(1)

Määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25a lõike 2 kohase hindamise põhjal leiab komisjon, et koostöö Etioopiaga tagasivõtmise valdkonnas on ebapiisav. Tagasivõtmise valdkonnas tehtava koostöö kõigis etappides on vaja teha märkimisväärseid edusamme, sealhulgas on vaja tagada, et Etioopia teeks kõigi liikmesriikidega õigel ajal ja prognoositaval viisil tulemuslikku koostööd isikute tuvastamise ja reisidokumentide väljaandmise valdkonnas ning tagasisaatmisoperatsioonide läbiviimisel.

(2)

Liikmesriikide territooriumitel ebaseaduslikult viibivate Etioopia kodanike tuvastamisel on pidevalt probleeme. Kõnealused probleemid tulenevad Etioopia ametiasutuste puudulikust reageerimisest tagasivõtutaotlustele, raskustest tagasipöördumisdokumentide väljastamisel - neid ei väljastata tavaliselt isegi siis, kui kodakondsus on eelnevalt kinnitatud, ning raskused tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisel vabatahtlikuks ja sunniviisiliseks tagasipöördumiseks regulaar- ja tšarterlendudel.

(3)

Võttes arvesse mitmesuguseid meetmeid, mida komisjon on Etioopiaga koostöö parandamiseks siiani võtnud, ja liidu üldisi suhteid Etioopiaga, peetakse Etioopia koostööd liiduga tagasivõtmise küsimustes ebapiisavaks ja seega on vaja võtta meetmeid.

(4)

Seetõttu tuleks ajutiselt peatada määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine selliste Etioopia kodanike suhtes, kelle suhtes kehtib viisanõue vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1806 (2). Eesmärk on julgustada Etioopiat võtma vajalikke meetmeid, et parandada tagasivõtmise valdkonnas tehtavat koostööd.

(5)

Ajutiselt tuleks peatada määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25a lõike 5 punktis a osutatud sätete kohaldamine, nimelt võimalus loobuda kõnealuse määruse artikli 14 lõikes 6 osutatud viisataotlejate esitatavate dokumentaalsete tõenditega seotud nõuetest; diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajate võimalik viisatasust vabastamine vastavalt kõnealuse määruse artikli 16 lõike 5 punktile b; kõnealuse määruse artikli 23 lõikes 1 osutatud üldine 15 kalendripäeva pikkune töötlemisaeg, mille peatamine välistaks ka selle reegli kohaldamise, mis võimaldab pikendada kõnealust tähtaega maksimaalselt 45 kalendripäevani ainult üksikjuhtudel, mis tähendab, et standardne töötlemisaeg oleks 45 kalendripäeva; ning mitmekordsete viisade väljaandmine kooskõlas kõnealuse määruse artikli 24 lõigetega 2 ja 2c.

(6)

Käesolev otsus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (3) kohaldamist, millega laiendatakse vaba liikumise õigust pereliikmetele nende kodakondsusest sõltumata, kui nad ühinevad liidu kodanikuga või on temaga kaasas. Käesolevat otsust ei tohiks seega kohaldada direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike pereliikmete suhtes ega selliste kolmandate riikide kodanike pereliikmete suhtes, kellel on liidu ja kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed ei tohiks piirata kohustusi, mis liikmesriikidel on rahvusvahelise õiguse kohaselt muu hulgas rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide asukohariigina või selliste rahvusvaheliste konverentside võõrustajariigina, mille on kokku kutsunud ÜRO või muud liikmesriikides asuvad rahvusvahelised valitsustevahelised organisatsioonid. Seega ei tohiks ajutist peatamist kohaldada viisat taotlevate Etioopia kodanike suhtes, kui see on vajalik selleks, et liikmesriigid saaksid täita oma kohustusi selliste organisatsioonide asukohariigina või selliste konverentside võõrustajariigina.

(8)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma riigisiseses õiguses.

(9)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(11)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(12)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(13)

Käesolev otsus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses,

a)

artikli 14 lõige 6;

b)

artikli 16 lõike 5 punkt b;

c)

artikli 23 lõige 1;

d)

artikli 24 lõiked 2 ja 2c.