(1)

Teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina“) ja Taist pärit toruliitmike (edaspidi „toruliitmikud“ või „uurimisalune toode“) impordi suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed algselt nõukogu määrusega (EÜ) nr 584/96 (2) (edaspidi „algsed meetmed“).

(2)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 3 laiendati algseid meetmeid nõukogu määrustega (EÜ) nr 964/2003, (3) (EÜ) nr 2052/2004, (4) (EÜ) nr 2053/2004 (5) ja (EÜ) nr 655/2006 (6) Taiwanist, Indoneesiast, Sri Lankalt ja Filipiinidelt lähetatud impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud vastavalt Taiwan, Indoneesia, Sri Lanka ja Filipiinid või mitte.

(3)

Praegu kohaldatavad meetmed seisnevad lõplikus dumpinguvastases tollimaksus, mis on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1934, (7) millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes .

(4)

Praegu kehtivad dumpinguvastased meetmed teatavate Venemaa Föderatsioonist, Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes (8).

(5)

Pärast seda, kui avaldati teade (9) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit rauast või terasest toruliitmike (edaspidi „toruliitmikud“) impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse (edaspidi „taotlus“).

(6)

Taotluse esitas 25. juunil 2020 Euroopa Liidu terasest põkk-keevitatavate toruliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 60 % liidu toruliitmike kogutoodangust.

(7)

Taotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(8)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon 27. oktoobril 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel HRVst pärit toruliitmike impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas läbivaatamise algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (10).

(9)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles võtma ühendust uurimises osalemiseks. Lisaks teavitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, HRV tootjaid, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijaid ja kasutajaid ning Hiina ametiasutusi ning kutsus neid üles selles osalema.

(10)

Kõigil huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 lähtus komisjon valimi moodustamisel liidu suurimast tüüpilisest müügi- ja tootmismahust, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, võttes arvesse ka geograafilist esindatust. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 56 % hinnangulisest kogutoodangust ja 49 % hinnangulisest müügimahust sõltumatutele klientidele liidus. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi, kuid ei saanud ühtki märkust. Seetõttu esialgne valim kinnitati ning seda peetakse liidu tootmisharu esindavaks.

(13)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas asjaomase riigi tootjate väljavõtteline uuring on vajalik, paluti neil isikutel endast teada anda ja esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Lisaks palus komisjon Hiina esindusel liidu juures teha kindlaks muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. Kuna esialgu andis endast teada vaid üks eksportiv tootja, ei olnud väljavõtteline uuring vajalik. Kuna kõnealune eksportiv tootja otsustas koostöö lõpetada, tehti järeldused HRVst pärit impordi kohta alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal.

(14)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, kutsuti uurimises osalema kõik sõltumatud importijad. Neil isikutel paluti endast teada anda, esitades komisjonile oma äriühingute kohta algatamisteate lisas nõutud teabe. Endast andis teada ainult kaks importijat. Seetõttu otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(15)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(16)

Valimisse kaasatud liidu tootjatele ning importijatele, kasutajatele ja eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud tehti uurimise algatamise päeval veebis kättesaadavaks (11).

(17)

Komisjon sai küsimustikule vastused kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, taotluse esitajalt ja kahelt importijalt.

(18)

Arvestades COVID-19 puhangut ja mitme liikmesriigi kehtestatud liikumispiiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (12). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil kõiki valimisse kaasatud liidu tootjaid:

(19)

9. novembril 2021 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses säilitada kehtivad dumpinguvastased tollimaksud. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(20)

Komisjon ei saanud üheltki huvitatud isikult märkusi.

(21)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(22)

See menetlus algatati 27. oktoobril 2020, st Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodi jooksul, mil Ühendkuningriigi suhtes kohaldati endiselt liidu õigust. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(23)

Toimikule lisatud 18. jaanuari 2021. aasta teates kutsus komisjon endaga ühendust võtma neid Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes leiavad, et neid saab endiselt käsitada huvitatud isikutena. Ükski äriühing endast teada ei andnud.

(24)

Uurimisalune toode on sama mis eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt teatavad Hiina Rahvavabariigist pärit ning praegu CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19 ja ex 7307 99 80 alla (TARICi koodid 7307931191, 7307931193, 7307931194, 7307931195, 7307931199, 7307931991, 7307931993, 7307931994, 7307931995, 7307931999, 7307998092, 7307998093, 7307998094, 7307998095 ja 7307998098) alla kuuluvad rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) toruliitmikud (v.a valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel (edaspidi „uurimisalune toode“).

(25)

Nagu näitas kehtivate meetmete kehtestamiseni viinud uurimine, (13) on järgmistel toodetel samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(26)

Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(27)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus uurimisaluse toote import HRVst (5 192 tonni), kuigi väiksemas koguses kui viimase aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (8 058 tonni alates 2013. aasta juulist kuni 2014. aasta juunini). Comexti (Eurostat) (14) statistika kohaselt moodustas HRVst pärit toruliitmike import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 10 % liidu turust, võrreldes 16 % turuosaga eelmise aegumise läbivaatamise ajal.

(28)

Nagu on märgitud põhjenduses 13, ei teinud ükski HRV eksportija/tootja uurimises koostööd.

(29)

Seetõttu teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjonile märkusi ei esitatud.

(30)

Seega põhinesid järeldused HRVga seotud dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta alusmääruse artikli 18 lõike 1 järgi kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses sisalduval teabel koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Comext (Eurostat), Dun & Bradstreet D&B, (15) Global Trade Alert – GTA (16) ja OECD) (17).

(31)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(32)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on siiski sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumisummat“.

(33)

Nagu allpool on selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja Hiina tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(34)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel. Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(35)

Samuti märkis komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib olla vaja valida vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a sobiv võrdlusriik, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(36)

30. märtsil 2021 teavitas komisjon teatega (edaspidi „esimene teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida võidakse uurimisaluse toote tootmisel kasutada. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumide alusel kindlaks võimalikud võrdlusriigid (nimelt Venemaa Föderatsioon, Tai ja Türgi).

(37)

Taotluse esitaja väitis, et Venemaa Föderatsioon ei ole sobiv võrdlusriik, nimelt gaasi- ja naftatorujuhtmete magistraaltorudele (HS-kood 730419) alates 1. maist 2015 kehtestatud ekspordikeelu tõttu, mis kujutab endast olulist moonutuste allikat Venemaa turul seoses toruliitmike peamise toorainega. Komisjon võttis märkused teadmiseks ja nõustus, et Venemaa ei ole sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses.

(38)

Lisaks väitis taotluse esitaja, et gaasi- ja naftatorujuhtmete magistraaltorude import HRVst Türki on märkimisväärne. Lisaks väitis taotluse esitaja, et ükski kolmest komisjoni poolt esimeses teates nimetatud äriühingust ei olnud tegelik toruliitmike tootja. Pärast täiendavat uurimist nõustus komisjon, et kolm nimetatud Türgi tootjat ei ole tegelikud toruliitmike tootjad. Seetõttu järeldas komisjon selles etapis, et Türgi ei näi olevat sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses.

(39)

Lisaks väitis taotluse esitaja, et komisjoni poolt kindlaks tehtud Tai äriühing ei olnud tegelikult toruliitmike tootja, ning pakkus välja kolm muud äriühingut. Komisjon nõustus, et algselt kindlaks tehtud äriühing ei olnud toruliitmike tootja, ning kontrollis, kas taotluse esitaja pakutud kolm äriühingut (Thai Benkan Co., Ltd., Awaji Material Thailand Co., Ltd. ja TTU Industrial Corp. Ltd.) toodavad toruliitmikke ning kas värskeimad finantsandmed nende äriühingute kohta on hõlpsasti kättesaadavad.

(40)

28. juunil 2021 teavitas komisjon teise teatega (edaspidi „teine teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kasutades võrdlusriigina Taid. Samuti teatas komisjon huvitatud isikutele, et ta teeb müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi kolme tootja (Thai Benkan ja Awaji Material Tai ja TTU Industrial Corporation) kohta kättesaadava teabe alusel. Teise teate kohta märkusi ei esitatud.

(41)

HRV terasesektorit (18) käsitlenud hiljutiste uurimiste käigus leidis komisjon, et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(42)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (19). Arvestades, et teras on peamine tooraine uurimisaluse toote tootmiseks, järeldas komisjon eelkõige, et lisaks sellele et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (20) on oluline osa terasesektori äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, võib Hiina valitsus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes ka mõjutada terasesektori hindu ja kulusid (21). Komisjon leidis ka, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Üldiselt toobki HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside koondumise sektoritesse, mille Hiina valitsus on nimetanud strateegilisteks või poliitiliselt olulisteks, selle asemel et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (22). Komisjon tegi ka järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi (23). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (24) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses HRV ettevõtjate juurdepääsuga kapitalile (25).

(43)

Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlenud uurimistes, uuris komisjon ka käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (26) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti valitsuse ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas uurimisaluse toote puhul. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates selleteemalistes uurimistes.

(44)

Lisaks aruandele osutati taotluses tavadele, mis mõjutavad kulusid ja hindu terasesektoris, kuna toruliitmike tootmise peamiseks sisendiks on gaasi- ja naftatorujuhtmete magistraaltorud:

(45)

Nagu põhjenduses 29 on märgitud, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid toimikus, sealhulgas aruandes ning kaebuse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesolevas juhtumis või lükkaksid need ümber.

(46)

Konkreetselt terasesektoris, kus toodetav teras on toruliitmike tootmise peamine tooraine, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Paljud suurimad tootjad kuuluvad riigile. Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja ajakohastamise kavas aastateks 2016–2020. Näiteks märgib Hiina riigile kuuluv Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd. oma veebisaidil, et tegemist on „raua- ja terasesektori superhiiglasega“, millest „kujunes erakordne suuremahuline raua- ja terasetööstuse kompleks, mille äritegevuses on ühendatud raua kaevandamine, raua ja terase tootmine, töötlemine, tarnimine ja turustamine“ (30). Teine suur Hiina riigile kuuluv ettevõte on Baosteel, mis tegeleb terase tootmisega ning kuulub kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd (varem Baosteel Group ja Wuhan Iron & Steel) (31). Kuigi terasesektori riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomanduses olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (32). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgiks koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (33). Hiina valitsus kinnitas seda kavatsust 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (34). Selline koondumine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (35). Kuna Hiina toruliitmike tootjad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik kindlaks teha eraõiguslike ja riigile kuuluvate toruliitmike tootjate täpset suhet.

(47)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis kuna toruliitmike tootjad keeldusid koostööst, tuletab komisjon meelde, et nii riigi kui ka eraomandis olevate terasesektori ettevõtete suhtes kohaldatakse poliitilist järelevalvet ja juhtimist. Kuigi Hiina õigusaktides sätestatud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (36) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab sekkuda äriotsuste tegemisse. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP rakuke (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (37) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud, Ent hiljemalt 2016. aastast alates on HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes patriotismi esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (38). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraõiguslikust äriühingust ning suurenes surve jätta nendes äriühingutes viimane sõna äriotsuste tegemisel sealsetele HKP rakukestele (39). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas toruliitmike tootjate ja nende sisendite tarnijate suhtes.

(48)

Peale selle on toruliitmike sektoris kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohane poliitika, mis soosib omamaiseid tootjaid või mõjutab turgu muul viisil.

(49)

Kuigi toruliitmike tootmise sektor on spetsialiseerunud tootmisharu, saab see valitsuselt juhtnööre ja valitsus sekkub toruliitmike tootmise peamise tooraine, nimelt terase valdkonnas.

(50)

Hiina valitsus peab terasetööstust oluliseks tootmisharuks (40). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutati, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (41). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (42). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldatud majandus- ja sotsiaalarengu 13. viisaastakuplaanis (43) nähti ette toetuse andmine kvaliteetsete terastoodete tootjatele (44). Samuti keskendutakse selles toodete kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (45). Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (46) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks.

(51)

Nagu selgub eespool esitatud näidetest terase kui toruliitmike tootmise peamise tooraine kohta, suunab Hiina valitsus toruliitmike sektori arengut kooskõlas paljude poliitikavahendite ja suunistega ning kontrollib peaaegu kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte.

(52)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas terase kui toruliitmike tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(53)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et eespool põhjenduses 42 viidatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- või asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine toruliitmike sektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid.

(54)

Toruliitmike sektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on öeldud eespool põhjenduses 42. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (47).

(55)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et toruliitmike sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on viidatud ka eespool põhjenduses 42. Seetõttu mõjutab valitsuse oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(56)

Komisjon tuletab ühtlasi meelde, et toruliitmike tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Kui toruliitmike tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kirjendatud) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanimajandust, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(57)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte üksnes toruliitmike omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid mõjutatud on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib sisendite sisendi jms kohta.

(58)

Hiina valitsus ja eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(59)

Kokkuvõttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad või kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises jaotises.

(60)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(61)

Nagu on selgitatud põhjenduses 40, teavitas komisjon teises teates huvitatud isikuid oma järeldusest, et sobivaks võrdlusriigiks peetakse Taid.

(62)

Esimeses teates leidis komisjon, et Venemaa Föderatsioon, Tai ja Türgi on Maailmapanga andmetel HRVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, st Maailmapank on kõik need kogurahvatulu alusel liigitanud suurema keskmise sissetulekuga riikideks ning näib, et neis riikides toodetakse uurimisalust toodet.

(63)

Pärast seda teadet majandusarengu taseme kohta märkusi ei saadud.

(64)

Komisjon märkis esimeses teates, et uurimisaluse toote tootmine tehti kindlaks Venemaa Föderatsioonis, Tais ja Türgis. Venemaa Föderatsioon jäeti siiski välja, sest seal kehtis gaasi- ja naftatorujuhtmete magistraaltorudele (vt eespool põhjendus 37) kui toruliitmike tootmiseks kasutatavale olulisele toorainele ja terasele üldisemalt ekspordikeeld. Türgi jäeti välja, sest ükski kolmest esimeses teates nimetatud äriühingust, kelle kohta oli kättesaadav värske finantsteave, ei tootnud toruliitmikke.

(65)

Seejärel kontrollis komisjon eespool nimetatud riikide puhul ka avalike andmete, eelkõige uurimisaluse toote tootjate avalike finantsandmete kättesaadavust.

(66)

Komisjon otsis toruliitmike tootjaid, kelle avalikult kättesaadavaid finantsandmeid saaks kasutada moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks. Komisjon keskendus otsimisel eelkõige kasumlikele äriühingutele, kelle läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kasumiaruanded olid avalikult kättesaadavad. Seega nimetati teises teates kolme Tai äriühingut.

(67)

Komisjon analüüsis kõiki toimikus sisalduvaid asjakohaseid andmeid Tai tootmistegurite kohta ja täheldas järgmist:

(68)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal leidis komisjon, et Tai on sobiv võrdlusriik.

(69)

Kuna eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Tai on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset hinnata.

(70)

Eespool esitatud analüüsi arvesse võttes vastas Tai kõigile alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, et pidada seda sobivaks võrdlusriigiks. Eeskätt toodeti Tais piisavas koguses uurimisalust toodet ning seal olid olemas asjakohased andmed kõikide tootmistegurite, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

(71)

Komisjon loetles esimeses teates sellised tootmistegurid nagu uurimisaluse toote tootmisel kasutatud materjalid, energia ja tööjõud ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja osutama avalikult kättesaadavale teabele kõigi kõnealuses teates nimetatud tootmistegurite moonutamata väärtuste kohta.

(72)

Teises teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta gaasi- ja naftatorujuhtmete magistraaltorudega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks võrdlusriigis GTA andmebaasi.

(73)

Lisaks märkis komisjon, et moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks võrdlusriigis kasutatakse Tai riikliku statistikaameti ja KPMG statistikat; moonutamata energiakulude kindlakstegemiseks kasutatakse aga põhjenduses 67 osutatud riiklikku statistikat.

(74)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, pidi komisjon toruliitmike tootmisel kasutatud tootmistegurite kindlakstegemisel tuginema liidu tootmisharule.

(75)

Võttes arvesse liidu tootmisharult saadud kogu teavet ning asjaolu, et eksportivad tootjad ei esitanud kahe tootmistegurite normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavaid allikaid käsitleva teate kohta märkusi, on normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kindlaks tehtud järgmised tootmistegurid ja nende allikad.

Tabel 1

Toruliitmike tootmistegurid

(76)

Komisjon lisas tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Võttes arvesse, et Tai äriühingute avalikult kättesaadavates finantsandmetes puudusid asjakohased andmed, kasutas komisjon selle summa kindlaksmääramiseks eespool põhjenduses 18 nimetatud koostööd teinud liidu tootjate esitatud finantsandmeid. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punkti 3.2.2 alapunktis d.

(77)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda, mis on esitatud GTAs ning millele lisati imporditollimaksud.

(78)

Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena (59). Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 59, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste olemasolu tõttu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Komisjon leidis, et import Taisse muudest kolmandatest riikidest oli endiselt tüüpiline, ulatudes 14,01 %-st gaasi- ja naftatorujuhtmete magistraaltorude impordi kogumahust kuni 99,9 %-ni terasejäätmete impordi kogumahust.

(79)

Komisjon kasutas Tai riiklikult statistikaametilt (60) saadud avalikult kättesaadavat statistikat, et arvutada tööjõukulu tunnis, ja KPMG-lt (61) saadud statistikat tööandja makstud täiendavate sotsiaalkindlustusmaksete arvutamiseks.

(80)

Komisjon kasutas Tai elektrienergia ameti (Metropolitan Electricity Authority) (62) avaldatud elektrihinnastatistikat, mis hõlmab kogu Taid.

(81)

Komisjon kasutas Tai tööstustarbijatele mõeldud gaasi avalikult kättesaadavat hinda, mille avaldas Tai energeetikaministeeriumi energiapoliitika ja planeerimise büroo (63).

(82)

Komisjon kasutas Tai energeetikaministeeriumi avalikustatud kütteõli hinda (64).

(83)

Komisjon kasutas provintsi veemajandusameti (Provincial Waterworks Authority) veetariifi (65).

(84)

Lisaks eespool põhjenduses 75 kokkuvõtlikult kirjeldatud tootmisteguritele arvutati tootmise üldkulud, s.o muud otsesed tootmiskulud, kommunaalteenuste kulud ja kulum. Arvestades, et Hiina tootjad ei teinud koostööd, võeti nende tootmise üldkulude arvutamisel aluseks tootmise üldkulude suhtarv, jagatuna liidu tootmisharu avaldatud otseste tootmiskuludega (15,7 %). Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(85)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt hõlmab arvestuslik normaalväärtus moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude- ning kasumisummat. Nagu on märgitud põhjenduses 40, tegi komisjon kindlaks kolm Tai äriühingut (TTU Industrial Corporation, Thai Benkan ja Awaji Material Tai), kelle kohta oli avalikult kättesaadav finantsteave (mille Dun & Bradstreet avaldas Global Financials’is) (66), mida võis kasutada moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Nende äriühingute avalikult kättesaadav finantsteave tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks teise teate lisana.

(86)

Eeltoodu põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(87)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon teabele, mille liidu tootmisharu esitas iga tootmisteguri (materjalid, tööjõud ja energia) kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel. Need tarbimismahud korrutati Tai puhul kindlaks tehtud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud põhjendustes 76–85.

(88)

Teiseks kohaldas komisjon moonutamata tootmiskulude suhtes põhjenduses 84 kirjeldatud viisil kindlaksmääratud tootmise üldkulusid.

(89)

Lõpuks kohaldas komisjon lisaks tootmiskuludele, mis tehti kindlaks põhjenduses 85 kirjeldatud viisil, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võrdlusriigis, mis tehti kindlaks põhjenduses 88 selgitatud viisil. Moonutamata tootmiskulude suhtes kohaldatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, väljendatuna protsendina müüdud kaupade kuludest, olid vastavalt 14,1 % ja 1,7 %. Sellist kasumitaset peetakse selle madala taseme tõttu ebamõistlikuks, kuid kuna dumping tehti kindlaks juba enne mõistliku kasumitaseme lisamist, otsustas komisjon kasutada käesoleva läbivaatamise järelduste tegemisel nii madalat taset, kuna sellel ei oleks mingit praktilist mõju dumpingu arvutamisele.

(90)

Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, määrati normaalväärtus kogu riigi kohta.

(91)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja seega puudusid konkreetsed andmed Hiina hindade kohta, tehti ekspordihind kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18, st Eurostati Comexti impordistatistika põhjal. Kuna need hinnad on esitatud kulude, kindlustuse, kaubaveo hindadena (CIF-hindadena), kohandati neid tehasest hankimise tasandile, arvates neist maha mereveo- ja kindlustuskulud, mis põhinevad OECD andmetel, (67) ja sisetranspordikulud, mis põhinevad Maailmapanga andmetel (68).

(92)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust ekspordihindadega tehasest hankimise tasandil. Selle põhjal oli kindlakstehtud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 100,3 %. Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(93)

Selleks et teha kindlaks dumpingu jätkumise tõenäosus, uuris komisjon järgmisi elemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus.

(94)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina tootjad keeldusid koostööst, tehti HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt saadud teabe alusel.

(95)

Taotluses esitatud andmete kohaselt oli toruliitmike tootmisvõimsus 2019. aastal 890 000 tonni. Taotluse esitaja arvutas ka, et uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus HRVs oli 2019. aastal ligikaudu 197 000 tonni. See vastab kuuekordsele liidu tootjate liitu müügi mahule ja neljakordsele ELi tarbimise mahule.

(96)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et Hiina toruliitmike tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada toruliitmike tootmiseks liitu eksportimise eesmärgil, kui meetmetel lastakse aeguda.

(97)

Liidu turg on Hiina toruliitmikke eksportivate tootjate jaoks alati atraktiivne olnud. Seda näitavad nende pidev kohalolek liidu turul alates esialgsest uurimisperioodist ning varem kehtestatud meetmetest Taiwani, Indoneesia, Sri Lanka ja Filipiinide kaudu kõrvale hoidmiseks tehtud jõupingutused, nagu on märgitud põhjenduses (2).

(98)

Võttes arvesse, et lisaks ELile on HRVst pärit toruliitmike impordi suhtes kehtestanud ranged dumpinguvastased meetmed Argentina, (69) Jaapan, (70) Mehhiko, (71) Türgi (72) ja USA, (73) on tõenäoline, et juhul kui meetmetel lastakse aeguda, suunataks suur osa sellest vabast tootmisvõimsusest liidu turule.

(99)

Uurimine näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus HRVst pärit impordi sisenemine liidu turule dumpinguhindadega. Võttes arvesse toruliitmike dumpinguhindadega importi liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, suurt vaba tootmisvõimsust HRVs ja liidu turu atraktiivsust, järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, siseneks tõenäoliselt liidu turule märkimisväärne kogus HRVst pärit dumpinguhinnaga toruliitmikke.

(100)

Eeltoodut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine.

(101)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet kaheksateist tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(102)

Komisjon tegi kindlaks liidu tarbimise, lisades liidu tootmisharu müügile liidu turul HRVst ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi ning kasutades selleks Eurostati andmeid TARICi (Euroopa Liidu integreeritud tariifistik) koodide tasandil.

(103)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(104)

Kuna toruliitmikke kasutatakse peamiselt naftakeemiatööstuses, ehituses, energiatootmises, laevaehituses ja tööstusrajatistes torude ühendamiseks, on nõudlus toruliitmike järele seotud eelkõige energiataristu sektori tegevusega, mida omakorda mõjutab energiahindade areng.

(105)

Seetõttu suurenes pärast nafta- ja gaasihindade taastumist 2018. aastal (74) liidu tarbimine 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes ligikaudu 14 %. Sellele tarbimise suurenemisele järgnes 2019. aastal 8 % vähenemine (nafta- ja gaasihinna languse tõttu) ja väike kasv läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mille tulemusena suurenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil siiski 7 %.

(106)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal.

Tabel 3

Hiinast pärit impordi maht (tonnides) ja turuosa

(107)

Vaatlusalusel perioodil vähenes Hiinast pärit impordi kogumaht 5 864 tonnist 2017. aastal 5 192 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Hiina turuosa järgis sama suundumust ja vähenes vaatlusalusel perioodil 13 %-st 2017. aastal 10 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(108)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel. Seda silmas pidades muutus asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind järgmiselt.

Tabel 4

Hiinast pärit impordi hinnad (eurodes tonni kohta)

(109)

Vaatlusalusel perioodil tõusis keskmine impordihind 46 %, kerkides 1 265 eurost tonni kohta 2017. aastal 1 852 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(110)

Nagu põhjenduses 13 märgitud, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise käigus koostööd. Sellest tulenevalt tegi komisjon kindlaks hinna allalöömise uurimisperioodil, võrreldes kaalutud keskmist hinda, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toruliitmikke sõltumatutele klientidele liidu turul ja mida kohandati tehasest hankimise tasandile, ning asjaomasest riigist pärit impordi keskmist hinda, mis määrati kindlaks CIF-hinna põhjal Eurostati andmetest lähtudes, korrigeerituna tollimaksude ja impordijärgsete kulude võrra. Hiinast pärit impordi hinnad lõid liidu müügihinnad alla 16,4 %, võtmata arvesse dumpinguvastaseid tollimakse. Võttes arvesse dumpinguvastaseid tollimakse, sisenes Hiinast pärit import liidu turule hinnaga, mis oli 28 % kõrgem kui liidu müügihind.

(111)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hind muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Muudest kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) pärit impordi maht (tonnides) ja turuosa

(112)

Muudest kolmandatest riikidest pärit import oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku 13 563 tonni ja suurenes 2017. aastaga võrreldes 29 %. See kasv toimus peamiselt 2017. ja 2018. aastal, samal ajal kui impordimahud jäid pärast seda ja kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni suhteliselt stabiilseks. Impordi suurenemine kajastub selle impordi turuosas, mis suurenes 23 %-st 2017. aastal 27 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Keskmine impordihind tõusis vaatlusalusel perioodil stabiilselt, kerkides läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2017. aastaga võrreldes 19 %. Keskmiselt olid asjaomased hinnad madalamad kui liidu tootmisharu hinnad.

(113)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordist liidu tootmisharule tuleneva mõju uurimine kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundanud majandusnäitajate hindamist.

(114)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitaja esitatud andmete ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastuste põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustike vastustes esitatud andmete põhjal. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemaid andmekogumeid peeti liidu tootmisharu majandusolukorda esindavaks.

(115)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööjõud, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(116)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(117)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu tootjate toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(118)

Liidu toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 7 % ja järgis suures osas energiahindade arengut. Täpsemalt öeldes järgnes suhteliselt järsule 31 % suurusele suurenemisele 2018. aastal vähenemine nii 2019. aastal kui ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(119)

Tootmisvõimsus järgis samasugust suundumust nagu toodang, st suuremale kasvule 2018. aastal järgnes vähenemine 2019. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes suurenes tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil 4 %.

(120)

Tootmisvõimsuse rakendamine, mis järgis sarnaseid suundumusi, püsis vaatlusalusel perioodil väga madalal tasemel (27–32 %). Kooskõlas eelmise aegumise läbivaatamisega (75) on tootmisvõimsuse madal rakendusaste osaliselt tingitud koguvõimsuse arvutamise meetodist, kus teatatud võimsus on teoreetiline maksimumvõimsus (kolm vahetust päevas), mis ei pruugi tegelikku võimsust täpselt kajastada.

(121)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Liidu tootjate müügimaht ja turuosa

(122)

Liidu tootmisharu samasuguse toote müügimaht järgis vaatlusalusel perioodil peamiselt turusuundumusi ja liidu tarbimise arengut, 2018. aastal peamiselt suurenedes ja seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenedes peaaegu 2017. aasta tasemele (3 % suurune kasv).

(123)

Liidu tootmisharu turuosa püsis aastatel 2017–2018 stabiilsena 65 % juures, vähenedes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 62 %-ni. See on võrreldav liidu tootmisharu 64 % suuruse turuosaga eelmisel aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (76).

(124)

Hoolimata müügimahu suurenemisest 3 % vaatlusalusel perioodil, ei suurenenud liidu tootmisharu müük samas tempos nõudlusega, mis suurenes 7 %, nii et liidu tootmisharu turuosa vähenes 65 %-st 2017. aastal 62 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(125)

Tööjõud ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Liidu tootjate tööjõud ja tootlikkus

(126)

Nii tööjõud kui ka tootlikkus suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga ning vähenesid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasemeni, mis oli veidi kõrgem kui 2017. aasta tase (vastavalt 1 % tööjõu ja 6 % tootlikkuse puhul).

(127)

Käesoleva juhtumi uurimise käigus kindlaks tehtud dumpingumarginaal on miinimumtasemest tunduvalt suurem. Tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule on seega märkimisväärne, võttes arvesse nii asjaomasest riigist pärit impordi hindu kui ka selle impordi mahtu.

(128)

Lisaks on liidu tootmisharu veel toibumas Venemaa Föderatsioonist, Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi varasema kahjustava dumpingu mõjust.

(129)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja ühikukulu muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised müügihinnad liidus ja ühikukulu

(130)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele tõusis vaatlusalusel perioodil 4 %, jõudes kõrgeimale tasemele 2019. aastal (+ 9 % võrreldes 2017. aastaga). Ühiku tootmiskulu vähenes 2017.–2018. aastal 7 % ja seejärel suurenes, kuni see jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2017. aastaga samale tasemele.

(131)

Keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(132)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil 9 %.

(133)

Laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

(134)

Valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarud suurenesid aastatel 2018–2019 järk-järgult, vähenedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2017. aasta tasemeni (3 %).

(135)

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(136)

Uurimise käigus tehti kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitades liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Valimisse kaasatud tootjate kasumlikkus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne, ulatudes –22 %-st 2017. aastal –12 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Aastatel 2018–2019 oli see vastavalt –4 % ja –6 %, mis on kooskõlas nõudluse suurenemise ja tootmiskulude vähenemisega.

(137)

Netorahavoog näitab liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul negatiivseks, välja arvatud 2018. aastal tänu soodsatele turutingimustele.

(138)

Investeeringud (peamiselt tootmisseadmete ajakohastamine, kvaliteedi, tootlikkuse ja tootmisprotsessi paindlikkuse suurendamine) vähenesid vaatlusalusel perioodil järk-järgult ning olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2017. aastaga võrreldes 34 % väiksemad. Selline suundumus osutab turu ebakindlusele, mis tuleneb COVID-19 pandeemiast ja nõudluse vähenemisest, mille põhjustasid madalamad energiahinnad 2019. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(139)

Samasuguse toote tootmisest ja müügist saadud investeeringutasuvus näitas samasugust suundumust nagu kasumlikkus, suurenedes järsult 2018. aastal ja vähenedes seejärel 2019. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(140)

Hoolimata olukorra paranemisest eelkõige soodsa turukliimaga aastatel (nt 2018. aastal, st enne COVID-19 puhangut ning pärast energiataristu investeeringute suurenemist tänu nafta- ja gaasihindade taastumisele), on liidu tootmisharu olukord endiselt ebakindel. Tootmisharu ei saanud täielikult ära kasutada nõudluse suurenemist vaatlusalusel perioodil, mistõttu turuosa vähenes 65 %-st 62 %-ni. Liidu tootmisharu oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul endiselt väga suures kahjumis. Tema kahjum oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil –12 %. Rahavoog ja investeeringutasuvus on vaatlusalusel perioodil olnud suures osas negatiivsed.

(141)

Eespool öeldut arvesse võttes on vaatlusalusel perioodil veidi suurenenud tootlikkus ja liidu tootmisharu püsivalt head eksporditulemused – liidu tootjate eksport moodustab ligikaudu 20 % nende kogumüügist – aidanud kaasa liidu tootmisharu elujõulisuse tagamisele ning näitab liidu tootmisharu jätkuvaid jõupingutusi uutele turgudele sisenemiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks maailmaturul.

(142)

Eelkirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(143)

Seejärel hindas komisjon, kas asjaomasest riigist pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel on põhjuslik seos. HRVst pärit impordi kogused jäid vaatlusalusel perioodil märkimisväärseks, kuid vähenesid 11 %. Hiinast pärit impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 46 %. Võttes arvesse kehtivaid meetmeid, sisenes kõnealune import liidu turule liidu tootmisharu hindadest 28 % kõrgema hinnaga ja seega mittekahjustaval tasemel.

(144)

Eeltoodut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kantud olulist kahju ei saanud põhjustada asjaomasest riigist pärit import.

(145)

Seda arvesse võttes hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumine tõenäoline.

(146)

HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks kaalus komisjon järgmisi elemente: 1) asjaomase riigi vaba tootmisvõimsus ja liidu turu atraktiivsus ning 2) HRVst pärit võimaliku impordi ja sellise impordi hinnataseme mõju liidu tootmisharu olukorrale, kui meetmetel lastakse aeguda.

(147)

Nagu on märgitud põhjenduses 95, oli Hiina vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil neli korda suurem kui liidu tarbimine. Ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta lööks Hiina import liidu tootjate hinnad alla 16,4 %. Arvestades, et hinna allalöömise arvutused põhinevad liidu tootmisharu müügihindadel, millega tootmisharu toodab kahjumit, oleksid kahjumarginaalid palju suuremad. Kui meetmed tunnistataks kehtetuks, on seega tõenäoline, et liidu turule siseneks suures koguses kahjustava dumpinguhinnaga uurimisalust toodet.

(148)

Hiina eksportivate tootjate jätkuvat huvi liidu turu vastu näitab suhteliselt stabiilne impordimaht vaatlusalusel perioodil, hoolimata kehtivatest meetmetest. Lisaks leiti, et Hiina eksportijad hoiavad kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kõrvale nelja kolmanda riigi, nimelt Taiwani, Sri Lanka, Indoneesia ja Filipiinide kaudu. Selline korduv kõrvalehoidmine näitab selgelt Hiina eksportivate tootjate huvi pääseda liidu turule ilma piiranguteta ja seega liidu turu atraktiivsust Hiina ekspordi jaoks. Nagu on selgitatud põhjenduses 104, on ka mitmes muus kolmandas riigis kehtestatud Hiina RVst pärit toruliitmike impordi suhtes dumpinguvastased meetmed, mistõttu on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suunatakse suured kogused HRVst pärit toruliitmikke liidu turule.

(149)

Kahjustava dumpinguhinnaga impordi tõenäoline suurenemine tooks kaasa liidu tootmisharu olukorra edasise halvenemise. Hinnasurve ei võimaldaks liidu tootmisharul tõsta oma hindu kasumlikule tasemele ning tooks tõenäoliselt kaasa täiendava rahalise kahju ja tootmise vähenemise või isegi liidu tootjate tehaste sulgemise. Lisaks suureneks selle impordi turuosa liidu tootmisharu turuosa arvelt üha rohkem, mis omakorda vähendaks veelgi liidu tootmisharu juba niigi madalat tootmisvõimsuse rakendusastet.

(150)

Seepärast järeldas komisjon, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamisega kaasneks väga suure tõenäosusega HRVst pärit impordi poolt algselt liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumine alusmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses.

(151)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(152)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(153)

Seda silmas pidades uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest on kaalukaid põhjusi, mis lubaks järeldada, et kehtivate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(154)

Nagu on järeldatud põhjendustes 140 ja 142 ning nagu kinnitavad paljude kahjunäitajate negatiivsed suundumused, oli liidu tootmisharu olukord läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt väga ebakindel. Lisaks jõuti põhjenduses 148 järeldusele, et kui Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, siis kahju korduks.

(155)

Üldiselt leidis komisjon, et hoolimata liidu tootmisharu kahjustatud olukorrast liidu turul on tootmisharu endiselt elujõuline. Liidu tootmisharu eksporditulemused ei ole mitte ainult püsivalt head, kusjuures eksportmüük moodustab märkimisväärse osa müügimahust, vaid ka tootlikkus on vaatlusalusel perioodil suurenenud. Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste on siiski endiselt väga madal ja kasumlikkus negatiivne.

(156)

Mis tahes edasine halvenemine mõjutaks tööstusharu üldist olukorda ning tooks kaasa tootmise vähenemise või isegi liidu tootmisüksuste lõpliku sulgemise ohu. Seetõttu võib järeldada, et Hiina suhtes kehtestatud meetmete jätkuv kohaldamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(157)

Pärast algatamisteate avaldamist andsid endast teada kaks sõltumatut importijat, kelle arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 6 % Hiinast pärit toruliitmike koguimpordist. Mõlemad importijad avaldasid toetust meetmete kohaldamise jätkamisele. Nende uurimisaluse tootega seotud äritegevus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlik. Seetõttu järeldatakse, et importijate seisukohast puuduvad kaalukad põhjused kehtivaid meetmeid mitte pikendada.

(158)

Pärast uurimise algatamise teate avaldamist ning uurimise ajal ei andnud endast teada ükski kasutaja. Tuletatakse meelde, et toruliitmikke kasutatakse üksnes torude ühendamiseks ja seega moodustavad nende kulud üldiselt vaid väikese osa projekti kogukuludest.

(159)

Seega ei viidanud miski sellele, et meetmete säilitamine avaldaks kasutajatele negatiivset mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju.

(160)

Eelöeldut silmas pidades järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid Hiinast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamist.

(161)

Eespool esitatud kaalutlustest tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes rakendusmääruse (EL) 2015/1934 alusel kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(162)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivad meetmed säilitada. Neile anti pärast otsuse avalikustamist ka aega märkuste esitamiseks. Ühtegi märkust ei saadud.

(163)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (77) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(164)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,