(1)

Tõhus intellektuaalomandi õiguste süsteem on tugeva tööstusstrateegia alus. Intellektuaalomandiõigustemahukal tööstusel on oluline roll vastupidavama, rohelise ja konkurentsivõimelise majanduse toetamisel ELis, sest selle arvele langeb 47 % SKPst ja pea 40 % kogutööhõivest. Euroopa loomemajandus ja innovatiivne tööstus on keskkonnahoidliku tehnoloogia ja kestlike toodete valdkonnas esirinnas. Euroopas on registreeritud oluline osa kogu maailma keskkonnahoidlikest patentidest ja Euroopa novaatoritel on tugevad intellektuaalomandi portfellid sellistes valdkondades nagu kliimamuutustega kohanemine, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning jäätmekäitlus (1). Samal ajal on ELis viimasel kümnendil märkimisväärselt suurenenud roheliste kaubamärkide registreerimine (2). Intellektuaalomandi õiguste õiglane kaitse soodustab majandustegevust, investeeringuid ning tööhõive ja tootlikkuse kasvu, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks (3).

(2)

Intellektuaalomandiga kaitstud toodete suur turuväärtus on ligi meelitanud kuritegelikke võrgustikke ja see on toonud kaasa võltsitud kaupade ja piraatluse kasvu. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegias (2021–2025), (4) . mille eesmärk on lõhkuda kuritegelikke võrgustikke ja nende ärimudeleid, peetakse võltsimist kuriteoks, mil on ulatuslik mõju. Selline kuritegevus vähendab nii intellektuaalomandi õiguste omajate (edaspidi „õiguste omajad“) tulusid kui kujutab endast ka märkimisväärset ohtu tarbijaohutusele, rahvatervisele ja keskkonnale. COVID-19 pandeemia ajal internetimüük kasvas ja olulistest toodetest oli puudus. Kõik see lõi uusi võimalusi võltsitud ja piraatkaupade imbumiseks turgudele. See on põhjustanud eluohtlikke vahejuhtumeid: näiteks oli automaatsetes kehavälistes defibrillaatorites kasutatud piraatpooljuhikomponente (5). Lisaks on imbunud eri sektoritesse võltslaagrid, seades ohtu näiteks energiasektori ja tuuleturbiinide sujuva toimimise. Seepärast on võltsimise ja piraatluse vastu võitlemiseks vaja jõulist poliitikat, et kasutada ära kõik võimalused, mida intellektuaalomandi õigused pakuvad innovatsiooni, konkurentsivõime ning keskkonnahoidlikuma ja jätkusuutlikuma kestlikuma majanduse toetamiseks.

(3)

Intellektuaalomandi õiguste rikkumisi püütakse küll tõkestada, kuid sellest hoolimata on võltsitud kaubad ja piraatlus kasvav nähtus, millel on oluline majanduslik ja sotsiaalne mõju töökohtadele ja majanduskasvule ELis (6). Intellektuaalomandi õiguste rikkumine kujutab endast ohtu eri tööstusharudele ja eri liiki kaupadele, sealhulgas tavatarbijatele ja ettevõtjatevahelistele toodetele. Veelgi olulisem, selline tegevus võib olla tihedalt seotud kuritegeliku käitumisega (7). Intellektuaalomandivastase kuritegevusega seotud kuritegelikud võrgustikud imbuvad tarneahela igasse etappi ning kuritegusid on raske uurida, sest enamik ELis kaubeldavatest võltsitud kaupadest on pärit välisriikidest, mis muudab peamiste osalejate kindlakstegemise keerulisemaks. Seega õõnestab intellektuaalomandi õiguste rikkumine ELi ühtset turgu ning tarbekaupade keskkonna-, ohutus- ja eetikastandardeid puudutavaid ELi norme. Lisaks mõjutab see oluliselt Euroopa äriühinguid, eelkõige VKEsid, kelle ellujäämise võimalus on 34 % väiksem, kui nende intellektuaalomandi õigust rikutakse.

(4)

Komisjon võttis oma 2020. aasta intellektuaalomandi tegevuskavas (8) kohustuse parandada intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist, võttes sel eesmärgil esmalt vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, (9) mis on oluline samm ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemisel, ning kehtestades seejärel ELi võltsimisvastase meetmepaketi, mis võetakse vastu käesoleva soovitusega. Meetmepakett peaks soodustama ja hõlbustama õiguste omajate, vahendusteenuste osutajate ja pädevate asutuste vahelist tulemuslikku koostööd ning püüdma edendada head tava ning asjakohaste vahendite ja uute tehnoloogiate kasutamist. Euroopa Parlament (10) ja nõukogu (11) on väljendanud selle algatuse üle heameelt.

(5)

Käesolev soovitus tugineb alates 2021. aastast toimunud ulatusliku konsultatsiooni tulemustele. Siia alla kuuluvad eelkõige 2021. ja 2022. aastal korraldatud sidusrühmade seminarid, 2022. aasta tagasisidekorje raames saadud vastused, (12) volinik Thierry Bretoni 2022. aasta juunis korraldatud kõrgetasemeline ümarlaud, eksperdirühmade kohtumised ja 2023. aasta juunis toimunud rahvusvahelise intellektuaalomandi õiguskaitse tippkohtumine. Ulatusliku konsultatsiooni käigus selgus, et oluline on suurendada koostööd ja teabevahetust kõigi asjaomaste sidusrühmade, eelkõige avaliku sektori asutuste, õiguste omajate ja vahendusteenuste osutajate vahel. Konsultatsiooni käigus tunnistati ka seda, et oluline on kujundada tulevane intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise poliitika olemasolevate vahendite ja kehtivate ELi õigusaktide, eelkõige järgmiste alusel: i) määrus (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus); ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, (13) mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus; iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48/EÜ (14) intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ja iv) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 608/2013, (15) mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, (16) millega kehtestatakse liidu tolliseadustik.

(6)

Direktiivi 2004/48/EÜ artikli 2 kohaselt kohaldatakse seda direktiivi kõigi intellektuaalomandi õiguste suhtes, mis on hõlmatud liidu õigusega ja/või asjaomase liikmesriigi riigisisese õigusega. Direktiivi eesmärk on tagada siseturul kõrge, võrdväärne ning ühetaoline kaitsetase ning see peegeldab vajadust ühtsete intellektuaalomandi õiguskaitse tavade järele. Järgides ühtset lähenemisviisi intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisele, hõlmab käesolev soovitus kõiki intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, mis pannakse toime kommertseesmärgil ja otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. Käesoleva soovituse kohaldamisel käsitatakse kommertseesmärgil toimuva intellektuaalomandi õiguste rikkumisena võltsitud ja piraatkaupade ning võltsitud ja piraatsisu, kui rikkumine puudutab kaubamärki, geograafilist tähist, patenti, disainilahendust või autoriõigust. Sekkumata aspektidesse, mida on käsitletud soovituses (EL) 2023/1018 (17) spordi- ja muude ürituste otseülekannete internetipiraatluse vastase võitluse kohta, võib enamik käesoleva soovituse raames välja töötatud juhtpõhimõtteid, häid tavasid ja vahendeid olla asjakohased ka intellektuaalomandiga kaitstud veebisisuga seotud rikkumiste vastu võitlemisel järgmiste asjade puhul: näiteks veebivahendajate vabatahtlikud meetmed, pädevate riiklike asutuste vaheline tõhustatud koostöö ning teabe ja andmete jagamine.

(7)

Määrusega (EL) 2022/2065 on ette nähtud turvalist, prognoositavat ja usaldusväärset internetikeskkonda käsitlevad ühtlustatud normid. Sellega seoses osutatakse määruses (EL) 2022/2065 ebaseaduslikku tegevust puudutavale teabele, näiteks võltsitud toodete müügile kui näitele ebaseaduslikust sisust, ning kehtestatakse konkreetsed kohustused teatavatele internetipõhiste vahendusteenuste osutajate kategooriatele. Mõned neist kohustustest on võltsimise ja piraatlusega võitluse tugevdamise seisukohast väga olulised. Nii on see näiteks järgmiste kohustuste puhul: i) kontaktpunktide ja seaduslike esindajate määramine; ii) teenusetingimusi käsitlevad nõuded; iii) läbipaistvusaruannete esitamise kohustus; iv) teavitamise ja meetmete võtmise mehhanismid; v) kaebuste esitamine ja õiguskaitsevahendid; vi) usaldusväärse teavitaja mehhanism; vii) väärkasutuse vastased ja selle eest kaitsevad meetmed; viii) kauplejate tegevuse jälgitavust nõudvad meetmed – tuntud kohustusena „tunne oma äriklienti“, ja ix) riskide hindamise ja maandamise meetmed.

(8)

Komisjon toetab võltsitud kaupade internetimüüki käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi „võltsinguid käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum“) ning internetireklaami ja intellektuaalomandi õigusi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi „reklaami käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum“) rakendamist. Mõlemad on vabatahtlikud vahendid, mis on õiguste omajatele, veebiplatvormidele ja ettevõtjate ühendustele osalemiseks avatud. Nendes vastastikuse mõistmise memorandumites osalejad võtavad kohustuse, et järgivad neis memorandumites sätestatud põhimõtteid ja võtavad nendega ette nähtud meetmeid, mis hõlmab muu hulgas kahepoolset koostööd ja teabevahetust. Vastastikuse mõistmise memorandumid on osutunud edukateks sektorisisesteks algatusteks. Määruse (EL) 2022/2065 jõustumine annab aga võimaluse arutada vastastikuse mõistmise memorandumite tuleviku üle, et need täidaksid jätkuvalt oma eesmärki. Seepärast on vaja algatada vastastikuse mõistmise memorandumite ajakohastamise protsess ning julgustada kõiki allakirjutanuid ja teisi huvitatud isikuid selles protsessis aktiivselt osalema. Asjakohane on määruse (EL) 2022/2065 artikkel 45, milles on sätestatud võimalus koostada ELi tasandil vabatahtlikke tegevusjuhendeid, et aidata kaasa määruse (EL) 2022/2065 nõuetekohasele kohaldamisele. Artikliga 46 on ette nähtud ka internetireklaami tegevusjuhendid, mis aitavad tagada internetireklaami väärtusahelas osalejate jaoks suurema läbipaistvuse. Lisaks julgustatakse ka direktiivi 2004/48/EÜ artiklis 17 töötama intellektuaalomandi õiguskaitse tõhustamiseks välja tegevusjuhendid, mis oleksid täiendavad vahendid, mille abil reguleerivat raamistikku tugevdada.

(9)

Õigused omajad on ainulaadses seisundis võltsitud või piraatkaubaga seotud intellektuaalomandi õiguste rikkumiste avastamiseks, tuvastamiseks ja neist teatamiseks. Sektorisisesele võltsimist käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud on aastate jooksul omandanud märkimisväärse pädevuse ja kogemused, kuna nad esitavad korrapäraselt teateid, mida tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi põhimõtete kohaselt menetleda põhjendamatu viivituseta. Lisaks on vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud kohustunud võtma majanduslikult mõistlikke ja kättesaadavaid meetmeid, et teavitamine toimuks vastutustundlikult ja täpselt ning vajaliku täpsusega, et teha kindlaks võltsitud kaubad ning vältida põhjendamatuid, alusetuid ja kuritarvituslikke teateid. Seega võiksid õiguste omajad, kes on kirjutanud alla vastastikuse mõistmise memorandumile, kaaluda usaldusväärse teavitaja staatuse taotlemist, et neile laieneks määruse (EL) 2022/2065 artiklis 22 sätestatud erikord. Digiteenuste koordinaatorid peavad siinkohal hindama, kas taotleja täidab digiteenuste määruse artikli 22 lõikes 2 kehtestatud kriteeriume, eelkõige seda, kas i) tal on ebaseadusliku sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks vajalik oskusteave ja pädevus, ii) ta on kõigist digiplatvormide pakkujatest sõltumatu ja iii) tegutseb eesmärgiga esitada teated hoolsalt, täpselt ja objektiivselt. Komisjon võib määruse (EL) 2022/2065 artikli 22 alusel pärast digiteenuste nõukojaga konsulteerimist anda välja suunised usaldusväärse teavitaja mehhanismi kohaldamise kohta.

(10)

Koostöö ja suurem teabevahetus on olulised ning seda tuleks kõigil tasanditel veelgi edendada kooskõlas liidu õiguse ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 16 sätestatud isikuandmete kaitse ja ettevõtlusvabadusega. Tuleks teha kindlaks hea tava ja soovitada seda kõigile osalejatele, sealhulgas e-kaubanduse kauplemiskohtadele, transpordi- ja logistikateenuse osutajatele, makseteenuste pakkujatele, sotsiaalmeediateenuse osutajatele, domeeninimede süsteemi teenuse osutajatele jne. Teiseks tuleks julgustada tihedamat koostööd ja teabevahetust. See puudutab kõiki pädevaid asutusi, sealhulgas turujärelevalveasutusi, kellel ei pruugi praegu olla pädevust tegeleda intellektuaalomandi õiguste rikkumistega, ning selliste sihtotstarbeliste vahendite kasutamise edendamist nagu intellektuaalomandi õiguskaitse portaal (edaspidi „IPEP“), turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (edaspidi „ICSMS“) ning „Safety Gate“ ohtlikeks peetavate toodete kohta, mis võivad olla võltsitud.

(11)

Transpordi- ja logistikateenuse osutajatel on kaupade müügil ja turustamisel keskne roll ning nad on olulised usaldusväärsete tarneahelate säilitamiseks. Samas võivad õigusrikkujad transpordi- ja logistikateenuseid kuritarvitada.

(12)

Samamoodi on makseteenustega: kuigi need võivad olla õiguste omajate tegevuses kesksel kohal, võib neid kasutada ka intellektuaalomandi õiguste rikkumiste toetamiseks. Teatavatel juhtudel võib eri makseteenuste kasutamine võimaldada selliste tavade väljakujunemist, mis: i) muudavad rahaliste vahendite liikumise jälgimise keerulisemaks ning ii) raskendavad selle avastamist, kas makseteenuseid võidakse kasutada intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks.

(13)

Sotsiaalmeedia on aina populaarsem ja seetõttu töötatakse välja uusi strateegiaid, mille tulemusena võib veelgi süveneda sotsiaalmeedia ärakasutamine intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks. See toob sotsiaalmeediateenuse osutajate, õiguste omajate ja pädevate asutuste jaoks kaasa uusi probleeme ning esile vajaduse ühiste jõupingutuste järele. Siinkohal võib hea tava edendamine peamiste vahendusteenuste osutajate seas aidata toetada intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastast sidusat poliitikat.

(14)

Domeeninimed on veebikeskkonnas küll äärmiselt olulised, kuid ka neid saab kasutada intellektuaalomandi õigusi rikkumiste toetamiseks internetis. Nii on see juhul, kui intellektuaalomandi õiguste väärkasutamine on seotud domeeni enda nimega (st küberskvottimine või lähiskvotting) või kui domeeninimi suunab veebisaidile, mis toetab intellektuaalomandi õiguste rikkumist. Domeeninimede registreerimise andmed (WHOIS-andmed) on domeeninimede süsteemi turvalisuse, stabiilsuse ja vastupidavuse seisukohast äärmiselt olulised. Seetõttu on direktiivis (EL) 2022/2555 kehtestatud, et liikmesriigid peavad nõudma, et tippdomeeninimede registrid ja domeeninimede registreerimise teenuseid osutavad üksused koguksid ja säilitaksid täpseid ja täielikke domeeninimede registreerimise andmeid spetsiaalses andmebaasis, mis võimaldab domeeninimede omanikud kindlaks teha ja nendega ühendust võtta. Juurdepääs konkreetsetele domeeninimede registreerimise andmetele tuleb anda, kui õigustatud juurdepääsu taotleja esitab selleks seadusliku ja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Vastus tuleks saata põhjendamatu viivituseta ja igal juhul 72 tunni jooksul alates juurdepääsutaotluste saamisest. Direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt käsitatakse õigustatud juurdepääsu taotlejana füüsilist või juriidilist isikut, kes esitab taotluse liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Domeeninimede registreerimise andmete täpsusel ja täielikkusel võib olla keskne roll ka intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisel. Rikkumiste ja igasuguse asjakohase kahju eest saab vastutusele võtta ainult juhul, kui väidetava rikkuja isiku ja tema kontaktandmed võib avalikustada kooskõlas liidu õigusega ning eelkõige kooskõlas isikuandmete kaitse, eraelu puutumatuse põhiõiguse ja ettevõtlusõigusega. See ei piira kaitseõigusi, võttes arvesse konkreetse kohtuasja asjaolusid ning kostjale tekitatud kulude ja kahju katmiseks vajalikke tagatisi kooskõlas direktiivi 2004/48/EÜ artikli 9 lõikega 7.

(15)

Intellektuaalomandi õiguste rikkumiste jälgimine internetiturul võib olla õiguste omajate jaoks kulukas ja ressursimahukas. Seepärast tuleks laiendada vabatahtlikku head tava, nagu tippdomeeni.eu praegune domeeninimede teabe- ja hoiatussüsteem, mida käitavad Euroopa internetidomeenide register (EURid) ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO). Selle koostöö eesmärk on suurendada teadlikkust, et kaitsta ELi kaubamärkide omanike intellektuaalomandi õigusi ning anda usaldusväärset teavet.eu domeeninimede ja nende kättesaadavuse kohta.

(16)

Avaliku ja erasektori ettevõtjate vaheline koostöö on intellektuaalomandi õiguste rikkumistega võitlemisel oluline. Üks esimesi takistusi koostöö sisse seadmisel on asjaolu, et puudub kindlaks määratud kontaktpunkt, kes tegeleks intellektuaalomandi õiguste ja nende rikkumisega seotud küsimustega liikmesriigis või piiriüleselt. Kontaktpunkti puudumine takistab intellektuaalomandi kiiret ja paindlikku õiguskaitse tagamist ning mõjutab sidusrühmade koostööd. Nagu on aga rõhutatud tagasisidekorje vastustes, on seda probleemi lihtne lahendada intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks ühtse kontaktpunkti määramise teel.

(17)

Koordineerimist ja teabevahetust saaks oluliselt parandada, kui asjaomased ettevõtjad ja pädevad asutused kasutaksid intellektuaalomandi õiguste rikkumistega võitlemiseks laialdasemalt olemasolevaid vahendeid, nagu ICSMS, Safety Gate ja IPEP. IPEPi on välja töötanud EUIPO ja see võimaldab turvalist suhtlust õiguste omajate ja pädevate asutuste vahel, näiteks tollimeetmete võtmise taotluste elektroonilise haldamisega seoses kaupadega, mille puhul kahtlustatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumist. Mõned liikmesriigid on samal eesmärgil ka ise välja töötanud kauplejate portaali. Sellised vahendid lihtsustavad nii õiguste omajate kui ka tolliasutuste tööd, sest pakuvad õiguste omajatele intellektuaalomandi kaitsega seotud keskseid kontaktpunkte kõigis liikmesriikides. EUIPO on käivitanud IPEPi platvormi laiendamise ja teinud selle kättesaadavaks vahendajatele, alustades e-kaubanduse kauplemiskohtadest. See tähendab, et e-kaubanduse kauplemiskohtadel on nüüd võimalik intellektuaalomandi õigusi hõlpsasti kontrollida ja vajaduse korral asjaomaste õiguste omajatega ühendust võtta. Selleks et kasutada ära kõik selle vahendi võimalused, peavad õiguste omajad ja pädevad riiklikud asutused selle paremini omaks võtma.

(18)

Paljud turujärelevalveasutused ei võta meetmeid, kui nad leiavad tõendeid väidetavate võltsitud või piraatkaupade kohta, näiteks ei i) esita nad tulemusi ICSMSis; ii) tee IPEPi kaudu koostööd õiguste omajate või pädevate asutustega või ei iii) saada ohtlike toodete kohta hoiatusi Safety Gate’i kaudu, mis on ELi kiirhoiatussüsteem toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete, sealhulgas võltsingute kohta. Selle tagajärjel lastakse käest võimalus aidata võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumistega. Lisaks ei ole paljudel turujärelevalveasutustel intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise volitusi, kuigi neil võib olla oluline roll võitlemisel võltsimisega (18). Võltsingud konfiskeeritakse sageli piiril, kuid neid saab avastada ka tarneahelas, nt kvaliteedikontrolli käigus. Seepärast peaksid liikmesriigid edendama turujärelevalveasutuste rolli võltsimise vastases võitluses. Turujärelevalve- või muude täitevasutuste suutlikkuse suurendamiseks võib liikmesriigi taotluse korral anda tehnilist tuge kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (19), millega luuakse tehnilise toe instrument.

(19)

EUIPO teeb liikmesriikides koostööd mitme osaleva riikliku intellektuaalomandiametiga, et koostada kogumik võtmetähtsusega riiklike intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevatest kohtuotsustest. Alates 2014. aastast on osalevad bürood koos Euroopa Ühenduse Sordiametiga kogunud süstemaatiliselt võtmetähtsusega õiguskaitset käsitlevaid kohtuotsuseid, mis on tehtud kättesaadavaks kohtulahendite andmebaasis eSearch. See kogumik sisaldab kõigi liikmesriikide võtmetähtsusega otsuseid igat liiki intellektuaalomandi õiguste kohta ning nii tsiviil- kui ka kriminaalasju. Kohtuotsus on võtmetähtsusega, kui see toob kohtupraktikas kaasa uue suundumuse või arengu. Kriminaalasju jälgitakse ka intellektuaalomandi valdkonna prokuröride Euroopa võrgustiku raames. Teadlikkuse suurendamine, intellektuaalomandiametite korrapärane panustamine ja selliste andmebaaside laialdasem kasutamine võiks oluliselt parandada intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist.

(20)

EUIPO ja ELi õiguskaitseasutuste vaheline jätkuv koostöö on oluline, et ühtlustada intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastased jõupingutused. See tähendab selliste koostööpingutuste toetamist nagu kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm (EMPACT), mis on liikmesriikide juhitav koostööplatvorm, millega tehakse kindlaks ohud, mis tulenevad organiseeritud ja raskest rahvusvahelisest kuritegevusest, näiteks intellektuaalomandiga seotud kuritegevusest, prioriseeritakse sellised ohud ja tegeletakse nendega. Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega tegelev kogukond peaks selle valdkondadevahelise koostööplatvormi omaks võtma.

(21)

Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused pakuvad kulutõhusamat, kiiremat ja tõhusamat alternatiivi traditsioonilistele kohtumenetlustele, eelkõige piiriülestes vaidlustes ja VKEde jaoks. Seepärast tuleks juurdepääsu vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustele laiendada igat liiki intellektuaalomandi vaidlustele, sealhulgas domeeninimedega seotud vaidluste puhul.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2001/29/EÜ (20) ja 2004/48/EÜ antakse õiguste omajatele võimalus taotleda ettekirjutust vahendusteenuse osutaja suhtes, kelle teenuseid kolmas isik kasutab nende intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks. Direktiiviga 2004/48/EÜ on ette nähtud ka ajutised või ennetavad meetmed peatse intellektuaalomandi õiguste rikkumiste korral. Selles on sätestatud, et kohtuasutused võivad teha rikkuja suhtes ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks, kui kohtuotsusega on leitud, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud. Dünaamilisi ettekirjutusi on seni olnud võimalik kasutada vaid mõnes liikmesriigis. Nende ettekirjutuste ulatus ja nõuded on jurisdiktsiooniti erinevad, sealhulgas selles osas, mil määral võib kohtumäärusega kehtestada konkreetseid tehnilisi meetmeid ettekirjutuse rakendamiseks (21). 2017. aastal märgiti komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises „Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta“, (22) et teatavatel juhtudel võivad ettekirjutuste tulemuslikkust vähendada muutused selle esemes, mille suhtes ettekirjutus tehti. Nii võib see olla näiteks juhul, kui tekivad „peegelsaidid“ teiste domeeninimede all ja seetõttu ettekirjutus neid ei mõjuta. Seega võivad dünaamilised ettekirjutused tingimusel, et on kehtestatud teatavad kaitsemeetmed, olla tulemuslikud vahendid, millega takistada intellektuaalomandi õiguste rikkumise jätkumist nii internetis kui ka väljaspool seda. Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga (23) tuleks dünaamiliste ettekirjutuste tegemisel arvesse võtta põhiõigusi, eelkõige harta artiklis 11 sätestatud õigust sõna- ja teabevabadusele ning artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabadust.

(23)

Intellektuaalomandi õiguste rikkumised on sageli seotud mitme jurisdiktsiooniga ja hõlmavad eri liiki vahendusteenuseid nii internetis kui ka väljaspool seda. Sellega seoses on oluline hõlbustada juurdepääsu teabele ja jagada seda teavet kõigi asjaomaste sidusrühmadega kogu intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise tsükli lõikes, et teha kindlaks ja uurida intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ja nende eest süüdistus esitada, tingimusel et selline juurdepääs ja jagamine toimub täielikus kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas isikuandmete kaitse ja õigusega eraelu puutumatusele. Direktiivi 2004/48/EÜ artiklis 8 on juba sätestatud õigus saada teavet intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade või teenuste päritolu ja levitamisvõrgustiku kohta, kui tegemist on kommertseesmärgil toimuva intellektuaalomandi õiguste rikkumisega. Seda õigust kohaldatakse üksnes kommertseesmärgil toimuvat intellektuaalomandi õiguste rikkumist puudutavate menetluste puhul ning hageja põhjendatud ja proportsionaalse taotluse korral. Teabe saamise õiguse tähtsust ei tohiks alahinnata. Euroopa Kohus tuletas hiljuti meelde, (24) et õigusega saada teavet kaitstakse põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja seeläbi tagatakse, et oleks võimalik tegelikult kasutada harta artikliga 17 kaitstud põhiõigust omandile, mis hõlmab ka intellektuaalomandi õigust.

(24)

Sidusrühmadega konsulteerimise käigus juhtisid sidusrühmad aga tähelepanu ebakindlusele seoses õigusega teabele ning palusid täiendavaid suuniseid tingimuste, teabe liigi ja seose kohta andmekaitsega, mille alusel saaks parandada õigust teabele õiguste omajate ja vahendajate vahelistes suhetes.

(25)

Euroopa Kohus on kohtuasjas C-597/19 sedastanud, et direktiivi 2004/48/EÜ artikli 8 lõikes 1 õiguste omajate kasuks sätestatud õigus teabele on rikkumismenetlusest eraldiseisev menetlus. Selle küsimuse võib tõstatada eraldiseisvas menetluses, kuna alati ei ole võimalik nõuda kogu asjakohast teavet menetluses, mille tulemusel tuvastatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine. Eelkõige võib intellektuaalomandi õiguse omaja saada teada selle õiguse rikkumise ulatusest alles pärast seda, kui tuvastamismenetlus on lõpule viidud (25). Direktiivi 2004/48/EÜ artikli 8 lõikes 1 ette nähtud teabe saamise õiguse kasutamine ei ole piiratud menetlusega, mille käigus tuvastatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine. Direktiivi artikliga 8 ette nähtud teabenõude eesmärk erineb intellektuaalomandiõiguse rikkumise tuvastamise hagi eesmärgist. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-628/21, et kui selle teabenõude suhtes kehtiksid samad tõendamisnõuded, mis kehtivad hagile, milles kohtul palutakse tuvastada intellektuaalomandi õiguse rikkumine, kaotaks kõnealuses artiklis 8 ette nähtud eraldiseisev menetlus, mis on liidu õiguse eripära, suure osa oma praktilisest kasulikkusest. Seepärast tuleb eristada direktiivi 2004/48/EÜ artikli 8 kohase teabenõuet funktsiooni poolest hagist, mille eesmärk on intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamine.

(26)

Direktiivi 2004/48/EÜ artiklis 13 on sätestatud veel üks intellektuaalomandi õiguskaitse poliitika põhielemente ehk proportsionaalne kahjuhüvitis juhul, kui kohus tuvastab intellektuaalomandi õiguse rikkumise. Sidusrühmadega konsulteerimise käigus väitsid sidusrühmad, et kahjuhüvitis ei ole sageli proportsionaalsed, et korvata õiguse omajale tegelikult tekitatud kahju. Euroopa Kohus on märkinud kohtuasjas C-99/15, et mittevaraline kahju – nagu teose autori maine kahjustamine – on selle tõendatuse korral autorile tegelikult tekitatud kahju üks koostisosa (26). Direktiivi 2004/48/EÜ kohaldamine ei mõjuta neid kaitsevahendeid, mis on ette nähtud ennekõike riigisiseste õigusaktidega, kui need kaitsevahendid on õiguste omajate jaoks soodsamad. Direktiivis 2004/48/EÜ on sätestatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise miinimumstandard ja direktiiv ei takista liikmesriikidel kehtestamast kaitsvamaid meetmeid, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega. Seetõttu ei tohiks asjaolu, et direktiiv 2004/48/EÜ ei kohusta liikmesriike nägema ette karistuslikku kahjuhüvitist, takistada sellise meetme kehtestamist riiklikul tasandil.

(27)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 608/2013 koostoimes määruses (EL) nr 952/2013 kehtestatud üldnormidega, mis on praegu läbivaatamisel, on tolliasutustel võimalik kinni pidada või arestida kaupu, mille puhul kahtlustatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumist. Direktiiviga 2004/48/EÜ on muudel pädevatel asutustel lubatud konfiskeerida kaupu tõendite säilitamiseks ning kohus võib anda korralduse need kaubad asja sisulise otsuse alusel hävitada. Tolli kinnipeetud kaup peab juhul, kui kauba valdaja vaidlustab hävitamise ja õiguste omaja algatab kohtumenetluse, jääma kogu menetluse ajaks lattu. Sidusrühmadega konsulteerimise käigus väljendasid õiguste omajad muret tolli ja muude pädevate asutuste poolt arestitud või kinnipeetud kaupade ladustamise ja hävitamisega seotud kulude pärast. Need kulud ei piirdu ladustamise ja hävitamisega, vaid hõlmavad ka muid seonduvaid kulusid, nagu käitlemis-, kontrolli- ja transpordikulud. Mõnel juhul peavad õiguste omajad neid kulusid liiga suureks ja seega võivad õiguste omajad otsustada jätta oma intellektuaalomandi õigused maksma panemata (27).

(28)

Intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade hävitamisega seotud oluline aspekt on sellise hävitamise keskkonnakulud. On oluline, et intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid kaupu ladustataks ja hävitataks, ilma et ohustataks inimeste tervist ega kahjustataks keskkonda. Intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade keskkonnaohutu kõrvaldamine on jätkuvalt Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni päevakorras olulisel kohal. Lisaks on Maailma Tolliorganisatsioon välja töötanud suunised kinnipeetud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade keskkonnahoidliku kõrvaldamise kohta. ELis teeb tolliasutuste kinnipeetud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade ringlussevõtu või kõrvaldamise kohta otsuse toll ja täita tuleb seonduvad tolliformaalsused. Samuti on selleks vaja õiguste omaja nõusolekut. Asjaomased sidusrühmad peavad andma endast parima, et tagada intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade keskkonnale ja inimesele ohutu kõrvaldamine.

(29)

Intellektuaalomandi õiguste rikkumine on tulus äri, sest intellektuaalomand võib olla suure väärtusega ning rikkumise avastamise ja õiguste maksmapanemise tõenäosus on suhteliselt väike. Seetõttu võivad intellektuaalomandi õiguste rikkumistega olla seotud kuritegelikud organisatsioonid ja need rikkumised võivad hõlmata selliseid kuritegusid nagu rahapesu, maksudest kõrvalehoidumine, inimkaubandus ja sunniviisiline töö.

(30)

Euroopa Kohus on kohtuasjas C-655/21 (28) otsustanud, et kui liikmesriigid täidavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust (edaspidi „TRIPS-leping“) tulenevaid kohustusi, sealhulgas selle lepingu artiklist 61 tulenevaid kohustusi, kohaldavad nad liidu õigust harta artikli 51 lõike 1 tähenduses. Mis puutub TRIPS-lepingu artiklis 61 sätestatud kriminaalkaristustesse juhtudel, kui tahtlikult on võltsitud kaubamärki või rikutud autoriõigust kommertseesmärkidel, siis on liikmesriikide vahel erinevusi. Selliste kuritegude kõige raskemate vormide, st kuritegude puhul, mille on toime pannud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (29) artiklis 1 määratletud kuritegelikud ühendused, varieerub ELis maksimaalne vabadusekaotus. Liikmesriike julgustatakse vaatama üle, kas nende riigisiseses õiguses selliste kuritegude eest ette nähtud kriminaalkaristused on piisavalt hoiatavad ja vastavad võrreldava raskusastmega kuritegude eest määratavatele karistustele, et tagada tõhus õiguskaitse ja järgida proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat, sealhulgas kohtuasja C-655/21. Samuti tuleks paluda neil hinnata, kas selliste kuritegude eest määratavad kriminaalkaristused vastavad nõuetekohaselt tekitatud kahjule, tagades samal ajal kooskõla kohaldatavate liidu ja rahvusvahelise õiguse normidega, sealhulgas seoses kõigi mõjutatud isikute põhiõiguste kaitsega.

(31)

Lisaks ei ole mõnes liikmesriigis õiguskaitse või riigiprokuratuuri spetsialiseerunud üksusi, mis tegeleksid intellektuaalomandi õigustega seotud kuritegudega. See takistab tulemuslikku piiriülest koostööd õiguskaitse tagamisel ja raskendab pädevatel asutustel teadmiste säilitamist. Varjatud uurimismeetodite kasutamine (nt telefoni pealtkuulamine ja andmepüük ning varjatud operatsioonid), millega tagatakse samal ajal vastavus kohaldatavatele liidu normidele ja rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas seoses kõigi mõjutatud isikute põhiõiguste kaitsega, võib muuta kuritegelike organisatsioonide toime pandud kuritegude piiriülese uurimise tulemuslikumaks. Samuti on väga olulised finantsuurimised, sealhulgas internetireklaami võtete ja krüptoraha (30) kasutamise uurimine ning pädevate uurimisüksuste ja prokuröride piisav spetsialiseerumine. Liikmesriikide asjaomaste uurimisüksuste spetsialiseerumine lihtsustaks ka kogu ELi hõlmavate politsei, tolli ja prokuratuuri teemarühmade loomist koostöös Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (edaspidi „Europol“), Euroopa Pettustevastase Ameti (edaspidi „OLAF“) ja Eurojustiga. Seepärast tuleks igati soodustada selliste spetsialiseeritud uurimisüksuste kasutamist, millele on eraldatud asjakohased vahendid, ning tagada samal ajal kohaldatavate liidu ja rahvusvahelise õiguse normide järgimine, sealhulgas kõigi mõjutatud isikute põhiõiguste kaitse.

(32)

Kujunemisjärgus ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võivad tuua kaasa uusi probleeme intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisel, kuid pakkuda selleks ka uusi võimalusi. Tehisintellektisüsteeme, näiteks sisutuvastuse automaatsüsteeme ja masinõppe algoritme, võib kasutada selleks, et võltsitud või piraattooted või selliste toodete edendamise või levitamisega seotud mustrid ära tunda, ning need võivad muutuda peamiseks tehnoloogiaks võitluses intellektuaalomandi õiguste rikkumistega. Ettevõtjaid kutsutakse üles olema tehisintellektisüsteemide kasutamisel ettevaatlikud ja hoiduma kasutamast süsteemi sisendandmetena avalikustamata konfidentsiaalset teavet, oskusteavet või ärisaladusi, kuna see võib takistada neil hiljem saada sellisele teabele intellektuaalomandi kaitse. Tehisintellektiga kaasnevate ohtude ja võimalustega võib olla keeruline toime tulla, eriti VKEde jaoks. Seepärast julgustatakse liikmesriike ja tööstusharu sidusrühmi, et nad osaleksid tervikliku kontrollnimekirja väljatöötamises, mis peaks andma VKEdele väärtuslikke teadmisi, suuniseid ja praktilisi strateegiaid ning edendama innovatsiooni, kaitsma intellektuaalomandit ja tagama tehisintellektitehnoloogiate vastutustundlikku kasutuselevõttu ELi ettevõtlusmaastikul.

(33)

Võltsimis- ja piraatlusevastaste tehnoloogiate turg on mitmetahuline ja areneb kiiresti. Õiguste omajatel võib olla keeruline sellel turul orienteeruda ja leida sobivaid tehnilisi lahendusi või tehnoloogia pakkujaid. Ent sellised vahendid nagu EUIPO võltsimisvastase võitluse ja piraatlusevastase tehnoloogia juhend võivad toetada õiguste omajaid, kes on valmis võltsimisvastaseid tehnoloogiaid kasutama. Hajusraamatu tehnoloogia (sealhulgas plokiahelal põhinev tehnoloogia) sobib hästi selleks, et parandada tarneahela jälgitavust ja läbipaistvust kooskõlas digitaalse tootepassiga, (31) mille abil võib olla võimalik tuvastada ja peatada intellektuaalomandi õiguste rikkumine. Plokiahelas salvestatud tokeniseeritud andmed kauba tarneahela kohta on muutmatud ja läbipaistvad ning dokumenteerivad kõik kaubaga tehtud tehingud ja tema liikumised ning neid võib esitada tõendina kooskõlas riigisisese menetlusõigusega.

(34)

Euroopa plokiahelateenuste taristu (edaspidi „EBSI“) koosneb plokiahelapõhiste teenuste taristut käitavate omavahel ühendatud sõlmede avalikust vastastikusest võrgust. EBSI on ehitatud üles etapiviisiliselt, keskendudes väikesele arvule konkreetsetele kasutusjuhtumitele (rakendustele), mida seejärel aja jooksul laiendatakse. Lõpuks saavad eraettevõtted ja -organisatsioonid EBSIga liituda ja seda teenusena kasutada.

(35)

EUIPO Euroopa toote- ja logistikateenuste autentur (edaspidi „EBSI-ELSA“) on plokiahelal põhineva süsteemi katseprojekt ja see ühendaks omavahel kõik huvitatud isikud ja nende süsteemid, et tagada toote autentsus läbi tarneahela ja lõpuks ka väljaspool seda. Kui kaubad on ühendatud blokatoni taristuga, luuakse digiteisik, kuhu salvestatakse selle autentsust tõendav teave. See annab sidusrühmadele vahendid, mille abil anda kaup üle koos selle digivastega, kusjuures digivaste kannab kaubamärgi omaniku muutumatut digiallkirja. Süsteem annab ka võimaluse jagada digitaalset teavet logistikaahela osalistega, sealhulgas vahendajate ja pädevate asutustega.

(36)

Hiljutises veeb 4.0 ja virtuaalmaailma käsitlevas teatises (32) on esitatud veebi 4.0 puudutav ELi strateegia – murranguliseks tehnoloogiliseks üleminekuks maailma, kus kõik on omavahel sujuvalt ühendatud. Virtuaalmaailma arengu edenedes tekivad eeldatavasti uued intellektuaalomandi õiguskaitse ja väidetavate rikkujate tuvastamisega seotud lahendamist vajavad küsimused, nt mitteasendatava varaga (edaspidi „NFT“) seotud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine. Need küsimused vajavad täiendavat jälgimist ja sidusrühmade dialoogi.

(37)

NFT on digivara, mis esindab plokiahela tehnoloogiat kasutava konkreetse digiüksuse või -sisu ainulaadsust ja autentsust. Igal NFT-l on kordumatu krüptograafiline identifikaator, mis eristab teda teistest, muutes selle haruldaseks ja kontrollitavaks. Muu hulgas võivad NFTd võimaldada loojatel oma (digitaalset või füüsilist) loomingut tokeniseerida ja müüa, andes samal ajal ostjatele tõendi üksuse ainulaadsuse kohta ja võimaldades sellega kaubelda või näidata neid varasid veebiplatvormidel turvaliselt ja detsentraliseeritult. Ent NFT omamine ei tähenda NFTs sisalduva või selles viidatud alusvara omandiõigust. Kuigi NFT omamine annab üldjuhul selle omanikule ainuõiguse NFT-le endale (andes seega õiguse vara tokeniseeritud kujutist üle anda, müüa või näidata), ei anna see tingimata õigusi algsele füüsilisele või digitaalsele varale, kuna need jäävad eraldiseisvateks õigusmõisteteks.

(38)

1. jaanuaril 2021 käivitasid komisjon ja EUIPO VKEde fondi, (33) mille kaudu pakutakse rahalist toetust COVID-19-st ja Venemaa Ukraina vastu algatatud agressioonisõjast mõjutatud VKEdele, et aidata neil hallata oma intellektuaalomandiportfelle. Selleks et toetada VKEsid intellektuaalomandi õiguste maksmapanemisel, hüvitatakse VKEde fondist 2024. aastal ka kulud, mis on seotud riikliku intellektuaalomandiameti määratud IP Scan Enforcement eksperdi (34) poolse esmase nõustamisega (IP Scan Enforcement vautšer). See nõustamine või juhendamine sisaldab soovituslikke meetmeid, mille abil lahendada olemasolevad intellektuaalomandi õiguste rikkumised ja hoida ära võimalikud rikkumised tulevikus. IP Scan Enforcement vautšer ei puuduta ametlikke õiguskaitsetoiminguid, näiteks hoiatuskirjade koostamist või hagi esitamist. Selle täiendava töövahendi abil saavad VKEd nõu või juhiseid olukordades: i) kus VKE saab teada, et kolmas isik rikub tema intellektuaalomandi õigusi; ii) kus VKEd ähvardab oht, et kolmas isik süüdistab teda oma intellektuaalomandi õiguste väidetavas rikkumises, või iii) kus VKE peab võtma intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seoses ennetusmeetmeid.

(39)

Maailmamajandus on üha digitaalsem, mistõttu on küberrünnete kaudu suurenenud avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise oht. Selliste küberrünnete hulka kuulub majandustegevus, mis on sihitud selliste ärisaladuste omandamisele, mis võivad hiljem saada intellektuaalomandi kaitse. VKEd puutuvad küberrünnetega rohkem kokku kui suuremad ettevõtted, kuna nende küberturvalisuse alane teadlikkus on puudulik ja sellekohased meetmed ei ole piisavalt usaldusväärsed. Küberründed põhjustavad VKEdele ka olulist majanduslikku kahju ja õõnestavad nende üldist konkurentsivõimet. Nagu on teatatud 2020. aasta intellektuaalomandi tegevuskavas, valmistab komisjon ette VKEde teadlikkuse suurendamise töövahendit, et aidata neil ennetada ärisaladuste vastu suunatud küberründeid või neile reageerida.

(40)

Enamik Euroopa inimesi ütleb, et nad saavad intellektuaalomandi õiguste mõistest hästi aru, ja veelgi rohkem inimesi (93 %) peab intellektuaalomandi õiguste kaitsmist oluliseks. Samuti ollakse Euroopas võltsimise negatiivsest mõjust teadlikud, kusjuures valdav enamik (ligikaudu 80 %) eurooplasi leiab, et intellektuaalomandi õiguste rikkumised i) toetavad ebaeetilist käitumist ja kuritegelikke organisatsioone; ii) mõjutavad ettevõtteid ja ohustavad töökohti ning iii) kujutavad endast ohtu tervisele, ohutusele ja keskkonnale. Sellest hoolimata on rohkem kui veerand Euroopa noortest (15–24aastased) ostnud internetis tahtlikult vähemalt ühe võltsitud toote (35). See näitab vajadust sihipäraste meetmete järele, mille abil seda suundumust vähendada ning parandada tõendite kogumist ja teadlikkust tervise- ja ohutusriskidest võltsitud toodete ostmisel. Sellega seoses on EUIPO loonud liikmesriikide haridusministeeriumide ekspertide ja riiklike intellektuaalomandiametite esindajatest koosneva võrgustiku, et tuua kokku asjaomased otsustajad ja töötada välja ühine lähenemisviis, kuidas intellektuaalomandit hariduses käsitleda. Üks selle võrgustiku kõige nähtavamaid tulemusi on projekt „Ideas Powered @ School“, mille raames koostatakse ja kogutakse intellektuaalomandit käsitlevaid haridus- ja koolitusmaterjale.

(41)

Selleks et pädevad asutused, näiteks tolliasutused, politsei ja prokuratuurid oleksid oma tegevuses tõhusad ja tulemuslikud, peavad neil olema intellektuaalomandi kaitsest ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisest nõutavad põhjalikud teadmised ning nad peavad alati olema kursis viimaste suundumuste ja tehnoloogia arenguga selles valdkonnas. Sel eesmärgil on EUIPO ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (edaspidi „CEPOL“) juba loonud tolliasutustele, politseiteenistustele, prokuratuuridele ja turujärelevalveasutustele intellektuaalomandi õiguste virtuaalse koolituskeskuse. EUIPO ja CEPOL on ka loonud nende rühmade jaoks kohandatud koolitusvahendid ja -materjalid. Lisaks võib kooskõlas määrusega (EL) 2021/240 anda liikmesriigi taotluse korral pädevatele riiklikele asutustele tehnilist tuge.

(42)

Viimastel aastatel on ELis suurenenud kauplemine võltsitud ravimitega (36) ning 2020. aastal olid ravimid ELi välispiiril kinnipeetud tootekategooriatest seitsmendal kohal. Võltsitud ravimite reklaamimine ja müügiks pakkumine on ka internetis laialt levinud. Need sisaldavad sageli koostisosi, mis on toksilised, mittekvaliteetsed või vales koguses ning seetõttu käsitatakse neid ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (37) kohaselt võltsitud ravimitena. Tarbijaid tuleb aidata, et nad oskaksid võltsitud ravimeid müüvaid veebisaite ära tunda. Hoolimata sellest, et alates 2011. aastast on direktiivis 2001/83/EÜ sätestatud reeglid ühise logo kohta, mille abil on tarbijatel võimalik seaduslikke internetiapteeke ära tunda, on tarbijate teadlikkus selles valdkonnas jätkuvalt väga väike.

(43)

Komisjoni aruande (intellektuaalomandi õiguste kaitse ja õiguskaitse tagamise kohta kolmandates riikides) (38) eesmärk on teavitada õiguste omajaid, eelkõige VKEsid, võimalikest ohtudest nende intellektuaalomandi õigustele, kui nad tegelevad majandustegevusega teatavates kolmandates riikides. Sellega soovitakse võimaldada neil planeerida äristrateegiaid ja -tegevusi, et kaitsta oma immateriaalse vara, näiteks intellektuaalomandi väärtust. Komisjon on loonud VKEde intellektuaalomandi õiguste tugikeskused Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Indias ja Aafrikas, et toetada ELi ettevõtjaid, kes püüavad kaitsta ja maksma panna oma intellektuaalomandiõigusi nendes piirkondades. Tugikeskused aitavad ELi ettevõtjatel tutvuda õiguskeskkonnaga, enne kui nad alustavad nendes piirkondades majandustegevust.

(44)

Komisjoni regulaarne võltsimis- ja piraatlusjuhtumite jälgimisnimekiri sisaldab näiteid teatatud kauplemiskohtadest või teenuseosutajatest, kelle käitajad või omanikud asuvad väljaspool ELi ning kes väidetavalt tegelevad võltsimise ja piraatlusega, hõlbustavad neid või saavad sellest kasu. Jälgimisnimekirja eesmärk on julgustada käitajaid ja omanikke ning pädevaid riiklikke asutusi ja valitsusi võtma vajalikke meetmeid, et vähendada intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade või teenuste kättesaadavust nendel turgudel. Jälgimisnimekirja eesmärk on ka suurendada tarbijate teadlikkust võimalikest probleemsetest kauplemiskohtadest ostmisega seotud keskkonna-, tooteohutus- ja muudest riskidest. Jälgimisnimekiri on koostatud koostöös Europoli ja EUIPOga, kelle eksperditeadmised, eelkõige sotsiaalmeediast ja veebiplatvormidest, aitavad põhjalikumalt analüüsida suundumusi ja probleeme, mis on seotud piraatluse ja võltsimisega kolmandate riikide internetipõhistes teenustes, ning võetud meetmeid.

(45)

Väljaspool ELi asuvate vabakaubanduspiirkondade arvu kasv võib hõlbustada väidetavate võltsitud ja piraatkaupade müüki, sest vabakaubanduspiirkondades i) on ette nähtud vabastused tolli- ja muudest maksudest; ii) on lihtsamad haldusmenetlused ning iii) on lubatud tooraine, masinate, osade ja seadmete tollimaksuvaba import. Mõned ettevõtjad võivad kasutada ära tajutavat ebapiisavat järelevalvet ja kontrolli ja läbipaistvuse puudumist vabakaubanduspiirkondades, et panna toime intellektuaalomandi õiguste rikkumisi. Olukorra parandamiseks võttis Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD“) nõukogu 2019. aastal vastu soovituse ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemise kohta: „Läbipaistvuse suurendamine vabakaubanduspiirkondades“. Kõnealune soovitus sisaldab lisa puhaste vabakaubanduspiirkondade tegevusjuhendi kohta, kus on esitatud vabakaubanduspiirkondade ettevõtjatele soovitusi ebaseaduslike kaupade kättesaadavuse vähendamiseks oma vabakaubanduspiirkondades. Hiljem kiideti OECD soovitus heaks nõukogu otsusega (39). Nii ELi õiguste omajate kui ka tarbijate huvides on, et ELi vabakaubanduspiirkondades tegutsevad käitajad i) järgivad puhaste vabakaubanduspiirkondade tegevusjuhendit; ii) parandavad vabakaubanduspiirkondade läbipaistvust ning seeläbi iii) aitavad vähendada intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade kättesaadavust oma vabakaubanduspiirkondades.

(46)

On oluline, et liikmesriigid ja sidusrühmad jagaksid asjakohast teavet käesoleva soovituse järelmeetmete ja rakendamise kohta. EUIPO, kellel on keskne roll ELi jõupingutustes võltsimise vastu võitlemisel ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise tõhustamisel, peaks toetama käesoleva soovituse levitamist, rakendamist ja jälgimist. EUIPO-l on laialdased eksperditeadmised ning avaliku ja erasektori esindajate võrgustik ja teda tuleks julgustada, et ta aitaks koguda teavet, jälgiks head tava ja teeks koostööd oma võrgustikuga, et suurendada piiriülest õiguskaitse tagamise koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel. Vaidluste kohtuväline lahendamine pakub intellektuaalomandivaidluste korral lihtsat, kiiret ja odavat kohtuvälist lahendust ning seepärast tuleb selle kasutamist laiendada ja edendada. EUIPO vahenduskeskus võiks selliseid ülesandeid tulemuslikult täita.

(47)

Selleks et tagada füüsiliste isikute kaitse põhiõiguse austamine isikuandmete töötlemisel ja isikuandmete vaba liikumine, peaks käesoleva soovituse rakendamiseks võetud meetmete raames toimuv isikuandmete töötlemine olema täielikult kooskõlas andmekaitsenormidega. Eelkõige peaks see olema täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (40) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (41) ning täitmist peaksid jälgima pädevad järelevalveasutused.

(48)

Käesolevas soovituses kaitstakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva soovitusega tagada täielik vastavus harta artiklitele 8, 11, 16, 17, 47 ja 49.

(49)

Käesoleva soovituse, määruse (EL) 2022/2065 ja soovituse (EL) 2023/1018 vastastikuse täiendavuse tõttu tuleks käesoleva soovituse mõju hinnata hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse EUIPO järeldusi,