(1)

14. augustil 2019 jõustus uus määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil. Selle V lisas on esitatud erisätted, milles käsitletakse Põhjamerel, Skagerrakis ja Kattegatis piirkondlikul tasandil kehtestatud tehnilisi meetmeid, mille hulka kuuluvad ka eeskirjad võrgusilma suuruste, seonduvate tingimuste ja kaaspüügi kohta. Kõnealuse määruse artikliga 15 on komisjonile antud õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et määruse (EL) 2019/1241 lisades sätestatud tehnilisi meetmeid muuta, täiendada, kehtetuks tunnistada või nendest erandit teha, sealhulgas reaalajas sulgemise ja püügipiirkonnast lahkumise nõude eesmärgil.

(2)

Määrusega (EL) 2019/1241 on kehtestatud raamistik tehnilistele meetmetele, mis peaksid aitama saavutada ÜKP eesmärke, milleks on püüda kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, vähendada soovimatut saaki ja vältida saagi vette tagasi laskmist, ning aitama ka saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (2) sätestatud hea keskkonnaseisundi. Eelkõige peaksid sellised tehnilised meetmed selektiivsete püügivahendite kasutamise ja soovimatu saagi vältimise meetmete abil aitama kaitsta mereliikide noorisendeid ja kudekogumeid.

(3)

Määrusega (EL) 2019/1241 ei ole ette nähtud üleminekumeetmeid. Selleks et tagada kooskõla käesoleva delegeeritud määruse, komisjoni määruse (EL) nr 724/2010 (3) ja määrusega (EL) 2019/1241 (millega jäeti välja määruse (EÜ) nr 1224/2009 (4) IV jaotise IV peatüki 3. jagu), on vaja kohaldada määruses (EL) 2019/1241 sätestatud tingimusi, võttes samas arvesse kaasnevaid erakorralisi asjaolusid.

(4)

Liikmesriikide esitatud teabe põhjal andis kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) positiivse hinnangu (5) piirkondliku rühma esitatud teabele, millega toetati ühises soovituses esitatud tehnilisi meetmeid. Selle ühise soovituse koostasid ja esitasid liikmesriigid ning STECF hindas seda enne määruse (EL) 2019/1241 jõustumist, mistõttu selles kõnealusele määrusele ei viidatud. Erakorralisi asjaolusid arvesse võttes leiab komisjon siiski, et praeguses etapis ühises soovituses ja STECFi hinnangus esitatud teabe kohaselt ei ole ühtki elementi, mis näitaks, et kavandatud täiendavad tehnilised meetmed ei vasta määruse (EL) 2019/1241 artiklis 15 sätestatud tehnilistele meetmetele kehtestatud nõuetele.

(5)

Kui püügipiirkonnas otsese majandamishuviga liikmesriigid on seisukohal, et noorisendite kogumite kaitse tagamiseks on vaja võtta meetmeid püügipiirkondade reaalajas sulgemise näol, on komisjonil määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõike 2 kohaselt õigus võtta selliseid meetmeid delegeeritud õigusaktidega, lähtudes kõnealuste liikmesriikide esitatud ühisest soovitusest.

(6)

Määruse (EL) 2019/1241 artiklis 19 on sätestatud konkreetsed elemendid, mida püügipiirkondade reaalajas sulgemist käsitlev ühine soovitus peab sisaldama.

(7)

Vastavalt määruse (EL) 2019/1241 artikli 19 lõike 1 punktile d peab seoses püügipiirkondade reaalajas sulgemisega esitatud ühine soovitus sisaldama kontrolli- ja järelevalvekorda. Euroopa Liidu ja Norra 6. septembri 2018. aasta lõppotsuste kooskõlastatud protokollis on sätestatud Skagerrakis hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügipiirkondade reaalajas sulgemise kord ja selle otsuse tegemiseks vajalike proovide võtmise meetod.

(8)

Belgial, Madalmaadel, Prantsusmaal, Rootsil, Saksamaal, Taanil ja Ühendkuningriigil on otsene huvi Skagerraki kalavarude majandamiseks. Pärast konsulteerimist Põhjamere nõuandekomisjoniga esitasid kõnealused liikmesriigid 7. märtsil 2019 komisjonile ühise soovituse delegeeritud õigusakti kohta, millega rakendatakse kõnealuses kooskõlastatud protokollis sätestatud meetmeid liidu õiguses. Ühist soovitust muudeti 26. augustil 2019.

(9)

Kalanduse eksperdirühmaga konsulteeriti ühise soovituse osas 31. juulil 2019.

(10)

STECF leidis, et väljapakutud reaalajas sulgemise süsteemil on potentsiaalselt positiivne kaitsealane mõju kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/973 (6) eesmärgiga. Seetõttu oleks asjakohane kehtestada see Skagerraki puhul vastavalt Scheveningeni rühma esitatud ühises soovituses sätestatud spetsifikatsioonidele. Reaalajas sulgemise süsteemi tõhusust tuleks hoolikalt jälgida ja hinnata vastavalt ühises soovituses sätestatud läbivaatamismehhanismile. Süsteemi tuleks lisada mõõduselektiivse kombineeritud Nordmøre võre spetsiaalne seireprogramm, mis tagaks, et väikeste süvameregarneelide saak on järjepidevalt käivitustasemest allpool.

(11)

Ühises soovituses on esitatud ettepanek, et reaalajas suletavates püügipiirkondades tuleks lubada jätkata hariliku süvameregarneeli püüki 35–69 mm võrgusilma suurusega ja maksimaalselt 19 mm võrevahega Nordmøre sorteerimisvõredega varustatud põhjatraale kasutavatel kalalaevadel.

(12)

Määrusega (EL) nr 724/2010 on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad Põhjamere ja Skagerraki teatavate püügipiirkondade reaalajas sulgemiseks. Määruse (EL) nr 724/2010 artiklis 7 on sätestatud, et kui noorisendite protsent saavutab teatava käivitustaseme, keelab asjaomane rannikuliikmesriik kõnealuses piirkonnas püügi kõigi muude vahenditega peale järgmiste:pelaagilised traalnoodad, seinnoodad, triivvõrgud ja taglasõngejadad (millega püütakse heeringat, makrelli, stauriidi); mõrrad; kammkarbi tragid ja nakkevõrgud.

(13)

STECF hindas hariliku süvameregarneeli püügiks ettenähtud 35–69 mm võrgusilma suurusega ja maksimaalselt 19 mm võrevahega Nordmøre sorteerimisvõredega varustatud põhjatraale ning jõudis järeldusele, et kõnealused traalid on väga selektiivsed ja tõhusad noorisendite kaaspüügi vähendamisel (7). Kõnealust nõuannet arvesse võttes on asjakohane lisada hariliku süvameregarneeli püügil kõnealuse püügivahendi kasutamine määruse (EL) nr 724/2010 artikli 7 lõikega 1 püügikeelust vabastatud püügivahendite loetellu.

(14)

Ehkki STECF kinnitab Nordmøre võrede tõhusust noorisendite kaaspüügi vähendamisel, märgib ta lisaks, et kindlaks tuleb teha kombineeritud Nordmøre võrega varustatud püügivahendite tõhusus hariliku süvameregarneeli noorisendite püügi minimeerimise seisukohast. STECFi arvamusele tuginedes on asjakohane ette näha spetsiaalsed seireprogrammid, et kontrollida, kas kõnealuse püügivahendiga on hariliku süvameregarneeli noorisendite püügi osakaal järjepidevalt madal.

(15)

STECF kinnitab Nordmøre võrega varustatud püügivahendite kasutamise kaitsealast mõju norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püügil. Kõnealust nõuannet arvesse võttes ja tunnustades selle tõendatud võimet minimeerida tursa kaaspüüki, on asjakohane lisada kõnealuse püügivahendi kasutamine norra salehomaari püügil määruse (EL) nr 724/2010 artikli 7 lõikega 1 püügikeelust vabastatud püügivahendite loetellu.

(16)

STECF märgib siiski, et selliste püügivahendite tõhusus norra salehomaari püügil sõltub püütud kaaspüügi liikide pikkusest ning et see määrab kindlaks, kas jõutakse püügi käivitustasemeteni. Selle tagamiseks, et kõnealuse püügivahendiga hoitaks noorisendite kaaspüük järjepidevalt käivitustasemest allpool ja et liikmesriikidel oleks võimalik koguda STECFi osutatud täiendavaid andmeid, tuleks keelualal selliste vahenditega püügi suhtes kohaldada spetsiaalset seireprogrammi.

(17)

Võttes arvesse kõiki eespool esitatud järeldusi, on komisjon seisukohal, et sisuliselt oleks pragmaatiline, samas aga mõistlik lähenemisviis kalavarude majandamisele lisada kõnealune püügivahend määruse (EL) nr 724/2010 artikli 7 lõikega 1 püügikeelust vabastatud püügivahendite loetellu, et lubada ajutisi erandeid, mõistes, et selle tegemata jätmine takistaks andmete kogumist. Lisaks on tõendatud salehomaari püügil kasutatavate Nordmøre võrede otstarbekus tursa kaaspüügi viimisel väga madala tasemeni. Seetõttu peab komisjon Põhjamere tursavaru praegust seisukorda arvesse võttes asjakohaseks kasutada selliseid püügivahendeid tursa soovimatu püügi võimalikult ulatuslikuks vähendamiseks.

(18)

Võttes arvesse, et määrusega (EL) 2019/1241 jäeti määruse (EÜ) nr 1224/2009 (8) IV jaotise IV peatüki 3. jaost välja komisjoni määruse (EL) nr 724/2010 jõustamiseks volitusi andev säte, takistades sellega kõnealuse õigusakti edasist muutmist, ning võttes arvesse, et on vaja ette näha kooskõlastatud protokollis sätestatud meetmete rakendamine ühises soovituses esitatud kujul, on asjakohane vastu võtta vajalikud muudatused, lisades vastava sätte käesoleva delegeeritud määrusega.

(19)

Ühises soovituses kavandatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (9) artikli 18 lõikega 3 ning määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõigetega 2, 4 ja 5 ning artikliga 19, mistõttu võib need lisada käesolevasse määrusesse,

a)

„Skagerrak“ – ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

b)

„noodavedu“ – tegevus nooda püügikorda viimise ja väljatõmbamise vahel;

c)

„ühiskasutuskava“ – nõukogu määruse (EL) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt kehtestatud spetsiaalse kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi raames koostatud kava;

d)

„hariliku süvameregarneeli noorisendid“ – hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) isendid, kelle seljakilbi pikkus on alla 14,8 mm. Seljakilbi pikkust mõõdetakse seljakilbi pikkusena keskjoonega paralleelselt, ühe silma tagant kuni seljakilbi kaugema servani.

e)

„Nordmøre võre“ – traali paigaldatud selektiivsusvahend, mis koosneb väljapääsuga varustatud kaldus võrest. Vahendist pääsevad läbi krevetid või salehomaarid, välistades samas kalade soovimatu kaaspüügi, suunates nad väljapääsu kaudu välja.

a)

ala kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige noodaveotrajektoore, mis viisid sulgemisotsuseni, samasügavusjooni, saagi koostist ja püügitegevust;

b)

suletud ala ei tohi olla suurem kui 50 ruutmeremiili.