(1)

Venemaa Föderatsiooni sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 on kaasa toonud Ukraina põgenike massilise sissevoolu mitmesse liikmesriiki. Vajadus tegeleda kiireloomuliste rände-, piirihaldus- ja julgeolekuküsimustega seab liikmesriikide rahalised vahendid järjekordselt surve alla, mis kriisi olemust ja mõõtmeid arvesse võttes ei piirdu 2022. aastaga.

(2)

Alates 1. jaanuarist 2014 on liidu siseasjade poliitikat rände-, piirihaldus- ja julgeolekuküsimustes rahaliselt toetatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/2014, (2) ning Sisejulgeolekufondist, mis koosneb välispiiride ja viisade rahastamisvahendist, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014, (3) ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendist, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014 (4) (edaspidi „2014.–2020. aasta siseasjade fondid“).

(3)

2014.–2020. aasta siseasjade fondide rakendusperioodi on vaja ühe aasta võrra pikendada, et liikmesriikidel oleks võimalik nende programmide kasutamata summad täielikult ära kasutada ja vajaduse korral oma programmide rakendamine kiiresti läbi vaadata, et ületada Ukrainasse toimunud sissetungist tulenevaid ettenägemata katsumusi.

(4)

On vaja sätestada määruse (EL) nr 516/2014 raames ette nähtud sihtotstarbeliste vahendite paindlikum kasutamine, kuna praegu takistab määrus 2014.–2020. aasta programmitöö perioodist kasutamata summade kasutamist meetmeteks, mille ülesanne on katta Ukrainasse toimunud sissetungist tulenevaid kiireloomulisi vajadusi.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 514/2014 (5) on sätestatud 2014.–2020. aasta siseasjade fondide rakendamise üldnõuded, milles käsitletakse muu hulgas kulude rahastamist ja rakendusperioodi. Kõnealuste nõuete kohaselt on liikmesriikide väljamaksed rahastamiskõlblikud ainult juhul, kui need tehakse hiljemalt 30. juunil 2023, ning rakendusperiood lõpeb 31. detsembril 2023.

(6)

1. jaanuaril 2021 hakati kohaldama 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohast rände- ja piirihalduse valdkonna uut määruste paketti, mis hõlmab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1147, (6) piirihalduse ja viisapoliitika rahastut, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1148, (7) ning Sisejulgeolekufondi, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1149 (8) (edaspidi „2021.–2027. aasta siseasjade fondid“).

(7)

Kuigi 2021.–2027. aasta siseasjade fondide määrused jõustusid 15. juulil 2021 tagasiulatuva kohaldatavusega 1. jaanuarist 2021, ei ole kõigi liikmesriikide programme veel heaks kiidetud.

(8)

Selleks et tagada 2014.–2020. aasta ja 2021.–2027. aasta siseasjade fondide poliitikaeesmärkide järjepidev rakendamine ning sujuv üleminek 2014.–2020. aasta programmitöö perioodilt 2021.–2027. aasta programmitöö perioodile, mis muudaks liikmesriikide halduskoormuse võimalikult väikseks, on vaja, et nimetatud rahastamise vahendite rakendamine teataval määral kattuks. Sellele vajadusele osutatakse selgesõnaliselt ka 2021.–2027. aasta siseasjade fondides ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060, (9) mille kohaselt võib kulusid käsitada rahastamiskõlblikuna tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(9)

Kuigi need sätted aitavad ületada 2014.–2020. aasta siseasjade fondide ja 2021.–2027. aasta siseasjade fondide vahelist lõhet, tuleneb 2014.–2020. aasta siseasjade fondide rakendamise lõppkuupäevast ja 2021.–2027. aasta siseasjade fondidest rahastatavate programmide arvatavatest heakskiitmiskuupäevadest oht, et liikmesriikidel tekib märkimisväärne rahastamispuudujääk. See rahastamispuudujääk võib viia likviidsusprobleemideni, kuna Ukraina põgenike massiline sissevool tekitab lisasurve liikmesriikide rände- ja piirihaldusele.

(10)

Märkimisväärse rahastamispuudujäägi ohtu süvendab asjaolu, et 2014.–2020. aasta siseasjade fondide puhul kasutatakse eelarveliste kulukohustuste rakendamiseks lühemat tsüklit (N+2 reegel), mis ei ole kooskõlas muude eelarve jagatud täitmise korras hallatavate liidu rahastamise vahenditega, näiteks ühtekuuluvuse fondidega, mille puhul kehtib pikem rakendusperiood (N+3 reegel). N+3 reegel kehtib 2021.–2027. aasta siseasjade fondidele, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1060. N+3 reegli kohaselt tuleb aastal N võetud kulukohustuste summale vastavad eel- ja vahemaksetaotlused esitada enne 31. detsembrit aastal N+3 (näiteks kõik 2014. aastal võetud kulukohutusega seotud eel- ja vahemaksetaotlused tuleb esitada enne 31. detsembrit 2017). Maksetaotlustega katmata osa kulukohustustest vabastatakse, mis tähendab, et liikmesriik jääb nendest rahalistest vahenditest ilma.

(11)

Kättesaadav teave liikmesriikide tulemuste kohta fondide rakendamisel osutab ohule, et suur hulk kulukohutusi, mida saaks kasutada hiljuti tekkinud vajaduste rahuldamiseks, tuleb vabastada. See risk on osaliselt tingitud põhjustest, mis ei sõltu liikmesriikidest endist, näiteks 2020.–2021. aastal COVID-19 pandeemia tõttu esinenud rakendusviivitused. Kui fondide rakendamise lõppkuupäeva pikendataks aasta võrra, oleks liikmesriikidel võimalik 2014.–2020. aasta programmidega seotud eelarvelised kulukohustused täielikult ära kasutada, et ületada katsumusi, millega neil tuleb praegu sõja tõttu Ukrainas tegeleda.

(12)

Määruses (EL) nr 514/2014 tunnistatakse, et uute või ettenägematute asjaolude esinemisel võib heakskiidetud riikliku programmi komisjoni või asjaomase liikmesriigi algatusel uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral järelejäänud programmitöö perioodiks muuta. On asjakohane pidada sõda Ukrainas „uuteks või ettenägematuteks asjaoludeks“, mis õigustavad programmi rakendamise läbivaatamist ja tegevuslikku ümbersuunamist, võttes arvesse neid uusi vajadusi ja eelnevalt vastu võetud programmi konkreetseid eesmärke.

(13)

Selleks et tagada liikmesriikidele jätkuv juurdepääs 2014.–2020. aasta siseasjade fondide kasutamata summadele, tuleb pikendada nende vahendite rahastamiskõlblikkusperioodi ühe aasta võrra ning teha vajalikud kohandused programmide rakendamise, aruandluse, hindamise ja lõpetamise kuupäevades ning vabastatud summadega seotud kuupäevades.

(14)

Selleks et rahastamiskõlblikkusperioodi pikendamine oleks võimalikult selge, tuleb kehtestada üks kindel lõpptähtpäev, millal kulud peavad olema nii tekkinud kui ka välja makstud.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/2000 (10) muudeti määrust (EL) nr 516/2014, et anda juurdepääs rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate üleandmiseks ette nähtud vahenditele ning võimaldada nende kasutamist teatavateks muudeks riikliku programmi kohasteks meetmeteks. Seda paindlikkuse põhimõtet tuleb laiendada, et uusi või ettenägematuid asjaolusid silmas pidades rahuldada pakilisi vajadusi, eelkõige liikmesriikide uusi varjupaiga- ja rändehalduse vajadusi, mis tulenevad sissetungist Ukrainasse.

(16)

Selleks et anda juurdepääs kõigile kättesaadavatele vahenditele ja hoida ära nende kaotsiminekut, mis tuleneks selliste kasutamata vahendite vabastamisest, mis on eelnevalt ette nähtud määruse (EL) nr 516/2014 alusel teatavatel konkreetsetel eesmärkidel, sealhulgas erimeetmeteks ja liidu ümberasustamisprogrammi jaoks ette nähtud vahendid, tuleb võimaldada liikmesriikidele paindlikkus neid vahendeid erandkorras kasutada, pidades silmas selliseid uusi või ettenägematuid asjaolusid nagu need, mis tulenevad sissetungist Ukrainasse.

(17)

Selleks et suurendada kättesaadavate rahastamisallikate ulatust, aitamaks toime tulla ettenägematute tulevikusündmustega, on asjakohane lubada liikmesriikidel ja teistel avaliku või erasektori rahastajatel teha 2021.–2027. aasta programmitöö perioodil täiendavaid rahalisi osamakseid varjupaiga- ja rändehaldusele sihtotstarbelise välistulu vormis. See sihtotstarbeline välistulu kujutab endast liikmesriikide ning muude avaliku või erasektori rahastajate sihtotstarbelisi osamakseid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2021–2027) konkreetsete kuluartiklite rahastamiseks ning võimaldab luua täiendava valmisolekumeetme varjupaiga- ja rändealase tegevuse rahastamiseks liikmesriikides selliste kriiside ajal nagu sissetung Ukrainasse.

(18)

2014–2020. aasta Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning 2021–2027. aasta Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames antav toetus täiendab meetmeid, mida rahastatakse muudest liidu fondidest, eriti ühtekuuluvuspoliitika raames, et maksimeerida olemasolevate rahastusvahendite mõju.

(19)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)

Võttes arvesse Ukraina põgenike massilisest sissevoolust tingitud rände-, piirihaldus- ja julgeolekuküsimustega tegelemiseks vajalike rahaliste vahendite liikmesriikidele kättesaadavaks tegemise kiireloomulisust, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(21)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa teatanud käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(22)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(23)

Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 514/2014, (EL) nr 516/2014 ja (EL) 2021/1147 vastavalt muuta.

(24)

Käesolev määrus peaks jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, et teha liikmesriikidele kiiresti kättesaadavaks rahalised vahendid Ukraina põgenike massilisest sissevoolust tingitud rände-, piirihaldus- ja julgeolekuküsimustega tegelemiseks,