52005PC0687

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 22.12.2005

KOM(2005) 687 lõplik

2005/0273 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS,

millega kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ühinemine 2. juulil 1999. aastal Genfis vastu võetud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga {SEC(2005)1748}

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

12. detsembril 2001. aastal võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduste kohta (edaspidi „ühenduse disainilahenduste määrus“).[1]

Ühenduse disainilahenduste määrusega luuakse ühenduse disainilahenduste süsteem, millega tehakse võimalikuks saada disainilahendustele kaitse, millel on ühetaoline mõju kogu Euroopa Ühenduse territooriumil. Vastavalt määrusele võib disainilahendust kaitsta kas ühenduse registreerimata disainilahendusega, kui see on kõnealuses määruses sätestatud viisil avalikkusele kättesaadavaks tehtud, või ühenduse registreeritud disainilahendusega, kui see on kõnealuses määruses sätestatud viisil registreeritud.

Ühenduse disainilahenduste määrusega määratakse ühenduse disainilahenduse haldamise ülesanne siseturu ühtlustamisametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „amet“).[2] 2003. aasta 1. jaanuaril tegi amet võimalikuks ühenduse registreeritud disainilahenduste taotlused; esimene taotluste vastuvõtmise kuupäev oli 1. aprill 2003.

2003. aasta 23. detsembril jõustus 2. juulil 1999. aastal Genfis vastu võetud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (edaspidi „Genfi redaktsioon“). Genfi redaktsiooniga võimaldatakse autoritel ühtse rahvusvahelise registreeringu kaudu omandada kaitse paljudes riikides. Seega asendab Genfi redaktsiooni alusel üksainus Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelisele Büroole esitatud taotlus terve rea taotlusi, mis oleks tulnud esitada erinevatele riiklikele ja piirkondlikele büroodele.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on luua seos ühenduse disainilahenduste süsteemi ja Genfi redaktsiooniga loodud rahvusvahelise registreerimissüsteemi vahel. Kõnealune seos võimaldab autoritel esitada üheainsa rahvusvahelise taotluse Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelisele Büroole, märkides muude lepinguosaliste seas Euroopa Ühenduse, et omandada kaitse ühenduse disainilahenduste süsteemi raames.

2. Genfi redaktsioon

Haagi süsteem põhineb tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppel. Kokkulepe koosneb kolmest eri redaktsioonist: 1934. aasta Londoni redaktsioonist, 1960. aasta Haagi redaktsioonist ja 1999. aasta Genfi redaktsioonist. Nimetatud kolm redaktsiooni on iseseisvad, mille sisulised sätted kehtivad paralleelselt. Lepinguosalised võivad otsustada saada üksnes ühe, kahe või kõigi kolme redaktsiooni osaliseks. Nad saavad automaatselt Haagi Liidu liikmeks, milles on praegu 42 lepinguosalist riiki, nende hulgas 12 ELi liikmesriiki.[3]

Disainilahenduste rahvusvahelise registreerimissüsteemi tekke aluseks oli vajadus lihtsa ja säästliku menetluse järele. See võimaldab lepinguosalise riigi disainilahenduste omanikel saada oma disainilahendustele kaitse minimaalsete formaalsuste ja kulutustega.

Rahvusvahelise taotluse võib esitada ühes keeles (inglise või prantsuse) ühe lõivukomplekti maksmise alusel. Taotleja peab märkima lepinguosalise riigi, milles taotletakse kaitset. Tavaliselt saadetakse rahvusvaheline taotlus otse rahvusvahelisse büroosse. Pärast kättesaamist kontrollib rahvusvaheline büroo taotluse vastavust sätestatud vormilistele nõuetele ning avaldab seejärel taotluse – täpsemalt öeldes registreeringu – International Designs Bulletinis (Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni veebilehel). Pärast kättesaamist peab iga riiklik amet tegema kindlaks rahvusvahelised registreeringud, milles nad on märgitud, et teha vajaduse korral oma riigi seadustega ette nähtud sisuline ekspertiis.

Kaitse sisulised aspektid (sealhulgas eelkõige sisuline ekspertiis, mille korraldab asjaomane amet, kaitse tingimuste hindamine ja kaitse ulatus) alluvad seega täielikult märgitud lepinguosalise õigusele.

Kõnealuse ekspertiisi tulemusena võib amet teatada rahvusvahelisele büroole oma territooriumi osas kaitsest keeldumisest. Siiski ei saa rahvusvahelisest registreerimisest keelduda vormilistele nõuetele mittevastavuse alusel. Sellised nõuded tuleb lugeda rahuldatuks juba pärast rahvusvahelise büroo tehtud ekspertiisi.

Kui rahvusvaheline registreering on heaks kiidetud, kehtib see ühteviisi igas märgitud riigis, nagu disainilahenduse otse hoiule andmise puhul. Rahvusvaheline registreering on seepärast võrdväärne riikliku õigusega nii kaitse ulatuse kui ka kaitse õigusliku tagamise osas. Samal ajal lihtsustatakse rahvusvahelise registreeringuga kaitse alalhoidmist: pikendatakse ainult ühte registreeringut ning (nt omaniku või aadressi) muutused registreeritakse ühe lihtsa menetluse teel.

Genfi redaktsiooni vastuvõtmisel 1999. aastal oli kaks eesmärki, nimelt:

- muuta Haagi süsteem taotlejate jaoks atraktiivsemaks ning laiendada süsteemi uutele liikmetele; selleks võeti 1999. aasta redaktsiooniga Haagi süsteemi uusi jooni, et lihtsustada Haagi Liiduga ühinemist riikide jaoks, kes haldavad disainilahenduse ekspertiisi süsteeme (nagu USA ja Jaapan);

- näha ette seose loomine rahvusvahelise registreerimissüsteemi ja piirkondlike süsteemide vahel, tehes võimalikuks valitsustevaheliste organisatsioonide saamise redaktsiooni lepinguosaliseks.

Teise eesmärgi kaudu tehakse võimalikuks Euroopa Ühenduse ühinemine Haagi süsteemiga. Sel juhul käsitletaks Genfi redaktsiooni puhul ELi territooriumi ühe riigina ja ühenduse disainilahenduse eeskirju käsitletaks asjaomase riikliku õigusena. Siseturu ühtlustamisamet saaks ametiks, kes vastutab sisulise ekspertiisi eest rahvusvaheliste taotluste puhul, milles ühendus on märgitud.

Ühenduse disainilahenduse süsteemi ja Haagi kokkuleppega loodud rahvusvahelist registreerimissüsteemi võib pidada teineteist täiendavaks. Ühenduse disainilahenduse süsteem on täielik ja ühtlustatud piirkondlik disainilahenduste registreerimise süsteem, mis hõlmab kogu Euroopa Liidu territooriumi. Haagi kokkulepe on leping, millega tsentraliseeritakse märgitud lepinguosaliste territooriumil disainilahenduste kaitse saamise menetlused.

Genfi redaktsioon hakkas täielikult toimima 1. aprillil 2004. aastal. Sel kuupäeval jõustus nii Genfi redaktsioon kui ka Haagi kokkuleppe ajakohastatud ühine juhend, mis lihtsustab tervet menetlust.

3. Õiguslik alus

Ühenduse liitumine Genfi redaktsiooniga peab põhinema artiklil 308 EÜ – asutamislepingu sättel, mis on aluseks ühistele eeskirjadele, st ühenduse disainilahenduste määrusele. Lisaks tuleb viidata ka asutamislepingu artiklile 300, millega antakse Euroopa Ühendusele volitused sõlmida lepinguid Euroopa Ühenduse ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.

Hiljutine näide intellektuaalse omandi valdkonna kohta on nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta otsus 2003/793/EÜ, millega kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ühinemine märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolliga, mis on vastu võetud 27. juunil 1989. aastal Madridis.[4] Otsus põhineb artiklil 308 EÜ koostoimes artikli 300 lõike 2 teise lausega ning artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga.

4. Menetlus Euroopa Ühenduse ühinemiseks Genfi redaktsiooniga

Genfi redaktsiooni artikli 27 lõike 1 punkti ii alusel võib valitsustevaheline organisatsioon saada lepinguosaliseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

- vähemalt üks valitsustevahelise organisatsiooni liikmesriik on Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni liige ja

- organisatsioon peab ülal ametit, mille kaudu võib saada tööstusdisainilahenduste kaitset, mis kehtib territooriumil, kus kehtib valitsustevahelise organisatsiooni asutamisleping;

- sellise organisatsiooni ameti kohta ei ole saadetud Genfi redaktsiooni artikli 19 kohast teadet.

Euroopa Ühendus vastab nendele tingimustele. Esiteks on kõik liikmesriigid Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni liikmed. Teiseks juhib siseturu ühtlustamisamet määruse 6/2002 alusel ühenduse disainilahenduse süsteemi haldamist. Kolmandaks ei ole siseturu ühtlustamisameti kohta saadetud Genfi redaktsiooni artikli 19 kohast teadet.[5]

Vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 27 lõikele 2 annab riik või valitsustevaheline organisatsioon ühinemiskirja hoiule, kui ta ei ole kõnealusele redaktsioonile alla kirjutanud. EÜ ei ole Genfi redaktsioonile alla kirjutanud ja on seepärast kohustatud ühinemiskirja hoiule andma. Vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile a on ühinemiskirja hoiule andmise jõustumiskuupäevaks kuupäev, mil kiri hoiule anti. Vastavalt artikli 28 lõike 3 punktile b jõustub EÜ ühinemine, kui ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast on möödunud kolm kuud.

5. Genfi redaktsiooniga ühenduse ühinemise raames tehtavad deklaratsioonid

Genfi redaktsiooni ja Genfi redaktsiooni ühise juhendi, Londoni redaktsiooni ja Haagi kokkuleppe Haagi redaktsiooniga nähakse ette lepinguosaliste riikide võimalus või kohustus esitada rahvusvahelise registreerimissüsteemi toimimise kohta teatavaid deklaratsioone. Ühinemiskirjas tehtud deklaratsioonid jõustuvad kuupäeval, mil redaktsioon muutub lepinguosalise riigi jaoks kohustuslikuks.

Komisjon teeb ettepaneku, et Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni peadirektorile esitataks deklaratsioonid järgmiste küsimuste kohta:

i) Genfi redaktsiooni artikli 4 lõike 1 punktis a sedastatakse, et rahvusvahelise taotluse võib esitada taotleja valikul kas otse rahvusvahelisele büroole või taotleja elu- või asukohajärgse lepinguosalise ametile. Siiski võib lepinguosaline vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile b teatada, et tema ameti kaudu ei saa rahvusvahelist taotlust esitada.

Haagi süsteemi suurimaks eeliseks on selle lihtsus ja taotlust vastuvõtva ameti asukoht näib olevat disainilahenduste taotluste osas väiksema tähtsusega. Seepärast peaks Euroopa Ühendus välistama taotluse esitamise ameti kaudu, et vältida tarbetut topelttööd. Ka tuleb eelistada taotluste esitamist otse Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsioonile, et taotlejatel ei oleks võimalik ajada segi ühenduse disainilahenduste registreerimise taotlust rahvusvahelise registreerimistaotlusega. Selline segiajamine oleks veelgi probleemsem rahvusvahelise taotluse põhilõivu maksmise puhul, mis tuleb maksta alati otse rahvusvahelisele büroole ja mis tuleb maksta taotluse esitamisel. Kui taotlejad maksavad lõivu eksikombel siseturu ühtlustamisametile, peab kõnealune amet lõivu tagastama.

Märkimist väärib asjaolu, et Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon ei saa praegu riiklike ametite kaudu esitatud taotlusi isegi mitte nendelt lepinguosalistelt, kes lubaksid sellist menetlust.[6]

ii) Genfi redaktsiooni artiklis 7 sätestatakse, et ettenähtud lõivud hõlmavad standardmärkimislõivu, mis tuleb maksta iga märgitud lepinguosalise kohta. Lisaks võib lepinguosaline valitsustevaheline organisatsioon teatada, et kõigi rahvusvaheliste taotluste puhul ning kui pikendatakse rahvusvahelist registreeringut, milles ta on märgitud, asendatakse standardmärkimislõiv individuaalse märkimislõivuga, mille määr nimetatakse deklaratsioonis ja mida võib hilisemates deklaratsioonides muuta. Kindlaksmääratud summa ei või olla suurem summast, mida lepinguosalisel oleks õigus saada riikliku taotluse ja pikendamise eest, kusjuures nimetatud summat on vähendatud rahvusvahelises menetluses sooritatud toimingutest tuleneva säästu võrra. Rahvusvaheline büroo kannab märkimislõivu üle asjaomasele lepinguosalisele.[7]

Tulu osas mõjutab valik standardmärkimislõivu ja individuaalse märkimislõivu vahel ameti eelarvet. Euroopa Ühendus peaks seepärast kõnealust valikuvõimalust kasutama ja määrama kindlaks oma individuaalse märkimislõivu.

Selle kindlaksmääramine peab põhinema mitmel elemendil. Lõivud peavad olema piisavad, et katta nende menetluste kulud, mis on seotud disainilahendustega, mille kaitset ELis taotletakse. See ei tähenda üksnes kulusid, mis on seotud selliste disainilahenduste ekspertiisiga siseturu ühtlustamisametis, vaid ka muuga, näiteks kehtetus- ja kaebusmenetlustega. Sellist otsust ei ole veel tehtud, kuna on tarvis eelnevat finantsanalüüsi. Sellise analüüsi tegemiseks tuleb üksikasjalikult uurida Haagi kokkuleppega ühinemise põhitingimusi. Komisjonil on vaja ka suuremat selgust küsimuses, millisel hulgal kehtetus- ja kaebusmenetlusi võib rahvusvaheline märkimine kaasa tuua, ja seega hinnata siseturuameti töö mahtu.

Kõnealuste uuringute alusel teeb komisjon lõivumääruse muudatusettepaneku, mis käsitleb Genfi redaktsiooni alusel Euroopa Ühenduse märkimiseks määratavate lõivude suurust ja struktuuri.

iii) Genfi redaktsiooni artikli 17 lõike 3 punktis c kohustatakse lepinguosalist teatama rahvusvahelise büroo peadirektorile oma õiguses sätestatud kaitse maksimaalkestuse. Ühenduse disainilahenduste määruse artiklis 12 sätestatakse kaitse maksimaalseks kestuseks 25 aastat. Euroopa Ühendus teatab sellest peadirektorile.

Deklaratsioonid ei ole asjakohased või neid ei tuleks teha muudes küsimustes, kui on ette nähtud Genfi redaktsioonis ja ühistes eeskirjades. Paljud kõnealustest võimalikest deklaratsioonidest ei ole Euroopa Ühenduse jaoks olulised, sest need käsitlevad riikliku õigustiku konkreetseid jooni, mis puuduvad ühenduse disainilahenduste määruses, või ei ole kõnealuse määruse puhul kohaldatavad või nad on olulised üksnes ekspertiisi tegevate ametite jaoks.[8] Võimalikud deklaratsioonid omaniku muutuse mõju ja dokumentide vahetamise kohta vajavad edasist selgitamist.

- Vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 16 lõikele 2 võib lepinguosaline teatada deklaratsioonis Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni peadirektorile, et omaniku muutuse registreerimisel rahvusvahelises registris ei ole sama mõju kui registreerimisel tema enda registris, kuni ta ei ole saanud kõnealuses deklaratsioonis esitatud avaldust või dokumente. Et siiski hoida rahvusvahelist süsteemi võimalikult lihtsa ja tõhusana, ei tohiks ühendus sellist deklaratsiooni esitada. Seega on rahvusvahelise registri mõju ELis täielik ja vahetu.

- Genfi redaktsiooni artikli 10 lõike 5 punktis a täpsustatakse, et iga lepinguosalise amet võib teatada rahvusvahelisele büroole, et ta soovib saada koopia igast rahvusvahelisest registreeringust, milles ta on märgitud, vahetult pärast registreerimist koos rahvusvahelisele taotlusele lisatud asjaomaste avalduste, dokumentide ja näidistega. Ühendus ei tohiks selliseid koopiaid nõuda, kuna keeldumise põhjusi (avalik kord, kõlblus ja disainilahenduse määratlus) võib uurida rahvusvaheline büroo rahvusvaheliste registreeringute avaldamise alusel. Järelikult ei ole siseturu ühtlustamisametil vaja saada Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsioonilt täielikke toimikuid.

6. Märkused artiklite kohta

Artikkel 1

Artiklis 1 kutsutakse nõukogu üles Genfi redaktsiooni heaks kiitma. Genfi redaktsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele Euroopa Ühenduse kõikides ametlikes keeltes.

Artikkel 2

Artikli 2 lõikes 1 täpsustatakse, et pärast käesoleva ettepaneku vastuvõtmist annab nõukogu eesistuja ühinemiskirja hoiule Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni peadirektorile vastavalt Genfi redaktsiooni artiklile 27. Et vältida komplikatsioone seoses Genfi redaktsiooni rakendamisega Euroopa Ühenduse piires, on selgitatud, et ühinemiskirja võib võtta vastu kuupäevast, mil nõukogu ja komisjon on võtnud vastu vajalikud rakendusmeetmed (nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduste kohta; komisjoni määrus, millega muudetakse rakendusmäärust 2245/2002; komisjoni määrus, millega muudetakse lõivumäärust 2246/2002).

Teises lõigus täpsustatakse deklaratsioonid, mis tehakse ühinemiskirjas.

Artikkel 3

Pärast Genfi redaktsiooniga ühinemist saab Euroopa Ühendus Haagi Liidu assamblee liikmeks (Genfi redaktsiooni artiklid 20 ja 21). See tähendab, et Euroopa Ühendus võib hääletada oma liikmesriikide eest häältearvuga, mis võrdub tema liikmesriikide arvuga, kes on kõnealuse redaktsiooni osalised, ja et Euroopa Ühendus ei osale hääletamisel, kui üks tema liikmesriikidest kasutab oma hääletamisõigusi, ning vastupidi.

Assamblee ülesanneteks on muuhulgas tegeleda küsimustega, mis käsitlevad liidu ülalpidamist ja arengut ning Genfi redaktsiooni rakendamist, anda juhiseid seoses läbivaatamiskonverentside ettevalmistamisega ja otsustada selliste konverentside kokkukutsumine ning muuta Genfi redaktsiooni ühist juhendit.

Asutamislepingu artikli 300 kohaselt esindab Haagi Liidu assamblees Euroopa Ühendust Euroopa Komisjon. Euroopa Ühenduse delegatsioonidesse võib kaasata ka ameti esindajaid.

Eespool öeldut silmas pidades ja et vältida tülikaid menetlusi, kui toimuvad tulevased Haagi Liidu assamblee istungid, sätestatakse ettepaneku artikli 3 lõikes 1, et nõukogu volitab Euroopa Komisjoni esindama Euroopa Ühendust tulevastel Haagi Liidu assamblee istungitel ja pidama Ühenduse nimel läbirääkimisi küsimustes, mis kuuluvad assamblee pädevusse vastavalt Genfi redaktsiooni artiklile 21. Artikli 3 lõikes 2 täpsustatakse, et Euroopa Ühenduse seisukoha koostavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid nõukogu pädeva töörühma raames või kohapeal peetavatel koosolekutel, mis kutsutakse kokku Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis tehtava töö käigus.

7. Täiendavad meetmed, mis võetakse ühenduse Genfi redaktsiooniga ühinemise kontekstis

Euroopa Ühenduse ühinemine Genfi redaktsiooniga nõuab ühenduse tasandil mitmeid rakenduslikke meetmeid.

Esiteks peab ühenduse seadusandja sätestama eeskirjad ühenduse disainilahenduste süsteemi kohandamiseks Genfi redaktsiooni rahvusvaheliste taotluste süsteemiga. Tehakse ettepanek inkorporeerida ühenduse disainilahenduste määrusesse meetmed, mille kaudu jõustatakse Euroopa Ühenduse ühinemine Genfi redaktsiooniga, muutes määruse olemasolevaid sätteid ja lisades uue eraldi jaotise disainilahenduste rahvusvahelise registreerimise kohta.

Teiseks on tarvis muuta rakenduseeskirju, et jõustada Genfi redaktsiooniga ühinemine. Selleks tuleb muuta komisjoni 21. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2245/2002, millega rakendatakse ühenduse disainilahenduste määrus.[9]

Kolmandaks on tarvis muuta komisjoni 16. detsembri 2002. (nr 2246/2002) aasta määrust siseturu ühtlustamisametile (kaubamärgid ja disainilahendused) ühenduse disainilahenduste registreerimise eest makstavate lõivude kohta.[10] Muudetud lõivumäärus peaks kooskõlas käesolevas otsuses tehtud deklaratsiooniga ette nägema individuaalse lõivusüsteemi rahvusvahelise registreerimise eest.

Kuna Genfi redaktsioon muutub Euroopa Ühenduse jaoks siduvaks kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil ta on andnud ühinemiskirja hoiule, peaksid vajalikud rakendusmeetmed jõustuma enne kolmekuise ajavahemiku lõppemist.

8. Järeldused

Eespool öeldu alusel palutakse nõukogul vastu võtta lisatud otsus, millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks Genfi redaktsioon, volitatakse nõukogu eesistujat andma Genfi redaktsiooni ühinemiskirja hoiule Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni peadirektorile ja volitatakse Euroopa Komisjoni esindama Euroopa Ühendust Haagi Liidu assamblee istungitel, mida peetakse Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni egiidi all, ning rääkima läbi ja kinnitama Euroopa Ühenduse nimel küsimusi, mis kuuluvad assamblee pädevusse.

2005/0273 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS,

millega kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ühinemine 2. juulil 1999. aastal Genfis vastu võetud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[11]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[12]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[13]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta,[14] mille aluseks on asutamislepingu artikkel 308, on seadnud eesmärgiks luua turg, mis toimib nõuetekohaselt ja pakub riiklikel turgudel valitsevate tingimustega samalaadseid tingimusi. Sellise turu loomiseks ja selle ühtsemaks muutmiseks võeti nimetatud määrusega kasutusele ühenduse disainilahenduse süsteem, mille kohaselt ettevõtted võivad ühe menetlusega saada ühenduse disainilahendused, millele antakse ühtne kaitse ja mis kehtivad kogu Euroopa Ühenduse territooriumil.

(2) Pärast ettevalmistusi, mille algatas ja viis läbi Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon ning milles osalesid Haagi Liidu liikmeks olevad liikmesriigid ja liikmesriigid, kes ei ole Haagi Liidu liikmed, ning Euroopa Ühendus, võeti 2. juulil 1999. aastal sel eesmärgil Genfis kokku kutsutud diplomaatilisel konverentsil vastu tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (edaspidi „Genfi redaktsioon“).

(3) Genfi redaktsioon võeti vastu, et teha teatavaid uuendusi tööstusdisainilahenduste rahvusvahelises hoiuleandmise süsteemis, mis oli sätestatud 2. juunil 1934. aastal vastu võetud Londoni redaktsioonis ja 28. novembril 1960. aastal vastu võetud Haagi redaktsioonis.

(4) Genfi redaktsiooni eesmärk on kaasata Haagi rahvusvahelisse registreerimissüsteemi uued liikmed ja teha süsteem taotlejate jaoks atraktiivsemaks. Võrreldes Londoni redaktsiooni ja Haagi redaktsiooniga on üks põhiline uuendus see, et valitsustevaheline organisatsioon, mis peab üleval ametit, mis on pädev andma disainilahendustele organisatsiooni territooriumil mõjuvat kaitset, võib saada Genfi lepingu osaliseks.

(5) Kord, mille alusel valitsustevaheline organisatsioon, millel on piirkondlik amet, võib saada Genfi redaktsiooni osaliseks, kehtestati eesmärgiga võimaldada eelkõige ühendusel ühineda redaktsiooniga ja seeläbi Haagi Liiduga.

(6) Genfi redaktsioon jõustus 23. detsembril 2003 ja seda hakati rakendama 1. aprillil 2004. Alates 1. jaanuarist 2003 võttis siseturu ühtlustamisamet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu ühenduse registreeritud disainilahenduste taotlusi, esimene ametlik taotluste vastuvõtmise kuupäev oli 1. aprill 2003.

(7) Ühenduse disainilahenduse süsteem ja Genfi redaktsiooniga kehtestatud rahvusvaheline registreerimissüsteem täiendavad teineteist. Ühenduse disainilahenduse süsteemiga nähakse ette täielik ja ühtne piirkondlik disainilahenduse registreerimissüsteem, mis hõlmab kogu ühenduse territooriumi. Haagi kokkulepe on leping, millega tsentraliseeritakse märgitud lepinguosaliste territooriumil disainilahenduste kaitse saamise menetlused.

(8) Seose loomine võimaldaks autoritel saada ühe rahvusvahelise taotluse kaudu oma disainilahendustele kaitset nii ühenduse piires ühenduse disainilahenduse süsteemi alusel kui ka Genfi redaktsiooni territooriumidel ühenduse sees ja väljaspool seda.

(9) Lisaks sellele saab ühenduse disainilahenduse süsteemi ja Genfi redaktsiooni kohase rahvusvahelise registreerimissüsteemi vahelise seose loomisega edendada majandustegevuse harmoonilist arengut, kõrvaldada konkurentsimoonutusi, suurendada kulutasuvust ning siseturu integratsioonitaset ja toimimist. Seepärast oleks ühendusel vaja ühineda Genfi redaktsiooniga, et muuta ühenduse disainilahenduse süsteem atraktiivsemaks.

(10) Komisjoni tuleks volitada pärast ühenduse ühinemist Genfi redaktsiooniga esindama ühendust Haagi Liidu assamblees.

(11) Käesolev otsus ei mõjuta liikmesriikide õigust osaleda Haagi Liidu assambleel seoses nende riiklike disainilahendustega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse seoses tema pädevusse kuuluvate küsimustega heaks 2. juulil 1999. aastal Genfis vastu võetud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (edaspidi „Genfi redaktsioon“).

Genfi redaktsiooni tekst lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1. Nõukogu eesistujale antakse käesolevaga volitused anda ühenduse nimel Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni peadirektorile üle ühinemiskiri hoiuleandmiseks kuupäeval, mil nõukogu ja komisjon on vastu võtnud meetmed, mis on vajalikud seose loomiseks ühenduse disainilahenduse õiguse ja Genfi redaktsiooni vahel.

2. Käesolevale otsusele lisatud deklaratsioonid on ühinemiskirja osa.

Artikkel 3

1. Komisjonile antakse volitused esindada Euroopa Ühendust Haagi Liidu assamblee istungitel, mis toimuvad Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni egiidi all.

2. Ühenduse disainilahendust käsitlevates ühenduse pädevusse kuuluvate küsimustes peab komisjon läbirääkimisi Haagi Liidu assamblees ühenduse nimel vastavalt järgmisele korrale:

a) seisukoht, mille ühendus võib võtta assambleel, valmistatakse ette nõukogu asjakohases töörühmas või, kui see ei ole võimalik, kohapeal peetaval koosolekul, mis kutsutakse kokku Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis tehtava töö käigus;

b) otsuste osas, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 6/2002 või muud nõukogu akti, mis nõuab nõukogu ühehäälset otsust, võtab nõukogu komisjoni ettepanekul ühehäälselt vastu ühenduse seisukoha;

c) seoses muude ühenduse disainilahenduse õigust mõjutavate otsustega võtab nõukogu ühenduse seisukoha vastu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSTE RAHVUSVAHELISE REGISTREERIMISE HAAGI KOKKULEPPE GENFI REDAKTSIOON

Vastu võetud 2. juulil 1999. a Genfis

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1. Lühendid

Selles redaktsioonis on mõistetel järgmine tähendus:

(i) Haagi kokkulepe - tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkulepe, mis on ümber nimetatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppeks;

(ii) käesolev redaktsioon - Haagi kokkuleppe praegu kehtiv redaktsioon;

(iii) juhend - käesoleva redaktsiooni juhend;

(iv) sätestatud - juhendis sätestatud;

(v) Pariisi konventsioon - 1883. aasta 20. märtsil Pariisis allakirjutatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni uuesti läbivaadatud ja muudetud redaktsioon;

(vi) rahvusvaheline registreering - käesoleva redaktsiooni alusel tehtud tööstusdisainilahenduse rahvusvaheline registreering;

(vii) rahvusvaheline taotlus - rahvusvahelise registreerimise taotlus;

(viii) rahvusvaheline register - Rahvusvahelises Büroos peetav rahvusvaheliste registreeringute ametlik andmekogu, kus mis tahes andmekandjal säilitatakse andmeid, mille registreerimist nõuab või lubab käesolev redaktsioon või juhend;

(ix) isik - füüsiline või juriidiline isik;

(x) taotleja - isik, kelle nimel rahvusvaheline taotlus on esitatud;

(xi) omanik - isik, kelle nimel rahvusvaheline registreering on rahvusvahelises registris;

(xii) valitsustevaheline organisatsioon ¿ valitsustevaheline organisatsioon, kellel on artikli 27 lõike 1 punkti ii kohaselt õigus käesoleva redaktsiooniga ühineda;

(xiii) lepinguosaline - käesoleva redaktsiooniga ühinenud riik või valitsustevaheline organisatsioon;

(xiv) taotleja lepinguosaline - lepinguosaline või üks lepinguosalistest, kelle kaudu vähemalt ühele artiklis 3 nimetatud tingimusele vastav taotleja on saanud õiguse esitada rahvusvaheline taotlus; kui lepinguosalisi, kelle kaudu taotleja võib artikli 3 kohaselt saada õiguse esitada rahvusvaheline taotlus, on kaks või rohkem, siis tähendab taotleja lepinguosaline seda lepinguosalistest, kes on sellena märgitud rahvusvahelises taotluses;

(xv) lepinguosalise territoorium - riigi territoorium või territoorium, kus kehtib valitsustevahelise organisatsiooni asutamisleping, olenevalt sellest, kas lepinguosaline on riik või valitsustevaheline organisatsioon;

(xvi) amet - ametiasutus, keda lepinguosaline on volitanud andma oma territooriumil tööstusdisainilahendustele kaitset, millel on õiguslikud tagajärjed;

(xvii) ekspertiisiamet - amet, kes teeb talle esitatud tööstusdisainilahenduste kaitse taotlustele ex officio ekspertiisi, millega määratakse kindlaks vähemalt see, kas tööstusdisainilahendus vastab uudsuse nõudele;

(xviii) märkimine - taotlus, et lepinguosaline tunnustaks rahvusvahelise registreeringu õiguslikke tagajärgi; samuti nimetatud taotluse registreerimine rahvusvahelises registris;

(xix) märgitud lepinguosaline ja märgitud amet - lepinguosaline ja lepinguosalise amet, kelle kohta märkimine kehtib;

(xx) 1934. aasta redaktsioon - 1934. aasta 2. juunil Londonis allakirjutatud Haagi kokkuleppe redaktsioon;

(xxi) 1960. aasta redaktsioon - 1960. aasta 28. novembril Haagis allakirjutatud Haagi kokkuleppe redaktsioon;

(xxii) 1961. aasta täiendav redaktsioon - 1961. aasta 18. novembril Monacos allakirjutatud redaktsioon, millega täiendati 1934. aasta redaktsiooni;

(xxiii) 1967. aasta lisaredaktsioon - Haagi kokkuleppe 1967. aasta 14. juulil Stockholmis allakirjutatud muudetud redaktsioon;

(xxiv) liit - Haagi Liit, mis asutati 1925. aasta 6. novembri Haagi kokkuleppega ja mis tegutseb 1934., 1960., 1961., 1967. aasta ning käesoleva redaktsiooni järgi;

(xxv) assamblee - artikli 21 lõike 1 punktis a nimetatud assamblee või seda asendav organ;

(xxvi) organisatsioon - Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon;

(xxvii) peadirektor - organisatsiooni peadirektor;

(xxviii) Rahvusvaheline Büroo - organisatsiooni Rahvusvaheline Büroo;

(xxix) ratifitseerimiskiri - selle all mõeldakse ka vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

Artikkel 2.

Lepinguosaliste seadustega ja rahvusvaheliste lepingutega antud muu kaitse kohaldamine

(1) [Lepinguosaliste seadused ja rahvusvahelised lepingud] Käesoleva redaktsiooni sätted ei takista kohaldamast mõne lepinguosalise seadustes ettenähtud tugevamat kaitset, samuti ei mõjuta need mingil viisil tarbekunsti- ja teistele kunstiteostele rahvusvaheliste autoriõiguse lepingute ja konventsioonidega ning tööstusdisainilahendustele Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingule lisatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga antavat kaitset.

(2) [Kohustus järgida Pariisi konventsiooni] Lepinguosaline peab järgima Pariisi konventsiooni sätteid, mis käsitlevad tööstusdisainilahendusi.

I peatükk

RAHVUSVAHELINE TAOTLUS JA RAHVUSVAHELINE REGISTREERING

Artikkel 3. Rahvusvahelise taotluse esitamise õigus

Õigus esitada rahvusvaheline taotlus on lepinguosalise riigi kodanikul, lepinguosalisse valitsustevahelisse organisatsiooni kuuluva riigi kodanikul ja isikul, kelle elukoht, peamine asukoht või tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte asub lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 4. Rahvusvahelise taotluse esitamise kord

(1) [Otsene või kaudne esitamine]

(a) Taotleja valikul võib rahvusvahelise taotluse esitada Rahvusvahelisele Büroole otse või taotleja lepinguosalise ameti kaudu.

(b) Hoolimata punktis a sätestatust, võib lepinguosaline deklaratsioonis peadirektorile teatada, et tema ameti kaudu ei saa rahvusvahelist taotlust esitada.

(2) [Edastamislõiv kaudse esitamise korral] Lepinguosalise amet võib nõuda, et taotleja tasuks iga tema kaudu esitatava rahvusvahelise taotluse eest edastamislõivu, mis arvatakse ameti tuludesse.

Artikkel 5. Rahvusvahelise taotluse sisu

(1) [Rahvusvahelise taotluse kohustuslik sisu] Rahvusvaheline taotlus esitatakse ettenähtud keeles või ühes ettenähtud keeltest ja selles peavad sisalduma või sellele lisatakse:

(i) käesoleva redaktsiooni kohase rahvusvahelise registreerimise avaldus;

(ii) ettenähtud andmed taotleja kohta;

(iii) ettenähtud arv nõuetekohaseid koopiaid rahvusvahelise taotluse objektiks oleva tööstusdisainilahenduse reproduktsioonist või taotleja valikul mitmest reproduktsioonist; kui tööstusdisainilahendus on kahemõõtmeline ja vastavalt lõikele 5 taotletakse publitseerimise edasilükkamist, võib rahvusvahelisele taotlusele reproduktsioonide asemel lisada ettenähtud arvu tööstusdisainilahenduse näidiseid;

(iv) märge toote või toodete kohta, mis kujutavad endast tööstusdisainilahendust või millega seoses tööstusdisainilahendust ettenähtud viisil kasutatakse;

(v) märgitud lepinguosaliste nimed;

(vi) sätestatud lõivud;

(vii) muud ettenähtud andmed.

(2) [Rahvusvahelise taotluse kohustusliku sisu lisa]

(a) Lepinguosaline, kelle amet on ekspertiisiamet ja kelle seadus käesoleva redaktsiooniga ühinemise ajal nõuab, et tööstusdisainilahenduse kaitse taotlusele esitamiskuupäeva määramiseks peab taotlus sisaldama punktis b loetletud elemente, võib need teatavaks teha deklaratsioonis peadirektorile.

(b) Elemendid, millest punkti a kohaselt võib teatada, on järgmised:

(i) taotluse objektiks oleva tööstusdisainilahenduse looja isikuandmed;

(ii) taotluse objektiks oleva tööstusdisainilahenduse reproduktsiooni või iseloomulike tunnuste lühikirjeldus;

(iii) nõudlus.

(c) Kui rahvusvahelises taotluses on märgitud selline lepinguosaline, kes on teinud punkti a kohase avalduse, tuleb taotluses nõuetekohaselt nimetada ka avalduses teatatud elemendid.

(3) [Rahvusvahelise taotluse muu sisu] Rahvusvaheline taotlus võib sisaldada või sellele võib lisada ka teisi juhendis märgitud elemente.

(4) [Mitu tööstusdisainilahendust ühes rahvusvahelises taotluses] Arvestades sätestatud tingimusi võib rahvusvaheline taotlus hõlmata kahte või enamat tööstusdisainilahendust.

(5) [Publitseerimise edasilükkamise taotlus] Rahvusvaheline taotlus võib sisaldada taotlust publitseerimine edasi lükata.

Artikkel 6. Prioriteet

(1) [Prioriteedinõue]

(a) Rahvusvaheline taotlus võib sisaldada deklaratsiooni, kus Pariisi konventsiooni artikli 4 kohaselt nõutakse konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis või selle suhtes esitatud ühe või enama varasema taotluse prioriteeti.

(b) Juhendis võidakse sätestada, et punktis a nimetatud deklaratsiooni võib teha pärast rahvusvahelise taotluse esitamist. Sellisel juhul sätestatakse juhendis deklaratsiooni tegemise lõpptähtpäev.

(2) [Prioriteedinõude aluseks olev rahvusvaheline taotlus] Esitamiskuupäevast arvates on rahvusvaheline taotlus, arvestamata tema edasist käekäiku, võrdne tavapäraselt esitatud registreerimistaotlusega Pariisi konventsiooni artikli 4 tähenduses.

Artikkel 7. Märkimislõivud

(1) [Ettenähtud märkimislõiv] Ettenähtud lõivud on lepinguosalise märkimise eest makstavad lõivud, arvestades lõikes 2 sätestatut.

(2) [Individuaalne märkimislõiv] Lepinguosaline, kelle amet on ekspertiisiamet, ja valitsustevahelisest organisatsioonist lepinguosaline võivad deklaratsioonis peadirektorile teatada, et kõigi rahvusvaheliste taotluste puhul, milles nad on märgitud, ning kõigi selliste taotluste põhjal tehtud rahvusvaheliste registreeringute pikendamisel asendatakse lõike 1 kohane ettenähtud märkimislõiv individuaalse märkimislõivuga, mille määr nimetatakse deklaratsioonis ja mida võib hilisemates deklaratsioonides muuta. Kõnesolev lepinguosaline võib kehtestada esialgse kaitseperioodi ja iga pikendamise või tema poolt võimaldatava maksimaalse kaitseperioodi eest makstava lõivu määra. See määr ei või olla suurem summast, mida nimetatud lepinguosalise ametil on õigus saada taotlejalt samaks perioodiks samale arvule tööstusdisainilahendustele antava kaitse eest, kusjuures nimetatud summat on vähendatud rahvusvahelises menetluses sooritatud toimingutest tuleneva säästu võrra.

(3) [Märkimislõivude edastamine] Rahvusvaheline Büroo edastab lõigetes 1 ja 2 nimetatud märkimislõivud asjaomastele lepinguosalistele.

Artikkel 8. Puuduste kõrvaldamine

(1) [Rahvusvahelise taotluse ekspertiis] Kui Rahvusvaheline Büroo leiab, et rahvusvaheline taotlus ei vasta Rahvusvahelisse Büroosse saabumise hetkel käesoleva redaktsiooni ja juhendi nõuetele, teeb ta taotlejale ettepaneku puudused kindlaksmääratud tähtaja jooksul kõrvaldada.

(2) [Kõrvaldamata puudused]

(a) Kui taotleja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, loetakse, et rahvusvahelisest taotlusest on loobutud, arvestades punktis b sätestatut.

(b) Kui taotleja ei ole sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud puudust, mis on seotud artikli 5 lõikega 2 või erinõudega, millest lepinguosaline on juhendi kohaselt teavitanud peadirektorit, siis rahvusvahelises taotluses selle lepinguosalise märkimist ei arvestata.

Artikkel 9. Rahvusvahelise taotluse esitamise kuupäev

(1) [Rahvusvahelise taotluse otse esitamine] Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse otse Rahvusvahelisele Büroole, on esitamiskuupäevaks taotluse Rahvusvahelisse Büroosse jõudmise kuupäev, arvestades lõikes 3 sätestatut.

(2) [Rahvusvahelise taotluse esitamine ameti kaudu] Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse taotleja lepinguosalise ameti kaudu, määratakse esitamiskuupäev vastavalt sätestatule.

(3) [Mõningate puudustega rahvusvaheline taotlus] Kui taotluses on Rahvusvahelisse Büroosse saabumise päeval mõni puudus, mis vastavalt sätestatule põhjustab esitamiskuupäeva edasilükkamise, saab esitamiskuupäevaks tehtud paranduse Rahvusvahelisse Büroosse jõudmise kuupäev.

Artikkel 10.

Rahvusvaheline registreering, rahvusvahelise registreeringu kuupäev, rahvusvahelise registreeringu publitseerimine ja konfidentsiaalsed koopiad

(1) [Rahvusvaheline registreering] Rahvusvaheline Büroo registreerib rahvusvahelise taotluse objektiks oleva tööstusdisainilahenduse kohe pärast taotluse kättesaamist või artikli 8 kohase parandusettepaneku puhul viivitamata pärast nõutud paranduste kättesaamist. Olenemata sellest, kas publitseerimine lükatakse vastavalt artiklile 11 edasi või ei, registreering jõustub.

(2) [Rahvusvahelise registreeringu kuupäev]

(a) Rahvusvahelise registreeringu kuupäevaks on rahvusvahelise taotluse esitamise kuupäev, arvestades punktis b sätestatut.

(b) Kui rahvusvahelises taotluses on Rahvusvahelisse Büroosse jõudmise kuupäeval mõni artikli 5 lõikega 2 seotud puudus, on rahvusvahelise registreeringu kuupäevaks tehtud paranduse Rahvusvahelisse Büroosse saabumise kuupäev või rahvusvahelise taotluse esitamise kuupäev olenevalt sellest, kumb on hilisem.

(3) [Publitseerimine]

(a) Rahvusvahelise registreeringu publitseerib Rahvusvaheline Büroo. Selline avalikustamine loetakse kõigis lepinguosalistes piisavaks ja omanikult ei või enam avalikustamist nõuda.

(b) Rahvusvaheline Büroo saadab publitseeritud rahvusvahelise registreeringu koopia igale märgitud ametile.

(4) [Konfidentsiaalsuse säilitamine enne publitseerimist] Rahvusvaheline Büroo säilitab enne rahvusvahelise taotluse ja rahvusvahelise registreeringu publitseerimist nende konfidentsiaalsuse, arvestades lõikes 5 ja artikli 11 lõike 4 punktis b sätestatut.

(5) [Konfidentsiaalsed koopiad]

(a) Vahetult pärast registreerimist saadab Rahvusvaheline Büroo rahvusvahelise registreeringu koopia koos rahvusvahelisele taotlusele lisatud asjaomaste avalduste, dokumentide või näidistega kõigile ametitele, kes on Rahvusvahelisele Büroole teatanud oma soovist seda koopiat saada ja on rahvusvahelises taotluses märgitud.

(b) Kuni Rahvusvaheline Büroo ei ole rahvusvahelist registreeringut publitseerinud, säilitab amet talle Rahvusvahelisest Büroost saadetud koopia konfidentsiaalsuse ja võib nimetatud koopiat kasutada ainult rahvusvahelise registreeringu ja ameti pädevusse kuuluvas lepinguosalises või tema suhtes esitatud tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluste ekspertiisiks. Amet ei või avaldada sellise rahvusvahelise registreeringu sisu ühelegi ametis mittetöötavale isikule peale rahvusvahelise registreeringu omaniku, välja arvatud juhud, kui seda on vaja ametiasutuses või kohtus toimuva menetluse jaoks, mis lahendab rahvusvahelise registreeringu aluseks oleva rahvusvahelise taotluse esitamise õigust käsitlevat vaidlust. Viimasel juhul võib rahvusvahelise registreeringu sisu avaldada ainult menetluse osapooltele, kes kohustuvad arvestama avaldamise konfidentsiaalsust.

Artikkel 11.

Publitseerimise edasilükkamine

(1) [Lepinguosaliste seaduste sätted, mis käsitlevad publitseerimise edasilükkamist]

(a) Lepinguosaline, kelle seaduses sätestatud tööstusdisainilahenduse publitseerimise edasilükkamise aeg on ettenähtust lühem, teatab deklaratsioonis peadirektorile lubatud edasilükkamise aja.

(b) Lepinguosaline, kelle seadus ei näe ette tööstusdisainilahenduse publitseerimise edasilükkamist, teatab sellest deklaratsioonis peadirektorile.

(2) [Publitseerimise edasilükkamine] Kui rahvusvaheline taotlus sisaldab publitseerimise edasilükkamise taotlust, publitseeritakse taotlus,

(i) juhul kui ükski rahvusvahelises taotluses märgitud lepinguosalistest ei ole teinud lõike 1 kohast deklaratsiooni, pärast ettenähtud tähtaja lõppu või,

(ii) juhul kui mõni rahvusvahelises taotluses märgitud lepinguosalistest on teinud lõike 1 punkti a kohase deklaratsiooni, pärast deklaratsioonis märgitud tähtaja lõppu või, kui selliseid lepinguosalisi on rohkem kui üks, pärast nende deklaratsioonides märgitud tähtaegadest lühima lõppu.

(3) [Edasilükkamistaotluse menetlemine juhul, kui kehtiv seadus ei võimalda edasilükkamist] Kui on taotletud publitseerimise edasilükkamist ja mõni rahvusvahelises taotluses märgitud lepinguosalistest on teinud lõike 1 punkti b kohase deklaratsiooni, et tema seadus ei võimalda publitseerimist edasi lükata,

(i) teatab Rahvusvaheline Büroo, arvestades punkti ii, sellest taotlejale; kui taotleja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul Rahvusvahelisele Büroole saadetud teatisega nimetatud lepinguosalise märkimist tagasi võtnud, jätab Rahvusvaheline Büroo publitseerimise edasilükkamise taotluse tähelepanuta;

(ii) kui rahvusvaheline taotlus ei sisaldanud tööstusdisainilahenduse reproduktsioone, vaid sellele olid lisatud tööstusdisainilahenduse näidised, jätab Rahvusvaheline Büroo nimetatud lepinguosalise märkimise tähelepanuta ja teatab sellest taotlejale.

(4) [Rahvusvahelise registreeringu varasema publitseerimise või erijuurdepääsu taotlus]

(a) Omanik võib lõike 2 alusel kohaldatava edasilükkamistähtaja jooksul taotleda kõigi või osa rahvusvahelise taotluse objektiks olevate tööstusdisainilahenduste publitseerimist; sellisel juhul loetakse edasilükkamistähtaeg nimetatud tööstusdisainilahenduse või -lahenduste puhul selle taotluse Rahvusvahelisse Büroosse saabumise päeval lõppenuks.

(b) Omanik võib lõike 2 kohase edasilükkamistähtaja jooksul esitada Rahvusvahelisele Büroole ka taotluse, et tema nimetatud kolmandale isikule antaks väljavõte mõnest rahvusvahelise registreeringu objektiks olevast tööstusdisainilahendusest või neist kõigist või võimaldataks neile juurdepääs.

(5) [Loobumine ja piiramine]

(a) Kui omanik loobub lõike 2 kohase edasilükkamistähtaja jooksul rahvusvahelisest registreeringust kõigi märgitud lepinguosaliste suhtes, ei publitseerita rahvusvahelise registreeringu objektiks olevaid tööstusdisainilahendusi.

(b) Kui omanik piirab lõike 2 kohase edasilükkamistähtaja jooksul rahvusvahelist registreeringut märgitud lepinguosaliste suhtes nii, et see hõlmab ühte või mõnda rahvusvahelise registreeringu objektiks olevat tööstusdisainilahendust, ei publitseerita rahvusvahelise registreeringu objektiks olevaid ülejäänud tööstusdisainilahendusi.

(6) [Publitseerimine ja reproduktsioonide esitamine]

(a) Rahvusvaheline Büroo publitseerib rahvusvahelise registreeringu pärast käesoleva artikli sätete alusel kohaldatavate edasilükkamistähtaegade lõppu, kui ettenähtud lõivud on tasutud. Kui lõivud ei ole nõuetekohaselt tasutud, tühistatakse rahvusvaheline registreering ja seda ei publitseerita.

(b) Kui rahvusvahelisele taotlusele oli artikli 5 lõike 1 punkti iii kohaselt lisatud tööstusdisainilahenduse näidis või näidised, esitab omanik Rahvusvahelisele Büroole sätestatud tähtaja jooksul ettenähtud arvu koopiaid kõigi taotluse objektiks olevate tööstusdisainilahenduste reproduktsioonidest. Selles ulatuses, milles taotleja nimetatud nõuet ei täida, rahvusvaheline registreering tühistatakse ja jäetakse publitseerimata.

Artikkel 12. Keeldumine

(1) [Õigus keelduda] Kui rahvusvahelise registreeringu objektiks oleva ühe või mitme tööstusdisainilahenduste puhul ei ole kaitse andmise tingimused mõne märgitud lepinguosalise seaduse järgi täidetud, võib selle lepinguosalise amet osaliselt või täielikult keelduda tunnistamast rahvusvahelise registreeringu õiguslikke tagajärgi selle lepinguosalise territooriumil; seejuures eeldatakse, et ükski amet ei saa osaliselt ega täielikult keelduda tunnistamast neid tagajärgi põhjendusega, et tema lepinguosalise seaduse järgi on täitmata mõned rahvusvahelise taotluse sisu või vormi nõuded, mis on ette nähtud käesolevas redaktsioonis või juhendis või on kehtestatud lisaks neile või erinevalt neist.

(2) [Keeldumisest teatamine]

(a) Kui rahvusvahelise registreeringu õiguslike tagajärgede tunnistamisest on keeldutud, saadab amet Rahvusvahelisele Büroole ettenähtud tähtaja jooksul keeldumisteate.

(b) Keeldumisteates märgitakse ära kõik keeldumise põhjused.

(3) [Keeldumisteate edastamine; õiguskaitsevahendid]

(a) Rahvusvaheline Büroo edastab keeldumisteate koopia viivitamata omanikule.

(b) Omanikul on õigus samasugustele õiguskaitsevahenditele nagu sel juhul, kui rahvusvahelise registreeringu objektiks olev tööstusdisainilahendus oleks olnud taotluse objektiks, millega taotletakse kaitset keeldumisteate edastanud ametile kohaldatava seaduse alusel. Selline õiguskaitsevahend sisaldab vähemalt võimalust teha uus ekspertiis või keeldumise asjaolud uuesti läbi vaadata või keeldumise peale kaebus esitada.

(4) [Keeldumisteate tagasivõtmine] Keeldumisteate edastanud amet võib selle igal ajal osaliselt või täielikult tagasi võtta.

Artikkel 13.

Tööstusdisainilahenduse ühtsuse erinõuded

(1) [Erinõuetest teatamine] Lepinguosaline, kelle seadus käesoleva redaktsiooniga ühinemise ajal nõuab, et ühe taotluse objektiks olevad tööstusdisainilahendused vastaksid tööstusdisaini ühtsuse, tootmise ühtsuse või kasutamise ühtsuse nõudele või kuuluksid samasse esemete rühma või kooslusse või et üks taotlus võib hõlmata ainult üht iseseisvat ja eristatavat tööstusdisainilahendust, võib teatada sellest deklaratsioonis peadirektorile. Selline deklaratsioon ei võta taotlejalt õigust lülitada kooskõlas artikli 5 lõikega 4 rahvusvahelisse taotlusse kaks või rohkem tööstusdisainilahendust, kuigi deklaratsiooni teinud lepinguosaline on taotluses märgitud.

(2) [Deklaratsiooni õiguslik tagajärg] Nimetatud deklaratsioon võimaldab selle teinud lepinguosalise ametil keelduda vastavalt artikli 12 lõikele 1 tunnustamast rahvusvahelise registreeringu õiguslikke tagajärgi sõltuvalt registreeringu vastavusest lepinguosalise poolt teatavaks tehtud nõudele.

(3) [Registreeringu jagamise eest tasutavad lisalõivud] Kui pärast lõike 2 kohast keeldumist jagatakse rahvusvaheline registreering asjaomase ameti jaoks osadeks, et likvideerida keeldumisteates märgitud keeldumise põhjus, on ametil õigus nõuda lõivu tasumist iga lisanduva rahvusvahelise taotluse eest, mis on vajalik keeldumise põhjuse vältimiseks.

Artikkel 14.

Rahvusvahelise registreeringu õiguslikud tagajärjed

(1) [Samasugused õiguslikud tagajärjed nagu kohaldatava seaduse alusel esitatud taotlusel] Rahvusvahelise registreerimise päevast on rahvusvahelisel registreeringul märgitud lepinguosalises vähemalt samasugused õiguslikud tagajärjed, nagu on lepinguosalise seaduse järgi tavalises korras esitatud tööstusdisainilahenduse kaitse taotlusel.

(2) [Samasugused õiguslikud tagajärjed nagu kohaldatava seaduse alusel antaval kaitsel]

(a) Märgitud lepinguosalises, mille amet ei ole edastanud artikli 12 kohast keeldumisteadet, on rahvusvahelisel registreeringul samad õiguslikud tagajärjed nagu lepinguosalise seaduse alusel tööstusdisainilahendusele antud kaitsel kas hiljemalt keeldumisteate edastamise tähtaja lõppemise kuupäevast või, kui lepinguosaline on teinud juhendi kohase deklaratsiooni, hiljemalt selles deklaratsioonis märgitud kuupäevast.

(b) Kui märgitud lepinguosalise amet on edastanud keeldumisteate ja on selle hiljem osaliselt või täielikult tagasi võtnud, on rahvusvahelisel registreeringul selles ulatuses, milles keeldumine on tagasi võetud, nimetatud lepinguosalises hiljemalt keeldumise tagasivõtmise kuupäevast samad õiguslikud tagajärjed nagu lepinguosalise seaduse alusel tööstusdisainilahendusele antud kaitsel.

(c) Käesoleva lõike alusel jõustunud rahvusvaheline registreering kehtib tööstusdisainilahenduse või -lahenduste kohta, mis on Rahvusvahelisest Büroost märgitud ametisse saabunud registreeringu või selles ametis toimunud menetluses muudetud registreeringu objektiks.

(3) [Deklaratsioon taotleja lepinguosalise märkimise õiguslike tagajärgede kohta]

(a) Lepinguosaline, kelle amet on ekspertiisiamet, võib oma deklaratsioonis peadirektorile teatada, et kui ta on taotleja lepinguosaline, siis ei ole tema märkimisel rahvusvahelises registreeringus õiguslikke tagajärgi.

(b) Kui punktis a nimetatud deklaratsiooni teinud lepinguosaline on rahvusvahelises taotluses ära näidatud nii taotleja lepinguosalisena kui ka märgitud lepinguosalisena, jätab Rahvusvaheline Büroo lepinguosalise märkimise tähelepanuta.

Artikkel 15.

Kehtetuks tunnistamine

(1) [Kaitsmisvõimaluse nõue] Märgitud lepinguosalise pädevad ametiasutused ei või rahvusvahelist registreeringut oma territooriumil osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui omanikule ei ole aegsasti antud võimalust oma õigusi kaitsta.

(2) [Kehtetuks tunnistamisest teatamine] Lepinguosalise amet, kelle territooriumil rahvusvaheline registreering on kehtetuks tunnistatud, teatab sellest Rahvusvahelisele Büroole, kui ta on kehtetuks tunnistamisest teadlikuks saanud.

Artikkel 16.

Rahvusvahelises registreeringus tehtud muudatuste ja teiste andmete registrisse kandmine

(1) [Muudatuste ja teiste andmete registrisse kandmine] Vastavalt nõuetele kannab Rahvusvaheline Büroo rahvusvahelisse registrisse

(i) rahvusvahelise registreeringu omaniku muutumise osa või kõigi märgitud lepinguosaliste suhtes ja osa või kõigi rahvusvahelise registreeringu objektiks olevate tööstusdisainilahenduste suhtes, eeldusel et uuel omanikul on vastavalt artiklile 3 õigus esitada rahvusvaheline taotlus,

(ii) omaniku nime või aadressi muudatuse,

(iii) taotleja või omaniku esindaja määramise ja muud asjakohased esindaja andmed,

(iv) omaniku loobumise rahvusvahelisest registreeringust osa või kõigi märgitud lepinguosaliste suhtes,

(v) rahvusvahelise registreeringu piiramise omaniku poolt nii, et see hõlmab ühte või mõnda rahvusvahelise registreeringu objektiks olevat tööstusdisainilahendust,

(vi) märgitud lepinguosalise pädevate ametiasutuste poolt rahvusvahelise registreeringu kehtetuks tunnistamise selle lepinguosalise territooriumil mõningate või kõigi rahvusvahelise registreeringu objektiks olevate tööstusdisainilahenduste suhtes,

(vii) muud juhendis märgitud asjakohased faktid, mis puudutavad õigust osale või kõigile rahvusvahelise registreeringu objektiks olevatele tööstusdisainilahendustele.

(2) [Rahvusvahelisse registrisse kandmise õiguslikud tagajärjed] Lõike 1 punktides i, ii, iv, v, vi ja vii loetletud registrikannetel on samasugused õiguslikud tagajärjed nagu lepinguosalise ameti registri kannetel, välja arvatud asjaolu, et lepinguosaline võib deklaratsioonis peadirektorile teatada, et lõike 1 punktis i nimetatud registrikanne ei jõustu lepinguosalises enne, kui tema ametisse on jõudnud deklaratsioonis märgitud teatised või dokumendid.

(3) [Lõivud] Iga vastavalt lõikele 1 tehtud registrikande eest võib nõuda lõivu tasumist.

(4) [Publitseerimine] Rahvusvaheline Büroo publitseerib iga lõike 1 alusel tehtud registrikande kohta teate ja saadab selle koopia kõigi asjaomaste lepinguosaliste ametitele.

Artikkel 17.

Rahvusvahelise registreeringu esialgne kehtivusaeg ja pikendamine ning kaitse kestus

(1) [Rahvusvahelise registreeringu esialgne kehtivusaeg] Rahvusvaheline registreering jõustub esialgu viieks aastaks, arvates rahvusvahelise registreeringu kuupäevast.

(2) [Rahvusvahelise registreeringu pikendamine] Rahvusvahelist registreeringut võib pikendada veel viieks aastaks, juhindudes ettenähtud menetlusest ja tasudes ettenähtud lõivud.

(3) [Kaitse kestus märgitud lepinguosalistes]

(a) Tingimusel, et rahvusvaheline registreering on pikendatud, ja arvestades lõiget b, on kaitse kestus märgitud lepinguosalises 15 aastat, arvates rahvusvahelise registreeringu kuupäevast.

(b) Kui märgitud lepinguosalise seadus, mille alusel tööstusdisainilahendusi kaitstakse, sätestab kaitse kestuseks rohkem kui 15 aastat, on kaitse kestus sama, mis selle lepinguosalise seaduses, tingimusel et rahvusvahelist registreeringut pikendatakse.

(c) Lepinguosaline teatab deklaratsioonis peadirektorile tema seaduses sätestatud kaitse maksimaalkestuse.

(4) [Piiratud pikendamise võimalus] Rahvusvahelist registreeringut võib pikendada osa või kõigi märgitud lepinguosaliste suhtes ja osa või kõigi rahvusvahelise registreeringu objektiks olevate tööstusdisainilahenduste suhtes.

(5) [Pikendamise registrisse kandmine ja publitseerimine] Rahvusvaheline Büroo kannab pikendamise rahvusvahelisse registrisse, avaldab sellekohase teate ja saadab avaldatud teate koopia kõigile asjaomaste lepinguosaliste ametitele.

Artikkel 18.

Informatsioon publitseeritud rahvusvaheliste registreeringute kohta

(1) [Informatsiooni kättesaadavus] Rahvusvaheline Büroo väljastab sellekohase taotluse teinud isikule, kes on tasunud ettenähtud lõivu, väljavõtteid rahvusvahelisest registrist või publitseeritud rahvusvahelisi registreeringuid puudutavat informatsiooni rahvusvahelise registri sisu kohta.

(2) [Vabastamine legaliseerimisest] Rahvusvahelise Büroo poolt väljastatud rahvusvahelise registri väljavõtted on vabastatud kõigist lepinguosalistes kehtivaist legaliseerimise nõuetest.

II peatükk

ADMINISTRATIIVSÄTTED

Artikkel 19.

Mitme riigi ühine amet

(1) [Ühisest ametist teatamine] Kui mitu käesoleva redaktsiooniga ühineda kavatsevat riiki on tööstusdisainilahendusi käsitlevad siseriiklikud õigusaktid ühtlustanud või mitu käesoleva redaktsiooniga ühinenud riiki on selles kokku leppinud, võivad nad saata peadirektorile teate, et(i) nende siseriiklikud ametid asendatakse ühise ametiga ja(ii) kogu territoorium, kus kohaldatakse ühtlustatud õigusakte, loetakse üheks lepinguosaliseks käesoleva redaktsiooni artiklite 1 ja 3¿18 ning 31 tähenduses.

(2) [Teatamise aeg] Lõikes 1 nimetatud teate saadab

(i) käesoleva redaktsiooniga ühineda kavatsev riik artikli 27 lõikes 2 nimetatud kirjade hoiuleandmise ajal;

(ii) käesoleva redaktsiooniga ühinenud riik pärast siseriiklike õigusaktide ühtlustamist.

(3) [Teate jõustumise kuupäev] Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teade jõustub

(i) käesoleva redaktsiooniga ühineda kavatsevate riikide puhul siis, kui käesolev redaktsioon neile kohustuslikuks muutub;

(ii) käesoleva redaktsiooniga ühinenud riikide puhul siis, kui on möödunud kolm kuud päevast, millal peadirektor saatis teistele lepinguosalistele vastavasisulise teate, või teates nimetatud hilisemal kuupäeval.

Artikkel 20.

Haagi Liidu liikmeksolek

Lepinguosalised on sama liidu liikmed, kuhu kuuluvad 1934. aasta redaktsiooni või 1960. aasta redaktsiooni osalisriigid.

Artikkel 21.

Assamblee

(1) [Koosseis]

(a) Lepinguosalised on sama assamblee liikmed, kuhu kuuluvad 1967. aasta lisaredaktsiooni artiklit 2 kohaldavad riigid.

(b) Assamblee liiget esindab assamblees üks delegaat, keda võivad abistada asetäitjad, nõuandjad ja eksperdid, ning delegaat võib esindada vaid ühte lepinguosalist.

(c) Liidu liige, kes ei kuulu assambleesse, võib assamblee koosolekutel osaleda vaatlejana.

(2) [Ülesanded]

(a) Assamblee:

(i) tegeleb kõigi liidu ülalpidamise ja arendamise ning käesoleva redaktsiooni rakendamise küsimustega;

(ii) kasutab õigusi ja täidab ülesandeid, mis on antud talle spetsiaalselt või käesoleva redaktsiooniga või 1967. aasta lisaredaktsiooniga;

(iii) annab peadirektorile juhtnööre kokkuleppe muutmise konverentside ettevalmistamiseks ja otsustab nende konverentside kokkukutsumise;

(iv) muudab juhendit;

(v) vaatab läbi ja kiidab heaks peadirektori liiduga seotud aruanded ja tegevuse ning annab talle juhtnööre liidu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks;

(vi) määrab kindlaks liidu programmi, võtab vastu kaheaastase eelarve ja kiidab heaks liidu lõpparuande;

(vii) võtab vastu liidu finantseeskirjad;

(viii) asutab komisjone ja töörühmi, mida ta peab liidu eesmärkide saavutamisel vajalikuks;

(ix) otsustab vastavalt lõike 1 punktile c, missugused riigid, valitsustevahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid võivad osaleda tema koosolekutel vaatlejana;

(x) võtab teisi meetmeid liidu eesmärkide saavutamiseks ja täidab muid käesolevast redaktsioonist tulenevaid ülesandeid.

(b) Küsimustes, mis pakuvad huvi ka teistele organisatsiooni hallatavatele liitudele, teeb assamblee otsused pärast organisatsiooni koordinatsioonikomitee soovituste ärakuulamist.

(3) [Kvoorum]

(a) Küsimuse hääletamisel moodustavad kvoorumi pooled assamblee liikmeks olevad riigid, kellel on selles küsimuses hääleõigus.

(b) Kui assambleesse kuuluvatest ja mingis küsimuses hääleõiguslikest riikidest on istungil esindatud vähem kui pooled, kuid vähemalt üks kolmandik, võib assamblee punkti a sätteid arvestamata teha otsuseid, ent kõik otsused peale assamblee kodukorda käsitlevate otsuste jõustuvad sel juhul ainult järgnevalt nimetatud tingimuste täitmise korral. Rahvusvaheline Büroo teatab neist otsustest assambleesse kuuluvatele selles küsimuses hääleõiguslikele riikidele, kes ei olnud istungil esindatud, ning teeb neile ettepaneku hääletada kirja teel või teatada oma erapooletusest kolmekuulise tähtaja jooksul selle teate kuupäevast arvates. Kui selle tähtaja lõpuks võrdub sel viisil hääletanud või erapooletuks jäänud liikmete arv istungil kvoorumi saavutamisest puudu jäänud liikmete arvuga, jõustub otsus tingimusel, et samal ajal säilib nõutav häälteenamus.

(4) [Otsuste tegemine assamblees]

(a) Assamblee püüab teha oma otsused konsensuse alusel.

(b) Kui konsensuslikule otsusele ei jõuta, otsustatakse küsimus hääletamise teel. Sel juhul(i) on lepinguosalisel riigil üks hääl ja ta hääletab ainult enda nimel ning(ii) lepinguosaline valitsustevaheline organisatsioon võib anda oma liikmesriikide eest nii palju hääli, kui palju tal on käesoleva redaktsiooniga ühinenud liikmesriike; valitsustevaheline organisatsioon ei osale hääletamises, kui mõni tema liikmesriikidest kasutab oma hääleõigust, ning vastupidi.

(c) Küsimustes, mis puudutavad ainult riike, kes kohaldavad 1967. aasta lisaredaktsiooni artiklit 2, ei ole käesoleva artikliga mitteühinenud lepinguosalistel hääleõigust, ning ainult lepinguosalisi puudutavates küsimustes on hääleõigus ainult viimatinimetatuil.

(5) [Häälteenamus]

(a) Assamblee otsused nõuavad kahekolmandikulist häälteenamust, arvestades artikli 24 lõikes 2 ja artikli 26 lõikes 2 sätestatut.

(b) Erapooletuks jäämist ei loeta hääletamiseks.

(6) [Istungid]

(a) Kord kahe kalendriaasta jooksul koguneb assamblee peadirektori kutsel korralisele istungile, mis toimub samal ajavahemikul ja samas kohas organisatsiooni peaassamblee istungiga, kui tegemist ei ole erakorraliste asjaoludega.

(b) Assamblee koguneb peadirektori kutsel erakorralisele istungile, kui seda nõuab üks neljandik assamblee liikmetest, või peadirektori enda algatusel.

(c) Istungite päevakorra valmistab ette peadirektor.

(7) [Protseduurireeglid] Assamblee võtab vastu oma protseduurireeglid.

Artikkel 22.

Rahvusvaheline Büroo

(1) [Büroo ülesanded]

(a) Rahvusvaheline Büroo viib läbi rahvusvahelist registreerimist ja täidab sellest tulenevaid kohustusi ning muid liiduga seotud ülesandeid.

(b) Eelkõige valmistab Rahvusvaheline Büroo ette assamblee ning assamblee loodud eksperdikomiteede ja töörühmade koosolekud ning moodustab nende sekretariaadid.

(2) [Peadirektor] Peadirektor on liidu tegevjuht ning esindab liitu.

(3) [Teised koosolekud peale assamblee istungite] Peadirektor kutsub kokku assamblee moodustatud komiteed ja töörühmad ning teised liidu küsimusi käsitlevad koosolekud.

(4) [Rahvusvahelise Büroo osa assamblee ja teistel koosolekutel]

(a) Peadirektor ja tema määratud isikud osalevad hääleõiguseta kõigil assamblee koosolekutel, assamblee moodustatud komiteede ja töörühmade koosolekutel ning teistel peadirektori poolt liidu egiidi all kokku kutsutud koosolekutel.

(b) Peadirektor või tema määratud töötaja on assamblee ning punktis a nimetatud komiteede, töörühmade ja teiste koosolekute ex officio sekretär.

(5) [Konverentsid]

(a) Assamblee korralduste kohaselt valmistab Rahvusvaheline Büroo ette kõik kokkuleppe muutmise konverentsid.

(b) Nimetatud ettevalmistuste käigus võib Rahvusvaheline Büroo konsulteerida valitsustevaheliste organisatsioonidega ning rahvusvaheliste ja siseriiklike valitsusväliste organisatsioonidega.

(c) Peadirektor ja tema määratud isikud osalevad kokkuleppe muutmise konverentside diskussioonides ilma hääleõiguseta.

(6) [Teised ülesanded] Rahvusvaheline Büroo täidab kõiki teisi ülesandeid, mis talle käesoleva redaktsiooniga on antud.

Artikkel 23. Rahalised vahendid

(1) [Eelarve]

(a) Liidul on oma eelarve.

(b) Liidu eelarve hõlmab liidu otseseid tulusid ja kulusid ning tema liikmemaksu organisatsiooni juhitud liitude ühisesse kulude eelarvesse.

(c) Liitude ühisteks kuludeks loetakse kulusid, mis ei ole seotud üksnes liiduga, vaid ka ühe või mitme muu organisatsiooni juhitava liiduga. Liidu osa ühistes kuludes on proportsionaalne tema huvitatusega nendest kuludest.

(2) [Kooskõlastamine teiste liitude eelarvetega] Liidu eelarve võetakse vastu kooskõlastatult teiste organisatsiooni juhitud liitude eelarvetega.

(3) [Eelarve finantsallikad] Liidu eelarve finantsallikad on järgmised:

(i) rahvusvaheliste registreeringutega seotud lõivud;

(ii) tasud teiste Rahvusvahelise Büroo teenuste eest, mis on seotud liiduga;

(iii) Rahvusvahelise Büroo liitu puudutavate publikatsioonide müügitulud ja honorarid;

(iv) annetused, pärandused ja toetused;

(v) rendid, intressid ja mitmesugused muud sissetulekud.

(4) [Lõivude ja tasude määra kehtestamine; eelarve tase]

(a) Lõike 3 punktis i nimetatud lõivude määrad kehtestab assamblee peadirektori ettepanekul. Lõike 3 punktis ii nimetatud tasude määrad kehtestab peadirektor ja neid kohaldatakse kuni nende heakskiitmiseni assamblee järgmisel istungil ajutiselt.

(b) Lõike 3 punktis i nimetatud lõivudele kehtestatakse sellised määrad, et liidu sissetulekud lõivudest ja teistest allikatest kataksid vähemalt Rahvusvahelise Büroo liiduga seotud kulud.

(c) Kui eelarve ei ole enne uue eelarveaasta algust vastu võetud, jääb see samale tasemele eelmise aasta eelarvega, nagu on sätestatud finantseeskirjades.

(5) [Käibekapitali fond] Liidul on käibekapitali fond, mis koosneb tulude ülejäägist ja, kui see on ebapiisav, liidu liikmesriikide ühekordsetest maksetest. Kui fond osutub ebapiisavaks, otsustab assamblee seda suurendada. Assamblee määrab peadirektori ettepanekul fondi proportsiooni ja maksetähtajad.

(6) [Ettemakse riigilt, kelle territooriumil asub peakorter]

(a) Organisatsiooni peakorterit käsitlevas kokkuleppes, mis on sõlmitud riigiga, kelle territooriumil asub organisatsiooni peakorter, sätestatakse, et kui käibekapitali fond osutub ebapiisavaks, garanteerib nimetatud riik ettemakse. Ettemakse suuruse ja tingimuste kohta tuleb asjaomase riigi ja organisatsiooni vahel iga kord sõlmida eraldi kokkulepe.

(b) Punktis a nimetatud riigil ja organisatsioonil on mõlemal õigus ettemaksekohustus kirjaliku teatega denonsseerida. Denonsseerimine jõustub kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal denonsseerimisest teatati.

(7) [Audiitorkontroll] Audiitorkontrolli teeb üks või mitu liidu liikmesriiki või väljastpoolt valitud audiitorit finantseeskirjades ettenähtud korras. Audiitorid määrab nende nõusolekul assamblee.

Artikkel 24.

Juhend

(1) [Sisu] Juhendis on sätestatud käesoleva redaktsiooni kohaldamise üksikasjad. Eelkõige hõlmab see järgmist:

(i) üksikasjad, mille kehtestamine on käesolevas redaktsioonis sõnaselgelt sätestatud;

(ii) käesoleva redaktsiooniga seotud või selle rakendamiseks vajalikud üksikasjad;

(iii) administratiivküsimused, nõuded või menetlus.

(2) [Juhendi mõne sätte muutmine]

(a) Juhend võib sätestada, et mõningaid tema sätteid saab muuta ühehäälselt või neljaviiendikulise häälteenamusega.

(b) Otsuse selle kohta, et juhendi mõne sätte muutmisel ei ole tulevikus neljaviiendikuline häälteenamus nõutav, saab teha ainult ühehäälselt.

(c) Otsuse selle kohta, et juhendi teatud sätte muutmisel on tulevikus nõutav ühehäälne otsus või neljaviiendikuline häälteenamus, saab teha neljaviiendikulise häälteenamusega.

(3) [Käesoleva redaktsiooni ja juhendi vastuolu] Kui käesoleva redaktsiooni säte ja juhendi säte on vastuolus, juhindutakse redaktsiooni sätetest.

III peatükk

MUUDATUSTE TEGEMINE

Artikkel 25.

Käesoleva redaktsiooni muutmine

(1) [Kokkuleppe muutmise konverentsid] Käesolevat redaktsiooni võib muuta lepinguosaliste konverentsidel.

(2) [Mõningate artiklite muutmine] Artikleid 21, 22, 23 ja 26 võib muuta kokkuleppe muutmise konverents või assamblee kooskõlas artikli 26 sätetega.

Artikkel 26.

Assamblee tehtavad muudatused mõningates artiklites

(1) [Muutmisettepanekud]

(a) Lepinguosaline või peadirektor võib teha ettepaneku, et assamblee muudaks artikleid 21, 22, 23 ja käesolevat artiklit.

(b) Peadirektor edastab sellise ettepaneku lepinguosalistele vähemalt kuus kuud enne selle arutamist assamblees.

(2) [Häälteenamus] Lõikes 1 nimetatud artiklite muudatuste vastuvõtmine nõuab kolmeneljandikulist häälteenamust, välja arvatud artikli 21 või käesoleva lõike muudatused, mis nõuavad neljaviiendikulist häälteenamust.

(3) [Jõustumine]

(a) Kõik lõikes 1 nimetatud artiklite muudatused, välja arvatud punkti b kohaldamise juhud, jõustuvad üks kuu pärast seda, kui peadirektori kätte on jõudnud kirjalik teade lepinguosaliste põhiseaduslike menetlustega kooskõlas olevast kirjalikust heakskiitmisest kolmelt neljandikult lepinguosalistest, kes muudatuse vastuvõtmise ajal olid assamblee liikmed ja kellel oli õigus seda hääletada.

(b) Artikli 21 lõike 3 või 4 või käesoleva punkti muudatused ei jõustu, kui mõni lepinguosaline teatab kuue kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist assamblee poolt peadirektorile, et ta ei aktsepteeri muudatust.

(c) Muudatused, mis jõustuvad kooskõlas käesoleva lõike sätetega, on kohustuslikud kõigile riikidele ja valitsustevahelistele organisatsioonidele, kes muudatuse jõustumise ajal on lepinguosalised või kellest hiljem saavad lepinguosalised.

IV peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 27.

Käesoleva redaktsiooni osaliseks saamine

(1) [Sobivus] Kohaldades lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 28,

(i) võib käesolevale redaktsioonile alla kirjutada ja selle osaliseks saada organisatsiooni iga liikmesriik;

(ii) võib käesolevale redaktsioonile alla kirjutada ja selle osaliseks saada iga valitsustevaheline organisatsioon, kelle ülalpidamisel olev amet saab anda tööstusdisainilahendusele kaitse, millel on õiguslikud tagajärjed territooriumil, kus kohaldatakse valitsustevahelise organisatsiooni asutamislepingut, tingimusel et vähemalt üks valitsustevahelise organisatsiooni liikmesriik on organisatsiooni liige ja et selle ameti kohta ei ole saadetud artikli 19 kohast teadet.

(2) [Ratifitseerimine või ühinemine] Lõikes 1 nimetatud riik või valitsustevaheline organisatsioon võib hoiule anda

(i) ratifitseerimiskirja, kui ta on käesolevale redaktsioonile alla kirjutanud, või

(ii) ühinemiskirja, kui ta ei ole käesolevale redaktsioonile alla kirjutanud.

(3) [Hoiuleandmise jõustumiskuupäev]

(a) Ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmise jõustumiskuupäevaks on kuupäev, millal kiri hoiule anti, arvestades punktides b kuni d sätestatut.

(b) Kui ratifitseerimis- või ühinemiskirja annab hoiule riik, kus tööstusdisainilahendused saavad kaitse ainult selle valitsustevahelise organisatsiooni ameti kaudu, mille liige on nimetatud riik, on hoiuleandmise jõustumiskuupäevaks valitsustevahelise organisatsiooni kirja hoiuleandmise kuupäev, juhul kui see on hilisem nimetatud riigi kirja hoiuleandmise kuupäevast.

(c) Kui ratifitseerimis- või ühinemiskirjas sisaldub või sellele on lisatud artiklis 19 nimetatud teade, siis on hoiuleandmise jõustumiskuupäevaks kuupäev, millal viimane teate saatnud riikidest annab hoiule kirja.

(d) Riigi ratifitseerimis- või ühinemiskirjas võib sisalduda või sellele võib olla lisatud deklaratsioon, millega kirja hoiuleantuks lugemise tingimuseks seatakse, et antakse hoiule ka ühe teise riigi või valitsustevahelise organisatsiooni kiri või kahe teise riigi kirjad või ühe teise riigi ja ühe valitsustevahelise organisatsiooni kirjad, kes on nimeliselt ära toodud ja kellel on õigus saada käesoleva redaktsiooni osaliseks. Kiri, mille koosseisus on või millele on lisatud selline deklaratsioon, loetakse hoiuleantuks kuupäeval, millal deklaratsioonis märgitud tingimus on täidetud. Kui mõni deklaratsioonis nimetatud kiri ise oma koosseisus või lisana sisaldab sellist deklaratsiooni, siis loetakse kiri hoiuleantuks kuupäeval, millal viimasena nimetatud deklaratsioonis märgitud tingimus on täidetud.

(e) Lõike d kohased deklaratsioonid võib igal ajal osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub tagasivõtmisteate peadirektori kätte jõudmise kuupäeval.

Artikkel 28.

Ratifitseerimise ja ühinemise jõustumiskuupäev

(1) [Arvestatavad kirjad] Käesoleva artikli tähenduses võetakse arvesse ainult need ratifitseerimis- või ühinemiskirjad, mille annavad hoiule artikli 27 lõikes 1 nimetatud riigid või valitsustevahelised organisatsioonid ja millel on artikli 27 lõike 3 kohane jõustumiskuupäev.

(2) [Käesoleva redaktsiooni jõustumine] Käesolev redaktsioon jõustub kolme kuu möödumisel päevast, kui kuus riiki on hoiule andnud oma ratifitseerimis- või ühinemiskirjad, eeldades, et Rahvusvahelise Büroo kogutud viimaste statistiliste andmete järgi vastavad vähemalt kolm neist riikidest vähemalt ühele järgmistest tingimustest:(i) selles riigis või selle suhtes on esitatud vähemalt 3000 tööstusdisainilahenduse kaitse taotlust või(ii) isikud, kelle elukoht on teistes riikides, on esitanud selles riigis või selle riigi suhtes vähemalt 1000 tööstusdisainilahenduse kaitse taotlust.

(3) [Ratifitseerimise ja ühinemise jõustumine]

(a) Riigile või valitsustevahelisele organisatsioonile, kes on hoiule andnud ratifitseerimis- või ühinemiskirja kolm kuud enne käesoleva redaktsiooni jõustumist või varem, muutub redaktsioon kohustuslikuks selle jõustumise kuupäevast.

(b) Teistele riikidele või valitsustevahelistele organisatsioonidele muutub käesolev redaktsioon kohustuslikuks, kui ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast on möödunud kolm kuud, või kirjas nimetatud hilisemal kuupäeval.

Artikkel 29.

Reservatsioonide keelustamine

Käesoleva redaktsiooni puhul on reservatsioonid keelatud.

Artikkel 30.

Lepinguosaliste deklaratsioonid

(1) [Deklaratsioonide tegemise aeg] Artikli 4 lõike 1 punkti b, artikli 5 lõike 2 punkti a, artikli 7 lõike 2, artikli 11 lõike 1, artikli 13 lõike 1, artikli 14 lõike 3, artikli 16 lõike 2 või artikli 17 lõike 3 punkti c kohaseid deklaratsioone võib teha

(i) artikli 27 lõikes 2 nimetatud kirja hoiuleandmise ajal; sellisel juhul jõustub deklaratsioon kuupäeval, millal käesolev redaktsioon muutub deklaratsiooni teinud riigile või organisatsioonile kohustuslikuks, või

(ii) pärast artikli 27 lõikes 2 nimetatud kirja hoiuleandmist; sellisel juhul jõustub deklaratsioon kolme kuu möödumisel selle jõudmisest peadirektori kätte või deklaratsioonis märgitud hilisemal kuupäeval, ent deklaratsioon kehtib ainult nende rahvusvaheliste registreeringute kohta, mille rahvusvahelise registreerimise kuupäev on sama või hilisem kui deklaratsiooni jõustumiskuupäev.

(2) [Ühise ametiga riikide deklaratsioonid] Kui lõike 1 kohase deklaratsiooni on teinud riik või riigid, kes vastavalt artikli 19 lõikele 1 on koos mõne teise riigi või teiste riikidega teatanud peadirektorile oma siseriikliku ameti asendamisest ühise ametiga, siis lõike 1 sätetele vaatamata jõustub deklaratsioon ainult juhul, kui nimetatud teine riik või teised riigid teevad samuti sellekohased deklaratsioonid.

(3) [Deklaratsioonide tagasivõtmine] Lõikes 1 nimetatud deklaratsiooni võib peadirektorile saadetava teatega alati tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub pärast kolme kuu möödumist päevast, millal peadirektor on teate kätte saanud, või hilisemal teates märgitud kuupäeval. Artikli 7 lõike 2 kohase deklaratsiooni puhul ei mõjuta tagasivõtmine rahvusvahelisi taotlusi, mis olid esitatud enne tagasivõtmise jõustumiskuupäeva.

Artikkel 31.

1934. aasta ja 1960. aasta redaktsioonide kohaldamine

(1) [Suhted riikide vahel, kes on nii käesoleva redaktsiooni kui ka 1934. aasta või 1960. aasta redaktsiooni osalised] Riikide, kes on nii käesoleva redaktsiooni kui ka 1934. aasta või 1960. aasta redaktsiooni osaliseks, omavahelistes suhetes kohaldatakse ainult käesolevat redaktsiooni. Omavahelistes suhetes kohaldavad nimetatud riigid siiski vastavalt kas 1934. aasta või 1960. aasta redaktsiooni tööstusdisainilahendustele, mis olid hoiule antud Rahvusvahelises Büroos enne, kui nende vastastikustes suhetes hakati kohaldama käesolevat redaktsiooni.

(2) [Suhted käesoleva ja 1934. või 1960. aasta redaktsiooni osalisriikide ning ainult 1934. või 1960. aasta redaktsiooni osalisriikide vahel]

(a) Riik, mis on nii käesoleva kui ka 1934. aasta redaktsiooni osaline, jätkab 1934. aasta redaktsiooni kohaldamist suhetes riikidega, mis on 1934. aasta redaktsiooni osalised, ent ei ole 1960. aasta või käesoleva redaktsiooni osalised.

(b) Riik, mis on nii käesoleva redaktsiooni kui ka 1960. aasta redaktsiooni osaline, jätkab 1960. aasta redaktsiooni kohaldamist suhetes riikidega, mis on 1960. aasta redaktsiooni osalised, ent ei ole käesoleva redaktsiooni osalised.

Artikkel 32

Käesoleva redaktsiooni denonsseerimine

(1) [Teatamine] Lepinguosaline võib käesoleva redaktsiooni denonsseerida peadirektorile saadetava teatega.

(2) [Jõustumiskuupäev] Denonsseerimine jõustub pärast ühe aasta möödumist päevast, millal peadirektor on sellekohase teate kätte saanud, või teates märgitud hilisemal kuupäeval. Denonsseerimine ei mõjuta käesoleva redaktsiooni kohaldamist menetluses olevale rahvusvahelisele taotlusele ega rahvusvahelisele registreeringule, mis denonsseerimise jõustumise hetkel denonsseerinud lepinguosalise suhtes jõus on.

Artikkel 33.

Käesoleva redaktsiooni keeled; allakirjutamine

(1) [Originaaltekstid; ametlikud tekstid]

(a) Käesolev redaktsioon kirjutatakse alla ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

(b) Ametlikud tekstid teistes assamblee määratavates keeltes valmistab ette peadirektor pärast konsulteerimist huvitatud riikide valitsustega.

(2) [Allakirjutamise tähtaeg] Käesolev redaktsioon on allakirjutamiseks avatud organisatsiooni peakorteris ühe aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 34.

Depositaar

Käesoleva redaktsiooni depositaar on peadirektor.

DEKLARATSIOON

avalduste otse esitamise kohta

Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni peadirektorile ühinemiskirja üleandmisel lisab nõukogu eesistuja ühinemiskirjale järgmise deklaratsiooni:

„Euroopa Ühendus deklareerib et rahvusvahelisi taotlusi ei või esitada tema ameti kaudu.“.

DEKLARATSIOON

individuaalse lõivusüsteemi kohta

Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni peadirektorile ühinemiskirja üleandmisel lisab nõukogu eesistuja ühinemiskirjale järgmise deklaratsiooni:

„Euroopa Ühendus deklareerib, et et seoses iga rahvusvahelise registreeringuga, milles ta on märgitud, ja seoses sellisest rahvusvahelisest taotlusest tuleneva rahvusvahelise registreeringu pikendamisega asendatakse Genfi redaktsiooni artikli 7 lõikes 1 osutatud ettenähtud märkimislõiv individuaalse märkimislõivuga, mille määr on: ….. ”.[15]

DEKLARATSIOON

kaitse kestuse kohta Euroopa Ühenduses

Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni peadirektorile ühinemiskirja üleandmisel lisab nõukogu eesistuja ühinemiskirjale järgmise deklaratsiooni:

„Euroopa Ühendus deklareerib, et tema õiguses sätestatud kaitse maksimaalkestus on 25 aastat.“.

FINANTSSELGITUS

Poliitikavaldkond: Kaupade ja teenuste siseturg Tegevus: Ettevalmistus Euroopa Ühenduse ühinemiseks Genfi redaktsiooniga, mis käsitleb disainilahenduste rahvusvahelist registreerimist |

MEETME NIMETUS: NÕUKOGU OTSUSE ETTEPANEK, MILLEGA KIIDETAKSE HEAKS EUROOPA ÜHENDUSE ÜHINEMINE 2. JUULIL 1999. AASTAL GENFIS VASTU VÕETUD TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSTE RAHVUSVAHELISE REGISTREERIMISE HAAGI KOKKULEPPE GENFI REDAKTSIOONIGA. |

1. EELARVERIDA JA RUBRIIK

2. ÜLDNÄITAJAD

2.1. Eraldise kogusumma tegevuse jaoks (B osa): miljonit eurot kulukohustusteks

Ei kohaldata

2.2. Kohaldamisaeg:

(algus- ja lõppaasta)

Algus: jõustumiskuupäev

Lõpp: täpsustamata

2.3. Üldine mitmeaastane kulude esialgne eelarvestus:

a) Kulukohustuste assigneeringute/maksete assigneeringute kava (rahaline sekkumine) ( vt punkt 6.1.1 )

Puudub

b) Tehniline ja haldusabi ning toetuskulud ( vt punkt 6.1.2 ).

Puuduvad

c) Personali- ja muude halduskulude üldine rahaline mõju (vt punktid 7.2 ja 7.3)

miljonites eurodes (kolm numbrikohta peale koma)

2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | Kokku |

Kulukohustused/ maksed | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,324 |

KOKKU a+b+c |

Kohustused | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,324 |

Väljamaksed | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,324 |

2.4. Kooskõla finantsplaneeringu ja finantsperspektiiviga

[X] Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

Ettepanek eeldab asjaomase rubriigi ümbertöötamist finantsperspektiivis.

Ettepanek võib vajada institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamist.

2.5. Finantsmõju tuludele:

[X] Ettepanekul ei ole finantstagajärgi (hõlmab meetme rakendamisega seonduvaid tehnilisi aspekte).

VÕI

Ettepanekul on finantsmõju, mõju tuludele on järgmine:

Ei kohaldata

3. EELARVE TUNNUSED

Kulu liik | Uus | EFTA toetus | Taotlejariikide osamaksed | Finantsperspektiivi rubriik |

Mittekohustuslik | Liigen-datud | EI | EI | EI | nr 5 |

4. ÕIGUSLIK ALUS

Artikkel 308 EÜ koos artikli 300 lõikega 2 EÜ ja artikli 300 lõikega 3 EÜ

5. KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

5.1. Vajadus ühenduse sekkumise järele

5.1.1. Taotletavad eesmärgid

Ettepaneku eesmärk on luua seos ühenduse disainilahenduse süsteemi ja Haagi süsteemi Genfi redaktsiooniga loodud rahvusvahelise registreerimissüsteemi vahel. Kõnealune seos võimaldab autoritel esitada üheainsa rahvusvahelise taotluse Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelisele Büroole, märkides muude lepinguosaliste seas Euroopa Ühenduse, et omandada kaitse ühenduse disainilahenduse süsteemi alusel.

5.1.2. Eelhindamisega seoses rakendatavad meetmed

Euroopa Ühendus on juba näidanud elavat huvi Haagi süsteemi vastu, otsustades aktiivselt osaleda rahvusvahelistes läbirääkimistes, mille tulemusel toimus 1999. aastal Genfis diplomaatiline konverents, kus võeti vastu uus redaktsioon. Organisatsioonid, kes esindavad nii ühenduse disainilahenduse süsteemi kui rahvusvahelise registreerimissüsteemi võimalikke kasutajaid, väljendasid korduvalt suurt huvi kahe süsteemi vahelise seose loomise vastu. 2004. aastal alustas komisjon huvitatud pooltega (liikmesriigid, äri- ja kutseorganisatsioonid ning eraettevõtted) konsultatsiooni võimalike mõjude kohta, mida EÜ ühinemine Haagi süsteemiga avaldaks ettevõtlusele. Vastuste valdava enamusega – tegemist oli peaaegu ühehäälsusega – toetati ühenduse peatset ühinemist Genfi redaktsiooniga.

5.1.3. Pärast järelhindamist rakendatavad meetmed

Ei kohaldata

5.2. Kavandatav tegevus ja eelarvekorraldus

Kavandatava otsusega volitatakse nõukogu eesistujat Genfi redaktsiooniga ühinemise kirja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni peadirektorile hoiule andma ning otsuses sisalduvad ühinemiskirjas tehtavad deklaratsioonid. Ettepanekus volitatakse ka komisjoni esindama ühendust Haagi Liidu assamblees pärast ühenduse ühinemist Genfi redaktsiooniga. Rahalist abi ei ole ette nähtud.

5.3. Täitmisviisid

Komisjon peab Haagi Liidu assamblees ühenduse nimel läbirääkimisi vastavalt kooskõlastamisele kas nõukogu asjaomases töörühmas või kohapeal peetavatel koosolekutel, mis kutsutakse kokku Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis tehtava töö käigus.

6. RAHALINE MÕJU

6.1. Kogu rahaline mõju B osale - (kogu programmiperioodi jooksul)

Ei kohaldata

6.2. Kulude arvestus B osas ettenähtud meetmete kaupa (kogu programmiperioodi jooksul)

Ei kohaldata

7. MÕJU TÖÖJÕULE JA HALDUSKULUDELE

7.1. Mõju inimressurssidele

Ametikoha liigid | Tegevust juhtima määratud personal, kasutades olemasolevaid ja/või lisaressursse | Kokku | Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus |

Alaliste ametikohtade arv | Ajutiste ametikohtade arv |

Ametnikud või ajutised töötajad | A B C | 0,5 A | 0 | 0,5 A | Vajaduse korral võib lisada põhjalikuma ülesannete kirjelduse. Nõukogu ja parlamendi istungite ettevalmistamine või nendel osalemine, kui ettepaneku üle peetakse läbirääkimisi vastuvõtmismenetluse jooksul. Haagi Liidu istungite ettevalmistamine ja nendel osalemine ning liikmesriikidega seisukohtade kooskõlastamine. |

Muud inimressursid | 0 | 0 | 0 |

Kokku | 0,5 | 0 | 0,5 |

7.2. Inimressursside üldine rahaline mõju

Personali liik | Summa eurodes | Arvutamismeetod * |

Ametnikud Ajutised töötajad | 54 000 | Aastakulud ametniku kohta: 108 00 eurot |

Muud inimressursid (täpsustada eelarverida) |

Kokku | 54 000 |

Summad on kogukulud kaheteistkümne kuu kohta.

7.3. Muud tegevusest tulenevad halduskulud

Ei kohaldata

I. Kokku aasta kohta (7.2+7.3) II. Tegevuse kestus III. Tegevuse kogukulud (I x II) | 54 000 eurot 2006-2011 324 000 eurot |

8. JÄRELTEGEVUS JA HINDAMINE

8.1. Järeltegevuse korraldus

Ei kohaldata

8.2. Kavandatud hindamise korraldus ja ajakava

Jooksev hindamine on võimalik, vaadeldes nende rahvusvaheliste registreeringute hulka, milles on märgitud ühenduse disainilahenduse süsteem.

9. PETTUSEVASTASED MEETMED

Rahalist abi ei ole ette nähtud.

[1] EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1.

[2] Siseturu ühtlustamisamet on loodud nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

[3] Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Ungari. 18 osalisriigist on 5 ELi liikmesriiki Genfi redaktsiooni osalised (Eesti, Hispaania, Läti, Sloveenia ja Ungari). Ajakohastused avaldatakse Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni veebilehel: www.wipo.int

[4] ELT L 296, 14.11.2003, lk 20.

[5] Kõnealune säte puudutab riike, nagu Beneluxi riigid, millel on ühine amet.

[6] Selles osas erineb Genfi redaktsioon märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokollist, mille artikli 2 lõikes 2 täpsustatakse, et rahvusvahelised taotlused esitatakse rahvusvahelisele büroole vahendava ameti kaudu, millele on esitatud põhitaotlus või mille juures on tehtud põhiregistreering.

[7] Rahvusvahelise taotlusega seoses makstavad lõivud koosnevad i) põhilõivust, ii) standardmärkimislõivust või individuaalsest märkimislõivust, iii) avaldamislõivust. Kõnealused lõivud tuleb maksta rahvusvahelise taotluse esitamisel, välja arvatud juhul, kui taotletakse avaldamise edasilükkamist. Vt ühise juhendi eeskiri nr 12.

[8] Need küsimused käsitlevad avaldamise edasilükkamist (artikkel 11), disainilahenduse ühtsust (artikkel 13), teatavaid nõutud disainilahenduste vaateid (eeskiri nr 9), erinõuet taotleja suhtes (eeskiri nr 8); julgeolekukontrolli (eeskiri nr 13); enda märkimise keelamist (artikkel 14); rahvusvahelise taotluse kohustuslikke koostisosi (artikkel 5 ja eeskiri 7); keeldumisest teatamise tähtaja pikendamist ja tööstusdisainilahenduse kaitse alguskuupäeva (eeskiri nr 18); mitme riigi ühiseid ameteid (artikkel 19) ja – kaudselt – riikliku ameti ja rahvusvahelise büroo vahel kehtivat keelekasutuskorda (eeskiri nr 6).

[9] EÜT L 341, 17.12.2002, lk 28.

[10] EÜT L 341, 17.12.2002, lk 54.

14 ELT C […], […], lk […].

15 ELT C […], […], lk […].

[11] ELT C […], […], lk […].

[12] EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[13] Euroopa Ühenduse Genfi redaktsiooniga ühinemise mõju finantsanalüüüsi alusel teeb Euroopa Komisjon ettepaneku muuta nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2246/2002 siseturu ühtlustamisametile (kaubamärgid ja disainilahendused) ühenduse disainilahenduste registreerimise eest makstavate lõivude kohta (EÜT L 341, 17.12.2002, lk 54).