52005PC0483

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.10.2005

KOM(2005) 483 lõplik

2005/0222 (COD)

.

Muudetud ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise tarbijakrediidilepingute kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EÜ

.

(komisjoni esitatud EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 alusel)

SELETUSKIRI

MENETLUS

Komisjon võttis 28. oktoobril 2004 vastu muudetud ettepaneku tarbijakrediiti käsitleva direktiivi kohta pärast Euroopa Parlamendi arvamust, mille hääletus toimus 20. aprillil 2004.

Pärast muudetud ettepaneku avaldamist jätkas komisjon konsultatsioone liikmesriikide ja sidusrühmadega. Selle tulemusena jõudis komisjon järeldusele, et on otstarbekas esitada tekst konsolideeritud tekstina. Lisaks ilmnes konsultatsioonide ajal vajadus täiendavate oluliste muudatuste järele, et vältida tarbijakrediiditehingute tahtmatut koormamist ning samal ajal tagada tarbijakaitse kõrge tase. Eelkõige:

- Komisjoni poolt moodustatud hüpoteeklaenude ekspertide töörühm on esitanud oma lõpliku aruande, mille abiga tehti otsus arvata ettepaneku kohaldamisalast välja kõik hüpoteeklaenud.

- Kohustust anda tarbijale lepingueelses etapis nõu on selgitatud ning kohandatud krediidipakkumise asjaoludega.

- Teatavate sätetega seonduv paindlikkus hõlmab vastastikuse tunnustamise punkti, mille eesmärk on tagada, et ülekandmisest tulenevad erinevused ei kujuta endast siseturu jaoks takistust.

Eesmärgid

Komisjonil on tarbijakrediidi valdkonnas kolm peamist eesmärki:

- luua tingimused tõelise siseturu jaoks,

- tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning

- parandada EÜ õigusaktide selgust, sõnastades uuesti kolm tarbijakrediiti käsitlevat kehtivat direktiivi (87/102/EÜ, 90/88/EÜ ja 98/8/EÜ).

Kõnealused eesmärgid on kooskõlas Lissaboni strateegiaga, kuna krediidi siseturu arendamine tõstab konkurentsi suurendamise ja tootearenduse edendamise teel EL võlausaldajate konkurentsivõimet.

Tarbijakaitset käsitlevate sätete ühtlustamine finantsteenuste jaeturu valdkonnas ning sihipärane vastastikune tunnustamine on komisjoni strateegia põhiaspekt finantsteenuste jaeturu arendamisel. Finantsteenuste jaemüügi siseturu arendamine on loomulik jätk ühisraha kasutuselevõtule ning see kaotab kursiriski eurotsooni kuuluvate riikide vahel ja muudab hinnavõrdlused läbipaistvamaks. Pärast määruse (EÜ) nr 2560/2001 kehtestamist on eurotsooni kuulvate riikide vahelised ülekandekulud tunduvalt vähenenud. Sellele lisandub EL maksesüsteemide edasine integreerumine, millega muudetakse korrapäraste maksete tegemine eurotsoonis sama lihtsaks, nagu praegu on maksete tegemine riigi tasandil. Kõnealusest arengust saavad eelkõige kasu välislaenud, mille tagasimaksed tuleb teha korrapäraste rahvusvaheliste ülekannetena.

Võimalikud valikud

Minimaalsel ühtlustamisel põhineva tarbijakrediiti käsitleva direktiivi 87/102/EÜ tulemusel läksid liikmesriigid erineval määral direktiivi sätetest kaugemale. Kuna asjaomased sätted on enamjaolt kohustuslikud, takistavad kõnealused siseriiklike õigusaktide erisused siseturu toimimist ning ettevõtjatel üle-euroopaliste toodete pakkumist.

Seega oli seadusandlik algatus eesmärkide täitmiseks ainuke arvestatav võimalus.

Direktiivi mõju

Mõju konkurentsivõimele

- Krediiditurul on arengupotentsiaali, üksnes väike osa sellest on praegu piiriülene. Krediidituru märkimisväärne suurus maskeerib turgude silmatorkavat mitmekesisust, mille puhul tarbijakrediidi tasemed varieeruvad oluliselt. Näiteks on Ühendkuningriigi krediidituru käive umbes 230 miljardit eurot, kuid sarnase pindalaga Itaalia puhul on kõnealuse näitaja väärtus ainult 40 miljardit eurot. Krediidi keskmine kasutus majapidamise kohta varieerub samuti suurel määral.[1] Mõnes liikmesriigis moodustab tarbijakrediit suure osa leibkonna saadaolevast tulust, mõnes teises on selle osakaal suhteliselt väike.[2] Mõnel turul on vähe potentsiaali laienemiseks, mõnel muul turul on aga suur arengupotentsiaal.

- Võimalus pakkuda krediidilepinguid kogu ELis peaks andma tulemuseks tõhususe ja mastaabisäästu suurenemise pankade jaoks ning odavama ja laiema tootevaliku tarbijate jaoks. Laenuandjatel on võimalik kujundada üle-euroopalisi tarbijakrediiditooteid, mis ei pea tingimata vastama kõigi 25 liikmesriigi riiklikele eeskirjadele.

- Tekivad uued ärivõimalused siseturu potentsiaali rakendamiseks – tehnoloogia (eelkõige Internet) võimaldab tarbijatel ja võlausaldajatel sõlmida kauglepinguid, uued krediidinõudmised võivad tekkida tänu Interneti vahendusel toimuva jaemüügi kasvule, Internetile juurdepääsu kasv ergutab kaugpangandust.

Mõju konkurentsile

- Krediiditurgudele juurdepääsu hõlbustamine võib konkurentsi ergutada teatavatel turgudel, kus praegu domineerivad mõned osalejad ning tarbijatel on krediidile piiratud juurdepääs. Üha globaliseeruvamas majanduses peaks konkurentsi ergutamine krediidiasutuste tõhusust parandama.

Mõju tarbijatele

- Tihenenud konkurents ja siseriiklike turgude avanemine välisriikide võlausaldajate jaoks toob tarbijate jaoks kaasa madalamad intressimäärad. Tarbijakrediidi hinnad erinevad oluliselt olenevalt võlausaldajast ning liikmesriigist; tarbijad tuleks seada olukorda, kus neil oleks võimalik kasu saada kogu EL territooriumi pakkumistest.

- Konkurentsitõkete kõrvaldamine toob kaasa pakkumiste laialdasema valiku ja paremad tooted. Mõnes liikmesriigis on uuenduste tase juba üsna kõrge, siiski on paljudel juhtudel võimalik, et mõnes liikmesriigis kättesaadav krediiditoode ei ole mujal müügil. Tarbijate huvides on saada juurdepääs kogu ELis saadaolevatele krediiditoodetele, tingimusel, et neile on tagatud kõrgetasemeline teave ja kaitse.

- Teatavate tarbijakrediidilepingute põhielementide ühtlustamine tõstab tarbijate usaldust ja julgustab tarbijaid ostma krediiti kogu ELi piires. Piiriüleste tarbijakrediidilepingute praegune madal tase on tingitud muredest seoses tarbijakaitsega teistes liikmesriikides.

Peamised muutused võrreldes 28. oktoobri 2004. aasta muudetud ettepanekuga

Eesmärk

Artiklis 1 selgitatakse, et direktiivis käsitletakse üksnes teatavaid valdkonna aspekte. See on kooskõlas mitme sidusrühma poolt konsultatsioonide ajal väljendatud vaadetega.

Mõisted

Arvelduskrediidid

Arvelduskrediidi küsimus vajab selgitamist. Eelkõige õiguskindluse loomise eesmärgil on käesolevas ettepanekus esitatud määratlus, mis vastab liikmesriikide tavadele.

Krediidi üldkulud

Euroopa Parlamendi ja asjaomase sektori märkusi silmas pidades on krediidi üldkulude määratlus uuesti sõnastatud. Eesmärk on hõlmata üksnes need kulud, mis vastavad teenustele, mille on osutanud võlausaldaja või mis on osutatud tema vahendusel. Kõnealune määratlus on krediidi kulukuse aastamäära arvutamise aluseks. Sidusrühmade ja Euroopa Parlamendi palvel jäetakse välja kogu laenuintress, kuna see võis tarbijate jaoks olla eksitav.

Reguleerimisala

Hüpoteeklaenulepingud

Esimene muudetud ettepanek hõlmas kinnisvara tagatisel antavaid laene ning sellest jäeti välja eluasemega seotud eesmärgil sõlmitavad krediidilepingud. Siiski on laenu eesmärgi kindlaksmääramine võlausaldaja jaoks väga raske või isegi võimatu, kuna tal puudub kontroll laenuks antud raha kasutuse üle. Lisaks on hüpoteeklaenulepingud enamasti konkreetsete tunnustega väga erilised vahendid, mida tuleb laenu eesmärgist olenemata käsitleda eraldi. Seepärast on komisjon reguleerimisalast välja jätnud kinnisvara tagatisel antavad laenud. See vastab Euroopa Parlamendi muudatusele, mida toetab asjaomane sektor.

Käenduslepingud, käendajad

Ka käenduslepingud on nüüd reguleerimisalast välja jäetud, kuna käenduste põhiprobleem oli seotud hüpoteeklaenu küsimusega.

Samuti on reguleerimisalast välja jäetud käendajad. Direktiivis käsitletakse üksnes krediidilepinguid; on asjakohasem mitte käsitleda lepinguõiguse konkreetseid aspekte, mida reguleeritakse laiemalt liikmesriikides. Mõlemad väljajätmised vastavad Euroopa Parlamendi muudatustele ning pangandussektori poolt tõstatatud küsimustele.

Arvelduskrediidid

Euroopa Parlament ja Euroopa pangandussektor on väitnud, et arvelduskrediiti hinnatakse selle lihtsuse ja madalate kulude tõttu ning seepärast ei ole selle suhtes vaja kohaldada kõiki krediidilepingute nõudeid. Seepärast kohaldatakse arvelduskrediidi suhtes üksnes lihtsustatud korda. Siiski on vaja esitada piisavalt teavet. Seepärast peab arvelduskrediit vastama piiratud hulgale lepingu kohta esitatavat teavet käsitlevatele nõuetele.

Lepingud krediidi kogusummaga üle 50 000 euro

Pärast sidusrühmadega peetud arutelusid otsustati välja jätta lepingud, mille krediidi kogusumma on üle 50 000 euro, kuna tavaliselt ei sõlmita selliseid lepinguid mitte tarbimise jaoks vaid eluasemega seotud eesmärgil ning seepärast ei ole nende puhul vaja sama tüüpi õigusakte nagu keskmise tarbijakrediidi puhul. On lisatud kohaldatavaid künniseid käsitlev läbivaatussäte, et võimaldada kohandada direktiiviga hõlmatud krediidikünniseid Euroopa Liidu majanduse suundumuste ja turu arenguga.

Lepingueelne teave

Kuna reklaami juba käsitletakse ebaausate kaubandustavade direktiivis (2002/29/EÜ), teeb komisjon ettepaneku nimetada krediiti käsitlevat finantsteavet sisaldavas reklaamis üksnes kohustuslikke teabeelemente. Krediiditeenuste tavapärast reklaami ei käsitleta, et vältida ettevõtjate asjatut koormamist.

Lepingueelne teave võimaldab tarbijatel võrrelda pakkumisi. Samas väljendasid mitmed sidusrühmad konsultatsioonide jooksul muret, et teabe üleküllus võib olla segadusttekitav. Seepärast on teatavad lepingueelset teavet käsitlevad nõuded käesolevast muudetud ettepanekust välja jäetud. Lisaks on pangandussektori taotlusel käesoleva muudetud ettepaneku eesmärk tagada järjepidevus olemasolevate EÜ seaduste teabealaste nõuetega.

Laenuandja peab hindama tarbija krediidivõimet tema poolt esitatud teabe ning vajaduse korral andmebaasidest tehtud päringute alusel. Olles pangandussektoriga põhjalikult konsulteerinud, ei arva komisjon, et kõnealune kohustus tekitaks pankadele täiendavaid kulutusi, kuna see vastab heale pangandustavale.

Nõustamiskohustuse mõistet muudeti. Vastupidiselt mõnele pangandussektori taotlusele jäi komisjon põhimõtte juurde, et võlausaldaja ei peaks mitte üksnes täitma lepingueelse teabega seotud nõuded, vaid andma ka täiendavaid selgitusi, et võimaldada tarbijal teha teadlik otsus. Pangandussektori ja teatavate liikmesriikide taotlusel selgitati siiski, et tarbija vastutab alati krediidilepingu sõlmimise lõpliku otsuse eest. Seepärast täpsustatakse viidet nõuandmisele kui kohustust seada tarbija olukorda, kus tal on võimalik hinnata laenu eeliseid ja puudusi. Lisaks on liikmesriikidele võimaldatud rohkem paindlikkust, et nad saaksid kohandada oma rakendusseadusi oma turgudel valitseva olukorraga.

Lepingus esitatav teave

Lepingus esitatavat teavet käsitlevate sätetega nõutakse peamiselt juba lepingueelses etapis esitatud teabe ning lepingust taganemise õiguse ja laenu varasema tagasimaksmise õiguse kasutamist käsitleva teabe esitamist. See on kooskõlas heade kutsetavadega ning ei tekita võlausaldajatele olulisi lisakulutusi.

Muutuva intressimäära korral tuleb tarbijat laenuintressi olulistest muutustest teavitada. Tarbijat ei ole siiski võimalik teavitada igast muudatusest, kuna teatavatel juhtudel võib intress iga päev veidi kõikuda. Seepärast nähakse käesoleva muudetud ettepanekuga ette, et tarbijaid tuleb teavitada korrapäraselt ning olulise muutuse korral viivitamata.

Juurdepääs andmebaasile

Välja on jäetud kohustus koostada riiklikud andmebaasid, kuna see läheks kaugemale käesoleva direktiivi eesmärgist. Andmekaitsega seotud küsimused on hõlmatud andmekaitset käsitleva direktiiviga 95/46/EÜ. Seepärast teeb komisjon ettepaneku tagada mittediskrimineerimise põhimõtte alusel üksnes vastastikune juurdepääs olemasolevatele era- ja avalikele andmebaasidele; kõnealune ettepanek ei too sektori jaoks kaasa lisakulutusi nagu eelmine säte, vaid aitab vähendada piiriülese tarbijakrediidi takistusi.

Taganemisõigus

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette, et tarbijatel on võimalus taganeda krediidilepingust 14 päeva jooksul. Kõnealune ajavahemik võimaldab tarbijal teha pärast lepingu sõlmimist võrdlusi ning leida vajaduse korral parem pakkumine. Kõnealuse sätte eesmärk on konkurentsi tugevdamine/tõhustamine?. See vastab enamikus liikmesriikides kehtivatele tavadele, kuigi ajavahemiku pikkus võib varieeruda. Lepingust taganemise aeg vastab finantsteenuste kaugturustust käsitlevale direktiivile (2002/65/EÜ). Seega ei too vähemalt kaugturustatavad tarbijakrediidilepingud võlausaldajate jaoks kaasa lisakulusid.

Seotud tehingud

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette, et kui tarbijal on lubatud seotud tehingute korral taganeda ostulepingust, on tal õigus taganeda ka seotud krediidilepingust. Kõnealuse sätte eesmärk on vältida olukorda, kus tarbijad peavad säilitama krediidi isegi siis, kui selle eesmärk on kadunud. Krediidist taganemise õigus ei anna siiski õigust taganeda ostulepingust.

Varasem tagasimaksmine

Käesoleva ettepanekuga antakse tarbijale õigus maksta krediit tagasi varem, kui algselt oli kokku lepitud. Siiski tähendab varasem tagasimaksmine võlausaldaja jaoks kulusid. Seepärast nähakse sidusrühmade ja liikmesriikidega konsulteerimiste tulemusena käesoleva ettepanekuga ette, et võlausaldajad võivad kahju hüvitamiseks nõuda õiglast ja objektiivset tasu. Kuna hüvitis tuleks arvutada objektiivselt, eeldatakse, et kõnealune säte toob võlausaldajate jaoks kaasa üksnes väheseid kulusid.

Ebaõiglased tingimused

Ettepanek sisaldab kahte näidet krediidilepingutele iseloomulike ebaõiglaste tingimuste kohta ning ettepanekuga muudetakse direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) lisa. Võimalik mõju sektorile on väga väike, kuna esitatud näited on selges vastuolus heade kutsetavadega.

Ühtlustamine

Üldiselt on nii ühtlustamine kui ka vastastikune tunnustamine aidanud kaasa EL turu integreerumisele ning taganud samal ajal tarbija huvide arvessevõtmise. Konkreetse valdkonna puhul valitud poliitika sõltub eranditult kõnealuse valdkonna omadustest ning otsused selle kohta tuleb teha igal üksikjuhul eraldi. Õige poliitika leidmine eeldab lahenduste kavandamisel proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist ning vajadusel ühtlustamise ja vastastikuse tunnustamise kombineerimist.

Seda arvestades soovitab komisjon jääda täieliku ühtlustamise juurde, võimaldades liikmesriikidele siiski teatavates valdkondades paindlikkust. Vaid täieliku ühtlustamise teel on võimalik saavutada tõeline tarbijakrediidi siseturg, mis võimaldab ettevõtjatel pakkuda tarbijakrediiti piiriüleselt ning samal ajal tagada asjakohane tarbijakaitse kõrge tase olenemata krediidilepingu sõlmimise asukohast kogu EL territooriumil. Ettepanekus on nüüd täpsustatud, et täielikult ühtlustatakse vaid need elemendid, mida tekstis selgesõnaliselt käsitletakse, ning sellised küsimused nagu solidaarvastutus jäävad liikmesriigi reguleerida.

Mõnel juhul antakse ettepanekuga vabadus liikmesriigis rakendamise osas peamiselt riikide turgudel või riikide õigusaktides valitseva ebaühtluse tõttu. See kehtib näiteks varasema tagasimaksmise või krediidi kogusumma ületamise puhul. Siiski on vaja tagada, et liikmesriikides rakendamise osas käesoleva direktiivi piires võimaldatud paindlikkus ei tekitaks täiendavaid tõkkeid tarbijakrediidi siseturul. Seepärast täiendab komisjon täieliku ühtlustamise kontseptsiooni vastastikuse tunnustamisega, mida kohaldatakse piiratud juhtudel. Nii vähendatakse nendele ettevõtjatele langevat koormust, kes soovivad tarbijakrediiti pakkuda piiriüleselt.

Vastastikust tunnustamist käsitleva sätte kohta tehtud ettepaneku tulemusena peaks võlausaldaja oma asukohaliikmesriigist erinevas liikmesriigis toimuva tegevuse korral täitma oma päritoluliikmesriigi juriidilisi või samaväärse nõudeid, mitte vastuvõtva liikmesriigi nõudeid. Lepinguõiguse valdkonnas võib selle tagajärg olla erinev Rooma konventsiooni artikliga 5 ettenähtust. Artiklis 5 kirjeldatud olukorras, mille puhul tuleks kohaldada tarbija alalise elukoha liikmesriigi õigust, võib elukoha liikmesriigi õigusega ette näha standardeid, mis seoses välisriiki saabuva võlausaldaja asukohariigis kohaldatavate samaväärsete standarditega piiravad kõnealuse võlausaldaja tegevust, olles näiteks kõrgemad (või erinevad) kui tema asukohaliikmesriigi standardid. Sel juhul peab vastuvõttev liikmesriik vastastikuse tunnustamise punktis nimetatud valdkondade puhul tagama, et kõnealuseid standardeid lepingu suhtes ei kohaldata. Kohaldada tuleks kas lepinguosaliste poolt valitud õigust või, sellise valiku puudumisel, võlausaldaja asukohaliikmesriigi õigusnorme.

Vastastikuse tunnustamise punktiga seotud valdkonnad on käesolevas ettepanekus selgesõnaliselt loetletud. Artiklis 15 sätestatud krediidi varasema tagastamise ja artiklis 17 käsitletava krediidi kogusumma ületamise jaoks nähakse ette üleminekuperiood, et anda liikmesriikidele kohandamiseks lisaaega.

Näited

Pidades silmas komisjoni üldist eesmärki saavutada parem õiguslik reguleerimine ja mitte koormata õigusloome protsessi, on ettepaneku endise II lisaga ettenähtud krediidi kulukuse aastamäära arvutamist illustreerivad näited välja jäetud. Kui kõnealustest näidetest võiks olla abi krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel, võib need pärast direktiivi vastuvõtmist eraldi avaldada.

2005/0222 (COD)

Muudetud ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise tarbijakrediidi lepingute kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[4]

vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele[5]

ning arvestades järgmist:

1. Nõukogu 22. detsembri 1986. aasta direktiivis 87/102/EMÜ tarbijakrediiti käsitletavate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta[6] sätestatakse ühenduse õigusnormid tarbijakrediidilepingute kohta.

2. (1) 1995. aastal esitas komisjon aruande,[7] mis käsitles seda, kuidas on kohaldatud nõukogu 22. detsembri 1986. aasta direktiivi 87/102/EMÜ tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, mille järel ta ja pidas väga laialdasi konsultatsioone huvitatud pooltega. 1997. aastal esitas komisjon koondaruande 1995. aasta aruandele[8] antud vastukajade kohta. 1996. aastal valmis veel teine aruanne,[9] mis käsitles direktiivi 87/102/EÜ, muudetud nõukogu 22. veebruari 1990. aasta direktiiviga 90/88/EMÜ , millega muudeti direktiivi 87/102/EÜ tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta.

3. (2)Nendest aruannetest ja konsultatsioonidest selgus, et erinevate liikmesriikide seadustes olid märkimisväärsed erinevused füüsilistele isikutele antavate laenude osas üldiselt ja eriti tarbijakrediidi osas. Direktiivi 87/102/EMÜ liikmesriikide seadustesse ülevõtmise analüüsist selgus, et liikmesriigid ei ole pidanud direktiivis pakutud kaitsetaset piisavaks. Seetõttu on nad rakendusaktides arvesse võtnud direktiivi kohaldamisalast välja jäänud ja uusi krediidiliike. Seega on vaja ennetada mitmes liikmesriigis kavandatavaid siseriiklike õigusaktide reforme ja ette valmistada ühtlustatud lähenemine ühenduse tasemel. kasutavad lisaks direktiivile 87/102/EMÜ mitmeid mehhanisme tarbijate kaitseks, põhjendades seda riigisiseste õiguslike või majanduslike erinevustega.

4. (3) Nimetatud riigisisestest erisustest tulenev de facto ja de jure olukord kahjustab konkurentsi ühenduse võlausaldajate vahel ja takistab siseturu toimimist neis liikmesriikides, kus on vastu võetud direktiivis 87/102/EMÜ sätestatutest erinevad, rangemad kohutuslikud nõuded. See piirab tarbijate võimalusi teistes liikmesriikides krediiti saada võimalust kasutada üha enam pakutavaid piiriülese krediidi tooteid . Kõnealused moonutused ja piirangud mõjutavad omakorda nõudlust piiriülese krediidi järele ning selle nõudluse olemust, mis võib võivad omakorda mõjutada kaupade ja teenuste nõudlust. Siseriiklike õigusaktide ja tavade erinevuse tagajärjeks on ka see, et tarbijad ei ole kõikides liikmesriikides ühtviisi kaitstud.

5. (4) Viimastel aastatel on toimunud märkimisväärne areng tarbijatele pakutavate ja nende poolt kasutatavate krediidiliikide osas. Turule on tulnud uued krediiditooted ning nende kasutamine kasvab pidevalt. Seetõttu on vaja olemasolevaid sätteid ning nende kohaldamisala kohandada, muuta ja laiendada ja täiendada seal, kus see on asjakohane .

6. Vastavalt asutamislepingu artikli 14 lõikele 2 hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade ja teenuste vaba liikumine ja asutamisvabadus. Läbipaistvama ja tõhusama krediidituru loomine sisepiirideta alal on piiriülese tegevuse edendamisel esmatähtis.

7. Selleks et aidata kaasa hästitoimiva siseturu tekkele tarbijakrediidi valdkonnas, on vaja mitmes põhiküsimuses kujundada ühtlustatud ühenduse raamistik. Arvestades tarbijakrediidi turu pidevat arengut ning Euroopa kodanike üha suurenevat liikumisvalmidust, peaksid tulevikku suunatud ühenduse õigusaktid aitama luua kaasaegse tarbijakrediidi õigustiku, mis suudaks kohanduda uute krediidivormidega ning mis tagaks liikmesriikidele piisava rakendusalase paindlikkuse.

8. (5) Samuti on vaja edendada läbipaistvama ja tõhusama krediidituru loomist. Tarbijate usalduse võitmiseks on tähtis, et turg tagaks küllaldase tarbijakaitse. Sel juhul toimuks krediidipakkumiste vaba liikumine optimaalsetel tingimustel, nii krediidi pakkujate kui krediidi soovijate jaoks , võttes seejuures kohaselt arvesse eri liikmesriikide konkreetseid olukordi.

9. Seepärast on vajalik maksimaalne ühtlustamine. V aja on täielikku ühtlustamist selleks, et tagada kõikidele ühenduse tarbijatele nende huvide kõrgetasemeline võrdselt kõrgetasemeline kaitse ja võrdne teavitatuse tase ja selleks, et luua tõeline siseturg. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid säilitada või kehtestada muid siseriiklikke norme peale nende, mis on sätestatud käesolevas direktiivis. Ent sellist piirangut tuleks kohaldada ainult siis, kui norme on käesoleva direktiiviga ühtlustatud. Küsimustes, mis ei ole käesoleva direktiiviga ühtlustatud, peaksid liikmesriigid jätkuvalt omama õigust säilitada või kehtestada siseriiklikke õigusakte. Nii võivad liikmesriigid näiteks säilitada või kehtestada müüja või teenuste osutaja ja võlausaldaja solidaarse vastutuse siseriiklikud normid. Teine selline näide puudutab liikmesriikide õigust säilitada või kehtestada siseriiklikud normid, mis reguleeriksid müügilepingust või teenuste osutamise lepingust taganemise õigust, kui tarbija kasutab oma õigust taganeda krediidilepingust. Spetsiifiliste krediidilepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse vaid teatavaid käesoleva direktiivi sätteid, näiteks arvelduskrediidilepingud ja mõned muud spetsiifilised krediidilepingud, peaks liikmesriikidel säilima õigus neid krediidilepinguid siseriiklike õigusaktidega reguleerida selles osas, mida käesoleva direktiiviga ei ühtlustata.

10. Sellegipoolest võivad ka käesoleva direktiiviga ühtlustatavates küsimustes olla siseriiklikud rakendusaktid erinevad, muutes piiriüleste teenuste osutamise võlausaldajale keerulisemaks. Arvestades käesoleva direktiiviga tagatud ühtlustamise ja tarbijakaitse taset ning pidades silmas hästitoimivat siseturgu, on sellistel juhtudel asjakohane vältida võlausaldajate täiendavat koormamist, eriti kui tegemist on selliste eeskirjade täitmise kohustusega, mis on rangemad, kui nende asukohaliikmesriigis nõutavad eeskirjad. Seetõttu tulekski teatavatel juhtudel kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Selliste juhtude ammendav nimekiri on sätestatud käesolevas direktiivis. Nimetatud juhtudel tähendab vastastikuse tunnustamise põhimõte seda, et tarbija alalise elukoha liikmesriigi õigusnorme ei kohaldata, kui see takistaks vaadeldavas olukorras teenuste vaba liikumist.

11. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise teatavatele juhtudele sätestatakse käesolevas direktiivis üleminekuperiood. Üleminekuperiood peaks andma liikmesriikidele võimaluse omandada piisavalt kogemusi rakendusaktide toimimise kohta ning anda ettevõtjatele aega käesoleva direktiivi rakendamisel tekkiva uue õigusliku raamistikuga kohanemiseks, enne kui vastastikust tunnustamist kohaldama hakatakse.

(6) Võttes arvesse krediidiliikide ja krediidi pakkujate üha kasvavat mitmekesisust, tuleb igaüht, kes annab võlausaldajale tasu eest teavet, mis võimaldab tarbijat identifitseerida, ja kes aitab tasu eest krediidilepingu sõlmimisele kaasa, lugeda krediidivahendajaks sõltumata sellise tasu vormist. Siiski ei tohiks krediidivahendajana põhimõtteliselt käsitada juriste ja notareid, kui tarbija pöördub nende poole, et saada nõu krediidilepingu reguleerimisala kohta või kui nad aitavad tarbijal koostada või tõestada lepingut, tingimusel, et nende roll piirdub õigusabi või finantsalase nõustamisega ning nad ei suuna oma kliente konkreetse võlausaldaja juurde.

12. Teenuste pideva osutamise lepingud või samasuguste ja samas koguses kaupade tarnelepingud, mille kohaselt tarbija tasub kaupade või teenuste eest osamaksetega kogu lepingu kehtivuse aja jooksul, võivad oluliselt erineda käesoleva direktiiviga reguleeritavatest krediidilepingutest, seda eriti lepingupoolte huvide ja tehingu asjaolude ning sooritamise seisukohast. Seetõttu on vajalik täpsustada, et niisuguseid lepinguid ei loeta krediidilepinguteks käesoleva direktiivi tähenduses. Seda liiki lepinguks on näiteks kindlustusleping, mille eest tasutakse igakuiste osamaksetena.

13. (7) Käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta krediidilepingud, mille alusel antakse krediiti kinnisvara soetamiseks või ümberkujundamiseks kinnisvara tagatisel . Seda liiki krediit on väga spetsiifilise iseloomuga. ja selle suhtes kohaldatakse komisjoni 1. märtsi 2001. aasta soovitust lepingueelse teabe kohta, mida eluasemelaenusid pakkuvad laenuandjad peavad tarbijale andma.

(8) Arvestades, millised riskid seonduvad tarbija jaoks käendajaks hakanud füüsilise isiku finantshuvidega, on nendega seoses vaja sätteid, millega tagatakse neile tarbijate endiga võrreldav teavitamine ning kaitse.

(9) Nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiiviga 84/450/EMÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta pidi tagatama kaitse juhuks, kui krediidilepinguga seotud reklaamis või reklaami pakkumises mainitakse arvu, kulu või määra. Koos sellise arvu, kulu või määra mainimisega nõuab see direktiiv ka arvutuskäigu lisamist, et tarbijal oleks võimalik seda arvu hinnata kõigi oma krediidilepingust tulenevate kohustuste valguses.

14. Tarbijad vajavad kaitset ebaausate ja eksitavate võtete eest, eriti seoses võlausaldaja poolt väljastatava teabega, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtjate ebaausaid kaubandustavasid siseturul tarbijaga suhtlemisel ning millega muudetakse direktiive 84/450/EMÜ, 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (ebaausate kaubandustavade direktiiv[10]). Sellegipoolest peaks käesolev direktiiv sisaldama erisätteid krediidilepingute reklaami kohta ning tarbijale antava standardteabe suhtes esitatavaid nõudeid, et tarbijad saaksid eelkõige erinevaid pakkumisi võrrelda.

(10) Selleks et tagada tarbijate tegelik kaitse, on vaja kehtestada krediidi lävemüügile rangemad reeglid kui need, mis on sätestatud nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivis 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise koha väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral[11].

(11) Käesoleva direktiivi sätteid tuleb kohaldada, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995 direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)[12] kohaldamist. Sellegipoolest tuleb teatavate juhtude jaoks ette näha asjakohane raamistik krediidiriski hindamiseks vajalike isikuandmete kogumiseks ja töötlemiseks.

15. (14) Selleks et tarbijad saaksid teha informeeritud otsuse kõikide faktide alusel, peavad peaksid nad enne krediidilepingu sõlmimist saama adekvaatset teavet krediiditingimuste ja -kulude ning oma kohustuste kohta. Tagamaks pakkumiste absoluutne võimalikult täielik läbipaistvus ja võrreldavus, peaks selline teave eelkõige sisaldama krediidi kulukuse aastamäära, mille illustreerimiseks on lisatud vastav näide, ja kogu laenuintress mis määratakse kõikjal ühenduses samasugusel viisil. Kuna krediidi kulukuse aastamäära saab sellel etapil esitada vaid näitena, siis peab tegemist olema tüüpilise näitega. Seetõttu tuleks näites muuhulgas kasutada vaadeldavale krediidilepingu liigile iseloomulikku keskmist krediidi pikkust ja kogusummat ning arvestada ka selle krediidiga soetatavaid kaupu, juhul kui see on võimalik. Tüüpilise näite kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka teatavat tüüpi krediidilepingute esinemise sagedust konkreetsel turul.

16. Tarbijaid tuleks enne krediidilepingu sõlmimist teavitada krediidi saamise tingimuseks olevatest kohustuslikest lisakuludest. Isegi kui selliste kulude suurust ei ole võimalik enne krediidilepingu sõlmimist kindlaks määrata, peaksid tarbijad saama nii reklaamiga kui ka lepingueelsete läbirääkimiste etapil selle kohta adekvaatset teavet.

17. Selleks et tagada spetsiifiliste krediidilepingute puhul tarbijate piisav kaitse ilma võlausaldajat või krediidivahendajat liigselt koormamata, on asjakohane piirata käesoleva direktiiviga kehtestatavaid lepingueelsele teabele esitatavaid nõudeid, et arvestada selliste krediidilepingute eripäraga.

18. Enne krediidilepingu sõlmimist peab tarbijat põhjalikult teavitama, olenemata sellest, kas krediidi turustamisse on kaasatud krediidivahendaja või mitte. Seetõttu tuleb lepingueelsele teabele esitatavaid nõudeid üldiselt kohaldada ka siis, kui kaasatud on krediidivahendaja. Kui aga kauba või teenuse tarnija tegutseb kõrvaltegevusena krediidivahendajana, ei ole õige koormata teda ka käesolevas direktiivis sätestatud lepingueelsele teabele esitatavate nõuetega. Seetõttu ei peaks sellise krediidivahendaja suhtes kohaldama lepingueelsele teabele esitatavaid nõudeid. Näiteks võib kauba või teenuse tarnija lugeda kõrvaltegevusalal krediidivahendajaks, kui krediidi vahendamine ei moodusta olulist osa nende käibest. Kõnealustel juhtudel on tarbijale siiski täies mahus kogu lepingueelne teave tagatud, sest teavitamise kohustus lasub võlausaldajal.

19. Tarbijad peaksid samuti toimima ettenägelikult ning austama oma lepingulisi kohustusi.

(15) Arvestades krediiditoodete tehnilist ja juriidilist keerukust, tuleb krediidivahendajatele ja võlausaldajatele kehtestada üldine nõustamiskohustus, et tarbija saaks täielikult informeerituna teha valiku pakutavate krediidiliikide vahel. Samuti on võlausaldajal vastavalt vastutustundlike laenutehingute põhimõttele kohustus kontrollida, kas tarbija ja vajadusel ka käendaja suudavad täita uusi kohustusi.

20. Vaatamata tarbijale antavale lepingueelsele teabele võib tarbija siiski vajada täiendavat abi selleks, et otsustada, milline pakutavatest krediidilepingutest on tema vajadusi ja rahalist olukorda arvestades sobivaim. Seepärast peaksid liikmesriigid hoolitsema selle eest, et võlausaldajad ja vajadusel ka krediidivahendajad oleksid valmis sellist abi osutama. Krediidilepingu võimalikku keerukust arvestades peaks vajadusel asjaomast lepingueelset teavet ja pakutud toodete plusse ja miinuseid selgitama tarbijale individuaalselt.

21. (12) Kogemused ja praktika näitavad, et nii võlausaldaja kui ka tarbija jaoks aitab krediidiriski vähendada piisav ja usaldusväärne teave kohustuste täitmata jätmise kohta. Seepärast peavad liikmesriigid tagama, et nende territooriumil eksisteerib − vajadusel andmebaaside võrguna − era- või avalik-õiguslik keskandmebaas. Selles andmebaasis või võrgus tuleb registreerida need liikmesriigi tarbijad ja käendajad, kes on jätnud oma kohustused täitmata. Efektiivse tegutsemise tagamiseks peab võlausaldajal olema kohustus enne tarbija või käendajaga lepingulistesse suhetesse astumist teha päring keskandmebaasi. Selleks et vältida konkurentsimoonutusi võlausaldajate vahel, tuleb tuleks liikmesriigis, mis ei ole võlausaldaja asukohariik, tagada, et isikutel ja ettevõtjatel võlausaldajal oleks juurdepääs tarbijaandmeid sisaldavatele era- või avalik-õiguslikele keskandmebaasidele teisessamasugustel mittediskrimineerivatel tingimustel nagu selle liikmesriigi isikutel ja ettevõtjatel võlausaldaja l . olgu siis otseselt või läbi oma liikmesriigi keskandmebaasi.

22. Selleks et tarbija oleks teadlik oma krediidilepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest, peaks kogu vajalik teave olema lepingus esitatud selgel ja arusaadaval viisil.

(13) Teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks ja isikuandmete kaitsmiseks on esmatähtis, et saadud teavet kasutataks ainult tarbija või käendaja poolt kohustuste täitmatajätmise riski hindamiseks. Keskandmebaasist saadud isikuandmete töötlemine või kasutamine muuks otstarbeks peab olema keelatud. Igasuguse riski vältimiseks tuleb need andmed hävitada koheselt pärast krediidilepingu sõlmimist või krediidi andmisest keeldumist.

(16) Krediidilepingus sätestatud tingimused võivad mõnel juhul olla tarbijale kahjulikud. Tarbijate parem kaitse tuleb tagada sellega, et sätestatakse teatavad täpsustavad tingimused, mis kehtivad kõigi käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate krediidiliikide puhul. Krediidileping peab kinnitama ja täiendama lepingueelset teavet, vajadusel laenu tagasimakse graafiku ja kohustuste täitmatajätmisel tasumisele kuuluvate tasude äramärkimise abil.

23. Täieliku läbipaistvuse tagamiseks peaks tarbijale andma teavet laenu intressimäära kohta nii enne lepingu sõlmimist kui ka krediidilepingu sõlmimisel. Lepingu kehtivuse ajal tuleks tarbijat teavitada täiendavalt intressimäära olulistest muutustest .

24. (18) Selleks et lähendada lepingust taganemise õiguse korda sarnastel aladel juba kehtiva korraga, on vaja sätestada lepingust taganemise õigus ilma karistuseta või põhjenduskohustuseta tingimustel, mis on sarnased Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivis 2002/65/EÜ, {…} milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ[13] kehtestatud menetlusega. Enne taganemisõiguse kasutamist võib tarbija võlausaldajale teatada oma kavatsusest krediidilepingust loobuda, et võimaldada pidada kõnealuse lepingu üle uusi läbirääkimisi.

25. Seotud lepingute puhul on kaupade või teenuste ost ja nende ostuks sõlmitud krediidileping omavahelises sõltuvussuhtes. Seetõttu peaks müügilepingust taganemise õigusega kaasnema ka tarbija õigus taganeda krediidilepingust. Lisaks peaks tarbijal olema teatavatel tingimustel võimalus kasutada võlausaldaja suhtes õiguskaitsevahendeid, kui müügilepinguga tekib raskusi. Siiski ei peaks selliste tingimuste mittetäitmine jätma tarbijat ilma siseriiklikult sätestatud õigustest, mis on seotud teenuse müüja või tarnija ja võlausaldaja solidaarse vastutusega.

26. (21) Tarbijal peaks olema õigus täita oma kohustused enne krediidilepingus sätestatud tähtpäeva. Kui osaline või täies ulatuses tagasimakse toimub enne tähtpäeva, peab peaks võlausaldajal olema õigus nõuda üksnes õiglast ja objektiivset hüvitist. Objektiivne hüvitis peaks katma vaid võlausaldaja kulud, mis on otseselt seotud ennetähtaegse tagasimaksega, ja peaks arvesse võtma mõlema lepingupoole huvisid . ja tingimusel, et võlausaldaja kannab krediidi ennetähtaegse tagastamisega seoses otsest rahalist kahju.

27. (23) Krediidilepingust tulenevate võlausaldaja õiguste üleandmine ei tohi panna peaks tarbijat või käendajat panema halvemasse olukorda. Selsamal põhjusel peab võlausaldaja, kes pakub krediidilepingut, kus tagasimakseid kasutatakse kapitalina, võtma enda kanda riski juhul kui kapitalina kasutamist korraldav kolmas isik oma kohustusi ei täida. Samuti tuleks tarbijat nõuetekohaselt teavitada krediidilepingu loovutamisest kolmandale isikule. Kui aga loovutamine toimub ainult väärtpaberistamise eesmärgil ning esialgne võlausaldaja jääb kokkuleppel isikuga, kellele krediidileping loovutati, tarbija suhtes endiselt võlausaldajaks, ei ole tarbijat vaja sellisest loovutamisest teavitada. Seepärast oleks sellisel juhul EL tasandil kehtestatud nõue tarbijale loovutamisest teatamise kohta ülemäärane, kuid liikmesriikidele tuleks jätta vabadus sellise nõude säilitamiseks või selle kehtestamiseks oma siseriiklike õigusaktidega.

28. (19) Siseturu loomise ja toimimise edendamiseks ja kogu ühenduses kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks on vaja täpsustada krediidi kulukuse aastamäära arvutamise meetodit tagada krediidi kulukuse aastamäära de teabe võrreldavus kogu ühenduses. Vaatamata sellele, et direktiiviga 87/102/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 98/7/EÜ, sätestati krediidi kulukuse aastamäära arvutamise ühtne matemaatiline valem, pole krediidi kulukuse aastamäär siiski kogu ühenduses täielikult võrreldav. Erinevates liikmesriikides võetakse selle arvutamise aluseks erinevaid kulutegureid. Seetõttu peaks direktiiv selgesti määratlema, millised on krediidi üldkulud tarbijale. Kindlustusega seotud kulusid ei tohiks krediidi kulukuse aastamäära arvutusse arvata, välja arvatud juhul, kui kindlustus on krediidi või reklaamitud laenuintressi saamiseks kohustuslik ja kindlustus sõlmitakse võlausaldajaga või krediidivahendajaga või nende vahendusel . ja määratleda krediidi kogukulukuse arvutuses kasutatavad tegurid. Krediidi kulukuse aastamäär ongi see, mis võimaldab tarbijal võrrelda ja hinnata, kuidas krediidilepingu sõlmimisest tulenevad kohustused mõjutavad tema eelarvet nii ajas kui ruumis. Krediidi kogukulusse tuleb seetõttu arvata kõik kulud, mida tarbijal tuleb seoses krediidiga kanda, sõltumata sellest, kas need summad tuleb maksta võlausaldajale, krediidivahendajale või kolmandale isikule. Seega, isegi kui tarbija krediidilepingu sõlmimisel hangib kindlustuse vabatahtlikult, tuleb selle kindlustuse kulud arvata krediidi kogukulusse.]

29. (17) Arvestades krediidilepingu ja käenduslepingu tingimuste eripära, on vaja selgitada, milliseid tingimusi loetakse tuleks lugeda ebaausateks ilma et see mõjutaks lepingule kui tervikule nõukogu 5. aprilli 1993 direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamist nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes)[14] raames . Seetõttu tuleks nimetatud direktiivi vastavalt muuta.

(20) Samuti tuleb tarbijale laenu koguintressi vormis anda teavet selle kohta, millised summad kuuluvad tasumisele võlausaldajale, välja arvatud kolmandatele isikutele tasutavad summad. See võimaldab tarbijal võrrelda konkreetse võlausaldajaga seotud kulutusi seoses tema poolt pakutavate erinevate toodetega muude turul pakutavate toodetega.

(22) Kui krediidilepingu alusel omandatud kaupade tarnijat või teenuste osutajat võib lugeda krediidivahendajaks, peab tarbijal olema võimalik panna oma õigused võlausaldaja vastu maksma, kusjuures need õigused on suuremad, kui tema tavalised lepingulised õigused suhetes kaupade või teenuste tarnijaga.

(24) Krediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmatajätmise jaoks on vaja kehtestada ühtsed meetmed. Seejuures tuleb eriti rõhutada vajadust lugeda ebaseaduslikuks teatavad, erakordselt ebaproportsionaalsed võlgade sissenõudmise meetodid.

30. (25) Selleks et tagada turu läbipaistvus ja stabiilsus ning saavutada edasine ühtlustamine, peavad peaksid liikmesriigid vastu võtma nõuetekohased meetmed krediiti pakkuvate isikute või krediidivahendajatena tegutsevate isikute registreerimiseks kehtestama nõuetekohased meetmed võlausaldajate ja krediidivahendajate tegevuse reguleerimiseks ja nende üle järelevalve korraldamiseks. seoses krediidilepingute sõlmimisega, et kontrollida võlausaldajate ja krediidivahendajate tegevust või teostada nende üle järelevalvet ja et võimaldada tarbijatel esitada seoses krediidilepingute või nende tingimustega kaebusi.

(26) (30) Selleks et tagada pidev tarbijate huvide kaitset, ei tohiks krediidi- ega käenduslepingud tarbija ega käendaja kahjuks kalduda kõrvale käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud või käesolevale direktiivile vastavatest sätetest.

31. (27) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva direktiiviga püütakse eelkõige tagada, et täielikult täidetaks kõrvalekaldumatult austataks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 8, 17, 21, 33 ja 38 sätestatud isikuandmete kaitse nõudeid, õigust omandile, mittediskrimineerimisele, perekonna- ja tööelu kaitsele ning tarbijakaitsele.

32. (28) Kuna käesoleva direktiivi kavandatavate sammude eesmärki, milleks on kehtestada ühised reeglid , mis võimaldavad ühtlustada tarbijakrediiti käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigusnormide teatud aspektidele , ei ole võimalik liikmesriikidel adekvaatselt piisavalt hästi saavutada ning neid võib seetõttu paremini efektiivsemalt saavutada ühenduse tasemel, saab võib ühendus kavandada samme võtta meetmeid lähimuspõhimõtte kohaselt vastavalt asutamislepingu artiklile 5. Vastavalt selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe direktiiv kaugemale, kui on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

33. (29) Liikmesriigid peavad peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral, ja tagama nende eeskirjade rakendamise . Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad piisavad selleks, et hoida ära võimalikke rikkumisi .

34. (30) Seega, võttes arvesse tarbijakrediidisektori arengu tõttu direktiivis 87/102/EMÜ muutmist vajavate sätete suurt arvu ning vajadust tagada ühenduse õigusaktide selgus, tuleks nimetatud direktiiv tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva direktiiviga, Seetõttu tuleb direktiiv 87/102/EMÜ tunnistada kehtetuks ja asendada;

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK EESMÄRK, MÕISTED JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1 Eesmärk Sisu

Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada tarbijakrediidilepinguid ja käenduslepinguid tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigusnormide teatavaid aspekte .

Artikkel 3 2 Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse krediidilepingute ja käenduslepingute suhtes.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste krediidilepingute suhtes ja vajadusel neile vastavate käenduslepingute suhtes:

a) krediidilepingud, mille eesmärgiks on anda laenu eraotstarbelise kinnisvara soetamiseks või tarbijale kuuluva kinnisvara ümberkujundamiseks, ja mis on tagatud kas kinnisvarale seatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt selleks otstarbekskasutatakse;

b) krediidilepingud, mille krediidi kogusumma ületab 50 000 eurot;

c) üürilepingud, välja arvatud juhul , kui neis on sätestatud , et omand peab lõpuks üle minema üürnikule ; mis välistavad omandi ülemineku üürnikule või tema poolt määratud isikutele;

d) rendilepingud, millega ei kaasne kohustust lepingu objekt välja osta;

e) krediidilepingud, mis sätestavad tarbija kohustuse tasuda krediit osamaksetena või ühekordse maksena perioodi jooksul, mis ei ületa kolme kuud, ning mille kohaselt ei nõuta intressi maksmist ega muid tasusid;

f) krediidilepingud, mis vastavad järgmistele tingimustele: i) mida tööandja sekundaarse tegevusena sõlmib töötajaga ja mille kohaselt ei nõuta intressi tasumist või neid sõlmib võlausaldaja kõrvaltegevusalana, s.t. väljaspool oma põhitegevust tulundus- või kutsetegevuses, ii) nende mille krediidi kulukuse aastamäär on vastavast turumäärast madalam,

iii) neid ja mida ei pakuta avalikkusele;

g) krediidilepingud, mis on sõlmitud nõukogu direktiivi 93/22/EMÜ[15] artikli 1 punktis 2 sätestatud investeerimisfondiga, nõukogu direktiivi 93/22/EMÜ artikli 1 (2) tähenduses et võimaldada investoril teha tehinguid ühe või mitme nimetatud direktiivi lisa B jaos loetletud instrumendiga, kui krediteeriv fond osaleb nimetatud tehingus;

h) krediidilepingud, mis sõlmitakse kohtus või muus ametiasutuses saavutatud kokkuleppe tulemusena;

i) tasuta krediidilepingud, mis on sõlmitud olemasoleva võla ajatamiseks;

j) krediidilepingud, mille sõlmimisel nõutakse tarbijalt võlausaldaja kasuks esemelise tagatise andmist ja mille kohaselt tarbija vastutus piirdub rangelt selle panditud esemega.

k) krediidilepingud, milles käsitletakse piiratud hulgale laenusaajatele antavaid laene, mis on tavalisel turul kehtivatest madalamate intressimääradega või intressivabad ning mille puhul võlausaldaja täidab oma seadusjärgseid kohustusi üldistes huvides.

3. Arvelduskrediidi eesmärgil sõlmitud krediidilepingu suhtes kohaldatakse ainult artikleid 1 kuni 4, 6, 7, ja 8, artikli 9 lõiget 1, artikli 9 lõike 2 punkte a kuni d, h ja o, artikli 9 lõiget 3, artikleid 10 ja 11, artikli 17 lõiget 1 ja artikleid 18 kuni 29 .

Nimetatud krediidilepingus peab sisalduma ka teave krediidilepingu sõlmimisel ja pärast seda tasumisele kuuluvate tasude kui ka nende tasude muutmise tingimuste kohta.

4. Järgmiste krediidilepingute puhul kohaldatakse ainult artikleid 1 kuni 4, 6, 7 ja 8, artikli 9 lõiget 1, artikli 9 lõike 2 punkte a kuni g ja j, artikli 9 lõiget 3 ning artikleid 10, 12 ja 17 kuni 29:

a) krediidilepingud, mille krediidi kogusumma ei ületa 300 eurot;

b) oma liikmete sääste haldavate ja neile krediiti võimaldavate tarbijate mittetulundusühingute poolt sõlmitud krediidilepingud, kusjuures:

i) lõplik vastutus lasub vabatahtlikel, kes annavad krediiti kindlaksmääratud krediidi kulukuse aastamäära alusel, mis ei tohi olla suurem kui siseriiklikult kehtestatud ülemmäär; ja

ii) selliste ühingute liikmelisus on piiratud teatud piirkonnas elavate või töötavate isikutega või teatud tööandja töötajate ja endiste töötajatega;

c) krediidilepingud, millega võlausaldaja ja tarbija lepivad kokku tarbija poolt esialgse krediidilepingu rikkumisel tekkinud võlgade ajatamise või tagamismaksmise meetodid, kui:

i) selline kokkulepe aitaks tõenäoliselt sellise rikkumisega seotud kohtumenetlust vältida; ja

ii) tarbijale ei kohaldata selle tagajärjel esialgse krediidilepinguga võrreldes halvemaid tingimusi.

Kui krediidileping kuulub lõike 3 kohaldamisalasse, kohaldatakse vaid nimetatud lõike sätteid.

Artikkel 2 3 Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) tarbija – füüsiline isik, kes käesolevas direktiivis käsitletud tehingutes toimib eesmärkidel, mis ei seondu tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, mida võib pidada tema majandus- või kutsetegevusest eraldi seisvateks ;

b) võlausaldaja – füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti oma kaubandus- või äritegevuse või kutsetegevuse raames;

c) krediidileping – leping, millega võlausaldaja annab või lubab anda tarbijale krediiti tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis, välja arvatud pidevalt (era- või avalik-õiguslike ) teenuste osutamiseks või samasuguste ja samas koguses kaupade müümiseks sõlmitud lepingud, mille kohaselt tarbija l on õigus maksta maksab nende teenuste või kaupade eest osamaksetena kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ei käsitata käesoleva direktiivi kohaldamisel krediidilepingutena ;

d) arvelduskrediit – krediidileping, millega võlausaldaja annab tarbijale võimaluse oma arvelduskonto vahendeid käsutada nii, et kontojääk jääb miinusesse, kusjuures krediidisumma tuleb tasuda kolme kuu jooksul või nõudmisel;

e) krediidivahendaja – füüsiline või juriidiline isik, kes võlausaldaja nimel rahalises või muus vormis kokkulepitud tasu eest pidevalt:

i) tegutseb krediidilepingute esitlemisel või pakkumisel vahendajana esitleb või pakub krediidilepinguid;

ii) tehesteeb teisi selliste krediidi lepingutega seotud ettevalmistusi, välja arvatud punktis i nimetatud tegevus; või

iii) sõlmides sõlmib krediidiselliseid l epinguid ; tasu võib olla rahaline või muus kokkulepitud vormis;

e) käendusleping – käendajaga sõlmitud kõrvalleping, millega käendaja garanteerib või lubab garanteerida tarbijaga sõlmitud krediidilepingu täitmise, mis kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse; mis tahes vormis füüsilisele või juriidilisele isikule antud krediit;

f) käendaja – tarbijast kolmanda isiku poolt sõlmitud krediidilepinguga seotud käenduslepingu sõlminud tarbija;

f) krediidi üldkulud tarbijale – kõik krediidiga seotud võlausaldajale teada olevad kulud, kaasa arvatud laenuintress, hüvitised, komisjonitasud ja mis tahes tasud ja maksud ning muud tasud , mida tarbijal tuleb krediidi eest seoses krediidilepinguga vastavalt selle tingimustele maksta; krediidilepinguga seotud abiteenuste kulud, eelkõige kindlustusmaksed, võetakse arvesse juhul, kui teenuslepingu sõlmimine on krediidi või reklaamitud laenuintressi saamiseks kohustuslik ja kindlustus sõlmitakse võlausaldaja või kolmanda isikuga, kui võlausaldaja või vajadusel krediidivahendaja on sõlminud selle nimetatud kolmanda isiku nimel või esitanud pakkumise või teenuse sellisel viisil tarbijale ; arvesse ei võeta kulusid, mida tarbija peab krediidilepingu sõlmimisel maksma teistele isikutele peale võlausaldaja või krediidivahendaja, eelkõige notaritele või maksuhaldurile hüpoteegipidajale ;

g) krediidi kulukuse aastamäär – krediidi üldkulud tarbijale, mis on väljendatud protsentides antud krediidi suuruse aastase määrana;

i) võlausaldajale tasutavad summad – kõik krediidilepinguga seoses tarbija poolt võlausaldajale kohustuslikult tasumisele kuuluvad summad;

j) kogu laenuintress – võlausaldajale tasutavad summad, väljendatuna aastase määrana krediidi suurusest ;

h) laenuintress – fikseeritud või muutuva perioodilise määrana väljendatud intressimäär, mida kohaldatakse vaadeldaval perioodil krediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidi summadele;

h) jääkväärtus – krediidiga rahastatud kaupade ostuhind, mida kohaldatakse hetkel, kui kasutatakse ostuõigust või omandi ülemineku õigust;

i) kasutusse võetud krediit– tarbijale krediidilepingu alusel kättesaadavaks tehtud krediidisumma tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis;

j) krediidi kogusumma – kogu tõenäoliselt kokku lepitavate kasutatud krediidi kokkulepitud ülemmäär või summa kokku ;

k ) püsiv andmekandja – vahend, mis võimaldab tarbijal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;

p) kapitalina kasutamist korraldav kolmas isik - mis tahes füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud võlausaldaja või tarbija, kes kohustub tarbija või vajaduse korral võlausaldajaga sõlmitud ja krediidilepingule lisatud lepingu alusel kasutama krediidilepingu alusel tagasimakstavaid summasid kapitalina;

(l) seotud krediidileping – krediidileping, mille puhul

(i) kõnealust krediiti kasutatakse üksnes niisuguste lepingute rahastamiseks, mis on sõlmitud kauba tarnimiseks või teenuse osutamiseks ning

(ii) kõnealuseid lepinguid vaadeldakse objektiivselt majanduslikult ühtsena; majanduslikult ühtse lepinguga on tegemist siis, kui tarnija või teenuse osutaja rahastab tarbija krediiti ise, või – kolmanda osapoole rahastajaks olles – kui võlausaldaja kasutab seoses krediidilepingu sõlmimise või ettevalmistamisega tarnija või teenuse osutaja teenuseid, või kui krediidilepingus viidatakse konkreetsetele, krediidi abil finantseeritavatele kaupadele või teenustele .

II PEATÜKK KREDIIDI LEPINGU KOOSTAMISELE SÕLMIMISELE EELNEV TEAVE JA TOIMINGUD

Artikkel 4 Reklaam

Ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ kohaldamist, peab mis tahes reklaam või tööruumidesse välja pandud pakkumine, mis sisaldab teavet krediidilepingute kohta, eelkõige intressimäära, kogu laenuintressi ja krediidi kulukuse aastamäära kohta, olema esitatud selgel ja arusaadaval viisil, järgides eelkõige äritehingu heausksuse põhimõtet. Teabe kommertseesmärk peab olema selge.

Artikkel 4 Reklaami standardteave

1. Mis tahes reklaam krediidilepingute kohta, mis sisaldab intressi intressimäära või mis tahes muid numbreid, mis on seotud krediidikuludega tarbijale, peab sisaldama standardteavet vastavalt käesolevale artiklile (standardteave).

2 Standardteave hõlmab tüüpilise näite kujul selgel, kokkuvõtlikul ja silmatorkaval viisil ning siin esitatud järjestuses järgmist:

a) krediidi kogusumma;

b) krediidi kulukuse aastamäär;

c) krediidilepingu kestus;

d) tasumisele kuuluvate maksete summa, arv ja sagedus; ja

e) krediidilepinguga seotud tasud, mis on võlausaldajale teada ja kooskõlas krediidilepingu tingimustega.

3. Kui krediiditingimused ei ole igale laenajaleavalikkusele üldiselt kättesaadavad, tuleb krediidi kulukuse aastamäär teatada vähemalt kahe tüüpilise näite kujul.

4. Kui madalamat intressimäära pakutakse piiratud ajavahemikuks krediidilepingu alguses, tuleb reklaamis esitada krediidi kulukuse aastamäär, mis on arvutatud krediidilepingu tervekogu kehtivusaja põhjal.

5. Kui mõne krediidilepinguga seotud abiteenuse, eelkõige kindlustuse, jaoks on kohustuslikult vaja sõlmida leping , selleks et saada krediiti või väljakuulutatud intressi määraga krediiti, ja selle maksumust ei saa eelnevalt kindlaks määrata, tuleb selle teenuse kasutamise kohustusest selgel, kokkuvõtlikul ja silmatorkaval viisil teatada koos krediidi kulukuse aastamääraga.

6. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ (ebaausate kaubandustavade direktiiv) kohaldamist.

Artikkel 5

Keeld läbi rääkida krediidi- ja käenduslepingute sõlmimise osas väljaspool äriruume. Keelatud on rääkida läbi krediidi- ja käenduslepingute sõlmimise osas väljaspool äriruume nõukogu direktiivi 85/577/EMÜ artiklis 1 nimetatud asjaoludel.

Artikkel 6 5 Eelnev teabevahetus ja nõustamiskohustus Lepingueelne teave

1. Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ ja eelkõige selle artikli 6 kohaldamist, võib võlausaldaja ja vajadusel krediidivahendaja nõuda krediidilepingut sõlmida soovivalt tarbijalt ja käendajalt ainult sellist teavet, mis on adekvaatne, asjakohane ja piisav selleks, et hinnata nende finantsseisundit ja krediidi tagasi maksmise võimet. Tarbija ning käendaja peavad niisugusele teabenõudele korrektselt ja täielikult vastama. Võlausaldaja ning vajaduse korral krediidivahendaja järgivad vastutustundlike laenutehingute põhimõtet . Seetõttu peab võlausaldaja, ja vajaduse korral krediidivahendaja, täitma oma kohustusi anda lepingueelset teavet ning hinnata tarbija krediidivõimelisust tarbija enda poolt esitatud korrektse teabe alusel ning tehes vajaduse korral järelepärimisi asjakohastes andmebaasides.

Kui krediidilepingus on võlausaldajal lubatud muuta krediidi kogusummat pärast krediidilepingu sõlmimise kuupäeva, peab võlausaldaja ajakohastama tema käsutuses oleva tarbijat käsitleva finantsteabe ning hindama tarbija krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma märkimisväärset suurendamist.

2. Aegsasti enne tarbija sidumist krediidilepingu või mis tahes muu pakkumisega esitavad võlausaldaja, ja vajaduse korral krediidivahendaja, tarbijale paberil või mõnel muul püsival andmekandjal vajaliku olulise teabe, mida on vaja kaalumisel oleva krediidilepingu sõlmimiseks. tarbijale täpse ja täieliku teabe, mida on vaja kaalumisel oleva krediidilepingu jaoks. Tarbija peab selle teabe saama paberil või muul püsival andmekandjal enne krediidilepingu sõlmimist.

Ilma et see piiraks direktiivi .../.../EÜ [milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ] artikli 5 kohaldamist, peab esitatud See teave peab sisaldama selgel ja kokkuvõtlikul viisil esitatud toote eeliseid ja võimalikke puudusi kirjeldust. Teave peab sisaldama sisaldab järgmist:

a) krediidilepingu ajaline kehtivus;

b) krediidi kogusumma ja krediidi kasutamise tingimused krediidi väljavõtmiseks ;

c) vajaduse korral laenuintress, kõnealuse laenuintressi kohaldamistingimused ja olemasolu korral esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks või viitemäär, samuti laenuintressi muutmise perioodid, tingimused ja kord ;

d) krediidi kulukuse aastamäär ja kogu laenuintress ja krediidi kogumaksumus tarbijale tüüpilise näite kujul, märkides kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud finantsandmed ja eeldused;

e) tehtavate maksete suurus, arv ja sagedus, võimaluse korral esitatud maksegraafikuna;

f) korduvad ja ühekordsed tasud, sh ühekordsed tasud, mida tarbijal tuleb krediidilepingu sõlmimisel täiendavalt maksta, näiteks nõutud tagatistega seotud maksud, haldus-, õigusabi ja hindamiskulud; vajaduse korral konto hooldustasud konto puhul, millel kajastatakse nii makse- kui ka krediidi kasutamise tehingud, maksevahendi kasutamistasu nii makse- kui ka krediidi kasutamise tehingute eest ning muud maksetehingute kulud ;

f) vajaduse korral krediidi abil soetatavate kaupade või teenuste hind sularahas, esimese sissemakse suurus ja jääkväärtus;

g) krediidilepingu sõlmimisel tarbija poolt muudele isikutele peale võlausaldaja või krediidivahendaja, eelkõige notarile või maksuhaldurile makstavad tasud;

h) krediidilepinguga seotud abiteenuse, eelkõige kindlustuse, kasutamise kohustus, kui selle teenuse hankimiseks sõlmitav leping on krediidi või väljakuulutatud intressimääraga krediidi saamiseks kohustuslik ja selle maksumust ei saa eelnevalt kindlaks määrata;

i) viivised sellistena, nagu neid kohaldati käesoleva sätte kohase teabe andmise ajal, nende kohandamise üksikasjad ja lepingu rikkumisest tulenevad kulud;

j) nõutavad tagatised ja kindlustused ;

k) taganemisõiguse olemasolu või puudumine, ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada;

l) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus ja vajaduse korral selle õiguse kasutamise tõttu tekkivad kulud, nimetades summa või kirjeldades selle arvutamise meetodit ;

m) õigus saada teavet andmebaasis tehtud järelepärimise tulemusel saadud krediidivõimelisuse hinnangu kohta vastavalt artikli 8 lõikele 2.

Kui teabeedastus on toimunud telefoniside kaudu, nagu on osutatud direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõikes 3, peab sisaldab lepingueelne teave vähemalt käesoleva lõike punktides b, c ja e ja g osutatud andmeid ja krediidi kulukuse aastamäära tüüpilise näite kujul, samuti krediidi kogumaksumust tarbijale.

Tarbijale lepingueelse teabe andmise kohustust, mis on sätestatud käesolevas lõikes, võib täita, tehes tarbijale kättesaadavaks krediidilepingu projekti koopia, mis sisaldab artiklis 9 sätestatud teavet.

3. Lõikes 2 sätestatud nõuded tuleb täita vahetult pärast krediidilepingu sõlmimist, kui nimetatud leping sõlmiti sidevahendi abil tarbija soovil, mis ei võimaldanud esitada teavet lõikes 2 sätestatud viisil.

4. Kui tegemist on krediidilepinguga, mille puhul tarbija tehtud maksete tagajärjel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatakse laenu- või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel kapitalina, peab vastavalt lõikele 2 antav lepingueelne teave sisaldama selget ja kokkuvõtlikku kinnitust, et kõnealused krediidilepingud ei anna krediidilepingu alusel väljavõetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis antakse .

5. Liikmesriigid tagavad, et võlausaldaja või vajaduse korral krediidivahendaja annaksid tarbijale adekvaatseid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutud krediidileping vastab tema vajadustele ning arvestab tema finantsolukorda, vajaduse korral selgitades tarbijale lõike 2 kohaselt antavat lepingueelselt teavet ning pakutud tootega seonduvaid eeliseid ja puudusi. Liikmesriigid võivad nõustamise viisi ja ulatust, samuti seda, kes nõustamist läbi viib, kohandada krediidilepingu pakkumise asjaoludele.

Võlausaldaja või vajaduse korral krediidivahendaja püüab tema poolt tavaliselt pakutavate või korraldatavate krediidilepingute hulgast leida kõige asjakohasema lepinguliigi ja krediidi kogusumma, võttes arvesse tarbija finantsolukorda, pakutud tootega seonduvaid eeliseid ja puudusi ning krediidi otstarvet.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kaupade ja teenuste tarnijatele, kes tegutsevad krediidivahendajatena kõrvaltegevusena.

Artikkel 6 Ettemakse vormis jooksevkontole või deebetkontole Arvelduskrediidi vormis sõlmitavate krediidilepingute ja teatud spetsiifiliste krediidilepingute lepingueelne teave

1. Aegsasti enne tarbija sidumist krediidilepingu või mis tahes muu krediidilepingut puudutava pakkumisega artikli 2 lõikes 3 või artikli 2 lõikes 4 määratletud tähenduses, esitavad võlausaldaja, ja vajaduse korral krediidivahendaja, tarbijale paberil või mõnel muul püsival andmekandjal järgmise teabe: Kui krediidileping hõlmab krediiti ettemaksena jooksevkontole või deebetkontole artikli 3 lõikes 3 määratletud tähenduses, tuleb tarbijale enne lepingu sõlmimist teatada

a) krediidi kogusumma;

b) laenuintress ;

c) krediidi kulukuse aastamäär tüüpilise näite kujul, milles nimetatakse kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud finantsandmed ja eeldused;

- d) krediidi lepingu sõlmimisest alates kohaldatavad tasud ja nende tasude muutmise tingimused, ning

e) krediidi lepingu lõpetamise tingimused ja kord.

Krediidilepingute puhul artikli 2 lõike 3 tähenduses peab tarbijale vastavalt käesoleva lõike punktile esitatav teave sisaldama vajaduse korral viidet sellele, et tarbijalt võidakse igal ajal nõuda kogu krediidi tagasimaksmist.

2. Krediidilepingute puhul artikli 2 lõike 4 tähenduses peab tarbijale vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 esitatav teave sisaldama ka järgmist:

a) krediidilepingu ajaline kehtivus; ja

b) tehtavate maksete suurus, arv ja sagedus .

Kui krediidileping kuulub artikli 2 lõike 3 kohaldamisalasse, kohaldatakse ainult artikli 2 lõike 3 sätteid.

3. Tarbijale lepingueelse teabe andmise kohustust, mis on sätestatud käesolevas artiklis, võib täita, tehes tarbijale kättesaadavaks krediidilepingu projekti koopia, mis sisaldab artiklis 9 sätestatud teavet, niivõrd kui kõnealune artikkel on kohaldatav.

4. Käesolevas artiklis sätestatud nõuded tuleb täita vahetult pärast krediidilepingu sõlmimist, kui nimetatud leping sõlmiti sidevahendi abil tarbija soovil, mis ei võimaldanud esitada teavet käesolevas artiklis sätestatud viisil.

Artikkel 7 Erandid

Käesoleva direktiivi artikleid 5 ja 6 lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kaupade ja teenuste tarnijate suhtes, kes tegutsevad krediidivahendajatena kõrvaltegevusena.

III PEATÜKK ERAELU KAITSE JUURDEPÄÄS ANDMEBAASIDELE

Artikkel 7 Andmete kogumine ja töötlemine

Tarbijatelt, käendajatelt ja muudelt isikutelt käesoleva direktiivi ja eelkõige selle artikli 6 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate lepingute sõlmimise ja haldamisega seoses saadud isikuandmeid tohib töödelda vaid nende isikute finantsseisundi ja krediidi tagasimaksmise suutlikkuse hindamiseks.

Artikkel 8 Keskandmebaas Juurdepääs andmebaasidele

1. Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid oma territooriumil keskandmebaasi toimimise lepingulisi kohustusi rikkunud tarbijate ja käendajate registreerimise eesmärgil. Nimetatud andmebaas võib eksisteerida andmebaaside võrgustikuna. Enne, kui tarbija või käendaja on enesele siduvaid kohustusi võtnud, tuleb võlausaldajal teha päring andmebaasi, arvestades artiklis 9 osutatud piiranguid. Tarbijaid ja vajaduse korral käendajaid tuleb nende soovil kohe ja tasuta teavitada igasuguse päringu tulemustest. Piiriülese krediidi korral tuleb igal liikmesriigil tagada teiste liikmesriikide võlausaldajatele võrdsetel alustel juurdepääs liikmesriigis asuvatele andmebaasidele.

2. Iga liikmesriik tagab teiste liikmesriikide ettevõtetele ja üksikisikutele juurdepääsu oma keskandmebaasile võrdsetel alustel, kas otse või asukohaliikmesriigi keskandmebaasi kaudu Tarbijaid ja vajaduse korral käendajaid tuleb nende soovil kohe ja tasuta teavitada igasuguse andmebaasis sooritatud päringu tulemustest.

3. Lõike 1 kohaselt saadud isikuandmeid tohib töödelda vaid tarbijate ja käendajate finantsseisundi ja krediidi tagastamise suutlikkuse hindamiseks. Andmed tuleb hävitada kohe pärast krediidi- või käenduslepingu sõlmimist või krediidi andmisest või pakutud käenduse vastuvõtmisest keeldumist .

4. Lõikes 1 nimetatud keskandmebaasis võib registreerida ka krediidi- ja käenduslepinguid.

IV PEATÜKK KREDIIDILEPINGUTE KOOSTAMINE KREDIIDILEPINGUGA SEONDUV TEAVE JA ÕIGUSED

Artikkel 9 Vastutustundlikud laenutehingud

Juhul, kui võlausaldaja sõlmib krediidilepingu või käenduslepingu või suurendab krediidi kogusummat või garanteeritud summat, eeldatakse, et ta on mis tahes tema käsutuses olevate vahenditega eelnevalt hinnanud, kas tarbijalt või vajaduse korral käendajalt võib mõistlikult loota lepinguga võetud kohustuste täitmist.

Artikkel 10 9 Krediidilepingu ja käenduslepingute kohustuslik teave

1. Krediidileping ja käenduslepingud peab olema koostatud paberil või mõnel muul püsival andmekandjal.

Kõik lepinguosalised , sh käendaja ja krediidi vahendaja, saavad krediidilepingu koopia. Käendaja saab koopia käenduslepingust.

Krediidilepingus tuleb märkida, kas lepinguosalisest tarbijal on juurdepääs kohtuvälistele kaebuste ja vaidluste lahendamise menetlustele või mitte ja kui sellised menetlused on olemas, siis nendele juurdepääsu vorminõuded. Krediidi lepingud sisaldavad teavet vaidluste lahendamise kohtuvälise menetluse kasutamisvõimaluste kohta ning neis täpsustatakse vorminõuded, mida tuleb järgida, kui kõnealuses menetluses osaleb võlausaldaja või krediidivahendaja.

2. Krediidilepingus märgitakse selgelt ja kokkuvõtlikult:

a) lepinguosaliste nimed ja aadressid ning vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja nimi ja aadress;

b) krediidilepingu ajaline kehtivus;

c) krediidi kogusumma ja tingimused krediidi väljavõtmiseks;

d) laenuintress, kõnealuse intressimäära kohaldamistingimused ja olemasolu korral esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks või viiteintress, samuti laenuintressi muutmise ajavahemikud, tingimused ja kord;

e) krediidi kulukuse aastamäär ja krediidi üldkulud tarbijale, mis on arvutatud krediidilepingu sõlmimise ajal; märkida tuleb kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud finantsandmed ja eeldused;

f) tehtavate maksete suurus, arv ja sagedus, võimaluse korral esitatud maksegraafikuna;

g) kui tegemist on fikseeritud kestuse ja intressimääraga krediidilepingu kapitali tagasimaksmisega, siis tagasimaksetabeli kujul esitatav loetelu, võlgu olevad summad ning selliste summade tagasimaksmisega seotud tähtajad ja tingimused; tabelis esitatakse iga tagasimakse jaotus, et näidata kapitali tagasimakset, laenuintressi alusel arvutatud intressi ning vajaduse korral lisakulusi;

h) kui tasusid ja intressi tuleb maksta kapitali tagasimaksmiseta, siis loetelu, milles on märgitud laenuintressi ning sellega seotud korduvate ja ühekordsete tasude maksmise tähtajad ja tingimused ;

i) vajaduse korral konto hooldustasud konto puhul, millel kajastatakse nii makse- kui krediidi kasutamise tehingud, maksevahendi kasutamistasu nii makse- kui krediidi kasutamise tehingute eest ning muud maksetehingute kulud ;

j) kulude loetelu, milles märgitakse nende eesmärk ja summad, mida ei ole krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel arvesse võetud, kuid mis on võlausaldajale või krediidi vahendajale teada ja kuuluvad tarbija poolt teatud asjaoludel tasumisele, nimelt lepingu sõlmimise ajal kehtinud viivis maksetega hilinemise eest ja viivise muutmise kord , kohustistasu , krediidi kogusumma loata kasutamise ületamisel nõutavad trahvid, tasud või viivisintressid ning lepingu rikkumisest tulenevad kulud; ning loetelu asjaoludest;

k) nõutavad tagatised ja kindlustus;

l) taganemisõiguse olemasolu või puudumine, ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada ja selle õiguse kasutamise kord;

m) artiklist 14 tulenevate õigustega seonduv teave ning nende õiguste kasutamise kord;

n) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus ja kõnealuse õiguse kasutamise kord tarbija jaoks , ennetähtaegse tagastamise kord ja vajaduse korral selle õiguse teostamise tõttu tekkivad kulud, märkides summa või arvutamiseks kasutatud meetodi ;

o) krediidilepingu lõpetamise õiguse kasutamise kord;

b) artikli 6 lõikes 2 nimetatud andmed, sh krediidi kulukuse aastamäär ja laenuintress, mis on arvutatud krediidilepingu sõlmimise ajal kõigi lepingu suhtes kohaldatavate finantsandmete ja eelduste alusel;

p) vajaduse korral krediidi abil soetatavad kaubad või teenused;

g) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus ja kõnealuse õiguse kasutamise kord tarbija jaoks;

h) taganemisõiguse kasutamise kord.

Punktis c osutatud tabelis esitatakse iga tagasimakse jaotus, et näidata kapitali tagasimakset, laenuintressi alusel arvutatud intressi ning vajaduse korral lisakulusid.

Kui punktis c osutatud juhul ei ole uus krediidi kasutus ilma võlausaldaja nõusolekuta võimalik, tehakse võlausaldaja otsus teatavaks paberil või muul püsival andmekandjal. See tehakse tarbijale kättesaadavaks ning see sisaldab nied muudetud andmeid, millele osutatakse käesolevas lõigus.

Kui punktis e nimetatud elementide täpsed summad on teada, tuleb need märkida. Muul juhul ja miinimumnõudena peab neid kulusid saama kindlaks määrata krediidilepingus esitatud viiteintressiga seotud protsendi alusel, arvutusmeetodi või kõige realistlikuma hinnangu alusel. Kõnealustel juhtudel peab võlausaldaja esitama tarbijale paberil või mõnel muul püsival andmekandjal nende kulude jaotuse viivitamatult või hiljemalt nende kohaldamise ajal.

3. Käenduslepingus tuleb märkida maksimaalne garanteeritud summa ning lepingu täitmatajätmisest tulenevad kulud, mida kohaldatakse lõike 2 punktis e osutatud korras.

3. Kui tegemist on krediidilepinguga, mille puhul tarbija maksete tagajärjel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatakse laenu- või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel kapitalina, peab vastavalt lõikele 2 esitatav lepingueelne teave sisaldama selget ja kokkuvõtlikku kinnitust, et kõnealused krediidilepingud ei anna krediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis antakse .

Artikkel 14 10 Teave laenuintressi kohta

1. Laenu intressimäär võib olla fikseeritud või muutuv.

2. Kui on määratud üks või mitu fikseeritud laenu intressimäära, kohaldatakse neid krediidilepingus märgitud perioodi jooksul.

3. Laenuintressi muutuvat määra ei tohi muuta enne krediidilepingus kokkulepitud perioodi lõppu ja muutmine võib toimuda vaid kooskõlas kokkulepitud viiteintressi indeksiga.

4. Tarbijat teavitatakse korrapäraselt mistahes laenu intressimäära muutustest kas paberil või mõnel muul püsival andmekandjal .

Kõnealune teave peab sisaldama uut krediidi kulukuse aastamäära, uut võlausaldaja kogu laenuintressi ja uut tagasimakse graafikut. Uue krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel lähtutakse artikli 12 lõikest 3. Olulisest intressimäära muutusest teavitatakse tarbijat vahetult pärast kõnealuse muutuse kuupäeva.

Artikkel 21 11 Krediidileping ettemakse vormis jooksevkontole või deebetkontole arvelduskrediidi vormis

Kui krediidileping hõlmab krediiti ettemaksena jooksevkontole või deebetkontole arvelduskrediidi vormis, tuleb tarbijale regulaarselt anda teavet tema võlgnevuse kohta paberil või mõnel muul püsival andmekandjal esitatava konto väljavõttega, mis sisaldab järgmisi andmeid:

a) konto väljavõtte täpne periood;

b) väljavõetud summad ja väljavõtmise kuupäevad;

c) vajaduse korral eelmiselt konto väljavõttelt ülekantud tasumata jääk ja selle kuupäev;

d) vajaduse korral uus tasumata kontojääk ;

d) makstavad tasud ja maksmise kuupäev;

e) tarbija tehtud maksete suurus ja maksekuupäevad ;

f) kõige viimane kokkulepitud laenuintress;

g) tasumisele kuuluva intressi kogusumma;

g) vajaduse korral minimaalne tasumisele kuuluv summa;

h) vajaduse korral uus tasumata jääk;

j) uus tasumata jääk kokku, sh võimalikud viivisintressid või trahvid.

Lisaks teavitatakse tarbijat kogu lepingu kestel laenuintressi või tasumisele kuuluvate kulude muutustest vahetult pärast kõnealuse muutuse kuupäeva paberil või mõnel muul püsival andmekandjal.

Artikkel 22 12 Määramata ajaks sõlmitud krediidilepingud ja pikaajalised lepingud

1. Kumbki pool võib lõpetada määramata ajaks sõlmitud krediidilepingu korraliselt lõpetada teatades sellest teisele poolele kolm kuud ette paberil või mõnel muul püsival andmekandjal vastavalt krediidilepingule krediidilepingus sätestatud korrale ja vastavalt tõendeid käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele.

2. Võlausaldaja võib ilma ette teatamata lõpetada tarbija õiguse määramata ajaks sõlmitud krediidilepingu alusel krediiti kasutada. Võlausaldaja peab tarbijat sellisest otsusest viivitamatult teavitama paberil või mõnel muul püsival andmekandjal.

Kui punktis c osutatud juhul ei ole uus krediidi kasutus ilma võlausaldaja nõusolekuta võimalik, tehakse võlausaldaja otsus teatavaks paberil või muul püsival andmekandjal. See tehakse tarbijale kättesaadavaks ning see sisaldab nied muudetud andmeid, millele osutatakse käesolevas lõigus.

3. Enam kui kolmeaastase tähtajaga sõlmitud lepingut ei tohi uuendada ilma tarbija eelneva selgesõnalise nõusolekuta.

Artikkel 11 13 Taganemisõigus

1. Tarbija võib vastuvõetud krediidilepingust taganeda 14 kalendripäeva jooksul põhjust esitamata.

Kõnealuse taganemisõiguse ajavahemik algab:

a) alates krediidilepingu sõlmimise päevast või

b) alates päevast, mil tarbija sai kätte artikli 9 lõike 2 kohased lepingutingimused ja teabe, juhul, kui see on hilisem, kui punktis a nimetatud kuupäev. alates päevast, mil sõlmitud krediidilepingu eksemplar edastatakse tarbijale.

2 . Enne taganemisõiguse kasutamist võib tarbija võlausaldajale teatada oma kavatsusest krediidilepingust taganeda. Selline teade antakse seitsme kalendripäeva jooksul alates taganemisõiguse ajavahemiku algusest vastavalt lõikele 1 .

3. Kui tarbija kasutab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud taganemisõigust, teavitab ta sellest võlausaldajat viisil, mida on võimalik tõendada vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, järgides võlausaldaja poolt vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile l antud teavet. Tarbija teavitab võlausaldajat lepingust taganemisest enne lõikes 1 nimetatud ajavahemiku möödumist ja vastavalt tõendeid käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele.

Tarbija on tähtajast kinni pidanud, kui kõnealune teade, mis peab olema kui see on esitatud paberil või mõnel muul võlausaldajale kättesaadaval püsival andmekandjal, on ära saadetud enne tähtaja möödumist.

4. Pärast taganemisõiguse kasutamist vastavalt lõikele 2 kohustab võlausaldaja tarbijat samaaegselt tagastama summad või kaubad, juhul kui krediidilepinguga reguleeriti kaupade tarnimist, mille tarbija on krediidilepingu alusel kätte saanud, teatab võlausaldaja tarbijale paberil või mõnel muul püsival andmekandjal, millised summad tuleb tagasi maksta, sh tuleb tarbijal tasuda intress ajavahemiku eest, mil krediit oli kasutusse võetud.

Tasumisele kuuluv intress arvutatakse kokkulepitud laenuintressi krediidi kulukuse aastamäära alusel. Seoses taganemisõiguse kasutamisega ei tohi nõuda mingit muud hüvitist.

Tarbija tasub võlausaldajale kõnealuse summa, millest talle on teatatud käesoleva lõike kohaselt . Tarbija poolt krediidilepingu alusel tehtud esimene sissemakse tagastatakse viivitamata tarbijale.

4. Käesoleva artikli lõikeid 1 , 2, 3 –4 ei kohaldata krediidilepingute suhtes:

a) mis on sõlmitud ametniku kaudu, tingimusel et kõnealune ametnik kinnitab, et tarbijale on tagatud tema artikli 5 lõike 2 ja artikli 9 lõike 2 kohased õigused; ega krediidilepingutele, mille tagatiseks on hüpoteek või muu sarnane tagatis, eluaseme soetamiseks sõlmitud krediidilepingutele

või

b) mis lõpetatakse järgmistel alustel:

i) direktiivi 2002/65/EÜ artikkel 6 [milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ];

ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/7/EÜ artikli 6 lõige 4;[16]

iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/47/EÜ artikkel 7.[17]

Artikkel 14 Seotud tehingud

1. Kui tarbija on kasutanud õigust taganeda ettevõtjaga kauba- või teenusetarne eesmärgil sõlmitud lepingust, ei ole seotud krediidileping tema suhtes enam siduv.

2. Kui:

a) tarbija sõlmib kaupade ostmiseks või teenuste saamiseks krediidilepingu isikuga, kes ei ole kauba tarnija või teenuste osutaja;

b) võlausaldajal ja kaupade tarnijal või teenuste osutajal on varasem kokkulepe, mille kohaselt ainult kõnealune võlausaldaja annab kõnealuse tarnija või teenuse osutaja klientidele krediiti sellelt tarnijalt või teenuse osutajalt kaupade ostmiseks või teenuste saamiseks;

c) punktis a nimetatud tarbija saab krediiti nimetatud varasema kokkuleppe kohaselt;

d) krediidilepinguga hõlmatud kaupu ei anta tarbijale üle või teenuseid ei osutata või tehakse seda vaid osaliselt, või kui kaup või teenus ei vasta asjaomase lepingu tingimustele;

e) tarbija on tarnijalt või teenuste osutajalt oma õiguste kohaselt nõudnud tulutult parandusmeetmeid;

siis on tarbijal õigus nõuda parandusmeetmete võtmist võlausaldaja suhtes. Liikmesriigid määravad kindlaks, millises ulatuses ja millistel tingimustel saab nimetatud parandusmeetmeid võtta.

3. Lõigetega 1 ja 2 ei piirata võimalike siseriiklike normide kohaldamist, millega kehtestatakse võlausaldaja solidaarne vastutus tarbija nõuete osas kauba müüja või teenuse osutaja vastu, kui kauba ostu või teenuse osutamist rahastati krediidilepinguga.

Artikkel 16 15 Krediidi ennetähtaegne tagastamine

1. Tarbijal on õigus osaliselt või täielikult täita oma krediidilepingust tulenevad kohustused igal ajal . enne krediidilepingus määratud tähtpäeva . Sel juhul on tarbijal õigus nõuda krediidi üldkulu õiglast vähendamist .

2. Võlausaldaja nõutav võimalik hüvitis peab olema õiglane ja objektiivne ja see arvutatakse vastavalt kindlustuses kasutatavatele põhimõtetele. Võlausaldajal on õigus nõuda õiglast ja objektiivset hüvitist krediidi ennetähtaegse tagastamise eest vastavalt krediidilepingus sätestatud summale või arvestusmeetodile.

Võlausaldajal ei ole õigust nõuda hüvitist :

a) krediidilepingu puhul, mille intressimäära fikseerimisaeg on alla ühe aasta ;

b) juhul, kui krediit tagastatakse vastavalt kindlustuslepingule, mis on ette nähtud krediidi tagasimakse tavalise tagatise pakkumiseks .

c) krediidilepingute puhul, millega nähakse ette tasude ja intressi maksmine kapitali tagasimaksmiseta, välja arvatud artiklis 20 nimetatud krediidilepingud.

Artikkel 17 16 Õiguste loovutamine

Kui võlausaldaja krediidilepingust või käenduslepingust tulenevad õigused või leping ise loovutatakse kolmandale isikule, siis on tarbijal ja vajaduse korral käendajal õigus taotleda kõnealuse lepingu alusel võlausaldaja õiguste omandaja suhtes samasugust kaitset, nagu võimaldati talle esialgse võlausaldaja suhtes, sh tasaarveldused juhul, kui need on asjaomases liikmesriigis lubatud.

Tarbijat tuleb teavitada krediidilepingu loovutamisest kolmandale isikule, välja arvatud juhul kui loovutamine toimub ainult väärtpaberistamise eesmärgil ning esialgne võlausaldaja jääb kokkuleppel isikuga, kellele krediidileping loovutati, tarbija suhtes endiselt võlausaldajaks.

Artikkel 18 Vekslite ja muude väärtpaberite kasutamise keeld

Võlausaldaja või krediidilepingust või käenduslepingust tulenevate võlausaldaja õiguste omandaja ei tohi nõuda ega soovitada, et tarbija või käendaja tagaks oma lepingulised kohustused veksli või võlakirjaga.

Samuti ei saa nõuda tarbijalt tšeki allkirjastamist, et tagada tasumisele kuuluva summa osalist või täielikku tasumist.

Artikkel 25 17 Krediidi kogusumma ületamine ja vaikival nõusolekul lubatud arvelduskrediit

1. Krediidi kogusumma ajutise lubatud ületamise või vaikival nõusolekul lubatud arvelduskrediidi korral teatab võlausaldaja tarbijale viivitamatult paberil või mõnel muul püsival andmekandjal asjaomasest summast ning kohaldatavast laenuintressist. Trahve, tasusid ja viivisintresse ei märgita.

1. Krediidi kogusumma märkimisväärse ületamise korral , mis vältab kauem kui üks kuu, teatab võlausaldaja tarbijale viivitamatult paberil või mõnel muul püsival andmekandjal,

a) et ta on krediiti krediidi kogusumma ületanud;

b) või on loata kasutanud arvelduskrediiti ja teavitab teda asjaomase summa;

c) laenuintressi ; ning

d) kohaldatavad trahvid , tasud või viivise. tasudest või trahvidest.

2. Krediidi kogusumma mis tahes märkimisväärne ületamine või käesolevas artiklis nimetatud arvelduskrediit , mis vältab üle kolme kuu, tuleb likvideerida vajaduse korral uue krediidilepinguga, mis pakub suuremat krediidi kogusummat.

V PEATÜKK KREDIIDI KULUKUSE JA LAENUINTRESSI AASTAMÄÄR

Artikkel 12 18 Krediidi kulukuse aastamäär a arvutamine

1. Krediidi kulukuse aastamäär, mis võrdub kõigi nende tulevaste või olemasolevate kohustuste (kasutusse võetud krediit, tagasimaksed ja tasud) nüüdisväärtusega ühe aasta kohta, milles võlausaldaja ja tarbija laenaja on omavahel kokku leppinud, arvutatakse I lisas sätestatud matemaatilise valemi abil .

II lisas on esitatud arvutusmeetodit illustreerivad näited.

2. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks määratakse kindlaks krediidi üldkulud tarbija jaoks, millest arvatakse maha need tasud, mida tarbija on kohustatud maksma krediidilepingus sätestatud kohustuste rikkumisel, ning muud tasud (välja arvatud ostuhind,) mida ta on kohustatud maksma seoses kauba ostmise või teenuse kasutamisega sularaha või krediidi eest.

Krediidi üldkulud tarbija jaoks See sisaldab krediidi tagasimakseid ja krediidi kasutusse võtmist krediiditehinguid kajastava konto pidamise kulusid, kaardi või muude maksevahendite kasutamise kulusid nii tagasimaksete kui krediidi väljamaksete jaoks ja muid maksetega seotud üldiselt tehingukulusid, välja arvatud juhul, kui need on vabatahtlikud ja need on selgelt ning eraldiseisvalt märgitud krediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus.

Kindlustusmaksetega seotud kulud hõlmatakse krediidi üldkuludega, kui kindlustuskaitse on võetud krediidilepingu sõlmimisel.

3. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamine põhineb eeldusel, et krediidileping kehtib peab kehtima kokkulepitud ajavahemiku vältel ning võlausaldaja ja tarbija täidavad peavad täitma oma kohustusi krediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

4. Kui krediidilepingus on sätestatud, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel tuleb arvestada muutuva intressimääraga, kusjuures muutumine ei ole arvutamise hetkel määratav, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär eeldusel, et laenuintress ja muud tasud jäävad peavad jääma algtasemega võrreldes fikseerituks ja jäävad kohaldatavaks krediidilepingu lõppemiseni.

5. Vajaduse korral võib krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel lähtuda järgmistest eeldustest:

a) kui krediidileping võimaldab tarbijal krediiti vabalt kasutusse võtta, käsitatakse krediidi kogusummat viivitamata ja täies mahus kasutusse võetuna;

b) kui laenu tagasimakse graafikut ei ole kindlaks määratud ja seda ei saa tuletada krediidi lepingu tingimustest ega antud krediidi tagasimakseviisist, on krediidi kestuseks üks aasta;

c) kui krediidi lepinguga on ette nähtud rohkem kui üks tagasimakse tähtpäev, tuleb krediit teha kättesaadavaks ja tagasimaksed sooritada varaseimal lepinguga ettenähtud tähtpäeval, kui ei ole sätestatud teisiti;

6. Kui krediidileping on koostatud üürilepinguna väljaostu õigusega ja kui lepinguga on ette nähtud mitu tähtpäeva, mil ostu on võimalik teostada, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär iga vastava tähtpäeva jaoks.

Kui jääkväärtust ei ole võimalik kinndlaks määrata, kohaldatakse üüritud kaupade suhtes lineaarset tagasimakset, mis muudab selle väärtuse võrdseks nulliga krediidilepingus sätestatud tavapärase üüriperioodi lõpuks.

7. Kui krediidilepinguga on ette nähtud eelnev või samaaegne säästude moodustamine ja laenuintress määratakse kindlaks seoses kõnealuste säästudega, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär III lisas sätestatud korras.

Artikkel 13 Kogu laenuintress

1. Kogu laenuintressi arvutamise eesmärgil määratakse kindlaks võlausaldajale tasutavad summad, millest arvatakse maha need tasud, mida tarbija on kohustatud maksma krediidilepingus sätestatud kohustuste rikkumisel, ning muud tasud (välja arvatud ostuhind) mida ta on kohustatud maksma seoses kauba ostmise või teenuse kasutamisega sularaha või krediidi eest.

2. Võlausaldajale tasutavad summad sisaldavad krediidi tagasimakseid ja krediiditehinguid kajastava konto pidamise kulusid, kaardi või muude maksevahendite kasutamise kulusid nii tagasimaksete kui krediidi väljamaksete jaoks ja muid maksetega seotud üldiseid tehingukulusid, välja arvatud juhul, kui need on selgelt ning eraldiseisvalt märgitud krediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus.

3. Kogu laenuintressi arvutamise eesmärgil jäetaksevõlausaldajale tasutavatest summadest välja järgmine:

a) krediidilepingua seotud selliste abiteenuste kulud, mida tarbijal on vabadus saada võlausaldajalt või mis tahes krediidipakkujalt;

b) kulud, mida tarbija peab krediidilepingu sõlmimisel maksma teistele isikutele peale võlausaldaja , eelkõige notarile või maksuhaldurile ning registreerimise ja käendamise eest vastutavate asutuste poolt üldiselt määratud kulud.

4. Kogu laenuintress arvutatakse artikli 12 lõigetes 3 ja 7 ning lisades I ja II osutatud mentluste nign prognooside kohaselt.

6. PEATÜKK EBAÕIGLASED LEPINGUTINGIMUSED

Artikkel 15 Ebaõiglased lepingutingimused

Ilma et see piiraks direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamist lepingu kui terviku suhtes, käsitatakse krediidilepingu või käenduslepingu tingimusi ebaõiglastena, kui nende eesmärk või tulemus on :

a) kehtestada tarbijale krediidi kasutamise tingimusena nõue jätta laenatud või antud summad täielikult või osaliselt tagatiseks või kasutada neid täielikult või osaliselt hoiustamiseks, väärtpaberite või muude finantsinstrumentide ostmiseks, v.a siis, kui tarbija saab kõnealuste hoiuste, ostude või tagatiste eest sama suurt intressi, kui oli heakskiidetud krediidi kulukuse aastamäär ;

b) kohustada tarbijat krediidilepingu sõlmimisel sõlmima veel ühe lepingu võlausaldaja, krediidivahendaja või nende poolt määratud kolmanda lepinguosalisega, v.a juhul, kui lepingu sõlmimise kulud on juba krediidi üldkulude hulka arvatud;

c) muuta lepinguga sätestatud kulusid, hüvitisi või tasusid, v.a laenuintressi;

d) kehtestada tarbijat kahjustav laenu intressimäära muutmise kord;

e) kehtestada süsteem, mis sisaldab muutuvat intressimäära, mis ei ole seotud esialgselt krediidilepingu sõlmimisel väljapakutud laenuintressi netomääraga ja mis välistaks igasuguse mahahindluse, tasude alandamise või muud soodustused;

c) kohustada tarbijat kasutama sama võlausaldajat krediidi jääkväärtuse ja üldiselt krediidi eest soetatud vallasvara või saadud teenuse viimase osamakse refinantseerimiseks ;”

7. PEATÜKK KREDIIDILEPINGU TÄITMINE

Artikkel 18 Vekslite ja teiste väärtpaberite kasutamise keeld

Võlausaldaja või krediidilepingu või käenduslepingu alusel võlausaldaja õiguste omaja ei tohi tarbijalt või käendajalt nõuda asjaomase lepingu kohustuste maksmise tagamist vekslite või võlakirjadega või kutsuda teda üles seda tegema.

Lisaks ei tohi nõuda, et tarbija või käendaja kirjutaks alla võlgnetava summa tagasimaksmist täielikult või osaliselt tagavale tšekile.

Artikkel 19 Solidaarne vastutus

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidilepingu olemasolu ei mõjuta ühelgi viisil tarbija õigusi sellise lepingu alusel ostetud kauba tarnija või teenuse osutaja suhtes, kui kaupa ei tarnita või teenust ei osutata või kui need ei vasta muul viisil tarne-- või teenuse osutamise lepingule.

2. Kui kauba tarnija või teenuse osutaja on tegutsenud krediidivahendajana, vastutavad võlausaldaja ja tarnija või teenuse osutaja solidaarselt tarbijale hüvitise maksmise eest, kui krediidilepinguga rahastatud kaupa ei tarnita või teenust ei osutata või tarnitakse või osutatakse vaid osaliselt või kui need ei vasta asjaomasele lepingule.

8. PEATÜKK ERIKREDIIDILEPINGUD

Artikkel 20 Krediidileping kapitali moodustamiseks

1. Kui tarbija maksete tulemusel krediidi kogusumma ei vähene vahetult, vaid makseid kasutatakse krediidilepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel kapitali moodustamiseks, põhineb selline kapitali moodustamine krediidilepingule lisatud kõrvallepingul.

2. Lõikes 1 nimetatud kõrvallepinguga nähakse ette kasutusse võetud krediidi kogusumma tagastamise tingimusteta tagatis. Kui kapitali moodustamist korraldav kolmas isik oma kohustusi ei täida, võtab võlausaldaja riski enda kanda.

3. Maksed, kindlustusmaksed ja korduvad või ühekordsed tasud, mida tarbija peab maksma vastavalt lõikes 1 nimetatud kõrvallepingule, arvatakse krediidi üldkuludesse. Krediidi kulukuse aastamäär ja kogu laenuintress arvutatakse kõigi tarbija võetud kohustuste alusel.

7. PEATÜKK KÄENDUSLEPINGU TÄITMINE

Artikkel 23 Käenduslepingu täitmine

1. Käendaja võib määramata ajaks sõlmitud krediidilepingu tagasimakset tagava käenduslepingu sõlmida vaid kolmeks aastaks. Nimetatud tagatist võib pikendada üksnes kõnealuse ajavahemiku lõpus käendajaga eraldi lepingu sõlmimisel.

2. Võlausaldaja võib käendaja suhtes meetmeid võtta üksnes juhul, kui tarbija, olles rikkunud krediidi tagasimaksmise kohustust, ei ole kohustuse rikkumise teatist kolme kuu jooksul täitnud. Käendajale tuleb viivitamatult teatada tarbijale kohustuse rikkumise teatise saatmisest.

3. Garanteeritud summa võib võrduda üksnes krediidi kogusumma jäägi ja krediidilepingu järgsete viivistega, välja arvatud krediidilepinguga ettenähtud muud hüvitised või trahvid.

10. PEATÜKK KREDIIDILEPINGU RIKKUMINE

Artikkel 24 Kohustuse rikkumise teatis ja täitmisele pööratavus

1. Liikmesriigid tagavad, et

a) võlausaldaja, tema esindaja ja krediidilepingu või käenduslepingu alusel võlausaldaja õigustesse astunud isik ei võta ebaproportsionaalseid meetmeid, et sisse nõuda nimetatud lepingute rikkumise korral talle võlgnetavad summad;

b) võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda krediidi viivitamatut tagastamist või tugineda lepingut sõnaselgelt äramuutvale tingimusele üksnes siis, kui on eelnevalt esitanud kohustuse rikkumise teatise, milles nõutakse, et tarbija või, kui see on asjakohane, käendaja asuks mõistliku aja jooksul oma lepingukohustusi täitma või taotleks laenu tagasimakse graafiku muutmist ;

c) võlausaldaja ei või peatada tarbija õigusi krediiti kasutada, v.a kui ta seda põhjendab. Viimasel juhul on ta kohustatud tarbijat viivitamatult teavitama.

d) kohustuste rikkumise või varasema tagasimaksmise korral on tarbijal ja laenu tagajal õigus taotluse korral ja viivitamata tasuta saada üksikasjalik konto väljavõte, mis võimaldab neil kontrollida nõutud tasusid ja intressi.

2. Lõike 1 punktis b osutatud kohustuste rikkumise teatis ei ole vajalik

a) ilmse pettuse korral, mille kohta annab tõendeid võlausaldaja või võlausaldaja õiguste omandaja;

b) kui tarbija võõrandab rahastatud vara enne, kui kreedi kogusumma on tagasi makstud või kui ta kasutab seda vara viisil, mis krediidilepinguga vastuolus ning kui võlausaldajal või võlausaldaja õiguste omandajal on rahastava vara suhtes eelisnõue, omandiõigus või omandireservatsioon, tingimusel et tarbijat on enne krediidilepingu sõlmimist teavitatud sellisest eelisnõudest, omandiõigusest või omandireservatsioonist.

Artikkel 26 Kaupade omandiõiguse taastamine

Kaupade ostuks sõlmitud krediidilepingute puhul sätestavad liikmesriigid kaupade omandiõiguse taastamise tingimused. Kui tarbija ei ole hetkel, kui võlausaldaja asub oma omandiõigust taastama, oma nõusolekut konkreetselt väljendanud ja kui ta on juba teinud krediidi kogusummast ühele kolmandikule vastava makse, saab rahastatud kaupade omandiõigust taastada ainult kohtumenetluse teel .

Lisaks tagavad liikmesriigid, et juhul, kui võlausaldaja taastab kaupade omandiõiguse, toimub osapoolte vaheline arveldus viisil, mille puhul on tagatud, et omandiõiguse taastamine ei põhjusta alusetut rikastumist.

Artikkel 27 Sissenõudmine

1. Füüsiline või juriidiline isik, kelle põhi-- või kõrvaltegevusala on krediidilepingust või käenduslepingust tulenevate võlgade kohtuväline sissenõudmine või kes sellega seoses sekkub, ei või otseselt ega kaudselt nõuda tarbijalt või käendajalt tasu ega hüvitist oma sekkumise eest, kui tasu või hüvitis ei ole krediidi- või käenduslepingus konkreetselt kokku lepitud.

2. Krediidilepingust või käenduslepingust tulenevate võlgade sissenõudmisega seoses on keelatud:

a) igasugused dokumendid, mis oma välimuse tõttu jätavad eksitava mulje nagu pärineks need õiguskaitseasutuselt või võlausaldaja ja tarbija vahelisi vaidlusi lahendavalt asutuselt;

b) kirjalikud teated, mis sisaldavad valeteavet maksekohustuse täitmata jätmise tagajärgede kohta;

c) kohtumenetluse või artiklis 26 nimetatud konkreetse nõusoleku puudumisel kaupade omandiõiguse õigusvastane taastamine;

d) igasugune märge ümbrikul, milles ilmneb selgelt, et kirjas käsitletakse võla sissenõudmist;

e) krediidilepingus või käenduslepingus sätestamata tasude võtmine;

f) igasugune suhtlus tarbija või käendaja naabrite, sugulaste või tööandjaga, eelkõige igasugune tarbija või käendaja maksevõimet käsitleva teabe edastamine või selle taotlemine, ilma et see piiraks liikmesriigi kehtestatud kohustusliku erikonfiskeerimismenetluse osaks olevate meetmete võtmist;

g) tarbija või käendaja füüsiline või vaimne ahistamine;

h) aegunud võla sissenõudmine.

VI PEATÜKK VÕLAUSALDAJA JA KREDIIDIVAHENDAJA REGISTRISSE KANDMINE, STAATUS JA KONTROLL

Artikkel 28 19 Võlausaldajate ja krediidivahendajate registrisse kandmine tegevuse reguleerimine

1. Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad ja krediidivahendajad taotlevad enda registrisse kandmist. Registreerimiskohustust ei kohaldata krediidivahendajate suhtes, kelle eest võlausaldaja või teine krediidivahendaja võtab vastutuse vastavalt omaenda registreerimise tingimustele. Vastutuse enda kanda võtmine tuleb sõnaselgelt märkida nende krediidivahendajate, kelle registrisse kandmine ei ole kohustuslik, tööruumides asuvas teates.

Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajate ja krediidivahendajate üle teostab järelevalvet finantseerimisasutusest sõltumatu asutus või et nende tegevust reguleeritakse.

2. Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajate ja krediidivahendajate üle teostab järelevalvet finantseerimisasutusest sõltumatu asutus või et nende tegevust reguleeritakse

a) tagavad, et võlausaldajate ja krediidivahendajate tegevust kontrollib või jälgib institutsioon või ametiasutus;

b) asutavad asjakohased asutused, mis võtaksid vastu krediidilepinguid, käenduslepinguid ning krediidi- ja käendustingimusi käsitlevaid kaebusi ning annaks tarbijatele ja käendajatele selles küsimuses asjakohast teavet või nõu .

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus nimetatud registrisse kandmine ei ole vajalik, kui asjaomane võlausaldaja või krediidivahendaja on „krediidiasutus” Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ[18] artikli 1 lõikes 1 määratletud tähenduses ning omab tegevusluba vastavalt nimetatud direktiivile.

Kui võlausaldaja või krediidivahendaja on kantud registrisse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 esimesele lõigule ja omab tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/12/EÜ ning kui tegevusluba hiljem tühistatakse, teatakse sellest võlausaldaja või krediidivahendaja registrisse kandnud pädevale asutusele ning see asutus otsustab, kas asjaomane võlausaldaja või krediidivahendaja võib jätkata krediidi andmist või korraldamist või tuleks ta registrist kustutada.

Artikkel 29 20 Krediidivahendaja kohustused

Liikmesriigid tagavad, et krediidivahendaja:

a) märgib klientide jaoks ettenähtud reklaamis ja dokumentides oma volituste ulatuse, eelkõige selle, kas ta teeb koostööd ainult ühe või enama võlausaldajaga või tegutseb sõltumatu maaklerina;

b) teatab kõigile võlausaldajatele, kellega ta on ühendust võtnud, muude krediidipakkumiste kogusumma, mida ta on taotlenud või saanud sama tarbija või käendaja jaoks krediidilepingu sõlmimisele eelnenud kahe kuu jooksul;

b) ei saa tarbijalt, kes on tema teenuseid taotlenud, otseselt ega kaudselt ükskõik mis vormis tasu, välja arvatud siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i) tasu suurus on märgitud krediidilepingus tarbija ja krediidivahendaja vahel paberkandjal või muul püsival andmekandjal kokku lepitud;

ii) krediidivahendaja ei saa tasu võlausaldajalt;

i ii) krediidileping, mille heaks ta on tegutsenud, sõlmitakse tegelikult;

i v) krediidivahendaja teatab tasu suuruse krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks võlausaldajale.

VII PEATÜKK RAKENDUSMEETMED

Artikkel 30 21 Ühtlustamine, vastastikune tunnustamine ja direktiivi imperatiivsus T äielik ühtlustamine ja direktiivi sätete imperatiivsus

1. Kuna käesolev direktiiv sisaldab ühtlustatud sätteid, ei või liikmesriigid säilitada või vastu võtta käesolevast direktiivist erinevaid sätteid., v.a seoses:

a) krediidilepingute ja käenduslepingute registreerimisega vastavalt artikli 8 lõikele 4;

b) artiklis 33 nimetatud tõendamiskohustust käsitlevate sätetega.

2. Rakendades ja kohaldades artikli 5 lõikeid 1, 2 ja 5, artiklit 13, artikli 14 lõikeid 1 ja 2, artikleid 15, 17, 19 ja 20 ning ilma et see piiraks selliste vajalike ja proportsionaalsete meetmete kohaldamist, mida liikmesriigid võivad võtta avaliku korra huvides, ei piira liikmesriik nende võlausaldajate tegevust, kes on asutatud teises liikmesriigis ja kes tegutsevad tema territooriumil vastavalt käesolevale direktiivile kas asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse alusel.

3. Liikmesriigid tagavad, et krediidilepingud ja käenduslepingud ei kaldu tarbija või käendaja kahjuks kõrvale käesolevat direktiivi rakendavatest või sellele vastavatest siseriikliku õiguse sätetest.

4. Liikmesriigid tagavad samuti, et nende poolt käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud õigusnormidest ei saa mööda hiilida, kasutades selleks lepingute sõnastust, eelkõige lisades krediidi kasutamise või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad krediidilepingud krediidilepingutesse, mille olemus või eesmärk võimaldab direktiivi kohaldamist vältida.

5. Liikmesriigid tagavad, et t arbijal ja käendajal on keelatud loobuda talle käesoleva direktiiviga antud õigustest.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed , mis on vajalikud tagamaks, et tarbija d ja käendajad ei kaota käesoleva direktiiviga pakutavat kaitset, valides krediidi lepingu suhtes kohaldatavaks õiguseks kolmanda riigi õiguse, kui krediidi lepingul on märkimisväärne seos ühe või enama liikmesriigiga.

Artikkel 31 22 Karistused

Liikmesriigid näevad ette eeskirjad karistuste kohta karistused , mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ja võtavad kõik vajalikud meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise nende jõustamise tagamiseks. Need Ettenähtud karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja toimima hoiatusvahendina hoiatavad . Karistus võib võlausaldaja jaoks seisneda intressidest ja tasudest ilmajäämises ning tarbija krediidi kogusumma osamaksetena tagasimakse õiguse edaspidises äravõtmises, eelkõige juhul, kui võlausaldaja ei austa vastutustundlike laenutehingute sätteid. Liikmesriigid edastavad teevad need sätted komisjonile teatavaks hiljemalt […][2 aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist] hiljemalt artiklis 24… märgitud tähtpäevaks, samuti teavitavad nad komisjoni viivitamatult kõikidest edasistest muudatustest, mis kõnealuseid sätteid puudutavad mõjutavad .

Artikkel 32 23 Kohtuväline vaidluste lahendamine heastamine

Liikmesriigid tagavad asjakohase ja tõhusa tarbijakaitse krediidilepinguid käsitlevate vaidluste lahendamise kaebuste lahendamise ja heastamise kohtuvälise menetluse, kasutades olemasolevaid asutusi, kui see on asjakohane.

Liikmesriigid julgustavad kõnealuseid asutusi , kes vastutavad tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest, tegema koostööd ka piiriüleste krediidilepingu - ja käenduslepingu vaidluste lahendamiseks.

Artikkel 33 Tõendamiskohustus

Liikmesriigid võivad ette näha, et seoses võlausaldajal ja krediidivahendajal lasuva tarbija teavitamise kohustuse järgimisega, tarbija nõusolekuga lepingu sõlmimiseks ja vajaduse korral seoses selle täitmisega ning krediidivahendaja tasustatud tegevusega võib tõendamiskohustus olla võlausaldajal või krediidivahendajal. Iga lepingu säte, millega nähakse ette, et seoses võlausaldajal ja vajaduse korral krediidivahendajal kõikide või osade käesoleva direktiivi alusel lasuvate kohustuste täitmisega peaks tõendamiskohustus olema tarbijal ja vajaduse korral käendajal, on ebaõiglane lepingutingimus direktiivis 93/13/EMÜ määratletud tähenduses.

Artikkel 34 Olemasolevad lepingud

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata siseriiklike rakendusmeetmete jõustumise kuupäeval kehtivate krediidilepingute suhtes, välja arvatud artiklite 1, 2, 3 ja 22, artikli 23 lõike 1 ja 2, artiklite 24–27 ja 30–35 sätted. Selliste lepingute suhtes kohaldatakse artiklit 9 , kui krediidi kogusumma või garanteeritud summa suureneb pärast käesolevat direktiivi rakendavate siseriiklike meetmete jõustumist.

2. Siseriiklike rakendusmeetmete jõustumise kuupäeval kehtivate lepingute puhul tuleb artiklis 10 nimetatud laenu tagasimakse graafik anda tarbijale tasuta, kui kehtib üks järgmistest tingimustest:

a) krediidilepingu tühistamine või kiire tagasimaksmine;

b) maksekohustuse täitmatajätmine

3. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklike rakendusmeetmete jõustumise kuupäeval kehtivad määramata ajaks sõlmitud krediidilepingud asendatakse käesolevale direktiivile vastavate uute lepingutega kohandatakse vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele võlausaldaja poolt tarbijale saadetava krediidilepingu lisa kaudu hiljemalt […][kahe aasta jooksul pärast ülevõtmisperioodi lõppu tähtaja möödumist].

Artikkel 35 24 Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt […][2 aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist] hiljemalt [sisesta kuupäev][2 aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist] käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid. Nad teatavad nendest viivitamatult komisjonile. edastavad komisjonile viivitamata nende normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Nad kohaldavad nimetatud norme [sisesta kuupäev] [2 aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

3. Komisjon vaatab iga viie aasta tagant ja esimest korda [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] käesolevas direktiivis esitatud künnised läbi, et hinnata neid ühenduse majandusliku suundumuse ja asjaomase turu olukorra alusel. Läbivaatamiste tulemused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral koos ettepanekuga muuta vastavalt künniseid.

VIII PEATÜKK ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 36 25 Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 87/102/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates […][käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõpus] sisesta kuupäev ] .

Artikkel 34 26 Üleminekumeetmed

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata siseriiklike rakendusmeetmete jõustumise kuupäeval kehtivatele krediidilepingute suhtes, välja arvatud artiklite 1, 2, 3, 22, artikli 23 lõigete 1 ja 2, artiklite 24–27 ja artiklite 30–35 sätted. määramata ajaks sõlmitud krediidilepingud.

2. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklike rakendusmeetmete jõustumise kuupäeval kehtivad määramata ajaks sõlmitud krediidilepingud tuleb asendada käesolevale direktiivile vastavate uute lepingutega kohandatakse käesoleva direktiivi nõuetele võlausaldaja poolt tarbijale saadetava krediidilepingu lisaga hiljemalt [ sisesta kuupäev ][kahe aasta jooksul pärast alates ülevõtmisperioodi lõppu tähtaja möödumist ] .

Artikkel 15 27 Direktiivi 93/13/EMÜ muutmine

Direktiivi 93/13/EMÜ lisasse lisatakse punkt 3:

„3. Tarbijakrediidilepingu tingimused, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi …/…/EÜ [tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta] ( artikli 2 punktis c ja mille eesmärk või tagajärg on:

a) kehtestada tarbijale krediidi kasutamise tingimusena nõue jätta laenatud või antud summad täielikult või osaliselt tagatiseks või kasutada neid täielikult või osaliselt hoiustamiseks, väärtpaberite või muude finantsinstrumentide ostmiseks, v.a siis, kui tarbija saab kõnealuste hoiuste, ostude või tagatiste eest vähemalt sama suurt intressi, kui oli heakskiidetud krediidi kulukuse aastamäär ;

b) kohustada tarbijat krediidilepingu sõlmimisel sõlmima veel ühe lepingu võlausaldaja, krediidivahendaja või nende poolt määratud kolmanda lepinguosalisega, v.a juhul, kui lepingu sõlmimise kulud on juba tarbija jaoks krediidi kogumaksumuse hulka arvatud;

c) kohustada tarbijat kasutama sama võlausaldajat jääkväärtuse refinantseerimiseks ja üldiselt vallasvara või teenuse ostu rahastamise krediidilepingu lõppmakse refinantseerimiseks .“

Artikkel 37 28 Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Ühenduste Teatajas.

Artiklite 15 ja 17 suhtes kohaldatakse artikli 21 lõiget 2 alates [sisesta kuupäev][kuue aasta jooksul pärast artiklis 24 nimetatud tähtaega ].

Artikkel 38 29 Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA Põhivõrrand, mis väljendab ühelt poolt kasutatud krediidi ning teiselt poolt tagasimaksete ja tasude võrdsust

Põhivõrrandi, mille abil leitakse krediidi kulukuse aastamäär (APR), vasakul pool on aasta lõikes kasutatud krediidi ajaldatud kogusumma ning paremal pool tagasimaksete ja tasude ajaldatud kogusumma, st:

[pic]

kus: X on krediidi kulukuse aastamäär

- M on viimase krediidi järjekorranumber

- K on krediidi järjekorranumber, seepärast 1 ( k ( m ,

C k on järjekorranumbriga krediidi k suurus,

t k on aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik krediidi nr 1 saamise kuupäeva ja iga järgmise krediidi saamise kuupäeva vahel, seepärast t 1 = 0 ,

m’ on viimase tagasimakse või makstud tasu järjekorranumber,

- l on tagasimakse või makstud tasu järjekorranumber,

D l on tagasimakse või tasu suurus,

s l on aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik krediidi nr 1 saamise kuupäeva ja iga tagasimakse või tasude maksmise kuupäeva vahel.

Märkused

a) Mõlema lepinguosalise eri ajal makstud summad ei pruugi olla võrdsed ning neid ei pea tingimata maksma võrdse ajavahemiku järel.

b) Alguskuupäev on esimese krediidi saamise kuupäev.

c) Arvutustes kasutatud ajavahemikke kuupäevade vahel väljendatakse aastates või aasta osades. Aasta pikkus on 365 päeva (või 366 päeva liigaastal), 52 nädalat või 12 võrdset kuud. Võrdne kuu on 30,41666 päeva (st 365/12) ka juhul, kui tegemist on liigaastaga.

d) Arvutuse tulemus väljendatakse vähemalt ühe kümnendkoha täpsusega. Kui järgmise kümnendkoha number on suurem või võrdne 5-ga, suurendatakse selle konkreetse kümnendkoha numbrit ühe võrra.

e) Võrrandit saab väljendada ka ühekordse summana, kasutades rahavoogude ( A k ) mõistet, mis on positiivne või negatiivne, teisisõnu kas makstud või saadud ajavahemikel 1 kuni k , väljendatuna aastates, st:

[pic]

S on rahavoogude hetkesaldo. Kui eesmärk on panna rahavood võrduma, on väärtus null.

f) Liikmesriigid tagavad, et rakendatava otsuse viis annaks tulemuse, mis on võrdne II ja III lisas esitatud näidetega.

II LISA Krediidi kulukuse aastamäära arvutamise näited

Sissejuhatavad märkused

Kui ei ole sedastatud teisiti, eeldavad kõik näited ühekordse krediidi saamist, mis võrdub krediidi kogusummaga, ning tarbija käsutusse andmist kohe pärast krediidilepingu sõlmimist. Siinjuures tuleks märkida, et kui krediidileping annab tarbijale krediidi kasutamise vabaduse, eeldatakse, et krediidi kogusumma võeti kasutusse viivitamatult ja täies ulatuses.

Mõned liikmesriigid on intressimäära väljendamiseks valinud tegeliku intressimäära ja samaväärse konverteerimisviisi, vältides niimoodi olukorda, mil perioodilist intressi arvutatakse mitmel erineval viisil, kasutades erinevaid pro rata temporis eeskirju, millel on aja lineaarse olemusega väga vähe seost. Teistes liikmesriikides võimaldatakse proportsionaalse konverteerimismeetodi kasutamisel nominaalset perioodilist intressimäära. Käesoleva direktiiviga püütakse eristada laenuintresside mis tahes täiendavat reguleerimist tegelike intressimäärade reguleerimisest kasutatud intressimäära sedastamisega. Käesoleva lisa näited viitavad kasutatud meetodile.

Näide 1

Krediiti kogusumma (kapital) on 6000 eurot, mis kuulub tagasimaksmisele nelja võrdse iga-aastase maksena á 1852 eurot.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 9%, st krediidi kulukuse aastamäär on 9%.

Näide 2

Krediidi kogusumma (kapital) on 6000 eurot, mis kuulub tagastamisele 48 võrdse igakuise maksena á 149,31 eurot.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 9,380593%, st krediidi kulukuse aastamäär on 9,4%.

Näide 3

Krediidi kogusumma (kapital) on 6000 eurot, mis kuulub tagastamisele 48 võrdse igakuise maksena á 149,31 eurot. Haldustasud 60 eurot makstakse lepingu sõlmimisel.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 9,954966%, st krediidi kulukuse aastamäär on 10%.

Näide 4

Krediidi kogusumma (kapital) on 6000 eurot, mis kuulub tagastamisele 48 võrdse igakuise maksena á 149,31 eurot. Haldustasud 60 eurot jaotuvad tagasimaksete ajale. Igakuine makse on seepärast (149,31 € + (60 €/48)) = 150,56 €.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 9,856689%, st krediidi kulukuse aastamäär on 9,9%.

Näide 5

Krediidi kogusumma (kapital) on 6000 eurot, mis kuulub tagastamisele 48 võrdse igakuise maksena 149,31 eurot. Haldustasud on 60 eurot ja kindlustus 3 eurot kuus. Kindlustusmaksetega seotud kulud peavad sisalduma krediidi kogumaksumuses, kui kindlustus võetakse krediidilepingu sõlmimisel välja. Makse on seepärast 152,31 eurot.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 11,1070115%, st krediidi kulukuse aastamäär on 11,1%.

Näide 6

Suure lõppmaksega (ehk nn õhupallitüüpi) krediidileping krediidi kogusummaga 6000 eurot (autoostu rahastamiseks), mis kuulub tagastamisele 47 võrdse igakuise maksena á 115,02 eurot ning mille viimane makse on 1915,02 eurot, mis väljendab kapitali 30%-list jääkväärtust (suure lõppmaksega leping), millele lisandub kindlustus 3 eurot kuus. Taas peavad kindlustusmaksetega seotud kulud sisalduma krediidi kogumaksumuses, kui kindlustus võetakse krediidilepingu sõlmimisel välja. Tagasimakse on seepärast 118,02 eurot ja viimase makse suurus on 1918,02 eurot.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 9,381567%, st krediidi kulukuse aastamäär on 9,4%.

Näide 7

Krediidileping, mille krediidi kogusumma (kapital) on 6000 eurot ja haldustasud 60 eurot, mis kuuluvad maksmisele lepingu sõlmimisel, ja kaks makseperioodi vastavalt 22 ja 26 kuud. Teise perioodi makse on 60% esimese-perioodi omast. Vastavad igakuised maksed on 186,36 eurot ja 111,82 eurot.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 10,04089%, st krediidi kulukuse aastamäär on 10%.

Näide 8

Krediidileping, mille krediidi kogusumma (kapital) on 6000 eurot ja haldustasud 60 eurot, mis kuuluvad maksmisele lepingu sõlmimisel, ja kaks makseperioodi vastavalt 22 ja 26 kuud. Teise perioodi makse on 60% esimese-perioodi omast. Vastavad igakuised maksed on 112,15 eurot ja 186,91 eurot.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 9,888383%, st krediidi kulukuse aastamäär on 9,9%.

Näide 9

Krediidileping, mille krediidi kogusumma (kauba hind) on 500 eurot, mis kuulub tagastamisele kolme võrdse igakuise maksena, mille arvutamisel on rakendatud laenuintressi T 18% (nominaalintressimäär), millele lisanduvad maksetega võrdselt jaotatud haldustasud 30 eurot. Igakuine makse on seepärast € 171,69 + tasud € 10 = € 181,69.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 68,474596%, st krediidi kulukuse aastamäär on 68,5%.

Käesolev näide iseloomustab teatavates „müüjakrediidi” firmades jätkuvalt levinud praktikat.

Näide 10

Krediidileping, mille krediidi kogusumma (kapital) on 1000 eurot, mis kuulub tagastamisele kahe maksena kas 700 eurot ühe aasta pärast ja 500 eurot kahe aasta pärast või 500 eurot ühe aasta pärast ja 700 eurot kahe aasta pärast.

Võrrand on järgmine:

[pic]

andes X = 13,898663%, st krediidi kulukuse aastamäär on 13,9%.

või:

[pic]

andes X = 12,321446%, st krediidi kulukuse aastamäär on 12,3%.

See näide näitab, et krediidi kulukuse aastamäär sõltub makseperioodidest ning et krediidi kogusumma avaldamisest eelteabena või krediidilepingus ei saa tarbija mingit kasu. Vaatamata sellele, et krediidi kogusumma on mõlemal juhul 200 eurot, on krediidi kulukuse aastamäärad erinevad (sõltuvalt tagasimaksmise kiirusest).

Näide 11

Krediidileping, mille krediidi kogusumma on 6000 eurot laenuintressiga 9%, tagastamine nelja võrdse iga-aastase maksena á 1852,01 eurot, ning haldustasud 60 eurot, mis kuuluvad maksmisele lepingu sõlmimisel.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 9,459052%, st krediidi kulukuse aastamäär on 9,5%.

Varasema tagasimaksmise korral on võrrandid järgmised:

Ühe aasta pärast:

[pic]

kus 6540 on tasumisele kuuluv summa koos intressiga enne esimese plaanilise makse tegemist vastavalt tagasimaksegraafikule,

andes X = 10,101010%, st krediidi kulukuse aastamäär on 10,1%.

Kahe aasta pärast:

[pic]

kus 5109,91 on tasumisele kuuluv summa koos intressiga enne teise plaanilise makse tegemist vastavalt tagasimaksegraafikule,

andes X = 9,640069%, st krediidi kulukuse aastamäär on 9,6%.

Kolme aasta pärast:

[pic]

kus 3551,11 on tasumisele kuuluv summa koos intressiga enne kolmanda plaanilise makse tegemist vastavalt tagasimaksegraafikule,

andes X = 9,505315%, st krediidi kulukuse aastamäär on 9,5%.

See näitab, kuidas esialgne krediidi kulukuse aastamäär aja jooksul väheneb, eriti kui tasud kuuluvad maksmisele lepingu sõlmimisel.

Käesolev näide võib samuti illustreerida hüpoteeklaenu, millega kavandatakse refinantseerida kehtivaid krediidilepinguid, mille kulud (notaritasud, registreerimine, maksud) kuuluvad tasumisele, kui tõestatud toiming on sooritatud ning rahalised vahendid on samast kuupäevast tarbijale kättesaadavaks tehtud.

Näide 12

Krediidileping, mille krediidi kogusumma on 6000 eurot laenuintressiga T 9% (nominaalne intressimäär) ja tagasimaksmine toimub 48 igakuise maksena á 149,31 eurot (arvutatud proportsionaalselt) ning haldustasud 60 eurot, mis kuuluvad maksmisele lepingu sõlmimisel.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 9,9954957%, st krediidi kulukuse aastamäär on 10%.

Ennetähtaegse tagastamise korral on võrrand

ühe aasta pärast:

[pic]

kus 4844,64 on tasumisele kuuluv summa koos intressiga enne 12. plaanilise makse tegemist vastavalt tagasimaksegraafikule,

andes X=10,655907%, st krediidi kulukuse aastamäär on 10,7%.

Kahe aasta pärast:

[pic]

kus 3417,58 on tasumisele kuuluv summa koos intressiga, enne 24. igakuise makse tegemist vastavalt tagasimaksegraafikule,

andes X = 10,136089%, st krediidi kulukuse aastamäär on 10,1%.

Kolme aasta pärast:

[pic]

kus 1856,66 on tasumisele kuuluv summa koos intressiga, enne 36. igakuise makse tegemist vastavalt tagasimaksegraafikule,

andes X = 9,991921%, st krediidi kulukuse aastamäär on 10%.

Näide 13

Krediidi kogusumma (kapital) on 6000 eurot , mis kuulub tagastamisele nelja võrdse iga-aastase maksena á 1852 eurot. Eeldagem nüüd, et laenuintressi (nominaalne intressimäär) on muutuv ja suureneb 9–10% teise iga-aastase makse järel. Siit tuleneb uus iga-aastane makse: 1877,17 eurot. Pidage meeles, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel eeldatakse harilikult, et laenuintress ja muud kulud püsivad algtasemel ja rakenduvad krediidilepingu lõpuni. Sellisel juhul (näide 1) on krediidi kulukuse aastamäär 9%.

Intressimäära mis tahes muutuse korral tuleb uus krediidi kulukuse aastamäär teatavaks teha ja arvutada eeldusel, et krediidileping jääb jõusse kogu kokkulepitud kestvuses ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustused kokkulepitud tingimustel.

Võrrand on järgmine: [pic]või

[pic]

andes X = 9,741569, st krediidi kulukuse aastamäär on 9,7%.

Näide 14

Krediidi kogusumma (kapital) on 6000 eurot , mis kuulub tagastamisele 48 võrdse igakuise maksena á 149,31 eurot koos haldustasudega 60 eurot, mis kuuluvad maksmisele lepingu sõlmimisel, millele lisandub kindlustus 3 eurot kuus. Kindlustusmaksetega seotud kulud peavad sisalduma krediidi kogumaksumuses, kui kindlustus võetakse krediidilepingu sõlmimisel välja. Igakuine makse on seepärast 152,31 eurot ja arvutus, samamoodi nagu näites 5, annab X = 11,107112, st krediidi kulukuse aastamäär on 11,11%.

Eeldagem nüüd, et laenuintress (nominaalne määr) on muutuv ja suureneb 10%-ni 17 . makse järel. See muudatus nõuab uue krediidi kulukuse aastamäära teatavaks tegemist ja arvutamist eeldusel, et krediidileping on jõus kogu kokkulepitud kestvuses ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustused kokkulepitud tingimustel. Võrrand on järgmine:

[pic]või:

[pic] [pic]

[pic]

[pic]

või:

[pic]

[pic]

andes X = 11.542740%, st krediidi kulukuse aastamäär on 11,5%.

Näide 15

Liisingu-tüüpi krediidileping auto ostuks 15 000 euro väärtuses. Lepingu intress määratakse kindlaks 48 igakuise maksena á 350 eurot. Esimene igakuine makse tuleb teha kohe pärast auto andmist tarbija käsutusse. Pärast 48 kuud võib teostuda ostuvõimalus, kui maksta jääkväärtus 1250 eurot .

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 9,541856%, st krediidi kulukuse aastamäär on 9,5%.

Näide 1611

„Rahastamise”, „müüjakrediidi” või „järelmaksu” tüüpi krediidileping kauba ostuks 2500 euro väärtuses. Krediidileping kehtestab esimeseks ostusummaks 500 eurot, millele lisandub 24 igakuise maksena á 100 eurot, millest esimene tuleb maksta 20 päeva jooksul alates kauba andmisest tarbija käsutusse.

Sellistel juhtudel ei kuulu esimene ostusumma kunagi rahastamistehingu hulka.

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 20,395287, st krediidi kulukuse aastamäär on 20,4%.

Näide 17

Krediidiliini leping suuruses 2500 eurot kuueks kuuks. Krediidileping kehtestab krediidi kogumaksumuse igakuise tasumise ja krediidi kogusumma tagastamise lepingu lõpul. Iga-aastane laenuintress (tegelik intressimäär) on 8% ning tasud on 0,25% kuus. Eeldatakse, et krediidisumma võetakse kasutusse viivitamatult ja kogu ulatuses.

Igakuine laenuintressi makse arvutatakse samaväärse igakuise intressimäära põhjal, kasutades võrrandit:

[pic]

või:

[pic]

Võrrand on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

andes X = 11,263633 st krediidi kulukuse aastamäär on 11,3%.

Näide 13

Määramata ajaks sõlmitud krediidiliini suurus on 2500 eurot. Leping kehtestab minimaalseks poolaasta makseks 25% laenujäägist (kapitaliosa ja intress), ent vähemalt 25 eurot . Aastane intressimäär (tegelik intressimäär) on 12% ja halduskulud, mis tuleb tasuda lepingu sõlmimisel, on 50 eurot .

(samaväärne igakuine intressimäär tuletatakse võrrandist:

[pic]

või 5,83%).

19 poolaastast tagasimaksmist (Dl) võib tuletada tagasimaksegraafikust, andes D1 = 661,44; D2 = 525; D3 = 416,71; D4 = 330,75; D5 = 262,52; D6 = 208,37 ; D7 = 165,39; D8 = 208,37; D9 = 104,20; D10 = 82,70; D11 = 65,64; D12 = 52,1; D13 = 41,36; D14 = 32,82; D15 = 25; D16 = 25; D17 = 25; D18 = 25; D19 = 15,28.

Võrrand on järgmine:

[pic]Andes X = 13,151744%, st krediidi kulukuse aastamäär on 13,2%.

Näide 19

Määramata ajaks sõlmitud krediidiliini leping koos krediitkaardi kasutamisega. Krediidi kogusumma on 700 eurot . Leping sätestab minimaalse igakuise maksena 5% laenujäägilt (kapitaliosa ja intress) ning graafikujärgne makse (a) ei saa olla väiksem kui 25 eurot. Iga-aastane krediitkaardi kulu on 20 eurot. Aastane intressimäär (tegelik intressimäär) on 0% esimese makse puhul ja 12% järgmiste puhul.

31 igakuine tagasimakse summas (Dl) tuleneb tagasimaksegraafikust, andes D1 = 55; D2 = 33,57; D3 = 32,19; D4 = 30,87; D5 = 29,61; D6 = 28,39; D7 = 27,23; D8 = 26,11; D9 = 25,04; D10 à D12 = 25; D13 = 45; D14 à D24 = 25,00 ; D25 = 45 ; D26 à D30 = 25; D31 = 2,25.

Võrrand on järgmine:

[pic]

andes X = 18.470574, st krediidi kulukuse aastamäär on 18.5%

Näide 20

Määramata ajaks sõlmitud krediidiliin arvelduskrediidi vormis jooksval kontol. Krediidi kogusumma on 2500 eurot. Krediidileping ei kehtesta mingeid nõudeid kapitali tagastamisele, kuid kehtestab igakuise krediidi kogumaksumuse tasumise. Aastane laenuintress on 8% (tegelik intressimäär). Igakuised tasud on 2,50 eurot.

Eeldatakse, et krediidi täissumma võetakse välja ning et krediidi tagastamine toimub teoreetiliselt ühe aasta pärast.

Kõigepealt arvutatakse teoreetiline plaaniline intressimakse ja tasud (a)

[pic],

siis:

[pic]

st:

[pic]

andes X = 9,295804, st krediidi kulukuse aastamäär on 9,3%

III LISA –Krediidi kulukuse aastamäära arvutamine lepingus, mis nõuab eelnevaid- või kaasnevaid säästuhoiuseid ning mille laenuintress kajastab hoiuste suurust

Kasutatud sümbolid:

- C = kapital

- N = kestvus aastates

- T = aastane laenuintress

- A = annuiteet

- F = perioodilisus

- n = kestvus perioodides

- t = perioodiline laenuintress

- a = perioodiline tagasimakse

- M = hoiustamisperiood

1. (KOHUSTUSLIKU) EELNEVA SÄÄSTUHOIUSEGA SEGAKREDIIDILEPING

Esimene näide

Krediiti C kogusummas 6000 eurot antakse N = kaheks aastaks tingimusel, et omatakse eelnevat säästuhoiust M = kahe aasta vältel poole nimetatud summa ulatuses, st kokku 3000 eurot, millest viimane hoiustatud summa on 125 eurot ja see hoiustatakse üks kuu enne krediidi kasutusse võtmist. Kõnealused hoiused on intressivabad, kuid krediidilepingu laenuintress ei ületa T = 6% ajal, mil turutingimustes on intressimääraks 9%. Igakuiselt hoiustatav summa on e = 125,00 eurot, igakuine tagasimakse a = 140,91 eurot, krediidi kulukuse aastamäär, välja arvatud hoiused, on 6,17% või 6,2%.

Valem kogu tehingule kohaldatava aastase intressimäära leidmiseks protsentides on järgmine:

[pic]

või:

[pic]

Rekursiivmeetodit kasutades saab võrrandit lahendada nii, et X 1 = 0,062 ja esimese liikme väärtuseks saadakse 170,5,

siis X 2 = 0,063 ja esimese liikme väärtuseks saadakse 163,3

ja nii edasi

siis X 26 = 0,087 ja esimese liikme väärtuseks saadakse 6,0

siis X 27 = 0,088 ja esimese liikme väärtuseks saadakse 0,1

siis X 28 = 0,089 ja esimese liikme väärtuseks saadakse -5,7.

Õige lahendus on X = 8,802245% või 8,8% ja see on intressi kulukuse aastamäär, mis teatatakse tarbijale krediidi kulukuse aastamäärana krediidilepingus, mis nõuab teatava summa eelnevat hoiustamist.

Teine näide

Krediiti C kogusummas 6000 eurot antakse N = kaheks aastaks tingimusel, et omatakse eelnevat säästuhoiust M = kahe aasta vältel poole nimetatud summa ulatuses, st kokku 3000 eurot, millest viimane hoiustatud summa on 125 eurot ja hoiustamine toimub üks kuu enne krediidi kasutusse võtmist. Kõnealustel hoiustel on intressimäär S – 3%, kuid krediidilepingu laenuintressi määr on T = 6% ajal, mil turutingimustes on intressimääraks 9%. Igakuiselt hoiustatud summa on e = 125,00 eurot, igakuine tagasimakse a = 140,91 eurot, krediidi kulukuse aastamäär, välja arvatud hoiused, on 6,17% või 6,2%.

Ajakohastatud M tulevane väärtus on M’, mis arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

[pic], kus

[pic]

ja n = 24 kuud

või:

[pic]ja

[pic]

kus t 0 = krediidi kasutusse võtmise aeg.

Krediidi kulukuse aastamäära leidmiseks tehingu kohta tervikuna:

[pic]või:

[pic] Rekursiivmeetodit kasutades saab võrrandit taas lahendada nii, et X = 7.484710 või krediidi kulukuse aastamäär on 7,5%.

2. Kaashoiusega segaleping

2.1. Vabatahtliku säästuhoiusega segakrediidileping (ettemaksed jooksevkontole)

Vaata II lisa, näide 20. Säästuhoiuseid ei võeta arvesse krediidi kulukuse määra arvutamisel.

2.2. Segaelukindlustusega krediidileping

Need on sihtkapitali-tüüpi hüpoteegilepingud, nagu näiteks käesoleva direktiivi artiklis 20 viidatud, kus hoius moodustab lepingu osa.

Olgu krediidi kogusummaks 6000 eurot, mis tuleb tagasi maksta nelja annuiteedina laenuintressiga 9%, kuid liigendatud tagasimaksetena in fine. Oletagem, et fondijuht on maksnud iga kolme esimese aasta lõpus 1200,00 eurot ning et selle hoiustatud summa intress on 4%. Kontojääk enne lõpliku tagasimakse tähtaega on 389576 eurot. Tal on siis vaja lisada 2104,24 eurot. Tagasimaksegraafik sätestab seega 6000 euro suuruse kapitali puhul kolm annuiteedimakset 1740,00 eurot ja ühe annuiteedimakse 2644,24 eurot.

Valem:

[pic]

või:

[pic]

ja X = 10,955466, st krediidi kulukuse aastamäär on 10,96%.

[1] Alates 942 eurost Hispaanias, 3000–3500 eurost Belgias, Saksamaal või Prantsusmaal kuni 9408 euroni Rootsis ja peaaegu 18 000 euroni Ühendkuningriigis (2002. aasta andmed).

[2] Alates 7% Kreekas, 10% Hispaanias või Prantsusmaal, 16% Saksamaal või Portugalis kuni 26% ja 28%ni vastavalt Rootsis ja Ühendkuningriigis (2002. aasta andmed).

[3] EÜT C , lk .

[4] EÜT C , lk .

[5] Arvamus.

[6] EÜT L 42, 12.2.1987, lk 48. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/7/EÜ (EÜT L 101, 1.4.1998, lk 17).

[7] KOM(95) 117 lõplik.

[8] KOM(97) 465 lõplik.

[9] KOM(96) 79 lõplik.

[10] ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

[11]*3<BHIY[) * , o »

ù

<?…†

›þÿyò ) Ñ ã –"¨"¾"-%!%<%''Ë(ù(?4‡6öIpKsKƒKŒK•K¾KùõêãßõßõãßÔõãÔãùÇùÇùºùºù¶ù¬ùÇù¤ù¤Çù¤Çù¤ù¤ù¤ùÇùÇùßšŒùh¸vKh¸vK5?<*[pic]B*[pic]phh¸vKh¸vK5?<*[pic]h¸vKh¸vK6?h¸vKh¸vK5?\?hM%Ójh¸vKh¸vK0J3U EÜT L 372, 31.12.1985, lk 31.

[12] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[13] EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16.

[14] EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29.

[15] EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27.

[16] EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19.

[17] EÜT L 280, 29.10.1994, lk 83.

[18] EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1.

( *ELT L […], pp/kk/aaaa, lk […].

4107,06

X

X

=ð

-ð

+ð

+ð

-ð

1

/

12

31

1

/

12

153.

,

06

1

1

1

(

1

)

1

]ð

[ð

)ð

(ð

4107,06

X

X

’

−

+

+

−

1

/

12

31

1

/

12

153.

,

06

1

1

1

(

1

)

1

]

[

)

(