Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52005AE1498

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal Komisjoni teatis — konsultatiivdokument uuendustegevusele antava riigiabi kohta KOM(2005) 436 lõplik

    ELT C 65, 17.3.2006, p. 86–91 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    14/12/2005; hääletamise kuupäev
    Date of vote:
    14/12/2005
    Date lodged:
    21/09/2005
    Date of dispatch:
    23/12/2005; Edastatud komisjonile
    Date of dispatch:
    23/12/2005; Edastatud nõukogule
    Date of debate:
    14/12/2005
    Date of end of validity:
    Not known; seotud 52005DC0436
    Author:
    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
    Rapporteur:
    PEZZINI
    Form:
    Arvamus
    Internal reference:
    INT/291, AVIS-SECTION 1396/2005 FIN
    Session:
    422
    Treaty:
    Euroopa Ühenduse asutamisleping
    Legal basis:
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Link

    17.3.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 65/86

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal “Komisjoni teatis — konsultatiivdokument uuendustegevusele antava riigiabi kohta”

    KOM(2005) 436 lõplik

    (2006/C 65/16)

    21. septembril 2005 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega teemal komisjoni teatis — konsultatiivdokument uuendustegevusele antava riigiabi kohta

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegi ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile ülesandeks valmistada ette komitee töö nimetatud valdkonnas.

    Arvestades töö kiireloomulisust määras Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu 14.–15. detsembril 2005 (14. detsembri istungil) pearaportööriks hr Pezzini ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 80 ja erapooletuks jäi 2.

    1.   Kokkuvõte ja soovitused

    1.1

    Komitee tervitab konsultatiivdokumenti uuendustegevusele antava riigiabi kohta, mille kaudu kavatseb komisjon suurendada õiguskindlust, määratleda kriteeriumid abi tõhusamaks suunamiseks ja lihtsustada reguleerivat raamistikku.

    1.1.1

    EMSK on teadlik, et komisjoni kõnealune dokument käivitab esmakordselt põhjalikuma arutelu järgmistel erakordselt päevakajalistel teemadel:

    —

    mida peetakse silmas uuendustegevuse all;

    —

    kus asub piir riigiabiks kvalifitseeruva uuendustegevusfaasi ja turustusfaasi vahel;

    —

    milline tegevus on kohane võimaldamaks VKEdel kompenseerida hästi teada olevaid piiranguid ettevõtete majanduskasvule;

    —

    kuidas käituvad meie peamised partnerid uuendustegevuse valdkonnas praeguses globaliseerumisprotsessis ja millised piirangud oleme endale seadnud seoses WTO eeskirjade järgimisega.

    1.2

    Vastused kõnealustele küsimustele mõjutavad komisjoni pakutavat uut õiguslikku raamistikku, mis peab peegeldama liikmesriikide püüdu ühelt poolt kombineerida arengut ja progressi ning teiselt poolt järgida eeskirju, eelkõige konkurentsieeskirju.

    1.3

    Euroopa ebapiisav konkurentsivõime on suuresti tingitud uuenduste madalast tasemest, mis sageli tuleneb turutõrgetest. Sellisel juhul aitab riigiabi stimuleerida turuosalisi endid investeerima enam toodetesse ja tootmise uuendamisse (1).

    1.4

    Alternatiiv uuendustele on Euroopa Liidu kultuuriline ja majanduslik langus. EMSK on sellest täielikult teadlik ning oma liikmete osalemisega organiseeritud kodanikuühiskonna erinevates sektorites on seadnud endale eesmärgiks tagada (osaliselt riigiabi asjakohase kasutamisega), et:

    —

    turu välismõjud ületatakse või neid juhitakse;

    —

    tugevdatakse ettevõtlusvaimu;

    —

    erinevates valdkondades määratletakse sobivad meetmed, et toetada mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning muuta neid uuenduslikeks;

    —

    toetatakse sotsiaalvaldkonnas töötavaid ettevõtjaid, et nad mõistaksid ja rakendaksid pidevalt toimuvaid uuendusi turgude globaliseerumisprotsessis;

    —

    arendatakse õigusaktide individuaalse rakendamise mehhanisme, mis lihtsustavad eeskirjade järgimist ja täielikku rakendamist (2);

    —

    antakse praktiline kuju Euroopa teadusruumile tehnoloogiakeskuste ja tehniliste kõrgkoolide koordineeritud tegevuse kaudu, eesmärgiga levitada ja rakendada teadustöö tulemusi (3);

    —

    rakendatakse asjaomaseid vahendeid, kasutades meetmeid hariduse ja täiendõppe valdkonnas, eesmärgiga kohandada erialaseid oskusi turu pidevalt uuenevatele nõudmistele, et aidata ühiskonnal mõista pidevaid muutusi ning levitada ja kindlustada ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtteid (4).

    1.5

    Seni ei ole komisjon välja andnud erieeskirju uuendustegevusele antava riigiabi kohta. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88 võttis komisjon uuendusi arvesse teiste abikategooriate kontekstis (nt regionaalabi, haridustoetus, investeerimiskapitali määr, tööhõiveabi, toetused VKEdele).

    1.5.1

    Uuendusi reguleeris teatud määral teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi kord (5), mida pikendati 30. juunist 2002 kuni 31. detsembrini 2005 (6).

    1.6

    Paljude komisjoni siin tõstatatud küsimuste suhtes on EMSK varasemates arvamustes juba ühehäälselt või suure häälteenamusega oma seisukoha esitanud:

    —

    anda asjakohast riigiabi turutõrgete kõrvaldamiseks;

    —

    sekkuda välisteguritest tulenevate piirangute kompenseerimiseks;

    —

    määratleda ühised kriteeriumid, võimaldamaks teostada eelhindamisi eelkõige VKEde osas;

    —

    tähtsustada uuendustegevust mitte üksnes tehnoloogia, vaid ka teenuste, kaubanduse ja administratsiooni vallas;

    —

    kavandada abimeetmete suurendamist piirkondliku iseloomuga uuendustegevusele geograafiliselt keerukate tingimustega piirkondades (mäestikualad, saared ja isoleeritud maapiirkonnad), kasutades selleks eelkõige piirkondlikke maksusoodustusi (võimalikult soodsaid maksustamistingimusi) (7);

    —

    töötada välja ja hallata VKEdele finantsabi andmise uusi vorme, nagu näiteks mikrokrediidid ja arvelduskrediidi toetus ning garantiid mikro- ja väikeettevõtetele, kellel on riskikapitali vormidele raske ligi pääseda tulenevalt oma äriühingu liigist, milleks on reeglina isikuühing;

    —

    toetada organisatsioone, kes aitavad nõustamise ja konkreetsete tegevustega mikroettevõtete ja VKEde uuendustegevust;

    —

    koolitada — osaliselt ka riiklike fondide abil — eksperte erinevates valdkondades, kes suudaksid toetada mikroettevõtteid ja VKEsid uuendustegevusprotsessiga liitumisel;

    —

    arendada riiklike ja erainvesteeringute abil välja tippkeskusi ja soodustada nende partnerlussidemeid ettevõtete ja akadeemiliste ringkondadega.

    1.7

    Komitee on juba rõhutanud, et VKEde uuenduslikesse projektidesse investeerima kutsuva riigiabi puhul tuleb arvestada ettevõtte suurusega, mistõttu oleks siinkohal vaja arvesse võtta järgmist:

    —

    toetus piirkondlikele ja piirkonnaülestele uuendustegevuse võrgustikele;

    —

    tööstuslike tehnoparkide ja piirkondade poliitika edendamine;

    —

    erainvestorite (business angels) ja teenustevahendajate kasutamine, nt riskikapitali eksperdid, maaklerid, patendikonsultandid;

    —

    tehnoloogiasiirdekeskuste ja riskikapitali loomine;

    —

    koolitus ja kvalifitseeritud tehnilise personali töölevõtmine (8).

    2.   Motivatsioon

    2.1   Komisjoni teatise kokkuvõte

    2.1.1

    Komisjoni eesmärgiks on avada debatt, mis on suunatud uuendustegevuse projektidele antavat riigiabi puudutavate ühenduse eeskirjade parandamisele.

    2.1.2

    Komisjon esitab ja selgitab oma seisukohti kuues üldises valdkonnas:

    —

    toetus uuenduslikele ettevõtete loomisele ja nende tegevusele algusfaasis;

    —

    riskikapitali kasutamine;

    —

    võimalused integreerida olemasolevasse süsteemi uuendustegevus, mida rakendatakse teadus- ja arendusprojektides;

    —

    abi VKEdele, et võimaldada neil saada teenuseid uuendustegevuse vahendajatelt;

    —

    abi VKEdele, et võimaldada neil saada kasu kõrge kvalifikatsiooniga teadlaste ja inseneride abistamisest ning teostada tõhusaid vahetusi ülikoolide ja suurettevõtetega;

    —

    kõrgetasemeliste keskuste edendamine ja arendamine, millest on tõenäoliselt kasu kõigil ettevõtetel ja mis on atraktiivsed erainvestoritele.

    2.1.3

    Eeldusel, et

    —

    riigiabi on mõeldud ületama täpselt määratletud turutõrkeid;

    —

    riigiabi on kõige õigem vahend;

    —

    riigiabi innustab selle saajaid uuendustegevuseks ja on proportsionaalne probleemi suhtes, mille lahendamiseks see on määratud;

    —

    konkurentsimoonutused on piiratud.

    2.2   Praegune olukord

    2.2.1

    Oma varasemates arvamustes on EMSK alati rõhutanud riigiabi kontrollimise tähtsust järgmiste ELi eesmärkide saavutamiseks:

    —

    konkurentsipoliitika, mis suurendab erinevate liikmesriikide majandussüsteemide kooskõlastatust/ mis lähendab erinevate liikmesriikide majandussüsteeme üksteisele;

    —

    uuendustegevusel ja ettevõtlusel rajanev majanduspoliitika;

    —

    ettevaatlik ühtekuuluvuspoliitika, mis võtab arvesse ka ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi;

    —

    jätkusuutlik majanduskasv, mis arvestab vajadust parandada töötingimusi, ettevõtluskeskkonda ja keskkonnakaitset.

    2.2.2

    Kui ühest küljest on konkurentsipoliitika (9) määrava tähtsusega selleks, et siseturg toimiks ja areneks korralikult ilma diskrimineerivatest eeskirjadest tingitud moonutusteta, siis teisest küljest võib riigi sekkumine olla soovitav ja vajalik, et kompenseerida turu piiritletust ja turutõrkeid.

    2.2.2.1

    2005. aasta kevadel läbi vaadatud ja uute pragmaatiliste aspektidega täiendatud (10) Lissaboni strateegia nõuab erilise tähelepanu pööramist järgmisele:

    —

    turutõrked;

    —

    majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus,

    —

    jätkusuutlik areng;

    —

    uuendustegevus.

    2.2.3

    Riigiabi tase on viimastel aastatel veidi vähenenud (11) ja eelkõige on seda suunatud horisontaalsete eesmärkide poole. 2003. aastal moodustas horisontaalne riigiabi 79 % kogu riigiabist; eelnimetatud protsendist 14 % oli määratud teadus- ja arendustegevusele (12) Seda märkis ka Euroopa Ülemkogu märtsis 2005, kinnitades taas vajadust teha olulisi erandeid seal, kus need on vajalikud turutõrgetest ülesaamiseks.

    2.2.3.1

    Euroopa Parlament väljendab samuti oma resolutsioonis, mis käsitleb Euroopa konkurentsivõime parandamist ja tööstusmuutuste mõjusid VKEde poliitikale ja rollile (13) rahulolu riigiabi kogumahu vähenemise üle ja kinnitab taas teadus- ja arendustegevusse, kutseõppesse ja väikeettevõtete nõustamisse suunatud abi otstarbekust.

    2.2.4

    Seoses riigiabi süsteemi reformimisprotsessiga, mille kohta EMSK on samuti oma seisukoha öelnud, kinnitab Euroopa Parlament taas vajadust töötada välja selge tegevusliin, kuidas reformida riigiabi, mis eraldatakse uuendustegevusele. Seejuures on mõeldud uuendustegevust laiemas mõistes, mitte ainult selle tehnoloogilisi aspekte. Kõnealune tegevusliin peaks toimina horisontaalselt kõigis sektorites, mis saavad anda olulise panuse Lissaboni strateegiasse, sh ka kaubandus- ja teenindussektor.

    2.2.5

    EMSK rõhutab fakti, et 2004. aastal esitas komisjon terve rea struktureeritud ettepanekuid riigiabi reformi kohta, et lahendada turutõrkeid. Need ettepanekud, mida on toetanud ka komitee, on juba avaldatud teatiste kaudu juba reaalsuseks saamas.

    2.2.6

    Veelgi enam, EMSK on täiesti teadlik sellest, et olukord selles valdkonnas on väga dünaamiline, kuna see sõltub muutustest poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus ja õiguslikus raamistikus ja turgude globaliseerumisprotsessi hoogustumisest. Sobivad perioodilised kohandused on seetõttu vajalikud (14), kuna need säilitavad õigusliku kontrollraamistiku selguse ja läbipaistvuse.

    2.2.7

    Seoses turgude globaliseerumisega tuleks eritähelepanu pöörata ühest küljest WTO mitmepoolsele kontrollraamistikule ja teiselt poolt Euroopa põhiliste kaubanduspartnerite omale.

    2.2.8

    Ameerika Ühendriikides annab Ühendriikide Väikeettevõtete Amet (Small Business Administration — SBA) väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mitmete föderaalsete avalike programmide kaudu erinevas vormis riigiabi uuendustegevuseks, millele tuleb lisada üksikute osariikide poolt antav abi, samuti abi, mis laekub föderaalselt algatuselt nimega väikeettevõtete uuendustegevusele suunatud uurimisprogramm (Small Business Innovation Research Program — SBIR).

    2.2.8.1

    SBA alla kuulub terve rida programme:

    —

    Basic Loan Program, mis pakub tagatist (kuni 75 %) laenudele, mille summa võib ulatuda kuni 2 miljoni dollarini ettevõtte kohta;

    —

    SBA Investment Program erainvestorite (business angels) kapitali ja riskikapitali investeeringutele;

    —

    Certified Development Company “504” Loan Program, mis annab abi uuendustegevuseks ja kaasajastamiseks kuni 4 miljonit dollarit;

    —

    Microloan Program lühiajalisteks abimeetmeteks, piirsummaks 35 000 dollarit, vahendajate kaudu;

    —

    Prequalification Loan Program lühiajalisteks abimeetmeteks, piirsummaks 250 000 dollarit, vahendajate kaudu;

    —

    Export Working Capital Program garantiiga 90 %, maksimaalselt 1,5 miljonit dollarit;

    —

    SBA Express abisummaga kuni 350 000 dollarit ja 50 %-lise garantiiga;

    —

    SBA Community Express abisummaga kuni 250 000 dollarit ja 75 %-lise garantiiga;

    —

    SBA Secondary Market Program ja SBA Asset Sales Program aktsiaturule juurdepääsu lihtsustamiseks;

    —

    SBA Women's Network for Entrepreneurial Training Initiative naisettevõtjate koolitamiseks.

    2.2.8.2

    SBIR-algatus, mis tegeleb riigiabi andmisega väikeettevõtetele uuendustegevuse ja teadusuuringute otstarbeks, pakub stardikapitali teostatavusuuringuteks summas kuni 100 000 dollarit esimeses faasis ja kuni 750 000 dollarit teises faasis, milleks töötatakse välja prototüüpe; kolmandaks faasiks ei ole SBIR-fondid tegevust kavandanud, kuid turustamisfaasis tulevad mängu avalike ja eravahendite leidmise mehhanismid.

    2.2.9

    EURAB — Euroopa Komisjoni poolt loodud nõuandeorgan, mis ühendab Euroopa akadeemilise ja ärimaailma –, on oma hiljutistes soovitustes rõhutanud vajadust võtta kasutusele samalaadne mehhanism ühenduse ka liikmesriikide tasandil, täiendamaks TTA raamprogrammi tegevusi, toonitades, et “see võib nõuda ELi riigiabi regulatsioonide ülevaatamist” (15).

    2.2.10

    Jaapanis pakub Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Amet mitmesugust liiki avalikku toetust uuendustegevuseks, näiteks:

    —

    programm Start Up, mis katab osa uurimis- ja arendustöö praktilise rakendamise, tehnoloogilise hindamise ja patentide omandamisega (50 %-line hinnasoodustus registreerimisel ja uuendamisel 3 aastaks) seotud kuludest;

    —

    loominguliste tehnoloogiate uurimis- ja arendusprogramm;

    —

    kohaliku uurimis- ja arendustegevuse taaselustamisprogramm;

    —

    programm tööstuse, akadeemilise maailma, valitsuse ja teiste riigiametnike vahelise koostöö edendamiseks;

    —

    väikeettevõtete uuendustegevusele suunatud teadusuuringute süsteem (Small Business Innovation Research System), SBIR-ile vastav Jaapani programm, mille eesmärk on edendada VKEde tehnoloogilise võimsuse arengut, andes riigiabi nende loominguliseks tegevuseks ja rahastades teadusuuringute tulemuste turustamist;

    —

    programm, mis toetab riigi vahenditest ettevõtete infotehnoloogia arendust ja kasutuselevõttu;

    —

    programm “Toetused VKEde äriuuendusteks” (Subsidies for SMEs Business Innovation)

    —

    programm “Toetused VKEde äriressursside tugevdamiseks” (Subsidies for Strengthening SMEs Business Resource);

    —

    programm “Krediidigarantiide erandid”;

    —

    meetmed Japan Finance Corporation for Small and Medium Enterprise'i (JASME), National Life Finance Corporation'i (NLFC) ja Shoko Chukin Bank'i poolt antavate laenude intressimäärade vähendamiseks;

    —

    maksusoodustuste kava VKEdele;

    —

    Small and Medium Business Investment and Consultation Companies investeerimiskava üldmahus kuni 300 000 jeeni;

    —

    soodustustekava, mis põhineb seadusel, mille eesmärgiks on edendada tööhõive juhtimise parandamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osas, et tagada inimressursse ja luua kõrgekvaliteedilisi töökohti;

    2.2.11

    Viidates mitmepoolsetele WTO lepingutele defineeritakse “spetsiaalset riigiabi” kui toetust, mida võidakse anda ainult ettevõttele, tööstusharule või tööstusharude grupile toetust andvas riigis. WTO eeskirjad kuuluvad kohaldamisele ainult eelnimetatud toetustele, välja arvatud põllumajandussektoris, ja sealjuures on kaks kategooriat: keelatud riigiabi ja vaidlustatav riigiabi.

    2.2.12

    Keelatud riigiabi on mõeldud ekspordi soodustamiseks või siseriikliku kauba eelistamiseks importkauba ees, mis moonutab rahvusvahelist kaubandust ja loob seega takistusi teiste riikide kaubandusele: kõnealuse riigiabi suhtes rakendatakse WTO hindamist kiirmenetluse teel riigiabi meetme kaotamiseks või vastumeetmetena tariifide rakendamiseks halvemasse olukorda seatud riigi või riikide poolt.

    2.2.13

    Mis puutub vaidlustatavasse riigiabisse, siis riik, kes esitab kaebuse teises riigis teostatud riigiabi meetme vastu, peab näitama, et kõnealusel riigiabil on negatiivne mõju tema legitiimsetele huvidele kolme liiki “kahju” alusel (16). Kui kõnealune riik seda ei näita, siis on riigiabi meede lubatud. Kui tekitatud kahju on tõendatud ja vaidluste lahendamise organi (Dispute Settlement Body) poolt tunnustatud, siis peab asjaomane riik kõnealuse abimeetme lõpetama. Vastasel juhul on kaebuse esitanud riigil õigus rakendada kompenseerivaid tariife.

    2.3   Üldmärkused

    2.3.1

    Komitee tervitab komisjoni ettepanekut, mis käsitleb riigiabi ja uuendustegevuse vahelist suhet Euroopas, mida on võimalik parandada. On selge, et ELi nõrk konkurentsivõime võrreldes teiste maailmakaubanduses osalejatega tuleneb suurel määral puudulikust uuendustegevusest; seda puudulikkust on võimendanud ka globaliseerumisprotsess.

    2.3.1.1

    Komitee väljendab samuti heameelt selle üle, et riigiabi uuendustegevusega ühendavad teemad on avaliku nõupidamise objektiks, mille tulemusena selgub nende osalejate arvamus, keda see delikaatne teema kõige rohkem puudutab.

    2.3.1.2

    Teatistesse lülitatud teemad on väga mitmekesised, hästi formuleeritud ja katavad enamiku teemadest, mis võivad tekkida seoses turutõrgete ning menetluste lihtsustamise võimalusega. Lühikese ajavahemiku ja uurimisgrupi arutelu puudumise tõttu ei saa raportöör laskuda detailidesse seoses üksikute küsimustega ega anda neist kõigile täielikult argumenteeritud vastuseid.

    2.3.2

    Komitee on teadlik asjaolust, et uuendustegevuseks antav riigiabi üksi ei kujuta endast lahendust ELi konkurentsivõime probleemile. Paljud ühenduse dokumendid ja terve rida komitee arvamusi on osutanud Euroopa Liidu tegevuse piiratusele:

    —

    tehnoloogilise ja muu uuendustegevuse ebapiisav tase;

    —

    ühiste eeskirjade ja standardite puudulikkus;

    —

    puudujäägid finantsturgude osas, mis on ikka veel liiga killustunud;

    —

    tööhõive liiga madal tase;

    —

    tooteturgude puudulik toimimine;

    —

    koostööpoliitika puudumine;

    —

    raskused juurdepääsuga turuteenustele;

    —

    ebapiisav toetus uutele toodetele või toodete kombinatsioonidele, mis loovad lisaväärtust, ja headele töökohtadele, mis võivad Euroopale konkurentsieelise anda (17).

    2.3.3

    See on tekitanud mõningast õiguskindlusetust, mida on võimalik lahendada ainult kõnealuses sektoris antava riigiabi piiratuse ja potentsiaalsete eeliste hoolika vaagimisega.

    2.3.4

    Toote- ja tootmisprotsessialane uuendustegevus kõigis oma aspektides (18) avaldab lõppkokkuvõttes mõju ka turule ja seetõttu on sel võimalik mõjutada tegevusi, mis saavad märkimisväärselt suunata konkurentsi ja kaubandust.

    2.3.5

    Eelnevalt loa andmiseks peavad komisjon ja liikmesriigid partnerluse ja aktiivse koostöö abil töötama välja läbipaistva ja kooskõlastatud spetsiifilise kontrollraamistiku.

    2.3.6   Uuendustegevuse ja uuendusprotsessi määratlus.

    2.3.6.1

    EMSK on teadlik sellest, et mõne aja eest rohelises raamatus esitatud uuendustegevuse määratlust tuleb uuendada, võtmaks arvesse viimase kümne aasta jooksul toimunud muudatusi. Samuti on vajalik analüüsida uuendusprotsesside vahelisi astmeid ja piiri, millest algab turustamisaste, et konkurentsireegleid põhjendamatult mitte moonutada.

    2.3.6.2

    Oli aeg, mil ühiskonna areng oli selleks liiga aeglane, et ühe eluaja jooksul seda tajuda. Tänapäeval on see nii kiire, et seda on raske mõista, Ühiskonnad tervikuna, kuid eelkõige ettevõtted, valitsusasutused ja teenistused teevad tänapäeval läbi olulisi muutusi, mis kalduvad seni omandatud tõdesid ümber lükkama.

    2.3.6.3

    Uuendustegevus on seega muutunud ühiskondlikuks protsessiks, milles kõige suuremate teadmistega inimesed, organid ja organisatsioonid, kelle ülesandeks on teadmiste omandamine, aitavad “teistel” teha õigeid järeldusi ja kanda neid üle oma tööalasesse tegevusse ja igapäevasesse ellu.

    2.3.6.4

    Kui utoopia on tulevikuprojekt, siis uuendustegevus on kõigi utoopiate realiseerumine (19).

    2.3.6.5

    Pärast rohelist raamatut defineeris komisjon uuendustegevust õigusega kui “uuenduste edukat tootmist, assimileerimist ja ekspluateerimist majanduslikus ja ühiskondlikus sfääris” (20).

    2.3.6.6

    Uuendustegevus on kompleksne protsess. Lisaks teadusuuringute arengule ja tehnoloogia parema kasutamisele aitavad paljud teised — mõnikord muutuvad — faktorid ja tingimused uuendustegevust esile kutsuda. Siinjuures tuleb nimetada järgmist:

    —

    uuendustegevusele orienteeritud ettevõtluskultuur;

    —

    vastastikuste suhete võrgustik muude ettevõtete, organisatsioonide ja avalike asutustega, mis on olulised teadmiste ja uuenduste loomiseks ja levitamiseks;

    —

    õiguslik ja reguleeriv kontrollraamistik, eelkõige intellektuaalse omandi osas;

    —

    juurdepääs kapitaliturgudele, eelkõige seoses riskikapitali ja käivitusetapiga;

    —

    haridus- ja koolitusteenused ning suhted akadeemiliste ja teadusringkondade ning ettevõtete vahel;

    —

    uuendustegevuse tugistruktuurid (nt inkubaatorid, piirkondade võrgustikud, tööstus- ja tehnopargid) ja uuendustegevuse vahendusteenused.

    2.3.6.7

    Komiteel on juba olnud võimalus nentida, et uuendustegevus on ühiskondlik protsess (21), mis põhineb teadusuuringutel, leiab aset konkurentsisüsteemis, vajab ruumi arenguks ja toimib tänu positiivsetele hoiakutele muutuste ja riski suhtes. Tulemuseks on konkurentsivõime tõus, suurem ühtekuuluvus ja parem sotsiaalmajanduslik heaolu.

    2.3.6.8

    Et saada objektiivseid kriteeriume edasiminekuks palub komitee komisjonil täpsustada kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate kaasabil ja Eurostatiga koordineeritult, milliseid tooteid ja teenuseid võib praegusel hetkel pidada uuenduslikeks. Kõnealuses kompleksses ja muutlikus sektoris oleks tõepoolest vaja suuniseid.

    2.3.6.9

    Uuendustegevusele antav riigiabi (vastavalt rohelise raamatu määratlusele) (22). Nagu leiab komitee, kellel on juba olnud võimalus oma seisukoha avaldamiseks kõnealusel teemal (23), tuleks olemasolevat raamistikku laiendada uutele riigiabi liikidele, mida pole praegustes suunistes nimetatud, ning tuleks määratleda täiendavaid nõuetele vastavuse kriteeriume, mis jätaksid liikmesriikidele rohkem manööverdamisruumi ilma teatamiskohustuseta.

    2.3.6.10

    Teatis rõhutab VKEde erivajadusi, mida on korduvalt nimetatud Euroopa Parlamendi, nõukogu, EMSK ja komisjoni enda dokumentides. EMSK on samuti veendunud, et tõeline konkurentsistiimul võib tulla eelkõige uuenduslikest, praktilistest ja sihipärastest tegevustest, mis on suunatud mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

    2.3.6.11

    Nii väikestes kui suurtes ettevõtetes vajab uuendustegevus kogu personali toetust ja kaasabi erinevatelt tasanditelt. See saab toimuda siis, kui on tegemist koostööalti keskkonnaga ja kui inimesed suudavad huviga vastu võtta võimalusi proovida midagi uut. Eelnimetatu saavutamiseks on vaja pidevat koolitust.

    2.3.6.12

    EMSK arvates on kõigile liikmesriikidel vaja tugevdada oma jõupingutusi, muutmaks teadust mõistetavamaks ja suurendamaks noorte inimeste hulka, kes selle vastu huvi tunnevad (24). Ka televisioonisaated saavad anda märkimisväärse panuse uuenduskultuuri (25). Koolituse, sealhulgas ka televisiooni kaudu, on võimalik kommunikatsioonivõimet parandada, pidades silmas paremat teavitamist ja seega ka uuendustegevuse ja konkurentsivõime parandamist. Sihipärane ja mõistetav teavitamine aitab inimesi teadusele lähendada ja uuendustegevust soodustada.

    Brüssel, 14. detsember 2005

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

    president

    Anne-Marie SIGMUND

    (1)  2003. aastal jagunes kõrgtehnoloogia toodete ekspordi osakaal koguekspordis järgmiselt: 25-liikmeline EL 17,8 %, Jaapan 22,7 %, USA 26,9 % (allikas: Eurostat, Science and Technology 8/2005).

    (2)  INT. 268, punkt 6.2.

    (3)  Eesmärk on ületada Euroopa paradoks: Euroopal on küll juhtpositsioon teadustegevuses, kuid selle tulemuste majanduslikus rakendamises jäädakse teistele alla.

    (4)  Ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitlev roheline raamat.

    (5)  EÜT C 45, 17.2.1996, muudetud EÜT C 48, 13.2.1998

    (6)  ELT C 111, 8.5.2002

    (7)  Vt uus finantskorraldus ja krediidi ühiskondlik funktsioon.

    (8)  INT/268

    (9)  EÜ asutamisleping, VI jaotis, II jagu: Konkurents, maksustamine ja seaduste ühtlustamine.

    (10)  KOM(2005) 24 lõplik, 2.2.05. Liikmesriigid peaksid riigiabi vähendama ja ümber suunama, et tulla toime turuprobleemidega sektorites, millel on kasvupotentsiaali, ning et stimuleerida uuendustegevust.

    (11)  Ajavahemikul 1999–2001 moodustas see 0,61 % ja ajavahemikul 2001–2003 0,5 % ühenduse SKTst (2005(147) lõplik, 20.4.2005).

    (12)  Allikas: KOM(2005) 147 lõplik, 20.4.2005, tabel 7: 23 % keskkonnale ja energiasäästule; 21 % regionaalarengule; 13 % VKEdele; 3 % VKEdele; 3 % tööhõivele; 2 % kultuurile ja muinsuskaitsele.

    (13)  Resolutsioon PE_6TA (2005) 0230 (EP aruanne A6-0148/2005, 12.5. 2005, punkt 36).

    (14)  SEC(2005) 795, 7.6.2005.

    (15)  EURAB – European Research Advisory Board, 02.053 final “uuendustegevuse parandamine 2005”.

    (16)  Lepingus on määratletud kolme liiki kahjud, mis võivad tekkida: ühe riigi poolt antav abi võib kahjustada importiva riigi sisemaist tööstust; riigiabi võib kahjustada konkureerivaid eksportijaid, kui nad konkureerivad omavahel kolmandatel turgudel; peale selle võib ühe riigi siseriiklik abi kahjustada eksportijaid, kes püüavad konkureerida riigiabi andva riigi siseturul.

    (17)  EP, tööhõive ja sotsiaalpoliitika komitee ITRE komisjoni arvamus A-6 0148/2005, punkt 4.

    (18)  Uuendustegevust käsitlev roheline raamat. KOM(95) 688 lõplik

    (19)  Vt Oscar Wilde.

    (20)  KOM(2003) 112 lõplik.

    (21)  Arvamus teemal: uuendustegevust käsitlev roheline raamat, Sirkeinen, Konitzer, OJEC C 212/1996.

    (22)  KOM(1995) 688 (lõplik).

    (23)  INT. 268

    (24)  2003. aastal töötas 25-liikmelise ELi töövõimelisest elanikkonnast 27 %, s.t umbes 50 miljonit inimest, spetsialiseeritud ja tehnilises valdkonnas, HRSTO (Allikas: Eurostat, Science and Technology, 11/2004).

    (25)  Statistika järgi saab seitse inimest kümnest oma teabe telesaadetest.

    Top