52005PC0225

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 1.6.2005

KOM(2005) 225 lõplik

2005/0107 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile – Õiglase ühiskonna poole“ (2007) kohta

(komisjoni esitatud){SEK(2005) 690}

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

Komisjon rõhutas teatises „Koostöö majanduskasvu ja tööhõive nimel, Lissaboni strateegia uus algus“,[1] et „uus kasv tagab heaolu elujõulisuse, võib taastada täieliku tööhõive ning on sotsiaalse õigluse ja kõikidele võimaluse andmise aluseks“.

Lissaboni strateegia ambitsioonikaid eesmärke on raske saavutada, kui suur osa ELi rahvastikust on jäetud ilma tööst, koolitusest ja muudest võimalustest. Selleks, et mitmekesisusest kasu saada, on vaja kõrvaldada diskrimineerimine, et arendada välja konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem majandus ja ühiskond. Aastate 2005–2010 sotsiaalmeetmete kava käsitlevas komisjoni teatises rõhutatakse kõikide inimeste võrdsete võimaluste edendamise tähtsust, et suurendada ühiskonna sidusust. Teatises avaldati komisjoni kavatsus arendada välja uus mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste tagamise raamstrateegia (esitatud käesoleva otsuse-eelnõu juurde kuuluvas teatises).

Üks peamistest teatises avaldatud algatustest on ettepanek nimetada 2007. aasta Euroopa aastaks „Võrdsed võimalused kõigile“. Euroopa aasta vastab ühele peamistest ülesanneteste, mille vastajad on määratlenud komisjoni rohelises raamatus „ Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine laienenud ELis “. [2] Suur osa kaastöödest kutsus üles teadlikkust tõstvate algatuste edendamisele, et astuda vastu diskrimineerivatele hoiakutele ja käitumisele ning teavitada inimesi nende õigustest ja kohustustest. Euroopa aasta peamine eesmärk on tõsta teadlikkust õiglase, kõikidele võrdsed võimalused tagava sidusa ühiskonna eeliste kohta. See nõuab ühiskonnas osalemise tõketega võitlemist ning sellise õhkkonna loomist, kus Euroopa mitmekesisust nähakse sotsiaalmajandusliku elujõulisuse allikana.

2. ÕIGUS VÕRDÕIGUSLIKKUSELE JA KAITSELE DISKRIMINEERIMISE VASTU

Viimase kolmekümne aasta jooksul on loodud suur hulk Euroopa õigusakte, mille eesmärk on võidelda palga, töötingimuste ja sotsiaalkindlustusega seotud soolise diskrimineerimise vastu. Tänapäeval on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine üks komisjoni olulisematest ülesannetest (EÜ asutamislepingu artikkel 2). Ühenduse eesmärgiks on ebavõrdsuse kõrvaldamine ja naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine kõikidel tegevusaladel (EÜ asutamislepingu artikli 3 lõige 2).

Amsterdami lepingu vastuvõtmine 1997. aastal, millega lisati EÜ asutamislepingusse uus artikkel 13, oli suur samme edasi diskimineerimisevastases võitluses. Kõnealuse artikli alusel võttis Euroopa Ühendus ühehäälselt ja rekordiliselt lühikese ajaga vastu tervikliku õigusaktide paketi, mis koosnes tol hetkel kahest direktiivist[3] ja ühenduse tegevusprogrammist. Selle paketi vastuvõtmine näitas Euroopa Ühenduse pühendumist diskrimineerimisvaba ühiskonna loomisele. See oli ka märk riikidele väljaspool ELi, et võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted moodustavad ELi põhiõiguste aluse. Hiljem võttis nõukogu vastu soolise võrdõiguslikkusega seotud õigusakti (direktiiv 2004/113/EÜ) meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega.

Euroopa diskrimineerimise vastast võitlust käsitleva õigusraamistiku seisukohalt kujuneb 2007. aasta väga oluliseks. Läbi saab mõnedele liikmesriikidele antud lisaaeg puuete ja vanusega seotud sätete ülevõtmiseks direktiivi 2000/78/EÜ kohaselt. Seejärel peavad kõik isikud hoolimata rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest ja veendumustest, puudest, vanusest ja seksuaalsest sättumusest olema kogu ELis ühetaoliselt diskrimineerimise vastu kaitstud. Lisaks peavad liikmesriigid 2007. aasta 31. detsembriks soolise võrdõiguslikkuse direktiivi 2004/113/EÜ sätted üle võtma siseriiklikusse õiguskorda.

On vaja teha jõupingutusi kindlustamaks, et need ELi seadused, millel on eeldatavalt tugev mõju inimeste igapäevasele elule, muutuksid avalikkusele tuntumaks ja kättesaadavamaks. See hõlmab paremat arusaamist diskrimineerimise halbadest külgedest ning samuti rõhutamist, et on olemas seaduslik kohustus teisi mitte diskrimineerida.

3. ESILEKERKIVATE POLIITILISTE PROBLEEMIDE LAHENDAMINE

Hoolimata ulatuslikE diskrimineerimisvastaste ja võrdsõiguslikkust käsitlevate ELi õigusaktide jõustumisest, on diskrimineerimine ja võrdõiguslikkuse puudumine ELis jätkuvalt igapäevased nähtused.

3.1. Püsiva te ebavõrdsuse ilmingute vastu võitlemine

Naised, kes on diskrimineerimise vastu seadustega kaitstud juba rohkem kui 30 aastat, saavad võrreldava töö eest jätkuvalt meestest keskmiselt 15% vähem palka. Euroopa ühiskond ei ole jätkuvalt rahvastiku mitmekesisuse suhtes reprsentatiivne – kõige selgemalt on seda näha poliitliste otsuste tegemise valdkonnas. Näiteks kuulub ELis naistele vaid 23% parlamendikohtadest.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni poolt mitmetes ELi riikides korraldatud ulatuslikest uuringutest on näha, et võrdse kvalifikatsiooni puhul omavad isiku tunnused nagu rahvus, puue või vanus tähtsust töö leidmise võimaluste suhtes.

Teised grupid on jätkuvalt tugevalt tõrjutud, nii tööturul osalemise kui ka vaesuse osas. Sisserändajad ja rahvusvähemused, kes elavad mahajäänud linnapiirkondades, on sageli topeltaltid sotsiaalse tõrjutuse suhtes – elukoha ja rahvuse tõttu. ELi uuring „Mustlaste olukord laienenud liidus“[4] näitab, et riikides, mille kohta on andmed olemas, on mustlastest elanikkonnal suured takistused töö ja hariduse saamisel.

3.2. Euroopa ühiskonna muutuva loomuse tunnistamine

Euroopa elanikkond vananeb sündimuse ja suremuse näitajate langemise tõttu ning see mõjutab tugevalt tööturgu. Järgmise 25 aasta jooksul väheneb tööealiste inimeste arv rohkem kui 20 miljoni võrra. Selline areng rõhutab vajadust vähendada demograafiliste mõjude toimet tööjõuvarudele, tõstes mistahes põhjusel tõrjutute osalust tööturul.

Paljudes ELi riikides on rahvusvaheline ränne ja suurenenud liikuvus võimendanud suundumusi suurema etnilise, kultuurilise ja usulise mitmekesisuse suunas. Sisserändajate teise ja kolmanda põlve järeltulijate tõttu võib olla vajalik uute poliitikasuundadee väljaarendamine. Liidu laienemine on pööranud rohkem tähelepanu mustlastele, kes moodustavad kõige ebasoodsamas olukorras oleva rahvusvähemuse Euroopas.

Ühenduse peamine väljakutse on sotsiaalse ühtekuuluvuse loomine. See tähendab, et kõigil Euroopa mitmekesise ühiskonna liikmetel on võimalus oma potentsiaali rakendada ning osaleda täieõiguslikult majandus-, sotsiaal- ja poliitilises elus.

4. EUROOPA AASTA „VÕRDSED VÕIMALUSED KÕIGILE“

4.1. Üldised eesmärgid

Hoolimata ELi tasandil saavutatud tulemustest diskrimineerimise kõrvaldamisel ja võrdsete võimaluste edendamisel, on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Isegi kõige paremini ettevalmistatud õigusaktid osutuvad ebapiisavaks, kui puudub poliitiline tahe pikaajaliseks tegevuseks ning kui õigusaktidel puudub rahva lai toetus.

Eelmiste Euroopa aastate, eriti Euroopa rassismivastase aasta (1997) ning viimasel ajal Euroopa puuetega inimeste aasta (2003) ja üldeuroopalise teabekampaania „Mitmekesisuse poolt – diskrimineerimise vastu“,[5] saavutusi aluseks võttes ja neist õppides, annab Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile“ võimaluse edendada sidusat ühiskonda, mis tunnustab erinevusi ELi põhiväärtuste, nagu sooline võrdõiguslikkus, raamistikus. See tõstab teadlikkust olulise võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitleva ühenduse õigustikust ning soodustab arutelusid, dialoogi ja heade tavade vahetust.

4.2. Konkreetsed eesmärgid – õigused – esindatus - tunnustamine ja austus

4.2.1. Õigused – teadlikkuse tõstmine võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise vallas

Avalikkuse teadlikkust võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitlevatest ELi õigusaktidest on vaja tõsta. ELil on nende valdkondades üks kõige arenenum õiguslik raamistik maailmas, kuid avalikkuse teadlikkus õigustest ja kohustustest, mis nendest õigusaktidest tulenevad, on puudulik. Euroopa aasta üritab laia avalikkuse jaoks esile tõsta sõnumit, et kõik inimesed, hoolimata nende soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest ja seksuaalsest sättumusest, väärivad võrdset kohtlemist.

4.2.2. Esindatus – ergutada arutelusid võimalustest, kuidas suurendada osalust ühiskonnas

Dialooge ja arutelusid tuleb vastavalt vajadusele kasutada, et edendada alaesindatud rühmade osalemist kõikides valdkondades ja kõikidel ühiskonna tasanditel. Võrdsete võimaluste poliitika ei piirdu ainult diskrimineerimise kõrvaldamisega. See tähendab ka kõikide täieliku ja võrdse osalemise edendamist. Halvemused, mida mõned kogukonnad (nt mustlased) kogevad, on nii laiaulatuslikud ja ühiskonnas kinnistunud, et on vajalik võtta positiivseid meetmeid nende sotsiaalse tõrjutuse põhjuste kõrvaldamiseks. Seetõttu üritab Euroopa aasta esile tõsta vajadust edendada ja arendada poliitikasuundi ning algatusi, et suurendada alaesindatud rühmade osalust ühiskonnas.

4.2.3. Tunnustamine – tunnustada mitmekesisust ja kohaneda erinevutega

Euroopa aasta püüab tõsta teadlikkust positiivsest panusest, mida inimesed, hoolimata nende soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest ja seksuaalsest sättumusest, annavad ühiskonna terviklikuks muutmisel. See aasta üritab kaasata laiemat üldsust avalikku arutellu mitmekesisuse tähendusest tänases Euroopas ja sellest, kuidas luua positiivne õhkkond, kus hinnatakse erinevusi ning eelkõige austatakse õigust kaitsele diskrimineerimise vastu. Euroopa aasta tunnustab mitmekesisust sotsiaalmajandusliku elujõulisuse allikana, mida peab rakendama, hindama ja nautima, sest see rikastab Euroopa sotsiaalset struktuuri ning moodustab olulise osa Euroopa majanduslikust jõukusest.

4.2.4. Austus ja sallivus – sidusama ühiskonna edendamine

Euroopa aasta üritab tõsta teadlikkust heade suhete tähtsusest erinevate ühiskonna rühmade vahel, eriti noorte inimeste hulgas. See üritab ka erinevaid inimesi ja rühmi kokku tuua eesmärgiga edendada ja levitada võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise vastase võitluse väärtusi. Lahenduseks on töö stereotüüpide ja eelarvamuste kõrvaldamise nimel.

4.3. Muutuste elluviimine

Euroopa aasta on suunatud mitmeid kogukondi mõjutavate tõkete ja ebavõrduse vähendamisele. See käsitleb diskriminineerimist mitmest vaatepunktist. See tagab, et soolise võrdõiguslikkuse küsimusi süvalaiendatakse kõikidele seotud tegevustele. Euroopa aasta üritab edendada häid suhteid erinevate kogukondade vahel, luues usaldust ja mõistmist, mis aitab kaasa sidusama ühiskonna rajamisele.

Euroopa aasta võtab arvesse ka arenguid siseriiklikul tasandil ning osalevate riikide sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist tausta. Sel eesmärgil peab komisjon asjakohaseks detsentraliseerida enamik Euroopa aasta tegevustest siseriiklikule tasandile. Euroopa tasandil määratletud tegevusi, mis kindlustavad lähenemise järjekindluse, võib kohaldada iga osaleva riigi iseärasustest lähtuvalt.

4.3.1. Partnerlus osalevate riikidega

EL võib küll luua raamistiku kõigile võrdete võimaluste tagamiseks, kuid tõeline edu saavutatakse siiski komisjoni ja osalevate riikide vahelise partnerluse abil. Seepärast delegeerib komisjon seoses tegevustega riiklikul regionaalsel või kohalikul tasandil oma eelarve rakendusvolitused asjaomastele riiklikele ametiasutustele.

Efektiivsuse huvides üritab EL luua suhted suure hulga erinevate sidusrühmadega, kutsudes neid osalema jätkuvas dialoogis Euroopa aasta prioriteetide ja rakendusmehhanismide üle. Seetõttu peab Euroopa aasta jõudma ka tavalistest võrdsõiguslikkuse ja mittediskrimineerimisega tegelevatest huvigruppidest kaugemale, et hõlmata ühiskonda laiemalt.

Efektiivse elluviimise tagamiseks koostavad komisjoni talitused suunised Euroopa aasta rakendamiseks. Suunised on peamiseks juhiseks Euroopa aasta rakendamiseks mõeldud riiklike poliitikakavade arendamisel, mille osalevad riigid peavad komisjonile esitama hiljemalt 2006. aasta detsembris. Kui komisjon on kavad heaks kiitnud, tingivad need ühenduse eelarve rakendusvolituste delegeerimise asjaomastele riiklikele vahendusorganisatsioonidele.

4.3.2. Koostöö

Võrdõiguslikkuse tagamise meetmed ei ole loomulikult ainult riiklike ametiasutuste vastutusel. Eesmärkide tõhusaks täitmiseks peab Euroopa aasta soosima kõigi võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist edendavate sidusrühmade osalemist, st tööturu osapooled, kodanikuühiskonna esindajad jne. Euroopa aasta peab tõstma teadlikkust, kaasama sidusrühmad ning saavutama nende pikaajalise kaasatuse, et teha neist aktiivsed osalised Euroopa aasta õnnestumisel.

Seetõttu nõutakse osalevatelt riikidelt järgmist:

- määrata siseriiklik kooskõlastusorgan, millesse kuuluksid valitsuse liikmed, tööturu osapooled, sihtkogukonnad ja muud kodanikuühiskonna osad;

- luua laiaulatuslik partnerlus eesmärgiga lõimida võrdsete võimaluste küsimused kõikidesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, kaasa arvatud tööhõive ja hariduse sektor, meedia ning ettevõtlus- ja poliitika kujundamise sektor.

5. VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS

Komisjon kontrollib, et Euroopa aasta jooksul rahastatud meetmed täiendavad vastastikku muud asjaomast ühenduse tegevust nagu tõukefondid, haridus ja koolitus, kultuur, kultuuridevaheline dialoog, noorsugu, kodakondsus, tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused, põhiõigused, sisseränne ja vajupaik jne. Seetõttu tuleb kehtestada kooskõlastusmehhanismid, et vältida kattumist ning suunata toetus Euroopa aasta põhisõnumite levitamisele.

6. EUROOPA LIIDU LISANDVÄÄRTUS (SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS)

Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile“ raames kavandatud meetmed on mõeldud lisama Euroopa tasandil väärtust, tõstes teadlikkust Euroopa põhiväärtustest (võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine) ja innustades avalikke arutelusid Euroopa ühiskonna järjest suureneva mitmekesisuse üle. Arvestades meetmete ulatust ja laadi on neid parem (või ainuvõimalik) rakendada Euroopa tasandil. Seetõttu on ettepanek kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subidiaarsuse põhimõttega.

Kavandatud meetmed vastavad teabe ja heade tavade vahetamise sätetele. Lisaks kavandatakse täiendavaid uuringuid valdkondades, mille kohta on hetkel vähe teavet. Euroopa aasta ettepanek rõhutab seda, kui oluline on austada liikmesriikide erinevaid tavasid ja rahvuslikku tausta, et võimaldada sätete paindlik rakendamine ja vältida sekkumist headesse tavadesse, mis on mõnedes liikmesriikides juba olemas. Seetõttu on ettepanek ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

7. VÄLISKONSULTATSIOONID

Ettepanek Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile" kohta on otsene lahendus ülesannetele, mis on määratletud rohketes vastukajades rohelisele raamatule „Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine laienenud ELis“ ja ühenduse asjaomaste programmide erinevates välishinnangutes.

8. EELHINDAMINE

Euroopa aasta eelhindamine on lisatud käesolevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekule. Eelhindamise teostas komisjon. Saadud tulemused näitavad kavandatud toetusmeetmete asjakohasust eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamisel, samuti ühenduse tasandi meetmete lisandväärtust selles valdkonnas.

9. ÜKSIKASJALIK SELGITUS ARTIKLITE KAUPA

Artiklis 1 määratakse 2007. aasta Euroopa aastaks „Võrdsed võimalused kõigile“.

Artiklis 2 määratletakse Euroopa aasta eesmärgid.

Artiklis 3 esitatakse meetmete sisu ning viidatakse üksikasjadega tutvumiseks lisale.

Artiklis 4 määratletakse ühenduse tasandi koostöö ja rakendamise tingimused ning sätestatakse, kuidas Euroopa aasta meetmeid Euroopa tasandil rakendatakse.

Artiklis 5 määratletakse koostöö ja rakendamise tingimused liikmesriikides ning sätestatakse, kuidas Euroopa aasta meetmeid rakendatakse.

Artiklis 6 asutatakse nõuandekomitee, mis aitab komisjoni Euroopa aasta rakendamisotsuste tegemisel.

Artiklis 7 kehtestatakse ühenduse ja siseriiklikul tasandil rakendatavate meetmete rahastamiskord.

Artiklis 8 kehtestatakse menetluskord meetmete valimiseks ühenduse ja siseriiklikul tasandil.

Artiklis 9 nõutakse komisjonilt, koostöös liikmesriikidega, et tagataks kooskõla ja vastastikune täiendavus teiste komisjoni meetmete ja algatustega.

Artiklis 10 määratletakse osalevate riikide osalemise tingimused.

Artiklis 11 luuakse meetmete eelarve vastavalt institutsioonidevahelisele kokuleppele eelarve õigulike aluste kohta. Kavandatud summa võidakse üle vaadata 2007. – 2013. aasta uute finantsperspektiivide lõpliku kokkuleppe põhjal.

Artiklis 12 sätestatakse, et komisjon võib teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artiklis 13 sätestatakse Euroopa aasta järelevalve ja hindamise raamistik.

Artkliga 14 määratletakse otsuse jõustumise tingimused.

2005/0107 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile – Õiglase ühiskonna poole“ (2007) kohta (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[6]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[7]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[8]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ühenduste asutamislepingu artikli 13 põhjal on komisjon vastu võtnud direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust muuhulgas tööhõive, kutseõppe, hariduse, kaupade ja teenuste ning sotsiaalkaitse valdkonnas; direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning millega keelatakse diskrimineerimise usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumuse alusel ning direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega.

(2) Mittediskrimineerimine on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 keelustab diskrimineerimise mitmesugustel alustel.

(3) Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 keelatakse igasugune sooline diskrimineerimine ning nõutakse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamist kõikides valdkondades.

(4) Asutamislepingu artikli 3 lõikes 2 nõutakse, et ühenduse eesmärk oleks kaotada võrdõiguslikkuse puudumine ning edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust kõikides ühenduse tegevustes.

(5) Sotsiaalmeetmete kava aastateks 2005–2010, mis täiendab ja toetab Lissaboni strateegiat, mängib olulist rolli majanduskasvu sotsiaalse dimensiooni edendamises. Sotsiaalmeetmete kava üks prioriteete on edendada kõikide võrdseid võimalusi, suurendades seeläbi ühiskonna sidusust.

(6) 2007. aastal tähistatakse Euroopa rassismivastase aasta 10. aastapäeva; see on võimaldanud teha märgatavaid edusamme rassilise diskrimineerimise kõrvaldamisel.

(7) Euroopa õigusaktid on märgatavalt tõstnud tagatud võrdõiguslikkuse taset ning suurendanud kaitset selle puudumise ja diskrimineerimise vastu kogu ELis ning soodustanud sidusama, õigustel põhineva võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitleva lähenemise arengut.

(8) Ühenduse diskrimineerimisvastase õigusraamistiku positiivne mõju sõltub toetuse ulatusest. Euroopa aasta peab soodustama teadlikkuse tõstmist ning andma valdkonnale hoogu. See peaks aitama koondada poliitilist tähelepanu ning mobiliseerima asjaomaseid isikuid, et viia edasi Euroopa Liidu uut võrdsete võimaluste raamstrateegiat.

(9) Siseriiklikul tasandil tehtud edusammude erinev tase ning erinevad sotsiaalmajanduslikud ja kultuuritaustad ning delikaatsed teemad nõuavad enamiku Euroopa aasta tegevuste detsentraliseerimist siseriiklikule tasandile kaudse tsenraliseeritud haldamise abil vastavalt finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade artikli 54 lõike 2 punktis c sätestatud menetlusele.[9]

(10) Osalemine Euroopa aastas „Võrdsed võimalused kõigile“ peab olema võimalik liikmesriikidele, EFTA/EMP riikidele vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingus sätestatud tingimustele, ühinemiseelsest strateegiast abi saavatele kandidaatriikidele, Lääne-Balkani riikidele vastavalt asjaomastes lepingutes sätestatud tingimustele ning Euroopa naaberriikide poliitikaga hõlmatud riikidele kooskõlas 2004. aasta mai strateegiadokumendi ja riikide tegevuskavadega.

(11) On vajalik kooskõla ja vastastikune täiendavus teiste komisjoni meetmetega, eelkõige meetmetega, millega võideldakse diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning millega edndatakse põhiõigusi, haridust ja koolitust, kultuuri ja kultuuridevahelist dialoogi, noorsugu, kodakondsust, sisserände ja varjupaigapoliitikat ning soolist võrdõiguslikkust.

(12) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast peamist viidet eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja -menetluse parandamise kohta)[10] punkti 33 tähenduses.

(13) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(14) Liikmesriikide tasemel ei saa täiel määral saavutada kavandatava Euroopa aasta eesmärke, kuna vajalik on muuhulgas mitmepoolne partnerlus, riikidevaheline teabevahetus ja kogu ühendust hõlmav heade tavade levitamine, ning on eesmärgid meetmete ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil; seega võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1 Euroopa aastale „Võrdsed võimalused kõigile“ aluse panemine

2007. aasta nimetatakse Euroopa aastaks „Võrdsed võimalused kõigile – õiglase ühiskonna poole“ (edaspidi: Euroopa aasta).

Artikkel 2 Eesmärgid

Euroopa aasta "Võrdsed võimalused kõigile" eesmärgid on järgmised:

a) Õigused – teadlikkuse tõstmine võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimisega seoses – Euroopa aasta tõstab esile sõnumit, et kõik inimesed, hoolimata nende soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest ja seksuaalsest sättumusest, väärivad võrdset kohtlemist

b) Esindatus – ergutada arutelusid võimalustest, et suurendada alaesindatud rühmade osalust ühiskonnas – Euroopa aastaga julgustatakse mõtisklusi ja arutelusid, kuidas edendada nende gruppide osalust ühiskonnas kõikides valdkondades ja kõikidel tasanditel.

c) Tunnustamine – tunnustada mitmekesisust ja kohaneda erinevustega – Euroopa aasta tõstab esile panuse, mida inimesed, hoolimata nende soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, võimekusest, vanusest ja seksuaalsest sättumusest, annavad ühiskonna terviklikuks muutmisel, rõhutades eelkõige mitmekesisuse eeliseid.

d) Austus ja sallivus – sidusama ühiskonna edendamine – Euroopa aasta tõstab teadlikkust heade suhete tähtsusest kõigi ühiskonna liikmete vahel, eriti noorte inimeste hulgas ning edendab ja levitab diskrimineerimisvastase võitluse aluseks olevaid väärtusi.

Artikkel 3 Meetmete sisu

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks peab arendama või toetama:

a) kohtumisi ja üritusi;

b) teabe- ja edenduskampaaniaid;

c) koostööd meedia ja ettevõtetega;

d) uuringuid ühenduse ja siseriiklikul tasandil.

2. Lõikes 1 viidatud meetmete üksikasjad on sätestatud lisas.

Artikkel 4 Koostöö ja rakendamine ühenduse tasandil

Komisjon kindlustab, et otsusega sätestatud ühenduse meetmeid rakendatakse vastavalt lisale.

Eelkõige võtab komisjon vajalikud meetmed, et kindlustada artiklis 9 viidatud komisjoni tegevuse ja algatuste järjepidevus ja vastastikune täiendavus, selleks et täita artiklis 2 sätestatud eesmärgid.

Komisjon vahetab regulaarselt arvamusi sidusrühmadega, eelkõige Euroopa tasandil, Euroopa aasta kavandamise, rakendamise ja järelmeetmete üle. Selleks peab komisjon tegema asjaomase teabe sidusrühmadele kättesaadavaks. Komisjon teavitab nende arvamusest käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 alusel moodustatud komiteed.

Artikkel 5 Koostöö ja rakendamine siseriiklikul tasandil

1. Iga riik peab moodustama või nimetama riikliku kooskõlastusorgani või vastava haldusorgani, mis korraldaks osalemist Euroopa aastal. Iga riik peab kindlustama, et organis oleks laialt esindatud potentsiaalsete diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise all kannatavaid inimesi ühendavad organisatsioonid ning muud asjaomased sidusrühmad.

Iga riik peab kindlustama, et see organ oleks kaasatud riikliku poliitikakava (mis tuleb komisjonile esitada hiljemalt 31. detsembril 2006) kavandamisse, määratlemisse ja rakendamisse. Riiklikud poliitikakavad peavad koosnema artiklis 2 määratletud eesmärkide mugandustest riiklikku ja kultuurilisse konteksti.

2. Komisjon delegeerib eelarve rakendusvolitused riiklikele vahendusorganisatsioonidele, mille on välja valinud ja kinnitanud asjaomane riik vastavalt lisa II osa punktis 1 kehtestatud menetlusele kooskõlas finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktiga c.

Kui lisa osa II punktis 1 viidatud menetlused ja tingimused on täidetud, kiidab komisjon vastava organi heaks ning delegeerib sellele asjaomase eelarvepädevuse.

3. Riiklikud vahendusorganisatsioonid peavad tegema kõik vajaliku, et täita neile delegeeritud ülesanded, mida on üksikasjalikult kirjeldatud lisa II osas punktis 2, seoses lisa II osas punktis 4 määratletud kohalike, regionaalsete ja riiklike tegevuste valimise ja juhtimisega.

Vahendusorganisatsiooni ja komisjoni vahel sõlmitakse delegeerimisleping, mis on organisatsioonile delegeeritud ülesannete rakendamise eelduseks. Komisjonil on õigus jälgida ja kontrollida vahendusorganisatsioone kooskõlas finantsmääruses kehtestatud nõuetega.

Artikkel 6 Komitee

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad üks esindaja igast riigist ning mille eesistuja on komisjoni esindaja. Riigi esindaja nimetatakse riiklikust vahendusorganisatsioonist vastavalt artikli 5 lõikele 2.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7 Rahastamine

1. Meetmeid, mis hõlmavad olemuslikult kogu ühendust, nagu on kirjeldatud lisa I osas, võib subsideerida kuni 80% ulatuses või sõlmida hankelepinguid, mida rahastatakse Euroopa Ühenduste üldeelarvest.

2. Meetmeid, mis on kohalikud, regionaalsed või riiklikud, nagu on kirjeldatud lisa II osa punktis 4, võib Euroopa ühenduste üldeelarvest kaasrahastada maksimaalselt 50% ulatuses kohalikul, regionaalsel või riiklikul tasandil rakendatavate tegevuste kogukuludest, vastavalt artikli 5 lõikes 2 viidatud menetlusele.

Artikkel 8 Taotlemis- ja valikumenetlus

1. Komisjon võtab otsused artikli 7 lõike 1 alusel meetmete rahastamise kohta vastu vastavalt artikli 6 lõikes 2 ettenähtud menetlusega.

2. Artikli 7 lõike 2 alusel esitatavad rahalise abi taolused tuleb esitada asjaomase riigi vahendusorganisatsioonile. Riiklike kooskõlastuorganite arvamuse alusel peavad riiklikud vahendusorganisatsioonid valima abi saajad ning eraldama valitud taotlejatele rahalist toetust vastavalt artikli 5 lõikes 3 ette nähtud menetlusele.

Artikkel 9 Kooskõla ja vastastikune täiendavus

Komisjon peab üheskoos osalevate riikidega tagama kooskõla otsuses sätestatud meetmete ning muude ühenduse, riiklike või regionaalsete tegevuste ja algatuste vahel.

Nad peavad tagama maksimaalse vastastikuse täiendavuse Euroopa aasta ning muude ühenduse, riikliku või regionaalse tasandi algatuste ja vahendite vahel; neist viimane võib aidata saavutada Euroopa aasta eesmärke.

Artikkel 10 Osalevad riigid

Euroopa aastaga võivad ühineda:

(a) liikmesriigid;

(b) EFTA riigid, kes on EMP lepingu osalised, vastavalt selle lepingu sätetele;

(c) kandidaatriigid, kes saavad abi ühinemiseelsest strateegiast, kooskõlas üldpõhimõtete ja üldtingimustega, mis on ette nähtud nende riikide osalemiseks ühenduse programmides vastavalt raamlepingule ja assotsiatsiooninõukogude otsustele;

(d) Lääne-Balkani riigid vastavalt nende riikide puhul kehtestatava korraga nende ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevate raamlepingute alusel;

(e) Euroopa naabruspoliitika (ENP) partnerriigid, vastavalt 2004. aasta mais vastu võetud strateegiadokumendi ja riiklikele tegevuskavade osalemise üldpõhimõtetele ja -tingimustele. ELi finantsabi meetmeteks ENP partnerriikides kaetakse naaberriikide ja partnerlusabi (ENPI) programmi vahenditest vastavalt nende riikidega tehtava üldise koostöö prioriteetidele ja menetlustele.

Artikkel 11 Eelarve

Käesolevas otsuses osutatud ühenduse toimingute rakendamise finantsraamistik 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2007 on 13,6 miljonit eurot.

Artikkel 12 Rahvusvaheline koostöö

Euroopa aasta raames võib komisjon koostööd teha asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 13 Järelevalve ja hindamine

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2008 Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele aruande käesolevas otsuses ettenähtud meetmete rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

Artikkel 14 Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

LISA

Artiklis 3 osutatud tegevuste iseloom

I KOGU ÜHENDUST HÕLMAVAD TEGEVUSED

1. Kohtumised ja üritused:

a) kohtumiste korraldamine ühenduse tasandil

b) ürituste korraldamine, mis tõstavad teadlikkust Euroopa aasta eesmärkidest, kaasa arvatud Euroopa aasta alustamise ja lõpetamise konverentsid, ELi selle hetke eesistujariigile abi andes, ning esimese iga-aastase „Võrdõiguslikkuse tippkohtumise“ korraldamine

2. Teabe- ja edenduskampaaniad, mille hulka kuuluvad:

a) Euroopa aasta logo ja loosungite väljatöötamine kasutamiseks Euroopa aastaga seotud tegevustega seoses.

b) kogu ühendust hõlmav teabekampaania

c) asjaomased meetmed ühenduse tegevuste tulemuste esiletoomiseks ning Euroopa aasta eesmärkidele pühendatud tegevuse ja algatuste nähtavamaks muutmiseks

d) üle-euroopaliste võistluste korraldamine, mis tõstavad esile Euroopa aasta teemalisi saavutusi ja kogemusi

3. Muu tegevus

Koostöö ettevõtjate, ringhäälingu- ja meediaorganisatsioonidega, eelkõige Euroopa aasta kohta käiva teabe levitamise seisukohalt

Kogu ühendust hõlmavad uuringud, mis sisaldavad küsimusi Euroopa aasta mõju hindamiseks, mis kaasatakse eurobaromeetri uuringusse ning hindamisaruanne Euroopa aasta tõhususe ja mõju kohta

4. Tegevust võib rahastada järgmisel viisil:

- kaupade ja teenuste otseost, eelkõige kommunikatsiooni valdkonnas, avatud ja/või piiratud pakkumismenetluse teel,

- konsultatsiooniteenuste otseost, avatud ja/või piiratud pakkumismenetluse teel,

- toetused, mida eraldatakse spetsiaalsete ürituste korraldamiseks Euroopa tasandil, et rõhutada Euroopa aastat ja tõsta teadlikkust sellest: rahastamine ei tohi ületada 80% abisaaja kogukulutustest.

Komisjon võib osalevate riikide ja komisjoni vastastikuse kasu saamiseks kasutada tehnilist ja/või haldusabi, näiteks rahastada konkreetse valdkonna välisekspertiisi.

II SISERIIKLIK TASAND

1. Kohalike, regionaalsete või siseriiklike tegevuste jaoks võib anda ühenduse abi maksimaalselt 50% ulatuses nende üldmaksumusest liikmesriigi kohta.

Sel eesmärgil delegeerib komisjon eelarve rakendusvolitused riiklikele vahendusorganisatsioonidele. Vastavalt finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklitele 35, 38 ja 39 peab iga riik nimetama oma vahendusorganisatsiooni ning kinnitama komisjonile kirjalikult, et vahendusorganisatsioon:

a) on avaliku sektori asutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes osutab avalikke teenuseid ning allub riiklikule auditeerimisasutusele

b) allub selle liikmesriigi seadustele, kus ta on asutatud

c) täidab eelneva analüüsi põhjal usaldusväärse finantsjuhtimise nõudeid

d) on enne ülesannete täitma asumist kehtestanud sisekontrolli süsteemi, raamatupidamissüsteemi ja toetuste andmise menetlused

e) tal on usaldusväärne minevik mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise küsimuste käsitlemisel

f) esitab piisavad finantstagatised, mille on eelistatavalt andnud riigiasutus, eelkõige selleks, et komisjon saaks täielikult tagasi võlgnetavad summad

Iga riik peab komisjonile kirjalikult kinnitama, et valik tehti objektiivsel ja läbipaistval viisil vastavalt komisjoni nõuetele.

2. Kui komisjon on eelarve rakendusvolitused üle andnud, peab iga vahendusorganisatsioon täitma järgmised ülesanded

a) valima kohalikud, regionaalsed ja siseriiklikud meetmed pakkumiskutse põhjal, mis on välja töötatud kooskõlas riikliku poliitikakavaga ning teostama kõik toimingud kutse esitamiseks

b) määrama ja maksma toetusi ning juhtima valitud tegevuste toetuslepinguid, hõlmates kõik vajalikud tegevused toetusmenetluse alustamiseks ja lõpetamiseks, kaasa arvatud lepingute allkirjastamine ning vajadusel makstud toetuste sissenõudmine

c) kontrollima, kas valitud tegevustega seotud teenuseid on rakendatud korrektselt

d) andma aru komisjonile sellest, kuidas teenuseid osutatakse, andma vajalikku teavet ning viivitamatult teatama menetluse või süsteemide olulistest muudatustest ning nende muudatuste põhjustest

e) võtma vajalikke meetmeid rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning algatama vajaduse korral vastutuselevõtmisega seotud menetlusi, et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid, ilma et see piiraks Euroopa Komisjoni vastutust vastavalt määrustele nr 2988/95, nr 2185/96 ja nr 1073/99

f) edastama komisjonile, täpsemalt Euroopa Pettusevastasele Ametile (OLAF), viivitamatult edastama teabe võimalike ja konkreetsetest pettusejuhtumitest, korruptsioonist või muust ebaseaduslikust tegevusest.

3. Kontrollikojal ja OLAFil on samasugused õigused nagu komisjonil, eelkõige juurdepääsu osas.

Komisjon võib kontrollida lepingupartnereid ning riiklikust vahendusorganisatsioonist toetuse saajaid.

Komisjon võib tagasi võtta nimetatud ülesannete täitmise vastutuse juhul kui riiklik vahendusorganisatsioon ei vasta usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega kehtestatud tingimustele või kui delegeerimise õiguslikke või finantstingimusi enam ei täideta.

Seetõttu jäävad sellest otsusest tulenevad rakendusmeetmed ja toetuslepingud komisjoni (või komisjoni määratud esindaja) järelevalve ja finantskontrolli alla, auditeerimisi teostab kontrollikoda ning kohapealset kontrolli OLAF või mõni komisjoni talitus vastavalt nõukogu määrusega nr 2185/96 kehtestatud menetlusele.

4. Kohaliku, regionaalse või riikliku tasandi tegevused võivad sisaldada järgmist:

a) Euroopa aasta eesmärkidega seotud kohtumised üritused, sealhulgas aasta avaüritus

b) Teabekampaaniad ja meetmed Euroopa aasta põhimõtete levitamiseks ja väärtuste rõhutamiseks, kaasa arvatud auhinnad ja võistlused

c) Koostöö ettevõtjate, ringhäälingu- ja meediaorganisatsioonidega, eelkõige Euroopa aasta kohta käiva teabe riiklikul tasandil levitamise seisukohalt

d) muud kui eespool 1 osa punktis A nimetatud küsitlused ja uuringud.

III MEETMED, MILLELE ÜHENDUSE EELARVEST TOETUST EI SAA

Ühendus toetab moraalselt avalike või eraorganisatsioonide algatusi, andes sealhulgas kirjaliku loa Euroopa aasta logo ja muude sellega seotud materjalide kasutamiseks, kui kõnealused organisatsioonid suudavad komisjonile tõestada, et nimetatud algatused on käiku lastud või lastakse käiku 2007. aasta jooksul ning et need aitavad tõenäoliselt oluliselt kaasa Euroopa aasta ühe või mitme eesmärgi saavutamisele.

FINANTSSELGITUS

1. NAME OF THE PROPOSAL: European Year of Equal Opportunities for All

2. ABM / ABB FRAMEWORK

Policy Area(s) concerned and associated Activity/Activities:

Policy Area: Employment and Social Affairs

Activity : European Year of Equal Opportunities for All

3. BUDGET LINES

3.1. Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B.A lines)) including headings:

New budget line 04.04.12 aimed at supporting activities carried out in the framework of the Year

3.2. Duration of the action and of the financial impact:

01.01.2006 – 31.12.2007

3.3. Budgetary characteristics ( add rows if necessary ) :

Budget line | Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions from applicant countries | Heading in financial perspective |

04.04.12 | Non-comp | Non-diff[11] | YES | YES | YES | No [3…] |

4. SUMMARY OF RESOURCES

4.1. Financial Resources

4.1.1. Summary of commitment appropriations (CA) and payment appropriations (PA) in current prices

EUR million (to 3 decimal places)

Expenditure type | Section no. | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | n + 4 and later | Total |

Operational expenditure[12] |

Commitment Appropriations (CA) | 8.1 | a | 6,000 | 7,600 | 13,600 |

Payment Appropriations (PA) | b | 2,410 | 7,480 | 3,250 | 0,460 | 13,600 |

Administrative expenditure within reference amount[13] |

Technical & administrative assistance (NDA) | 8.2.4 | c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

TOTAL REFERENCE AMOUNT |

Commitment Appropriations | a+c | 6,000 | 7,600 | 13,600 |

Payment Appropriations | b+c | 2,410 | 7,480 | 3,250 | 0,460 | 13,600 |

Administrative expenditure not included in reference amount[14] |

Human resources and associated expenditure (NDA) | 8.2.5 | d | 0,432 | 0,540 | 0,432 | 1,404 |

Administrative costs, other than human resources and associated costs, not included in reference amount (NDA) | 8.2.6 | e | 0,026 | 0,095 | 0,026 | 0,147 |

Total indicative financial cost of intervention

TOTAL CA including cost of Human Resources | a+c+d+e | 6,458 | 8,235 | 0,458 | 15,151 |

TOTAL PA including cost of Human Resources | b+c+d+e | 2,868 | 8,115 | 3,708 | 0,460 | 15,151 |

Co-financing details

If the proposal involves co-financing by Participating States, or other bodies (please specify which), an estimate of the level of this co-financing should be indicated in the table below (additional lines may be added if different bodies are foreseen for the provision of the co-financing):

EUR million (to 3 decimal places)

Co-financing body | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | n + 3 | n + 4and later | Total |

Participating States | f | 0,100 | 6,500 | 6,600 |

TOTAL CA including co-financing | a+c+d+e+f | 6,558 | 14,735 | 21,293 |

4.1.2. Compatibility with Financial Programming

x Proposal is compatible with existing financial programming and with next financial programming (Commission's February 2004 Communication on the financial perspectives 2007-2013 COM(2004) 101)

( Proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective.

( Proposal may require application of the provisions of the Interinstitutional Agreement[15] (i.e. flexibility instrument or revision of the financial perspective).

4.1.3. Financial impact on Revenue

x Proposal has no financial implications on revenue

( Proposal has financial impact – the effect on revenue is as follows:

NB: All details and observations relating to the method of calculating the effect on revenue should be shown in a separate annex.

EUR million (to one decimal place)

Prior to action [Year n-1] | Situation following action |

Total number of human resources | 4 | 5 | 4 |

5. CHARACTERISTICS AND OBJECTIVES

Details of the context of the proposal are required in the Explanatory Memorandum. This section of the Legislative Financial Statement should include the following specific complementary information:

5.1. Need to be met in the short or long term

The changing nature of our societies poses significant, complex and new challenges to social, economic and political life.

Women, who have benefited from legal protection against discrimination for more than 30 years, continue to be paid on average 15% less than men for comparable work. Barriers to participation in decision-making still persist. European society continues to fall short of being representative of its diverse populations – most visibly in the decision and policy-making arena. For example, only 23% of parliamentary seats in the EU are currently occupied by women.

Large-scale surveys conducted by the International Labour Organisation in some EU countries have shown that with equal qualifications, personal characteristics such as ethnicity, disability and age have a bearing on the prospects of finding a job. Other groups continue to experience high levels of exclusion, both in terms of labour market participation and of poverty. Migrants and ethnic minorities living in deprived urban areas often face a double risk of being socially excluded - due to local urban residence and due to their ethnicity. Although there is a lack of ethnic data on this issue across Europe, figures from the United Kingdom[17] show that ethnic minorities face significant differences in their labour market achievements compared with the majority of the population in comparable situations. An EU study on "the situation of Roma in an enlarged Union"[18] reports that, in countries where data are available, the Roma population experience significant barriers in employment and education.

Europe's population is ageing as a result of the decline in fertility and mortality rates and this will have huge consequences for the labour market. Europe will see its working age population decline by over 20 million during the next 25 years. This development clearly underlines the need for offsetting the demographic effects on labour supply by raising the participation rates of those excluded, for whatever reason, from the labour market. Figures consolidated by the European Community Household Panel[19] suggest that there is a correlation between ageing and disability.

In many EU countries, international migration and increased mobility have accentuated the trend towards more ethnic, cultural and religious diversity. The emergence of 2nd and 3rd generations of the descendants of migrants may require the development of new policies. The enlargement of the Union has drawn more attention to the situation of Roma people, who constitute the most disadvantaged ethnic minority group in Europe.

Building social cohesion is a key challenge for the Union. This implies allowing all members of Europe's diverse society to realise their potential and to participate fully in economic, social and political life. Equality within an increasingly diverse society is not just an issue for those who experience discrimination, it is central to the well-being, prosperity, unity and cohesiveness of European society as a whole. Equality is a mainstream, not a minority concern - it is a matter for all.

5.2. Value-added of Community involvement and coherence of the proposal with other financial instruments and possible synergy

The measures proposed for the European Year of Equal Opportunities for All are designed to add value at European level by raising awareness about European issues (rights to equality and non-discrimination), by promoting and stimulating debate on questions which are of interest to individuals in all Participating States and by stimulating a public debate about the increasing diversity of European society. Given their scale and nature, these are actions which are best – or which can only be – carried out at European level. The proposal therefore conforms to the principle of subsidiarity set out in Article 5 of the Treaty.

The activities foreseen relate to the provision and exchange of information and good practice. It also involves the further study of areas where there is a currently a lack of information. The proposal for the Year emphasises how important it is to respect the different traditions and national contexts of the Participating States, both to enable flexibility in implementation and to avoid interfering with the good practices which already exist in some Participating States. In this way, the proposal also respects the principle of proportionality.

Strong coordinated implementation of interventions related to the objectives of the Year should be managed at Commission and MS levels. It could be recommended that the coordinating structures for the Year should build on, or involve the bodies already active in those fields. To ensure mainstreaming, it is recommended to involve the institutions, DG's and actors responsible for those actions. In any case, particular attention will be paid to the implementation of those programmes to avoid such situations and to coordinate the results. The European Year would thus provide for the platform to diffuse the achievements realised by the Union in support to a more just and inclusive society and to inform about possibilities of cooperation offered by the Community in support to these general objectives.

5.3. Objectives, expected results and related indicators of the proposal in the context of the ABM framework

General objectives

Building and learning on the achievements of previous Years, notably the 1997 European year Against Racism and most recently the European Year of People with Disabilities in 2003, the European Year of Equal Opportunities will provide an unique opportunity and platform to raise awareness on a more cohesive society that celebrates differences and respect the substantial EU acquis in equality and non-discrimination. It will also stimulate debate and dialogue on questions which are central to achieving a just and inclusive society.

Specific objectives will be framed against four key messages –Rights – Recognition – Representation and Respect

Rights – Raising awareness on the right to equality and non-discrimination

There is a need for much more public awareness about EU legislation on equality and non-discrimination which constitute EU common values and principles. The Year will seek to highlight to the public at large, the message that all people, irrespective of their sex, racial or ethnic origin, religion or belief, disability, age and sexual orientation are entitled to equal treatment. A key challenge will be to demonstrate that the notion of "equality" does not mean "sameness" but rather taking account of differences and diversity to ensure equal treatment.

Representation – Stimulating a debate on ways to increase the participation in society

Debate and dialogue should be engaged on the most appropriate manner to promote a greater participation of under-represented groups in society in all sectors and at all levels, in particular in the business sector and decision and policy-making arena. Equal opportunities policy is not simply limited to the elimination of discrimination. It also requires equalising the opportunities to full and equal participation for all. The disadvantages experienced by some communities e.g the Roma are so wide-scale and embedded in the structure of society that positive action may be necessary to remedy the nature of their exclusion. In this regard, the Year will seek to highlight the need to promote and develop policies and initiatives to increase the participation of groups under-represented in society.

Recognition - Celebrating and accommodating diversity

A second challenge will be to raise awareness on the positive contribution that people, irrespective of their sex, racial or ethnic origin, religion or beliefs, disability, age and sexual orientation make to society as a whole. The Year will seek to engage the wider public in an open debate on what diversity means in today’s Europe and will contribute to create a positive climate in which differences are valued in society and in particular the right to protection against discrimination is respected.

Respect and tolerance – Promoting a more cohesive society

The Year will seek to raise awareness about the importance of promoting good relations between all in society, and in particular young people. It will bring together different people or groups with a view to promoting and disseminating the values of equal treatment and fight against discrimination. Key to this will be to work on eliminating stereotypes and prejudices.

Expected Impact beyond the European Year

In line with these developments, the European Year should contribute on a longer term towards:

- Ensuring the correct and uniform application of the EU legislative framework throughout Europe by highlighting its central concepts and gaining the active support of the public towards non-discrimination and equality legislation.

- Contributing to promote a cross-ground approach to non-discrimination by encouraging the development of initiatives that will address all grounds of discrimination, by setting-up appropriate coordination structures encompassing all communities at the national level. At the same time, such cross-ground approach will not impede the development of targeted actions when particularities command it.

5.4. Method of Implementation (indicative)

Show below the method(s)[20] chosen for the implementation of the action.

x Centralised Management

x Directly by the Commission

x Indirectly by delegation to:

ٱ Executive Agencies

ٱ Bodies set up by the Communities as referred to in art. 185 of the Financial Regulation

x ٱ National public-sector bodies/bodies with public-service mission

ٱ Shared or decentralised management

ٱ With Member states

ٱ With Third countries

ٱ Joint management with international organisations (please specify)

Relevant comments:

6. MONITORING AND EVALUATION

6.1. Monitoring system

Commission and MS should ensure the consistency of the measures financed. Monitoring should facilitate the quality of the activity financed and the consistency with the objectives of the Year. The monitoring should therefore be implemented in order to ease the exchanges of experiences between Participating States and capitalisation of results achieved at EU level.

The design of the monitoring framework will be mainly the responsibility of the Commission in consultation with the Participating States. The implementation of monitoring systems will be in accordance with the responsibilities for the financing of activities. Reporting on objectives and results achieved will be included in the conditions to receive financing.

Examples of indicators are indicated below:

Example of actions to achieve the operational objectives | Example of outcome indicators | Example of impact indicators |

EU level conferences Events | N° and type of participants relevance of the timing Satisfaction rate Type of learning effects | Coverage of the event (media) Publication on the related subject Quality in the message communicated Improvement of the awareness Influence on policy process and discourse |

Seminar / conferences | N° and type of participants Satisfaction rate | Type of learning effects Improvement of the knowledge base Relevance of the topic to the objectives of the Year |

Information and promotion activities | N° and type of information and promotion activities relevance of timing and message provided | Coverage of the media Quality in the communication Influence on policy process and public discourse Improvement of the awareness and public support |

Publication | N° of publication relevance of timing and message provided | % of target population addressed Quality in the message communicated Improvement of the awareness |

Survey / Studies | % of topics covered key issues and relevance of recommendations | Coverage of publication Improvement of knowledge base Use in the programming decisions |

6.2. Evaluation

6.2.1. Ex-ante evaluation

The ex-ante evaluation of the European Year is attached to this proposal for a European Parliament and Council Decision. It has been carried out by the Directorate General for Employment, Social Affairs and Equal Opportunities. The evaluation results available show the relevance of the different actions supported to achieve the objectives described above, as well as the value-added of a Community level action in this area.

It mainly considers research documents, either produced or commissioned by the Commission services, or by other types of organisations (including national administrations, research institute, European agencies etc). It additionally pays attention to existing Community evaluations (in particular the evaluations of the Community programmes to combat discrimination and to promote equality) including the most directly connected to the objectives of a European Year. This concerns the 1997 European Year against Racism and the 2003 European Year of people with disabilities. European Years have proven to be an efficient instrument in putting European political issues on the top of the EU Agenda and in ensuring political commitment from all the EU actors. This type of intervention has increased added-value compared to single interventions carried out by Participating States. The Union-wide scale of such intervention has created a momentum throughout Europe to take action.

6.2.2. Measures taken following an intermediate/ex-post evaluation (lessons learned from similar experiences in the past)

An external evaluation will be launched in n-1 of the Year in order to follow the monitoring of the year and provide interim results if needed. The evaluation results should be available mid n+1.

The impact of the Year will be measured with two Eurobarometer surveys, one before the start and one towards the end of the Year.

6.2.3. Terms and frequency of future evaluation

7. ANTI-FRAUD MEASURES

The Commission shall ensure that, when actions financed under the present decision are implemented, the financial interests of the Community are protected by the application of preventive measures against fraud, corruption and any other illegal activities, by effective checks and by the recovery of amounts unduly paid and, if irregularities are detected, by effective, proportional and dissuasive penalties, in accordance with Council Regulations (EC,Euratom) N° 2988/95 and (Euratom, EC) n° 2185/96 and with Regulation (EC) n° 1073/1999 of the European Parliament and of the Council.

For the Community actions financed under this decision, the notion of irregularity referred to in Article 1, paragraph 2 of Regulation (EC, Euratom) n°2988/95 shall mean any infringement of a provision of Community law or any breach of a contractual obligation resulting from an act or omission by an economic operator, which has, or would have, the effect of prejudicing the general budget of the Communities or budgets managed by them, by an unjustifiable item of expenditure.

8. DETAILS OF RESOURCES

8.1. Objectives of the proposal in terms of their financial cost

Commitment appropriations in EUR million (to 3 decimal places)

Year -n | Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 |

Officials or temporary staff[21] (XX 01 01) | A*/AD | 2 | 2 | 2 |

B*, C*/AST | 2 | 3 | 2 |

Staff financed[22] by art. XX 01 02 |

Other staff[23] financed by art. XX 01 04/05 |

TOTAL | 4 | 5 | 4 |

8.2.2. Description of tasks deriving from the action

A officials: Advisory committee, drafting of calls for tender, follow-up of Member State grants, of the information campaign, event, studies and press releases

B officials: financial follow-up of tenders and grants, overall assistance to A officials in all tasks

C official: assistance in all above tasks

8.2.3. Sources of human resources (statutory)

x Posts currently allocated to the management of the programme to be replaced or extended (1B)

x Posts pre-allocated within the 2006 APS/PDB exercise for year n -1 (1A+1B)

x Posts to be requested in the 2007 APS/PDB procedure(1C)

x Posts to be redeployed using existing resources within the managing service (internal redeployment) (1A)

ٱ Posts required for year n although not foreseen in the APS/PDB exercise of the year in question

Other Administrative expenditure included in reference amount (XX 01 04/05 – Expenditure on administrative management)

NON APPLICABLE

EUR million (to 3 decimal places)

Budget line (number and heading) | Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 | Year n+5 and later | TOTAL |

Other technical and administrative assistance |

- intra muros |

- extra muros |

Total Technical and administrative assistance |

8.2.4. Financial cost of human resources and associated costs not included in the reference amount

EUR million (to 3 decimal places)

Type of human resources | Year -n | Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 and later |

Officials and temporary staff (XX 01 01) | 0,4320 | 0,540 | 0,432 |

Staff financed by Art XX 01 02 (auxiliary, END, contract staff, etc.) (specify budget line) |

Total cost of Human Resources and associated costs (NOT in reference amount) | 0,4320 | 0,540 | 0,432 |

Calculation– Officials and Temporary agents

Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable

Guidelines indicate a standard cost for officials (staff cost and associated cost) of 108.000€

.

Calculation– Staff financed under art. XX 01 02

Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable

8.2.5. Other administrative expenditure not included in reference amount EUR million (to 3 decimal places) |

Year - n | Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 and later | TOTAL |

XX 01 02 11 01 – Missions | 0,007 | 0,056 | 0,007 | 0,070 |

X 01 02 11 02 – Meetings & Conferences |

XX 01 02 11 03 – Committees[25] | 0,019 | 0,039 | 0,019 | 0, 077 |

XX 01 02 11 04 – Studies & consultations |

XX 01 02 11 05 - Information systems |

2 Total Other Management Expenditure (XX 01 02 11) |

3 Other expenditure of an administrative nature (specify including reference to budget line) |

Total Administrative expenditure, other than human resources and associated costs (NOT included in reference amount) | 0,026 | 0,095 | 0,026 | 0,147 |

Calculation - Other administrative expenditure not included in reference amount

Missions: average of 3 missions to 29 MS/candidate/EFTA x 800€

Advisory committee: 4 meetings x 29 participants (25 MS + 4 candidate/EFTA) x 665€

The human resources and administrative requirements will be covered within the global envelope allocated to the authorising DG of reference in the framework of the annual allocation procedure.

[1] KOM(2005) 24.

[2] KOM(2004) 379.

[3] Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ

[4] http://europa.eu.int/comm/employment_social/fundamental_rights/pdf/pubst/roma04_en.pdf

[5] www.stop-discrimination.info

[6] ELT C ..., ..., lk ....

[7] ELT C ..., ..., lk ....

[8] ELT C ..., ..., lk ....

[9] Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, EÜT L 248, 16.9.2002; Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, EÜT L 357, 31.12.2002.

[10] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[11] Non-differentiated appropriations here after referred to as NDA.

[12] Expenditure that does not fall under Chapter xx 01 of the Title xx concerned.

[13] Expenditure within article xx 01 04 of Title xx.

[14] Expenditure within chapter xx 01 other than articles xx 01 04 or xx 01 05.

[15] See points 19 and 24 of the Interinstitutional agreement.

[16] Additional columns should be added if necessary i.e. if the duration of the action exceeds 6 years

[17] UK Strategy Unit - "Ethnic minorities and the Labour Market" – 2003 available at: http://www.number-10.gov.uk/su/ethnic%20minorities/report/index.htm

[18] available at: http://europa.eu.int/comm/employment_social/fundamental_rights/pdf/pubst/roma04_en.pdf.

[19] Disability and social participation in Europe", European Commission, Eurostat, theme 3 "Population and social conditions", 2001, ISBN 92-894-1577-0.

[20] If more than one method is indicated please provide additional details in the "Relevant comments" section of this point.

[21] Cost of which is NOT covered by the reference amount.

[22] Cost of which is NOT covered by the reference amount.

[23] Cost of which is NOT covered by the reference amount.

[24] Reference should be made to the specific legislative financial statement for the Executive Agency(ies) concerned.

[25] Specify the type of committee and the group to which it belongs.

Annex 1