1)

1. juuli 2019. aasta kirjaga teatas Belgia komisjonile abikavast, millega toetatakse videomängude tootmist. Komisjonile saadeti lisateavet 3. jaanuari ja 2. veebruari 2020. aasta kirjadega.

2)

30. aprilli 2020. aasta kirjaga teatas komisjon Belgiale oma otsusest algatada abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus.

3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse abi kohta.

4)

29. mai 2020. aasta kirjas esitas Belgia oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

5)

16. juulil 2020 sai komisjon ühelt huvitatud isikult mitu tähelepanekut asjaomase küsimuse kohta. Komisjon edastas märkused Belgiale, kellele anti võimalus vastata. Komisjon sai Belgialt märkused 30. novembri 2020. aasta kirjaga.

6)

29. mai 2020. aasta kirjaga teatas Belgia komisjonile, et kavatseb muuta abi aluseks olevaid õigusakte, ning 30. novembri 2021. aasta kirjaga teatati, et asjaomaseid muudatusi sisaldav eelnõu on esitatud Belgia Esindajatekojale (3).

7)

Belgia esitas lisateavet 10. juunil 2021 ja 8. detsembril 2021, samuti 10. veebruaril 2022 ja 29. märtsil 2022.

8)

Tegemist on maksusoodustuste korraga, mille eesmärk on edendada videomängude tootmist. See on välja töötatud algse maksusoodustuste korra laiendusena; kõnealuse algse maksusoodustuste korraga toetati audiovisuaaltoodangut ning komisjon andis selleks loa 2003. aastal (4). Seda algset korda pikendati aastatel 2004, (5) 2007, (6) 2009, (7) 2013 (8) ja 2014 (9). 2014. aastal heaks kiidetud maksusoodustuskorda pikendati ilma muudatusteta 2020. aastal (10). Selle korra praegune versioon kehtib 31. detsembrini 2026.

9)

Õiguslik alus on Belgia tulumaksuseadustik (Code des impôts sur les revenus/Wetboek van Inkomstenbelastingen), (11)29. märtsi 2019. aasta seadus, millega laiendati maksusoodustuste korda videomängude tööstusele ja mis avaldati Belgia ametlikus väljaandes (Moniteur belge/Belgisch Staatsblad) 16. aprillil 2019, (12) ning selle seaduse muudatus, mida Belgia Esindajatekoda praegu läbi vaatab (13). Eeldatavalt võetakse muudatus vastu pärast seda, kui komisjon on selle heaks kiitnud.

10)

Abimeetme kestust pikendatakse 31. detsembrini 2027 (14).

11)

Hinnanguline eelarve on 36 000 000 eurot (6 000 000 eurot aastas). Meedet rahastatakse Belgia föderaaleelarvest.

12)

Selle kava eesmärk on toetada ja edendada äriühingute investeeringuid videomängude tootmisse; sel eesmärgil antakse nendele äriühingutele maksusoodustusi. Kõnealuse abikava raames saavad maksusoodustust taotleda äriühingud, kes on Belgias kohustatud tasuma äriühingu tulumaksu ja vastavad nõutavatele kriteeriumidele.

13)

Selleks et saada kõnealuse korra alusel maksuvähendust, tuleb teha investeeringuid selliste äriühingute teostesse, kes toodavad videomänge, mille asjaomase kogukonna pädevad asutused on nimetanud Euroopa videomängudeks; see tähendab, et mängude tootmisel peavad olema osalenud Belgias või muus EMP riigis elavad autorid ja loovtöötajad või mängud peavad olema toodetud ühes või mitmes EMP riigis asuva ühe või mitme tootja ja kaastootja järelevalve ja tegeliku kontrolli all.

14)

Videomängude sellisel akrediteerimisel lähtutakse kultuurilistest kriteeriumidest, mille Flaami kogukond ja Vallooni piirkond on kehtestanud oma abikavade jaoks ning mille komisjon heaks kiitis (Flaami kogukonna puhul 2018. aastal, (15) kusjuures kriteeriume muudeti ja nende kehtivust pikendati 2022. aastal; (16) Vallooni piirkonna puhul 2020. aastal) (17). Kriteeriumidena kaalutakse seda, kas mängul on kultuurilised ja kunstilised omadused, kas tootmistegevusel ja asjaomastel pooltel on sidemed Flandria või Vallooni piirkonnaga ning kas mäng on uuenduslik ja loov. Sel eesmärgil on Belgia võtnud kohustuse tagada, et Belgia föderaalriik sõlmib Flaami kogukonna, prantsuskeelse kogukonna ja saksakeelse kogukonnaga koostöölepingu nende kogukondade ja föderaalriigi asjaomaste pädevusvaldkondade kohta maksusoodustuste korra puhul. Belgia juhib tähelepanu, et maksusoodustuste korra kehtivuse ajal võtavad kogukonnad videomängude heakskiitmisel arvesse samu kriteeriume, mida Flaami kogukond ja Vallooni piirkond kohaldavad omaenda abikavade suhtes seoses videomängudega.

15)

Praegu kehtiva maksusoodustuste korra alusel saab äriühing (edaspidi „investor“) anda konkreetse audiovisuaalteose tootjale rahalist toetust raamlepingu alusel. See investeering kompenseeritakse investorile maksusoodustuse tõendi kujul, mis võimaldab investoril saada maksusoodustust tänu sellele, et tema maksustatavat kasumit vähendatakse. Äriühingute kasumi maksustamisel lähtutakse aluspõhimõttest, et äriühingud maksavad makse kogukasumi pealt (Belgia tulumaksuseadustiku artikkel 185). Maksustatava väärtuse saamiseks arvatakse kasumist maha vastavad mahaarvamisele kuuluvad kulud (tulumaksuseadustiku artikkel 6). Üldjuhul saavad äriühingud kasumist maha arvata maksustamisperioodil tekkinud ettevõtluskulud (tulumaksuseadustiku artikkel 49). Mis puudutab investeeringute väärtust, siis sõltub mahaarvatav summa toetuse väärtusest (tulumaksuseadustiku artikli 61 teine lõik). Maksusoodustuste korra raames saab maksukohustuslasest äriühing tulult kohe maha arvata 421 % investeeritud summast, st suurema summa kui tema rahaline toetus. Olenevalt teatatud projekti olemusest kehtib see ka videomängude tootmiseks antavale toetusele.

16)

Belgia teatatud kava raames määrati maksusoodustuse tõendi kohaseks maksustamisväärtuseks 70 % EMPs tekkinud tootmis- ja tegevuskuludest või, kui Belgias tekkinud tootmis- ja tegevuskulud moodustavad vähem kui 63 % kogueelarvest, siis Belgias tekkinud tootmis- ja tegevuskuludest. Teose tootmisse tehtavaks investeeringuks antava abi suuruseks määratakse 48 % maksusoodustuse tõendi kohasest maksustamisväärtusest. See tähendab, et maksimaalse stsenaariumi korral, kus vähemalt 63 % eelarvest kulutatakse Belgias, võib abi osakaal olla 48 % 70 %-st, st 33,6 % tootmiseelarvest, ent kui Belgias tekkinud tootmiskulud moodustaksid vähem kui 63 % kogueelarvest, oleks abi osakaal väiksem. Kui sellist abi antaks muud liiki tootmisabi kõrval, piirduks abi osakaal 50 %-ga.

17)

Sellele vastavalt määrati maksusoodustuse tõendi maksustamisväärtus kava algses versioonis kindlaks territoriaalsete kulutuste põhjal. Investeeringu summa (ja seega abi summa) sõltub territoriaalsete kulutuste osakaalust, mis omakorda tähendab, et see varieerub olenevalt sellest, kui suuri kulusid kavandatakse Belgias.

18)

Maksusoodustuste korra raames peavad toetust soovivad tootmisfirmad olema akrediteeritud, et osaleda. Belgia väite kohaselt on see nii sellepärast, et kui äriühing või üksikisik ei järgi seadust, saab selle akrediteeringu tühistada (18).

19)

Belgia selgitas, et akrediteering antakse kiiresti pärast asjaomaselt tootmisfirmalt taotluse saamist. Selle taotlusega esitatakse äriühingut tuvastavad andmed, dokument, mis tõendab, et taotlejal ei ole maksuvõlga riikliku sotsiaalkindlustusameti ees, ning kinnitus kohustuse kohta pidada kinni maksusoodustuste korra seadusest. Konkreetsemalt tähendab see seda, et tootmisfirma võtab kohustuse esitada seoses maksusoodustuse tõendiga pakkumine kooskõlas 11. juuli 2018. aasta seaduse (milles käsitletakse investeerimisvahendite avalikku pakkumist ning investeerimisvahendite suunamist kauplemiseks reguleeritud turgudel) (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 (20) sätetega.

20)

Belgia selgitas, et akrediteerimismenetlusse ei kaasata tingimusi, mis on seotud sellega, et asjaomased äriühingud peavad akrediteerimistaotluse esitamise ajal olema asutatud Belgias.

21)

Belgia selgitas oma teates, et Belgias moodustas videomängude sektor 2018. aastal 0,08 % (100 000 000 eurot) maailmaturust (mille koguväärtus oli 2018. aastal ligikaudu 124 000 000 000 eurot).

22)

Hiljem ajakohastas Belgia neid arvandmeid. 2020. aastal oli videomängude sektori tulu üle maailma kokku 159 800 000 000 USA dollarit (21). Belgia andmete kohaselt moodustas Belgia turu kogutulu ülemaailmsest tulust vaid 0,05 %, st 82 000 000 eurot. Euroopa mandri turg moodustab 19 % maailmaturust (29 600 000 000 USA dollarit ehk enam kui 27 600 000 000 eurot). See omakorda tähendab, et 2020. aastal kuulus Belgia videomängude turule 0,3 % asjaomasest Euroopa mandri turust. 2019. aasta andmete kohaselt töötas Belgia sektoris 1 000 inimest (Euroopas kokku 87 628 inimest). Videomängude arendamisega tegeles Belgias 63 stuudiot (Euroopas kokku 4 913) (22). Need arvandmed annavad tunnistust sellest, et Belgia videomängude sektori käes on vaid väike osa Euroopa koguturust. Belgias on paljud videomängude sektoris tegutsevad äriühingud väikesed. Paljud neist on suhteliselt noored, st asutatud vähem kui kuus aastat tagasi. Arvestades selle sektori äriühingute suurust ja asjaolu, et nad on tegutsenud lühikest aega, esineb neil arendustöös probleeme. See takistab mitmekesisust suurendavate kultuurilise sisuga videomängude laiemat tootmist.

23)

Belgia esitas järgmised tähelepanekud. Kõnealuse sektori kasvust hoolimata puudub tööstusharul rahaline stiimul, mis on vajalik läbimurde saavutamiseks turul. Arvutile, mängukonsoolile, tahvelarvutile või nutitelefonile mõeldud mängu arendamine sarnaneb filmitegemisega – see võtab mitu kuud või isegi aastaid. Selleks on vaja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Nagu filmitööstuseski, muutub turukõlblik lõpptoode kättesaadavaks alles protsessi lõpus. Neid asjaolusid arvesse võttes on videomängude sektor suhteliselt riskantne. Peale selle on võimatu kindel olla, kas teatav mäng meelitab ligi piisavalt palju inimesi, et investeering tasuks end ära, nagu filmitööstuseski. Samuti seostatakse olulise hariva, kultuurilise ja kunstilise sisuga videomängude projekte suurema riskiga, sest ehkki nendega kaasnevad sama suured tootmiskulud nagu kogu maailmas populaarsete videomängude puhul, on nende turg piiratum.

24)

Märkimisväärse loomepotentsiaaliga, kuid sellele vastavalt ka suuremat eelarvet nõudvate suurprojektide käivitamisel on takistuseks rahalised piirangud. Seega keskendutakse videomängude tootmisel personaalarvutil mängitavatele mängudele, mida on võimalik toota väiksema eelarvega. Rahastamisprobleemid takistavad omakorda kultuurilise oskusteabe säilitamist ja arendamist kohalikul tasandil. On tõsiasi, et tootjatel on oma videomängude loomise asemel kasulikum teha alltöövõtu korras tööd välismaistele äriühingutele.

25)

Seetõttu on Belgia videomängutootjatel sageli väga raske saada rahastust uuteks projektideks. Samuti seisavad nad silmitsi suure rahvusvahelise konkurentsiga.

26)

Maksusoodustus aitab suurendada videomängude tootmise sektorisse tehtavate erainvesteeringute arvu, samamoodi nagu filmi- ja audiovisuaaltoodangu maksusoodustus.

27)

Kava puhul (nagu sellest algselt komisjonile teatati) tekkisid kahtlused üldise seaduslikkuse suhtes. Maksusoodustuse tõendi maksustamisväärtus määratakse kindlaks territoriaalsete kulutuste põhjal. Need territoriaalsusega seotud tingimused võisid olla vastuolus üldise seaduslikkuse põhimõtetega, eelkõige ELTLi nende põhimõtetega, millega on tagatud kaupade vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus (ELTLi artiklid 34 ja 56).

28)

Komisjon väljendas kahtlust, kas videomängude jaoks abi andmisel on seaduslik ja siseturuga kokkusobiv määrata investeeringu summa ja seega abi summa kindlaks osakaaluna territoriaalsetest kulutustest Belgias ning kas sellise abiga seotud territoriaalsed tingimused olid vajalikud ja proportsionaalsed.

29)

16. juuli 2020. aasta kirjaga esitas Flaami sõltumatute filmi- ja teleprodutsentide organisatsioon (Vlaamse Onafhankelijke Film & Televisie Producenten, edaspidi „VOFTP“) teatatud abikava kohta mitu märkust. VOFTP on arvamusel, et kava tekitab talle kahju ning et maksusoodustuste korra laiendamine videomängudele vähendab organisatsiooni liikmete audiovisuaaltoodangusse tehtavaid investeeringuid. VOFTP hinnangu kohaselt ei ole algse maksusoodustuste korra laiendamine kooskõlas siseturuga kokkusobivuse tingimustega ning seepärast ei tohiks komisjon seda heaks kiita.

30)

VOFTP rõhutas oma märkustes, et väga oluline on põhjalikult analüüsida, kas selle kava alusel abi saavatel videomängudel on ka tegelikult seos Belgiaga ning kas need aitavad saavutada eesmärki edendada kultuuri ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d tähenduses ning suurendada kultuurilist mitmekesisust. VOFTP arvates ei ole kava puhul tagatud, et abi antakse ainult kultuurilise eesmärgiga videomängudele.

31)

VOFTP märkis, et videomängude abikava kriteeriumid, mille alusel hinnatakse mängude kultuurilist aspekti, peaksid võimaldama tagada, et kõigil abi saavatel mängudel on kultuuriline väärtus. Sellised kriteeriumid peaks kindlaks määrama vastutav kogukond või piirkond, kellel on videomängude sektori toetamiseks omad abikavad. Videomängu kultuurilise aspekti hindamise kriteeriumid määrab igal juhul kindlaks vastav Flaami kogukonna (Flaami audiovisuaalteoste sihtasutus) või Vallooni piirkonna organisatsioon. VOFTP ei ole kindel, kas nende kriteeriumide kohaldamine on tagatud. Belgia riik peaks sõlmima asjaomaste kogukondadega koostöölepingu, mida praegu tehtud ei ole.

32)

29. mai 2020. aasta kirjas juhtis Belgia tähelepanu, et menetluse algatamise otsuse kohaselt on täidetud tingimused, mis võimaldavad liigitada asjaomast abi kultuuri edendamiseks ette nähtud abina ning seega pidada seda siseturuga kokkusobivaks ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel.

33)

Mis puudutab territoriaalsete kulutuste tingimusi ja nende üldist seaduslikkust (sealhulgas nende vajalikkust ja proportsionaalsust) ning eelkõige kooskõla ELTLi põhimõtetega, millega on tagatud kaupade vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus (ELTLi artiklid 34 ja 56), siis on Belgia hakanud uurima võimalust laiendada kulude abikõlblikkust kogu EMP territooriumile. 16. juulil 2021 tegi Belgia Esindajatekoja finants- ja eelarvekomitee ettepaneku muuta kohaldatavaid õigusakte ning asendada fraas „tootmis- ja tegevuskulud Belgias“ fraasiga „tootmis- ja tegevuskulud Euroopa Majanduspiirkonnas“. Muudatusettepanekus on maksusoodustuse tõendi maksustamisväärtuseks määratud 70 % EMPs tekkinud tootmis- ja tegevuskuludest või – kui tootmis- ja tegevuskulud, mida arvestatakse EMPs maksustamisele kuuluva kutsetegevusest saadud tuluna, moodustavad vähem kui 63 % kogueelarvest – EMPs maksustamisele kuuluva kutsetegevusest saadud tuluna arvestatavatest tootmis- ja tegevuskuludest. Esindajatekoda on valmis muudatuse vastu võtma kohe, kui komisjon esitab pooldava otsuse.

34)

Mis puudutab VOFTP märkusi potentsiaalselt abikõlblike videomängude kultuurilise olemuse ja asjaomaste kogukondade kultuuriliste kriteeriumide kohaldamist maksusoodustuse korra alla kuuluvate videomängude suhtes, siis on Belgia märkinud, et föderaalriigi ja kogukondade koostöölepingut audiovisuaaltoodangu puhul kehtiva maksusoodustuste korra kohta tuleks muuta, et lisada nõue kohaldada videomängude suhtes kogukondade või piirkondade kultuurilisi kriteeriume. Seda tehakse enne teatatud kava rakendamist ja kohe, kui Belgia Esindajatekoda võtab vastu seaduse muudatusettepaneku ja komisjon võtab vastu otsuse videomängude tootmise maksusoodustuste korra kohta. Belgia kinnitab, et kõnealuses koostöölepingus ei muudeta nende kriteeriumide sisu.

35)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“

36)

Investorid saavad arvata vaatluse all oleva kava raames kasutatud vahendid maha oma maksustatavast kasumist. Selline seadusega ette nähtud mahaarvamine vähendab riigi kogutava maksu summat. Samuti on seadusega ette nähtud, et need vahendid jaotatakse äriühingutele, kelle riik on kõnealuse tegevuse jaoks heaks kiitnud, ning et nendega toetatakse konkreetset toodangut, mille puhul asjaomase kogukonna pädevad asutused on sõnaselgelt kinnitanud, et tegemist on Euroopa videomängudega. Sellest tulenevalt kasutatakse asjaomasteks investeeringuteks riigi ressursse ja need on seostatavad riigiga.

37)

Kava eesmärk on vähendada videomängude tootjate kantavaid tootmiskulusid. Sellised kulud moodustavad osa kõigi videomängude tootjate tavakuludest. Teisisõnu on tegemist kuludega, mida abisaaja rahastab üldjuhul oma eelarvest.

38)

Tootjale antav abi seisneb rahalises toetuses, mida investor annab seepärast, et tal on võimalus teha selle arvelt mahaarvamine tulust. Seega märgib komisjon, et tulust tehtavast mahaarvamisest tulenev eelis kandub raamlepingu kaudu tegelikkuses üle tootjale.

39)

Sellest tulenevalt antakse kavaga tootjale eelis, mis talle tavapärastel turutingimustel kättesaadav ei oleks. Seega kujutab meede endast eelist, millega soodustatakse videomängude tootjaid.

40)

Kava on valikuline, sest abi saavad ainult need, kelle projektid vastavad valikukriteeriumidele. Peale selle on kava suunatud ainult videomängude sektorile. Võimalus arvata tulust maha 421 % investeeringu väärtusest tähendab lisaks seda, et asjaomased investeeringud (ja seega abisaajad) on maksusüsteemi eesmärki silmas pidades soodsamas olukorras kui muud investeeringud, sest muid investeeringuid ei saa tulust maha arvata nende nominaalväärtust ületavas summas. See kehtib olenemata sellest, et need investeeringud on juriidiliselt ja faktiliselt võrreldavas olukorras, kui pidada silmas maksusüsteemi eesmärki, st seda, et äriühingute tulu maksustatakse pärast investeeringute mahaarvamist. Selline kohtlemine ei ole süsteemi olemust ja loogikat arvesse võttes põhjendatud. Äriühingu tulumaksu süsteemis ei saa tavaolukorras tulust mahaarvatav summa ületada investeeringu nominaalväärtust.

41)

Kuna videomängud on osa rahvusvahelisest kaubandusest ja nende turg on konkurentsile avatud, võib abisaajatele antav rahaline eelis kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

42)

Sellega, et Belgia teatas kavast enne selle jõustumist, täitis ta oma kohustused ELTLi artikli 108 lõike 3 alusel.

43)

Kava kokkusobivust siseturuga analüüsitakse ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel, võttes arvesse eesmärki edendada kultuuri kultuuriprojektide toetamisega.

44)

Täpsemalt analüüsitakse kava kokkusobivust siseturuga filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antavat riigiabi käsitleva komisjoni teatise (23) (edaspidi „kinoteatis“) punktist 24 lähtudes. Punktis 24, kus käsitletakse konkreetselt videomängude tootmiseks antavat riigiabi, on sätestatud, et kui kultuurilise ja hariva eesmärgiga mängude jaoks on vaja abikava, kohaldab komisjon mutatis mutandis kinoteatise kohaseid abi osakaalu kriteeriumeid.

45)

Menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et kava näib vastavat enamikule kriteeriumidele, mis võimaldavad seda liigitada kultuuri edendamiseks antava abina ja seega pidada seda siseturuga kokkusobivaks ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel.

46)

Selleks et abikava oleks siseturuga kokkusobiv, peab see ennekõike vastama üldise seaduslikkuse kriteeriumile. Üldise seaduslikkuse põhimõte tugineb eeldusele, et abikõlblikkuse tingimuste ja abi andmise kriteeriumide hulgas ei ole abi andmisega lahutamatult seotud klausleid, mis on vastuolus ELTLi konkreetsete sätetega muudes valdkondades kui riigiabi (24).

47)

Kavaga ei kehtestata tingimusi, mis on seotud Belgia kodakondsusega, ega nõuet, et abi saava äriühingu peamine asukoht peab olema Belgia territooriumil. Abisaajad võivad asuda muus Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonnas.

48)

Tootmisfirmade ja vahendajate akrediteerimise menetlus kava üldist seaduslikkust ei mõjuta. Kehtiva maksusoodustuste korra alusel peab kava raames abi saavatel tootmisfirmadel olema abi väljamaksmise ajal tegevuskoht Belgias. Akrediteerimismenetluses ei kohaldata tingimusi seoses sellega, et asjaomaste ettevõtjate tegevus- või elukoht peab akrediteeringu taotlemise ajal olema Belgias.

49)

Mis puudutab abi osakaalu, siis on Belgia eelnõu vastuvõtmisega muutnud algselt teatatud abikava territoriaalseid piiranguid. Selle eelnõu alusel määratakse abisumma kindlaks Euroopa Majanduspiirkonnas tekkinud tootmis- ja tegevuskulude alusel. Sellest tulenevalt ei takistaks abikava enam kaupade vaba liikumist ega vabadust osutada teenuseid siseturul (ELTLi artiklid 34 ja 56).

50)

ELTLi artikli 107 lõike 3 punktis d on sätestatud, et abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, võib pidada siseturuga kokkusobivaks.

51)

Komisjon ei ole koostanud suuniseid selle kohta, kuidas kohaldada seda sätet videomängudele antava abi suhtes. Kinoteatise punkti 24 kohaselt analüüsitakse videomängude toetamiseks ette nähtud abi igal üksikjuhul eraldi.

52)

Videomängudega seotud abi hindamisel ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel lähtutakse komisjoni praktikast, millele pandi alus Prantsusmaal videomängude toetamiseks ette nähtud maksuvähendust käsitleva otsusega, milles komisjon tunnistas, et teatavad videomängud saab liigitada kultuuritoodeteks (25).

53)

Flaami kogukond ja Vallooni piirkond on videomängude abikavade jaoks välja töötanud hulga kultuurilisi kriteeriumeid abikõlblike mängude kindlakstegemiseks; neid kriteeriume kohaldatakse ka maksusoodustuste kava suhtes (26). Projektide valimiseks on koostatud skaala – nii tagatakse, et toetust saavad mängud vastavad ka tegelikkuses tingimustele, mille alusel saab neid käsitada kultuuriteostena. Komisjon analüüsis neid kriteeriume (27) ning kiitis kõnealused kavad heaks.

54)

Vastupidiselt huvitatud isiku VOFPT esitatud väitele on Belgia võtnud kohustuse sõlmida föderaalriigi tasandil koostööleping kogukondadega, enne kui maksusoodustuste korda videomängude suhtes rakendama hakatakse (vt põhjendused 14 ja 34). Sedalaadi koostöö on juba paika pandud audiovisuaalteostele antava toetuse puhul.

55)

Kokkuvõttes toetatakse kavaga kultuuriprojekte ja aidatakse saavutada eesmärki edendada kultuuri ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel.

56)

Meetme eesmärk on toetada kultuuriprojekte, mille jaoks on keeruline turul rahastust leida, võttes arvesse projekti olemust (kultuuriteosed) ja seotud riske (tootmiskulud tekivad igal juhul, kuid puudub garantii, et mängule leidub huvilisi). Seega aidatakse kavaga katta osa selliste videomängude tootmiskuludest, mis on välja valitud tänu kultuuri edendamisse antavale panusele. Kõnealune toetusmehhanism põhineb eeldusel, et videomängude tootmiseks annavad toetust erainvestorid. Belgia on selgitanud, et otsetoetuste süsteemiga kaasneks suuremad haldus- ja finantskulud kui maksusoodustuste meetmega. Peale selle tuleks otsetoetust maksta varem kui võimaldada (nii ajutist kui ka lõplikku) maksuvabastust. Kuna kultuuriküsimuste eest vastutavad Belgia kogukonnad, piirdub Belgia föderaaltasandi audiovisuaalpoliitika maksusoodustuste korra kehtestamisega Belgia sotsiaalmajanduspoliitika raames. Erainvestorite kaasamisega soovib Belgia soodustada kultuurisektori vastastikuseid kontakte rahastajatega ja juurdepääsu eri rahastamisallikatele.

57)

Seepärast on kava asjakohane vahend kavandatud eesmärgi saavutamiseks.

58)

Abi saavad videomängud on kultuuriteosed, millega edendatakse kohalikku ja Euroopa kultuuri. Nende rahvusvaheline turustuspotentsiaal võimaldab edendada kultuuri suuremas mastaabis.

59)

Videomängude projektideks on aga keeruline saada rahastust turutingimustel (vt põhjendused 22–24). Finantsriskid, mis videomängude projektidega lahutamatult kaasnevad (asjaolu, et tootmiskulud tekivad igal juhul, kuid kasum ei ole garanteeritud), takistavad erainvesteeringute tegemist. Seepärast on vaja riiklikku sekkumist, et suurendada elluviidavate projektide arvu ja mitmekesisust.

60)

Kinoteatise punktis 24 on sätestatud, et kui kultuurilise ja hariva eesmärgiga mängude jaoks on vaja abikava, kohaldab komisjon analoogia põhjal samu abi osakaalu kriteeriume nagu on kehtestatud audiovisuaalteoste abikavade puhul.

61)

Kavaga antakse videomängude loomiseks toetust piiratud ulatuses. Abi ülemmäär on 33,6 % ja kui abi allikaid on enam kui üks, piirdub see 50 %-ga videomängu tootmiskuludest; see vastab kinoteatises kehtestatud 50 % künnisele. Nende abi ülemmäärade eesmärk on säilitada erasektori initsiatiiv, kohustades abisaajaid hankima riigi ressursside kõrval rahalisi vahendeid ka muudest allikatest.

62)

Kokkuvõttes on kava proportsionaalne taotletava eesmärgiga.

63)

2020. aastal oli ülemaailmse videomängude sektori tulu kokku 159 800 000 000 eurot. Euroopa mandri turg moodustab sellest turust 19 % ehk 29 600 000 000 USA dollarit (enam kui 27 600 000 000 eurot). 2020. aastal oli Belgia videomängude turu tulu kokku 82 000 000 eurot, mis moodustab 0,3 % Euroopa koguturust ja 0,05 % maailmaturust (28).

64)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on esiteks selge, et Belgia videomängude sektori toetamiseks ette nähtud kava eelarve on suhteliselt piiratud (vt põhjendus 11), kui võrrelda seda sektori kogukäibega Belgias. Teiseks, sellest abist tulenev võimalik moonutus on eeldatavalt väike, sest Belgia videomängude sektori turuosa on nii Euroopa kui ka maailmaturul piiratud.

65)

Komisjon järeldab, et kõnealuse abiga ei suureneks abisaavate äriühingute turujõud liigselt, kuid laieneks kultuuriliste omadustega mängude valik turul. Siseturu seisukohast on üldhinnang kõnealusele abile positiivne, sest sellest tulenev võimalik konkurentsimoonutus ja mõju kaubandusele on piiratud.

66)

Seepärast järeldab komisjon, et kõnealuse abiga ei suureneks abisaavate äriühingute turujõud liigselt, vaid vastupidi – paraneks kultuuriliste omadustega mängude valik turul. Seega tuleks järeldada, et kavast tulenevad konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele on piiratud ning et üldhinnang kultuuri edendamiseks ette nähtud abile on positiivne. Videomängude loomiseks ette nähtud maksusoodustuste kord on siseturuga kokkusobiv ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d alusel,