(1)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 214/2013 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude määrad ulatuvad 0 %-st kuni 26,1-ni % (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse selles rakendusmääruses edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 215/2013 (3) teatavate Hiinast pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes ka tasakaalustavad tollimaksud. Praegu kehtivate tasakaalustavate tollimaksude määrad ulatuvad 13,7 %-st kuni 44,7 %-ni.

(3)

Need tollimaksumäärad üheskoos ulatuvad 13,7 %-st kuni 58,3 %-ni.

(4)

Pärast teate avaldamist kehtivate lõplike dumpinguvastaste meetmete (4) eelseisva aegumise kohta sai komisjon 13. detsembril 2017 taotluse nende meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitas Euroopa Teraseühendus (EUROFER, edaspidi „taotleja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 70 % teatavate orgaanilise kattega terastoodete kogutoodangust liidus. Esitatud taotlus põhines väitel, et lõplike dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(5)

Komisjon andis 14. märtsil 2018. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (5) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(6)

Peale selle andis komisjon 14. märtsil 2018Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) teada teatavate Hiinast pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes kehtestatud lõplike tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (7) artiklile 18.

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Peale selle andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult teada järgmistele isikutele: taotleja, teadaolevad liidu tootjad ja nende asjaomased ühendused, teadaolevad Hiina eksportivad tootjad, teadaolevad liidu sõltumatud importijad, asjaga teadaolevalt seotud liidu sõltumatud kasutajad ning eksportiva riigi ametiasutused.

(9)

Kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles esitama oma seisukohad ning teabe ja seda kinnitavad tõendid algatamisteates osutatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta on kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Enne läbivaatamise algatamist esitas 21 liidu tootjat valimi moodustamiseks nõutud teabe ning väljendas valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Selle alusel oli komisjon moodustanud esialgse valimi kolmest liidu tootjast, kes leiti olevat samasuguse toote tootmis- ja müügimahu poolest liidus representatiivsed. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 28 % liidu tootmisharu hinnangulisest kogutoodangust ning 27 % liidu tootmisharu kogu müügimahust liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

(12)

Taotluses algatada aegumise läbivaatamine nimetati üheksa sõltumatut importijat, kellel paluti esitada väljavõttelise uuringu jaoks vajalikku teavet. Ükski neist seda ei teinud.

(13)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(14)

Kaks eksportivat tootjat tagastasid täidetud väljavõttelise uuringu vormi, kuid kumbki neist ei tootnud algatamisteates määratletud orgaanilise kattega terastooteid. Kolmas eksportiv tootja andis endast teada kuus nädalat pärast väljavõttelise uuringu täidetud vormi esitamise tähtaja möödumist. Sellele eksportivale tootjale omistati huvitatud isiku staatus, kuid teda käsitati koostööd mittetegevana, sest ta jättis väljavõttelise uuringu vormi täitmata ega püüdnud vastata eksportiva tootja küsimustikule.

(15)

Seega Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud.

(16)

Komisjon saatis küsimustiku kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, taotlejale ja Hiina valitsusele. Küsimustikule vastasid kolm valimisse kaasatud liidu tootjat ja taotleja.

(17)

Komisjon kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(18)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(19)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon algatamisteates kõiki asjaomase riigi eksportivaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teabe vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatud sisendite kohta. III lisas nõutud teabe esitasid needsamad kaks eksportivat tootjat, kes vastasid ka väljavõttelise uuringu küsimustikule. Kuna nemad vaatlusalust toodet ei tooda, siis saadud vastused vaatlusalust toodet ei puudutanud.

(20)

Komisjon saatis küsimustiku ka Hiina valitsusele, et hankida teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina valitsuselt vastust ei saadud.

(21)

Algatamisteates kutsus komisjon ka kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta. Sellekohast teavet või täiendavaid tõendeid ei saadud ei Hiina valitsuselt ega eksportivatelt tootjatelt.

(22)

Komisjon märkis algatamisteates ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib tal tekkida vajadus valida vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a sobiv võrdlusriik, et teha normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(23)

13. aprillil 2018 avaldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teisele taandele esimesse toimikusse lisatud teate (edaspidi „13. aprilli 2018. aasta teade“), (8) küsides huvitatud isikute arvamust asjaomaste allikate kohta, mida komisjonil oli kavas kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad vaatlusaluse toote tootmisel. Lisaks nimetas komisjon kuus järgmist võimalikku võrdlusriiki, tuginedes moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumidele: Argentina, Colombia, Malaisia, Mehhiko, Tai ja Lõuna-Aafrika.

(24)

Komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjon sai märkusi vaid taotlejalt. Märkusi ei esitanud ei asjaomase riigi ametiasutused ega ka ükski eksportiv tootja.

(25)

Komisjon käsitles taotlejalt 13. aprilli 2018. aasta teate kohta saadud märkusi oma teises, 3. juuli 2018. aasta teates, mis käsitles normaalväärtuse kindlaksmääramise allikaid (edaspidi „3. juuli 2018. aasta teade“) (9). Komisjon esitas ka tootmistegurite loetelu ning leidis, et selles etapis oli vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kõige sobivam võrdlusriik Mehhiko. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Komisjon sai märkusi vaid taotlejalt. Neid märkusi käsitletakse käesolevas määruses.

(26)

22. veebruaril 2019 avaldas komisjon peamised faktid ja kaalutlused, mille alusel ta kavatses kehtestada dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „lõplik avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti aega esitada avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(27)

Ükski huvitatud isik ei esitanud lõpliku avalikustamise kohta märkusi.

(28)

Käesolevas aegumise läbivaatamises on vaatluse all sama toode, mida käsitleti esialgses uurimises, st teatavad Hiinast pärit orgaanilise kattega terastooted (st legeerimata või legeeritud terasest (v.a roostevaba teras) lehtvaltstooted, mis on vähemalt ühelt poolt värvitud, lakitud või plastiga kaetud, v.a ehituses kasutatavad sandwich-tüüpi kergpaneelid, mis koosnevad kahest metallplaadist, mille vahel on stabiliseeriv isolatsioonimaterjal, välja arvatud tsingitolmuga pinnatud tooted (tsingiga rikastatud värv, mis sisaldab tsinki 70 % massist või rohkem) ning välja arvatud kroomist või tinast aluskihiga tooted, ja mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7210 70 80, ex 7212 40 80, ex 7225 99 00, ex 7226 99 70 alla (TARICi koodid 7210708011, 7210708091, 7212408001, 7212408021, 7212408091, 7225990011, 7225990091, 7226997011 ja 7226997091) (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(29)

Vaatlusalune toode saadakse terasest lehtvaltstoodete katmisel orgaanilise kattega. Orgaaniline kate kaitseb terastooteid ning parandab nende esteetilisi ja funktsionaalseid omadusi.

(30)

Orgaanilise kattega terastooteid kasutatakse peamiselt ehitussektoris ja ehituses kasutatavate toodete täiendaval töötlemisel. Muud kasutusvaldkonnad on seotud kodumasinatega.

(31)

Ükski huvitatud isik samasuguse toote kohta märkusi ei esitanud. Seega, nagu leiti esialgses uurimises, kinnitas käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et tootel, mida toodetakse ja müüakse Hiina ja võrdlusriigist Mehhiko siseturul, ning tootel, mida liidu tootjad toodavad ja müüvad liidus, on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning lõppkasutajad. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(32)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRV-st pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(33)

Nagu põhjenduses 15 on märgitud, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise käigus koostööd. Eksportivad tootjad ei vastanud küsimustikule ega esitanud andmeid ekspordihindade ja -kulude, omamaiste hindade ja kulude, tootmisvõimsuse, tootmise, investeeringute jms kohta. Samuti ei esitanud Hiina valitsus ja eksportivad tootjad märkusi toimikus sisalduvate tõendite kohta, sh komisjoni talituste töödokumendi kohta, mis käsitleb kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus kindlaks tehtud olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses (10) (edaspidi „aruanne“), ning taotleja esitatud täiendavate tõendite kohta, mille kohaselt mõjutas neid hindu ja kulusid valitsuse jõuline sekkumine. Seega toetus komisjon vastavalt alusmääruse artiklile 18 kättesaadavatele faktidele.

(34)

Komisjon teatas Hiina ametiasutustele ja põhjenduses 14 nimetatud kolmandale eksportivale tootjale alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamisest ning andis neile võimaluse esitada märkusi. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(35)

Seda arvesse võttes ja kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 põhinevad allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses ja huvitatud isikute esitatud teabel ning artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis olevatel statistilistel andmetel.

(36)

Artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvate statistiliste andmete kohaselt imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast liitu väike kogus orgaanilise kattega terastooteid – 6 338 tonni, mis moodustas 0,1 % liidu kogutarbimisest. Samas imporditi orgaanilise kattega terastooteid 16 liikmesriiki ning import oli hajutatud üle kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Seetõttu leidis komisjon, et tegelik import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline, ning uuris seega, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või mitte.

(37)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(38)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Nagu on allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ja Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(39)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

(40)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(41)

Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Sellega seoses koostas komisjon aruande, mis kinnitas valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis. Taotlus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid.

(42)

Taotluse punktis 71 ja 18. lisas viitas taotleja Ameerika Ühendriikide (USA) kaubandusministeeriumi dokumendile (11). USA kaubandusministeeriumi sõnul on terasesektor liigitatud „põhiliste ja tähtsaimate tootmisharude hulka“, mille üle riik peab „säilitama suhteliselt tugeva kontrolli“. USA kaubandusministeeriumi dokumendis viidatakse „SASACi dokumendile“, (12) milles jagatakse majandussektorid kolme kategooriasse ja nendega seotud alamkategooriatesse vastavalt valitsuse kontrolli tunnetatud vajadusele, nimelt: 1) strateegilised tootmisharud, mis „mõjutavad riigi julgeolekut ja on majanduse alustalaks“ ning mille üle riik peab „säilitama absoluutse kontrolli“; 2) „põhilised ja tähtsaimad tootmisharud“, mille üle riik peab „säilitama suhteliselt tugeva kontrolli“; ja 3) muud tootmisharud, mille üle riik peab „säilitama mõjuvõimu“. Samuti seatakse SASACi dokumendis üldine eesmärk moodustada 2010. aastaks rühm olulisi põhiettevõtjaid, kelle mõju on üsna tugev ja kes juhivad tootmisharu arendamist, mis tähendab tugeva aluse loomist naftakeemia-, telekommunikatsiooni-, elektri-, transpordi- ja ehitussektori oluliste põhiettevõtjate arendamiseks, et neist saaks kogu maailmas tippettevõtjad, ning auto- ja masinatööstuse ja IT valdkonna oluliste põhiettevõtjate arendamiseks, et neist saaks kogu maailmas tippettevõtjad.

(43)

Seoses ümbervaltsitud toodete tootmiseks vajaliku kuum- ja külmvaltsterase tootmise kuludega viitas taotleja eelmistele ELi määrustele, millega kehtestati tasakaalustavad tollimaksud (13) ning milles komisjon tegi kindlaks, et nii külm- kui ka kuumvaltsitud lehttooteid subsideeriti. Taotleja sõnul olid selle tulemuseks lõpptoodete kunstlikult madalad hinnad. Lisaks tsiteeris taotleja THINK!DESK'i aruannet (14) ning väitis, et ka selles aruandes esitati tõendid selle kohta, et paljudel Hiina tootjatel võimaldati pakkuda Hiina turul kuumvaltsitud lehttooteid moonutatud hindadega.

(44)

Kõigele lisaks väitis taotleja, et Global Plattsi andmetel (15) on kuum- ja külmvaltsterase praegused hinnad Hiina siseturul ikka veel rahvusvahelistest hindadest madalamad.

(45)

Seoses tsingiga ning riigi omandis olevate ettevõtete domineerimisega mäetööstuses esitasid taotlejad lisaks aruandes sisalduvatele tõenditele ka tõendid selle kohta, et praegu kehtib Hiinas tsingile 30 % suurune ekspordimaks (vt taotluse punktid 87–89 ning 18. lisa).

(46)

Peale selle väitis taotleja, et keemiliste komponentide turul esinevad olulised moonutused, mis omakorda põhjustab olulisi moonutusi orgaanilise kattega terastoodete tootmises kasutatavate värvide ja muude keemiliste pinnakattetoodete turul. Ta tugines aruandes sisalduvatele tõenditele (aruande 16. peatükk „Keemiasektor“). Eelkõige on aruandes Hiina keemiaettevõtete ühenduse andmetele tuginedes märgitud, et Hiina suurimad keemiaettevõtted (2015. aasta müügitulude alusel), sealhulgas kümnest suurimast keemiaettevõttest kaheksa, on riigile kuuluvad ettevõtted (16). Lisaks viitas taotleja taotluse 18. lisas esitatud KMPG aruandele, mille kohaselt on kümme Hiina suurimat keemiaettevõtet riigi omandis.

(47)

Seoses elektrienergiaga väitis taotleja lisaks aruandele viitamisele, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad ostavad elektrit soodushindadega (17) ning et ettevõtja Chongquing Wanda Steel Strip maksis väidetavalt elektrienergia eest madalamat hinda kui tavaliselt suurte tööstusettevõtete suhtes kohaldatav hind (18). Kõigele lisaks esitas taotleja avalikult kättesaadava teabe, mille kohaselt Shougang Group ja Inner Mongolia Baotou Steel Union on ostnud elektrit subsideeritud hindadega (19).

(48)

Seoses sooduslaenude ja muu rahalise toetusega viitas taotleja lisaks aruandele ka hiljutisele pressiteatele, milles väidetakse, et õigusaktide muudatused 2017. aastal on veelgi tugevdanud Hiina valitsuse kontrolli kohalike pankade üle (20). Taotleja tsiteeris ka USA kaubandusministeeriumi järeldusi, mille kohaselt on sektor „endiselt tugevalt moonutatud nii riski hinnastamise kui ka vahendite eraldamise seisukohast. Lisaks viitab […] intressimäärade dünaamika analüüs sellele, et intressimäärad on ikka veel tihedalt seotud valitsuse avaldatud „viitemääradega“ ning ei ole seega turupõhised. Leebed eelarvepiirangud, reaalturuväärtusele mittevastav hinnakujundus, kaudsed valitsuse tagatised ja valitsuse poliitilised suunised moonutavad otseselt või kaudselt ametlikku pangandussektorit, pankadevahelist turgu, võlakirjaturgu ja varipangandust. Need moonutused võivad olla otseselt seotud riigi osaluse ja kontrolliga ning riigi kõikjale ulatuva ja sekkuva rolliga Hiina finantssüsteemis“ (21).

(49)

Taotleja tuletab meelde, et komisjon tegi oma eelmises uurimises kindlaks, et suured orgaanilise kattega terastoodete tootjad said subsiidiume sooduslaenude, võla omakapitali vastu vahetamise ja paigutustena omakapitali ning Hiina valitsusele kui põhiaktsionärile dividendide maksmisest vabastuse kujul (22). Lisaks tegi taotleja aastaaruannete alusel kindlaks mitu orgaanilise kattega terastoodete tootjat, kellele on antud sooduslaene (23).

(50)

Taotleja tsiteeris ka THINK!DESK'i aruannet, milles on nimetatud vähemalt kuus orgaanilise kattega terastoodete tootjat, kes said aastatel 2016–2017 kasu valitsuse toetusmeetmetest finantsvõimenduse vähendamise ja võlgade omakapitali vastu vahetamise kujul Hiina terasetööstuses. THINK!DESK tegi kindlaks, et need meetmed kujutasid endast subsiidiume (24).

(51)

Taotluses nimetati mitut väidetavat rahalise toetuse ja Hiina leebete keskkonnanõuete kujul esinevat täiendavat moonutust, millele on tähelepanu juhitud juba aruandes. Taotleja viitas eelkõige komisjoni varasematele järeldustele, mis puudutasid mitmesuguseid otsestest maksudest vabastamise ja nende vähendamise kavasid, millega kunstlikult vähendati teraseettevõtete maksustatavat tulu, kaudsete maksude (käibemaks) ja imporditariifide kavasid ning mitmesuguseid (sihtotstarbelisi) toetuskavasid (25). Peale selle väitis taotleja, et need kavad on ikka veel käimas ja kasutuses.

(52)

Seoses keskkonnanõuetega tsiteeris taotleja taotluse 18. lisas esitatud OECD aruannet, (26) mis väidetavalt tõendab, et Hiina valitsus pakub terasetootjatele kaudset toetust, jättes tagamata peamiste keskkonnanõuete täitmise, erinevalt liidu tootjatest, kelle suhtes kohaldatakse palju rangemaid keskkonnanõudeid, võttes eelkõige arvesse seda, et hiljuti keelati REACH-määrusega kromaatide kasutamine orgaanilise kattega terastoodete töötlemiseelses etapis (seda käsitletakse ka taotluse punktides 12–16).

(53)

Komisjon uurib, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon teeb seda ka tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis uuritakse valitsuse olulist sekkumist majandusse üldiselt ning ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Nagu põhjendustes 16–20 on selgitatud, ei esitanud ei Hiina valitsus ega eksportivad tootjad märkusi ega tõendeid, mis toetaksid toimikus, sealhulgas aruandes esitatud tõendeid ning taotleja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesolevas juhtumis või lükkaksid need ümber.

(54)

Hiina majandussüsteemi alus – nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioon – on vastuolus turujõudude vaba toimimise kontseptsiooniga. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb Hiina majanduse juhtimine. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olevat majandust peetakse „riigi majanduse juhtivaks jõuks“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (27). Seetõttu Hiina majanduse üldine ülesehitus mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ning seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Parim näide on Hiina asjaõigus: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (28).

(55)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina asjaomaste õigusaktide kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (HKP) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitas põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause järele: „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ lisati uus teine lause, milles on sätestatud: „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll.“ (29). See näitab, et HKP-l on Hiina majandussüsteemi üle vaieldamatu ja üha suurenev kontroll. Selline kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(56)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat oma eesmärkide täitmiseks, mis langevad kokku HKP poliitiliste eesmärkidega, mitte ei kajasta vabaturul valdavaid majandustingimusi (30). Hiina võimud kasutavad majandusse sekkumiseks väga mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteem, finantssüsteem ning reguleeriva keskkonna eri aspektid.

(57)

Esiteks reguleerib üldise halduskontrolli tasandil Hiina majanduse juhtimist keerukas tööstuse planeerimise süsteem, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Nende kavade kogum hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üsna üksikasjalikud, samal ajal kui riiklikes kavades määratakse kindlaks mõnevõrra üldisemad eesmärgid. Kavades fikseeritakse ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel täpseid toodangueesmärke, mis oli eelmiste planeerimistsüklite puhul tavaline. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja üksikud tööstussektorid ja/või projektid ja seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jne). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Seda mitte üksnes kavade ametlikult siduva laadi tõttu. Oluline on, et Hiina kõikide valitsustasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad asjakohaselt neile antud volitusi, sundides ettevõtjaid järgima kavades sätestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.2.5 allpool) (31).

(58)

Teiseks, rahaliste vahendite eraldamise tasandil domineerivad Hiina finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Oma laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.2.8 allpool) (32). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, näiteks aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Kuigi need ei ole nii tähtsad kui pangandussektor, on need finantssektori osad institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (33).

(59)

Kolmandaks, reguleeriva keskkonna tasandil sekkub riik majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju sageli poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu otsuseid tegevatel organitel on ulatuslik kaalutlusõigus (34). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (35).

(60)

Kokkuvõtlikult põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette mitmekujulise riigipoolse sekkumise ja soodustavad seda. Selline oluline valitsusepoolne sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (36).

(61)

Võttes arvesse riigi sekkumist ja riigiomandi domineerimist Hiina majandusmudelis, esindavad riigile kuuluvad ettevõtted olulist osa Hiina majandusest. Valitsus ja HKP säilitavad struktuurid, mis tagavad nende jätkuva mõju riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riigipartei mitte ainult ei formuleeri üldist majanduspoliitikat ega teosta aktiivselt järelevalvet selle rakendamise üle üksikute riigile kuuluvate ettevõtete poolt, vaid ka teostab oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt punkt 3.2.2.4) ning ka riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (37). Riigile kuuluvatel ettevõtetel on Hiina majanduses omakorda eristaatus, mis tähendab mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjaomastele sisenditele, sealhulgas rahalistele vahenditele (38).

(62)

Konkreetselt terasesektoris on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomandis olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigi omandis olevad ettevõtted (39). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, kavatseb Hiina valitsus 2025. aastaks koondada 60–70 % raua- ja terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (40). Selline koondamine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (41).

(63)

Kuna terasetööstuses on valitsuse sekkumine kõige tugevam ja riigile kuuluvate ettevõtete osakaal kõige suurem, ei saa isegi eraomandis olevad terasetootjad tegutseda turutingimustel. Terasesektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud allpool punktis 3.2.2.5.

(64)

Riigi kontroll ja sekkumine orgaanilise kattega terastoodete sektoris on sätestatud kirjeldatud üldises raamistikus. Paljud suured orgaanilise kattega terastoodete tootjad on riigi omandis. Olemasolevad tõendid viitavad sellele, et HRV orgaanilise kattega terastoodete tootjad on Hiina valitsuse omandis, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all ega tegutse seetõttu kooskõlas turupõhimõtetega (42).

(65)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigile kuuluvate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina riik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktidega ettenähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete tippjuhte võib käsitada vastava omandiõigusena, (43) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üheks kanaliks, mille kaudu riik saab mõjutada ärialaseid otsuseid. Hiina äriseaduse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Tundub, et minevikus seda nõuet alati ei järgitud või selle täitmist rangelt ei tagatud. Hiljemalt alates 2016. aastast on HKP poliitiliste põhimõtete kohaselt tugevdanud kontrolli riigile kuuluvate ettevõtete ärialaste otsuste üle. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraäriühingutele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (44). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraäriühingust ning suureneb surve anda HKP organisatsioonile viimane sõna ärialaste otsuste vastuvõtmisel asjaomases äriühingus (45). Need eeskirjad kehtivad Hiina majanduses üldiselt, sealhulgas orgaanilise kattega terastoodete tootjate ja neile tootmissisendi tarnijate suhtes.

(66)

Eelkõige terasesektoris (sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega ja peamiste sisendite tarnijatega) on paljud suured terasetootjad (sh orgaanilise kattega terastoodete tootjad) riigi omandis. Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020 (46) näitena 12. viisaastaku saavutuste kohta (näiteks Baosteel, Anshan Iron and Steel, Wuhan Iron and Steel jne). Riigi omandis olevate orgaanilise kattega terastoodete tootjate avalikes dokumentides on mõnikord rõhutatud seost Hiina riigiga. Näiteks Baoshan Iron & Steel (ehk Baosteel) kinnitas oma 2016. aasta poolaastaaruandes, et „[e]ttevõte kohustub järgima piirkondlikku 13. viisaastakuplaani ning on saavutanud kohalike omavalitsustega üksmeele ressursside jagamise, linnatööstuste ühendamise ja ökoloogilise keskkonna loomise küsimustes“ (47). Hiljutises teatavaid Hiinast pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas subsiidiumivastases uurimises (48) tegi komisjon kindlaks, et kolm neljast valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernist olid riigi omandis olevad ettevõtted. Kõigis kolmes kontsernis oli juhatuse esimees või president ka kontserni HKP organisatsiooni parteikomitee sekretär.

(67)

Riigi esindatusel finantsturgudel (vt ka allpool punkt 3.2.2.8) ning tooraine ja ka sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu moonutav mõju (49). Seega võimaldab riigi esindatus Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid terase- ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektori) ettevõtetes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes.

(68)

Hiina majanduse juhtimine põhineb olulisel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Vastavad kavad on kehtestatud kõikidel valitsustasanditel ja need hõlmavad praktiliselt kõiki majandussektoreid; kavades sätestatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad, kuidas neid kavasid asjaomasel madalamal valitsustasandil rakendatakse. Üldiselt suunatakse Hiina planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muul viisil tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (50).

(69)

Hiina valitsus peab terasetööstust, sealhulgas orgaanilise kattega terastoodete kui suure väärtusega toodete tootmist, võtmetähtsusega tootmisharuks (51). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (52). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (53).

(70)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakuplaanis (54) nähakse ette suure väärtusega terastoodete tootjatele toetuse andmine (55). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (56).

(71)

Suuniskataloogis struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (57) (edaspidi „kataloog“) loetletakse raua- ja terasesektorit soodustatud tootmisharudena. Kataloogis toetatakse eelkõige „tehnoloogiate arendamist ja kasutamist paremate omadustega ja kvaliteetsete täiustatud terastoodete tootmiseks, sealhulgas järgmiste toodete tootmiseks: autotööstuses kasutavad ülitugevad lehttooted tõmbetugevusega vähemalt 600 MPa, kõrgetasemeline toruteras nafta ja gaasi ülekandmiseks, ülitugevad laiad ja paksud terasplaadid laevadele, laevaehituses kasutatav teras, keskmise paksusega teras tõmbetugevusega vähemalt 420 MPa hoonete, sildade ja muude rajatiste ehitamiseks, teras kiirraudteede ja raskeveoraudteede ehitamiseks, madala rauakao väärtusega ja kõrge magnetilise induktsiooniga silikoonteras, korrosiooni- ja kulumiskindel teras, ressursisäästlik legeeritud roostevaba teras (uueaegne roostevaba ferriit-teras, ferriit-austeniitne roostevaba teras ja nitriiditud roostevaba teras), eriterasvardad ja traatvardad kõrgetasemeliste põhiosade (kõrgetasemelised tehnoloogilised ülekanderattad, poldid tugevusega 12,9 ja rohkem, ülitugevad vedrud ja pika tööeaga laagrid) ning kvaliteetsed eriterasest sepismaterjalid (muu hulgas tööriista- ja valuvormiteras, roostevaba teras ja teras seadmete valmistamiseks)“. Kataloogi kohaldamist kinnitas ka hiljutine teatavaid Hiinast pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid käsitlev subsiidiumivastane uurimine (58).

(72)

Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas: turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, (59) investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil praktiliselt kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte (60). Praegune ülemäärase tootmisvõimsuse probleem on väidetavalt kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(73)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et sundida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärki toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas orgaanilise kattega terastoodete kui kvaliteetsete terastoodete tootmist ning nende tootmisel kasutatavate toorainete tarnimist. Sellised meetmed takistavad turujõudude normaalset toimimist.

(74)

Hiina pankrotisüsteem ei ole piisav, et saavutada selle peamised eesmärgid, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiseadus põhineb ametlikult samadel põhimõtetel nagu muude riikide asjaomased seadused, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes eriti väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (61).

(75)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (62). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maade eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste eraldamine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (63). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (64).

(76)

Seetõttu ei näi Hiina pankrotiseadus ja asjaõigusseadus toimivat nõuetekohaselt, põhjustades moonutusi, mis on seotud maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ning maade eraldamise ja omandamisega HRV-s. Olemasolevatele tõenditele tuginedes tundub, et need kaalutlused kehtivad täielikult nii terasesektori kui ka konkreetsemalt orgaanilise kattega terastoodete tootmise valdkonna puhul. Komisjon on eelkõige kindlaks teinud, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad (65) ning nende toormaterjali – kuumvaltsterase – tarnijad (66) on saanud kasu maakasutusõiguste andmisest piisavast väiksema tasu eest.

(77)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa Hiinas täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut peamist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad asutamisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (67). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (68). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustus ja muud soodustused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (69). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(78)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et terasesektoris, sealhulgas orgaanilise kattega terastoodete tootmise sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused orgaanilise kattega terastoodete sektorit nii otseselt (asjaomast toodet tootes) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisendile, mida tarnivad äriühingud, mille suhtes kohaldatakse sama tööhõivesüsteemi).

(79)

Hiina ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(80)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (70) ning need pangad lähtuvad raha pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik otstarbekus. Samamoodi kui riigi omandis olevad mittefinantsettevõtted ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP) (71) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad regulaarselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud õiguslikku kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (72). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks sektoriteks peetavatesse sektoritesse (73).

(81)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, nagu vajadust uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(82)

Lisaks on võlakirjade ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele.

(83)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks sektoriteks peetavatesse sektoritesse (74). Seetõttu laenatakse pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(84)

Teiseks hoitakse laenamise kulud kunstlikult väiksed, et stimuleerida investeeringute kasvu. Selle tulemusel kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid, isegi kui investeeringutasuvus on väike. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(85)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris liberaliseeriti nominaalne intressimäär, ei ole hinnamuutused tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Võrdlusmääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt suurenenud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(86)

Laenude mahu üldine suurenemine Hiinas viitab sellele, et kapitali paigutamine muutub ebatõhusamaks, kusjuures pole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Selle tulemusena on halbade laenude maht viimastel aastatel kiiresti suurenenud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu), ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(87)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad Hiina ärilaenude süsteemi sisuliselt olulised süsteemsed probleemid ja moonutused, mille põhjuseks on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(88)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et eespool kirjeldatud valitsusepoolset sekkumist finantssüsteemi terasesektoris, sealhulgas orgaanilise kattega terastoodete tootmise sektoris ei esine. Otse vastupidi, taotleja esitatud THINK!DESK'i aruandes märgitakse, et paljud Hiina orgaanilise kattega terastoodete tootjad on saanud kasu finantsoperatsioonidest, mis ei vasta turutingimustele. Komisjon on ka kindlaks teinud, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad (75) ning nende toormaterjali, kuumvaltsterase tarnijad (76) on saanud kasu sooduslaenudest, mis kujutavad endast subsiidiume. Seetõttu mõjutab valitsuse oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(89)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused ei piirdu terasesektoriga üldiselt ega orgaanilise kattega terastoodete sektoriga konkreetselt. Otse vastupidi, olemasolevad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.2.2.1–3.2.2.5 ja aruande A osas kirjeldatud asjaolud ja Hiina süsteemi tunnusjooned kehtivad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.2.2.6–3.2.2.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(90)

Orgaanilise kattega terastoodete tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et neid sisendeid ei hangita Hiinast. Kui orgaanilise kattega terastoodete tootja ostab neid sisendeid, mõjutavad tema makstavaid (ja kuludena kajastatud) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali paigutamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsustasanditel ja kõikides sektorites.

(91)

Seetõttu ei saa kasutada orgaanilise kattega terastoodete omamaiseid hindu ning ka kõikide sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, finantseerimine, tööjõud jne) hinnad ei ole usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Valitsusepoolne sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRV-s. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendi sisendi jne puhul. Hiina valitsus ja eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(92)

Punktides 3.2.2.2–3.2.2.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide olemasolevate tõendite hindamist Hiina valitsuse sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka terasesektorisse (sealhulgas asjaomase toote puhul), näitab, et hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ja eksportivad tootjad keeldusid koostööst, leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(93)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmiskulude ja müügi alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmiskulude ja müügi alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis. Komisjon tuletas meelde, et ükski eksportiv tootja uurimise käigus koostööd ei teinud ning et ei esitatud ühtegi väidet selle kohta, et mõned omamaised hinnad on moonutamata vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

(94)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

(95)

Nagu 13. aprilli 2018. aasta teate põhjendustes 24–25 on selgitatud, teatas komisjon huvitatud isikutele, et ta on kindlaks teinud kuus võimalikku võrdlusriiki: Argentina, Colombia, Malaisia, Mehhiko, Lõuna-Aafrika ja Tai, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama valiku kohta märkusi ja pakkuma välja muid riike.

(96)

Maailmapank peab Argentinat, Colombiat, Malaisiat, Mehhikot, Lõuna-Aafrikat ja Taid HRV-ga sarnase majanduse arengutasemega riikideks, st kõik need riigid liigitatakse kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks.

(97)

Taotleja väitis, et kuna Mehhiko on NAFTA liikmesriik, kuulub ta Põhja-Ameerika vabakaubanduspiirkonda, kus majanduse arengutase on palju kõrgem kui HRV-s, mis võib mõjutada kulusid Mehhikos. Komisjon analüüsis võimalike võrdlusriikide sobivust Maailmapanga kogurahvatulu andmebaasi alusel. Viimases on Mehhiko liigitatud suurema keskmise sissetulekuga riikide hulka, st riikide hulka, mille arengutase on võrreldav HRV-ga. Sellesse kategooriasse kuuluvad riigid, mille kogurahvatulu elaniku kohta oli 2017. aastal – aasta, mille kohta on olemas viimased kaubandusandmed – vahemikus 3 896 kuni 12 055 USA dollarit. Nii järjestatakse üksikuid riike, mitte vabakaubanduspiirkondadesse, tolliliitudesse jne kuuluvate riikide rühmi. Komisjon leidis, et kõik kuus kindlakstehtud võimalikku võrdlusriiki on majandusarengu pooles võrdselt võrreldavad HRV-ga. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(98)

13. aprilli 2018. aasta teates märkis komisjon, et teadaolevalt toodeti Argentinas, Colombias, Malaisias, Mehhikos, Lõuna-Aafrikas ja Tais vaatlusalust toodet.

(99)

Komisjon tegi kindlaks, et neist riikidest kolmes, nimelt Argentinas, Colombias ja Tais, tuli avalike andmete, eelkõige vaatlusaluse toote tootja avalike finantsandmete kättesaadavust täiendavalt kontrollida.

(100)

Colombias ja Tais ei olnud vaatlusaluse toote tootja finantsandmed avalikult kättesaadavad. Argentina puhul käsitlesid kindlaks tehtud avalikult kättesaadavad finantsandmed Terniumi kontserni, mis tootis selles riigis vaatlusalust toodet. Samas ei selgunud kontserni kohta kättesaadavatest finantsandmetest, milline osa neist andmetest käsitles kontserni tegevust Argentinas, sest kontsern avaldas Argentinat käsitlevad andmed koos andmetega, mis puudutasid ka muid riike, näiteks Boliiviat, Tšiilit, Paraguayd ja Uruguayd. Seetõttu ei olnud andmed piisavalt täpsed, et kasutada neid sobiva võrdlusalusena.

(101)

Oma märkustes 13. aprilli 2018. aasta teate kohta kordas taotleja oma taotlust, märkides, et kõige paremini sobiks võrdlusriigiks Lõuna-Aafrika. Vaatlusalust toodet tootis seal kaks tootjat. Ühe tootja, Safal Steel (Pty) Ltd finantsandmed ei olnud avalikult kättesaadavad. Kuigi teise äriühingu, ArcelorMittal South Africa finantsandmed olid kättesaadavad, oli see äriühing nii uurimisperioodil kui ka kogu vaatlusalusel perioodil kahjumis. Seetõttu ei saanud seda äriühingut valida, sest kahjumis oleva äriühingu finantsandmetes puudub kasum, mis tuleb asendada. Kuna Lõuna-Aafrikast ei leitud teist vaatlusaluse toote tootjat, kelle finantsandmed oleksid avalikult kättesaadavad, leidis komisjon, et see riik ei sobi võrdlusriigiks.

(102)

Oma märkustes 3. juuli 2018. aasta teate kohta väitis taotleja, et komisjon tegi vea, jättes Lõuna-Aafrika võrdlusriigina kõrvale, sest asjaolu, et vaatlusaluse toote tootja oli ühel aastal kahjumis, ei saanud olla võrdlusriigi valimisel otsustav tegur.

(103)

Kuna komisjonil oli võrdlusriigi valimisel piisav hulk võimalusi, otsustas ta valida riigi, kus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõiguga olid andmed ettevõtte põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta avalikult kättesaadavad.

(104)

Seega oli asjaolu, et ArcelorMittal South Africa oli kahjumis, komisjoni hinnangul otsustav tegur võrdlusriigi valikul ning taotleja väide lükati tagasi.

(105)

Malaisias olid avalikult kättesaadavad Taiwani äriühingu China Steel Corporation tütarettevõtja CSC Steel Holdings Berhad finantsandmed. CSC Steel Holdings Berhad tootis vaatlusalust toodet ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumis.

(106)

Taotleja väitis, et välisinvesteeringutel põhineva äriühingu avalikult kättesaadavad andmed ei pruugi olla usaldusväärsed. Komisjon leidis, et avalikult kättesaadavate andmete usaldusväärsust tuleb analüüsida iga juhtumi puhul eraldi. Käesoleval juhul puudusid komisjonil tõendid, mis põhjendaksid CSC Steel Holdings Berhadi finantsandmete kõrvalejätmist, ning neid ei esitanud ka taotleja. Seepärast lükati see väide tagasi.

(107)

Mehhiko puhul sai komisjon avalikult kättesaadavad andmed Terniumi kontserni kohta ja eelkõige kontserni 2017. aasta aruande. See kontsern on vaatlusaluse toote tootja Mehhikos ning selle toodang Mehhikos moodustab enam kui 55 % konsolideeritud käibest, mille kohta esitatakse andmed muudest geograafilistest piirkondadest eraldi. Lisaks oli Terniumi kontsern läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumis.

(108)

Seetõttu leidis komisjon, et võrdlusaluse riigi valimisel tehakse lõplik valik Malaisia ja Mehhiko vahel.

(109)

Oma märkustes viitas taotleja Ameerika Ühendriikide tavale kasutada „metallisektoris tegutsevate“ äriühingute, näiteks alumiiniumitootjate kogumit. Komisjon aga eelistab võimaluse korral alati nende äriühingute avalikult kättesaadavaid andmeid, kes tegelikult toodavad vaatlusalust toodet. Komisjon kaalub muid sobivaid võimalusi ainult siis, kui sarnase majanduse arengutasemega riigis selliseid tootjaid ei leidu või osutuvad vaatlusalust toodet tootvad äriühingud muude asjaolude tõttu ebasobivaks. Käesoleval juhul ei olnud see vajalik, sest orgaanilise kattega terastoodete tegelikud tootjad, kelle andmed olid avalikult kättesaadavad, olid olemas. Seepärast lükati see väide tagasi.

(110)

Olles kindlaks teinud kaks võimalikku võrdlusriigiks sobivat riiki, Mehhiko ja Malaisia, hindas komisjon nende sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset, et valida eelistatud riik kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lausega.

(111)

Komisjon tegi kindlaks, et Malaisia on jäänud maha asjaomaste rahvusvaheliste tööstandardite järgimisel ja alusmääruse Ia lisas nimetatud ILO konventsioonide ratifitseerimisel. Malaisia ei ole eelkõige ratifitseerinud kolme kaheksast ILO põhikonventsioonist (ühinemisvabadust, sunniviisilise töö kaotamist ja diskrimineerimise keeldu käsitlevad konventsioonid). Peale selle on Malaisia allkirjastanud ühe olulise keskkonnakokkuleppe, kuid ei ole seda ratifitseerinud (79).

(112)

Mehhiko aga järgib ILO tööstandardeid paremini, sest ta on ratifitseerinud kõik põhikonventsioonid peale organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsiooni. Lisaks on ta allkirjastanud ja ratifitseerinud kõik tähtsamad keskkonnakonventsioonid.

(113)

Eelnevat analüüsi arvesse võttes vastas Mehhiko kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud tingimustele, et kaaluda tema kasutamist sobiva võrdlusriigina. Eeskätt toodetakse Mehhikos märkimisväärses koguses vaatlusalust toodet ning seal on olemas täielikud andmed kõikide tootmistegurite, tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta. Lisaks on Mehhikos sotsiaal- ja keskkonnakaitse paremal tasemel.

(114)

3. juuli 2018. aasta teates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a neljanda lõiguga kasutatakse normaalväärtuse arvutamiseks äriühingu Ternium S.A. Mexico müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit. Lisaks kasutab komisjon sama äriühingu tootmise üldkulusid, et hõlmata kulusid, mida eelnimetatud tootmistegurid ei hõlma.

(115)

Oma märkustes 3. juuli 2018. aasta teate kohta väitis taotleja, et ArcelorMittal South Africa (kohalik äriühing) konsolideerimata andmeid tuleks eelistada Terniumi kontserni (ülemaailmne kontsern), mille toodang Mehhikos moodustab rohkem kui 55 % konsolideeritud käibest, konsolideeritud andmetele. Väide põhines tähelepanekul, et konsolideeritud andmed kajastasid kohaliku äriühingu tulemusi, mitte ülemaailmse kontserni omi, ning et need kajastavad paremini tootmise püsivaid üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võrdlusriigis. Kuna aga äriühingu ArcelorMittal South Africa andmeid ei saanud kasutada, sest see äriühing oli kahjumis, ei olnud see väide põhjendatud ning lükati seetõttu tagasi.

(116)

Taotleja väitis oma märkustes 3. juuli 2018. aasta teate kohta ka, et kuigi Mehhiko on sobiv võrdlusriik, kuulub Ternium S.A. Mexico rahvusvahelisse Terniumi kontserni, mille finantsandmed kajastavad tegevust riikides, mille majanduse arengutase on erinev.

(117)

Hoolimata asjaolust, et Terniumi kontsern on rahvusvaheline äriühing, leidis komisjon, et äriühingu Ternium S.A. Mexico avalikult kättesaadavad andmed kajastasid piisavalt täpselt vaatlusaluse toote tootmist Mehhikos, ning lükkas seetõttu väite tagasi. Punktis 3.2.3 esitatud analüüsile tuginedes otsustas komisjon kasutada Ternium S.A. Mexico finantsandmeid, mis on kättesaadavad 2017. aasta kohta ja seega hõlmavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(118)

3. juuli 2018. aasta teates märkis komisjon et normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a, kasutab ta enamiku tootmisteguritega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks Global Trade Atlas andmebaasi (edaspidi „GTA andmebaas“). Komisjon kasutas elektrikulude kindlakstegemiseks aruannet „Doing Business 2018“ (edaspidi „2018. aasta äritegevuse aruanne“), maagaasi kulude kindlakstegemiseks riiklikku statistikat, veekulude kindlakstegemiseks föderaalringkonna maksuseadustikku ning müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kindlakstegemiseks Ternium S.A. Mexico finantsandmeid.

(119)

Nagu 13. aprilli 2018. aasta teate põhjenduses 23 on juba osutatud, püüdis komisjon koostada tootmistegurite ja allikate esialgse loetelu, mida ta kavatses kasutada kõikide tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida koostööd teinud eksportivad tootjad kasutavad vaatlusaluse toote tootmisel.

(120)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon orgaanilise kattega terastoodete tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel taotlejale. Hiina orgaanilise kattega terastoodete tootjate veebisaitidel avalikult kättesaadavatest andmetest nähtub, et nende tootmisprotsess ja kasutatavad materjalid näivad olevat identsed nendega, mida on kirjeldanud taotleja.

(121)

Tootmisprotsessi lähtepunktiks valiti substraat ehk põhipool, kuna sellest sai alguse taotleja tootmisprotsess. Lisaks tegi komisjon esialgse uurimise käigus kogutud andmete kui parimate olemasolevate tõendite alusel kindlaks, et ka eksportivad tootjad alustasid orgaanilise kattega terastoodete tootmist sellest substraadist. Esialgses uurimises integreeritud tootjad koostööd ei teinud.

(122)

Kuna koostööd ei tehtud, puudusid komisjonil taotleja esitatud kuuekohalistest HS-koodidest täpsemad tariifikoodid. HS-koodid kattusid täielikult Mehhiko tariifikoodidega.

(123)

Võttes arvesse kogu taotleja esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja vajaduse korral HS-koodid:

Tabel 1

(124)

Taotleja kinnitas, et enamasti kasutatakse kõige tüüpilisema vaatlusaluse toote tootmisel substraadina kuumtsingitud teraspooli. Seega, kuna eksportivad tootjad keeldusid koostööst ning huvitatud isikud märkusi ei esitanud, ei kogunud komisjon andmeid muude võimalike substraatide, nagu kuumvaltsitud teraspooli või külmvaltsitud teraspooli kohta.

(125)

Seoses metalliga katmisega kinnitas taotleja, et valdavalt kasutatakse tsingiga katmist. Seega, kuna eksportivad tootjad keeldusid koostööst ning huvitatud isikud märkusi ei esitanud, ei pidanud komisjon vajalikuks koguda andmeid alumiiniumiga katmise kohta.

(126)

Tuleb märkida, et kuumtsingitud teraspoolist substraat on juba tsingi või tsingisulamitega kaetud. Metalliga katmise kasutamise andmeid koguti ainult selleks, et korrigeerida normaalväärtuse arvutusi eri liiki toodete metalliga katmises kasutatud tsingi ja tsingisulamite eri koguste põhjal.

(127)

Taotleja esitatud andmed ei võimaldanud kindlaks teha abimaterjalide tarbimist vaatlusaluse toote ühiku kohta. Taotleja käsitas abimaterjalide kulusid tootmise üldkuludena. Seega, kõnealuse teabe puudumise tõttu ei saanud komisjon kindlaks teha kasutatud abimaterjalide kasutamise määra ja moonutamata väärtust. Samas tegi komisjon kindlaks, et abimaterjalide kulud kokku moodustasid märkimisväärse osa tootmiskuludest lõpptoote tonni kohta. Selleks et neid kulusid arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel nõuetekohaselt arvesse võtta, suurendas komisjon Mehhiko moonutamata tootmiskulusid (mis hõlmasid materjali-, tööjõu-, energia- ja veekulusid) protsendi võrra, mis on võrdne abimaterjalide kulude osakaaluga taotleja esitatud tootmiskuludes. Komisjon leidis, et see meetod kajastas piisavalt abimaterjalide kulude osakaalu tootmise kogukuludes arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel.

(128)

Taotleja ei teatanud veeldatud naftagaasi, vesiniku või lämmastiku kasutamisest. Seega neid esialgu kindlaks tehtud tootmistegureid normaalväärtuse arvutamisel ei kasutatud.

(129)

Peale selle teatas taotleja, et arvesse tuleks võtta orgaanilise kattega terastoodete tootmisprotsessis tekkinud jäätmeid. Selleks tuli kindlaks teha jäätmete laad ja vastav HS-kood. Käesoleval juhul tehti kindlaks, et jäätmeteks on tsingitud terase jäägid (vt tabel põhjenduses 123).

(130)

Kuna Mehhiko turu puhul kõikide materjalide ja jäätmete kohta andmeid ei olnud, tugines komisjon impordihindadele. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRV-st pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta leidis põhjenduses 92, ei ole käesoleval juhul HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile b. Komisjon leidis olemasolevatele tõenditele tuginedes, kuna huvitatud isikud neid ümber ei lükanud, et samad moonutused mõjutasid ka ekspordihindu. Pärast HRV väljajätmist oli kolmandates riikidest pärit import representatiivne, moodustades 94–100 % Mehhikosse suunatud impordi kogumahust.

(131)

Selleks et teha vastavalt artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kindlaks eksportiva tootja tehasesse tarnitud materjalide moonutamata hind, kohaldas komisjon impordihinna suhtes võrdlusriigiks oleva Mehhiko imporditollimaksu ning lisas omamaised transpordikulud. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon taotleja esitatud andmetele omamaiste transpordikulude kohta.

(132)

ILO statistika sisaldas teavet tootmissektori kuupalkade kohta ja nädalase tööaja kohta Mehhikos läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Taotleja väitis, et Lõuna-Aafrika kohta kättesaadavaid andmeid võib korrigeerida vastavalt inflatsioonile, kasutades Lõuna-Aafrika reservpanga avaldatud tarbijahinnaindeksit või tootmissektori tööjõukuluindekseid. Kuna aga komisjon otsustas kasutada sobiva võrdlusriigina Mehhikot, mille kohta need andmed olid kättesaadavad, lükati see väide tagasi.

(133)

Elektrienergia hind oli avaldatud 2018. aasta äritegevuse aruandes. Selles aruandes kasutati Mehhikos kehtiva kilovatt-tunni hinna kindlakstegemiseks standardmeetodit.

(134)

Teise võimalusena kaalus komisjon Mehhiko elektritootjate ja -tarnijate avaldatud elektritariifide kasutamist. Mehhikos on peamine elektritarnija riigile kuuluv ettevõte CFE (Comisión Federal de Electricidad).

(135)

Taotleja väitis, et 2018. aasta äritegevuse aruandes avaldatud elektrihinnad tunduvad olevat kunstikult madalad võrreldes enamiku riikidega ning tegi seetõttu ettepaneku kasutada selle piirkonna määrasid, kus toodetakse vaatlusalust toodet, võttes arvesse nende võimalikku korrigeerimist vastavalt tarneahelale, eritariifidele ja käibemaksule.

(136)

Taotleja ei esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et selline käibemaksu, eritariife ja tarneahelaid arvesse võttev korrigeerimine on tõepoolest vajalik ja asjakohane Hiina eksportivate tootjate puhul. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi ja otsustas kasutada kõige terviklikumaid ja üheselt mõistetavaid andmeid, mis on avaldatud 2018. aasta äritegevuse aruandes.

(137)

Andmed maagaasi hinna kohta Mehhikos on avaldatud energiaturu reguleerimise komisjoni (Comisión Reguladora de Energía) hallatavas andmebaasis. Esitatud andmed hõlmavad perioodi 2017. aasta juulist detsembrini.

(138)

Taotleja väitis, et Lõuna-Aafrika puhul võiks kasutada veeldatud maagaasi (HS-kood 2711 11) impordi tonnihinda, mis on saadud GTA andmebaasist, ning arvestada see ümber hinnaks gigadžauli kohta. Kuna komisjon otsustas kasutada sobiva võrdlusriigina Mehhikot, mille kohta need andmed olid kättesaadavad, lükkas ta selle väite tagasi.

(139)

Lisaks 13. aprilli 2018. aasta teates nimetatud tootmisteguritele teatas taotleja komisjonile, et vaatlusaluse toote tootmisel kasutatakse suruõhku. Suruõhku ostetakse veeldatud õhuna.

(140)

Komisjon tegi kindlaks, et asjakohane veeldatud õhu HS-kood on 2853 90. Selle HS-koodi alla kuulub aga mitu muud kemikaali. Mehhiko riikliku tariifitabeli kohaselt seda üksikasjalikumalt ei liigitata. Seega hõlmaksid GTA andmebaasist saadud andmed muude anorgaaniliste ühendite (sh destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi ja muu samalaadse puhtusastmega vesi) ja amalgaamide (v.a väärismetallide amalgaamid) importi.

(141)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud põhjustel ei pidanud komisjon GTA andmebaasi kasutamist sobivaks. Tuleb märkida, et suruõhk moodustas tühise osa tootmiskuludest lõpptoote tonni kohta. Selleks et neid kulusid moonutamata normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtta, suurendas komisjon moonutamata tootmiskulusid (mis hõlmasid materjali-, tööjõu-, energia- ja veekulusid) protsendi võrra, mis on võrdne suruõhu kulude osakaaluga taotleja esitatud tootmiskuludes. Komisjon leidis, et see meetod kajastas piisavalt suruõhu kulude osakaalu tootmise kogukuludes arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel.

(142)

Mehhikos määratakse veehinnad kohaliku omavalitsuse tasandil. Lisaks avaldab Mehhiko veekasutust reguleeriv riigiasutus CONAGUA (Comisión Nacional del Agua) vee kasutamise kohta Mehhikos statistikat, sealhulgas ülevaate tööstuses kasutatava vee hindadest valitud kohalikes omavalitsustes. Viimane väljaanne pärineb siiski 2016. aastast ning see käsitleb 2015. aastat.

(143)

Seega kasutas komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud hindade kasutamiseks Mexico City veetariife. Need olid avaldatud föderaalringkonna maksuseadustikus, mida muudeti 2016. aasta detsembris ning kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

(144)

Komisjon arvutas arvestusliku normaalväärtuse kahes järgmises etapis.

(145)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad keeldusid koostööst, korrutas komisjon seejärel taotleja tootmisprotsessi tasandil materjalide, tööjõu, energia ja vee puhul täheldatud kasutustegureid moonutamata ühikukuludega võrdlusriigis Mehhikos. Nende tootmistegurite puhul, mille kohta taotleja täpseid kasutustegureid ei esitanud (eelkõige abimaterjalid ja suruõhk), kohaldas komisjon moonutamata otseste tootmiskulude suhtes protsenti, mis oli võrdne nende tootmistegurite kulude osakaaluga taotleja teatatud tootmiskuludes.

(146)

Teiseks kohaldas komisjon eelnimetatud tootmiskulude suhtes Ternium S.A. Mexico tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Need tehti kindlaks Ternium S.A. Mexico 2017. aasta aruande alusel ning väljendati järgmiste protsendimääradena:

(147)

tootmiskulude (mis hõlmavad materjalide, tööjõu-, energia- ja veekasutust) suhtes kohaldati 14,12 % suurust tootmise üldkulude (80) määra;

(148)

tootmiskulude ja tootmise üldkulude suhtes kohaldati 12,56 % suurust müügi-, üld- ja halduskulude (81) määra;

(149)

tootmiskulude, tootmise üldkulude ning müügi-, üld- ja halduskulude summa suhtes kohaldati 15,09 % suurust kasumimäära (82).

(150)

Selle alusel tuletas komisjon iga tooteliigi normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ükski eksportiv tootja koostööd ei teinud, määrati normaalväärtus kindlaks kogu riigi kohta, mitte iga eksportija ja tootja kohta eraldi.

(151)

Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, korrigeerituna tehasehindade tasemele.

(152)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust ekspordihindadega tehasest hankimise tasandil.

(153)

Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 134 %.

(154)

Seetõttu järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(155)

Nagu eespool selgitatud, leiti, et HRV-st pärit orgaanilise kattega terastooteid imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhindadega, kuid selle impordi maht oli suhteliselt väike. Täielikkuse huvides uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, HRV eksportivate tootjate hinnakujundus muudel turgudel, muude turgude olemasolu ja liidu turu atraktiivsus.

(156)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli HRV-st liitu suunatud orgaanilise kattega terastoodete impordi maht üsna väike (ligikaudu 0,1 % liidu kogutarbimisest), kuigi vastavalt põhjendusele 36 peeti seda representatiivseks. Seetõttu otsustas komisjon analüüsida ka andmeid HRV-st pärit orgaanilise kattega terastoodete müügi kohta kolmandatesse riikidesse, et leida kinnitust oma järeldusele dumpingu jätkumise kohta. Dumpingu arvutamisel kasutati kolmandatesse riikidesse müügi hindu, tuginedes Hiina ekspordistatistikale.

(157)

Normaalväärtus HRV-st kolmandatesse riikidesse suunatud dumpingu hindamiseks määrati kindlaks põhjendustes 37–150 kirjeldatud viisil.

(158)

Kuna Hiina tootjad keeldusid koostööst, põhines kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind taotleja esitatud Hiina ekspordiandmebaasi andmetel. Komisjon arvas nendest andmetest, mis on andmebaasis esitatud FOB-tasandil, maha sadamas käitlemise kulud ja taotleja esitatud hinnangulised omamaised transpordikulud Hiinas, et arvutada ekspordihind tehasehindade tasemel.

(159)

Komisjon võrdles arvestuslikku normaalväärtust muude riikide kui liidu liikmesriikide ekspordihindadega tehasest hankimise tasandil.

(160)

Eeltoodud võrdlus näitas, et kõikidesse kolmandatesse riikidesse (v.a liitu) toimuva ekspordi üleriigiline dumpingumarginaal on 118 %, kusjuures viiele kõige tähtsamale eksporditurule (India, Filipiinid, Venemaa Föderatsioon, Lõuna-Korea ja Vietnam) suunatud ekspordi üleriigiline dumpingumarginaal on vahemikus 112–160 %. See kinnitas ka seda, et liitu toimuva ekspordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli väga väikestest müügimahtudest olenemata mõistlik.

(161)

Kuna koostööst keelduti, tehti HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotleja esitatud teabe alusel.

(162)

HRV tootmisvõimsus oli praegusest tootmisvõimsusest märkimisväärselt suurem. Hiina raua- ja teraseühenduse (China Iron and Steel Association (CISA)) andmetel oli värvitud terastoodete tootmisvõimsus 2013. aastal 40 miljonit tonni. 7,5 miljoni tonni suuruse tootmismahu juures rakendati ainult ligikaudu 20 % tootmisvõimsusest. Meetmete tühistamise korral oleks Hiina tootjatel piisavalt vaba tootmisvõimsust – hinnanguliselt umbes 32,5 miljon tonni – et ujutada liidu turg, kus tarbitakse 4,5 miljonit tonni, üle dumpinguhinnaga orgaanilise kattega terastoodetega.

(163)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada orgaanilise kattega terastoodete tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liidu turule eksportida.

(164)

India, Malaisia, Pakistan, Türgi ja Vietnam on kehtestanud Hiina orgaanilise kattega terastoodete ekspordi suhtes kaubanduse kaitsemeetmed, mis viitab samasugusele hinnakujundusele nagu täheldati Hiina ekspordi puhul liitu.

(165)

Seetõttu järeldas komisjon, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunaksid Hiina eksportivad tootjad dumpinguhinnaga ekspordi tõenäoliselt ümber liitu.

(166)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu ühe tonni orgaanilise kattega terase müügihind 194–338 euro võrra (või 28–59 %) suurem kui viiele peamisele eksporditurule suunatud Hiina ekspordi hind CIF-tasemel, nagu on kirjeldatud põhjenduses 160. Ka orgaanilise kattega terase tonnihind oli 211–226 euro võrra (või 31–33 %) suurem kui kõikidesse kolmandatesse riikidesse (v.a liitu) suunatud Hiina keskmine ekspordihind CIF-tasemel. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas Hiina eksport viiele kõige tähtsamale eksporditurule 48 % liidu tarbimisest.

(167)

Seega oleks meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suunavad märkimisväärse koguse orgaanilise kattega terastoodete ekspordist kolmandatest riikidest ümber liidu turule.

(168)

Eeltoodut arvesse võttes leidis komisjon, et olenemata sellest, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping toimus või mitte, on väga tõenäoline, et meetmete aegumise korral see kordub.

(169)

Uurimine näitas, et Hiina import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Leiti, et hoolimata väikesest impordimahust vastasid dumpingumarginaalid neile dumpingumarginaalidele, mida täheldati Hiina ekspordi puhul kolmandatesse riikidesse. Võttes arvesse punktides 3.3.2–3.3.4 vaadeldud elemente, järeldas komisjon, et kehtivate meetmete aegumise korral on väga tõenäoline, et Hiina tootjad ekspordiksid märkimisväärses koguses orgaanilise kattega terastooteid liitu dumpinguhinnaga. Seega on olemas tõendid dumpingu tõenäolise jätkumise kohta.

(170)

Teise võimalusena leidis komisjon ka, et igal juhul on olemas tõendid selle kohta, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on dumpingu kordumine tõenäoline. HRV-s oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga suur vaba tootmisvõimsus võrreldes liidu tarbimisega. Peale selle on muudel turgudel kehtestatud Hiinast imporditud vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastased meetmed. Hiina eksportivate tootjate hinnakujundus kolmandate riikide turgudel kinnitab liitu suunatud dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Kõigele lisaks näitas liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest ning asjaolu, et muud turud jäävad dumpinguvastaste meetmete tõttu suletuks, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis suunatakse Hiina eksport ja vaba tootmisvõimsus tõenäoliselt liidu turule. Seetõttu järeldas komisjon, et suure tõenäosusega suureneks dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel orgaanilise kattega terastoodete dumpinguhinnaga eksport HRV-st liitu.

(171)

Eeltoodut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine ja igal juhul selle kordumine.

(172)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis liidus orgaanilise kattega terastooteid üle 20 teadaoleva tootja, kusjuures mõned neist on üksteisega seotud. Mitu tootjat kuulub terasetootjate kontsernidesse.

(173)

Valimisse kaasatud liidu tootjate vastustest küsimustikule ja taotleja esitatud andmetest nähtub, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt 4 752 003 tonni. Alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses käsitatakse liidu tootmisharuna liidu tootjaid, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu.

(174)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et osa valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangust on ette nähtud tootmisharusiseseks tarbimiseks, st sageli seda lihtsalt transporditakse (ilma arveteta) ja/või tarnitakse siirdehindadega sama äriühingu või kontserni ühest tehasest teise edasise töötlemise eesmärgil. Selleks et saada liidu tootmisharu olukorrast võimalikult terviklik ülevaade, koguti ja analüüsiti kogu orgaanilise kattega terastoodetega seotud tegevust käsitlevaid andmeid.

(175)

Nii nagu esialgses uurimises (selle põhjendused 68–69) leiti, et majandusnäitajad, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime olenevad kogu äritegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud tootmisharusiseseks kasutuseks või müüakse seda vabal turul. Samas tuleb liidu turu müügimahtude ja -hindade, turuosa, kasvu, ekspordimahtude ja -hindade puhul keskenduda vabal turul valitsevale olukorrale (ja seega tootmisharusisest kasutust arvesse ei võeta). Seega korrigeeriti kahjunäitajaid liidu tootmisharu teadaoleva sisetarbimise ja müügi põhjal ning sisetarbimist ja müüki analüüsiti eraldi.

(176)

Liidu tarbimine tehti kindlaks järgmise põhjal: i) impordistatistika TARICi koodide tasandil, kasutades alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmeid, ning ii) liidu tootmisharu müügimahud (sh tootmisharusisese tarbimisega seotud tehingud) liidus vastavalt taotleja esitatud andmetele. Vajaduse korral kontrolliti ja ajakohastati valimisse kaasatud liidu tootjate müügimahte nende valdustesse tehtud kontrollkäikude tulemusel.

(177)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

(178)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 18 %.

(179)

Komisjon tegi impordimahud ja -hinnad kindlaks impordistatistika alusel TARICi koodide tasandil, kasutades alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmeid.

(180)

Vaatlusalusel perioodil muutus import Hiinast liitu järgmiselt.

Tabel 3

(181)

Vaatlusalusel perioodil oli HRV-st pärit impordi maht väike. Hiinast pärit impordi turuosa kõikus vaatlusalusel perioodil veidi ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,1 %.

(182)

Import on olnud väike alates ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest 2012. aasta septembris. Arvatavasti on väikse mahu põhjuseks kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(183)

Vaatlusalusel perioodil muutus Hiinast liitu imporditud toodete hind järgmiselt.

Tabel 4

(184)

Vaatlusalusel perioodil tõusid Hiinast pärit impordi hinnad 87 %. On põhjust oletada, et vähemalt osaliselt oli sellise suundumuse põhjuseks tooraine hindade tõus.

(185)

Koostööd teinud liidu tootjate keskmisi müügihindu toodete müümisel sõltumatutele klientidele liidu turul võrreldi Hiinast pärit impordi keskmiste hindadega. Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, ei olnud usaldusväärne võrdlemine tooteliikide kaupa võimalik ning Hiinast pärit impordi keskmise hinna kindlakstegemiseks kasutati impordistatistikat, mis käsitles vaatlusalust toodet tervikuna. Kuna sõltumatud importijad keeldusid käesolevas aegumise läbivaatamises koostööst, kasutati impordijärgsete kulude arvesse võtmiseks taotluses esitatud hinnangulisi andmeid.

(186)

Sellel meetodil põhinev võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõi vaatlusaluse toote import liidu tootmisharu hinnad alla 27,8 % (st hindade allalöömine oli väga sarnane sellega, mis tehti kindlaks esialgses uurimises).

(187)

Lisaks näitas kolmandate riikide turgudele suunatud Hiina ekspordi hindade analüüs, et Hiina müüs mõnel oma peamistest eksporditurgudest sarnaste või mõnikord isegi madalamate hindadega kui liitu müües, kinnitades seega järeldust, et Hiina hindade praegune tase lööks alla liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul.

(188)

Tabel 5 näitab muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi mahu ja turuosa ning keskmise hinna muutumist vaatlusalusel perioodil.

Tabel 5

(189)

Vaatlusalusel perioodil oli kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa 14,8 %. Enamik impordist oli pärit Indiast ja Koreast; neile järgnesid Türgi ja Taiwan.

(190)

Kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind oli üldiselt kõrgem kui keskmine hind, millega Hiinast pärit import sisenes liitu. Olenevalt aastast oli kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind kas kõrgem või madalam kui liidu tootjate keskmine müügihind liidu turul.

(191)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasnevate mõjude uurimine kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(192)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, kasv, dumpingumarginaalide suurus ning varasema dumpingu mõjust taastumine) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hindamine põhines taotleja esitatud teabel, mida võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustega.

(193)

Mikroökonoomilisi näitajaid (varud, müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja palgad) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hindamisel tugineti nende esitatud teabele, mida kohapealse kontrollkäigu ajal nõuetekohaselt kontrolliti.

(194)

Võttes arvesse seda, et taotleja ühte kolmest valimisse kaasatud äriühingust ei esindanud, on vastavalt alusmääruse artiklile 19 andmed tabelites 9–14 esitatud salajase äriteabe konfidentsiaalsuse hoidmise huvides vahemikena.

(195)

Liidu tootmisharu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutus vaatlusaluse perioodi jooksul järgmiselt.

Tabel 6

(196)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid veidi tootmismaht (+8 %) ja tootmisvõimsus (+5 %), samal ajal kui tootmisvõimsuse rakendamine suurenes 2 %, ulatudes 89 %-ni.

(197)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tootmisharu müük liidus (sh tootmisharusisese tarbimisega seotud tehingud) järgmiselt.

Tabel 7

(198)

Liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul langesid vaatlusaluse perioodi jooksul 14 %.

(199)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 84,9 %-ni.

(200)

Vaatlusalusel perioodil muutusid tööhõive tase ja tootlikkus liidu tootmisharus järgmiselt.

Tabel 8

(201)

Liidu tootmisharu tööjõu tööhõive ja tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) ühe töötaja kohta aastas, suurenesid vaatlusalusel perioodil. See kasv kajastab üldist toodangu ja müügimahtude kasvu.

(202)

Liidu tootmisharu sai kasu liidu turu kasvust, kuigi tehased, mida tootmisvõimsuse vähesem rakendamine esialgse uurimise ajal rohkem mõjutas, on ikka veel taastumas. Liidu tootmisharu säilitas olulise turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(203)

Nagu eespool 3. jaotises on selgitatud, jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping märkimisväärsel tasemel. Tuleb märkida, et Hiina tootjad lõid liidu tootmisharu müügihinnad olulisel määral alla ning liidu tootmisharu olukord on ikka veel ebakindel.

(204)

Kuna Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahud olid palju väiksemad kui esialgsel uurimisperioodil, jõudis komisjon järeldusele, et dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule oli märkimisväärselt väiksem kui esialgses uurimises.

(205)

Vaatlusalusel perioodil muutusid valimisse kaasatud tootjate varud järgmiselt.

Tabel 9

(206)

Liidu tootjad suurendasid vaatlusalusel perioodil oma varusid. Seda näitajat ei peeta siiski liidu tootjate majandusliku olukorra hindamisel väga oluliseks. Orgaanilise kattega terastooteid toodetakse enamasti tellimuste alusel. Igal juhul moodustasid varud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult umbes 2 % kogumüügist.

(207)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügi hinnad liidu sõltumatutele klientidele ning ühikukulu muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

(208)

Vaatlusalusel perioodil suutis liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu 11 %. Pärast 2014. ja 2015. aastal ning seejärel 2015.–2016. aastal toimunud hinnalangust, hakkasid hinnad 2016.–2017. aastal jälle tõusma. Nii langus kui tõus on tihedalt seotud tooraine hindade muutumisega.

(209)

Selleks et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada.

(210)

Vaatlusalusel perioodil jõudis liidu tootmisharu kasumisse. Kasumlikkuse paranemine oli selgelt seotud asjaoluga, et liidu tootmisharu suutis esialgsete meetmete kehtestamisele järgnenud aastatel suurendada oma müügi- ja tootmismahtu ning tõsta müügihindu. Samas jäi kasumlikkus alla sihtkasumi, mida esialgses uurimises peeti sobivaks ja jätkusuutlikuks (st 6,7 %).

Tabel 12

(211)

Rahavoo muutus vaatlusalusel perioodil kajastab peamiselt liidu tootmisharu üldise kasumlikkuse muutusi.

(212)

Vaatlusalusel perioodil investeeris ülimalt kapitalimahukas liidu tootmisharu järjepidevalt olemasolevate tootmisseadmete optimeerimisse ja uuendamisse. Lisaks tehti märkimisväärseid investeeringuid, et järgida keskkonnakaitse ja suurema ohutusega seotud õiguslikke nõudeid. Olenevalt äriühingust oli investeeringute eesmärk vähendada kulusid, optimeerida energiakasutust ja/või ka uuendada neid tootmisüksusi, mida oli kahjustanud esialgsel uurimisperioodil täheldatud tootmisvõimsuse vähene rakendamine.

(213)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus järgis vaatlusalusel perioodil täpselt kasumlikkuse suundumust.

(214)

Pärast meetmete kehtestamist on kapitali kaasamise võime paranenud.

(215)

Keskmine palk suurenes vaatlusalusel perioodil veidi, kuid vähem kui ühiku tootmiskulu.

(216)

Kahju analüüsist ilmneb, et liidu tootmisharu olukord paranes vaatlusalusel perioodil oluliselt. Lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamine 2013. aasta märtsis aitas liidu tootmisharul dumpingu kahjulikust mõjust aeglaselt, kuid kindlalt taastuda. Seda, et liidu tootmisharu on meetmetest märkimisväärselt kasu saanud, tõendavad muu hulgas liidu tootmise ja müügimahtude suurenemine, positiivne rahavoog ja investeeringutasuvus, ühiku tootmiskuludest üldiselt kõrgemad müügihinnad, tööjõukulude minimaalne suurenemine ja märkimisväärselt paranenud kasumlikkus.

(217)

Kuigi liidu tootmisharu on varasemast kahjust suures osas taastunud ja paistab olevat õigel teel, et oma olukorda pikema aja jooksul veelgi parandada, on tema olukord siiski veel ebakindel piiratud kasumlikkuse tõttu, mis jääb ikka veel allapoole sihtkasumit.

(218)

Nagu eespool punktis 4.6 on märgitud, on liidu tootmisharu suures osas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahjust taastunud. Sellest hoolimata uuritakse käesolevas jaotises, kas juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, süveneb liidu tootmisharu ebakindel olukord veelgi, tuues kaasa olulise kahju kordumise.

(219)

Eelduste kohaselt suurenevad meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiinast pärit impordi mahud järsult. Tuleb meenutada, et esialgsel uurimisperioodil oli impordi maht rohkem kui 702 000 tonni, samal ajal kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see 6 338 tonni.

(220)

Hiina terasetootmise ülevõimsus on üldteada (83). Taotleja esitas Plantfacts'i andmed, mille kohaselt on Hiina orgaanilise kattega terase tootmisvõimsus seitse miljonit tonni (st rohkem kui neli korda suurem kui Hiina orgaanilise kattega terase näiline tarbimine). See näib olevat konservatiivne hinnang. Taotleja esitas ka 2013. aastast pärit üksikasjalikud andmed, mille kohaselt Hiina raua- ja teraseühendus on teatanud, et Hiina värvitud terase tootmisvõimsus oli kõnealusel aastal ligikaudu 40 miljonit tonni.

(221)

Kuigi Hiinast pärit impordi maht liitu vähenes pärast esialgsete meetmete kehtestamist, toodavad Hiina tootjad vaatlusalust toodet märkimisväärses koguses ning üle 80 % sellest läheb ekspordiks. Maailma Teraseühenduse avaldatud andmete kohaselt tootis Hiina aastatel 2013–2014 kaheksa miljonit tonni orgaanilise kattega terastooteid aastas. Üks kaebust toetavatest äriühingutest esitas Hiina metallurgiaalase teabe ja standardimise uurimisinstituudi ja Hiina rahvusvahelise kaubanduse edendamise nõukogu metallurgianõukogu uudiskirjas avaldatud andmed, mille kohaselt toodeti Hiinas aastatel 2015–2017 orgaanilise kattega terastooteid pea kaheksa miljonit tonni aastas. Taotleja esitatud samade andmete kohaselt oli aastatel 2015–2017 orgaanilise kattega terastoodete näiline tarbimine Hiinas vahemikus 1–1,8 miljonit tonni aastas.

(222)

Hoolimata sellest, et eksporditurud on Hiina tootmisharu jaoks väga tähtsad, on Hiinal üha raskem neile ligi pääseda. Ajavahemikus 2016–2018 kehtestasid India, Malaisia, Vietnam, Pakistan ja Türgi Hiinast pärit orgaanilise kattega terastoodete suhtes kaubanduse kaitsemeetmed. Mis puudutab Ameerika Ühendriike, siis alates 2018. aasta jaanuarist kohaldatakse seal paljudest riikidest, sh Hiinast pärit terase (sh orgaanilise kattega terastoodete) suhtes 25 % suurust tollitariifi (84).

(223)

Liit on Aasia ning Põhja- ja Kesk-Ameerika järel suurim orgaanilise kattega terastoodete turg.

(224)

Hiina andmebaasi kohaselt on Hiina lähiminevikus eksportinud väljaspool liitu asuvatesse riikidesse märkimisväärses koguses kõnealust toodet madalate hindadega. 2017. aastal olid Hiina FOB-hinnad liidus 10,5 % kõrgemad kui näiteks Koreas, mis on Hiina jaoks peamine selle toote eksporditurg. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid väljapoole liitu suunatud ekspordi mahud suuremad kui liidu kogutoodang ning näiline tarbimine liidus. Kuna liidu turg on hindade, avatuse (selle toote suhtes tollimakse ei kohaldata) ja suureneva näilise tarbimise poolest atraktiivne, arvatakse, et meetmete kohaldamise lõpetamisel suunavad Hiina eksportijad tõenäoliselt märkimisväärses koguses orgaanilise kattega terastooteid ümber tulusamale liidu turule. Asjaolu, et liit võttis hiljuti teatavate terastoodete, sh orgaanilise kattega terastoodete suhtes vastu kaitsemeetmed, seda järeldust ei muuda. Tariifikvootidel põhinevad impordimahud on kehtestatud tasemel, mis võimaldab Hiinal eksportida orgaanilise kattega terastooteid märkimisväärsetes kogustes.

(225)

Nagu punktis 4.3.2 on kirjeldatud, lõi Hiinast liidu turule suunatud import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootjate hinnad märkimisväärselt alla, eelkõige kui jätta dumpinguvastaste tollimaksude mõju arvesse võtmata.

(226)

Orgaanilise kattega terastoodete turul valitseb tihe hinnakonkurents, kuna konkureeritakse peamiselt hindade alusel. Võimalikku survet liidu tootmisharu hindadele suurendab veelgi asjaolu, et taotluse kohaselt müüb Hiina tavaliselt suhteliselt suuri koguseid. Kui liidu turul müüakse märkimisväärses koguses odavaid ja dumpinguhinnaga importtooteid, vähenevad liidu tootjate müügimahud märkimisväärselt. Kui liidu tootjate kasumlikkus väheneb veelgi või muutub negatiivseks, võib see takistada kapitali kaasamise ja investeerimise võimet.

(227)

Seetõttu järeldab komisjon, et Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(228)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st ühelt poolt liidu tootmisharu ning teiselt poolt importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(229)

Tuleb meenutada, et esialgses uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata kehtivate dumpinguvastaste meetmete mis tahes põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(230)

Sellele tuginedes uuriti, kas dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata võib järeldada, et käesoleval juhul ei oleks meetmete säilitamine liidu huvides.

(231)

Uurimine näitas, et kui meetmed peaksid aeguma, on sel tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule. Liidu tootmisharu olukord halveneks kiiresti, kuna väiksemate müügimahtude ja madalamate müügihindade tõttu väheneks kasumlikkus märkimisväärselt. Meetmete kohaldamise jätkumine võimaldaks liidu tootmisharul kasutada ära oma potentsiaali liidu turul, kus tootjatel on võrdsed võimalused.

(232)

Seepärast on kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine liidu tootmisharu huvides.

(233)

Nagu eespool põhjenduses 12 on märgitud, võeti käesoleva uurimise raames ühendust üheksa teadaoleva importijaga ning kutsuti neid üles koostööd tegema. Ükski neist ei andnud endast teada ega teinud uurimises koostööd.

(234)

Tuleb meenutada, et esialgses uurimises leiti, et importijate kasumit ja tarneallikat arvesse võttes ei oleks meetmete kehtestamise võimalik negatiivne mõju importijatele ebaproportsionaalne.

(235)

Käesoleva uurimise toimikus puuduvad tõendid, mis viitaksid vastupidisele, ning seega võib kinnitada, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(236)

Käesoleva uurimise raames võeti ühendust ligi kuuekümne teadaoleva kasutajaga ning kutsuti neid üles koostööd tegema. Ükski kasutaja ei andnud endast teada ega teinud uurimises koostööd.

(237)

Tuleb meenutada, et esialgses uurimises vastas küsimustikule kümme kasutajat. Sel ajal leiti, et kasutajate kasumit ja tarneallikat arvesse võttes ei oleks meetmete kehtestamise võimalik mõju kasutajatele ebaproportsionaalne.

(238)

Käesoleva uurimise toimikus puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et kehtivad meetmed on neid kuidagi kahjustanud. Tegelikult esitas taotleja tõendid selle kohta, et vaatlusalusel perioodil põhikasutajate kasumlikkus suurenes. Taotluse kohaselt ei mõjuta kehtivad meetmed oluliselt kasutajaid ja tarbijaid, sest orgaanilise kattega terastoodete osa järgneva turu toodete kuludest on väike (näiteks 0,42 eurot pesumasina tootmiskuludest või 0,4 % investeeringutest tühja tehasehoonesse).

(239)

Seega leidis kinnitust, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju kasutajate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(240)

Komisjon järeldas seega, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRV-st pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(241)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks teatavate Hiinast pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(242)

Äriühing võib taotleda individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist pärast oma juriidilise isiku nimevahetust. Taotlus tuleb saata komisjonile (85). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, tuleks teade nimevahetuse kohta avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(243)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (86) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel või tulenevalt vaidluse kokkuleppelisest lahendamisest, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(244)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,