb 30. aprillil 2006 .

3. Ühinemislepingus on sätestatud, et enne selle etapi lõppu peab nõukogu üleminekukorra toimimise läbi vaatama komisjoni aruande alusel. Pärast läbivaatamise lõppu, kuid mitte hiljem kui kahe aasta jooksul ühinemiskuupäevast, peavad EL15 riigid teatama komisjonile oma kavatsustest seoses üleminekukorra teise etapiga.[4] Kui kavatsustest ei teatata, siis kohaldatakse töötajate vaba liikumist käsitlevat ühenduse õigust alates 1. maist 2006 .

2. Üleminekukord

4. Töötajate vaba liikumine on üks ühenduse õigusega tagatud põhivabadustest. Siia hulka kuulub ELi kodanike õigus siirduda teise ELi liikmesriiki tööle ning vastuvõtvas riigis end koos pereliikmetega sisse seada. ELi liikmesriikidele on keelatud võõrtöötajate ja nende pereliikmete otsene või kaudne diskrimineerimine nende kodakondsuse alusel. ELi võõrtöötajatel ja nende peredel on õigus võrdsele kohtlemisele mitte ainult tööga seotud küsimustes, vaid ka riikliku elamumajanduse, maksu- ja sotsiaalsoodustuste suhtes.[5] Liikmesriikide sisese ja liikmesriikide vahelise liikuvuse takistuste kõrvaldamine on keskne teema ka Lissaboni uuendatud tegevuskavas.

5. 2003. aasta ühinemislepingus sätestatud üleminekukord annab võimaluse piiratud ulatusega erandite tegemiseks eelnevas lõikes sätestatud põhimõtetest üleminekuperioodi jooksul, mis lõpeb lõplikult 30. aprillil 2011. Piiranguid võib kohaldada üksnes võõrtööliste ning mitte muude ELi kodanike rühmade suhtes. Lisaks võib piiranguid kohaldada ainult tööturule pääsemise suhtes ning nendega võib piirata üksnes võimalust saada tööd teatavas liikmesriigis. Kui töötaja on pääsenud teatava liikmesriigi tööturule, siis kohaldatakse tema suhtes võrdset kohtlemist käsitlevat ühenduse õigust tasustamise , muu tööga seonduva ja maksu- ja sotsiaalsoodustuste kohta. Teisisõnu ei lubata mingit diskrimineerimist kodakondsuse alusel ametlikult palgatud töötajate vahel, sõltumata sellest, kas nad tulevad EL15 või EL10 liikmesriigist. Lisaks ei ole mingit üleminekukorda sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist käsitleva ühenduse õiguse kohaldamise suhtes.[6]

6. Komisjon on koostanud mitmeid dokumente, mis seletavad üleminekukorra õiguslikku raamistikku.[7] Ühinemislepingus nähakse ette, et üleminekukorra kahe esimese aasta jooksul kohaldavad EL15 liikmesriigid riiklikke või kahepoolsetest lepingutest tulenevaid meetmeid, et reguleerida EL8 liikmesriikide kodanike pääsu tööturule. Üleminekukorra esimeses etapis võetud erinevad riiklikud meetmed põhjustasid õiguslikult erinevad süsteemid EL25 tööturgudele pääsemiseks. Rootsi ja Iirimaa otsustasid mitte piirata EL8 liikmesriikide kodanike pääsu oma tööturgudele. Ka Ühendkuningriigil puuduvad eelnevad piirangud, kuid neil on töötajate registreerimisskeem ( Workers Registration Scheme ).[8] Muud EL15 riigid säilitasid töölubade süsteemi, mõnikord koos kvootidega. Üleminekukord ei kehti Küprose suhtes. Malta väljastab töölubasid järelevalve eesmärgil. Poola, Sloveenia ja Ungari kohaldavad vastastikuseid piiranguid nende EL15 liikmesriikide kodanike suhtes, kus piiranguid kohaldatakse. Kõik EL10 liikmesriigid on avanud oma tööturud EL10 liikmesriikide töötajatele.[9]

7. 1. mail 2006 algab üleminekuperioodi teine etapp. Igal juhul jäetakse ühinemislepingus liikmesriikidele, kes otsustavad piirangud alates 1. maist 2006 kaotada, võimalus järelejäänud üleminekuperioodi jooksul piirangud taaskehtestada, kasutades ühinemislepingus sätestatud kaitsemeetmete menetlust, kui nende tööturul ilmnevad häired või on neid ette näha.Samuti sätestatakse ühinemislepingus, et hoolimata liikmesriikides kohaldatavatest piirangutest, tuleb tööjõuturule pääsemisel eelistada EL8 liikmesriikide kodanikke kolmandate riikide kodanikele.[10]

3. Konsulteerimine liikmesriikide ja tööturu osapooltega

8. Komisjon on kokku kutsunud isikute vaba liikumist käsitleva kõrgetasemelise töörühma. Töörühm kogunes 16. septembril 2005, et arutada üleminekukorra toimimist. Lisaks liikmesriikide esindajatele kutsuti osalema ka Euroopa ja riikide tööturgude osapoolte esindajaid. Koosolekul teatasid mitmed EL15 liikmesriigid , et nad kavatsevad alustada sisemist konsultatsiooniprotsessi, et määrata kindlaks oma seisukoht teise etapi jaoks. Kõik nõustusid, et selliste otsuste aluseks vajatakse usaldusväärseid andmeid. Need, kes olid otsustanud esimese etapi jooksul piiranguid mitte kohaldada, pidasid selle otsuse mõju tööturule üldiselt positiivseks, rõhutades EL8 liikmesriikidest tulnud töötajate positiivset panust rahvamajandusse.

9. Piiranguid kohaldavatest EL15 liikmesriikidest väitsid mõned, et see võimaldab neil hallata migratsiooni ümbritsevatest EL8 liikmesriikidest. Kaks liikmesriiki pidas meetmeid lähitulevikus vajalikuks, võttes arvesse oma vastuvõtusuutlikkust, vajadust integreerida kõik migrandid, kaasa arvatud kolmandatest riikidest pärinevad, ning vajadust viia ellu sisemised struktuurireformid. Siiski tunnistati, et piirangud võisid julgustada EL8 liikmesriikide kodanikke otsima muid võimalusi majandustegevuseks EL15 liikmesriikides, mis kajastub erakordselt kõrges lähetatud töötajate ja ennast füüsilisest isikust ettevõtjatena määratlevate töötajate sissevoolus.

10. Peaaegu kõik EL8 liikmesriigid nõudsid piirangute kaotamist. Nad rõhutasid oma kodanike põhiõigust töötajana vabalt liikumiseks EL25 territooriumil ning tõid välja statistilised tõendid, mis näitavad, et nende kodanikud ei ole EL15 liikmesriikide tööturge üle ujutanud ega põhjustanud sotsiaalkulutuste kasvu EL15 liikmesriikides. Nad rõhutasid ka oma kodanike tähtsust EL15 liikmesriikides tööjõu vananemisega seotud probleemide lahendamisel.

11. Tööturu osapooled pöördusid riiklike asutuste poole, et need kuulaksid ära nende seisukohad teise etapi kohta. Paljud rõhutasid, et piirangud võisid põhjustada vältimatute struktuurireformide edasilükkamist nii EL15 kui EL8 liikmesriikide tööturgudel. Tööturu osapooled tunnistasid, et rändevood EL8 liikmesriikidest EL15 liikmesriikidesse on olnud tagasihoidlikud, ning rõhutasid, et tööstandardite nõrgendamist ja „sotsiaalset dumpingut“ tuleks vältida. Lisaks märgiti, et seadusliku töötamise piirangud põhjustavad loata töötamise kiiret kasvu, võltsi füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist ning fiktiivset teenuste osutamist ja fiktiivseid allhankeid. Lisaks teatati lünkadest olemasolevate ühenduse õigusaktide, eelkõige töötajate lähetamist käsitleva direktiivi jõustamisel. Valdav enamus tööturu osapooltest , välja arvatud need, kes esindasid mõnede riikide väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ja/või ametiühinguid, teatasid, et pooldavad piirangute kaotamist , et luua kõigile võrdsed tingimused.

4. Statistilised andmed töötajate liikuvuse kohta enne ja pärast laienemist

12. Võimaldamaks komisjonil hinnata üleminekukorra toimimist, paluti liikmesriikidel EUROSTATi kaudu esitada riiklikud andmed elamislubade kohta, mis on antud teiste ELi riikide kodanikele perekonna taasühendamiseks, töötamiseks, õppimiseks või muuks, liigitatuna kodakondsuse, soo ja vanuse kaupa. Riikide andmed, mis komisjon vastusena sai, käsitlevad elamislubasid, töölubasid ja töötajate arvu muude haldusasutuste andmeallikate põhjal, nagu sotsiaalkindlustusregistrid, sõltuvalt riiklikest süsteemidest ja institutsionaalsest raamistikust. Kuigi käesolevas aruandes esitatavaid riiklikke andmeid on ühtlustatud nii palju kui võimalik, tuleb siiski meeles pidada, et andmed ei ole siiski täielikult ühtlustatud ning rangelt võttes riikide vahel võrreldavad, ning andmete üksikasjalikkus on riigiti erinev. Samuti tuleb märkida, et mõned üldkättesaadavad andmed teatavate riikide rändevoogude kohta võivad erineda käesolevas aruandes esitatutest. Põhjuseks võib olla, et kõiki üldkättesaadavaid andmeid ei ole sama hoolikalt analüüsitud kui käesolevas aruandes esitatuid.[11] Lisaks võivad tegelikud rändevood laienenud ELi territooriumil olla suuremad, kui esitatud andmetest ilmneb, sest loata töötamine ei kajastu täielikult statistikas.

13. Eespool nimetatud haldusandmetele lisaks on käesolevas aruandes esitatud tööjõu-uuringust[12] (Labour Force Survey, LFS) saadud andmed.[13] Hindamisel ei võeta arvesse üleminekukorra toimimise ja muude majandusliku ja/või poliitilise sfääri muutuste vastastikust mõju. Üleminekukorra toimimisest on aruandeid kirjutanud ka liikmesriigid ja muud huvitatud isikud ning nendes esitatud andmeid on asjakohastes kohtades kasutatud.

4.1 Töötajate liikuvus laienenud Euroopa Liidus

14. Pärast laienemist on EL10 liikmesriikidest pärit töötajate arv EL15 liikmesriikides kasvanud. Hoolimata kasvust on suhteline mõju olnud üsna vähene, kui seda mõõta töötegemise eesmärgil antud lubade suhtena vastuvõtva riigi tööealisse elanikkonda (vt tabel allpool). Lisaks on välja antud elamis- ja töölubade arv suurem kui vastuvõtvas riigis end sisse seadnud EL10 liikmesriikide kodanike tegelik arv, sest ei arvestata inimesi, kes päritoluriiki tagasi pöörduvad, ehk väljavoolu, ja töölubade kehtivusaega. Sama kehtib ka fakti puhul, et andmed võivad kajastada ajutisi faktoreid, nagu mitme aasta jooksul EL15 liikmesriikidesse saabunud ebaseaduslike sisserändajate legaliseerimine.

15. Austrias moodustas 2004. aastal välja antud töölubade (millest enamik olid lühiajalised)[14] arv 1,2% üldisest tööealisest elanikkonnast, kuid 2004. aasta keskmine töölkäivate inimeste arv oli 0,7% tööealisest elanikkonnast (vt tabel allpool). Lisaks tuleb märkida, et pärast esialgset kohanemisaega stabiliseerus EL8 liikmesriikide kodanike arv Austrias 2005. aastal ( mõõdetuna iaasta keskmisena; vt statistilise lisa tabel A1). Ka Saksamaal, kus 2004. aastal välja antud töölubade arv moodustas 0,9% tööealisest elanikkonnast, langes EL8 liikmesriikidest pärit töötajate (kes maksid sotsiaalkindlustusmakseid) arv 0,2%le tööealisest elanikkonnast, kui võeti arvesse töölubade kehtivusaeg.[15]

16. Iirimaal moodustavad EL10 liikmesriikide kodanikele 2004. aasta maist kuni detsembrini antud isiklike avalike teenuste numbrid ( Personal Public Service Numbers , PPS) 1,9% tööealisest elanikkonnast; siiski ei ole see arv otseselt võrreldav teiste allpool olevas tabelis esitatutega, sest PPS-numbreid annavad Iiri ametiasutused ka muudel põhjustel kui tööhõive. PPS-number on kordumatu viitenumber, mida väljastatakse ka näiteks teabe, sotsiaalabi, tervise- ja muude avalike teenuste saamiseks ning see ei hõlma mitte ainult võõrtöötajaid, vaid ka nende sugulasi. 2005. aastal välja antud PPS-numbrite arv kasvas 2005. aasta jaanuarist kuni novembrini 3,8 protsendini, kuid see ei näi põhjustavat häireid Iiri tööturul (vt statistilise lisa tabeleid A4 ja A5).

EL10 ja EL15 liikmesriikide kodanike protsent sihtriigi tööealisest elanikkonnast (vanus 15-64) - 2004 |

Sihtriik | Andmete tüüp | % tööealisest elanikkonnast |

Kodakondsus |

EL101 | EL15 |

Belgia2 | Elamisluba | 0,2 | 2,7 |

Tšehhi Vabariik | Võõrtöötajate määr | 1,0 | 0,1 |

Taani | Elamisluba | 0,1 | 0,2 |

Saksamaa | Võõrtöötajate määr | 0,2 | 1,0 |

Tööluba | 0,9 | : |

Eesti | Elamisluba | 0,0 | 0,1 |

Kreeka | Elamisluba | 0,1 | : |

Hispaania | Elamisluba | 0,0 | 0,1 |

Prantsusmaa | Tööluba | 0,0 | : |

Iirimaa3 4 | Isiklik avalike teenuste number (PPS) | 1,9 | : |

Itaalia | Tööloa taotlus | 0,1 | : |

Läti4 | Elamisluba | 0,0 | 0,0 |

Leedu | Elamisluba | 0,0 | 0,0 |

Ungari | Elamisluba | 0,0 | 0,0 |

Malta | Elamisluba | 0,1 | 0,8 |

Madalmaad | Tööluba | 0,2 | : |

Austria | Keskmine aastane määr | 0,7 | : |

Tööluba | 1,2 | : |

Poola | Elamisluba | 0,0 | 0,0 |

Portugal | Elamisluba | 0,0 | 0,0 |

Sloveenia | Töötajate registreerimine | 0,0 | 0,0 |

Slovakkia | Elamisluba | 0,0 | 0,0 |

Soome | Elamisluba | 0,0 | 0,0 |

Rootsi4 | Elamisluba | 0,1 | 0,0 |

Ühendkuningriik4 | Taotlejaid töötajate registreerimiskeemis | 0,4 | : |

Allikas: Liikmesriikide haldusandmed. |

Märkused: % tööealisest elanikkonnast – protsent sihtriigi tööealisest elanikkonast (vanuses 15-64). ':' ei kohaldata või andmed puuduvad. Kõik arvud väljendavad taotlejate/ taotluste/ registreerimiste/ väljastatud lubade määra (vooge), välja arvatud Tšehhi Vabariigi puhul, kus arvud väljendavad töötajate määra, ja Saksamaa puhul, kus esimene rida väljendab töötajate määra, ja Austria puhul, kus esimene rida väljendab töötajate keskmist aastast määra. Elamislubade puhul väljendavad arvud ainult töötamiseks välja antud elamislubasid, välja arvatud Belgia puhul. Andmed 2005. aasta kohta on saadud mõnedest liikmesriikidest (vt statistilise lisa tabel A1). 1 Prantsusmaa, Itaalia, Austria arvud ning Saksamaa töölubade arv käivad EL8 liikmesriikide kohta. 2Belgia arvud väljendavad kõikidel põhjustel välja antud elamislubasid. 3Iirimaa arv väljendab PPS numbrit, mida antakse välja mitte ainult tööhõive põhjustel, vaid ka halduspõhjustel nagu sotsiaalabi, tervishoiu ja muude avalike teenuste saamiseks. 4Vaadeldav ajavahemik 2004 mai – detsember. Küprose ja Luksemburgi kohta ei ole komisjon andmeid saanud. |

17. Tööjõu-uuringust saadud andmed on võrreldavad haldusasutuste allikatest saadutega, kui võetakse arvesse määratluste ja ajalisi erinevusi.[16] Tööjõu-uuringu arvud näitavad sisse- ja väljavoolu netomõju ning annavad seetõttu parema pildi end EL15 riikides sisse seadnud EL10 liikmesriikide kodanike tegelikust arvust. 2005. aasta esimeses kvartalis oli EL10 liikmesriikidest pärineva tööealise elanikkonna osakaal EL15 liikmesriikides üpris väike, ulatudes Prantsusmaa ja Madalmaade 0,1 protsendist 1,4 protsendini Austrias ja 2 protsendini Iirimaal.[17]

Riigis alaliselt elav tööealine elanikkond kodakondsuse kaupa – 2003–2005 (protsentidena) |

Kodakondsus |

Sihtriik | EL15 | EL10 |

Märkused: ':' andmeid ei ole või ei ole need usaldusväärsed valimi väiksuse tõttu. Itaalia ei ole andmeid jaotanud kodakondsuse alusel ja on seetõttu välja jäetud. EL15 ja EL25 koondandmed ilma Itaaliata, EL15 ja EL25 koondandmed 2003-2004 EL10 kohta ilma Saksamaa ja Iirimaata. EL10 koondandmed ilma Poolata. |

18. Lisaks on need arvud olnud stabiilsed võrrelduna kahe laienemiseelse aastaga ehk 2003. ja 2004. aasta esimeste kvartalitega; Ühendkuningriigis on tõus olnud kõigest 0,1 protsendipunkti aastas, kuid Austrias on tõus märkimisväärne, sest arv on kahekordistunud 1,4 protsendini. Huvitav on veel märkida, et EL15 liikmesriikides on kolmandate riikide kodanike osakaal märgatavalt suurem kui EL10 liikmesriikide kodanike oma (vaata lisa tabel A2). Seda võib seletada ajalooliste põhjustega ja sellega, et sisseränne EL10 liikmesriikidest on alles üsna hiljutine nähtus. See tähendab, et sisseränne kolmandatest riikidest on märksa olulisem ilming kui ELi-sisene liikuvus , nii EL15 kui EL25 puhul.

19. Üleminekukorra suhtes ei ole mingeid tõendeid ei administratiivsetest allikatest ega tööjõu-uuringutest, mis osutaksid, et on olemas otsene seos EL10 liikmesriikidest pärit töötajate liikuvuse ja kehtiva üleminekukorra vahel. Ühendkuningriiki ja Rootsi (liikmesriigid, kes ei kohalda piiranguid EL8 töötajatele) suunduvad vood on sarnased nende riikide omadele, kus üleminekukorda kohaldatakse, või neist isegi väiksemad.[18] Seda kinnitavad sarnaste tööturgude ja majandusliku võimekusega Põhjamaade kogemused.[19] Lõppkokkuvõttes juhivad liikuvust muud tegurid, mis on seotud pakkumise ja nõudlusega. Üleminekukord võib tööjõuturu kohandamist ainult edasi lükata, kuid sellega seondub sihtmaade valiku tasakaalu püsivama rikkumise oht.

20. Üldisemal tasandil võivad tööturule pääsemise piirangud põhjustada seda, et väljapääsu otsitakse „mustast tööst“. Kui sellega kaasnevad lüngad ühenduse õigusaktide jõustamises, siis võib see viia ebasoovitavate sotsiaalsete tagajärgedeni nii „ musta“ tööjõu kui legaalsete töötajate jaoks.

21. Lubade kehtivusaja kohta näitavad andmed, et märkimisväärne osa elamis-/töölubadest antakse lühiajalistele või hooajatöötajatele. See kehtib näiteks järgmiste riikide kohta:

- Austrias anti kõikidest EL8 liikmesriikide kodanikele antud töölubadest 87% vähem kui 6 kuuks (85% 2005. aasta esimesel poolel), 12% (14% 2005. aastal) 6 kuuks kuni üheks aastaks ja 2% (0% 2005. aastal) pikemaks perioodiks kui üks aasta.

- Saksamaal on 95% umbes 500.000 tööloast antud ajalise või muu piiranguga. 30. juunil 2004 oli nende töötavate EL10 liikmesriikide kodanike arv, kes olid Saksamaale tulnud pikemaks kui väga lühikeseks perioodiks ja maksid seetõttu kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid, umbes 100.000 ringis ehk 0,2% tööealisest elanikkonnast.

- Madalmaades väljastati 2004. aastal umbes 24.400 luba. Hooajatöötajate suure arvu tõttu vastab see siiski ainult 13.000 „tööaastale”.

- Itaalias anti 2004. aastal 76% ja 2005. aastal 71% töölubadest hooajatöötajatele.

- Prantsusmaal 2004. aastal välja antud töölubadest olid 74% hooajatöötajatele, 11% ajutistele töötajatele, 5% alalistele töötajatele ja 10% muudele tulusaajatele.[20]

22. Pärast laienemist on tööturu areng EL8 riikides olnud positiivne ning peaaegu kõigis neist on töötus märkimisväärselt vähenenud (vt lisa tabelid A4 ja A5). See tähendab, et ei ole põhjust oodata suurenevat survet EL8 liikmesriikidest välja rändamiseks, ka selle tõttu, et lootused majanduskasvu jätkumiseks on helged ning struktuurifondide ja maaelu arengu fondide oluliselt suurenenud vahendid hakkavad majanduskasvu ja tööhõive suurendamisel vilja kandma.

4.2 Tagajärjed tööturul riikide ja ELi kodanikele: tööhõivemäärad

23. Tagajärjed tööturul EL10 ja EL15 liikmesriikide kodanike jaoks on keskne teema arutlemiseks. Nende EL15 liikmesriikide puhul, kelle kohta on statistiliselt oluline teave olemas (vt tabel allpool), näitab peamine tööturu näitaja, tööhõivemäär, et EL10 liikmesriikide kodanikel on igas riigis üldiselt võrreldav tööhõivemäär riigi enda kodanike ja EL15 teiste liikmesriikide kodanikega. Lisaks on tööhõivemäär üldiselt kõrgem kui kolmandate riikide kodanikel. Iirimaal, Hispaanias ja Ühendkuningriigis on EL10 liikmesriikide kodanike tööhõivemäär isegi kõrgem kui riigi enda kodanikel. See näitab, et EL10 liikmesriikide kodanikel on positiivne mõju iga liikmesriigi üldisele tööturu olukorrale, püsivale majanduskasvule ja riigi rahanduse olukorrale.

Tööhõive määrad kodakondsuse kaupa - 2005 (protsentidena) |

2004 | 2005 |

Sihtriik | Kodakondsus |

EL10 | Oma riik | EL15 | EL10 | Kolmandad riigid |

Belgia | 64 | 62 | 60 | 55 | 35 |

Saksamaa | : | 67 | 68 | 51 | 48 |

Kreeka | 47 | 60 | 53 | 47 | 71 |

Hispaania | 68 | 62 | 64 | 78 | 71 |

Prantsusmaa | 61 | 64 | 69 | 62 | 44 |

Iirimaa | : | 67 | 69 | 85 | 57 |

Madalmaad | 63 | 74 | 76 | 64 | 41 |

Austria | 58 | 69 | 72 | 66 | 60 |

Soome | 67 | 69 | 67 | 55 | 45 |

Rootsi | 62 | 74 | 73 | 62 | 45 |

Ühendkuningriik | 72 | 72 | 69 | 75 | 58 |

EL15 | 59 | 67 | 68 | 62 | 55 |

EL10 | : | 57 | 59 | 68 | 63 |

EL25 | 59 | 65 | 67 | 62 | 55 |

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring, 2004–2005 2. kvartal. |

Märkused: ':' andmeid ei ole või ei ole need usaldusväärsed valimi väiksuse tõttu. Itaalia ei ole andmeid jaotanud kodakondsuse alusel ja on seetõttu välja jäetud. Taani, Luksemburg ja Portugal on välja jäetud valimi väiksuse tõttu. EL15 ja EL10 koondandmed 2004. aasta kohta põhinevad Saksamaa ja Iirimaa puhul 2005. aasta 2. kvartali andmetel. |

24. Huvitav fakt on see, et pärast laienemist on EL10 liikmesriikide kodanike tööhõivemäär tõusnud mitmetes EL15 liikmesriikides, nagu Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad, Austria ja Ühendkuningriik, mõnedel juhtudel üsna märkimisväärselt. See võib olla seotud kahe asjaoluga.

- Esiteks, laienemine on võib-olla aidanud tuua pinnale osa varimajandusest, mille moodustasid EL10 liikmesriikidest loata tulnud töötajad. Sellel on hästi tuntud positiivseid mõjusid, nagu juriidiliselt sanktsioneeritud tööstandardite parem järgimine, paranenud sotsiaalne ühtekuuluvus, kuna asjaomaste isikute marginaliseerumise risk on vähenenud, ja riigi suurenenud maksu- ja sotsiaalmaksete tulud. See tähendab ka seda, et laienemise põhjustatud suurem tööjõu liikuvus EL10 liikmesriikidest võib tegelikult olla väiksem, kui andmed näitavad.[21]

- Teiseks, EL10 liikmesriikide kodanike tööhõivemäära tõusu laienemise järel võivad olla põhjustanud muutused tööandjate suhtumises, paremad võimalused asutada eraettevõtteid, parem teave ja õiguslik reguleerimine.

4.3. EL15 liikmesriikides töötavate EL10 töötajate valdkondadel ja oskustel põhinev jaotus: kas täiendamine või asendamine?

25. Võttes arvesse EL10 liikmesriikidest pärineva tööjõu vähesust, on raske anda üksikasjalikku, kuid samas statistiliselt usaldusväärset pilti. Seetõttu vaadeldakse järgnevas analüüsis EL15 liikmesriike tervikuna. Töötajate liikuvuse keskne küsimus ei ole lihtsalt selle ulatuslikkus, vaid see, kas EL10 liikmesriikidest pärit töötajad asendavad riigi olemasolevaid töötajaid ning võistlevad nendega samade töökohtade nimel või on neil täiendav ülesanne.

EL15 töötav elanikkond kodakondsuse kaupa - 2005 (protsentidena) |

Sektor | Kodakondsus |

Oma riik | EL15 | EL10 |

Põllumajandus/ kalandus | 4 | (2) | (3) |

Tööstus | 18 | 19 | 18 |

Ehitus | 8 | 8 | 15 |

Jaemüük; hotellid/ restoranid; transport | 25 | 28 | 28 |

Finantsvahendus.; kinnisvara | 13 | 16 | 14 |

Avalik haldus; haridus; tervishoid; muu | 32 | 27 | 23 |

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring, 2005 1. kvartal, Prantsusmaa ja Austria 2005 2. kvartal. |

Märkused: sulgudes olevad andmed ei ole usaldusväärsed valimi väiksuse tõttu. |

26. Tööjõu valdkondlik jaotus viitab viimasele variandile: kohaliku tööjõu valdkondlik jaotus ei ole aastatel 2003, 2004 ja 2005 märkimisväärselt muutunud, mis näitab, et tööjõu piiratud sissevool EL10 liikmesriikidest ei lükanud kõrvale riigi oma töötajaid , vähemalt mitte sellisel laial vaatlustasandil.[22] Oma riigi kodanikud on suhteliselt rohkem koondunud teenuste sektorisse, eelkõige avaliku halduse, hariduse, tervishoiu ja muudesse valdkondadesse (32% 2005. aasta esimeses kvartalis), samas kui EL10 liikmesriikidest pärit töötajad on suhteliselt paremini esindatud ehitussektoris (15% EL10 liikmesriikide kodanikest, kui oma riigi kodanike vastav protsent on 8).[23]

27. EL10 liikmesriikidest pärit tööjõu oskustel põhinev jaotus toetab samuti seisukohta, et EL10 liikmesriikide kodanikud annavad oma panuse riigi majandusse täiendaval viisil. Madala kvalifikatsiooniga EL10 liikmesriikide töötajate osakaal EL15 liikmesriikides on väiksem kui nende riikide oma kodanikel (vastavalt 21 ja 31 protsenti), teiste EL15 liikmesriikide kodanikel ja kolmandate riikide kodanikel. See kajastub ka keskmise kvalifikatsiooniga töötajate suuremas osakaalus (vastavalt 57 ja 46 protsenti), kõrge kvalifikatsiooniga töötajate protsendid on sarnased. Keskmise kvalifikatsiooni hulka kuuluvad teise taseme ülemise astme haridus ja kutsealane erikoolitus, mis on EL15 riikides üldiselt alaesindatud kvalifikatsioonitasandid – see põhjustab oskuste puudumisest tulenevaid probleeme mitmetes majandusvaldkondades.[24]

EL15 liikmesriikides alaliselt elav tööealine elanikkond kodakondsuse ja haridustaseme kaupa - 2005 (protsentidena) |

Haridustase | Kodakondsus |

Märkused: Haridustase: madal (ISCED 0-2: teise taseme alumine aste), keskmine (ISCED 3-4: teise taseme ülemine aste), kõrge (ISCED 5-6: kolmas tase). |

28. Need andmed näitavad, et liikuvusel EL10 liikmesriikidest EL15 liikmesriikidesse on positiivne mõju tööturule , sest see leevendab tööjõupuudust teatavates valdkondades. Näiteks ehituses ning koduteenuste ja toitlustusteenuste sektoris saab luua uusi töökohti, mis mõnedes riikides jääksid muidu täitmata. EL10 liikmesriikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajad võivad edendada ettevõtete rajamist ning pikaajalist majanduskasvu inimkapitali koondumise abil. Inimkapitali ja elukestva õppe soosimine moodustavad ühe olulisima osa ELi tööhõive ja ühtekuuluvuspoliitikast. Seetõttu toetatakse selliste ELi programmidega nagu Euroopa tööhõivestrateegia, Euroopa Sotsiaalfond ja elukestva õppe programm seda tüüpi inimkapitali arendamist. Tööturu efektiivsus võib samuti kasvada, sest võõrtöötajad on üldiselt valmis kiiremini reageerima majanduslike võimaluste piirkondlikele erinevustele.

5. Järeldused ja soovitused

29. Üleminekukorra teise etapi eelõhtul kohaldatakse mitmeid erinevaid riiklikke süsteeme EL25 riikide tööturgudele pääsemiseks. Riigid, mis on avanud oma tööturud täielikult, peavad selle otsuse tagajärgi positiivseteks, samas kui osa nendest riikidest, kes on säilitanud piirangud, rõhutavad nende vajalikkust riikide eriomaste olukordade seisukohast.

30. Liikmesriigid peaksid suurendama pingutusi, et tagada olemasolevate ELi õigusaktide, tööstandardite ja eriti lähetatud töötajaid käsitleva direktiivi sätete nõuetekohane jõustamine, ning tugevdama halduskoostööd, kus see on vajalik. Kuna riiklikud ametiasutused on olemasolevaid ühenduse ja riiklikke õigusakte jõustanud lünklikult, siis võib selle tagajärjeks mõnedes riikides olla ebasoodus ja vale pilt laienemisest ja kasust, mida saadakse töötajate vabast liikumisest.

31. Käesoleva aruande koostamiseks saadud riikide andmete statistiline analüüs võimaldab teha järgmised järeldused:

- Liikuvus EL10 ja EL15 liikmesriikide vahel on väga piiratud ning ei ole lihtsalt piisavalt laiaulatuslik, et mõjutada ELi tööturgu üldiselt. Liikuvus EL15 liikmesriikidest EL10 liikmesriikidesse ja EL10 liikmesriikide vahel ei ole üldiselt märkimisväärne (vt. Tabel A1).

- EL10 liikmesriikide kodanike osakaal EL15 liikmesriikide alalises elanikkonnas on olnud suhteliselt stabiilne enne ja pärast laienemist ; tõus on toimunud Ühendkuningriigis ja märgatavamalt Austrias ja Iirimaal.[25] Austria kohta on siiski andmeid, mis näitavad, et EL8 liikmesriikide kodanike arv stabiliseerus 2005. aastal.

- Ei ole tõendeid mis osutaksid, et on olemas otsene seos EL10 liikmesriikidest pärit liikuvuse määra ja kehtiva üleminekukorra vahel . Lõppkokkuvõttes juhivad liikuvust muud tegurid, mis on seotud pakkumise ja nõudlusega. Üleminekukord võib tööjõuturu kohandamist ainult edasi lükata, kuid sellega seondub sihtmaade valiku tasakaalu püsivama rikkumise oht.

- EL10 liikmesriikide kodanike tööhõive määr EL15 liikmesriikides on sarnane riigi enda kodanike omaga ning Iirimaal, Hispaanias ja Ühendkuningriigis sellest isegi kõrgem.

- Laienemisjärgsed rändevood on positiivselt mõjutanud EL15 liikmesriikide majandust: EL10 liikmesriikide kodanikel on positiivne mõju tööturu üldisele olukorrale, püsivale majanduskasvule ja riigi rahandusele.

- Pärast laienemist on tööhõive määr mitmetes riikides tõusnud. Laienemine on aidanud muuta ametlikuks varimajanduse, mille moodustasid EL10 liikmesriikidest varem loata tulnud töötajad. Sellel on hästi tuntud positiivseid mõjusid, nagu juriidiliselt sanktsioneeritud tööstandardite parem järgimine, paranenud sotsiaalne ühtekuuluvus ja riigi suurenenud maksu- ja sotsiaalmaksete tulud. See aitab ka lõimida EL10 liikmesriikide kodanikke, sest muutunud on tööandjate suhtumine, on olemas paremad võimalused asutada eraettevõtteid, parem teave ja õiguslik reguleerimine.

- EL15 liikmesriikide kohaliku tööjõu valdkondlik jaotus ei ole pärast laienemist märkimisväärselt muutunud, mis näitab, et tööjõu piiratud sissevool EL10 liikmesriikidest ei ole lükanud kõrvale riigi oma töötajaid.[26] EL10 liikmesriikide kodanikel on täiendav roll.

- EL10 liikmesriikide kodanikud leevendavad ametioskuste puudumisest tulenevaid probleeme EL15 liikmesriikides ning annavad oma panuse pikaajalise majanduskasvu heaks inimkapitali koondumise abil.

32. Komisjon usub, et käesolev aruanne annab liikmesriikidele vajalikku teavet, et läbi vaadata oma seisukohad üleminekukorra teiseks etapiks. Võttes arvesse raskusi riikide statistiliste andmete saamisel ELi kodanike rändevoogude kohta, kutsub komisjon liikmesriike üles rakendama vajalikke haldusmeetmeid, et koguda kokku vajalikud andmed riiklikul tasandil ja edastada need õigeaegselt EUROSTATile. Tulevikus kavatseb komisjon paluda liikmesriikidel koostöös EUROSTATiga esitada igal aastal aruanded töötajate liikuvusvoogude kohta ELis.

33. Kõrgetasemelise töörühma koosolekul 16. septembril 2005. aastal olid enamik tööturu osapooltest tööturule pääsemise piirangute kaotamise poolt. Komisjon teab, et enamik liikmesriike kavatseb tõsiselt kaaluda, kas piirangud tuleks säilitada ka teiseks perioodiks. Liikmesriigid peaksid konsulteerima ka omavahel, et jõuda seisukohale üleminekukorra teise etapi suhtes.

34. Komisjon soovitab liikmesriikidele tungivalt, et kui valmistatakse ette teatist oma kavatsuste kohta teisel etapil ning see avaldatakse, siis võetaks arvesse mitte ainult statistilisi andmeid, vaid mõeldaks ka üldisele positiivsele sõnumile, mida oma kodanikele väljastatakse vaba liikumise võimaluste kohta Euroopa Liidus. Lisaks soovitab komisjon, et nende otsuste tegemisse kaasataks täiel määral ka tööturu osapooled.

35. Liikmesriigid, kes ei saa piiranguid kaotada, peavad tõenäoliselt otsima muid võimalusi tööjõuprobleemi lahendamiseks, näiteks kahepoolsete lepingute abil. Komisjon kordab, et tuleks vältida piirangute säilitamisega kaasnevaid negatiivseid kõrvalmõjusid. Lisaks peaksid liikmesriigid tegelema probleemiga, mis on seotud isikutega, kes riiklikest seadustest kõrvalehiilimiseks esinevad füüsilisest isikust ettevõtjatena.

36. Komisjon tuletab meelde, et töötajate vaba liikumine on üks EÜ asutamislepingus sätestatud põhivabadustest. Hoolimata järjestikuste laienemistega seotud hirmudest ei ole töötajate vaba liikumine põhjustanud häireid riikide tööturgudel. Seetõttu on sobiv, et ühinemislepingule alla kirjutades tõotasid EL15 liikmesriigid pühalikult, et nad hakkavad ühenduse õigustiku seda valdkonda võimalikult kiiresti täielikult kohaldama. Komisjon austab täielikult liikmesriikidele 2003. aasta ühinemislepingus antud õigust säilitada piiranguid üleminekukorra kohaselt, kuid soovitab liikmesriikidel hoolikalt kaaluda, kas piirangute säilitamine on vajalik, arvestades olukorda nende tööturul ja käesoleva aruande andmeid.

37. Ükskõik mis otsuse liikmesriigid hetkel vastu võtavad, peavad nad tegema ettevalmistusi tööturgude avamiseks, et täita oma asutamislepingutest tulenevaid kohustusi. Üleminekukorra eesmärk on anda võimalus valmistada ennast ette selle lõpliku ja pöördumatu eesmärgi saavutamiseks nii kiiresti kui võimalik. Komisjonil on hea meel nende liikmesriikide positiivsete kogemuste üle, kes on saanud suurt kasu oma tööturu täielikust avamisest EL8 liikmesriikide kodanike jaoks juba üleminekukorra esimeses etapis.

ANNEX I: STATISTICAL ANNEX

TABLE A1

[pic]

TABLE A2

[pic]

TABLE A3

[pic]

TABLE A4

[pic]

TABLE A5

[pic]

ANNEX II: BIBLIOGRAPHY

Free Movement of Workers to and from the new Member States- how will it work in practice? (Commission publication available in 20 Community languages)

http://europa.eu.int/comm/employment_social/free_movement/docs_en.htm

Guide for National Administrations- The transitional arrangements for the free movement of workers from the new Member States following the enlargement of the European Union on 1 May 2004 (Document available in 20 Community languages)

http://europa.eu.int/comm/employment_social/free_movement/docs_en.htm

''Where can I go for work? Information on the transitional rules governing the free movement of workers from, to and between the new Member states.'' (Commission's Eures website)

http://europa.eu.int/eures/home.jsp?lang=en

UK, Accession Monitoring Reports , joint online reports by the Home Office, the Department for Work and Pensions, the HM Revenue and Customs and the Office of the Deputy Prime Minister (UK)

The Netherlands, Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid, Evaluatie Werknemersverkeer MOE-landen , 20 May 2005 (Netherlands)

J. Portes and S. French, The Impact of Free Movement of Workers from Central and Eastern Europe on the UK labour market: early evidence , Working Paper No 18., for the UK Department for Work and Pensions (UK)

J. Le Guen, Etude comparé eau niveau européen de l'impact de la concurrence sur l'emploi dans le secteur agricole , Mission parlementaire de Jacques Le Guen, député du Finistère, Assemblée nationale française, auprès de Dominique Buisserau, ministre français de l'agriculture, de l'alimentation, de la pêche et de la ruralité, avril 2005 (France)

P. Weil, A Flexible Framework for a Plural Europe , Discussion paper prepared for the UK Presidency, October 2005, CRNS, Paris (France and EU)

J. E. Dǿlvik & L. Eldgring, Mobility of labour and Services after EU enlargement: Nordic differences and commonalities , Final Report from a Working Group under the Nordic Council of Ministers, August 2005 (Nordic countries)

Katholieke Universiteit Leuven and Idea Consult, The Effects of the EU Enlargement on the Flemish Labour Market , January 2005, Research on behalf of the Flemish Minister of Employment, Education and Training (Flanders, Belgium)

Ramboll Management, Analyse af EU-udvidelsens betydning for det danske arbejdsmarked, November 2005 (Denmark)

ECAS, Report on the Free Movement of Workers in EU-25. Who's afraid of EU enlargement ?, August 2005

T. Boeri & H Brücker, Migration , Co-ordination Failures and EU Enlargement , May 2005

K. Ward, N. Coe & J. Johns, University of Manchester, The role of temporary staffing agencies in facilitating labour mobility in Central and Eastern Europe , study performed for Vedior, January 2005

Manpower, EU enlargement- one year on. A Manpower Update, May 2005

[1] Töötajate vaba liikumist (asutamislepingu artikkel 39) tuleb juriidiliselt eristada asutamisvabadusest (artikkel 43) ja teenuste osutamise vabadusest (Artikkel 49). Üleminekukord ei hõlma töötajate lähetamist käsitlevat direktiivi, mis on seotud teenuste osutamise vabadusega, kuigi Saksamaa ja Austria võivad vastavalt üleminekukorra lõikele 13 kohaldada piiranguid piiriüleste teenuste osutamise suhtes teatavates tundlikes sektorites, millega on seotud töötajate ajutine lähetamine.

[2] Käesolev aruanne käsitleb töötajate vaba liikumist ELis, mitte kolmandate riikide kodanike majandusimmigratsiooni.

[3] Tuleb märkida, et Küprose ja Malta kodanike suhtes ei saa piiranguid kohaldada.

[4] Käesolevas aruandes tähendavad „EL15 liikmesriigid“ kõiki liikmesriike, kes kuulusid ELi enne 1. maid 2004; „EL10 liikmesriigid“ kõiki liikmesriike, kes ühinesid ELiga 1. mail 2004, „EL8 liikmesriigid“ aga kõiki EU10 liikmesriike välja arvatud Malta ja Küpros.

[5] Asutamislepingu artikkel 39; määrus 1612/68/EMÜ; Direktiiv 68/360/EÜ. Alates 30. aprillist 2006 kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, millega asendatakse/muudetakse varasemaid õigusakte.

[6] Siiski on sellel kaudne mõju määruse 1408/71/EMÜ artiklile 69.

[7] Vt Bibliograafia.

[8] Seda ei kohaldata Gibraltari suhtes, mis on võtnud kasutusele töölubade süsteemi.

[9] Üksikasjalik ülevaade riiklikest meetmetest, mida liikmesriigid võtsid üleminekukorra esimese etapi jooksul, on saadaval töötajate liikuvust käsitleva Eures -portaali kaudu. Kokkuvõtte meetmetest võib leida komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi veebilehelt, mis on nimetatud bibliograafias.

[10] Vaata eeliskohtlemise üleminekusätete lõike 14 asjakohaseid sätteid.

[11] Komisjon on saanud haldusandmed kõikidelt liikmesriikidelt, välja arvatud Luksemburg ja Küpros, keda ei ole analüüsis kajastatud.

[12] Tööjõu-uuring on ELi kvartaalne uuring, mis katab iga liikmesriigi alalise elanikkonna ning mille aluseks on umbes 1,7 miljonist inimesest koosnev valim EL25 liikmesriikides.

[13] Haldusandmetes sisalduv teave on piiratum kui tööjõu-uuringu oma ning sõltub rohkem võõrriikide kodanikke mõjutavast õiguslikust raamistikust.

[14] Vaata täiendavalt allpool.

[15] Üksikasjalikuma teabe saamiseks lubade arvu kohta vaata statistilise lisa tabelit A1.

[16] Tööjõu-uuringu andmed käsitlevad aasta esimest kvartalit, haldusandmed käsitlevad erinevaid ajaperioode, mis on vastavates tabelites täpsustatud. Lisaks käsitlevad tööjõu-uuringu andmed isikute „netoarvu“ kodakondsuse kaupa mistahes ajahetkel, samas kui haldusandmed, nii arvu kui voogude kohta, käsitlevad väljastatud või taotletud lubade arvu sõltumata riigis elamise tegelikust kestusest, tagasipöördumisest päritoluriiki või voogude puhul eelnevalt väljastatud lubadest.

[17] Kuna EL10 liikmesriikides on vähe teiste ELi liikmesriikide kodanikke, siis on andmete usaldusväärsuse huvides analüüsitud ainult EL15 liikmesriike.

[18] Iirimaale suunduvad vood on suuremad, kuid nagu on nimetatud lõikes 16, ei ole need arvud otseselt võrreldavad.

[19] Sisseränne EL8 liikmesriikidest Norrasse on märgatavalt suurem kui muude Põhjamaade (nii üleminekukorda kohaldavate kui mittekohaldavate) oma kokku. Rootsi piiranguid ei kohalda, kuid seda teevad Norra, Taani, Soome ja Island. Viimatinimetatutest on liberaalsemad süsteemid Taanis ja Norras.

[20] Tuleb siiski märkida, et Prantsuse ametiasutuste väljastatud haldusteave ei hõlma töölubasid, mis on välja antud vähem kui kolmeks kuuks.

[21] Liikuvust ja rännet käsitlevad statistilised andmed ei kajasta üksnes isikute reaalset liikumist ühest riigist teise, vaid ka asjaolu, et eelnevalt loata töötanud töötajad võivad olla statistiliste uuringute jaoks paremini kättesaadavad, kas tänu nende kaasamisele näiteks rahvastikuregistrisse, mis on sageli valimi moodustamise aluseks, või tänu isikute suuremale soovile statistilistes uuringutes osaleda.

[22] Siiski ei saa välistada, et mõnedel juhtudel on sisseränne EL10 liikmesriikidest mõjutanud regionaalset ja ametialast tasandit.

[23] Haldusandmed näitavad, et EL10 liikmesriikide kodanikud osalevad märkimisväärselt ka põllumajandussektoris, kuid kuna tööturu seisukohast on põllumajanduse osakaal väga väike, põllumajandus on hooajaline ning vastavad andmed on talvekvartali kohta, siis ei ole protsendid kuigi kõrged.

[24] Oma riigi töötajaid täiendav töötajate sissevool suurendab (muude tegurite samaks jäädes) oma riigi kodanike tootlikkust ning pigem tõstab nende palku, kui langetab neid.

[25] Vt lõiget 16 eespool.

[26] Siiski ei saa välistada, et mõnedel juhtudel on sisseränne EL10 liikmesriikidest mõjutanud regionaalset ja ametialast tasandit.