(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 21. oktoobril 2020. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“, „Hiina“ või „HRV“) pärit teatavate terasest tuuleturbiinimastide (edaspidi „terasest tuuleturbiinimastid“ või „uuritav toode“) impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 9. septembril 2020 Euroopa tuuleturbiinitootjate liit (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „EWTA“). Kaebus esitati liidu terasest tuuleturbiinimastide tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, Hiina ametiasutusi ja teadaolevaid kasutajaid/importijaid, kutsudes neid uurimises osalema.

(4)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon korraldas 2021. aasta märtsis ärakuulamise kolme kasutajaga.

(5)

Oma märkustes uurimise algatamise kohta väitis Hiina tööstusorganisatsioon Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „CCCME“), et kaebuse esitaja ei esitanud kaebuses kasutatud konfidentsiaalse teabe sisukat kokkuvõtet, eelkõige käib see kaebuse lisade 2.1 kuni 2.4 kohta. CCCME sõnul ei võimaldanud ülemäärane konfidentsiaalsete andmete kasutamine isikul mõista uurimisperioodil valitsenud olukorda. Isik kordas neid väiteid pärast esialgset etappi esitatud märkustes ja esialgse etapi järel toimunud ärakuulamisel.

(6)

Komisjon märkis, et kaebuse esitaja tähistas vastavates lisades konfidentsiaalsena üksnes iga kaebuse koostamiseks oma andmeid esitanud ettevõtja äriühinguteabe, nagu käive, kasum, toodang ja müügimaht. Iga näitaja koondandmed esitati kaebuse avatud versioonis. Seega, vastupidiselt CCCME väidetele piisas kaebuse avatud versioonis sisalduvast teabest, et võimaldada CCCME-l esitada kaebuses kasutatud kahjumarginaali arvutamise kohta üksikasjalikke märkusi. Ka EWTA ise märkis vastuseks CCCME märkustele, et üksikasjaliku teabe esitamine liidu tootjate individuaalsete tulemuste kohta vaatlusalusel perioodil, isegi kui see teave on indekseeritud, on vastuolus nende huvidega (3). Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(7)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(8)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi toodangu ja liidu müügimahtude põhjal, millest liidu tootjad olid uurimise algatamisele eelnenud analüüsi käigus teatanud, võttes arvesse ka nende geograafilist asukohta. Valim koosnes kahes liikmesriigis asuvast kolmest liidu tootjast, kelle toodang moodustas umbes 38 % samasuguse toote liidu hinnangulisest müügi- ja tootmismahust algatamisetapis. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esialgse valimi kohta märkusi esitama. Ükski isik märkusi ei esitanud.

(9)

Seega leiti, et kolmest liidu tootjast koosnev esialgne valim on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline ja see kinnitati lõpliku valimina.

(10)

Tükk aega pärast liidu tootjate valimi kohta märkuste esitamise tähtaja möödumist seadsid CCCME ja Euroopa tuuleenergia ühendus WindEurope kaebuse esitajate representatiivsuse kahtluse alla. Kummagi isiku esitatud märkused ei saanud liidu tootjate valimi kohta tehtud otsust muuta ja need lükati tagasi.

(11)

Uurimise algatamisel esitas üks isik, kes väitis, et on sõltumatu importija, algatamisteates osutatud teabe ja andis nõusoleku enda kaasamiseks valimisse. Selgus, et see isik kuulub kontserni, mille peamised huvid on samaväärsed terasest tuuleturbiinimastide kasutaja huvidega. Seega otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha. Selle otsuse kohta märkusi ei esitatud.

(12)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon Euroopa Liidu juures tegutseval Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(13)

Nõutud teabe esitas seitse asjaomase riigi tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Uurimisperioodil eksportisid terasest tuuleturbiinimaste liitu neist ainult kuus. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi kolmest eksportivast tootjast, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli komisjoni käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Esialgsesse valimisse kuulusid äriühingud Chengxi Shipyard Co., Ltd. (edaspidi „Chengxi Shipyard“), CS WIND China Co., Ltd. (edaspidi „CS Wind“) ja Suzhou Titan New Energy Technology Co., Ltd. (edaspidi „Suzhou Titan“). Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega.

(14)

Esialgse valimi moodustamise kohta esitas märkusi üks koostööd tegev eksportiv tootja. Äriühing Penglai Dajin Offshore Heavy Industry Co., Ltd. (edaspidi „Penglai Dajin“) taotles enda kaasamist valimisse ja väitis, et esialgne valim ei ole tüüpiline mitmel põhjusel. Esiteks väitis äriühing, et valim ei ole geograafiliselt esindav, kuna kõik valimisse kaasatud äriühingud asuvad Jiangsu provintsis. Teiseks juhtis Penglai Dajin tähelepanu sellele, et üks valimisse kaasatud äriühingutest on riigile kuuluv ettevõte ja teine välisriigi äriühingu tütarettevõtja. Kolmandaks väitis äriühing, et erinevalt mõnest valimisse kaasatud keerulise kontsernistruktuuriga eksportivast tootjast on teda võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Lõpuks märkis Penglai Dajin, et kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat ei ole tema toodangu suhtes tüüpilised, kuna nad toodavad ainult suure läbimõõduga terasmaste.

(15)

Komisjon märkis, et kooskõlas alusmääruse artikli 17 sätetega kaasati esialgsesse valimisse äriühingud, millel on suurim representatiivne toodangu-, müügi- või ekspordimaht, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Lisaks ei esitanud Penglai Dajin ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaks ükskõik millise esialgsesse valimisse kaasatud eksportiva tootja temaga asendama. Seetõttu lükkas komisjon Penglai Dajini taotluse tagasi ja kinnitas valimi.

(16)

Varsti pärast seda loobus üks valimisse kaasatud eksportiv tootja, äriühing CS Wind, koostöö tegemisest. Komisjon võttis selle otsuse teadmiseks ja teavitas äriühingut oma kavatsusest määrata võimalikud dumpinguvastased tollimaksud selle äriühingu suhtes alusmääruse artikli 18 sätete kohaselt. Lisaks teavitas komisjon olukorrast Hiina Rahvavabariigi esindust.

(17)

Seejärel täiendas komisjon eksportivate tootjate valimit, lisades äriühingu Penglai Dajin, mis oli koostööd teinud äriühingute seas ekspordimahu poolest järgmine ja mida oli võimalik uurida, võttes arvesse ajapiiranguid.

(18)

Esialgu taotlesid neli HRV eksportivat tootjat, kes tagastasid väljavõttelise uuringu vormi, alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel individuaalset kontrollimist. Algatamise päeval tegi komisjon küsimustikud veebis kättesaadavaks (4). Valimi teatavakstegemise ajal teavitas komisjon valimisse kaasamata eksportivaid tootjaid, et kui nad soovivad individuaalset kontrollimist, peavad nad vastama küsimustikule. Ükski selline äriühing küsimustikule siiski ei vastanud. Seetõttu individuaalset kontrollimist ei tehtud.

(19)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku HRVs oluliste moonutuste esinemise kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(20)

Komisjon tegi liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele, kasutajatele ja eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud menetluse algatamise päeval internetis (5) kättesaadavaks. Huvitatud isikutele teatati küsimustike asukohast algatamisteates, aga ka siis, kui komisjon teatas valimi moodustamisest või oma otsusest väljavõttelisest uuringust loobuda.

(21)

Küsimustikule vastasid kolm valimisse kaasatud tootjat, kolm valimisse kaasatud liidu tootjat ja kaks kasutajat. Hiina valitsuselt vastust ei saadud. Seejärel teavitas komisjon Hiina valitsust oma kavatsusest kohaldada seoses võimalike järeldustega oluliste moonutuste olemasolu kohta alusmääruse artiklit 18.

(22)

Arvestades kestvat COVID-19 pandeemiat ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud viiruse leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon isikute saadetud teavet kaugmeetodil kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (6).

(23)

Komisjon kogus kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Sellega seoses ristkontrollis komisjon kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

(24)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(25)

Alusmääruse artikli 7 lõike 1 kohaselt oli ajutiste meetmete kehtestamise tähtaeg 18. juuni 2021. 21. mail 2021 teavitas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 19a lõikega 2 huvitatud isikuid oma kavatsusest ajutisi meetmeid mitte kehtestada.

(26)

18. juunil 2021 kinnitas komisjon oma otsuse ajutisi meetmeid mitte kehtestada ja andis huvitatud isikutele võimaluse esitada lisateavet ja/või oma seisukoht ärakuulamisel. CCCME taotles ärakuulamist ja esitas märkused. Tema ärakuulamise ajal esitatud ja tema esitatud teabes sisalduvaid märkusi ja väiteid on nõuetekohaselt käsitletud käesoleva määruse vastavates osades.

(27)

Kuna ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestatud, ei toimunud ka impordi registreerimist.

(28)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi.

(29)

Komisjon teatas kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiinast pärit terasest tuuleturbiinimastide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega, et esitada kõnealuste lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi.

(30)

Samuti anti isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, selleks võimalus. 23. septembril 2021 kuulati ära EWTA. 27. septembril 2021 kuulati ära CCCME ja Suzhou Titan.

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ja eespool nimetatud ärakuulamisel komisjoni talitustes kordas CCCME oma põhjenduses 5 kokku võetud väidet, et EWTA kasutas konfidentsiaalset teavet liiga palju. See ei puuduta ainult kaebuses esitatud teavet, vaid ka teavet, mis antakse huvitatud isikutele lõplike järelduste avalikustamisel. Mis puudutab viimati nimetatut, leidsid CCCME ja Suzhou Titan eelkõige, et lõplikes järeldustes eksportivatele tootjatele esitatud turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused ei olnud sihthinna arvutamise poole pealt piisavalt üksikasjalikud. Chengxi Shipyard esitas pärast lõplike järelduste avalikustamist sarnaseid märkusi. Komisjon vaatas avalikustatud andmed läbi ja kuigi konfidentsiaalsusest tulenevatel põhjustel ei olnud võimalik liidu tootmisharu täpseid sihthindu tooteliikide kaupa esitada, esitas ta samal päeval kolmele valimisse kaasatud eksportivale tootjale täiendavad andmed hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste kohta.

(32)

Olenemata eespool öeldust taotlesid CCCME ja Suzhou Titan ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist, pidades silmas i) asjaolu, et nende arvates peaks komisjon liidu tootmisharu teatavaid andmeid paremini kontrollima (seda on käsitletud põhjenduses 307), ii) et nad soovivad teada ärakuulamise eest vastutava ametniku seisukohta allika kohta, mida komisjon kasutas Hiinast pärit terasest tuuleturbiinimastide impordihindade kindlaksmääramisel (käsitletud põhjendustes 317–318), iii) kaebuse esitaja kolmel korral esitatud märkuste omavahelisel võrdlemisel leitud lahknevusi (käsitletud põhjendustes 306 ja 307) ning iv) dumpingu- ja kahjumarginaalide vahelisi olulisi erinevusi (käsitletud põhjendustes 292–295). 14. oktoobril 2021 toimus ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ärakuulamine, mille käigus komisjon neid küsimusi selgitas. Ärakuulamise eest vastutav ametnik jõudis järeldusele, et kaitseõigust ei ole rikutud.

(33)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis EWTA, et uurimises esinenud menetluslikud probleemid kahjustasid kaebuse esitajate kaitseõigust ning võimet hinnata Hiina eksportijate ja kasutajate esitatud märkusi ning neid käsitleda. EWTA sõnul kasutasid Hiina eksportijad ja teised huvitatud isikud kogu uurimise vältel ülemäära palju konfidentsiaalset teavet, kuid jätsid samas pidevalt esitamata sisulised kokkuvõtted oma konfidentsiaalsest teabest. Seetõttu oli kaebuse esitajatel võimatu asjaomaseid andmeid ja väiteid hinnata ning nende kohta sisulisi märkusi esitada, millega rikuti nende õigust nõuetekohasele menetlusele.

(34)

Komisjon lükkas väite tagasi, kuna seda täpsemalt ei põhjendatud. Peale selle märkis komisjon, et kogu tundlikus vormingus esitatud teave esitati samamoodi ka avatud toimiku jaoks, kui selle avaldamine ei kahjustanud teabe esitanud isiku konfidentsiaalsushuve.

(35)

Huvitatud isikute esitatud märkusi arutati ja võeti käesolevas määruses vajaduse korral arvesse.

(36)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis mitu isikut, et komisjon peaks meetmed vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 4 peatama. Kaebuse esitajad ja mitu liidu tootjat olid meetmete peatamise vastu. Komisjon kinnitas nende isikute esitatud teabe kättesaamist ja tuletas neile meelde, et kui komisjon peab seda asjakohaseks, võib ta otsustada meetmed peatada, kui turutingimused on ajutiselt muutunud sellisel määral, et kahju taastekkimine meetmete peatamise tagajärjel on vähetõenäoline ja kui see on liidu huvides.

(37)

Pärast algatamisteates sisalduva tootekirjelduse läbivaatamist ja selleks, et vältida vääritimõistmisi riiklikes tolliasutustes, pidas komisjon asjakohaseks algatamisteates avaldatud tootekirjeldust veidi muuta. Muudatuste tõttu ei olnud vaja teadet muuta ja need ei mõjutanud menetluse huvitatud isikuid. Muudatused on esitatud allpool kaldkirjas.

(38)

Vaatlusalune toode on teatavad elektrit võrku tootvate tuuleturbiinide terasest mastid ja nende sektsioonid, (7) koostatud või koostamata, koonusekujulised või mitte, vundamentsektsiooniga või ilma, gondli ja rootorilabadega või ilma, kõrgusega alates masti alusest kuni gondli põhjani (st masti ja gondli ühenduskohani) täielikult monteeritud masti puhul vähemalt 50 meetrit ning mis on ette nähtud selliste maismaa või avamere tuuleturbiinide gondlite ja rootorilabade kandmiseks, mille elektritootmisvõimsus on vähemalt 1,00 megavatti (MW), mis on pärit HRVst ja mis praegu kuulub CN-koodide ex 7308 20 00 (TARICi kood 7308200011), ex 7308 90 98 (TARICi kood 7308909811) ja tuuleturbiini osana importimise korral CN-koodi ex 8502 31 00 (TARICi koodid 8502310011 ja 8502310085) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(39)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(40)

Komisjon otsustas, et need tooted on seega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

(41)

Vestas taotles suuremate terasest tuuleturbiinimastide väljajätmist põhjusel, et liidu tootmisharul on võimsust peamiselt väiksemate mastide jaoks (8).

(42)

Komisjon leidis, et taotlus ei ole põhjendatud, sest üldiselt on liidu tootmisharul olemas tootmisvõimsus terasest tuuleturbiinimastide kõigi nõutavate suuruste tootmiseks, isegi kui kõik liidu terasest tuuleturbiinimastide tootjad ei tooda samade mõõtmetega maste. Komisjon leidis ka, et kõikidel terasest tuuleturbiinimastidel, olenemata nende suurusest või impordikohast, on samad põhilised füüsilised ja tehnilised omadused, sarnane lõppkasutus ja vastastikku asendatavus. Seetõttu lükkas komisjon väljajätmise taotluse tagasi.

(43)

CCCME väitis, et tootemääratluses esineva mitmekesisuse tõttu ei saa HRV siseturul toodetud ja müüdavat toodet ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdavat toodet pidada samasuguseks tooteks. Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus CCCME liidus kehtivate diferentseeritud eeskirjade ning kõrgete ja lühikeste mastide erinevate toetuste ja terasest tuuleturbiinimastide kõrguse eeldatava suurenemise tõttu tootemääratlust kitsendada. CCCME ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, millised mastimudelid tuleks välja jätta või millised on nende mastide tehnilised omadused, mis tuleks tema arvates välja jätta.

(44)

Esitatud väide lükati tagasi. Komisjon märkis, et on loomulik, et tooterühmas on erinevaid mudeleid või tüüpe. Hinna allalöömise, turuhinnast madalama hinnaga müügi ja dumpingu arvutamisel on toote sellist mitmekesisust ning sellest tulenevaid erinevusi tootmiskuludes ja hindades toote kontrollnumbri abil täielikult arvesse võetud. Nagu on märgitud punktis 2.2, leidis komisjon, et kõigil terasest tuuleturbiinimastidel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused, sarnane lõppkasutus ja vastastikku asendatavus, mis on vaatlusaluse toote kindlaksmääramisel olulised tegurid.

(45)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule seoses HRVga alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks alustada uurimist, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon algatamisteates kõiki HRV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet terasest tuuleturbiinimastide tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid viis eksportivat tootjat.

(47)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega seoses. Hiina valitsus ei vastanud ettenähtud tähtaja jooksul küsimustikule. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(48)

Eksportivad tootjad Chengxi Shipyard ja Suzhou Titan ning tööstusorganisatsioon CCCME kommenteerisid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist oma märkustes 1. detsembri 2020. aasta normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavaid allikaid käsitleva esimese teate kohta. Nad kordasid oma väiteid märkustes, mille nad esitasid 8. aprilli 2021. aasta normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavaid allikaid käsitleva teise teate kohta. Nendele märkustele on nõuetekohaselt vastatud käesoleva määruse punktis 3.2.1.

(49)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(50)

1. detsembril 2020 teavitas komisjon teatega (edaspidi „esimene teade“) (9) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik vaatlusaluse toote tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumide põhjal kindlaks mitu võimalikku võrdlusriiki, nimelt Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Türgi. Komisjonile esitasid esimese teate kohta märkusi kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat Chengxi Shipyard (10) ja Suzhou Titan (11), CCCME (12) ning kasutaja Vestas (13). Märkusi käsitleti teises teates normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta ning kokkuvõte neist on esitatud ka käesoleva määruse punktis 3.2.2.

(51)

Komisjon teavitas 8. aprillil 2021 teise teatega (edaspidi „teine teade“) (14) asjakohaste allikate kohta, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, huvitatud isikuid, et on teinud kõige sobivama võrdlusriigina kindlaks Mehhiko. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootjate Arcosa Industries de México, S. de R.L. de C.V. ja Speco Wind Power, S.A. de C.V. kohta kättesaadava teabe põhjal. Komisjonile esitasid teise teate kohta märkusi Chengxi Shipyard, (15) Suzhou Titan (16) ja CCCME (17). Märkustele on vastatud käesoleva määruse punktis 3.2.2.

(52)

HRV terasesektorit (teras on tuuleturbiinimastide tootmises peamine tegur) käsitlevates hiljutistes uurimistes (18) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused. Komisjon jõudis ka käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(53)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb olulist riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (19). Arvestades, et teras on peamine tooraine uurimisaluse toote tootmiseks, järeldas komisjon eelkõige, et lisaks sellele, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (20) tähenduses on oluline osa terasesektori äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, võib Hiina valitsus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes ka mõjutada terasesektori hindu ja kulusid (21). Komisjon leidis ka, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Üldiselt toobki HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside kontsentreerumise sektoritesse, mille Hiina valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (22). Komisjon tegi ka järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi (23). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses palgakulude moonutusi (24) ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses moonutusi finantsturgudel, eriti seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (25).

(54)

Kaebus sisaldas teavet moonutuste kohta terasesektoris ning eelkõige terasesektori 13. viisaastakukava ja terasesektori ettevõtete sooduskohtlemise kohta. Lisaks esitati kaebuses ulatuslik loetelu terasest tuuleturbiinimaste tootvatest riigile kuuluvatest ettevõtetest, sh järgmised Hiina algseadmete valmistajad: China Shipbuilding Industry Corporation, Dongfang Electric Corporation, Xinjiang Goldwind (ei ole riigile kuuluv ettevõte, kuid riigil on selles märkimisväärne osalus), Shanghai Electric (noteeritud Hongkongis ja Shanghais, riigi osalus 63 %), Dalian Huarui Heavy Industry, Taiyuan Heavy Machinery Group Co Ltd, Guodian United Power Technology Company Limited, XEMC Windpower (enamusosalus kuulub Hunani provintsile ja ülejäänud aktsiatega kaubeldakse Shanghai börsil), China Datang Corporation ning maksejõuetu äriühing Baoding Tianwei Baobian Electric Co. Kaebuses nimetati ka äriühingut Envision Energy, mis on eraettevõtja, kuid sai riigile kuuluvalt pangalt ikkagi 50 miljoni Hiina jüaani suuruse krediidiliini.

(55)

Lisaks eespool nimetatud algseadmete valmistajatele olid kaebuses esitatud loetelus ka järgmised Hiina tuuleturbiinimastide tootjad: Chengxi Shipyard Co., Ltd., äriühingu China State Shipbuilding Corporation valdusettevõtjast tütarettevõtja ja China CSSC Holdings Limited (mõlemad riigile kuuluvad ettevõtted); riigile kuuluva ettevõtte Beijing JINGCHENG Machinery Electric Holding Co., Ltd. tütarettevõtja Beijing JINGCHENG New Energy Co., Ltd.; Zhonghang Hongbo Windpower Equipment Co., Ltd., mis on üks Hiina suurima riigile kuuluva lennundus- ja kaitsetehnoloogia ettevõtte AVIC strateegilisi partnereid; China Gezhouba Group Corporation (riigile kuuluv ettevõte); Harbin Hongguang Boiler Group Co., Ltd. (riigi tasandi kõrgtehnoloogia valdkonna ettevõte); Jiangsu Baolong Electromechanical Manufacturing Co., Ltd, mis on üks Liyangi peamisi juhtivaid ettevõtteid, mis ühendas kaks endist riigile kuuluvat ettevõtet, ning HuaDian Heavy Industries Co., Ltd., mille enamusosalus kuulub Hiina riigivarade järelevalve- ja halduskomisjonile.

(56)

Lisaks mainiti kaebuses Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi uurimist kahe Hiina äriühingu suhtes (CS Wind ja Titan Wind), (26) milles tehti kindlaks vähemalt järgmised avaliku poliitika meetmed, mis annavad tootmissektorile otsest kasu: poliitilised laenud taastuvenergiatööstusele, eksporttoodete ostjatele võimaldatav krediit, välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele ettenähtud kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest“, tulumaksusoodustused välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele geograafilise asukoha alusel, äriühingu tulumaksu seadus, teadus- ja arendusprogramm, imporditolli ja käibemaksuvabastus imporditud seadmete kasutamise eest, kuumvaltsitud terase tarnimise, elektrienergiaga varustamise korral tegelikust maksumusest väiksema tasu eest, Lianyungangi majandus- ja tehnikaarengupiirkonna halduskomisjoni pakutavad toetusfondid projektitaristu ehitamiseks, auhind heade tulemuste eest maksude maksmisel, auhind Taicangi linnale ettevõtete avaliku noteerimise toetamiseks, auhinnad Taicangi linnale tööstusmajanduse arengu edendamiseks kolmeaastasel perioodil 2010–2012, erifondid teaduse ja tehnoloogia arendamiseks ning auhind äriühingule Titan Baotoule haruldaste muldmetallide kõrg- ja uue tehnoloogia tööstusarengu piirkonna suurepäraste ehitusprojektide eest.

(57)

Käesolevas uurimises uuris komisjon, kas HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine on asjakohane, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas HRVd käsitlevas riigiaruandes (edaspidi „aruanne“) (27) sisalduvate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs.

(58)

Mis puudutab Hiina valitsuse omandiosa suurust alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses, siis puuduvad üksikasjalikud andmed riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomanduses olevate tuuleturbiinimastide tootjate täpse osakaalu kohta; siiski on mõned suured Hiina tuuleturbiinimastide tootjad, sealhulgas Chengxi Shipyard ja Fuchuan Yifan, riigile kuuluvad ettevõtted.

(59)

Terasesektoris, kus toodetav teras on tuuleturbiinimastide tootmise peamine tegur, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomanduses olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (28). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (29). Hiina valitsus kinnitas seda kavatsust 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (30). Selline konsolideerimine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (31).

(60)

Lisaks viidatakse terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020 konkreetselt paljudele suurimatele tootjatele. Näiteks märgib Hiina riigile kuuluv Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd. (edaspidi „TISCO“) oma veebisaidil, et tegemist on „raua ja terase superhiiglasega“, millest „kujunes erakordne suuremahuline raua ja terase kompleks, mille äritegevuses on ühendatud raua kaevandamine, raua ja terase tootmine, töötlemine, tarnimine ja turustamine“ (32). Teine suur Hiina riigile kuuluv ettevõte on Baosteel, mis tegeleb terase tootmisega ja mis kuulub hiljuti konsolideeritud kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd (varem Baosteel Group ja Wuhan Iron & Steel) (33).

(61)

Kuna tuuleturbiinimastide tootmisharus esineb teataval määral valitsuse sekkumist ja riigile kuuluvate ettevõtete osakaal on tuuleturbiinimastide ja terasesektoris suur, ei saa isegi eraomandis olevad tootjad tegutseda turutingimustel. Tuuleturbiinimastide sektoris on nii riigi kui ka eraomandis olevad ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud allpool põhjendustes 67–74.

(62)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, selgitavad järgmised näited Hiina valitsuse eespool nimetatud sekkumise suurenemise suundumust riigi esindatuse kaudu tuuleturbiinimastide sektori ettevõtjates. Paljud tuuleturbiinimastide tootjad rõhutavad oma veebisaitidel sõnaselgelt partei tugevdamise meetmeid, nende ettevõtte juhatuses on partei liikmeid ja nad toonitavad oma seotust HKPga. Uurimise käigus selgus, et paljudes tuuleturbiinimaste tootvates ettevõtetes, sealhulgas valimisse kaasatud eksportiv tootja Chengxi Shipyard, viiakse ellu partei tugevdamise tegevust. Kõiki Chengxi Shipyardi aktsiaid omava äriühingu CSSC Holdings Limited põhikirja kohaselt on parteikomitee roll järgmine: „Teha järelevalvet partei ja riigi poliitika tõhusa rakendamise üle ettevõttes ning see tagada […], järgides põhimõtet, et kaadrit juhib partei ja tegevjuhtimisega tegelevad kooskõlas seadusega valitud direktorite nõukogu liikmed, samuti seaduse alusel inimõigusi rakendavate operatiivjuhtide põhimõtet, tagab parteiorganisatsioon eelkokkulepete sõlmimise ning esitab arvamusi ja ettepanekuid direktorite nõukogu liikmete või tegevdirektori tasandi kandidaatide kohta või esitab pärast põhjalike uuringute tegemist arvamusi ja ettepanekuid direktorite nõukogule ja peadirektorile olemasolevate kandidaatide kohta, […], uurib ja arutab äriühingu reformi, arengu ja stabiilsuse ning olulisemate tegevuste ja juhtimisega seotud küsimusi […]“ (34).

(63)

Samuti tehti uurimise käigus CS Windi puhul kindlaks, et ettevõttes püüti partei liikmete arvu suurendada: „Välisinvestorite rahastatud ettevõttes CS Wind Power Equipment (Lianyungang) Co., Ltd. on üle 150 töötaja ja varem oli partei liikmeid ainult viis. Algatuse „Partei ja masside lõimumine“ kaudu on ettevõtte parteiliikmete arv jõudnud nüüd juba enam kui 70ni“ (35).

(64)

Fuchuan Yifan kirjeldab parteikomitee rolli järgmiselt: „Partei liikmed ja eri osakondade olulised töötajad teevad tihedat koostööd, täidavad täiel määral teerajaja eeskuju andvat rolli, tugevdavad aktiivselt iga osakonna tõelisi tugevaid külgi, julgustavad töötajaid eesrindlikkusele ja tippsaavutustele, kaaluvad murrangulisi projekte lähtepunktina, keskenduvad ühtekuuluvusele, ületavad raskusi, seavad eeskujuks andeid ja oskusi, et tagada aktiivne roll ettevõtte kulude vähendamisel ja tõhususe suurendamisel, sissetulekute suurendamisel, raha kogumisel jne, ning tagada ka see, et iga projekt on kvaliteedi ja kvantiteedi seisukohast nõuetekohaselt lõpule viidud“ (36).

(65)

Peale selle leiti partei tugevdamise tegevust valimisse kaasatud eksportivates tootjates Penglai Dajin ja Shanghai Taisheng Wind Power Equipment.

(66)

Lisaks tegi komisjon uurimise käigus kindlaks isiklike sidemete olemasolu tuuleturbiinimastide tootjate ja HKP vahel. Uurimine näitas, et HKP liikmeid oli mitme tuuleturbiinimaste tootva äriühingu kõrgemas juhtkonnas, sealhulgas äriühingutes Chengxi Shipyard (nii direktorite nõukogu esimees kui ka peadirektor on HKP liikmed ning täidavad samal ajal vastavalt parteikomitee sekretäri ja asesekretäri ülesandeid), Suzhou Titan (vähemalt üks direktorite nõukogu liige on HKP liige), Fuchuan Yifan (HKP liikmed on nii direktorite nõukogu esimees kui ka direktorite nõukogu aseesimees ja samal ajal täidavad nad vastavalt parteikomitee sekretäri ja asesekretäri ülesandeid) ning Shanghai Taisheng Wind Power Equipment (nõukogu esimees on HKP liige).

(67)

Pealegi on tuuleturbiinimastide sektoris kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohane poliitika, mis soosib omamaiseid tootjaid või mõjutab turgu muul viisil.

(68)

Hiina valitsus peab terasetööstust, kus toodetav teras on tuuleturbiinimastide peamine komponent, võtmetähtsusega tootmisharuks (37). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (38). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (39).

(69)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas (40) nähakse ette kõrgekvaliteetsete terastoodete tootjatele toetuse andmine (41). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (42).

(70)

Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (43) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks.

(71)

Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil peaaegu kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte (44). Praegune ülevõimsuse probleem on väidetavalt kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(72)

Tuuleenergiat toetatakse ka provintsi ja omavalitsuse tasandil, näiteks Lianyungangi omavalitsuse meremajanduse arengu 13. viisaastakukavas viidatakse selge sõnaga selle tööstusharu arengule. Kavas plaanitakse „ehitada üles tuuleenergia seadmete tööstusahel. Ergutada ja suunata mitme juhtiva tuuleenergiaettevõtte, nagu Guodian Power, Zhongfu Lianzhong, Tianshun Tower ja CSWind Power, ümberkujundamist ja uuendamist, järk-järgult täiustada nende arendus-, projekteerimis- ja tootmistehnoloogiaid ning edendada megavatise võimsusega labade projekte“ (45).

(73)

Nagu eespool tõendatud, suunab Hiina valitsus lisaks sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega. Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina valitsus peaaegu kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte.

(74)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas tuuleturbiinimastide tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(75)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane ja eespool põhjenduses 53 osutatud pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine tuuleturbiinimastide sektoris ei mõjutaks terasest tuuleturbiinimastide tootjaid.

(76)

Nagu eespool põhjenduses 53 samuti viidatud, mõjutavad tuuleturbiinimastide sektorit ka alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased palgakulude moonutused. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (terasest tuuleturbiinimastide või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (46).

(77)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et tuuleturbiinimastide sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on viidatud ka eespool põhjenduses 53. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(78)

Komisjon tuletab ühtlasi meelde, et tuuleturbiinimastide tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Toimikus esitatud tõendite kohaselt hankis suur osa valimisse kaasatud eksportivad tootjad kõik sisendid HRVst. Lisaks on HRV üks suuremaid terase kui tuuleturbiinimastide tootmisprotsessi esmatähtsa tooraine tootjaid. Kui tuuleturbiinimastide tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(79)

Seetõttu ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses asjakohane kasutada mitte üksnes tuuleturbiinimastide omamaiseid müügihindu, vaid ebausaldusväärsed on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(80)

Nagu põhjendustes 21 ja 47 on selgitatud, ei esitanud HRV valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid toimikus, sealhulgas aruandes ning kaebuse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesolevas juhtumis või lükkaksid need ümber. Hiina valitsuse pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkuste kohta vt allpool põhjendused 116–123.

(81)

CCCME esitas uurimise algatamise ajal märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel esitasid vastuseks esimesele teatele oma märkused CCCME, Suzhou Titan ja Chengxi Shipyard ning vastuseks teisele teatele CCCME, Suzhou Titan ja Chengxi Shipyard.

(82)

Oma märkustes uurimise algatamise kohta esitas CCCME kõigepealt järgmised tähelepanekud normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta kaebuses:

(83)

Lisaks tegi CCCME ettepaneku, et arvestades põhjenduses 82 loetletud normaalväärtuse arvutamise puudusi, tuleks kasutada normaalväärtuse arvutamise alternatiivset metoodikat. CCCME märkis, et aluseks tuleks võtta liidu tootmisharu sihthind. Sihthinna kindlaksmääramiseks kasutatud tööjõukulud tuleks asendada kaebuse esitaja pakutud võrdlusriigi Türgi tööjõukuludega, mis olid üle kümne korra väiksemad kui liidu tootmisharu tööjõukulud. Alternatiivse normaalväärtuse saamiseks tuleks lisada taotletav kasum 10 %, mida kaebuse esitaja kasutas sihthinna kindlaksmääramisel. CCCME märkis tegelikku arvutust esitamata, et selline normaalväärtus annaks palju väiksema dumpingumarginaali kui kaebuse esitaja arvutatud keskmine marginaal 55 %.

(84)

CCCME kordas põhjendustes 82 ja 83 kirjeldatud märkusi ja väiteid ka ärakuulamisel ja pärast esialgset etappi esitatud teabes.

(85)

Mis puudutab põhjenduses 82 loetletud väidetavaid puudusi, leidis komisjon, et CCCME võis kaebuses sisalduvatest andmetest ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud metoodikast valesti aru saada:

(86)

CCCME soovitatud alternatiivse metoodika kohta, mida on kirjeldatud põhjenduses 83, märkis komisjon, et selline normaalväärtuse arvutamine oleks vastuolus alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätetega. Lisaks näis CCCME lähenemisviis olevat ebajärjekindel. CCCME tegi ettepaneku kasutada juhul, kui teatavate materjalide maksumus Türgis on suurem kui liidu tootmisharu kulud, võrdlusalusena liidu tootmisharu väiksemaid kulusid. Samas soovitas CCCME kasutada juhul, kui Türgis on kulud, eelkõige tööjõukulud, väiksemad, võrdlusalusena Türgi kulusid. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 85, tugines kaebuse esitaja normaalväärtuse arvutamisel õigesti võrdlusriigi kuludele.

(87)

Põhjendustes 85 ja 86 esitatud põhjustel lükkas komisjon tagasi CCCME väited, millele on viidatud põhjendustes 82, 83 ja 84.

(88)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(89)

CCCME väitis oma uurimise algatamise kohta esitatud märkustes lisaks seda, et kaebuses tugineti suurel määral aruandele, mis on CCCME sõnul koostatud eesmärgiga muuta kaebuste esitamine Euroopa tootmisharu jaoks lihtsamaks. See eesmärk tähendab, et aruannet ei saanud koostada objektiivselt. CCCME lisas, et selle eesmärgi tõttu ei vasta aruanne erapooletu ja objektiivse tõendi ning piisava tõendusjõuga tõendi standarditele. Veel väitis CCCME, et aruandest on teadlikult välja jäetud faktilised asjaolud, elemendid ja järeldused ning aruanne ei ole objektiivne.

(90)

Pealse selle väitis CCCME, et aruanne avaldati 2017. aastal ning see sisaldas 2016. aastast ja varasematest aastatest pärit sisu ja viiteid. Käimasolev uurimine algatati aga 21. oktoobril 2020 ning dumpingu poole uurimisperiood hõlmab ajavahemikku 2019. aasta juulist 2020. aasta juunini. Seetõttu ei kajasta aruanne CCCME väitel uurimisperioodil esinenud võimalikke moonutusi. Eelkõige väitis CCCME, et aruande terast käsitlev peatükk hõlmas ajavahemikku kuni 2017. aastani ja kaebuses ei näidatud, et need moonutused oleksid esinenud ka järgnevatel aastatel, sealhulgas uurimisperioodil.

(91)

Komisjon märkis, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. Kuna see tehti avalikkusele kättesaadavaks 2017. aasta detsembris, oli kõigil huvitatud isikutel piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või kommenteerida. Seni ei ole ükski isik esitanud tõendeid selle kohta, et aruandes kasutatud allikad oleksid valed.

(92)

Uurimisperioodi kohta märkis komisjon, et kuigi aruanne avaldati 2017. aastal, põhines see üldjoontes Hiina 13. viisaastakukavadel, mida kohaldati aastatel 2016–2020, hõlmates seega uurimisperioodi.

(93)

Lisaks märkis CCCME, et oluliste moonutuste mõiste on vastuolus WTO õigusega, kuna WTO dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sellist mõistet ei ole. Dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 on normaalväärtuse arvutamise tingimustele seatud piirang „eksportijamaa siseturul samasugust toodet tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüda“ või „eksportijamaa siseturul valitseva eriolukorra või vähese läbimüügi tõttu“. Dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 ei ole olulisi moonutusi loetletud. Lisaks väitis CCCME, et dumpinguvastase lepingu punkt 2.2 ei võimalda arvutada normaalväärtust võrdlusriigi või rahvusvaheliste võrdlusaluste põhjal, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõikes 6a, kuna lepingus lubatakse normaalväärtuse arvutamisel kasutada ainult „[omahinda] päritolumaal, liites põhjendatud summa haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi katteks“.

(94)

Komisjon leidis, et artikli 2 lõike 6a sätted on täielikus kooskõlas liidu WTO kohustustega. Nagu apellatsioonikogu on sõnaselgelt selgitanud vaidluses DS473 „Euroopa Liit – Argentiinast pärit biodiisli suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed“, lubatakse WTO õigusega kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole eksportiva riigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Nendel asjaoludel nähakse nimetatud sättega ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, kus on sarnane arengutase kui eksportival riigil). Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(95)

CCCME lisas, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a näib rikkuvat dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1, kuna vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a on komisjonil õigus jätta arvesse võtmata tootmis- ja müügikulud eksportivas riigis ja kasutada otse kolmanda riigi selliseid andmeid. See on vastuolus dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1, milles on sätestatud, et „[h]arilikult arvutatakse [...] kulud juurdlusaluse eksportija või tootja arvestusdokumentide põhjal, tingimusel et need on kooskõlas eksportijamaal kehtivate üldtunnustatud arvestuspõhimõtetega ning põhjendatult kajastavad kõnealuse toote valmistamise ja müügiga seotud kulusid“. Selleks et oma väidet toetada, viitas CCCME WTO kohtupraktikale, eelkõige vaidlusele DS473 „Euroopa Liit – Argentiinast pärit biodiisli suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed“ (edaspidi „DS473“), milles nähti ette, et uurimisasutused peavad arvestusliku normaalväärtuse arvutamiseks kasutama tootjate või eksportijate tegelikult kantud tootmiskulusid, ning vaekogu aruandele vaidluses DS494 „Euroopa Liit – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (edaspidi „DS494“).

(96)

Komisjon tuletas meelde, et kumbki nimetatud WTO juhtum ei puudutanud alusmääruse artikli 2 lõiget 6a ega selle kohaldamise tingimusi. Lisaks erinevad nende juhtumite aluseks olevad faktilised olukorrad sellest aluseks olevast olukorrast ja kriteeriumidest, millest tulenevalt alusmääruse selle sätte kohast metoodikat kohaldatakse. Mis puudutab WTO vaidlust „EL – kulude kohandamise metoodikad II“, siis tuletas komisjon meelde, et nii EL kui ka Venemaa vaidlustasid vaekogu järeldused, mis seega ei ole lõplikud ja kehtiva WTO kohtupraktika kohaselt ei ole neil õiguslikku staatust, sest WTO liikmed ei ole neid heaks kiitnud. Igal juhul leiti vaekogu aruandes konkreetselt, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted jäävad vaidluse piiridest välja. Vaekogu leidis, et need sätted on olemuselt erinevad ja neil on erinev õiguslik mõju võrreldes alusmääruse artikli 2 lõike 5 sätetega, mis olid selle vaidluse teemaks, ning artikli 2 lõike 6a sätted ei asendanud kehtima hakkamisel artikli 2 lõike 5 sätteid (50). Need järeldused ei oma seetõttu alusmääruse artikli 2 lõike 6a asjakohaste WTO eeskirjadega kokkusobivuse hindamisel mingit tähtsust. Neil põhjustel lükati väide tagasi.

(97)

CCCME kordas eespool esitatud väiteid oma märkustes esimese teate kohta. Kõiki CCCME eespool esitatud märkusi kinnitas oma märkustes esimese teate kohta ka Suzhou Titan.

(98)

Peale selle väitis CCCME oma märkustes esimese teate kohta, et tuuleturbiinimastide tootmisharu on turule orienteeritud, kuna suurem osa tootjaid on eraomanduses, mitu toorainet imporditakse välismaalt ja sisemiste osade (51) ostuhinnad räägitakse Euroopa tuuleturbiinide algseadmete valmistajatega otse läbi.

(99)

Komisjon märkis, et kui tehakse kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada eksportiva riigi omamaiseid hindu ja kulusid, arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja puhul moonutamata hindade või asjakohase võrdlusriigi võrdlusaluste põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Alusmääruse sama säte lubab kasutada ka omamaiseid kulusid, kui on kindlaks tehtud, et neid ei moonutata. Seetõttu oli eksportivatel tootjatel võimalus esitada tõendeid selle kohta, et nende individuaalsed müügi-, üld- ja halduskulud ja/või muud sisendkulud olid tegelikult moonutamata. Nagu aga eespool põhjendustes 52–79 märgitud, on komisjon kindlaks teinud, et tuuleturbiinimastide tootmisharus esineb moonutusi, ning ei esitatud tõendeid selle kohta, et üksikute eksportivate tootjate tootmistegureid ei ole moonutatud. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(100)

Lisaks väitis CCCME oma märkustes teise teate kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt peab komisjon iga eksportiva tootja moonutusi individuaalselt kontrollima. CCCME sõnul on komisjon kohustatud iga juhtumit eraldi analüüsima ja välja selgitama, a) kas väidetavad olulised moonutused käivad iga valimisse kaasatud eksportija kohta; b) kas iga selle konkreetse eksportija teatatud sisend ja tootmistegur on „moonutatud“ ja tuleks seetõttu asendada muust allikast pärit andmetega ning c) selgitama, miks komisjon peab iga sisendi või tootmisteguri kohta teisest allikast pärit andmeid „moonutamata“ andmeteks.

(101)

Suzhou Titan kordas eelpool esitatud väiteid oma märkustes teise teate kohta.

(102)

Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 99, siis juhul, kui oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud, kohaldatakse artikli 2 lõike 6a sätteid a priori kõigi HRV eksportivate tootjate suhtes ning need puudutavad kõiki kulusid seoses nende tootmisteguritega. Samal ajal on selle sättega ette nähtud, et kasutatakse omamaiseid kulusid, mille puhul on tehtud kindlaks, et neid ei mõjuta olulised moonutused.

(103)

Mis puudutab väidet, et komisjon peaks tõendama, et kulud võrdlusriigis on moonutamata, kasutab komisjon ainult neid kulusid, mis ei ole asjakohases võrdlusriigis moonutatud, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Komisjon avaldas toimikus kaks teadet tootmistegurite kohta, millega anti osalistele küllaldane võimalus märkuste esitamiseks, juhtides muu hulgas tähelepanu võimalikele kõrvalekalletele või tootmistegureid mõjutavatele muudele kaalutlustele võrdlusriigis või -riikides. Sellega seoses ei ole huvitatud isikud pidanud esimeses ja teises teates esitatud eri tootmistegurite taset sobivas võrdlusriigis küsitavaks. Seepärast lükati need väited tagasi.

(104)

Pärast esimese teate avaldamist esitas ka Chengxi Shipyard oluliste moonutuste kohta hulga märkusi. Esiteks väitis Chengxi Shipyard, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on vastuolus WTO õiguse ja WTO vaidluste lahendamise organi varasemate otsustega. Chengxi Shipyard väitis, et Hiina WTOga ühinemise protokolli punktis 15 on sätestatud erakorraline luba importivatele WTO liikmetele kasutada metoodikat, mis ei põhine Hiina uuritava tootmisharu omamaiste hindade või kulude rangel võrdlusel, kuid see erand aegus 15 aastat pärast ühinemiskuupäeva, st 11. detsembril 2016. Alates sellest kuupäevast on komisjon kohustatud kasutama eksportivate riikide tootjatega seotud normaalväärtuse väljaselgitamise standardmetoodikat, mille kohaselt tuleb kasutada ainult eksportiva riigi omamaiseid hindu ja kulusid (v.a juhul, kui muudes WTO lepingutes, sh dumpinguvastases lepingus, on lubatud teistsugune toimimine).

(105)

Chengxi Shipyard lisas veel, et WTO õiguses ei ole sätteid, mis lubaksid Hiina puhul standardmetoodikat mitte kasutada. Chengxi Shipyard lisas, et dumpinguvastase lepingu artikli 2, eelkõige selle punkti 2.2.1 tingimused, ei ole kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a tingimustega. Chengxi Shipyard selgitas, et dumpinguvastase lepingu artiklis 2 ette nähtud metoodika kohaselt ei ole lubatud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada muud kui eksportiva riigi teavet. Erandjuhtudel, kui normaalväärtus tuleb välja arvutada, peavad tootmiskulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed olema saadud ekspordiriigi allikatest. Eespool esitatud väidete toetuseks tsiteeris Chengxi Shipyard WTO vaidluses „EL – biodiisel (Argentiina)“ tehtud kohtuotsust, milles nõuti, et komisjon kasutaks tootja/eksportija dokumentides esitatud kulusid kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1.

(106)

Seda väidet käsitleti juba eespool põhjendustes 94–96. Mis puudutab Hiina ühinemisprotokolli käsitlevat argumenti, tuletab komisjon meelde, et dumpinguvastastes menetlustes, mis käsitlevad Hiinast pärit tooteid, kohaldatakse normaalväärtuse kindlaksmääramisel jätkuvalt Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 osasid, mis ei ole aegunud, nii turumajandusliku standardi puhul kui ka sellise metoodika kasutamise puhul, mis ei põhine rangel võrdlusel Hiina hindade või kuludega. Seepärast lükati need väited tagasi.

(107)

Lisaks väitis Chengxi Shipyard, et väidetavad moonutused ei ole piisavalt tõendatud ja isegi kui need on olemas, ei mõjuta need Chengxi Shipyardi kulude kõiki aspekte. Seega ei ole vaja kõiki kulusid kohandada või muul alusel kindlaks määrata. Chengxi Shipyard väitis, et kaebuses tugineti peamise tõendina aruandele, kuid kuna selles ei ole eraldi peatükki tuuleturbiinimastide kohta, ei saa aruande järeldusi automaatselt pidada tuuleturbiinimastide tootmisharu suhtes kohaldatavaks.

(108)

Seoses väitega, et aruanne ei sisalda eripeatükki tuuleturbiinimastide kohta, märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise tinginud oluliste moonutuste olemasolu ei ole seotud uurimisalust toodet hõlmava konkreetse valdkondliku peatüki olemasoluga. Aruandes kirjeldatakse HRVs esinevaid eri liiki moonutusi, mis on valdkonnaülesed, mõjutavad kogu Hiina majandust ning seetõttu ka uuritava toote hindu ja/või tooraineid ja tootmiskulusid. Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 58–79, esineb tuuleturbiinimastide tootmisharus hulgaliselt riiklikku sekkumist, nagu on kirjeldatud aruandes (hõlmatus viisaastakukavades ja muudes dokumentides, toorainega seotud moonutused, rahalised moonutused jne) ja mis on siinses määruses sõnaselgelt loetletud ja viidatud. Lisaks ei ole aruanne ainus tõendite allikas, mida komisjon oma otsuse tegemiseks kasutab, sest selleks kasutatakse täiendavaid katseelemente. Peale selle on eespool põhjendustes 58–74 loetletud mitu tuuleturbiinimastide sektoris olemasolevat ja/või tooraineid mõjutavat moonutust, mis lisanduvad aruandes juba kirjeldatud moonutustele. Tuuleturbiinimastide sektoris ja selle tootmiskulude puhul kehtivad jätkuvalt turuolukord ja selle aluseks olevad poliitika ja kavad, mis põhjustavad olulisi moonutusi. Ükski isik ei esitanud tõendeid vastupidise kohta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(109)

Lisaks märkis Chengxi Shipyard, et kuus oluliste moonutuste olemasolu tõendamiseks nõutavat kriteeriumi olid kaebuses kas puudu või ei olnud Chengxi Shipyardi suhtes kohaldatavad. Kriteeriumide puhul ei nimetatud kaebuses ega kinnitatud tõenditega alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses, neljandas, viiendas ja kuuendas taandes sätestatud kriteeriume. Seoses teise taandega analüüsis Chengxi Shipyard ükshaaval kaebuse esitaja loetletud Hiina tuuleturbiinimastide (algseadmete valmistajad) tootjaid (vt põhjendus 54) ja jõudis järeldusele, et teave kas ei ole nõuetekohaselt tõendatud või on aegunud. Chengxi Shipyard lisas, et isegi kui kogu see teave on õige, ei ole võimalik tuuleturbiinimastide riigile kuuluvate tootjate ja eraettevõtete täpset proportsiooni kindlaks teha. Ta märkis, et suurimad tuuleturbiinimastide tootjad, sealhulgas Titan Wind, Shanghai Taisheng, Dajin Heavy Industry, Tianneng Heavy Industries ja CS Wind, on kõik eraomandis.

(110)

Ühe artikli 2 lõike 6a punkti b kolmandas taandes loetletud elemendi kohta märkis Chengxi Shipyard, et USA uurimine muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit elektrit võrku tootvate tuuleturbiinide mastide kohta näitas kahe konkreetse äriühingu subsideerimist, mida ei saa ekstrapoleerida teistele tuuleturbiinimastide tootjatele. Isegi kui komisjon leiab, et Chengxi Shipyardi kulude teatavates aspektides esineb olulisi moonutusi, tuleks normaalväärtuse arvutamisel sellegipoolest kasutada kulude muid aspekte, mille puhul ei ole tõendatud, et need on oluliselt moonutatud. Kuna Chengxi Shipyardi väitel ei olnud kaebuses eespool nimetatud kuut elementi nõuetekohaselt põhjendatud, ei ole tõendeid selle kohta, et terasest tuuleturbiinimastide turg ise on moonutatud.

(111)

Kõigele lisaks märkis Chengxi Shipyard, et isegi kui komisjon leiab, et Chengxi Shipyardi kulude teatavates aspektides esineb olulisi moonutusi, tuleks normaalväärtuse arvutamisel sellegipoolest kasutada kulude muid aspekte, mille puhul ei ole tõendatud, et need on oluliselt moonutatud.

(112)

Vastuseks piisavate tõenditega seotud väidetele algatamisetapis tuletab komisjon meelde, et algatamisteate punktis 3 on mainitud mitut Hiina tuuleturbiinimastide turul esinevat asjaolu, mis tõendavad HRV turu moonutatust kogu tuuleturbiinimastide väärtusahelas. Komisjon leidis, et algatamisteates nimetatud tõendite loetelu oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel uurimise algatamiseks piisav. Oluliste moonutuste tegeliku olemasolu kindlakstegemine ja sellest tulenevalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud metoodika kasutamine toimub üksnes esialgsete ja/või lõplike järelduste avalikustamise ajal. Kuigi praegusel juhul leiti, et teatav teave, mille kaebuse esitaja moonutuste kohta esitas, on aegunud, arvas komisjon, et kaebuse esitaja esitatud tõendid oluliste moonutuste kohta on uurimise algatamiseks piisavad. Algatamisteate punktis 3 mainiti seda sõnaselgelt, nagu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis e on kohustatud. Seega lükati Chengxi Shipyardi väited tagasi.

(113)

Lõpuks tuletas Chengxi Shipyard meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud järgmine: „Olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine“ (esiletõst lisatud). Chengxi Shipyard väitis, et valitsuse sekkumine Hiina tuuleturbiinimastide tootmisharusse ei ole oluline, kuna selle eesmärk on suurendada taastuvenergia võimsust nii HRVs kui ka mujal maailmas. Chengxi Shipyard esitab „olulisuse“ määratluse, mis viitab valitsuse meelevaldsele sekkumisele. Kui aga sekkumise eesmärk on turutõrge parandada, ei tohiks seda aga pidada „oluliseks“. Chengxi Shipyardi sõnul on taastumatu energia tekitatud saaste negatiivne välismõju ja kolmandad isikud ei saa seda saastet turu kaudu kuidagi peatada või vähendada, kuna puudub nn saasteturg, kus need kolmandad isikud saaksid maksta tehasele selle saaste vähendamise eest. Just sellises olukorras peab riik sekkuma turutõrke parandamiseks saaste maksustamise või taastuvenergia subsideerimise abil, et vähendada selle maksumust ja tagada, et ettevõtted võtavad kasutusele mittesaastava taastuvenergia. Seega ei ole Chengxi Shipyardi väitel taastuvate energiaallikate tootmise subsideerimine oluline sekkumine, kuna see teenib ülemaailmse reostuse piiramise suuremat eesmärki. Seetõttu ei kujuta see endast olulist moonutust vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c.

(114)

Mis puudutab Chengxi Shipyardi märkust „valitsuse olulise sekkumise“ mõiste kohta, märkis komisjon, et oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemisel ei ole tähtsust sellel, kas toetuste eesmärk on aidata kaasa positiivsele sotsiaalsele, keskkonnaalasele või majanduslikule tulemusele, sest see oleks meelevaldne. Pigem mõõdetakse toetuste tähtsust selle järgi, kas need on olulised, st suure väärtusega. Sõna „oluline“ tuleks selles kontekstis tõlgendada vastavalt standardmääratlusele, mis osutab „suurusele suuruse, väärtuse või tähtsuse poolest“. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(115)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid mitu huvitatud isikut märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(116)

Hiina valitsus märkis esiteks, et aruanne on puudulik ning sellel põhinevatel otsustel ei ole faktilist ega õiguslikku alust. Täpsemalt öeldes väitis Hiina valitsus, et ta kahtleb, kas aruanne võib esindada komisjoni ametlikku seisukohta. Hiina valitsuse hinnangul on aruanne faktide seisukohast ebaõige, ühekülgne ega vasta tegelikkusele. Peale selle tekitab tõsiasi, et komisjon on avaldanud riigiaruanded mõne valitud riigi kohta, muret enamsoodustusrežiimi pärast. Lisaks ei ole Hiina valitsuse arvates ausa ja õiglase õiguse mõttega kooskõlas see, et komisjon tugineb aruandes esitatud tõenditele, kuna sisuliselt tähendab see juhtumi üle otsustamist enne kohtumenetlust.

(117)

Teiseks väitis Hiina valitsus, et normaalväärtuse arvutamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepinguga, eriti selle punktiga 2.2, milles esitatakse ammendav loetelu olukordadest, kus saab arvutada normaalväärtuse, ja „olulised moonutused“ nende hulka ei kuulu. Lisaks on Hiina valitsuse arvates sobiva võrdlusriigi andmete kasutamine vastuolus üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli 6 lõike 1 punktiga b ja dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1, milles on sätestatud nõue kasutada normaalväärtuse arvutamisel päritoluriigi tootmiskulusid.

(118)

Kolmandaks väitis Hiina valitsus, et komisjoni uurimistavad, mis põhinevad alusmääruse artikli 2 lõikel 6a, on vastuolus WTO eeskirjadega, kuna komisjon jättis dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 rikkudes Hiina tootja andmed arvesse võtmata, ilma et oleks kindlaks tehtud, kas need andmed on kooskõlas Hiinas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. Sellega seoses tuletas Hiina valitsus meelde, et apellatsioonikogu kinnitas juhtumis DS473 ja vaekogu juhtumis DS494, et vastavalt dumpinguvastase lepingu punktile 2.2.1.1 võib juhul, kui uuritava eksportija või tootja dokumendid vastavad – vastuvõetavates piirides – täpsel ja usaldusväärsel viisil kõigile vaatlusaluse toote konkreetse tootja või eksportija kantud tegelikele kuludele, öelda, et need „põhjendatult kajastavad kõnealuse toote valmistamise ja müügiga seotud kulusid“, ning uurimisasutus peaks kasutama selliseid andmeid uuritavate tootjate tootmiskulude kindlakstegemiseks.

(119)

Neljandaks väitis Hiina valitsus, et komisjon peaks olema järjekindel ja põhjalikult uurima, kas võrdlusriigis esineb niinimetatud turumoonutusi. Varmas nõustumine võrdlusriigi andmetega sellist hindamist tegemata tähendab topeltstandardeid. Hiina valitsuse arvates kehtib sama ka ELi tootmisharu hinna ja kulude hindamise kohta.

(120)

Seoses esimese punktiga, mis käsitleb aruande staatust ELi õigusaktide alusel, tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c ei ole olulisi moonutusi käsitlevate aruannete kindlat vormi ette kirjutatud, samuti ei ole selles sättes kindlaks määratud avaldamiskanalit. Komisjon tuletas meelde, et aruanne on faktidel põhinev tehniline dokument, mida kasutatakse ainult kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste kontekstis. Seepärast oli asjakohane avaldada aruanne komisjoni talituste töödokumendina, kuna see on üksnes kirjeldav ega väljenda poliitilisi seisukohti, eelistusi ega otsuseid. See ei mõjuta aruande sisu, nimelt erapooletuid teabeallikaid Hiina majanduse oluliste moonutuste olemasolu kohta, mis on oluline alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaldamisel. Märkusi selle kohta, et aruanne on faktiliselt puudulik ja ühekülgne, käsitleti eespool põhjenduses 91. Vastuseks Hiina valitsuse väitele enamsoodustusrežiimi klausli rikkumise kohta tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaselt koostatakse riigi kohta aruanne üksnes juhul, kui komisjonil on põhjendatud viiteid oluliste moonutuste võimaliku esinemise kohta konkreetses riigis või mõnes selle sektoris. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a uute sätete jõustumisel 2017. aasta detsembris olid komisjonil sellised viited moonutuste kohta Hiinas olemas. Komisjon avaldas 2020. aasta oktoobris ka aruande moonutuste kohta Venemaal (52) ning vajaduse korral võidakse edaspidi koostada aruandeid ka teiste riikide kohta. Peale selle tuletas komisjon meelde, et aruanded ei ole artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks kohustuslikud. Artikli 2 lõike 6a punktis c kirjeldatakse tingimusi, mille puhul komisjon annab välja riigiaruandeid, ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile d ei ole kaebuse esitajad kohustatud aruannet kasutama ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e ei ole riigiaruande olemasolu tingimus artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamiseks. Artikli 2 lõike 6a punkti e kohaselt annab piisavalt alust uurimise algatamiseks see, kui kaebuse esitajad on esitanud piisavaid tõendeid oluliste moonutuste kohta mis tahes riigis ja need vastavad artikli 2 lõike 6a punkti b kriteeriumidele. Seetõttu kehtivad riigis esinevaid olulisi moonutusi käsitlevad eeskirjad vahet tegemata kõigi riikide kohta, olenemata riigiaruande olemasolust. Seega määratluse poolest ei riku riigis esinevaid moonutusi käsitlevad eeskirjad enamsoodustusrežiimi.

(121)

Teist ja kolmandat argumenti alusmääruse artikli 2 lõike 6a väidetava vastuolu kohta WTO õigusega, eelkõige dumpinguvastase lepingu punktide 2.2 ja 2.2.1.1 sätetega, ning juhtumites DS473 ja DS494 tehtud järeldusi käsitleti juba eespool põhjendustes 94 ja 96.

(122)

Mis puudutab neljandat punkti, milles nõutakse, et komisjon teeks kindlaks, et komisjoni menetlustes kasutatud kolmanda riigi andmeid ei mõjuta turumoonutused, tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutab ta normaalväärtuse ekspordiriigi väliste hindade ja kulude alusel üksnes juhul, kui teeb kindlaks, et need andmed on moonutamata hindade ja kulude kajastamiseks kõige sobivamad. Selles protsessis on komisjon kohustatud kasutama ainult moonutamata andmeid. Sellega seoses palutakse huvitatud isikutel esitada uurimise algetappides märkusi allikate kohta, mida kavatsetakse kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Komisjoni lõplikus otsuses selle kohta, milliseid moonutamata andmeid tuleks normaalväärtuse arvutamiseks kasutada, arvestatakse igati nende märkustega. Mis puudutab Hiina valitsuse soovi, et komisjon hindaks võimalikke moonutusi ELi siseturul, ei pidanud komisjon seda punkti alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt oluliste moonutuste olemasolu hindamise kontekstis asjakohaseks.

(123)

Seega lükkas komisjon Hiina valitsuse väited tagasi.

(124)

CCCME kordas oma eespool põhjendustes 89 ja 90 esitatud väiteid aruande kohta, nimetades komisjoni põhjenduses 91 esitatud argumentatsiooni üldsõnaliseks. Ometi ei esitanud CCCME peale väite, et Hiina viisaastakukavad on vaid suunavad dokumendid, mis väljendavad poliitilisi seisukohti tuleviku tarbeks, aruande kohta mingeid täiendavaid tõendeid. Seega ei ole kavad CCCME arvates siduvad, arvestades ka seda, et neid ei võeta vastu samal viisil nagu seadusi või dekreete. Peale selle märkis CCCME, et sarnaseid dokumente võib leida ka Euroopas, sealhulgas komisjoni poliitikadokumentide hulgast.

(125)

Edasi märkis CCCME alusmääruse artikli 2 lõike 6a kokkusobivuse kohta WTO õigusega, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sisalduv mõiste „olulised moonutused“ ei esine üheski WTO dumpinguvastase lepingu ega 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe eeskirjas. Täpsemalt ei kuulu mõiste „olulised moonutused“ ühessegi WTO dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sätestatud kategooriasse. Kolmandast riigist pärit andmete kasutamise kohta märkis CCCME, et kuigi apellatsioonikogu juhtumis DS473 tehtud järelduse kohaselt ei ole ekspordiriigist väljaspool asuvast allikast pärit andmete kasutamine keelatud, näib komisjon eiravat asjaolu, et apellatsioonikogu rõhutas ühtlasi, et „see aga ei tähenda, et uurimisasutus võib päritoluriigivälised kulud lihtsalt asendada päritoluriigi tootmiskuludega“, ning seda, et „kui päritoluriigi tootmiskulude kindlaksmääramisel dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 kohaselt kasutatakse mis tahes riigivälist teavet, peab uurimisasutus tagama, et sellist teavet kasutades jõutakse päritoluriigi tootmiskulude kindlaksmääramiseni, ja selleks võib uurimisasutusel olla vaja seda teavet kohandada“. CCCME arvates näib seetõttu, et komisjoni lähenemisviis on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu punktist 2.2 tuleneva ELi kohustusega.

(126)

Lisaks väitis CCCME, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a näib rikkuvat ka WTO dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1, kuna komisjon paistab kordavat samu vigu, mis juhtumis DS473, kuna tema käesolevas uurimises tehtud järeldused ja esitatud põhjendused paistavad väga sarnased biodiisli juhtumi omadega. Komisjon leidis, et terase kui tuuleturbiinimastide peamise tooraine hinnad on Hiinas moonutatud ning tuuleturbiinimastide tootjate makstavaid terase hindu mõjutavad süsteemsed moonutused. CCCME leiab, tuginedes apellatsioonikogu järeldusele juhtumis „EL – biodiisel (Argentina)“, et komisjon võib seega rikkuda ka WTO dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1.

(127)

Lisaks tuletas CCCME meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandas lõigus on selgelt sätestatud, et oluliste moonutuste küsimust hinnatakse iga eksportija ja tootja kohta eraldi, ainsaks erandiks on olukord, kus kohaldatakse väljavõttelist uuringut. Sellest tulenevalt ei nõustunud CCCME komisjoni põhjenduses 102 esitatud väitega, et „kui oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud, kohaldatakse artikli 2 lõike 6a sätteid a priori kõigi Hiina eksportivate tootjate suhtes ning need puudutavad kõiki kulusid seoses nende tootmisteguritega“, ja nõudis, et komisjon parandaks oma vastavat tava.

(128)

Mis puudutab CCCME väidet Hiina planeerimisdokumentide mittesiduvuse kohta, tuletas komisjon meelde, et Hiina planeerimissüsteemis määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ning need hõlmavad peaaegu kõiki majandusharusid ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad, kuidas neid kavasid asjaomasel madalamal valitsemistasandil rakendatakse. Nagu aruandes üksikasjalikult kirjeldatud, on planeerimisvahenditega seatud eesmärgid tegelikult siduvad, kuna planeerimissüsteemi tulemusel eraldatakse vahendeid sektoritele, mille valitsus on nimetanud strateegiliseks või muul viisil tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (53).

(129)

CCCME argumente alusmääruse artikli 2 lõike 6a kokkusobivuse kohta dumpinguvastase lepinguga ja vaidluste lahendamise organi järeldustega käsitleti juba põhjendustes 94 ja 96, sealhulgas selgitus, et juhtum DS473 ei puuduta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist. Seoses väitega, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sisalduvat mõistet „olulised moonutused“ ei ole üheski WTO dumpinguvastase lepingu või 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe eeskirjas, tuletas komisjon meelde, et alusmäärus, sealhulgas artikli 2 lõige 6a, on ELi teisese õiguse akt, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288. ELi õiguses ei ole nõuet, et selle allikad, sealhulgas teisesed õigusaktid, nagu määrused, peavad põhinema rahvusvahelisel õigusel või olema seotud kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, nagu dumpinguvastane leping või Hiina WTOga ühinemise protokoll.

(130)

Mis puudutab väidet iga eksportija puhul oluliste moonutuste individuaalse hindamise kohta, väljendas CCCME üksnes oma mittenõustumist komisjoni seisukohaga, esitamata uusi argumente. Seetõttu kinnitas komisjon oma põhjendustes 99 ja 102 esitatud seisukoha.

(131)

Chengxi Shipyard kordas oma argumente alusmääruse artikli 2 lõike 6a kokkusobimatuse kohta WTO õigusega, mida on kirjeldatud eespool põhjenduses 104, ja juhtis tähelepanu sellele, et komisjoni põhjendustes 94 ja 96 esitatud vastus on väga üldsõnaline ning selles ei selgitata täpselt WTO lepingute õiguslikku alust, et põhjendada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist, kaldudes kõrvale WTO lepingus ja vaidluste lahendamise organi juhtumis DS473 tehtud otsuses selgelt sätestatud üldisest korrast. Seega järeldas Chengxi Shipyard komisjoni avaldusest, et komisjon põhjendab artikli 2 lõike 6a kokkusobivust WTO lepingutega Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 ülejäänud osa alusel, juhtides tähelepanu nendele puuduvatele selgetele põhjendustele selle kohta, miks komisjon sellisele seisukohale asub, et komisjoni järelduste avalikustamine ei vasta piisava põhjendatuse õigusnormidele, millega põhjendatakse tema otsust kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(132)

Lisaks väitis Chengxi Shipyard, et oluliste moonutuste esinemine äriühingus ei ole tõendatud ja seda peamiselt kolmel põhjusel: i) HKP ei mõjuta otseselt äriühingu äriotsuseid; see järeldus kehtib hoolimata sellest, et nii Chengxi Shipyardi direktorite nõukogu esimees kui ka peadirektor on HKP liikmed ning täidavad parteikomitee sekretäri ja asesekretäri ülesandeid ettevõtte tasandil, ii) riigi osalus või riigi esindajate kohalolek direktorite nõukogus ei näita, et ettevõtte äriotsused ei vasta turu nõudluse ja pakkumise signaalile või et selle tegevus ei ole turule orienteeritud, iii) riigi sekkumise olemasolu ei ole võrdne märkimisväärse moonutusega ja komisjon ei suutnud tõendada, et Hiina valitsuse väidetavad valdkonnaülesed sekkumised toovad kaasa olulisi moonutusi tootmistegurites ning mõjutavad seetõttu Chengxi Shipyardi tegevuse kulusid ja hindu.

(133)

Seoses Chengxi Shipyardi väidetega, mis puudutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a vastavust WTO nõuetele, kordab komisjon oma seisukohta, et artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas liidu WTO kohustustega. Komisjoni seisukoha põhjused on eespool põhjenduses 94 selgelt esitatud. Samuti märkis komisjon juba põhjenduses 106, et dumpinguvastastes menetlustes, mis käsitlevad Hiinast pärit tooteid, kohaldatakse normaalväärtuse kindlaksmääramisel jätkuvalt Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 osasid, mis ei ole aegunud, nii turumajandusliku standardi puhul kui ka sellise metoodika kasutamise puhul, mis ei põhine rangel võrdlusel Hiina hindade või kuludega. Paistab, et Chengxi Shipyard seob omavahel kokku alusmääruse artikli 2 lõike 6a sisulise kohaldamise põhjuste esitamise kohustuse ja väidetava kohustuse selgitada WTO õiguslikku alust, mis põhjendab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist, mis lisaks sellele, et see on ebaõige, ei ole ka asjakohane (vt ka põhjendus 129 eespool). Seega lükati tagasi Chengxi Shipyardi väide, et komisjoni järelduste avalikustamine ei vasta piisava põhjendatuse õigusnormidele.

(134)

Chengxi Shipyardi väiteid, mis käsitlevad tõendite puudumist selle kohta, et ettevõttes esineb olulisi moonutusi, käsitleti üksikasjalikult juba eespool põhjenduses 108. Komisjon tuletas lisaks meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu ei ole seotud ühe spetsiifilise faktilise elemendi või teabe olemasoluga, milles käsitletakse konkreetset vaatlusaluse toote turgu. Sellega seoses on komisjon käesolevas uurimises tuvastanud oluliste moonutuste olemasolu tuuleturbiinimastide sektoris ja sellega seotud sisendite sektorites (nagu on tõendatud põhjendustes 52–79). Artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt on omamaiste kulude kasutamine normaalväärtuse arvutamisel lubatud üksnes juhul, kui uurimise käigus on kindlalt tuvastatud, et need ei ole moonutatud. Ometi ei esitanud Chengxi Shipyard ühtegi positiivset tõendit selle kohta, et tema tootmistegurites ei esine moonutusi. Seetõttu lükati Chengxi Shipyardi väide tagasi.

(135)

Eespool öeldut arvesse võttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad või kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutas valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(136)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(137)

Nagu on selgitatud põhjendustes 50 ja 51, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille pooled said nende asjaolude ja allikate kohta. Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Mehhikot, kui oluliste moonutuste esinemine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(138)

Esimeses teates määras komisjon riikidena, mille majanduse arengutase on sarnane HRV omaga ja kus vaatlusalust toodet teadaolevalt toodeti, kindlaks Brasiilia, Malaisia, Mehhiko, Türgi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi. Maailmapank liigitas kõik need riigid, nagu ka Hiina, kogurahvatulu alusel „keskmisest suurema sissetulekuga“ riikide hulka.

(139)

Oma märkustes esimese teate kohta väitis Chengxi Shipyard, et kogurahvatulu elaniku kohta ei olnud riigi majanduse arengutaseme hindamiseks sobiv näitaja. Selle asemel oleks komisjon pidanud oma järeldustes tuginema sisemajanduse koguproduktile (SKP) ostujõu pariteedi järgi elaniku kohta. Sellega seoses väitis äriühing, et India oleks sobivam võrdlusriik, kuna 2019. aastal oli India SKP poolest ostujõu pariteedi järgi elaniku kohta Hiinale lähemal kui Türgi, mida kaebuses võrdlusriigiks pakuti. Lisaks sarnanes India rohkem HRVga, kui võrreldi SKPd elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel töötava inimese kohta, võttes seega arvesse tootlikkust kolmes riigis. Ka Vestas väitis, et India on sobiv võrdlusriik, mis on HRVga samal arengutasemel.

(140)

Teises teates märkis komisjon selle kohta, et alusmääruse kohaselt peaks võrdlusriigil olema eksportiva riigi arengutasemega sarnane arengutase. See ei hõlma aga ühtegi lisanõuet sobiva võrdlusriigi valimise kohta. Komisjon otsustas, et selle teabe asjakohane allikas on Maailmapanga andmebaas. See andmebaas tagas komisjonile piisava arvu võimalikke asjakohaseid samasuguse arengutasemega võrdlusriike, mille seast valida kõige sobivam moonutamata kulude ja hindade allikas. Lisaks on see objektiivsel kriteeriumil põhinev jaotus, mida kasutatakse järjepidevalt kõikides dumpinguvastastes uurimistes, kus normaalväärtuse kindlaksmääramise aluseks on alusmääruse artikli 2 lõige 6a, tagades eri menetluste raames ühtsuse ja võrdse kohtlemise.

(141)

Pealegi kasutab Maailmapank kogurahvatulu riikide liigitamisel tulurühmadesse, lähtudes Maailmapanga laenuandmispoliitika metoodikast. Kuna selles võetakse arvesse kogu tulu, mis liigub riigi majandusse, olenemata selle päritolust, kajastab see piisavalt riigi kogu majandustegevust. Igal juhul ei täpsustanud Chengxi Shipyard, kuidas ja miks oleks näitaja „SKP ostujõu pariteedi järgi elaniku kohta“ näitaja „ kogurahvatulu elaniku kohta“ asemel arengutaseme kajastamisel asjakohasem kui komisjoni kasutatud allikas, samuti ei põhjendanud ega tõendanud ta oma väidet muul viisil.

(142)

Kuna India ei olnud uurimisperioodil Maailmapanga klassifikatsioonis samasse kategooriasse liigitatud, ei saanud Indiat pidada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumile vastavaks. Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(143)

Oma märkustes teise teate kohta kordas Chengxi Shipyard oma seisukohta, et kogurahvatulu elaniku kohta ei olnud sobiv majandusliku arengu näitaja. Esiteks väitis äriühing, et kogurahvatulu hõlmab välistegevusest saadud tulu, mis on majandusliku arengu hindamisel ebaoluline. Teiseks väitis äriühing, et näitaja, olgu siis kogurahvatulu või SKP, väljendatuna eri riikide võrdlemise eesmärgil USA dollarites, ei olnud majandusliku arengu hindamiseks sobiv. Sellist hinnangut moonutavad hinnatasemed muidu sarnase toodangumahuga riikides, aga ka vahetuskursside kõikumine. Äriühing tõdes ka seda, et hinnataseme muutuste (inflatsiooni) ja valuutakursside kõikumise mõju leevendas osaliselt Atlase meetod, mida Maailmapank riikide ja laenurühmade klassifikatsiooni koostamisel kasutas. Lisaks kõigele väitis äriühing, et eespool nimetatud märkusi arvesse võttes sarnanes majanduse arengu poolest Hiinaga rohkem India kui Türgi.

(144)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta kordas Chengxi Shipyard oma seisukohta, et SKP ostujõu pariteedi järgi elaniku kohta oleks sobiv näitaja, mille abil hinnata riikide sarnasust majanduse arengu taseme seisukohast, ning et seega võiks India olla sobiv võrdlusriik.

(145)

Komisjon selgitas, et kuigi võrdlusriik peaks olema ekspordiriigiga sarnasel arengutasemel, ei olnud kohustust valida võrdlusriiki, mis on majanduse arengu poolest eksportivale riigile kõige lähemal, olenemata sellest, kas seda mõõdetakse kogurahvatuluna elaniku kohta või SKPna ostujõu pariteedi järgi elaniku kohta. Komisjon märkis lisaks, et nii kogurahvatulu elaniku kohta kui ka SKP ostujõu pariteedi järgi elaniku kohta, samuti mitmed muud näitajad, on tunnustatud näitajad riikide majandusliku arengu mõõtmiseks. Sellega seoses rõhutas komisjon, et Maailmapanga koostatud riikide klassifikatsioon sisaldab potentsiaalsete võrdlusriikide kogumit, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mis loodi objektiivsete kriteeriumide ja ühtse metoodika alusel. Lõpuks kordas komisjon, et Maailmapanga koostatud riikide klassifikatsioon on asjakohane teabeallikas, mis tagab ühtsuse ja võrdse kohtlemise erinevates menetlustes. Kuna uurimisperioodil ei olnud India liigitatud keskmisest suurema sissetulekuga riikide hulka ja järgides eespool nimetatud kaalutlusi, lükkas komisjon Chengxi Shipyardi väite tagasi.

(146)

Oma märkustes teise teate kohta väitsid CCCME ja Suzhou Titan, et Indiat tuleks pidada potentsiaalseks võrdlusriigiks, kuigi Maailmapank ei liigitanud seda keskmisest suurema sissetulekuga riigiks. Sellega seoses viitasid osalised HRVst pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamisele, milles komisjon kasutas võrdlusriigina Indiat. CCCME kordas neid väiteid pärast esialgset etappi esitatud märkustes ja esialgse etapi järel toimunud ärakuulamisel.

(147)

Komisjon märkis, et viidatud aegumise läbivaatamisel tehti uurimise käigus kindlaks, et sulfaniilhapet toodetakse ainult neljas majandussüsteemis (India, Hiina Rahvavabariik, Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid). Kuna üheski keskmisest suurema sissetulekuga riigis sulfaniilhapet ei toodeta, otsustas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutada vastavate moonutamata hindade või võrdlusaluste allikana Indiat. Praeguse juhtumi puhul oli olukord teistsugune. Komisjonil õnnestus kindlaks teha piisav arv tootjaid riikides, mille majanduse arengu tase on sarnane HRV omaga. Seetõttu ei olnud vaja otsida moonutamata hindade või võrdlusaluste allikaid keskmisest suurema sissetulekuga riikide rühmast kaugemalt. Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(148)

Kaebuses teatas kaebuse esitaja uuritava toote tootmisest Türgis.

(149)

Komisjon analüüsis teisi HRVga samal arengutasemel olevaid riike ja tuvastas terasest tuuleturbiinimastide tootjaid veel neljas riigis, nimelt Brasiilias, Malaisias, Mehhikos ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

(150)

Esimeses teates teavitas komisjon huvitatud isikuid nendest leidudest.

(151)

Oma märkustes esimese teate kohta teatas Chengxi Shipyard viiest India terasest tuuleturbiinimastide tootjast. Nagu on selgitatud põhjendustes 140–142 ja 145, leiti, et India ei ole HRVga samal arengutasemel ega sobi seega võrdlusriigiks. Seetõttu ei analüüsinud komisjon väidetavate India terasest tuuleturbiinimastide tootjate tegevust ega nende finantsteabe kättesaadavust ja kvaliteeti.

(152)

Komisjon uuris asjakohaste avalike andmete kättesaadavust ja kvaliteeti viies potentsiaalses võrdlusriigis, kus tuvastati uuritava toote tootmine. Selles analüüsis keskenduti finantsteabe kättesaadavusele ja kvaliteedile ning tootmistegureid käsitlevate andmete kättesaadavusele ja kvaliteedile.

(153)

Mis puudutab normaalväärtuse arvutamiseks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks kasutatud finantsteavet, siis analüüsis komisjon kättesaadavat teavet. Eelkõige uuris ta, kas finantsteave käib viimase aja kohta, kas finantsteave on auditeeritud, kas see on kättesaadav eraldi või konsolideeritud vormis ning kas äriühingud on kasumlikud.

(154)

Tootmistegureid käsitlevate andmete puhul uuris komisjon impordiandmete kättesaadavust, HRVst pärit impordi ja WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit impordi osakaalu ning selliste moonutuste olemasolu, mis võisid mõjutada toote tootmistegurite hinda. Analüüsis keskenduti kõige olulisematele tootmisteguritele.

(155)

Esimeses teates leidis komisjon, et terasest tuuleturbiinimastide tootjate potentsiaalselt sobiv finantsteave on avalikult kättesaadav ainult Mehhikos, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Türgis. Lisaks leidis komisjon, et kõigi Brasiilias ja Malaisias kindlakstehtud terasest tuuleturbiinimastide tootjate ning mõne Türgi terasest tuuleturbiinimastide tootja finantsteave kas ei käinud uurimisperioodi kohta, st see oli aegunud, või teenisid äriühingud kahjumit. Sellega seoses analüüsis komisjon täiendavalt Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Türgi terasest tuuleturbiinimastide tootjate finantsteabe kättesaadavust ja kvaliteeti, võttes arvesse põhjenduses 50 loetletud huvitatud isikute märkusi esimese teate kohta.

(156)

Oma märkustes esimese teate kohta väitsid CCCME ja Suzhou Titan, et komisjon ei peaks jätma välja kahjumit teeniva äriühingu andmeid, kui selline olukord on mõistlik ja moonutamata. Teise võimalusena peaks komisjon võrdlusriigi puhul, kus on kättesaadavad mitme äriühingu finantsaruanded, võtma võrdlusriigis keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel arvesse nii kasumit kui ka kahjumit teenivaid äriühinguid.

(157)

Komisjon märkis, et ka kõigi esimeses teates potentsiaalsetes võrdlusriikides kindlaks tehtud kahjumlike tootjate finantsandmed olid aegunud. Seega leidis komisjon, et väide on muutunud tühiseks. Igal juhul märkis komisjon, et kahjumlike äriühingute puhul ei ilmnenud „põhjendatud“ kasumlikkust vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimasele lõigule. Seetõttu lükati see väide ka sisuliselt tagasi.

(158)

Chengxi Shipyard leidis oma esimese teate kohta esitatud märkustes, et Mehhiko tootja Arcosa Industries de México, S. de R.L. de C.V. ja Lõuna-Aafrika Vabariigi tootja GRI Wind Steel South Africa (Pty.) Ltd. finantsandmed ei sobi müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks, kuna andmed olid kättesaadavad ainult konsolideeritud finantsaruannetes. Chengxi Shipyardi sõnul ei puuduta see probleem Türgi ja India tootjaid.

(159)

Kõigepealt märkis komisjon, et Indiat ei peetud sobivaks potentsiaalseks võrdlusriigiks. Lisaks ei muutnud asjaolu, et teatavate tootjate finantsandmed olid kättesaadavad konsolideeritud vormis, iseenesest neid andmeid moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi allikana kasutuskõlbmatuks. Vastupidi, kättesaadavaid finantsaruandeid tuleb analüüsida igal üksikjuhul eraldi.

(160)

Selle kohta selgitas komisjon teises teates, et tegi kindlaks kaks tuuleturbiinimastide tootjat Mehhikos. Äriühingu Speco Wind Power, S.A. de C.V. (edaspidi „Speco“) individuaalne kohalik finantsteave saadi äriühingu Dun&Bradstreet (edaspidi „D&B“) andmebaasist Global Financials (55) ja see esitati huvitatud isikutele esimese teate III lisas. Ettevõte tootis ainult tuuleturbiinimaste ja oli 2019. aastal kasumlik. Kohalik finantsteave võimaldas kindlaks teha mitte ainult müügi-, üld- ja halduskulud, vaid ka finantskulud ning muud kulud ja tulud. Arcosa Industries de México, S. de R.L. de C.V. (edaspidi „Arcosa“) konsolideeritud finantsaruanded leiti internetist (56). Kontsern tegutses kolmes ärivaldkonnas: ehitus, energiaseadmed ja transport. Katusäriühingu Energy Equipment Group (edaspidi „EEG“) all tootis ja müüs kontsern tuuleturbiinimaste, tehnorajatisi ning hoiu- ja jaotusmahuteid (57). EEG andis tööd 55 %-le kontserni töötajatest (58) ning andis 48 % kontserni konsolideerimata tuludest ja kuludest (59). Tuuleturbiinimastide ja tehnorajatiste müügist saadav tulu moodustab 75 % EEG tulust (60). EEG ja konsolideeritud tasandil kantud müügi-, üld- ja halduskulud (sh amortisatsioon) moodustasid 2019. aastal ligikaudu 13 % (väljendatuna protsendina müügikuludest) (61). Nii EEG kui ka kontsern teenisid umbes 10 % kasumit (62). Eespool esitatud analüüs näitas, et valdavalt terasest tuuleturbiinimastide tootmist ja müüki hõlmav segment aitas oluliselt kaasa äriühingu üldisele tegevusele ja saavutas tulemuslikkuse, mis oli sarnane kogu äriühingu tulemustega. Seega peeti neid arvnäitajaid põhjendatuks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõigu tähenduses.

(161)

Teises teates märkis komisjon veel seda, et Lõuna-Aafrika Vabariigis tuvastas ta ühe tuuleturbiinimastide tootja, äriühingu GRI Wind Steel South Africa (Pty.) Ltd. Selle äriühingu finantsaruanded olid konsolideeritud ja integreeritud vormis kättesaadavad tema aktsionäri Hulisani tasandil (63). Integreeritud aastaaruanne ei sisaldanud aga piisavalt üksikasju kontserni kuuluva tuuleturbiinimastide tootja kohta. Aruandes märgiti ainult seda, et terasest tuuleturbiinimastide tootja oli 2019. aasta märtsist 2020. aasta veebruarini kestnud majandusaastal kasumlik (64). Seega ei saanud komisjon hinnata tema tegevust ja panust konsolideeritud finantstulemustesse. Seetõttu leidis komisjon, et Hulisani konsolideeritud finantsaruanded ei sobi käesolevas uurimises müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks.

(162)

Lõpuks analüüsis komisjon teises teates kuut Türgis kindlakstehtud terasest tuuleturbiinimastide tootjat. Avalikult kättesaadavad olid ainult kahe tootja finantsandmed. Äriühingu ATES Çelik Insaat Taahhut Proje Muhendislik Sanayi ve Ticaret A.Ş individuaalsed kohalikud finantsaruanded olid kättesaadavad D&B andmebaasis Global Financials ja need esitati huvitatud isikutele esimese teate III lisas. Äriühing oli 2019. aastal kasumlik. Kohalikud aruanded võimaldasid kindlaks teha mitte ainult müügi-, üld- ja halduskulud, vaid ka finantstulud ja -kulud. Äriühingu Çimtaş Çelik İmalat Montaj ve Tesisat A.Ş (edaspidi „Çimtaş Çelik“) kohta D&B andmebaasis Global Financials kättesaadavad individuaalsed kohalikud finantsaruanded olid aegunud. Sellegipoolest olid auditeeritud ja/või auditeerimata konsolideeritud finantsaruanded aktsionäri ENKA tasandil veebis kättesaadavad (65) kõigi uurimisperioodi kvartalite kohta. Siiski märgiti, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisaldanud piisavalt üksikasju terasest tuuleturbiinimastide tootja tegevuse ega tema panuse kohta konsolideeritud kontserni tulemustesse. Çimtaş Çelik kuulus ehitussegmenti (66). Kuigi ehitussegment andis peaaegu 60 % konsolideeritud kogutulust, (67) jäi ebaselgeks, kuidas selle segmendi tulemused kajastasid terasest tuuleturbiinimastide tootja tulemusi. Finantsaruanded ei sisaldanud üksikasju segmendi koosseisu kohta. Selle segmendiga hõlmatud tegevuste laad võis olla küllaltki mitmekesine. Tegelikult oli terasest tuuleturbiinimastide tootja vaid üks ehitussegmenti klassifitseeritud 39 kontserni äriühingust (68). Seetõttu leidis komisjon, et ENKA konsolideeritud finantsaruanded ei sobi käesolevas uurimises müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks.

(163)

Oma märkustes teise teate kohta väitis Chengxi Shipyard, et kahe Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootja finantsteabes esineb tõsiseid puudujääke. Äriühing väitis, et isegi kui Arcosa EEG segment teenis 48 % konsolideeritud tulust, pärines terasest tuuleturbiinimastide müügist palju vähem kui pool sellest, kuna EEG alla kuulus ka tehnorajatiste tootmine ja müük. Lisaks juhtis äriühing tähelepanu sellele, et Arcosa ei tootnud terasest tuuleturbiinimaste mitte ainult Mehhikos, vaid ka Ameerika Ühendriikides (edaspidi „USA“), ning ei olnud võimalik kindlaks määrata tulude ning müügi-, üld- ja halduskulude osakaalu, mille saaks omistada müügile siseturul, st Mehhiko turul. Speco kohta märkis äriühing, et Mehhiko turul toimunud müügist saadud tulude ning müügi-, üld- ja halduskulude osakaalu ei olnud võimalik kindlaks määrata.

(164)

Komisjon märkis, et äriühing ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väiteid terasest tuuleturbiinimastide müügi panuse kohta EEG segmendi tuludesse. Komisjon tõdes, et Arcosa tootis terasest tuuleturbiinimaste nii Mehhikos kui ka USAs. Kuna Mehhikos toimuva tootmise võimsus (mõõdetuna pindala kohta) oli märkimisväärne (40 % (69)), leidis komisjon sellegipoolest, et asjaolu, et osa terasest tuuleturbiinimastidest toodeti USAs, ei muuda finantsteavet sobimatuks. Komisjon leidis, et on asjakohane kasutada teavet mõlema Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootja müügi-, üld- ja halduskulude ja tulude kohta, kuna avalikult kättesaadavas finantsteabes on harva, kui üldse, esitatud tulude ning müügi-, üld- ja halduskulude täiendav jaotus turgude järgi (siseturg ja eksport), eelkõige tegevussegmentide aruandluses. Igal juhul ei pakkunud äriühing müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks välja ühtegi sobivat alternatiivset terasest tuuleturbiinimastide tootjat Mehhikos. Seetõttu lükkas komisjon Chengxi Shipyardi väited tagasi ja kinnitas mõlema Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootja finantsteabe kasutamise müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel.

(165)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Chengxi Shipyard, et Arcosa finantsteave ei olnud moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi asjakohane allikas. Äriühing väitis, et teabe muutsid ebasobivaks eelkõige Arcosa terasest tuuleturbiinimastide tootmise asukoht Mehhikos ja USAs ning asjaolu, et EEG segment hõlmas ka tehnorajatiste ja jaotusmahutite tootmist. Lisaks märkis äriühing, et 2019. aastal ei põhjustanud Arcosa tulude kasvu mitte ainult terasest tuuleturbiinimastide suurenenud tootmine, vaid ka muud tegurid. Lõpuks juhtis äriühing tähelepanu sellele, et lõplike järelduste avalikustamise ajal oli Arcosa 2020. aasta finantsteave juba kättesaadav.

(166)

Nagu on märgitud põhjendustes 160 ja 164, järeldas komisjon, et kuigi osa terasest tuuleturbiinimastide tootmisest toimus muus riigis kui võrdlusriik, oli äriühingu andmete kasutamine siiski asjakohane. Kuna uusi argumente ei esitatud, kinnitas komisjon selle väite tagasilükkamise. Ühtlasi kinnitas komisjon, et kuna terasest tuuleturbiinimastide ja tehnorajatiste allsegmendi osakaal EEG kontserni tulus oli suur, olid selle kontserni majandustulemused terasest tuuleturbiinimastide tootmise suhtes tüüpilised, kuna tulude suurenemine tulenes osaliselt terasest tuuleturbiinimastide tootmismahtude suurenemisest. Kõigele lisaks leidis komisjon, et võttes arvesse valitsuse meetmeid, mis on toonud kaasa tuuleenergia uue tootmisvõimsuse paigaldamise aeglustumise Mehhikos, mida on käsitletud põhjendustes 196–199, on mõistlikum võtta aluseks ainult 2019. aasta finantsaruannete müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(167)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Suzhou Titan, et Arcosa finantsteave ei olnud moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi allikana sobiv, kuna Arcosa toodab terasest tuuleturbiinimaste väljaspool Mehhikot. Lisaks märkis äriühing, et Mehhiko tütarettevõtja tulud pärinesid suures osas kontsernisisesest tegevusest ja selle tütarettevõtja kasumlikkus oli vaid 2,4 %.

(168)

Lisaks oma järeldusele Arcosa terasest tuuleturbiinimastide tootmise kohta väljaspool Mehhikot, mis on esitatud põhjenduses 166, leidis komisjon, et kuna kontsernisiseste tulude osakaal Mehhiko tütarettevõtja kogutulus oli suur, on asjakohasem kasutada Arcosa konsolideeritud ja kombineeritud finantsaruandeid, kust kontsernisisesed tehingud on välja jäetud (70). Märkida tuleb ka seda, et käesoleval juhul ei oma Suzhou Titani arvutatud kasumlikkuse tase tähtsust. Äriühing väljendas tegevuskasumi protsendina tuludest, samas kui normaalväärtuse arvutamiseks tuleb see väljendada protsendina müüdud kauba maksumusest, mille väärtust ei olnud võimalik Arcosa finantsteabe põhjal tema Mehhikos toimuva tegevuse kohta kindlaks teha.

(169)

Põhjendustes 166 ja 168 kirjeldatud põhjustel lükkas komisjon Chengxi Shipyardi ja Suzhou Titani põhjendustes 165 ja 167 esitatud väited tagasi.

(170)

Esimeses teates jõudis komisjon järeldusele, et vastavalt tööstusliku tooraine ekspordipiirangute OECD andmebaasile (71) kehtisid kuni 2017. aastani terasejääkide ja -jäätmete (HS-koodid 7204 41 ja 7204 49) ekspordil Lõuna-Aafrika Vabariigis litsentsimisnõue ning Malaisias litsentsimisnõue ja ekspordimaks (kõige uuem kättesaadav teave).

(171)

Sellega seoses jättis komisjon teises teates välja Lõuna-Aafrika Vabariigi, tuginedes asjaolule, et nagu on selgitatud põhjenduses 161, ei sobinud Lõuna-Aafrika Vabariigis asuva terasest tuuleturbiinimastide tootja finantsteave müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Peale selle leidis komisjon, et avalikult kättesaadav finantsteave Malaisia terasest tuuleturbiinimastide tootja kohta oli märkimisväärselt aegunud. Kuna komisjon Malaisia tootmise kohta lisateavet ei saanud, jäeti ka see riik edasistest analüüsidest välja. Seetõttu leiti, et esimeses teates kindlaks tehtud ekspordipiirangud ei ole praegusel juhul asjakohased.

(172)

Oma märkustes esimese teate kohta väitsid huvitatud isikud, et ei Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik ega Türgi ole sobivad võrdlusriigid nendes riikides kehtivate mitmesuguste meetmete tõttu, mis väidetavalt moonutavad tootmistegurite turgu ja/või taastuvenergia turgu. Neid väiteid on selgitatud üksikasjalikult põhjendustes 173, 179, 181, 184 ja 189.

(173)

Oma märkustes esimese teate kohta väitsid CCME, Chengxi Shipyard ja Suzhou Titan, et Lõuna-Aafrika Vabariik ei ole sobiv võrdlusriik riigis terase suhtes kehtestatud kaitsemeetmete tõttu, mis võisid moonutada terasest tuuleturbiinimastide tootmisel kasutatud terasetoodete impordihindu. Chengxi Shipyard väitis lisaks, et sellised kaitsemeetmed kehtisid ka Mehhikos ja Türgis, samas kui Türgi puhul viitas isik tegelikult ainult liiduga seotud kontsessioonide peatamisele vastusena liidu kehtestatud terasekaitsemeetmetele.

(174)

Teises teates märkis komisjon, et Lõuna-Aafrika Vabariigi puhul tehti sobimatus juba kindlaks, kuna ühegi terasest tuuleturbiinimastide tootja kohta ei olnud avalikult kättesaadavat finantsteavet. Seetõttu pidas komisjon Lõuna-Aafrika Vabariiki puudutavaid väiteid põhjendamatuks.

(175)

Mis puudutab Türgit, siis märkis komisjon, et isik ei esitanud ühtegi tõendit, mis toetaks tema väidet terase kaitsemeetmete olemasolu kohta. Tegelikult leidis komisjon, et Türgi algatas 2018. aasta aprillis terase kaitsemeetmete uurimise, (72) kuid lõpetas selle 2019. aasta mais meetmeid kehtestamata (73). Mis puudutab kontsessioonide peatamist, ei esitanud isik tõendeid selle kohta, miks ja mil määral moonutaks teatavate liidust pärit terasetoodete impordile kehtestatud lisatariif Türgi teraseturgu ja muudaks impordistatistika moonutamata võrdlusaluste allikana ebasobivaks.

(176)

Seoses Mehhikoga märkis komisjon teises teates, et Chengxi Shipyard tugines oma väidetes Metal Bulletini avaldatud artiklile, milles väideti, et vastavalt 25. märtsi 2019. aasta dekreedile „taastas Mehhiko 15 % kaitsetollimaksu teatavate terasetoodete impordile riikidest, kellega tal ei ole vabakaubanduslepinguid“. Komisjon leidis, et 25. märtsil 2019 avaldas Mehhiko dekreedi, millega muudeti üldises impordi- ja ekspordimaksuseaduses sätestatud imporditariife (74). Selle dekreediga suurendas Mehhiko teatavate terasetoodete, sealhulgas terasplaatide (HS-koodid 7208 51 ja 7208 52) suhtes kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksu 0 %-lt 15 %ni piiratud ajaks (180 päeva). Dekreedi kohaselt põhines kohaldatava enamsoodustusrežiimi tollimaksu suurendamine üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT“) artiklil II.

(177)

Lisaks ei kehtestatud tariife pärast kaitsemeetmete uurimist ja need ei ületanud seotud tariifide 35 % taset, mis on Mehhiko WTO eeskirjade kohaselt võetud kohustus (75). Seetõttu leidis komisjon, et nende meetmete olemasolu ei õigusta Mehhiko väljajätmist potentsiaalsete võrdlusriikide analüüsist.

(178)

Seega lükati väited terasekaitsemeetmete olemasolu kohta Mehhikos ja Türgis tagasi.

(179)

Oma märkustes esimese teate kohta leidsid CCME ja Suzhou Titan, et Mehhiko ei ole sobiv võrdlusriik, kuna ta kehtestas Hiinast pärit terasest tuuleturbiinimastide impordi suhtes dumpinguvastased meetmed.

(180)

Teises teates märkis komisjon, et isikud ei esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, kuidas ja mil määral mõjutab uuritava toote suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Mehhiko poolt selle esindavust ja miks ei tohi seda enam selle asjaolu tõttu asjakohaseks pidada. Seetõttu leidis komisjon, et need argumendid ei ole põhjendatud ja lükkas need tagasi.

(181)

Esimese teate kohta esitatud märkustes väitis Chengxi Shipyard, et Mehhiko ja Lõuna-Aafrika Vabariigi elektriturg olid moonutatud, kuna seal domineerisid riigile kuuluvad ettevõtted. Teisest küljest väitis huvitatud isik, et Türgi ja India elektriturg selliste moonutuste all ei kannatanud. Isik esitas tõendid, mis näitavad, et Lõuna-Aafrika Vabariigis tarnis 95 % elektrist riigile kuuluv ettevõte ESKOM.

(182)

Komisjon uuris väidet teises teates ja leidis, et Mehhiko riigile kuuluva elektritootja Comisión Federal de Electricidad (edaspidi „CFE“) osalus elektrienergia kogutootmises Mehhikos oli alla 80 % (76). Chengxi Shipyardi esitatud teabe kohaselt oli riigile kuuluvate ettevõtete osakaal India elektritootmises veidi üle 80 %, st sarnane Mehhiko olukorraga. Huvitatud isiku hinnangul oli India elektriturg piisavalt liberaliseeritud. Peale selle leidis komisjon, et riigile kuuluv elektritootja EÜAŞ omas veidi rohkem kui 20 % Türgi tootmisvõimsusest (77). Komisjon leidis, et ainuüksi asjaolu, et turgu valitsevad riigile kuuluvad ettevõtted, mida ei toetata täiendavate viidete ja tõenditega selle kohta, et aluseks oleva sisendi tegelik hinnakujundus ei vastanud turujõududele, ei ole iseenesest piisav, et jätta see riik mitteesindavana kõrvale. Sellistel juhtudel peavad toimikus olema tõendid selle kohta, et asjaomase sisendi tegelikku hinnakujundust võisid mõjutada muud kaalutlused, nagu teatavaid tootmisharusid soodustav poliitika või muu oluline valitsuse sekkumine, mis ei ole vabaturujõudude tulemus. Igal juhul võttis komisjon arvesse asjaolu, et elekter moodustas vaid väikese osa (ligikaudu 1 %) terasest tuuleturbiinimastide tootmise kogukuludest. Seega, isegi kui on tõendeid, et selle sisendi hinnakujundus oli moonutatud, ei anna see iseenesest põhjust, et lükata Mehhiko (või mis tahes muu riik) käesoleval juhul potentsiaalse võrdlusriigina tagasi. Äärmisel juhul oleks Mehhiko elektrisektori võimalikud moonutused küsimus, mida tuleks uurida selle teguri puhul muu võrdlusaluse kasutamise kontekstis.

(183)

Seetõttu lükkas komisjon Mehhikot ja Türgit puudutavad väited tagasi, samas leidis ta, et Lõuna-Aafrika Vabariik on kättesaadava finantsteabe puudumise tõttu juba sobimatu.

(184)

Oma märkustes esimese teate kohta väitis Vestas, et Türgi kehtestas taastuvenergiaprojektidele kohaliku tootmissisendi kasutamise nõude ja/või tagas nõutava kohaliku tootmissisendi kasutamise korral suuremad soodustariifid.

(185)

Teises teates uuris komisjon väiteid kohaliku tootmissisendi kasutamise nõude kohta Türgis, arvestades selle olulisust kõige olulisema tootmisteguri, st terasplaatide, aga ka muude tootmistegurite piiranguna, ning lõpuks ka Türgi terasest tuuleturbiinimastide tootjate kasumlikkuse piiranguna.

(186)

Komisjon leidis, et kohaliku tootmissisendi kasutamise nõue muutis Türgi tuuleenergia turu tingimusi kahel viisil:

(187)

Teises teates leidis komisjon, et terasest tuuleturbiinimastide suhtes kohaldatavat kohaliku tootmissisendi kasutamise nõuet saab täita ainult siis, kui siseturult hangitakse kõige tähtsam tooraine, st kesta terasplaadid. Seega ei pruukinud terasplaatide impordihinnad kajastada nende terasplaadi tüüpide hindu, mida terasest tuuleturbiinimastide tootmisel tegelikult kasutati. Lisaks vähendas kohustus hankida terasest tuuleturbiinimastide tootmise sisendid siseturult konkurentsi turul, mis võis neid omamaiseid hindu moonutada. Seejärel olid sisendite hinnad konkurentsi vähenemise tõttu suure tõenäosusega kõrgemad ning moonutasid tõenäoliselt tootmiskulusid ja seega ka Türgi terasest tuuleturbiinimastide tootjate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumlikkust.

(188)

Sellest tulenevalt leidis komisjon, et kohaliku tootmissisendi kasutamise nõude kohaldamine Türgis võis tuuleenergia turgu, sealhulgas tuuleturbiinimastide tootmist, moonutada ja seega ei sobi see moonutamata hindade ja kulude kindlaksmääramiseks, eelkõige kõige olulisema sisendi puhul.

(189)

Esimese teate kohta esitatud märkustes väitis Vestas ka seda, et Türgi ei ole sobiv võrdlusriik teatavate toorainete (rasked plaadid) piiratud kättesaadavuse tõttu, mis võis kaasa tuua nende materjalide kõrgemad hinnad, ja suurte terasest tuuleturbiinimastide tootmisvõimsuse puudumise tõttu.

(190)

Kuna isik ei esitanud nende väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit ja komisjon oli juba jõudnud järeldusele, et Türgi turg võis kohaliku tootmissisendi kasutamise nõude tõttu olla moonutatud, ei teinud komisjon nende väidete kohta mingeid järeldusi.

(191)

Teise teate kohta esitatud märkustes väitsid CCCME ja Suzhou Titan, et Türgi peaks jääma potentsiaalseks võrdlusriigiks. Nad väitsid eelkõige seda, et ainult väike osa konkreetse kaubakoodi all imporditud terasplaatidest oli mõeldud terasest tuuleturbiinimastide tootmiseks ja võis seega olla moonutatud. Isikud väitsid, et selleks, et teha kindlaks, kas kohaliku tootmissisendi kasutamise nõue mõjutas impordihinda, peaks komisjon võrdlema terasplaatide impordihinda Türgis nende impordihinnaga teistes riikides. CCCME kordas oma märkustes ja pärast esialgset etappi toimunud ärakuulamist, et Türgit tuleks jätkuvalt pidada potentsiaalseks võrdlusriigiks.

(192)

Komisjon märkis, et terasplaatide impordihind teistes riikides ei kajasta hinda, mis valitseks Türgis turutingimustel, mida ei mõjuta kohaliku tootmissisendi kasutamise nõue. Lisaks ei mõjutanud kohaliku tootmissisendi kasutamise nõue mitte ainult terasest tuuleturbiinimastide tootmisel kasutatavate terasplaatide hinda. Kohaliku tootmissisendi kasutamise nõue takistas terasest tuuleturbiinimastide tootmiseks kasutatavate imporditud terasplaatide konkurentsi. Selline turuolukord võis kujundada terasplaatide tootjate tootmisotsuseid, mõjutades seega ka muu otstarbega terasplaatide hinda. Lisaks võisid olla moonutatud ka Türgi terasest tuuleturbiinimastide müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumlikkus, kuna kohaliku tootmissisendi kasutamise nõue ei puudutanud mitte ainult sisendeid, vaid ka tööjõudu. Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(193)

Lisaks huvitatud isikute eespool esitatud märkustele kaubanduspiirangute kohta uuris komisjon teises teates kaubanduspiirangute olemasolu Mehhikos seoses terasest tuuleturbiinimastide tootmisel kasutatavate sisenditega. Selleks kasutas komisjon tööstusliku tooraine ekspordipiirangute OECD andmebaasi (80) ja turulepääsu teabehoidlat (Market Access Map) (81). Mehhiko poolt peamiste sisendite suhtes kehtestatud kaubanduspiiranguid ei leitud.

(194)

Teise teate kohta esitatud märkustes väitsid CCCME ja Suzhou Titan, et terasplaatide impordihind Mehhikos oli 2019. aasta märtsis 15 % imporditollimaksu kehtestamise tõttu oluliselt moonutatud. CCCME kordas seda väidet oma ärakuulamisel ja esimese etapi järel esitatud märkustes.

(195)

Komisjon analüüsis seda väidet. Nagu on selgitatud põhjendustes 176 ja 177, hindas komisjon teises teates terasplaatide suhtes kohaldatava imporditollimaksu tõusu ja leidis, et Mehhiko tõstis kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksu 0 %-lt tasemele (15 %), mis ei ületanud seotud enamsoodustusrežiimi tollimaksu, mida Mehhiko on kohustunud WTOs järgima. Seetõttu ei saa imporditollimaksu kohaldamist pidada Mehhiko kohustuste moonutamiseks või rikkumiseks praegu käsilolevas juhtumis. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(196)

Teise teate kohta esitatud märkustes väitis Chengxi Shipyard, et Mehhiko ei ole sobiv võrdlusriik, kuna tema taastuvenergia turg oli oluliselt moonutatud. Sellega seoses viitas isik järgmistele Mehhiko valitsuse võetud meetmetele:

(197)

Komisjon analüüsis seda väidet. Kõigepealt tuleb märkida, et teatava majandussektori reguleerimine seaduste ja määrustega ei tähenda tingimata turu moonutamist. Käesoleval juhul ei esitanud huvitatud isik tõendeid selle kohta, miks, kuidas ja mil määral mõjutasid põhjenduses 196 loetletud valitsuse poliitikameetmed terasest tuuleturbiinimastide tootmises kasutatavate tootmistegurite (impordi)hindu, samuti Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootjate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit uurimisperioodil. Tõenäoline on see, et mõned meetmed võisid tulevasi investeeringuid pidurdada (kõrgemad ülekandetasud, katsetamise ja uute taastuvenergiaprojektide võrgu ühendamise peatamine) või isegi takistada (neljanda taastuvenergia enampakkumise ärajätmine) ja seetõttu kaudselt mõjutada Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootjate kasumlikkust uurimisperioodile järgneval perioodil. Sellegipoolest leidis komisjon, et piirangud saavutasid (kui üldse) täieliku mõju alles pärast uurimisperioodi. Sellega seoses saavutasid Mehhiko uued tuuleenergiaseadmed 2019. aastal rekordiliselt suure, 1,6 GW lisavõimsuse (82). Kuigi neljanda enampakkumise ärajätmine peatas tulevased investeeringud tuuleenergia sektorisse, leidis komisjon, et Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootjate tulemusi parandas nende tuuleparkide rajamine, mis telliti kolmanda taastuvenergia enampakkumise raames, millega nähti ette, et uued projektid hakkavad tööle ajavahemikul 2020. aasta jaanuarist 2022. aasta jaanuarini (83). Lisaks paigaldas Mehhiko 2020. aastal uut tuuleenergia võimsust ligikaudu 0,6 GW mahus (84). See oli sarnane tulemus nagu 2018. aastal (0,7 GW täiendavat tuuleenergia võimsust (85)), mil valitsuse poliitika muutumisest tulenev ebakindlus mõju ei avaldanud. Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(198)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tuletas Chengxi Shipyard meelde oma teise teate kohta esitatud märkusi, milles ta kirjeldas mitut Mehhikos võetud valitsuse meedet, mis väidetavalt moonutasid taastuvenergia turgu. Peale selle juhtis äriühing tähelepanu Mehhikos aastatel 2018–2020 paigaldatud uusi tuuleenergia võimsusi käsitlevatele andmetele ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri (86) aastateks 2021–2022 avaldatud prognoosidele, mis osutavad uute rajatiste arvu vähenemisele pärast 2019. aastat. Lõpuks väitis äriühing, et komisjon ei tunnistanud nende valitsuse meetmete heidutavat mõju.

(199)

Komisjon kordas oma põhjenduses 197 kirjeldatud järeldusi. Komisjon ei kahelnud, et mõned meetmed võisid pärast uurimisperioodi pidurdada või takistada uusi investeeringuid taastuvenergia tootmisse, sealhulgas tuuleturbiinimastidesse. Sellegipoolest kasutas komisjon moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning moonutamata kasumi võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kahe Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootja 2019. aasta finantsteavet. Komisjon leidis, et valitsuse meetmed seda teavet veel ei mõjutanud, kuna enamik meetmeid rakendati alles 2020. aastal. Lisaks ei esitanud äriühing tõendeid selle kohta, kuidas ja mil määral mõjutasid kõnealused valitsuse meetmed tootmistegurite moonutamata kulusid ja võrdlusaluseid. Lõpuks ei olnud Mehhikos pärast uurimisperioodi toimunud arengusuundumustel võrdlusriigi valikul mingit tähtsust. Seega kinnitas komisjon selle väite tagasilükkamise.

(200)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Mehhiko on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(201)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Mehhiko alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(202)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Chengxi Shipyard põhjendustes 144 ja 198 kirjeldatud märkustega sarnaselt, et ainus sobiv võrdlusriik on India.

(203)

Lisaks asjaolule, et Maailmapank ei liigitanud Indiat keskmisest suurema sissetulekuga riigiks, leidis komisjon, et äriühing ei analüüsinud avalike andmete kättesaadavust ja kvaliteeti Indias. Näiteks leidis komisjon, et ühelgi India terasest tuuleturbiinimastide tootjal, keda Chengxi Shipyard oma esimese teate kohta esitatud märkustes loetles (vt põhjendus 151), ei olnud avalikult kättesaadavaid finantsaruandeid. Lisaks kehtestas India sarnaselt Türgiga 2019. aastal tuuleenergiaprojektidele kohaliku tootmissisendi kasutamise nõude, (87) mille tulemuseks on võimalikud moonutused terasest tuuleturbiinimastide tootmises.

(204)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad vaatlusaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(205)

Oma märkustes esimese teate kohta väitsid CCCME ja Suzhou Titan, et komisjon peaks olema valmis kasutama muid avalikult kättesaadavaid andmeallikaid, nagu omamaine müügihind kolmandas riigis või muud rahvusvahelised hinnad. Selle kohta väitis Chengxi Shipyard, et komisjon peaks kasutama Hiina impordistatistikat, kuna Hiina valitsuse poliitika moonutab kolmandate riikide tarnijate hindu väiksema tõenäolisusega. Kui see nii ei ole, siis tuleks kasutada võrdlusriigi riiklike tolliasutuste impordistatistikat, kuna isiku hinnangul on see usaldusväärsem kui kolmandast isikust töötlejalt saadud teave.

(206)

Teises teates märkis komisjon, et on valmis kasutama muid moonutamata hindade allikaid, kui impordistatistikat ei saa võrdlusaluste usaldusväärse allikana kasutada. Kuna isikud ei esitanud ühtegi põhjust, miks komisjon peaks kalduma kõrvale Global Trade Atlase (edaspidi „GTA“) esitatud impordistatistika kasutamise tavast, lükati see väide tagasi.

(207)

Mis puudutab väidet, et komisjon peaks kasutama Hiina impordihindu, leidis komisjon teises teates, et kui HRV siseturul esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses kinnitati, ei olnud HRVsse suunduva impordi hindu käsitlev statistika parem näitaja kui potentsiaalsetesse võrdlusriikidesse suunduva impordi hinnad. Oli väga tõenäoline, et importi HRVsse – kui seda üldse märkimisväärsetes kogustes oli – oleks olulised moonutused samuti mõjutanud, kuna see oleks toimunud samadel tingimustel, mis valitsesid Hiina moonutatud turul.

(208)

Chengxi Shipyard ei esitanud tõendeid selle kohta, et GTA oleks vähem usaldusväärne kui potentsiaalse võrdlusriigi ametlik tollistatistika. GTA esitatud impordistatistika põhines riiklike tolliasutuste ametlikul statistikal, mida eri asjaomased riigid on esitanud GTA-le kahepoolsete lepingute alusel. Mitmel ametiasutusel on pikaajaline tava kasutada tollistatistika saamiseks GTAd ning seda andmebaasi kasutavad mitmel eesmärgil ja erinevates valdkondades laialdaselt ka eraettevõtjad. Seepärast järeldas komisjon, et GTAs esitatud statistika on usaldusväärne, ning lükkas need väited tagasi.

(209)

Oma märkustes esimese teate kohta märkisid CCCME, Chengxi Shipyard ja Suzhou Titan, et esimeses teates loetles komisjon tootmistegurite kaubakoodid kuuekohalise koodi tasemel. Sellega seoses väitis Chengxi Shipyard, et kuuekohalisel koodil põhinev impordistatistika hõlmab peale konkreetse tootmisteguri ka muid materjale. Seetõttu soovitasid isikud andmete täpsuse parandamiseks kasutada kohaldatavate koodide kõrgema üksikasjalikkuse tasemega impordistatistikat. CCCME ja Suzhou Titan väitsid lisaks, et komisjon peaks kasutama ainult statistikat, mis kajastab täpselt seda tüüpi äärikute importi, mida kasutatakse uuritava toote valmistamisel. CCCME kordas oma märkusi kuuekohaliste koodide tasemel impordistatistika kasutamise kohta enda ärakuulamisel ja pärast esialgset etappi esitatud märkustes.

(210)

Teises teates märkis komisjon, et uurimise varastes etappides kasutas ta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi kuuekohalisel tasemel. Uurimise hilisemas etapis ja kui see oli võimalik, kasutas komisjon võrdlusriigis spetsiifilisemaid koode, mis võiksid sobida eksportijate konkreetsete sisenditega, nagu on näidatud allpool esitatud tabelis 1.

(211)

Oma märkustes esimese teate kohta väitsid CCCME ja Suzhou Titan, et impordihinnad ei kajastanud omamaiseid hindu, kuna neid võisid mõjutada tarnitud kogus ja kaugus päritoluriigist. Seda väidet korrati ka isikute teise teate kohta esitatud märkustes ning CCCME ärakuulamisel ja tema esialgse etapi järel esitatud märkustes. CCCME, Chengxi Shipyard ja Suzhou Titan väitsid lisaks, et komisjon peaks arvestusest välja jätma väga kõrgete hindadega imporditud väikesed kogused. Lisaks väitis Chengxi Shipyard, et komisjon ei tohiks arvutusest välja jätta importi Hiinast (võrdlusriiki), mille impordikogused ei olnud märkimisväärsed ja mille impordihinnad olid sarnased muudest päritoluriikidest pärit impordi hindadega, ja seega moonutusi ei esinenud.

(212)

Teises teates leidis komisjon, et võrdlusriigi omamaiseid hindu mõjutasid võrdselt tarnitud kogus ning tarnija ja kasutaja vaheline kaugus. Lisaks kajastati tarnitud kogust moonutamata hinna arvutamisel, kuna komisjon arvutas kaalutud keskmise. See tähendas ka seda, et kõrgete hindadega imporditud väikeseid koguseid ei olnud vaja välja jätta, kuna need ei mõjutanud lõplikku keskmist moonutamata hinda. Arvesse võeti ka vahemaad, kuna komisjon kasutas lähtepunktina impordihindu võrdlusriigi piiril (CIF-väärtus). CIF-hindu kohandati täiendavalt imporditollimaksude ja riigisisese transpordi kuludega, et määrata kindlaks tehasesse tarnitud tootmisteguri moonutamata hind. Lõpuks märkis komisjon, et järeldused oluliste moonutuste kohta HRVs ei põhine HRVst pärit materjalide impordihinna tasemel, vaid turgu moonutava valitsuse poliitika olemasolul. Sellest tulenevalt lükati kõik isikute eespool moonutamata hindade arvutamise kohta esitatud väited tagasi.

(213)

Oma märkustes esimese teate kohta väitsid CCCME ja Suzhou Titan veel seda, et kui impordistatistika hõlmab meretransporti ja kindlustust, tuleks need kulud maha arvata, kuna valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivad tootjad hankisid oma sisendid siseturult ega kandnud selliseid kulusid. CCCME kordas seda väidet oma ärakuulamisel ja esimese etapi järel esitatud märkustes.

(214)

Sellega seoses selgitas komisjon teises teates, et alusmääruse artikli 2 lõikel 6a põhineva metoodika kohaselt asendab ta eksportivate tootjate makstud sisendite hinnad võrdlushindadega, mis on avalikult kättesaadavad valitud võrdlusriigis. Tootmistegurite puhul, mille puhul kasutatakse näitajana impordihinda, tuli kõiki kulusid, mis on seotud materjali toomisega päritoluriigist võrdlusriigis asuva tehase väravani, arvesse võtta teiste omamaiste tootjatega samal konkurentsi tasemel. Seega oli meretranspordi ja kindlustuse ning imporditollimaksude arvestamine võrdlusriigis moonutamata hinna kindlaksmääramisel ülioluline. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(215)

Lisaks märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainete ja kõrvalsaadustega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi (88). Lisaks märkis komisjon, et kasutab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni statistikaosakonna (edaspidi „ILOSTAT“) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD“) avaldatud teavet moonutamata tööjõukulude kohta, (89) CFE avaldatud või turuteavet moonutamata elektrihinna kohta (90) ja Comisión Reguladora de Energía (edaspidi „CRE“) avaldatud teavet maagaasi moonutamata maksumuse kohta (91).

(216)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et kuna vee, auru ja suruõhu osakaal tootmise kogukuludes on väheoluline, (92) ei ole nende energiaallikate moonutamata hindade kindlaksmääramine komisjoni eesmärk. Komisjon kavatses need väheolulised tegurid kulumaterjalide alla rühmitada.

(217)

Teise teate kohta esitatud märkustes väitsid CCCME ja Suzhou Titan, et Mehhiko impordiandmed on väga puudulikud, kuna need esitati GTAs need franko laeva pardal (FOB) väärtusega. Seetõttu pidi komisjon arvutama CIF-väärtuse, kasutades kaubavahetuse rahvusvaheliste transpordi- ja kindlustuskulude OECD andmebaasis (93) (edaspidi „ITIC“) kättesaadavat CIF- kuni FOB-koefitsienti. Sellega seoses avaldasid CCCME, Chengxi Shipyard ja Suzhou Titan kriitikat, et komisjon kasutas üht keskmist CIF- kuni FOB-koefitsienti kõigi tootmistegurite ja kõigi asjaomaste päritoluriikide puhul. CCCME kordas seda väidet oma ärakuulamisel ja esimese etapi järel esitatud märkustes.

(218)

Komisjon märkis kõigepealt, et asjaolu, et Mehhiko registreeris ja esitas oma impordistatistika FOB-väärtuse tasandil, ei muuda andmeid vähem usaldusväärseks. Lisaks kasutas komisjon FOB-impordiväärtuste CIF-impordiväärtusteks teisendamisel sõltumatut teabeallikat. Sellega seoses uuris komisjon kolme huvitatud isiku väidet ühe CIF- kuni FOB-koefitsiendi kasutamise kohta ja jõudis järeldusele, et koefitsientide tootmistegurite ja päritoluriigi järgi eristamine oleks tõepoolest asjakohasem. Kui teatavate päritoluriikide kohta kättesaadavat teavet ei olnud, kasutas komisjon OECD ITICis selle konkreetse tootmisteguri kohta esitatud keskmist koefitsienti.

(219)

Oma märkustes teise teate kohta väitsid CCCME, Chengxi Shipyard ja Suzhou Titan, et komisjon kohaldas USAst pärit terasplaatide impordi suhtes 25 % suurust imporditollimaksu ebaõigesti, kuna selle karistustollimaksu kohaldamine lõpetati enne uurimisperioodi algust. CCCME kordas seda väidet oma ärakuulamisel ja esimese etapi järel esitatud märkustes.

(220)

Komisjon analüüsis seda väidet. Komisjon leidis, et 2018. aasta juunis kehtestas Mehhiko teatavatele terasetoodete, sealhulgas terasplaatide impordile 25 % suuruse tollimaksu vastuseks USA paragrahvi 232 kohaselt kehtestatud terase- ja alumiiniumitariifile (94). 2019. aasta mais lõpetas Mehhiko vastumeetmed (95) pärast USAga paragrahvi 232 kohaste terase- ja alumiiniumitariifide suhtes saavutatud kokkulepet (96). Komisjon nõustus seejärel väitega ja kohandas vastavalt terasplaatide moonutamata maksumuse arvutamisel kasutatud imporditollimaksu.

(221)

Teise teate kohta esitatud märkustes kommenteerisid Suzhou Titan ja Chengxi Shipyard kaubakoodi, mida komisjon kavatses kasutada teatavate tootmistegurite, eelkõige terasplaatide, värvi, keevitustraadi ja poltide moonutamata kulude kindlaksmääramiseks. Chengxi Shipyard väitis, et komisjon peaks kasutama leegiga keevitamiseks kasutatava keevitustraadi moonutamata kulu kindlaksmääramiseks ainult kaubakoodi 8311 30 01, kuna ainult see kaubakood hõlmab rauast ja terasest keevitustraati. Lisaks märkis äriühing, et komisjon peaks poltide moonutamata kulude kindlaksmääramisel kõrvale jätma õhusõidukites ja mootorsõidukites kasutatavate poltide ja roostevabast terasest poltide kaubakoodid. Suzhou Titan palus, et komisjon kohaldaks üle 10 mm paksuste terasplaatide (HS 7208 51) kaubakoode individuaalselt, võttes aluseks äriühingu tegelikult kasutatud plaatide teraseklassi. Ka palus äriühing, et komisjon kohaldaks suure tsingisisaldusega epoksüüdvärvi puhul kahte kaubakoodi (HS 3208 90 ja 3209 90) individuaalselt, olenevalt värvitüübist, mida äriühing tegelikult kasutas.

(222)

Komisjon leidis, et moonutamata kulude kindlaksmääramisel on tõepoolest asjakohasem muust metallist kui rauast või terasest valmistatud keevitustraat välja jätta. Komisjon rakendas seda põhimõtet nii leegiga keevitamiseks mõeldud keevitustraadi (HS 8311 30) kui ka elekterkaarkeevitustraadi (HS 8311 20) suhtes. Ka jättis komisjon poltide moonutamata kulude kindlaksmääramisel kasutatud kaubakoodide hulgast välja õhusõidukites ja mootorsõidukites kasutatavad poldid ning roostevabast terasest poldid.

(223)

Mis puudutab kaubakoode, mida võeti arvesse üle 10 mm paksuste terasplaatide moonutamata kulude arvutamisel, märkis komisjon, et kaks kaubakoodi eristasid selliseid plaate täpsemalt kasutatud teraseklassi järgi. Kaubakoodides osutatud teraseklassid vastavad aga standarditele, mida liidus ei kasutata. Ometi teatas äriühing terasplaatide teraseklassi liidus kohaldatavate standardite kohaselt. Äriühing ei esitanud tõendeid selle kohta, millised kaubakoodide all loetletud teraseklassid vastasid teraseklassidele, mida äriühing kasutas.

(224)

Mis puudutab suure tsingisisaldusega epoksüüdvärvi, leidis komisjon, et äriühing esitas piisavalt tõendeid, mis toetavad tema taotlust kohaldada äriühingu normaalväärtuse arvutamisel sellise värvi puhul ainult ühte kaubakoodidest.

(225)

Sellest tulenevalt nõustus komisjon keevitustraadi, poltide ja suure tsingisisaldusega epoksüüdvärvi kaubakoode käsitlevate väidetega, kuid lükkas tagasi väite üle 10 mm paksuse terasplaadi kaubakoodide kohta. Vajaduse korral piirdus komisjon teatavate tootmistegurite moonutamata kulude arvutamisel osalenud isikute kindlakstehtud kaubakoodidega.

(226)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Chengxi Shipyard, et komisjon kasutas kahe tootmisteguri puhul valesid kaubakoode. Äriühing väitis, et komisjon muutis nende kahe tootmisteguri moonutamata kulude kindlaksmääramiseks kasutatud HS-koodi äriühingut teavitamata: komisjon kasutas HS-koodi 7308 90 (97) äriühingu teatatud HS-koodi 7326 90 (98) asemel.

(227)

Kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus arutas komisjon äriühinguga HS-koodi, mille äriühing kahe kõnealuse tootmisteguriga sarnase tootmisteguri jaoks välja pakkus. Äriühing nõustus, et sobivam oleks kasutada HS-koodi 7308 90, kuna see tootmistegur on seotud teraskonstruktsioonidega (99). Tuginedes sellele äriühinguga peetud arutelule ja äriühingu kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus esitatud materjali kirjelduse üksikasjadele, pidas komisjon asjakohasemaks kasutada kõnealuse kahe tootmisteguri moonutamata kulude kindlaksmääramisel äriühingu teatatud HS-koodi asemel teraskonstruktsioone ja teraskonstruktsioonide osi hõlmavat kaubakoodi. Äriühingut teavitati sellest otsusest avalikustatud lõplikes järeldustes. Peale selle ei esitanud äriühing ühtegi põhjendust selle kohta, miks teatatud HS-kood on täpsem kui parandatud HS-kood. Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(228)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tuletas Suzhou Titan meelde, et komisjon lükkas äriühinguga seotud järelduste teatavaks tegemise dokumendis tagasi mitme tootmisteguri esitatud kulud, mida äriühingu väitel olulised moonutused ei mõjutanud, kuna need tootmistegurid imporditi. Komisjoni lükkas need tagasi kahel põhjusel: 1) äriühing esitas tõendeid üksnes väikese arvu vastavate imporditehingute kohta ja 2) imporditud toorainet ei kasutatud projektides, mis imporditi liitu uurimisperioodil. Äriühing väitis, et komisjon ei nõudnud tõendeid kõigi imporditehingute kohta. Lisaks esitas ta veel kord oma metoodika, mida kasutati tootmiskulude jaotamiseks tooteliikide kaupa, mille komisjon kaugmeetodil toimunud ristkontrolli ajal heaks kiitis, ning kordas ka asjaolu, et komisjonil oli võimalik võrrelda tootmiskulusid äriühingu raamatupidamisarvestusega (proovibilanss). Äriühingu sõnul oleks komisjon pidanud seetõttu nõustuma imporditud tootmistegurite tegelike kulude jaotamisega liitu tarnitud projektidele.

(229)

Komisjon ei nõudnud enamate imporditehingute tõendavaid dokumente, kuna äriühingu esitatud teabest tooraine ostmise (100) kohta selgus, et imporditud materjale ei kasutatud uurimisperioodil liitu tarnitud projektides. See oli iseäranis oluline käesoleva uurimise puhul, kus eksportivad tootjad ostsid erinevaid sisendeid iga projekti jaoks eraldi vastavalt kliendi esitatud joonistele ja tehnilistele kirjeldustele. Komisjon nõustus äriühingu jaotusmeetodiga, kuna see andis piisavalt täpse ülevaate kasutatud tooraineliikidest ja nende kasutatud kogustest tooteliikide kaupa. Samas ei saanud komisjon eirata asjaolu, et liitu eksporditavates tooteliikides väidetavalt moonutustest mõjutamata materjale ei kasutatud. Asjaolu, et komisjon võrdles tootmise kogukulu äriühingu raamatupidamisarvestusega, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna raamatupidamisarvestus, eriti proovibilanss, ei andnud teavet tootmiskulude kohta tooteliigi kaupa. Seejärel lükkas komisjon selle väite tagasi.

(230)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kaugmeetodil ristkontrollide käigus kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Terasest tuuleturbiinimastide tootmistegurid

(231)

Komisjon lisas normaalväärtuse kindlakstegemisse tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punktis 3.2.3.2.

(232)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete, kõrvalsaaduste ja teatavate energialiikide (süsinikdioksiid ja hapnik) moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi impordihindu, mis on esitatud GTAs ning millele lisati imporditollimaksud. Selleks et arvutada välja väärtus tehasesse tarnimise tasandil, suurendati sellise tasutud tollimaksuga impordiväärtuse kaalutud keskmist iga tootmisteguri kohta riigisisese transpordi kulude võrra. Nagu on märgitud põhjendustes 217 ja 218, registreerib Mehhiko oma impordistatistika FOB-väärtuse tasandil. Seetõttu lisati käesoleval juhul enne, kui võrdlusalustes sai kajastada imporditollimakse, GTA alusel kindlaksmääratud impordihinnale ka meretransport ja kindlustus.

(233)

Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena (101). Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 135, ei olnud HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Kui põhjenduses 234 nimetatud sisendid välja arvata, ei olnud HRVst ja mõnest WTOsse mittekuuluvast riigist pärit impordi väljajätmisel märkimisväärset mõju, kuna ülejäänud import moodustas siiski 60–100 % võrdlusriiki saabuva impordi kogumahust.

(234)

Uurimisperioodil importis Mehhiko HRVst ja/või WTOsse mittekuuluvatest riikidest suurtes kogustes teatavaid tooraineid (alumiiniumredelid, äärikud, keevitustraat ja poldid). See import moodustas 45–90 % nelja tootmisteguri koguimpordist. Kuna toimikus ei olnud viiteid selle kohta, et muudest riikidest kui HRV pärit impordi hinnad ei ole sobiv võrdlusalus, ja kuna huvitatud isikud ei esitanud selle kohta märkusi, tegi komisjon järelduse, et neid hindu saab kasutada nende toorainete moonutamata kulude võrdlusalusena.

(235)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende toorainete puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide hulka, nagu on selgitatud põhjenduses 239.

(236)

Mis puudutab meretransporti ja kindlustust, siis kasutas komisjon nende väärtuse kindlaksmääramiseks OECD andmebaasi ITIC. Komisjon kasutas CIF- kuni FOB-koefitsienti, mida kohaldatakse tootmisteguri iga üksiku kombinatsiooni suhtes, mis on määratud nende HS-koodiga neljakohalisel tasemel, mis on kõrgeim võimalik detailsuse tase, ja päritoluriigi järgi. Arvesse võeti 2016. aastat kui viimast kättesaadavate andmetega aastat käsitlevas andmebaasis esitatud väärtusi. Kui teatava päritoluriigi kohta koefitsienti ei olnud, kasutas komisjon konkreetse tootmisteguri jaoks kindlaks määratud keskmist koefitsienti.

(237)

Imporditollimaksude kohta märkis komisjon, et Mehhiko importis asjakohaseid tooraineid enam kui 50 riigist ja erineva imporditollimaksumääraga. Komisjon lisas CIF-väärtusele imporditollimaksud, mida kohaldatakse kõigi üksiktootmisteguritena käsitletavate toorainete impordi suhtes, võttes arvesse nende päritoluriiki.

(238)

Komisjon arvutas iga valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja toorainete ostmisega seoses kantud riigisisese transpordi kulud protsendina nende toorainete tegelikust maksumusest ja kohaldas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata maksumuse suhtes, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulud. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise kontekstis oleks mõistlik kasutada eksportiva tootja tooraine ja esitatud riigisisese transpordi kulude suhet näitajana, mille abil hinnata võrdlusriigis tehasesse tarnimisel kehtivaid toorainete moonutamata kulusid.

(239)

Valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivad tootjad teatasid, et uuritava toote valmistamisel kasutati ligikaudu 120 toorainet ja energialiiki. Uurimine näitas, et enamiku nende tootmistegurite osakaal tootmise kogukuludes ning ka tooteliigi arvestuses oli tühine. Komisjon rühmitas need tootmistegurid kulumaterjalide alla. Valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikult kantud kulud väljendati protsendina otseste tootmismaterjalide tegelikest kuludest ja seda protsenti kohaldati otseste tootmismaterjalide moonutamata kuludele.

(240)

ILOSTAT (102) avaldab teavet kuupalkade ja nädala keskmise töötundide arvu kohta muu hulgas Mehhiko majandustegevuse sektorites. Komisjon kasutas töötleva tööstuse keskmise tunnipalga kindlaksmääramiseks 2019. aasta teavet. Tööjõu kogukulude leidmiseks tugines komisjon andmetele, mille OECD on avaldanud väljaandes Taxing Wages 2020, (103) mis hõlmas 2019. aastat. Komisjon lisas töötleva tööstuse tunnipalgale maksed, mida tööandja teeb haigus- ning rasedus- ja sünnituskindlustusse, sotsiaalteenustesse, tööõnnetuste kindlustusse, pensionikindlustusse, lahkumis- ja vanaduspensionikindlustusse ning eluasemefondi.

(241)

Nagu on selgitatud põhjenduses 182, leidis komisjon, et puuduvad tõendid selle kohta, et valitsuse sekkumine oleks Mehhikos elektrihinda moonutanud. Seetõttu võeti elektrienergia moonutamata kulude puhul aluseks Mehhikost saadud teave.

(242)

Teises teates teavitas komisjon osalevaid isikuid, et kavatseb kasutada tööstustarbijatele kohaldatavaid elektritariife, mille CFE on avaldanud (104). CFE avaldas mitut liiki ettevõtetele ja tööstustarbijatele kehtivad elektritariifid kuu ja omavalitsuse kaupa. Arvestades töötlemist vajavate andmete suurt hulka ja elektrienergia ebaolulist osa tootmiskuludes (ligikaudu 1 %), otsustas komisjon tugineda Mehhiko keskmisele elektrihinnale, mis on 2019. ja 2020. aasta kohta kindlaks tehtud Maailmapanga ettevõtlusuuringus Doing Business (105).

(243)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Chengxi Shipyard ja Suzhou Titan, et Doing Businessi uuring ei ole elektrienergia moonutamata kulude sobiv allikas ja et komisjon oleks pidanud kasutama selle asemel tariife, mida CFE küsis tööstusnõudluse eest ülekandevõrgus ja tööstusnõudluse eest ülekandejaotusvõrgus. Eelkõige juhtisid äriühingud tähelepanu sellele, et metoodika, mida Doing Businessi uuringus kasutatakse, ei kajasta tingimusi, mille alusel terasest tuuleturbiinimastide tootjad elektrit kasutavad. Doing Businessi uuringus arvutatud tariif kehtis riigi suurimas ärilinnas asuvale laohoonele, mis on esimest korda võrku ühendatud ja mis töötab kaheksa tundi päevas ligikaudu 2 200 m2 suurusel pinnal (hoone ja maa) ning mille igakuine tarbimine on palju väiksem kui Hiina terasest tuuleturbiinimastide tootjate tarbimine. Teisest küljest asuvad terasest tuuleturbiinimastide tootjad Chengxi Shipyardi sõnul sageli äärelinna tööstuspiirkondades, neil on suured tootmisrajatised ja nad töötavad pidevalt. Lisaks esitas Suzhou Titan elektrienergia moonutamata kulude arvutuse, mis põhines kahel tariifil (tööstuslik nõudlus ülekandevõrgus ja tööstusnõudlus ülekandejaotusvõrgus), mida CFE küsis omavalitsustes, kus asuvad Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootjad.

(244)

Komisjon märkis, et CFE kasutas oma tööstusklientide puhul 13 erinevat tariifi. Kuigi mõne neist tariifidest sai lihtsasti kõrvale jätta, näiteks põllumajandus- või vesiviljelusettevõtete tariifid, jäi arvessevõetavaid tariife ikkagi palju järele. Komisjon leidis, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei esitanud ühtegi tõendit, mis oleks võimaldanud kindlaks teha, millist tariifi tuleks kasutada. Doing Businessi uuringus avaldatud võrdlusalus oli kohaldatav näidistööstuskliendi suhtes. Seetõttu leidis komisjon, et võrdlusalus on mõistlik, kuigi Doing Businessi uuringus kasutud mudelettevõte ei tegutsenud täpselt samadel tingimustel nagu Hiina terasest tuuleturbiinimastide tootjad. Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(245)

Uurimisperioodil Mehhikos kehtinud maagaasi hind oli kättesaadav energeetikasektorit reguleeriva asutuse CRE hallatavas veebipõhises statistikaandmebaasis (106). Komisjon kasutas kõikide uurimisperioodi kuude kohta teatatud hindu. Hinnad esitati gigadžauli kohta. Seetõttu oli vajalik teisendamine kuupmeetritesse. Teisendussuhte kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Kanada maagaasi turustaja Forbis BC veebis avaldatud teavet (107).

(246)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(247)

Tootmise üldkulud määrati iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul eraldi kindlaks. Äriühingute teatatud tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(248)

Selleks, et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja mõistlik maht, tugines komisjon kahe Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootja finantsteabele. Äriühingu Arcosa Industries de México, S. de R.L. de C.V. puhul kasutas komisjon 2019. aasta konsolideeritud aastaaruandes sisalduvaid finantsaruandeid, eelkõige EEG segmendi kohta esitatud andmeid (108). Äriühingu Speco Wind Power, S.A. de C.V. puhul kasutas komisjon individuaalset finantsteavet 2019. aasta kohta, mis on kättesaadav D&B andmebaasis Global Financials (109).

(249)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Chengxi Shipyard, et komisjon ei oleks tohtinud tema müügi-, üld- ja halduskulusid kõrvale jätta, kuna ei ole tõendatud, et need olid moonutatud. Veel väitis äriühing, et kui Arcosa finantsaruandeid siiski kasutakse, tuleks vastavate kuluartiklite ja kasumi väärtust vähendada 75 %ni, kuna see oli terasest tuuleturbiinimastide ja tehnorajatiste allsegmendi osakaal EEG kontserni tuludes.

(250)

Põhjenduses 88 esitas komisjon järeldused oluliste moonutuste olemasolu kohta, mis muutsid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kasutamise asjakohaseks. Järeldused tehti mitte ainult terasest tuuleturbiinimastide tootmisel kasutatud toorainete, vaid ka uuritava toote ja kõigi Hiina majandussektorite jaoks ühiste horisontaalsete probleemide kohta. Seetõttu pidas komisjon asjakohaseks asendada valimisse kaasatud eksportivate tootjate müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum moonutamata võrdlusalustega. Komisjon märkis lisaks, et Arcosa finantsteabe kohandamist tasemele, mida teeniti uuritavale tootele kõige lähedasemas allsegmendis, ei olnud võimalik teha, kuna Arcosa finantsteave andis teavet ainult terasest tuuleturbiinimastide ja tehnorajatiste allsegmendi osakaalu kohta EEG kontserni tuludes, kuid mitte osakaalu kohta müüdud kaupade kuludes ja muudes kaudsetes kuludes, mis kanti müügi-, üld- ja halduskuludesse. Seetõttu lükati Chengxi Shipyardi väited tagasi.

(251)

Veel väitis Chengxi Shipyard, et oma raamatupidamistavade kohaselt lisas ta tootmise üldkuludele teatavad kuluartiklid, mis peaksid tegelikult kuuluma müügi-, üld- ja halduskulude alla. Äriühing esitas nende kuluartiklite loendi ja palus komisjonil jätta need tootmise teatatud üldkuludest välja, et vältida nende kuluartiklite topeltarvestamist, kuna väidetavalt sisaldusid need müügi-, üld- ja halduskulude võrdlusaluses.

(252)

Komisjon märkis, et äriühing ise esitas kogu uurimise vältel kõnealused kuluartiklid tootmise üldkulude all (oma esialgses vastuses küsimustikule, puudustele viitavale kirjale antud vastustes ja kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus esitatud andmete muudetud versioonis). Oma lõplike järelduste avalikustamise kohta esitatud märkustes taotles ta üksnes teatavate kuluartiklite tootmise üldkulude hulgast väljajätmist ning müügi-, üld- ja halduskulude alla viimist. Lisaks teatas äriühing kasumi ja kahjumi kohta esitatud teabes, (110) mis oli osa küsimustiku vastusest, eraldi müügi-, üld- ja halduskulud, mis koosnesid muudest kuluartiklitest kui need, mis sisaldusid tema tootmise üldkuludes. Veelgi olulisem on see, et kulude jaotus tootmise üldkulude ning müügi-, üld- ja halduskulude vahel, mille äriühing kogu uurimise kestel esitas, oli kooskõlas tema raamatupidamisarvestusega, kus kõnealused kuluartiklid olid kirjendatud tootmise üldkulude kontodel. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(253)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Suzhou Titan, et komisjon tõlgendas valesti seda, kas Speco finantsteabe üksikud müügi-, üld- ja halduskulude kirjed käisid tulude või kulude kohta, mille tulemusena saadi liiga suured müügi-, üld- ja halduskulud. Äriühingu hinnangul oleksid müügi-, üld- ja halduskulud pidanud olema komisjoni arvutatud 42 miljoni Mehhiko peeso asemel ligikaudu 15 miljonit Mehhiko peesot.

(254)

Komisjon uuris väidet ja kinnitas, et müügi-, üld- ja halduskulude väärtus arvutati õigesti. Müügi-, üld- ja halduskulude väärtust saab hõlpsasti ristkontrollida, kui võrrelda brutokasumit (ligikaudu 105 miljonit Mehhiko peesot) ja maksueelset kasumit (umbes 63 miljonit Mehhiko peesot). Nende vahe (42 miljonit Mehhiko peesot, mitte 15 miljonit Mehhiko peesot) esindas müügi-, üld- ja halduskulude väärtust. Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(255)

Eespool nimetatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(256)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid iga valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Komisjon korrutas ühiku tarbimiskogused võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud eespool punktis 3.2.3.

(257)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit põhjendustes 246–248 märgitu kohaselt.

(258)

Nagu on selgitatud põhjenduses 247, lisas komisjon moonutamata tootmiskulude saamiseks iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul tootmise üldkulud vahemikus 3–10 %.

(259)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlaksmääratud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mis määrati kindlaks kahe Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootja finantsteabe põhjal. Tootmise moonutamata kogukuludele lisatud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud, mis väljendati protsendina müüdud kaupade kuludest, olid 13,6 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskuludele oli kaalutud keskmine kasum 10,8 %.

(260)

Lõpuks arvas komisjon vajaduse korral maha kõrvalsaaduse moonutamata väärtuse. Komisjon korrutas uuritava toote ühiku kohta tekkinud kõrvalsaaduse kogused võrdlusriigis täheldatud kõrvalsaaduse moonutamata ühikuhinnaga, nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.2.3.

(261)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(262)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Chengxi Shipyard ja Suzhou Titan, et komisjon oleks pidanud arvama müüdud kõrvalsaaduse (terasejäägid) moonutamata väärtuse maha tootmiskuludest, mitte normaalväärtusest. Chengxi Shipyard väitis, et terasejääkide müügist saadava tulu ja tootmiskulude tasaarvestamine on kooskõlas tema raamatupidamistavadega. Suzhou Titan tuletas meelde, et varasemates uurimistes (111) arvas komisjon kõrvalsaaduse moonutamata väärtuse maha tootmiskuludest.

(263)

Chengxi Shipyardi väite kohta märkis komisjon, et oma kuluarvestuses jaotas äriühing tõepoolest terasejäätmete müügist saadud tulu igale projektile. Tema raamatupidamisarvestuses ei kajastatud aga terasejäätmete müügitulu põhitegevusest saadud tuluna ja kindlasti ei vähendanud see tootmiskulude väärtust. Vastupidi, tulu kajastati rubriigis „Muud tegevustulud“.

(264)

Suzhou Titani argumendi kohta märkis komisjon, et viidatud varasemas uurimises taaskasutati kõrvalsaadust tootja enda tootmises, samas kui praegusel juhul müüdi terasejäätmed maha. Seetõttu tähendas terasejäätmete võrdlusalus käesolevas uurimises moonutamata müügihinda, mis mõistagi ei hõlma mitte ainult tootmiskulusid, vaid ka tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(265)

Seega lükkas komisjon Chengxi Shipyardi ja Suzhou Titani põhjenduses 262 kirjeldatud väited tagasi.

(266)

Lisaks oma märkustele metoodika kohta, mida kasutati, et kajastada kõrvalsaaduste mõju normaalväärtusele, märkis Chengxi Shipyard, et komisjon jättis kõrvalsaaduse mahaarvamise äriühingu normaalväärtuse arvutusest välja.

(267)

Komisjon uuris väidet ja kinnitas, et tehnilise vea tõttu ei arvutatud tõepoolest normaalväärtusest maha kõrvalsaaduse moonutamata väärtust. Komisjon parandas vea ja kajastas muudatusi ka teiste koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaali ja dumpingu jääkmarginaali arvutuses. Komisjon saatis äriühingule täiendavad lõplikud järeldused ja andis võimaluse märkusi esitada. Äriühing selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei esitanud.

(268)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Chengxi Shipyard, et komisjon ei oleks tohtinud arvestuslikule normaalväärtusele üle kanda kulumaterjalide kulusid ja tootmise üldkulusid protsendina tootmiskuludest. Äriühingu sõnul ei olnud need kaks kulukategooriat muude sisendmaterjalide väärtusega seotud. Selle asemel oleks komisjon pidanud kindlaks määrama sobiva võrdlusaluse võrdlusriigis.

(269)

Komisjon selgitas, et kirjeldatud metoodikat rakendati seepärast, et võrdlusriigis kättesaadavad finantsandmed ei sisaldanud teavet tootmise üldkulude kohta. Huvitatud isikuid teavitati sellest asjaolust kahe teate kaudu normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta. Äriühingul oli seega piisavalt võimalusi, et pakkuda välja sobiv võrdlusalus tootmise moonutatud üldkulude asendamiseks.

(270)

Kulumaterjalide kohta märkis komisjon, et tegelikult väljendatakse kulumaterjalide maksumus protsendina otseste tootmismaterjalide maksumusest, mitte protsendina tootmiskuludest. Sellega seoses otsustas ta seda metoodikat kohaldada, võttes arvesse kulumaterjalide piiratud mõju tootmiskuludele tervikuna ja tooteliikide kaupa ning mõnede valimisse kaasatud eksportivate tootjate suutmatust esitada teatavate tootmistegurite tarbimine standardsetes mõõtühikutes. Selle asemel esitati sellised ühikud nagu komplektid või pudelid, mis ei ühildu impordistatistikas kasutatud ühikutega. Kuigi üldiselt tegid need äriühingud jõupingutusi ja teisendasid olulisemate tootmistegurite tarbimisnäitajad standardühikutesse (peamiselt kilogrammidesse), ei suudetud seda puudujääki kõigi mõjutatud tootmistegurite puhul parandada. Selle tõttu ei olnud komisjonil võimalik leida võrdlusriigis sobivat võrdlusalust ja seega aitas see kaasa vajadusele kajastada kulumaterjalide kulusid normaalväärtuses protsendina otseste tootmismaterjalide moonutamata kuludest.

(271)

Põhjendustes 269 ja 270 esitatud põhjustel lükkas komisjon Chengxi Shipyardi põhjenduses 268 kirjeldatud väited tagasi.

(272)

Samuti väitis Chengxi Shipyard, et meetod, mida komisjon kasutas riigisisese transpordi kulu lisamiseks tootmistegurite moonutamata kuludele, oli ebaõige. Selle asemel et suurendada moonutamata kulusid ühe protsendi võrra, mis määrati kindlaks äriühingu andmete alusel, oleks komisjon pidanud arvutama iga tootmisteguri individuaalse transpordikulu. Eelkõige väitis äriühing, et ühiku transpordikulu oli rohkem seotud materjali kaalu kui selle väärtusega. Seega suurendas ühe protsendi kasutamine väärtuslikumate tootmistegurite transpordikulusid.

(273)

Komisjon tuletas meelde, et eksportivad tootjad pidid teatama iga tootmisteguriga seotud tegelikud või hinnangulised transpordikulud. Äriühing aga nõutud teavet ei esitanud. Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(274)

Oma märkustes algatamise kohta väitis CCCME, et teabeallikad ekspordihinna kohta on kaheldavad, eelkõige seetõttu, et kolmesektsioonilise terasest tuuleturbiinimasti hind, mida kaebuses kasutati, on kõrgem kui neljasektsioonilise masti hind.

(275)

Komisjon märkis, et käesoleval juhul ei saanud kaebuse esitaja HRV eksportivate tootjate ekspordihinna kindlaksmääramiseks kasutada ametlikku impordistatistikat. Esiteks kuulub uuritav toode nende CN-koodide alla, mis hõlmavad laiemat tootevalikut. Teiseks märgitakse impordistatistikas kogused kilogrammides. Seetõttu ei olnud võimalik eri tüüpi (olenevalt sektsioonide arvust) mastide impordihinda kindlaks teha. Nagu kaebuses selgitatud, (112) esitas kaebuse esitaja liidu tootjate notariaalselt kinnitatud kirjalikud tunnistused piisava tõendina võiduhinna kohta, mida Hiina eksportivad tootjad pakkusid pakkumismenetlustes, kus liidu tootjad osalesid, kuid kaotasid. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid ja võttes arvesse uuritava toote eripära, pidas komisjon notariaalselt kinnitatud kirjalikke tunnistusi piisavalt usaldusväärseks allikaks. Asjaolu, et kolmesektsioonilise terasest tuuleturbiinimasti hind oli kõrgem kui neljasektsioonilise terasest tuuleturbiinimasti hind, võis tuleneda kaebuse esitaja kasutatud teabeallikast. Lisaks ei esitanud CCCME tõendeid selle kohta, et selline olukord oleks võimatu, eelkõige seetõttu, et tootmiskulusid ja seega ka müügihinda ei mõjuta mitte ainult sektsioonide arv, vaid ka nende mõõtmed (läbimõõt, pikkus ja paksus). Seejärel lükkas komisjon väite tagasi.

(276)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele.

(277)

Seepärast oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui vaatlusalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

(278)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(279)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandati käitlemise ja laadimise, asjaomases riigis transportimise, krediidikulude ja vajaduse korral kohandati ekspordihinda kliendi poolt töötlemislepingu kohaselt esitatud tarnete väärtusega vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k.

(280)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Chengxi Shipyard, et Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootjate müügi-, üld- ja halduskulude andmed ei andnud piisavalt üksikasjalikku teavet. Seetõttu sisaldasid normaalväärtuse arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulud äriühingu sõnul tõenäoliselt kulusid, mis tuleks võrdluse eesmärgil ekspordihinnast maha arvata. Seejärel taotles äriühing müügi-, üld- ja halduskulude võrdlusaluse kohandamist, et kajastada ekspordihinnast tehtud mahaarvamisi.

(281)

Komisjon leidis, et äriühing ei esitanud tõendeid selle kohta, et võrdluse eesmärgil ekspordihinnast maha arvatud kulud sisaldusid kahe Mehhiko terasest tuuleturbiinimastide tootja müügi-, üld- ja halduskuludes. Seejärel lükkas komisjon väite tagasi.

(282)

Lisaks väitis Chengxi Shipyard, et normaalväärtust ja ekspordihinda oleks tulnud võrrelda tüki, st terasest tuuleturbiinimasti sektsiooni kohta, mitte kilogrammi kohta, nagu tegi komisjon. Äriühing osutas sellele, et ka enamikku kahjunäitajaid väljendati kaalu asemel tükkides. Lisaks väitis ta, et terasest tuuleturbiinimasti hind kilogrammi kohta annab moonutatud pildi, kuna iga sektsioon võib sisaldada erinevaid sisemisi elemente, mis mõjutavad selle kaalu, kuid ei ole seotud terasest tuuleturbiinimasti hinna kujunemisega. Lõpuks märkis Chengxi Shipyard lahknevusi üksikute sektsioonide kaalu vahel, mis on esitatud tema EUSALURi (liidu müük sõltumatutele klientidele) ja COM PCNi (tootmiskulud tooteliigi kohta) tabelites. Äriühing väitis, et need lahknevused tulenevad parandusest, mida komisjon kaugmeetodil ristkontrolli käigus palus.

(283)

Komisjon leidis, et kahjunäitajad ei olnud dumpingumarginaali arvutamisega seotud. Lisaks ei esitanud äriühing ühtegi tõendit väite kohta, et sisemiste osade arvessevõtmine ei mõjuta terasest tuuleturbiinimastide hinda. Mis puudutab erinevate tooteliikide (sektsioonide) kaalu erinevusi müügi- ja tootmiskulude tabelites, siis täheldas komisjon kaugmeetodil ristkontrolli käigus tõepoolest, et teatavaid müügiarvetel loetletud osi ei olnud vastavate müügitehingute väärtuse ja koguse (kaalu) andmetes esitatud. Kuna äriühing kinnitas, et need osad tarniti konkreetse terasest tuuleturbiinimasti sektsiooni tarvikuna ja need sisaldusid teatatud tootmiskuludes, palus komisjon äriühingul lisada need asjassepuutuvate müügitehingute koguse ja väärtuse andmetesse, millega äriühing nõustus. Äriühing väitis, et ta viis tootmiskulude andmetes kaalu vastavusse algselt müügitabelis esitatud kaaluga. Uurimise selles punktis ei olnud võimalik kontrollida, milline kaal tooteliigi kohta (terasest tuuleturbiinimasti sektsioon) on õige ja mida tuleks seetõttu arvutustes kasutada. Seetõttu lükkas komisjon väited tagasi.

(284)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Suzhou Titan, et komisjon ei pööranud tähelepanu maismaal ja avamerel kasutatavate terasest tuuleturbiinimastide erinevustele. Kuigi komisjon otsustas, et dumpinguvastaseid meetmeid ei laiendata liikmesriikide mandrilavale ja majandusvöönditesse suunatud impordile, väitis äriühing, et avamere tuuleturbiinimaste kasutatakse ka riigi territoriaalvetes asuvates tuuleparkides. Seepärast väitis äriühing, et kui arvutustesse lisatakse avamerel kasutatavad terasest tuuleturbiinimastid, peaksid maismaal ja avamerel kasutatavate terasest tuuleturbiinimastide füüsikaliste omaduste erinevused võrdluses kajastuma.

(285)

Vastuseks Suzhou Titani murele märkis komisjon, et äriühing ei eksportinud ega tootnud avamerel kasutatavaid terasest tuuleturbiinimaste. Üldiselt tootis avamerel kasutatavate paigaldiste sektsioone ja eksportis neid piiratud arvul liitu vaid üks kolmest valimisse kaasatud eksportivast tootjast. Neid võeti dumpingumarginaali arvutustes arvesse. Kuna tooteliikide määratlus oli väga üksikasjalik, ei olnud tooteliigi normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel kattuvust maismaal asuvate terasest tuuleturbiinimastide sektsioonidega. Seega leidis komisjon, et dumpingu kindlakstegemisel ei jäetud erinevusi maismaal ja avamerel kasutatavate tuuleturbiinimastide vahel tähelepanuta, ning lükkas väite tagasi.

(286)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(287)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide põhjal, võtmata arvesse marginaale, mis kehtestati alusmääruse artiklis 18 osutatud tingimustel.

(288)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate lõplik dumpingumarginaal 81,9 %.

(289)

Kõikide teiste HRV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina HRVst liitu suunatud koguimpordist uurimisperioodil, mida mõõdeti tuuleturbiinimastide arvuga ja mis määrati kindlaks liidu tootmisharu esitatud hinnangu põhjal, nagu on selgitatud põhjendustes 308–313.

(290)

Käesoleval juhul on koostöö tase madal, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 30 % koguimpordist. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal tasemel, mis vastab kaalutud keskmisele dumpingumarginaalile, mis kehtestati valimisse kaasatud suurima individuaalse dumpingumarginaaliga eksportiva tootja Chengxi Shipyardi enim eksporditavatele tooteliikidele. Need tooteliigid moodustasid enam kui 50 % selle äriühingu uuritava toote ekspordist liitu uurimisperioodil.

(291)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

(292)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCCME, et komisjoni kehtestatud dumpingumarginaalid ei ole usaldusväärsed. Eelkõige juhtis tööstusorganisatsioon teistele koostööd tegevatele äriühingutele kehtestatud dumpingumarginaali näitel tähelepanu sellele, et komisjoni arvutuste põhjal peaks Hiina eksportijate normaalväärtus olema nende ekspordihinnast ligikaudu 80 % suurem olukorras, kus Hiina ekspordihinnad olid ligikaudu samal tasemel liidu tootjate tootmiskuludega. CCCME jõudis sellele järeldusele nii, et arvas kahjumarginaalist (11,2 %) maha taotletava kasumi (9,1 %), väites seega, et Hiina ekspordihind oli vaid 2 % suurem kui liidu tootja tootmiskulud.

(293)

Komisjon märkis, et dumpingu- ja kahjumarginaali erinevus ei ole dumpingumarginaali arvutamise usaldusväärsuse hindamisel asjakohane. Dumpingumarginaalid põhinesid äriühingute esitatud teabel (tootmistegurite tarbimine, teatavad kulud, ekspordihinnad) ning võrdlusriigis kindlaks tehtud moonutamata kuludel ja võrdlusalustel. Eksportivatel tootjatel oli võimalus oma individuaalse dumpingumarginaali arvutamise kohta märkusi esitada. Kui oleks tuvastatud faktivigu, oleks komisjon need parandanud. Lisaks teavitati kõiki isikuid moonutamata kulude ja võrdlusaluste allikatest ja väärtustest võrdlusriigis ning neile anti võimalus esitada märkusi nii allikate kui ka võimalike arvutusvigade kohta. Asjakohasel juhul tegi komisjon huvitatud isikute märkuste põhjal muudatusi või parandusi.

(294)

Pealegi võrdles CCCME kategooriaid, mida praktiliselt võrrelda ei saa. Näiteks jättis CCCME tähelepanuta asjaolu, et Hiina mahalaadimisel kehtivad ekspordihinnad sisaldasid müügi-, üld- ja halduskulusid, kasumit, käitlemist ja laadimist, meretransporti ja kindlustust, imporditollimakse ja impordijärgseid kulusid ning seetõttu ei saanud neid võrrelda liidu tootmiskuludega. Peale selle ei võtnud CCCME arvesse asjaolu, et Hiina ekspordihind, mida võrreldi kahjumarginaali arvutamise eesmärgil liidu sihthinnaga, oli mahalaadimisel kehtiv hind, samas kui dumpingumarginaali arvutamisel kasutatud Hiina ekspordihind oli tehasehind.

(295)

Lõpuks lükkas komisjon põhjendustes 293 ja 294 esitatud põhjustel CCCME väited tagasi.

(296)

Uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet 19 teadaolevat tootjat (113). Need tootjad moodustavad seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(297)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 2 443 tuuleturbiinimasti.

(298)

Nagu on osutatud põhjenduses 8, moodustas valimisse kaasatud kolme liidu tootja toodang hinnanguliselt 38 % liidu samasuguse toote kogutoodangust. Nende müük moodustas 38 % algatamisetapis kindlaks tehtud liidu müügimahust.

(299)

Kolm CN-koodi, mille all võib terasest tuuleturbiinimaste või selle sektsioone importida, hõlmavad ka märkimisväärset hulka muid tooteid. Kuna terasest tuuleturbiinimastide impordi kohta vaatlusalusel perioodil täpsemad andmed puuduvad, tegi komisjon liidu tarbimise kindlaks EWTA andmete põhjal (114).

(300)

EWTA arvutas tarbimise, alustades tuuleenergiaseadmetest megavattides (MW), nagu WindEurope (115) on avaldanud. EWTA arvutas mastide arvu, jagades igal aastal paigaldatud võimsuse (MW) WindEurope’i aruannete kohaselt paigaldatud tuuleturbiini generaatorite keskmis(t)e suurus(t)ega. 2017. aasta liidu tarbimine põhineb WindEurope’i andmetel 2018. aasta paigaldiste kohta, 2018. aasta liidu tarbimine põhineb WindEurope’i andmetel 2019. aasta paigaldiste kohta ja 2019. aasta liidu tarbimine põhineb WindEurope’i andmetel 2020. aasta paigaldiste kohta. Liidu tarbimine uurimisperioodil põhineb WindEurope’i andmetel 2020. aasta paigaldiste kohta (uurimisperioodi esimese poole puhul) ja EWTA turuteabe alusel tehtud ekstrapolatsioonidel (uurimisperioodi teise poole puhul). Perioodi üheaastane kohandus on vajalik, kuna viitaeg, mis jääb tootjate poolt terasest tuuleturbiinimastide tootmise ja nende klientide poolt tuuleturbiinide paigaldamise vahele on toimiku andmetel (116) keskmiselt 12 kuud, kuigi see võib olla pikem (117).

(301)

Selle põhjal arenes terasest tuuleturbiinimastide tarbimine vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 2

Tarbimine liidu turul (mastid)

(302)

Üldine tarbimine suurenes 2 707 mastilt 2017. aastal 3 087 mastini uurimisperioodil. Nõudlus oli eriti suur 2018. aastal, mis tulenes paigaldiste arvu suurenemisest 2019. aastal Hispaanias, Rootsis ja avamerel (118).

(303)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis GE, et liidus järgneval aastal paigaldatud käitiste arv liidu tarbimisnäitajate alusena ei ole mõttekas, kuna paigaldusaasta järgi on võimatu teha ostukuupäeva täpset tagasiarvutust. Selle väite kinnituseks osutas GE asjaolule, et viitaeg võib olla pikem kui üks aasta, nagu komisjon leidis, kuid ta ei kommenteerinud selle 12-kuulise keskmise viitaja kasutamise asjakohasust, mille pakkus välja EWTA ja mida komisjon pidas mõistlikuks, tuginedes huvitatud isikute käesolevas uurimises esitatud teabele.

(304)

Komisjon märkis kõigepealt, et GE ei pakkunud alternatiivset viitaega, et määrata tarbimine kindlaks WindEurope’i paigaldusandmete põhjal, ega ka teistsugust tarbimise arvutamise alust. Tegelikult tunnistas GE ka ise, et terasest tuuleturbiinimastide ostmise ja paigaldamise vaheline aeg varieerub oluliselt olenevalt tuulepargi projektist, selle suurusest ja asukohast ning samas kõigub ka terasest tuuleturbiinimastide tollivormistuse (või nende liidu tootjate tehastest väljaviimise) ja nende paigaldamise vahele jääva ajavahemiku pikkus. Mis puudutab müügi (tarbimise) ja paigaldamise vahelise keskmise üheaastase viitaja mõistlikkust, siis toetasid EWTA põhjendusi teiste huvitatud isikute uurimise käigus esitatud avaldused (119). Lisaks kõigele ei ole üheaastast kohandust kohaldades kindlaks tehtud tarbimissuundumus vastuolus toimikus sisalduva muu teabega. Seepärast lükati see väide tagasi.

(305)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus CCCME võrrelda asjakohaseid kasutatud andmekogumeid avalikult kättesaadavate allikatega. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Terasest tuuleturbiinimastide kohta täpsete avalikult kättesaadavate statistiliste andmete puudumine ongi põhjenduses 300 kirjeldatud metoodika kasutamise täpne põhjus. Impordi puhul ei kasuta Eurostat samu mõõtühikuid, mida kasutatakse WindEurope’i andmekogumis. Lisaks hõlmavad CN-koodid, mille alla terasest tuuleturbiinimastid on liigitatud, ka märkimisväärsel hulgal muid tooteid. EWTA andmekogumite esitatud avalikud versioonid tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks dokumendis t21.003247, mis salvestati 12. aprillil 2021 (WindEurope’i ja Eurostati andmekogumid), ja dokumendis t21.004376, mis salvestati 7. juunil 2021 (WindEurope’i andmekogum).

(306)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis CCCME kahtluse alla ka märkimisväärsed erinevused tarbimisnäitajates, (120) mis olid esitatud kaebuses, (121) EWTA 9. aprilli 2021. aasta vastuses makroandmete küsimustikule (122) ja EWTA 7. juuni 2021. aasta muudetud teabeedastuses (123). Komisjon selgitas, et EWTA on muudatuste põhjuseid nimetatud teabeedastuste kahes viimases dokumendis nõuetekohaselt seletanud, ja kordas, et nende aluseks olevad andmekogumid tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks. Mingil määral seletab erinevust EWTA makroandmete küsimustikule antud esialgses vastuses ja kaebuse andmete vahel asjaolu, et Ühendkuningriiki, mis on oluline terasest tuuleturbiinimastide turg, ei võetud makroandmete küsimustiku vastuses enam arvesse, kuna riik lahkus ametlikult liidust 1. jaanuaril 2021. Lisaks selgitas EWTA oma 7. juuni 2021. aasta teabeedastuses mõningate näitajate muutunud arvandmeid võrreldes 9. aprilli 2021. aasta teabeedastusega uute andmetega, eelkõige seoses aastase kogutarbimisega (eespool viidatud üheaastane kohandus) ja ekspordi osakaaluga liidu tootmisharu müügimahtudes.

(307)

Komisjon ristkontrollis makroandmete küsimustiku vastuseid 26. märtsil 2021 kaugmeetodil. Pärast lõplike järelduste avalikustamist osutas CCCME, et komisjon oleks pidanud korraldama uue kaugmeetodil ristkontrolli, kuna EWTA kontrollitud vastus küsimustikule oli vahepeal asendatud 7. juuni 2021. aasta ajakohastatud vastusega. Komisjon selgitas, et 7. juuni 2021. aasta teabeedastusel põhinev andmekogum oli üldjoontes identne 9. aprilli 2021. aasta teabeedastusel põhineva andmekogumiga. Kooskõlas läbivaadatud lähenemisviisiga määras EWTA uued üldised tarbimisnäitajad kindlaks ainult uurimisperioodi teise poole kohta, et võtta arvesse tarbimise ja paigaldamise vahelist üheaastast viitaega. 2020. aasta esimese poolaasta tarbimisandmed pidid põhinema 2021. aasta esimesel poolaastal paigaldatud energiatootmise võimsusel (MW). Pärast EWTA ajakohastatud teabe saamist kontrollis komisjon nõuetekohaselt, kuidas EWTA oli 2021. aasta esimese poole MW näitajat prognoosinud, ja jõudis järeldusele, et ekstrapoleerimismeetod, mida kasutati, et arvutada see näitaja, mis oli terasest tuuleturbiinimastide teise poolaasta tarbimise alus, oli mõistlik. Seetõttu järeldas komisjon, et EWTA esitatud makroandmete teist kaugmeetodil ristkontrolli ei ole vaja teha. Komisjon märkis ka seda, et enne lõplike järelduste avalikustamist ei olnud ükski isik esitanud märkusi EWTA 7. juuni 2021. aasta ajakohastatud teabeedastuse kohta, ega ka pärast seda, kui neid teavitati 18. juunil 2021 ajutiste meetmete kehtestamata jätmisest ja neid kutsuti selge sõnaga üles teiste huvitatud isikute esitatud teavet kommenteerima (124). CCCME ega ükski teine isik ei esitanud tähtajaks EWTA 7. juuni 2021. aasta teabeedastuse kohta märkusi ja seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et see uus teave võis mõjutada CCCME kaitseõigusi.

(308)

Uuritav toode moodustab piiratud osa uurimisega hõlmatud CN-koodide all imporditava toodangu mahust. Kuna vaatlusaluse perioodi kohta täpsemaid impordiandmeid või muid olulisi andmeid ei ole, kajastab tabel 3 EWTA parimaid hinnanguid asjaomasest riigist pärit impordi kohta. EWTA metoodika aastase impordimahu kindlakstegemiseks seisnes selles, et liidu tarbimisest lahutatakse liidu tootjate müük. Seejärel kasutas EWTA Eurostati andmeid, et arvutada välja iga asjakohase impordiallika, sealhulgas Hiina, keskmine representatiivsus järgmiselt.

Tabel 3

Impordiallikate keskmine representatiivsus

(309)

EWTA arvutas eespool esitatud protsendid, lähtudes Eurostati avaldatud Hiina, Türgi, Vietnami ja Korea Vabariigi impordiväärtustest CN-koodide 7308 20 00 ja 8502 31 00 puhul. Tabelis 3 esitatud üldise keskmise representatiivsuse leidmiseks arvutas EWTA iga CN-koodi 7308 20 00 alla kuuluva allika representatiivsuse ja CN-koodi 8502 31 00 alla kuuluva allika representatiivsuse aritmeetilise keskmise.

(310)

Igal perioodil moodustas muudest kolmandatest riikidest kui Hiina, Türgi, Vietnam ja Korea Vabariik pärit terasest tuuleturbiinimastide import hinnanguliselt 1 % koguimpordist. Sellised „muud riigid“ on EWTA andmetel nimelt Malaisia ja Indoneesia.

(311)

Kui Eurostati andmed näitasid CN-koodide 7308 20 00 ja 8502 31 00 alla kuuluvat importi muudest riikidest kui eespool esitatud tabelis nimetatud riigid, ei võtnud EWTA neid arvesse, tuginedes oma turuteadmistele, mille kohaselt toodetakse kogu maailmas terasest tuuleturbiinimaste vaid vähestes riikides. Nende hulgas importisid vaatlusalusel perioodil terasest tuuleturbiinimaste liitu ainult eespool esitatud tabelis nimetatud riigid.

(312)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCCME, et eespool kirjeldatud metoodika põhineb EWTA subjektiivsel hinnangul ja turuteadmistel, kuid ei põhjendanud seda väidet. Komisjon leidis, et eespool selgitatud impordimahtude arvutuskäik on olemasolevaid andmeid silmas pidades mõistlik, kuna selles kasutatakse ühtaegu nii vaieldamatult usaldusväärset statistikaallikat (Eurostat) ja EWTA turuteadmisi eksportivate riikide mahuosa kohta kui ka WindEurope’i avaldatud paigaldatud võimsuse andmete ja samasuguse toote liidu tootjate teatatud liidu müügimahtude põhjal kindlaks tehtud üldist ekspordimahtu. Kasutajate poolt uurimise käigus esitatud teabest tervikuna peale tabelis 3 esitatud valitud arvu riike muid impordiallikaid ei ilmnenud, samas kinnitasid nad, et Hiina tootjad olid ülekaalukalt nende peamised kolmandatest riikidest tarnijad. Seega lükkas komisjon CCCME väite tagasi.

(313)

Nende andmete alusel arenes import Hiinast järgmiselt.

Tabel 4

Impordimaht ja turuosa

(314)

Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil kõikus. Tuleb märkida, et terasest tuuleturbiinimaste müüakse tavaliselt osana suurematest projektidest, mille kestus on sageli üle ühe aasta, nii et müügi, sealhulgas impordi areng peegeldab sageli nõudluse muutusi, mis toimusid aasta või rohkem enne müüki. Kokkuvõttes suurenes import Hiinast 54 %. Selle turuosa kasvas 25 %-lt 2017. aastal 34 %ni uurimisperioodil, mis tähendab 35 % kasvu vaatlusalusel perioodil.

(315)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis GE, et komisjon arvutas terasest tuuleturbiinimastide liidu tarbimise valesti ja määras seega valesti kindlaks ka Hiina tootjate turuosa. See väide lükatakse tagasi põhjenduses 304 selgitatud põhjustel.

(316)

Uuritav toode moodustab piiratud osa uurimisega hõlmatud CN-koodide all teatatud impordist. Kuna vaatlusaluse perioodi kohta puuduvad usaldusväärsed statistilised andmed või muud olulised andmed, määras komisjon Hiinast pärit impordi keskmised hinnad kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal.

(317)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid CCCME ja Suzhou Titan selle, et Hiina keskmised impordihinnad oli asjakohane kindlaks määrata valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaugmeetodil ristkontrollitud hindade põhjal. Eelkõige leidis CCCME, et need hinnad ei moodusta rohkem kui 22 % Hiina impordist ja seetõttu ei saa neid pidada tüüpiliseks. Teise võimalusena leidis ta, et komisjon peaks kasutama Eurostati andmeid, ja esitas tabeli, mis sisaldab vaatlusaluse perioodi nelja aasta kohta impordimahtu tonnides ja selle impordi ühikuhinda eurot tonni kohta vastavalt „CCCME enda arvutustele Eurostati andmete põhjal“.

(318)

CCCME ei esitanud nimetatud arvnäitajate täpset andmeallikat ja seetõttu ei saanud komisjon hinnata, kas saadud arvud olid tüüpilisemad. Komisjon tuletas siiski meelde, et uuritav toode moodustab üksnes piiratud osa uurimisega hõlmatud CN-koodide all Eurostati statistikas avaldatud imporditud mahtudest. Seetõttu järeldas komisjon, et keskmine hind ja keskmise hinna areng, võttes aluseks tootevaliku, mis sisaldab märkimisväärses koguses menetluses hõlmamata tooteid, on selgelt vähem tüüpiline kui kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja (kes on samal ajal suurimad eksportivad tootjad, kes endast menetluse käigus teada andsid) vaatlusaluse toote keskmine hind ja keskmise hinna areng. Seepärast lükati CCCME ja Titani väited tagasi.

(319)

Eespool öeldut arvesse võttes leidis komisjon, et Hiinast pärit terasest tuuleturbiinimastide impordi keskmine hind arenes järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (Hiina)

(320)

Hiinast pärit impordi keskmised hinnad vaatlusalusel perioodil kõikusid. Kokkuvõttes tõusid hinnad 2 %, kuigi aastatel 2018–2019 need märkimisväärselt langesid ja seejärel taastusid.

(321)

Käesoleva määruse tabelites 5 ja 9 esitatud hinnad on tervikliku toote tasemel ning näitavad olulisi hinnaerinevusi liidu tootmisharu hindade ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Uurimine on näidanud, et kasutajad ostavad terasest tuuleturbiinimaste kas töötlemislepingute (125) või tervikliku toote ostutellimuste alusel. Erinevalt töötlemislepingutest ostavad kasutajad tervikliku toote ostutellimuste alusel terasest tuuleturbiinimastide tootjatelt terviklikke terasest tuuleturbiinimaste, sealhulgas kõik toorained, nagu terasplaadid ja niinimetatud sisemised osad (nt lift). Töötlemislepingute kohaselt tarnib kasutaja tootjale kas kõik või osa sisendmaterjalidest. Sellisel juhul esitab tootja arve ainult sisendmaterjalide terasest tuuleturbiinimastideks muutmiseks vajaliku tööjõu eest, lisaks kõik muud materjalid, mida kasutaja varem ei tarninud.

(322)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon tervikliku toote ostutehinguid:

(323)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, kohandades neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates vajaduse korral maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil.

(324)

Eespool kirjeldatu põhjal jäid valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmised hindade allalöömise marginaalid vahemikku 2,7–5,1 %. Uuritav toode on väga hinnatundlik. Tavaliselt ostavad kasutajad terasest tuuleturbiinimaste pakkumismenetluste kaudu ja/või küsides hinnapakkumisi. Seejärel konkureerivad omavahel mitme tarnija pakkumised ja konkurents põhineb peamiselt hinnal. Selles kontekstis peetakse kindlakstehtud hindade allalöömise marginaale oluliseks.

(325)

Nagu eespool märgitud, rakendas komisjon oma tavapraktikat, võrreldes eksportivate tootjate CIF-hinda liidu piiril liidu tootjate tehasehinnaga, sest ta leidis, et hindade võrdlemine nendel vastavatel tasemetel tagab hindade allalöömise arvutamiseks objektiivse hinnangu.

(326)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Suzhou Titan hindade allalöömise (ja turuhinnast madalama hinnaga müügi) arvutuste kohta, et Hiinast pärit impordi CIF-hinnale lisatud impordijärgseid kulusid tuleks suurendada paigalduskohta vedamise ja kindlustuskulude võrra, samas kui liidu tootmisharu hinda tuleks arvestada tehasehinna tasemel. Põhjus, millega ta põhjendas impordihinna sellist kohandamist hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kindlakstegemiseks, oli transpordikulude kõrge tase ja asjaolu, et terasest tuuleturbiinimasti igal sektsioonil on pärast liitu importimist oma eraldi sihtkoht. Mitu isikut väitsid, et hindade allalöömise (ja turuhinnast madalama hinnaga müügi) marginaalide arvutamisel peaks asjakohane võrdluspunkt nii Hiina kui ka liidu tootjate puhul olema ELi tarnitud toote hind mahalaadimisel paigalduskohas, kuna kasutaja lõplikus müügihinnas sisalduvad suured transpordikulud, mida mõjutab tugevalt tuulepargiprojekti sihtkoht, ning et konkurents liidu tootjate ja eksportivate tootjate vahel toimub sellel tasandil. EWTA väitis, et hinna allalöömise (ja turuhinnast madalama hinnaga müügi) arvutamisel kasutatavaid liidu tootmisharu hindu tuleks suurendada transpordi- ja kindlustuskulude võrra, et viia need CIF-hinna tasemele Hiina impordihindadega samas sisenemissadamas.

(327)

Komisjon leidis, et kõik eespool esitatud väited on kontseptuaalselt väärad. Liidu tootjate tehasehinnad konkureerivad asjaomasest riigist pärit ekspordi hindadega ELi sisenemise sadama CIF-hinna tasemel. Paigalduskohta vedamise ja kindlustuskulude lisamine kas liidu või ekspordi poolel, kuid mitte mõlemal poolel, ei oleks impordi hinnamõju uurimiseks asjakohane.

(328)

Eespool nimetatud põhjustel lükkas komisjon EWTA, GE ja Suzhou Titani esitatud väited tagasi.

(329)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Chengxi Shipyard mitu väidet hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutuste kohta.

(330)

Esiteks väitis ta, et hindade allalöömise marginaalid tuleks arvutada tükipõhiselt, mitte kilogrammipõhiselt, osutades asjaolule, et tükid (mastid) on (enamiku) kahjunäitajate arvutamise alus. See väide lükati tagasi, kuna komisjon leidis, et hindade allalöömise (ja turuhinnast madalama hinnaga müügi) marginaalide arvutamine ei ole seotud kahjunäitajate kindlaksmääramisega (vt ka põhjendused 282 ja 283). Lisaks ei oma tähtsust see, kas komisjon kasutas maste või kilogramme, kuna komisjon kasutas võrdluse mõlemal poolel samu väärtusi.

(331)

Teiseks väitis Chengxi Shipyard, et hoolimata komisjoni täiendavate järelduste avalikustamisel esitatud lisateabest muu hulgas liidu tootmisharu tootemudelite sihthindade vahemike kohta, jäid avalikustatud lõplikud järeldused ebapiisavaks. Jättes avalikustamata liidu tootmisharu müügikogused, väärtused ja täpsed sihthinnad, ei andnud komisjon äriühingule võimalust kontrollida kahjuarvutuste täpsust. Äriühing leidis, et esitada tuleks konkreetsed liidu tootmisharu andmed, kuna need on saadud kolme valimisse kaasatud liidu tootja andmete konsolideerimise tulemusena.

(332)

Komisjon ei nõustunud äriühingu väitega, kuna sihthinna vahemikud sisaldasid kogu teavet, mida oli vaja tootemudeli turuhinnast madalama hinnaga müügi minimaalse ja maksimaalse marginaali arvutamiseks, ning võimaldasid seega eksportivatel tootjatel võimalikud arvutusvead tuvastada. Lisaks tuletas komisjon seoses koguste, väärtuste ja täpsete sihthindade avaldamise taotlusega meelde, et alusmääruse artikli 19 lõike 4 sätetega on komisjonile pandud kohustus võtta arvesse asjaomaste isikute õigustatud huve, et nende ärisaladusi välja ei räägitaks. Praegusel konkreetsel juhul ei ole tulene liidu tootmisharu müügihind või sihthind mitte alati kolme valimisse kaasatud tootja konsolideeritud andmetest, nt mitmel juhul ei olnud üks kolmest valimisse kaasatud liidu tootjast võrdluses kasutatud tootemudelit müünud ja seetõttu ei ole liidu tootmisharu hind tootemudeli kohta enam kolme valimisse kaasatud äriühingu hindade keskmine. See väide lükati seega tagasi.

(333)

Kolmandaks väitis Chengxi Shipyard, et terasest tuuleturbiinimastid ei konkureerinud otseselt liidu tootmisharu tootega ega oleks tekitanud kahju, esiteks seetõttu, et poolt tema müügist ei kasutatud kahjumarginaali arvutamisel, ja teiseks seetõttu, et mõnel neist oli negatiivne marginaal.

(334)

Asjaolu, et arvestusest jäeti välja enam kui 45 % Chengxi Shipyardi impordist, tuleneb impordi ja valimisse kaasatud liidu tootjate samasuguse toote müügi hindade võrdlemise metoodikast. Komisjon tuletas meelde, et kõik imporditud tooteliigid konkureerivad kõigi liidu tootjate toodetud tooteliikidega. Asjaolu, et näiteks Hiinast imporditud tooteliik tarnitakse ilma sisemiste osadeta (nt lifti või ronimise abisüsteemi või temperatuuri reguleerimise süsteemita) või erineva pikkusega sektsioonidena ning seetõttu puudub vastavus hinna allalöömise või turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamiseks, ei tähenda, et sellised tooted ei konkureeri liidu tootmisharu toodetud samasuguste toodetega, vaid lihtsalt kinnitab, et iga müük on kohandatud kliendi tehniliste kirjelduste ja nõuete järgi. See väide lükati seega tagasi.

(335)

Neljandaks väitis Chengxi Shipyard, et hindade allalöömise (ja turuhinnast madalama hinnaga müügi) marginaalide analüüs oli dumpingu arvutamisel mittetäielik ja asümmeetriline, kuna dumpingumarginaali kindlaksmääramisel kasutati kogu Chengxi Shipyardi eksportmüüki, kuid seda ei tehtud hinna allalöömise (ja turuhinnast madalama hinnaga müügi) arvutamisel. Komisjon tuletas meelde, et alusmääruses ei ole nõuet kasutada dumpingu ja kahju arvutustes sama eksportmüüki. Mõlema arvutuse kontekst on erinev ja erineda võivad ka aluseks olevad andmekogumid, pidades silmas, et kahju arvutamisel võrreldakse ühelt poolt eksportijate ja teiselt poolt liidu tootjate hinnateavet. See väide lükati seega tagasi.

(336)

Lõpuks väitis Chengxi Shipyard, et komisjon oleks pidanud arvutama impordijärgsed kulud teatava summana koguse kohta (terasest tuuleturbiinimasti ühe tüki tonni kohta), mitte protsendina CIF-väärtusest, et tagada kooskõla ekspordihinna arvutamisel tehtud sama kulude kohandamisega ja kuna kogus on impordijärgsete kulude mõõtmisel asjakohasem. Kõigepealt pidi komisjon meelde tuletama, et äriühing ei ole põhjendanud ega tõendanud oma väidet, et impordijärgsete kulude teatav summa koguse kohta on asjakohasem. Teiseks sai komisjon andmed otse importijate/kasutajate küsimustikule antud vastustest ja märkas, et suurem osa lisadokumendis esitatud tollivormistuskuludest põhinevad kindlatel summadel, mis ei ole seotud imporditud kaupade koguste või kaaluga. Kõigele lisaks puudus kontrollitud lisadokumentides viide imporditud ühiku kaalule või arvule. See väide lükati seega tagasi.

(337)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(338)

Nagu on märgitud põhjenduses 9, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(339)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis saadi EWTA esitatud vastustest küsimustikule, ja võrdles neid vajaduse korral kolme valimisse kaasatud liidu tootja vastustega küsimustikule. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille esitasid kolm valimisse kaasatud liidu tootjat küsimustikule antud vastustes. Mõlemat andmekogumit ristkontrolliti kaugmeetodil ja need leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(340)

Makromajanduslikud näitajad on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(341)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(342)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(343)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmine 10 %. Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil üsna stabiilne, kuna see suurenes vaid 2 %. Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 56 %-lt 2017. aastal 49 %ni uurimisperioodil.

(344)

Terasest tuuleturbiinimastide kasutaja Siemens Gamesa Renewable Energy GmbH & Co KG (edaspidi „SGRE“), kes esitas märkusi, leidis, et toodetud terasest tuuleturbiinimastide arv üksi ei ole tüüpiline, kuna mastide suurus aja jooksul suurenes. Isik kordas seda märkust pärast lõplike järelduste avalikustamist ja väitis, et komisjon peaks mõõtühikuna kasutama megavatte (MW) ja gigavatte (GW), st parameetreid, mida kasutatakse paigaldatud võimsuse näitamiseks kogu tootmisharus ja mis on ka rohelises kokkuleppes sisalduvate taastuvenergia eesmärkide väljunditega seotud nõuete mõõtmise alus. Komisjon lükkas väite tagasi, kuna terasest tuuleturbiinimastide turul megavatte ega gigavatte mõõtühikuna ei kasutata.

(345)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidu turul muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(346)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 69 %-lt 2017. aastal 56 %ni uurimisperioodil, mis tähendab kokkuvõttes 18 % vähenemist.

(347)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis GE, et komisjon arvutas terasest tuuleturbiinimastide liidu tarbimise valesti ja määras seega valesti kindlaks ka liidu tootjate turuosa. See väide lükati tagasi põhjenduses 304 selgitatud põhjustel.

(348)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidus vähenesid vaatlusalusel perioodil vastavalt 7 % ja 18 %. Seega ei saanud liidu tootmisharu liidu tarbimise kasvust kasu (+14 % vaatlusalusel perioodil, nagu on näidatud tabelis 2).

(349)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(350)

Terasest tuuleturbiinimastidega seonduv liidu tootmisharu tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 5 %.

(351)

Tootlikkus vähenes 0,71 mastilt töötaja kohta 2017. aastal 0,68 mastini töötaja kohta uurimisperioodil. Tuleb märkida, et mastide arvu töötaja kohta mõjutab tootevalik. Lisaks kasvab terasest tuuleturbiinimastide suurus keskmiselt aasta-aastalt. Seetõttu korvab eespool nimetatud tootlikkuse 5 % vähenemine suure tõenäosusega täielikult asjaolu, et vaatlusalusel perioodil muutusid mastid suuremaks.

(352)

Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(353)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(354)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus

(355)

Vaatlusalusel perioodil tõusid liidu päritolu terasest tuuleturbiinimastide tervikliku toote tellimuste keskmised ühikuhinnad 12 %, samas kui tootmise ühikukulud suurenesid rohkem, st 21 %.

(356)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(357)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid keskmised tööjõukulud töötaja kohta 7 %, mis vastab üldisele inflatsioonile ja tööjõukulude suundumustele. Tööjõukulude aastane kasvumäär kogu ELi majanduses oli 2018. ja 2019. aastal kuni 3 % ja rohkem ning 2020. aastal üle 4 % (126).

(358)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(359)

Komisjon leidis, et varud ei ole terasest tuuleturbiinimastide tootmise seisukohalt oluline kahjunäitaja. Tootjad toodavad terasest tuuleturbiinimaste tellimuste alusel ja tavaliselt nad füüsilist varu ei hoia. Tabelis 11 esitatud väga väikesed lõppvarude kogused puudutavad toodetud, kuid veel müümata terasest tuuleturbiinimaste (127) .

(360)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(361)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes +3,6 %-lt 2017. aastal –1,4 %ni uurimisperioodil. Kasumi vähenemine mõjutas negatiivselt netorahavoogu ning 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oli see negatiivne. Kasumi vähenemine kahjustas kapitali kaasamise võimet. Iga-aastaste investeeringute tase järgis ühtlast langustrendi ja vaatlusalusel perioodil vähenesid investeeringud 90 %.

(362)

Rahavoogude kohta märkis SGRE, et GRI oli oma küsimustikule antud vastuses teatanud, et kahjustav dumping ei ole tema kapitali kaasamise võimet mõjutanud ning et investeeringuid rahastati ise või pangalaenudega. Samamoodi väitis ta, et Windar oli teatanud, et tema kapitali kaasamise võime ei ole kahju saanud, kuna dividende ei jagatud ja kasumit kasutati bilansistruktuuri tugevdamiseks, samas kui investeeringuid rahastati kas enda rahavoogudest või pikaajaliste pangalaenudega. Uurimisel ilmnes siiski, et nagu on näha eespool esitatud tabelis, valimisse kaasatud liidu tootjate kasum vähenes ja see võis takistada nende investeeringuid. Pealegi näitas asjaolu, et Windar ei saanud oma aktsionäridele dividende välja maksta, mis oli kasumi vähenemise tagajärg, ja et Windar pidi, nagu eespool öeldud, kasutama investeeringute tegemiseks pangalaene, et tema rahaline olukord oligi juba ebakindel. Mõistagi kaasnesid pangalaenudega lisakulud makstavate intressidena, mis on samuti suuremad kui olukorras, kus Windari majanduslik seis oleks olnud kindlam.

(363)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis SGRE, et asjaolu, et äriühing kasutab investeeringute tegemiseks pangalaene, ei tähenda, et ta on ebakindlas olukorras. Komisjon nõustus, et pelka asjaolu, et Windar kasutas investeeringute tegemiseks pangalaene, ei saa teoreetiliselt kahju tõendiks pidada. Siiski leidis komisjon, et seda asjaolu tuleb vaadelda koos teiste teguritega, nagu ta tegi põhjenduses 362. SGRE avaldused seda järeldust ei muutnud.

(364)

SGRE viitas USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (ITC) uurimisele Hispaania terasest tuuleturbiinimastide suhtes. ITC osutas uurimises, et kui Hispaania tootjad, nagu Windar, müüksid oma terasest tuuleturbiinimaste ekspordiks USAsse omamaistest hindadest madalamate hindadega, peaks ta tema tootmiskulusid ja tasuvust siseturul piisavaks. Mitmel põhjusel ei saanud komisjon põhjendatuks pidada seda väidet, mis lisaks põhineb väidetel, mis esitati kaebuses („petitsioonis“) ja mida uurivad praegu kolmandate riikide ametiasutused. Lisaks on see väär, kuna hinnapõhisel diskrimineerimisel (kui see on olemas ja kui see on tõendatud) võib olla palju põhjuseid, ja isegi kui Windari omamaised (ELi) hinnad olid kõrgemad kui tema ekspordihinnad USAsse, ei tähenda see tingimata, et omamaised hinnad olid (piisavalt) kasumlikud. Komisjon rõhutas ka seda, et ta koostas mikronäitajate andmed kolmest liidu tootjast koosneva valimi põhjal. Seetõttu lükati see väide kindlalt tagasi.

(365)

Eespool esitatud majanduslike makro- ja mikronäitajate hindamine näitab, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju, kuna ta kaotas märkimisväärse turuosa ja tema müügihindade tõus ei olnud tootmiskulude suure kasvu edasikandmiseks piisav, mille tagajärjel varises kokku tema kasumlikkus, mis mõjus negatiivselt investeeringutele, investeeringutasuvusele ja rahavoole.

(366)

Asjaolu, et mõned näitajad (tootmisvõimsus, varud) ei halvenenud, ei sea kahtluse alla järeldust kahju kohta.

(367)

Mõned isikud (CCCME, SGRE, GE) väitsid, et kaebuses kasutatud võrdlusperioodi viimasel poolel mõned näitajad paranesid. Uurimise käigus leiti, et uurimisperioodil kehtib see ainult finantsnäitajate puhul, kuna tootmiskulude tugev vähenemine 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel avaldas liidu tootmisharu rahalisele olukorrale tõepoolest positiivset mõju. Siiski teenis liidu tootmisharu uurimisperioodil märkimisväärset kahjumit. Seega, isegi kui see näitaja 2019. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal paranes, ei sea see kahtluse alla sellega seoses kindlaks tehtud kahju olemasolu.

(368)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(369)

Vaatlusalusel perioodil kaotas liidu tootmisharu müüki Hiinast pärit impordile. Hiinast pärit impordi mahud kasvasid tugevalt (54 %) ja selle turuosa suurenes üheksa protsendipunkti võrra, st 25 %-lt 2017. aastal 34 %ni uurimisperioodil. Samal perioodil ja hoolimata tarbimise 14 % suurenemisest vähenes liidu tootmisharu müügimaht 7 % ja turuosa kahanes 69 %-lt 2017. aastal 56 %ni uurimisperioodil.

(370)

Mis puudutab hindu, olid Hiina impordihinnad kogu vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt madalamad liidu tootmisharu müügihindadest ja ka liidu tootmisharu tootmiskuludest, mis põhjustas hindade allasurumise. Hinnasurve, mida avaldasid vaatlusalusel perioodil Hiinast pärit selliste hindadega impordi suured ja kasvavad kogused, selgitab üheselt, miks liidu tootmisharu ei saanud kajastada kulude suurenemist oma müügihindades, ja sellest tulenevat kahjumit.

(371)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon järelduse, et Hiinast pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Sellisel kahjul oli mõju nii mahule kui ka hindadele.

(372)

Nii SGRE kui ka GE väitsid, et kaebuse esitajate kasumi vähenemise ja väidetava dumpinguhinnaga impordi vahel seost ei ole, kuna kasum vähenes järsult alates 2018. aastast ja Hiina impordihinnad tõusid. CCCME märkis, et Hiina import ei saanud liidu tootjatele kahju tekitada, kuna Hiinast pärit impordi kogused vähenesid, samas kui selle hinnad tõusid.

(373)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Nagu on näha tabelis 5, tõusid Hiinast pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil kokku 2 %. Siiski jäid need kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu hindadest ja tootmiskuludest väiksemaks. Lisaks sellele Hiina impordihinnad aastatel 2018–2019 langesid. Hiinast pärit impordi mahtude kohta näitas uurimine, et need suurenesid 2017. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 54 % ning alates 2018. aastast veel 7 %.

(374)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Import kolmandatest riikidest

(375)

Vaatlusalusel perioodil oli import muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast piiratud. Nende summaarne turuosa suurenes 5,9 %-lt 2017. aastal 9,3 %ni uurimisperioodil. Komisjon märkis, et muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit impordi keskmisi hindu hinnati CN-koode 7308 20 00 ja 7308 90 98 käsitlevate Eurostati andmete põhjal. Need CN-koodid hõlmavad palju suurema hulga kaupade importi kui ainult terasest tuuleturbiinimastid, kuid need esindavad parimat käesolevas uurimises kättesaadavat teavet. Kuna need hinnad olid pidevalt ja oluliselt kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad, võib mõistlikult järeldada, et terasest tuuleturbiinimastide aluseks olev import ei löönud liidu tootmisharu müügihindu alla.

(376)

Eespool esitatud tabelis esitatud mahud on EWTA antud parimad hinnangud. EWTA metoodikat on kirjeldatud punktis 4.3.1.

(377)

Taotluse peale esitasid mõned kasutajad komisjonile andmed oma muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit impordi mahtude ja hindade kohta. Arvestades kasutajate väikest arvu, igaühe kasutatud piiratud impordiallikaid ja nende aruandluse erinevaid metoodikaid ning andmete nappust, ei peetud sellist teavet usaldusväärseks, samuti ei saanud seda sisuliselt avalikustada.

(378)

Tabelis 13 on esitatud keskmised hinnad vastavalt Eurostati andmetele kombineeritud nomenklatuuri koodide 7308 20 00 ja 7308 90 98 kohta. WindEurope palus komisjonil hinnata kahju ainult esimese koodi andmete põhjal, nagu tegi USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon (128). Komisjon leidis, et taotlus ei ole põhjendatud, kuna uurimise käigus tuvastati, et uurimisperioodil imporditi koodi 7308 90 98 all. Koodi 8502 31 00 all toimunud impordist ei teatanud ükski koostööd tegev isik. Lisaks tegi komisjon alusandmete täpsuse kohta sama märkuse, mis põhjenduses 375.

(379)

Ükski isik ei väitnud, et muudest riikidest kui Hiinast pärit import võis liidu tootjatele kahju tekitada. Peale selle märkis komisjon, et selline import moodustas vaatlusalusel perioodil vähem kui kolmandiku Hiinast pärit impordist.

(380)

Eespool öeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit import ei põhjustanud vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharule kahju.

(381)

Liidu tootmisharu ekspordimahud ja -hinnad sõltumatutele isikutele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Eksportmüük

(382)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid liidu tootjate ekspordimahud poole võrra. Valimisse kaasatud tootjatel ei olnud võimalik esitada selle müügi hinda eurodes tonni kohta, seetõttu on eespool esitatud hinnad terasest tuuleturbiinimasti kohta ja seega kajastavad need ka keskmise suuruse kasvu vaatlusalusel perioodil. Eespool esitatud keskmisi hindu mõjutavad märkimisväärselt ka tootevaliku erinevused. Seega ei olnud võimalik kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi mõju kohta sisulisi järeldusi teha. Kuna haripunktis 2017. aastal moodustas eksport 28 % liidu 2017. aasta müügist, võis eksportmüügi langus kantud kahjule äärmisel juhul mingil määral kaasa aidata, kuid igal juhul ei nõrgendanud see põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordiga.

(383)

Vestas nimetas kahju allikana avamerenõudluse volatiilsust ja süüdistas sarnaselt GEga kahju tekitamises avamere tootmisrajatiste alakasutamist liidus. GE märkis, et enne 2017. aastat olid liidu tootjad teinud suuri investeeringuid kallite tootmisrajatiste arendamisse, eesmärgiga rahuldada avamerenõudlust, lõpuks tuli neid aga kasutada maismaal asuvate terasest tuuleturbiinimastide tootmiseks või need jäid kasutamata seisma. SGRE ja GE jaoks tulenes liidu terasest tuuleturbiinimastide tootmisharu kasumlikkuse kahanemine nõudluse vähenemisest avamerel kasutatavate terasest tuuleturbiinimastide järele.

(384)

Eespool esitatud väidetele räägib vastu WindEurope’i 2021. aasta veebruaris ilmunud väljaanne „Offshore wind in Europe – Key trends and statistics 2020“. Selle joonisel 1 on näha, et liidus kasvas kumulatiivne paigaldatud avamere tuuleenergia võimsus aastatel 2017–2018 kiires tempos – umbes 16 % – ja aastatel 2019 ja 2020 veelgi rohkem, st 20 % aastas. Kui 2017. aastal ulatus võimsus ligikaudu 8,8 GWni, siis 2020. aastal küündis ELi 27 riigis paigaldatud avamere tuuleenergia võimsus ligikaudu 14,6 GWni (129). WindEurope hindas avamererajatiste väljavaadet pigem positiivseks (130). Komisjon märkis ka, et uurimine ei näidanud, et liidu tootjad kasutasid süstemaatiliselt avamerele mõeldud terasest tuuleturbiinimastide jaoks mõeldud paigaldisi maismaal asuvate terasest tuuleturbiinimastide tootmiseks – GE ise tunnistas, et teatavate liidu tootjate avamerel kasutatavate terasest tuuleturbiinimastide jaoks mõeldud paigaldised olid täielikult broneeritud (131).

(385)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tõlgendas GE WindEurope’i avaldatud andmeid erinevalt. Ta tegi nimetatud diagrammi põhjal järelduse, et nõudlus avamere tuuleenergia paigaldiste järele aastatel 2017–2018 vähenes, seejärel aastatel 2018–2019 „veidi taastus“ ja aastatel 2019–2020 uuesti vähenes. Selle põhjal järeldas ta, et liidu avamere-tuuleenergia turg vaatlusalusel perioodil kahanes. Kui komisjon kohandas arve nii, et need hõlmaksid ainult liidu liikmesriike, st jättis välja Ühendkuningriiki käsitlevad teatatud kogused, ilmnes siiski, et GE seda ei teinud ja tugines seega oma järeldustes valele andmekogumile. Kui Ühendkuningriik nimetatud graafikust välja jätta, siis nõudlus avamere tuuleenergia rajatiste järele aastatel 2019–2020 tõepoolest mitte ei vähene, vaid teeb pigem tugeva, umbes 20 % kasvu. Nagu öeldud, suurenes liidu avamere tuuleenergia kumulatiivne võimsus vaatlusalusel perioodil kokku märkimisväärselt – 8,8 GW-lt 14,6 GWni, st 66 %.

(386)

Mis puudutab GE märkusi avamere tootmisrajatiste alakasutamise kohta, siis need on vastuolus isiku märkustega, milles selgitatakse, et põhjenduses 384 nimetatud täielikult broneeritud rajatised olid ainult ühe liidu tootja omad. Komisjon on kindel, et uurimine ei näidanud, et liidu tootjad kasutasid süstemaatiliselt avamerel asuvate terasest tuuleturbiinimastide jaoks mõeldud paigaldisi maismaal asuvate terasest tuuleturbiinimastide tootmiseks.

(387)

Kõigil eespool nimetatud põhjustel lükkas komisjon tagasi korduvalt esitatud väite, et avamerenõudluse vähenemine mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu kasumlikkust ja aitas kaasa kahju tekkimisele.

(388)

Terasplaadid moodustavad suure osa (umbes 40 % (132)) terasest tuuleturbiinimastide tootmiskuludest. CCCME, SGRE ja GE arvates vähendasid liidu tootmisharu kasumlikkust mitu liitu suunatud teraseimpordi suhtes kehtestatud kaubanduse kaitsemeedet, sealhulgas praegu kohaldatavad kaitsemeetmed, mitte Hiinast pärit import. CCCME kordas seda märkust pärast lõplike järelduste avalikustamist, lisades, et arvestades muid kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmeid, oli tootmiskulude kasv nii suur, et hindade tõus ei saa seda kompenseerida. Üldisemalt märkis SGRE pärast lõplike järelduste avalikustamist, et komisjoni analüüsis oleks tulnud põhjalikumalt hinnata, kas tootmiskulude 21 % suurenemine ei nõrgenda põhjuslikku seost väidetava dumpinguhinnaga impordi ja liidu terasest tuuleturbiinimastide tootmisharu poolel väidetavalt esineva mis tahes kahju vahel.

(389)

Komisjon leidis, et need väited ei ole põhjendatud. Ükski isik ei põhjendanud, rääkimata andmetega kvantifitseerimisest, ühegi konkreetse kaubanduse kaitsemeetme mõju terasest tuuleturbiinimastide tootjate üldistele tootmiskuludele, võttes arvesse liidu tootmisharu varasemat ja hilisemat kaubanduse kaitsemeetmetele allutatud terasetoodete hankimist, kui seda üldse oli. Lisaks on komisjon nii lõplike järelduste avalikustamise dokumendis kui ka punktis 4.4.3.1 osutanud toorainekulude arengule vaatlusalusel perioodil, võrrelduna ka müügihindade arenguga. Komisjon rõhutas, et võrdsete tingimuste korral saavad liidu tootjad kajastada (tooraine) kulude suurenemist oma müügihindades. Liidu terasest tuuleturbiinimastide tootjad ei saanud aga Hiinast pärit impordi hinnasurve tõttu hindu tõsta (isegi mitte oma kulude katmiseks). Seetõttu ei saanud üldiste tootmiskulude suurenemine, olenemata sellest, kas selle põhjustasid kaubanduse kaitsemeetmed või mitte, vähendada Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost.

(390)

SGRE väitis, et liidu tootjatele põhjustas kahju uute ja moodsamate terasest tuuleturbiinimastide tootmisrajatiste avamine liidus, kuna selle tõttu suleti liidus teised (vanemad) terasest tuuleturbiinimastide tootmisrajatised. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis isik, et komisjon ei olnud piisavalt käsitlenud sisemist konkurentsi, mis tulenes GRI Sevilla avamisest Hispaanias 2017. aastal, Haizea Bilbao avamisest Hispaanias 2018. aastal ja Windar France’i avamisest 2020. aastal. SGRE sõnul muutis Windar France’i avamine (soodne asukoht rannikul) Windari Hispaanias Olazagutías asuva rajatise (ebasoodne asukoht sisemaal 100 km kaugusel rannikust) üleliigseks ja põhjustas selle sulgemise 2019. aastal. Selle väite põhjendamiseks lisateavet ei esitatud. Kuna selle küsimuse kohta muid märkusi ei esitatud, ei saanud uurimises kindlaks teha, et uute tootmisrajatiste avamine liidus oleks iseenesest kahjustanud olemasolevaid tootmisrajatisi.

(391)

Vestas ja SGRE süüdistasid kahjus liidu tootjate halvasti paigutatud tootmisrajatisi, kuid ei põhjendanud neid väiteid. Uurimisest ilmnes, et liidu terasest tuuleturbiinimastide turg, mille aastane tarbimine oli uurimisperioodil ligikaudu 3 000 ühikut, ei ole suure mahuga turg ja seetõttu ei saa tootjad piirata oma müüki ainult lähedalasuvate tegevuskohtadega. Siiski müüs iga valimisse kaasatud liidu tootja uurimisperioodil terasest tuuleturbiinimaste ka oma liikmesriigis või selle läheduses asuvatesse sihtkohtadesse. Väited lükatakse tagasi.

(392)

Asjaolu, et liidus konkureerivad uued tuuleenergiast elektri tootmise projektid otseselt muude energiaallikate, eelkõige päikesepaneelide (mida toodetakse enamasti väljaspool liitu) tootjatega, suurendas mõne isiku jaoks survet toota terasest tuuleturbiinimaste üha madalamate hindadega. Sama tegi ka suurenenud sõltuvus uue taastuvenergia võimsuse enampakkumisest alates 2017. aastast, mis on ette nähtud perioodi 2014–2020 asjakohastes suunistes (133). Komisjon leidis, et paljude projektide puhul ei esine väidetavat konkurentsi muude energiaallikatega (vt ka põhjendus 447). Mis puudutab enampakkumist, siis kättesaadavate statistiliste andmete kohaselt langesid mastide hinnad aastatel 2009–2016 rohkem kui pärast 2016. aastat. Väide lükati seetõttu tagasi.

(393)

Vestas, WindEurope ja SGRE väitsid, et terasest tuuleturbiinimastide hinna langus või kasumlikkuse vähenemine oli terves tuuleenergia sektoris valitseva suure konkurentsi ja hinnasurve loogiline tagajärg. Sellega seoses viitasid Vestas, SGRE, WindEurope ja CCCME mõningatele arengusuundumustele liidu tuuleenergia sektoris (nimelt üha suurenev surve elektrikulude diskrimineerimise kavade arvu vähendamiseks, riikide ebajärjekindel poliitika, nähtavuse puudumine tulevaste mahtude osas ja tuulepargiprojektide väiksem kasumlikkus taastuvenergia subsideerimise vormi ja taseme muutuste tõttu liidus (üleminek soodustariifidelt preemiale elektri elektrivõrku müümise eest)), mis nende arvates tõukasid paljud Euroopa kasutajad 2018. ja 2019. aastal kahjumisse. Komisjon tunnistas neid probleeme, kuid leidis, et üldine väide ei ole põhjendatud. Suurenenud konkurents lõppkasutajate tasandil tavatingimustes ei too kaasa kahju nende tarnijate tasandil. Põhjus, mis liidu tootmisharu terasest tuuleturbiinimastide hinnad alla vedas, oli Hiinast pärit madala hinnaga impordi laialdane ja suurenev kättesaadavus. Kui sellel tasandil oleks konkureeritud võrdsetel tingimustel, ei oleks terasest tuuleturbiinimastide tootjate hinnad ja kasumlikkus samal määral kukkunud. Seetõttu ei nõrgendanud toodet kasutavale liidu tootmisharule tekkinud suurem hinnasurve põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu terasest tuuleturbiinimastide tootjate kantud olulise kahju vahel.

(394)

SGRE väitis, et liidu tootmisharule tekkinud kahju võimalik selge põhjus on muust kui terasest valmistatud mastide sisemine konkurents. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis isik, et Wood Mackenzie väljaanne „Global wind turbine technology trends 2019“ näitas ajavahemikul 2017–2024 hübriidmastide puhul 10 % kasvu ja terasmastide puhul 16 % langust, samal ajal prognoosis WindEurope terasest tuuleturbiinimastide turuväärtuse vähenemist lähiaastatel. Komisjon võttis asja teadmiseks. Siiski oli muust kui terasest mastide arv liidus vaatlusalusel perioodil väike (134) ja paljude projektide jaoks need mastid ei sobi. Seega ei nõrgendanud muud kui terasest mastid põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu terasest tuuleturbiinimastide tootjate kantud olulise kahju vahel.

(395)

CCCME väitis, et liidu terasest tuuleturbiinimastide tootjate märkimisväärsed investeeringud, eelkõige need, mis tehti 2017. aastal, avaldasid survet liidu terasest tuuleturbiinimastide tootjate kasumile järgnevatel aastatel, mil nõudlus vähenes. Esiteks ei vähenenud nõudlus pärast 2017. aastat. Teiseks moodustas liidu terasest tuuleturbiinimastide tootjate 2017. aasta rahavoog rohkem kui kolmandiku sellel aastal tehtud investeeringutest. Koos kogunenud kasumi ja rahavooga, mis tekkisid 2017. aastale eelnevatel aastatel, mil kahjustavat dumpingut ei esinenud, oli liidu tootjatel nende investeeringute rahastamiseks piisavalt vahendeid. Uurimine näitas siiski, et valimisse kaasatud liidu terasest tuuleturbiinimastide tootjate investeeringud tehti põhjendatud asendustesse, turunõudlusest tulenevatesse muudatustesse ja kasutajate teenindamiseks vajalike seadmete uuendamisse.

(396)

SGRE osutas kahju põhjusena GRI suurenenud kulumile. Uurimise käigus leiti, et GRI kulum oli kooskõlas kehtivate riiklike ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Lisaks ei tehtud uurimise käigus kindlaks, et GRI kulumi muutused mõjutasid põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu üldiselt kantud olulise kahju vahel.

(397)

Vestas leidis, et kahju tekitamises on süüdi Hiina valuuta nõrgenemine, mis parandas Hiina terasest tuuleturbiinimastide konkurentsivõimet. Komisjon leidis siiski, et väide on väär. Leiti, et Hiina terasest tuuleturbiinimastide tootjad arveldasid liitu suunatud eksporti kas USA dollarites või eurodes. Tegelikult oli USA dollar uurimisperioodil suhteliselt tugev, vahemikus 1,07–1,14 eurot dollari kohta. Seevastu oli euro ja USA dollari suhe 2020. aasta augustis üle 1,18 ja 2021. aasta jaanuaris üle 1,22. Seetõttu ei saanud valuutakursside kõikumised põhjustada liidu tootmisharu kantud olulist kahju.

(398)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCCME, et kahju põhjuslik tegur oli tarbimise vähenemine 2019. aastal, mis hõlmab poolt uurimisperioodist. Sellega seoses osutas ta ka paigaldatud võimsuse suhteliselt madalale tasemele Saksamaal 2019. aastal ja eelkõige 2020. aastal. Komisjon lükkas väite tagasi, kuna liidu tarbimine oli 2019. aastal endiselt 5 % suurem kui 2017. aastal ning tarbimise vähenemine 2019. aastal oli ajutine ning sellele järgnes tugev 8 % suurenemine uurimisperioodil.

(399)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCCME ka seda, et komisjon oleks pidanud käsitlema mõju, mida avaldas kahjule COVID-19 pandeemia, kuna see põhjustas olulise majanduslanguse ja mõjutas tugevalt ülemaailmseid tarneahelaid. Komisjon märkis, et uurimisperiood lõppes 2020. aasta keskel ja puuduvad märgid selle kohta, et nõudlus terasest tuuleturbiinimastide järele vähenes või et uurimisperioodi viimasel neljal kuul, mil pandeemia liitu jõudis, hakkasid ilmnema probleemid tooraine hankimisega. Seepärast lükati CCCME väide tagasi.

(400)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(401)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(402)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks taotletava kasumi, müües seda sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(403)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(404)

Kaebuse esitajad väitsid, et mõistlik taotletav kasum on 10 %, kuna väidetavalt saavutasid teatavad kaebuse esitajad kaebusega hõlmatud perioodil sellise kasumi (135). Mitu kasutajat väitsid, et kaebuse esitajate pakutud kasumitase on siiski ebamõistlikult kõrge.

(405)

Alusmääruse artikli 7 lõikes 2c on sätestatud minimaalne taotletav kasum 6 %. Uurimine näitas, et kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli Hiinast pärit impordil liidus suur turuosa ja liidu tootmisharu kasumlikkus oli alla 6 %. Seetõttu hindas komisjon liidu tootmisharu kasumlikkust vaatlusalusele perioodile eelnenud kuue aasta jooksul ning leidis, et 2015. ja 2016. aastal, st kahel vaatlusperioodile eelneval aastal, oli selle kasumlikkus vastavalt 8,4 % ja 9,8 % (136). Komisjonil puudub teave vaatlusaluse perioodi eelse impordi taseme ja hindade kohta, kuid nende kahe aasta jooksul saavutatud kasumitase viitab sellele, et kui Hiinast pärit import oligi liidu turul 2015. ja 2016. aastal märkimisväärsetes mahtudes kohal, ei surunud see tootmisharu müügihindu alla. Komisjon leidis seetõttu, et taotletav kasum 9,1 %, mis on nende kahe aasta liidu tootmisharu keskmine kasum, on mõistlik, kuna vaatlusalusel perioodil mõjutas liidu tootmisharu kasumlikkust juba Hiinast pärit impordi kõrge tase. See taotletav kasum liideti liidu tootmisharu tegelikele tootmiskuludele, et määrata kindlaks mittekahjustav hind.

(406)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist leidis Suzhou Titan, et CIF-väärtuse 0,5 % kohandamine, mille komisjon impordijärgsete kulude katmiseks tegi, on liiga väike, võttes arvesse kasutajate kantud transpordikulusid ja komisjoni teistes uurimistes tehtud (suuremat) kohandamist. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Tehtud korrektsioon põhineb koostööd tegevate kasutajate esitatud andmetel, komisjon on seda kaugmeetodil ristkontrollinud ja seega on see juhtumipõhine.

(407)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis CCCME, et taotletav kasum peaks olema 6 %, kuna liidu tootmisharu kasumlikkus oli viimasel paaril aastal alla 6 % ning 2015. ja 2016. aasta andmete kasutamine ei oleks praeguste turutingimuste jaoks representatiivne. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Eespool esitatud põhjustel ei saa vaatlusaluse perioodi kasumlikkust võrdlusalusena kasutada, samal ajal vastab sellele eelneva kahe aasta kasumlikkus artikli 7 lõike 2c nõuetele.

(408)

GE leidis oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta, et eespool kirjeldatud metoodika on ekslik. GE märkis, et liidu tootmisharu hinnad ei olnud vaatlusalusel perioodil alla surutud, ja leidis, et komisjonil ei ole vaja tugineda vaatlusalusele perioodile eelnenud aastatele, sest tema arvates toimus Hiinast pärit terasest tuuleturbiinimastide impordi järsk kasv alles 2019. aastal. Komisjon leidis, et selline väide ei ole põhjendatud, pidades silmas käesoleva määruse tabelit 4, kus on selgelt näha Hiinast pärit impordi 44 % kasv aastatel 2017–2018 ja Hiina impordi vähemalt 25 % suurune turuosa 2017. aastal, mis on ikkagi vaatlusaluse perioodi madalaim määr. Ka väitis GE kaebuses esitatud andmete põhjal, et Hiinast pärit impordi tase oli aastatel 2016, 2017 ja 2018 võrreldav. Siiski on praeguse uurimise järeldustes (vt tabel 4), mis on huvitatud isikutele avaldatud, vaatlusaluse perioodi impordiandmed, mis on kaebuses esitatud andmetest väga erinevad, arvestades et komisjoni käsutuses ei ole ainult terasest tuuleturbiinimastide sellele perioodile eelneva impordi näitajaid. Seetõttu, nagu öeldud, ei ole Hiinast pärit impordi 2015. ja 2016. aasta tase teada, kuid liidu tootmisharu nendel aastatel saavutatud kasumlikkus osutab sellele, et Hiinast pärit import ei surunud selle müügihindu alla, nagu on selgitatud põhjenduses 405. GE palus määrata taotletavaks kasumiks 6 %, „kuna see peaaegu kahekordistaks liidu (tootmisharu) vaatlusaluse perioodi alguses saavutatud kasumitaseme ja tähendaks 7,4 % kasvu võrreldes uurimisperioodi tasemega“ (137). Selles arutluskäigus ei võeta üldse arvesse alusmääruse asjakohaseid sätteid. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(409)

Ükski valimisse kaasatud tootjatest ei esitanud alusmääruse artikli 7 lõike 2c alusel nõuet seoses tegemata jäänud investeeringutega ega teadus-, arendus- ja uuendustegevuse kuludega. Ühtegi nõuet ei esitatud ka alusmääruse artikli 7 lõike 2d alusel, st seoses tulevaste kuludega, mis tekivad mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2.

(410)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes liigi kaupa iga valimisse kaasatud eksportiva tootja kaalutud keskmist impordihinda asjaomases riigis, mis on kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, sellise samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, mida valimisse kaasatud liidu tootjad liidu turul uurimisperioodil müüsid. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(411)

Suzhou Titan, GE ja EWTA esitasid turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes kasutatava hinnavõrdluse taseme kohta samad märkused nagu hinna allalöömise arvutuste kohta (käsitletud põhjendustes 326–328). Väited lükatakse tagasi samadel põhjustel, mis on esitatud nendes põhjendustes, mida kohaldatakse mutatis mutandis.

(412)

GE ja Vestas väitsid, et hindade allalöömise marginaali tuleks pidada kahjumarginaaliks. Komisjon lükkas väite tagasi, kuna selline lähenemisviis tooks kaasa tollimaksu sellise taseme, mis vastuolus kohaldatavate eeskirjadega ei kõrvaldaks dumpinguhinnaga impordist liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(413)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis Suzhou Titan kahtluse alla põhjenduses 410 kirjeldatud viisil kindlaks määratud marginaalide usaldusväärsuse, arvestades tema müügi ja liidu avalikustatud müügi omavahelist vastavust. Isik palus teha arvutustes vahet maismaal ja avamerel kasutatavate terasest tuuleturbiinimastide vahel, kaaluda põhjalikumalt ja täielikumalt tema nende toodete eksporti, ning märkis samas, et tooted, mille turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal oli negatiivne, ei oleks saanud kahju tekitada. Komisjon lükkas väited tagasi. Komisjon selgitas, et arvutused põhinesid ainult maismaal kasutatavatel terasest tuuleturbiinimastidel. Toote kontrollnumbrite vastavus on üldiselt oluline ja annab kahjumarginaalist selge pildi. Asjaolu, et mõne üksiku toote kontrollnumbri puhul on turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal negatiivne, ei mõjuta kahjumarginaali arvutamist ega muuda kahju kohta tehtud järeldusi.

(414)

CCCME palus komisjonil avaldada vastavustaseme, mis oleks saadud juhul, kui teatavate toote kontrollnumbrite parameetrid oleks välja jäetud või neid leevendatud. Komisjon ei pidanud asjakohaseks avalikustada stsenaariumi, mida arvutustes arvesse ei võetud.

(415)

Eksportiv tootja Chengxi Shipyard väitis, et turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid tuleks arvutada tüki, mitte kilogrammi alusel. Väide lükati tagasi samadel põhjustel, mis on esitatud põhjenduses 329, mida kohaldatakse mutatis mutandis.

(416)

Kahju kõrvaldamist võimaldavad tasemed muude koostööd tegevate ettevõtjate ja kõigi teiste ettevõtjate puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaalid (vt põhjendused 287 ja 290). Selle põhjal leidis komisjon, et asjakohane on kehtestada kahju jääkmarginaal kaalutud keskmise kahjumarginaali tasemel, mis määrati kindlaks nende tooteliikide jaoks, mida kõige rohkem ekspordib valimisse kaasatud kõrgeima individuaalse kahjumarginaaliga eksportiv tootja Suzhou Titan. Need tooteliigid moodustasid enam kui 50 % selle äriühingu uuritava toote ekspordist liitu uurimisperioodil.

(417)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis EWTA, et kavandatud tollimaksud ei ole dumpinguhinnaga impordist liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavad; need tollimaksud ei taastaks liidu turul võrdseid võimalusi ja õiglast hinnataset ega parandaks liidu tootmisharu kasumlikkust. Need ei vastaks alusmääruse artikli 9 lõike 4 nõuetele, mille kohaselt tuleks kohaldada väiksemat tollimaksu, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

(418)

EWTA lisas, viidates alusmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 2a, et ELi esmaste õigusaktidega antakse õigus kehtestada tariife dumpingumarginaali tasemel ning et kui komisjon kaldub kõrvale artikli 7 lõike 2 nõuetest ja kohaldab artikli 7 lõike 2 kohaselt väiksemat tollimaksu, siis peaks komisjon uurima, kas dumpingumarginaalist väiksem tollimaks oleks piisav kahju kõrvaldamiseks, ja võtma arvesse vaatlusaluse tootega seotud toorainemoonutusi.

(419)

EWTA sõnul on alusmääruse artikli 7 lõikes 2 kehtestatud säte, mille eesmärk on tagada ELi huvide maksimaalne kaitse. EWTA märkis, et selleks et toimida erinevalt artikli 7 lõikest 2, peaks komisjon tegema vajalikud kontrollid ja kontrollima, kas madalamal tasemel tollimaksude kehtestamise tingimused on täidetud. Seoses eespool kirjeldatud punktiga ei paista EWTA arvates olevat ühtegi teist ELi esmase õiguse kohast alust, mis lubaks komisjonil alusmääruse sätetest kõrvale kalduda või jätaks talle kaalutlusruumi, rääkimata kaebuse esitajale selle punkti uurimise ja tõendamise kohustuse või ülesande delegeerimisest. Sellega seoses märkis EWTA, et omalt poolt esitas ta kaebuses põhjendatud faktid ja argumendid ning taotles selge sõnaga, et komisjon kehtestaks tollimaksud dumpingumarginaali tasemel, võttes arvesse kõnealuse toorainega seotud olulisi moonutusi, mille olemasolu komisjon ise on mitmes hiljutises juhtumis juba kindlaks teinud. Selles kontekstis viitas EWTA kaebuse punktile 2.7.2, milles näidati terasplaatide märkimisväärse hinnaerinevuse arengut liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahel, mida tuleb mõista alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses seoses punktiga, et „asjaomase tooraine hind on oluliselt väiksem võrreldes hindadega representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel“. Peale selle märkis EWTA, et kuna komisjon on moonutuste olemasolu kõnealuste toorainete ja muude oluliste sisendite, näiteks energia ja tööjõu puhul juba kindlaks teinud, peaks olema lihtne neid aspekte integreerida, et loobuda artikli 7 lõike 2a kohaldamisest ja kehtestada tollimaksud artikli 7 lõike 2 alusel. Eespool öeldut silmas pidades jäi EWTA oma taotluse juurde kehtestada tollimaksud dumpingumarginaali tasemel kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2 ning väitis, et leiab tõhusa, tulemusliku ja konstruktiivse õigusliku viisi tagamaks, et see alusmääruse nõue täidetakse.

(420)

Komisjon märkis, et tollimaksu määra arvutamise üldreegel on sätestatud alusmääruse artikli 7 lõikes 2, mille kohaselt eelistatakse kahjumarginaali alati, kui see on dumpingumarginaalist väiksem (väiksema tollimaksu reegel). Määratluse kohaselt kõrvaldab selline kahjumarginaal tavaliselt liidu tootmisharule tekitatud kahju, kuna selle arvutamisel lisatakse liidu tootmisharu tegelikele tootmiskuludele taotletav kasum, mis on kindlaks määratud alusmääruse artikli 7 lõike 2c kohaselt.