(1)

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades selleks teatavate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid käsitlevad liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, eelkõige kaotades ja vältides tõkkeid teatavate ligipääsetavate toodete ja teenuste vabale liikumisele, mis tulenevad liikmesriigiti erinevatest ligipääsetavusnõuetest. See suurendaks ligipääsetavate toodete ja teenuste kättesaadavust siseturul ning parandaks asjaomase teabe ligipääsetavust.

(2)

Ligipääsetavate toodete ja teenuste järele on suur nõudlus ning prognooside kohaselt suureneb puuetega inimeste arv oluliselt. Keskkond, kus on parem ligipääs toodetele ja teenustele, võimaldab kaasavama ühiskonna tekkimist ja lihtsustab puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut. Sellega seoses tuleks meeles pidada, et liidus on puuete esinemissagedus naiste seas suurem kui meeste seas.

(3)

Käesoleva direktiiviga määratletakse puuetega inimesed kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mis võeti vastu 13. detsembril 2006 („konventsioon“) ja mille osaline liit on olnud alates 21. jaanuarist 2011 ning mille kõik liikmesriigid on ratifitseerinud. Konventsioonis sätestatakse, et puuetega inimesed on isikud, „kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis koostoimes mitmesuguste takistustega võib tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel“. Käesoleva direktiiviga edendatakse täielikku ja tõhusat võrdset osalemist, parandades ligipääsu tavatoodetele ja -teenustele, mis on algselt kavandatud või hiljem kohandatud käsitlema puuetega inimeste erivajadusi.

(4)

Käesolevast direktiivist saaksid kasu ka teised inimesed, kelle funktsionaalne võimekus on piiratud, näiteks eakad, rasedad ja pagasiga reisivad isikud. Käesolevas direktiivis osutatud mõiste „piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed“ hõlmab isikuid, kellel on füüsiline, vaimne, intellektuaalne, meeleline vaegus või vanusega seotud vaegus või muu alaline või ajutine keha võimekusega seotud põhjus, mis koostoimes eri takistustega võib tõkestada inimese ligipääsu toodetele ja teenustele, tuues kaasa olukorra, kus kõnealuseid tooteid ja teenuseid on vaja kohandada nende konkreetsete vajadustega.

(5)

Kuna liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis käsitlevad puuetega inimeste ligipääsu toodetele ja teenustele, on erinevad, takistab see kaupade ja teenuste vaba liikumist ning moonutab tõhusat konkurentsi siseturul. Mõnede toodete ja teenuste puhul suurenevad need erinevused liidus tõenäoliselt pärast konventsiooni jõustumist. Ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), on sellistest tõketest eriti mõjutatud.

(6)

Erinevuste tõttu liikmesriikide ligipääsetavusnõuetes kardavad eelkõige kutsetöötajad, VKEd ja mikroettevõtjad siseneda ettevõtlusse väljaspool oma koduturgu. Liikmesriikides riigi või isegi piirkonna või kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatud ligipääsetavusnõuded erinevad praegu nii ulatuse kui ka üksikasjalikkuse poolest. Need erinevused mõjutavad negatiivselt konkurentsivõimet ja majanduskasvu, sest ligipääsetavate toodete ja teenuste väljatöötamise ja turustamisega iga liikmesriigi turu jaoks kaasnevad lisakulud.

(7)

Ligipääsetavate toodete tarbijad ning ligipääsetavate teenuste ja tugitehnoloogiate kasutajad seisavad silmitsi kõrgete hindadega, mis tulenevad piiratud konkurentsist tarnijate vahel. Liikmesriikide õigusaktide killustatus vähendab potentsiaalset kasu, mis tuleneb kodu- ja välismaiste kolleegidega kogemuste vahetamisest ühiskonna ja tehnoloogia arengutele reageerimise küsimustes.

(8)

Seetõttu on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik riigisiseste meetmete ühtlustamine liidu tasandil, et teha lõpp ligipääsetavate toodete ja teenuste turu killustatusele, saavutada mastaabisääst, hõlbustada piiriülest kaubandust ja liikuvust ning aidata ettevõtjatel suunata vahendeid innovatsiooni, selmet kasutada neid vahendeid killustatud õigusaktidest tulenevate kulude katmiseks liidu ulatuses.

(9)

Seda, et siseturg saab ligipääsetavusnõuete ühtlustamisest kasu, on näidanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu lifte käsitleva direktiivi 2014/33/EL (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 661/2009 (4) kohaldamine transpordi valdkonnas.

(10)

Amsterdami lepingule lisatud puuetega inimesi käsitleva deklaratsiooni nr 22 kohaselt leppisid liikmesriikide valitsuste esindajad kokku, et kavandades meetmeid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 114, peavad liidu institutsioonid arvesse võtma puuetega inimeste vajadusi.

(11)

Komisjoni 6. mai 2015. aasta teatise „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ üldine eesmärk on tagada kestlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, mida annab ühendatud digitaalne ühtne turg, lihtsustades seeläbi kaubandust ja suurendades tööhõivet liidus. Liidu tarbijad ei saa veel täielikult kasu hindadest ja valikust, mida ühtne turg võib pakkuda, sest piiriülesed internetitehingud on ikka veel väga piiratud. Killustatus piirab ka nõudlust piiriüleste e-kaubanduse tehingute järele. Samuti on vaja kooskõlastatud meetmeid, tagamaks et puuetega inimestele on täielikult kättesaadav elektrooniline infosisu, elektroonilise side teenused ja ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele. Seepärast on vaja ühtlustada ligipääsetavusnõuded kogu digitaalsel ühtsel turul ja tagada, et kõik liidu kodanikud, olenemata võimetest, saaksid ühtsest turust kasu.

(12)

Pärast liidu ühinemist konventsiooniga on selle sätted lahutamatu osa liidu õiguskorrast ning on liidu institutsioonide ja liikmesriikide jaoks siduvad.

(13)

Konventsiooni kohaselt peavad konventsiooniosalised võtma asjakohased meetmed, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel ligipääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee on teinud kindlaks vajaduse luua õigusraamistik, mis sisaldab konkreetseid, täidetavaid ja ajalisi kriteeriumeid ligipääsetavuse järkjärgulise rakendamise jälgimiseks.

(14)

Konventsioonis kutsutakse konventsiooniosalisi üles algatama või edendama teadus- ja arendustööd uute tehnoloogiate valdkonnas ning edendama nende tehnoloogiate kättesaadavust ja kasutamist, kaasa arvatud puuetega inimestele sobivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, liikumise abivahendid, seadmed ja abistavad tehnoloogiad. Samuti kutsutakse konventsioonis üles eelistama taskukohase hinnaga tehnoloogiaid.

(15)

Konventsiooni liikmesriikide õiguskorras jõustumise tõttu on vaja vastu võtta täiendavad siseriiklikud sätted toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta. Ilma liidu meetmeteta suurendaksid need sätted veelgi liikmesriikide õigus- ja haldusnormide erinevusi.

(16)

Seetõttu tuleks hõlbustada konventsiooni rakendamist liidus, nähes liidus ette ühised normid. Käesoleva direktiiviga toetatakse liikmesriike ka nende jõupingutustes täita ühtlustatud viisil riiklikke kohustusi ning konventsioonist tulenevaid kohustusi seoses ligipääsetavusega.

(17)

Komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatis „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“, mis on kooskõlas konventsiooniga, määratleb ligipääsetavuse ühena kaheksast tegevusvaldkonnast, osutab, et see on ühiskonnas osalemise üks põhilisi eeltingimusi ning selle eesmärk on tagada toodete ja teenuste ligipääsetavus.

(18)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste kindlaksmääramise aluseks on sõeluuring, mis viidi läbi mõjuhinnangu koostamise käigus ning millega tehti kindlaks asjaomased tooted ja teenused puuetega inimeste jaoks, mille puhul on liikmesriigid vastu võtnud või võivad tõenäoliselt vastu võtta erinevaid riiklikke ligipääsetavusnõudeid, mis häirivad siseturu toimimist.

(19)

Et tagada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate teenuste ligipääsetavus, peaksid ka selliste teenuste osutamisel kasutatud tooted, mida tarbija kasutab, vastama käesoleva direktiiviga kehtestatud ligipääsetavusnõuetele.

(20)

Isegi juhul, kui teenus või osa sellest ostetakse allhanke korras kolmandalt isikult, ei tohiks seada ohtu selle teenuse ligipääsetavust ja teenuseosutajad peaksid järgima käesolevas direktiivi kohaseid kohustusi. Teenuseosutajad peaksid ka tagama oma töötajatele asjakohase ja pideva koolituse, et nad kindlasti teaksid, kuidas kasutada ligipääsetavaid tooteid ja teenuseid. Koolitus peaks hõlmama selliseid teemasid nagu teavitamine, nõustamine ja reklaam.

(21)

Ligipääsetavusnõuded tuleks kehtestada ettevõtjatele ja liikmesriikidele kõige vähem koormaval viisil.

(22)

Tuleb täpsustada ligipääsetavusnõuded nende toodete ja teenuste turule laskmiseks, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et tagada nende vaba liikumine siseturul.

(23)

Käesolev direktiiv peaks muutma funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded kohustuslikeks ning üldisi eesmärke silmas pidades tuleks need sõnastada. Kõnealused nõuded peaksid olema piisavalt täpsed, et tekitada õiguslikult siduvaid kohustusi, ja piisavalt üksikasjalikud, et oleks võimalik hinnata nõuetele vastavust, eesmärgiga tagada siseturu hea toimimine käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete ja teenuste jaoks, ning need peaksid jätma teatava paindlikkuse, et võimaldada innovatsiooni.

(24)

Käesolev direktiiv sisaldab mitmeid funktsionaalse toimivuse kriteeriume, mis on seotud toodete ja teenuste töörežiimidega. Need kriteeriumid ei ole mõeldud üldise alternatiivina käesoleva direktiivi kohastele ligipääsetavusnõuetele, vaid neid tuleks kasutada üksnes väga konkreetsetel juhtudel. Neid kriteeriumeid tuleks kohaldada nimetatud toodete ja teenuste konkreetsete funktsioonide või omaduste suhtes, et muuta need ligipääsetavaks, kui käesoleva direktiivi kohastes ligipääsetavusnõuetes ei käsitleta ühte või enamat konkreetset funktsiooni või omadust. Juhul kui ligipääsetavusnõue hõlmab konkreetseid tehnilisi nõudeid ning nende tehniliste nõuete alternatiivne tehniline lahendus on tagatud tootes või teenuses, peaks see alternatiivne tehniline lahendus sellegipoolest vastama asjaomastele ligipääsetavusnõuetele ning asjaomaste funktsionaalse toimivuse kriteeriumide kohaldamise tulemuseks peaks olema võrdväärne või suurem ligipääsetavus.

(25)

Käesolev direktiiv peaks hõlmama tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelisi arvuti riistvarasüsteeme. Nende süsteemide ligipääsetaval viisil toimimiseks peaksid ka nende operatsioonisüsteemid olema ligipääsetavad. Selliseid arvuti riistvarasüsteeme iseloomustab mitmeotstarbeline olemus ja nende võime täita asjakohase tarkvara abil tarbijate poolt kõige sagedamini soovitavaid arvutitoiminguid; kõnealused süsteemid on ette nähtud tarbijatele kasutamiseks. Sellised arvuti riistvarasüsteemid on näiteks personaalarvutid, sealhulgas lauaarvutid, sülearvutid, nutitelefonid ja tahvelarvutid. Tarbeelektroonika toodetesse integreeritud eriotstarbelisi arvuteid ei peeta tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbeliseks arvuti riistvarasüsteemiks. Käesolev direktiiv ei peaks eraldi hõlmama konkreetsete funktsioonidega üksikuid komponente, nagu emaplaat või mälukiip, mida kasutatakse või võidakse kasutada sellises süsteemis.

(26)

Käesolev direktiiv peaks hõlmama ka makseterminale, sealhulgas nii nende riist- kui ka tarkvara, ja teatavaid interaktiivseid iseteenindusterminale, sealhulgas nii nende riist- kui ka tarkvara, mida kasutatakse käesoleva direktiiviga hõlmatud teenuste osutamiseks, näiteks pangaautomaadid, piletiautomaadid, mis väljastavad füüsilisi pileteid teenustele ligipääsuks, nagu näiteks sõidupileteid väljastavad automaadid, pangakontori järjekorrapileteid väljastavad masinad, registreerimisautomaadid ja teavet pakkuvad interaktiivsed iseteenindusterminalid, sealhulgas interaktiivsed teabeekraanid.

(27)

Teatavad teavet pakkuvad interaktiivsed iseteenindusterminalid, mis on paigaldatud sõidukite, õhusõidukite, laevade või veeremi integreeritud osadena, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast siiski välja jätta, kuna need moodustavad osa sellistest sõidukitest, õhusõidukitest, laevadest või veeremist, mis ei ole käesoleva direktiiviga hõlmatud.

(28)

Käesolev direktiiv peaks samuti hõlmama elektroonilise side teenuseid, sealhulgas hädaolukorra sidet nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972 (5). Praegu erinevad puuetega inimestele ligipääsu andmiseks võetavad meetmed liikmesriigiti ega ole kogu siseturu piires ühtlustatud. Selle tagamine, et kogu liidus kohaldatakse samu ligipääsetavusnõudeid, aitab saavutada mastaabisäästu ettevõtjatel, kes tegutsevad rohkem kui ühes liikmesriigis, ning hõlbustab tulemuslikku ligipääsu puuetega inimestele nii oma liikmesriigis kui ka reisides teistes liikmesriikides. Et elektroonilise side teenused, sealhulgas hädaolukorra side, oleksid ligipääsetavad, peaksid teenuseosutajad lisaks häälele nägema ette reaalajas tekstiedastuse ja tervikvestluse teenused, kus kasutatakse nende edastatud videot, tagades kõigi nende sidevahendite sünkroniseerimise. Liikmesriikidel peaks lisaks käesoleva direktiivi nõuetele kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/1972 olema võimalik määrata edastusteenuse osutaja, mida puuetega inimesed saaksid kasutada.

(29)

Käesoleva direktiiviga ühtlustatakse ligipääsetavusnõuded elektroonilise side teenustele ja seotud toodetele ning täiendatakse direktiivi (EL) 2018/1972, milles sätestatakse võrdväärse ligipääsu ja valiku nõuded puuetega lõppkasutajatele. Direktiivis (EL) 2018/1972 sätestatakse samuti nõuded universaalteenuse osutamise kohustuse alusel internetiühenduse ja häälside taskukohasusele ning seotud lõppseadmete, eriseadmete ja -teenuste taskukohasusele ja kättesaadavusele puuetega tarbijate jaoks.

(30)

Käesolev direktiiv peaks samuti hõlmama tarbija lõppseadmeid, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse eeldatavasti peamiselt elektroonilise side teenustele ligipääsuks. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid need seadmed hõlmama selliseid seadmeid nagu ruuter või modem, mida kasutatakse osana elektroonilise side teenustele ligipääsu loomisel.

(31)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele tähendama, et tagatud on ligipääs audiovisuaalsele sisule ja mehhanismidele, mis võimaldavad puuetega kasutajatel kasutada oma tugitehnoloogiaid. Teenused, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele, võiksid hõlmata veebisaite, internetipõhiseid rakendusi; digiboksipõhiseid rakendusi, allalaaditavaid rakendusi, mobiilsideseadmetel põhinevaid teenuseid, sealhulgas mobiilirakendusi ja nendega seotud multimeediamängijaid ning ühendatud televisiooniteenuseid. Audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/13/EL, (6) erandiks on ligipääs elektroonilistele saatekavadele, mis on hõlmatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu andvate teenuste määratlusega.

(32)

Lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenuste kontekstis peaks käesolev direktiiv hõlmama muu hulgas puuetega inimestele reisimiseks vajaliku transporditeenusealase teabe, sealhulgas reaalajas reisiteabe andmist veebisaitide, mobiiliseadmetel põhinevate teenuste, interaktiivsete teabeekraanide ja interaktiivsete iseteenindusterminalide kaudu. Siia alla võiks kuuluda teave teenuseosutaja reisijateveo toodete ja teenuste kohta, enne reisi antav teave, reisi ajal antav teave ja teenuse tühistamisel või väljumise hilinemisel antav teave. Muud teabeelemendid võiksid hõlmata ka näiteks teavet hindade ja sooduskampaaniate kohta.

(33)

Käesolev direktiiv peaks hõlmama ka veebisaite, mobiilsideseadmetel põhinevaid teenuseid, sealhulgas mobiilirakendusi, mille on välja töötanud või kättesaadavaks teinud käesoleva direktiiviga hõlmatud reisijateveoteenuste osutajad või mis on välja töötatud või kättesaadavaks tehtud nende nimel, elektroonilise piletimüügi teenused, elektroonilised piletid ja interaktiivsed teabeekraanid.

(34)

Käesoleva direktiivi kohaldamisala kindlaksmääramine lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenuste osas peaks põhinema reisijate õigustega seotud kehtivatel valdkondlikel õigusaktidel. Kui käesolevat direktiivi teatud veoteenuste liikidele ei kohaldata, peaksid liikmesriigid ergutama teenuseosutajaid kohaldama käesoleva direktiivi kohaseid asjakohaseid ligipääsetavusnõudeid.

(35)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2102 (7) seatakse transporditeenuseid, sealhulgas linna- ja linnalähitranspordi ning piirkondliku transpordi teenuseid osutavatele avaliku sektori asutustele juba kohustus teha oma veebisaidid ligipääsetavaks. Käesolevas direktiivis sisalduvad erandid teenuseid, sealhulgas linna- ja linnalähitranspordi ning piirkondliku transpordi teenuseid osutavatele mikroettevõtjatele. Lisaks sisaldab käesolev direktiiv kohustust tagada, et e-kaubanduse veebisaidid oleksid ligipääsetavad. Kuna käesolev direktiiv sisaldab eratransporditeenuste osutajate valdavale enamusele pandud kohustust teha veebis pileteid müües oma veebisaidid ligipääsetavaks, ei ole käesolevas direktiivis vaja kehtestada lisanõudeid linna- ja linnalähitranspordi ning piirkondliku transpordi teenuse osutajate veebisaitidele.

(36)

Ligipääsetavusnõuete teatud elemendid, eelkõige seoses käesolevas direktiivis sätestatud teabe esitamisega, on juba hõlmatud reisijateveo valdkonnas kehtivate liidu õigusaktidega. See sisaldab elemente, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2006 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1371/2007, (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1177/2010 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 181/2011 (12). See sisaldab ka asjakohaseid õigusakte, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (13) alusel. Regulatiivse järjepidevuse tagamiseks peaks jätkama nimetatud määrustes sätestatud ligipääsetavusnõuete kohaldamist senisel viisil. Sellegipoolest täiendaksid käesoleva direktiivi kohased lisanõuded olemasolevaid nõudeid, parandades siseturu toimimist transpordi valdkonnas ja tuues kasu puuetega inimestele.

(37)

Käesolevas direktiivis ei tuleks hõlmata transporditeenuste teatavaid elemente, kui neid teenuseid osutatakse väljaspool liikmesriikide territooriumi, ning seda ka juhul, kui teenus on suunatud liidu turule. Nende elementidega seoses peaksid reisijateveo teenuste pakkujad olema üksnes kohustatud tagama, et käesoleva direktiivi nõudeid täidetakse teenuse selle osa suhtes, mida pakutakse liidu territooriumil. Lennutranspordi puhul peaks aga liidu lennuettevõtjad olema kohustatud tagama, et käesoleva direktiivi nõudeid täidetakse ka lendude puhul, mis väljuvad kolmandas riigis asuvast lennujaamast liikmesriigi territooriumil asuvasse lennujaama. Peale selle peaksid kõik lennuettevõtjad, sealhulgas need, kellel ei ole liidus antud lennutegevusluba, olema kohustatud tagama, et käesoleva direktiivi nõudeid täidetakse liikmesriigi territooriumilt kolmanda riigi territooriumile väljuvate lendude puhul.

(38)

Linnade ametiasutusi tuleks ergutada integreerima linnatransporditeenuste tõketeta ligipääsetavust oma kestliku linnalise liikumiskeskkonna kavadesse ning avaldama korrapäraselt loetelusid linna ühistranspordi ja liikuvuse tõketeta ligipääsetavuse alastest parimatest tavadest.

(39)

Pangandus- ja finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide eesmärk on kaitsta nende teenuste tarbijaid kogu liidus ja anda neile teavet, kuid need ei sisalda ligipääsetavusnõudeid. Et võimaldada puuetega inimestel kasutada kogu liidus kõnealuseid teenuseid, sealhulgas vajaduse korral veebisaitide kaudu, ja mobiilsideseadmetel põhinevaid teenuseid, sealhulgas mobiilirakendusi, teha teadlikke otsuseid ja olla kindlad, et neid kaitstakse asjakohaselt teiste tarbijatega võrdsetel alustel, ning tagada võrdsed võimalused teenuseosutajatele, tuleks käesolevas direktiivis sätestada ühised ligipääsetavusnõuded teatavate tarbijatele mõeldud pangandus- ja finantsteenuste jaoks.

(40)

Asjakohased ligipääsetavusnõuded peaksid kehtima ka identimismeetoditele, elektroonilistele allkirjadele ja makseteenustele, sest need on vajalikud tarbijale mõeldud pangatehingute tegemisel.

(41)

E-raamatute failid põhinevad elektroonilistel arvutikoodidel, mis võimaldavad levitada ja sirvida suures osas teksti ja graafilisel kujul olevaid teoseid. E-raamatute failidele ligipääsetavus oleneb selliste koodide täpsusest, ennekõike mis puudutab teose eri põhielementide kvalifikatsiooni ja selle struktuuri standardkirjeldust. Ligipääsetavusega seotud koostalitlusvõime peaks optimeerima selliste failide ühilduvust kasutajaagentide ning praeguste ja tulevaste tugitehnoloogiatega. Eriväljaannete, nagu koomiksite, laste- ja kunstiraamatute erielemente tuleks kaaluda seoses kõigi kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega. Kui liikmesriikides kehtiksid erinevad ligipääsetavusnõuded, siis oleks kirjastajatel ja teistel ettevõtjatel raske siseturu eelistest kasu saada, see võib tekitada e-lugerite koostalitlusprobleeme ja piirata puuetega tarbijate ligipääsu. E-raamatute kontekstis võiks teenuseosutaja mõiste hõlmata kirjastajaid ja teisi e-raamatuid levitavaid ettevõtjaid.

Tunnistatakse, et puuetega inimesed seisavad endiselt silmitsi tõketega ligipääsul autoriõiguste ja kaasnevate õigustega kaitstud sisule, ning et selle olukorraga tegelemiseks on juba võetud teatavaid meetmeid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1564 (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1563 (15) vastuvõtmisega, ning et tulevikus võiks sellega seoses võtta täiendavaid liidu meetmeid.

(42)

Käesolevas direktiivis määratletakse e-kaubanduse teenused vahemaa tagant osutatava teenusena veebisaitide ja mobiiliseadmetel põhinevate teenuste kaudu, mida osutatakse elektroonilisel teel tarbija isikliku taotluse põhjal eesmärgiga sõlmida tarbijaleping. Nimetatud määratluse kohaldamisel tähendab „vahemaa tagant“, et teenust osutatakse ilma poolte üheaegse kohalolekuta; „elektroonilisel teel“ tähendab, et teenus saadetakse lähtepunktist ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh digitaalne pakkimine) ja andmesäilitusseadmete abil ning seda saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil; „tarbija isikliku taotluse põhjal“ tähendab, et teenust osutatakse isikliku taotluse põhjal. Võttes arvesse e-kaubanduse teenuste suurenenud tähtsust ja nende kõrgtehnoloogilist olemust on oluline, et nende ligipääsetavusele kohalduksid ühtlustatud nõuded.

(43)

Käesoleva direktiivi kohaseid ligipääsetavuskohustusi e-kaubanduse teenustele tuleks kohaldada mis tahes toote või teenuse internetimüügi suhtes ning seetõttu ka käesoleva direktiiviga eraldiseisvalt hõlmatud toote või teenuse müügi suhtes.

(44)

Hädaolukorra sidele vastamise ligipääsetavusega seotud meetmeid tuleks võtta nii, et see ei piiraks ega mõjutaks hädaabiteenistuste endi korraldust, mis jääb liikmesriikide ainupädevusse.

(45)

Kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/1972 peavad liikmesriigid tagama hädaolukorra side kaudu puuetega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega samaväärse ligipääsu hädaabiteenistustele kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Komisjon ning riikide reguleerivad ja muud pädevad asutused peavad võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et teises liikmesriigis reisides on hädaabiteenused puuetega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega samaväärselt ja võimaluse korral ilma eelregistreerimiseta ligipääsetavad. Nende meetmetega tuleks püüda tagada liikmesriikidevaheline koostalitlusvõime ja need peavad põhinema võimalikult suurel määral Euroopa standarditel või spetsifikatsioonidel, mis on sätestatud kooskõlas direktiivi (EL) 2018/1972 artikliga 39. Sellised meetmed ei takista liikmesriike võtmast vastu lisanõudeid kõnealuses direktiivis esitatud eesmärkide saavutamiseks. Alternatiivina käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuete täitmisele seoses puuetega kasutajate jaoks mõeldud hädaolukorra sidele vastamisega peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata edastusteenuse osutajast kolmas osapool, mida puuetega inimesed saaksid kasutada side pidamiseks häirekeskusega, kuni need häirekeskused on suutelised kasutama elektroonilise side teenuseid internetiprotokollide kaudu, et tagada hädaolukorra sidele vastamise ligipääsetavus. Igal juhul ei tohiks käesoleva direktiivi kohaseid kohustusi tõlgendada nii, nagu need piiraksid või vähendaksid mis tahes puuetega lõppkasutajate teenindamisega seotud kohustusi, sealhulgas võrdväärset ligipääsu elektroonilistele sideteenustele ning hädaabiteenustele ning samuti direktiivis (EL) 2018/1972 sätestatud ligipääsetavust käsitlevaid kohustusi.

(46)

Direktiivis (EL) 2016/2102 määratletakse avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavusnõuded ning sätestatakse muud sellega seonduvad aspektid, ennekõike asjakohaste veebisaitide ja mobiilirakenduste vastavust käsitlevad nõuded. Kõnealune direktiiv sisaldab aga konkreetset erandite loetelu. Samalaadseid erandeid kohaldatakse ka käesoleva direktiivi suhtes. Mõned avaliku sektori veebisaitide ja mobiilirakenduste kaudu toimuvad tegevused, nagu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad reisijateveo teenused või e-kaubanduse teenused, peaksid lisaks olema kooskõlas käesoleva direktiivi kohaste ligipääsetavusnõuetega, tagamaks et toodete ja teenuste internetimüük on puuetega inimestele ligipääsetav sõltumata sellest, kas müüjaks on avalik-õiguslik või erasektori ettevõtja. Käesoleva direktiivi kohased ligipääsetavusnõuded tuleks viia kooskõlla direktiivi (EL) 2016/2102 nõuetega, olenemata erinevustest näiteks järelevalves, aruandluses ja jõustamises.

(47)

Veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiivis (EL) 2016/2102 kasutatud neli põhimõtet on järgmised: tajutavus – teavet ja kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda; talitlusvõime – kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kasutatavad; mõistetavus – teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema mõistetavad; ja töökindlus – sisu peab olema piisavalt töökindel selleks, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada väga erinevad kasutajaagendid, sh tugitehnoloogiad. Neid põhimõtted on asjakohased ka käesoleva direktiivi (EL) 2016/2102 kohaldamisel.

(48)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et kui käesoleva direktiiviga hõlmatud tooted ja teenused vastavad kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, ei ole nende vaba liikumine liidus ligipääsetavuse tõttu takistatud.

(49)

Mõnel juhul hõlbustaksid ühtsed tehiskeskkonna ligipääsetavusnõuded seotud teenuste ja puuetega inimeste vaba liikumist. Seetõttu tuleks käesoleva direktiiviga võimaldada liikmesriikidel lisada teenuste osutamiseks kasutatav tehiskeskkond käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, tagades vastavuse ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud III lisas.

(50)

Ligipääsetavus tuleks saavutada süsteemse takistuste kõrvaldamise ja nende tekke ärahoidmisega, eelistatavalt „universaaldisaini“ lähenemisviisi abil, mis aitab tagada puuetega inimestele ligipääsetavuse teistega võrdsetel alustel. Konventsiooni kohaselt tähendab see lähenemisviis toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimist sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks, ilma et oleks vaja teha kohandusi või kasutada eridisaini. Kooskõlas konventsiooniga ei tohi universaaldisain välistada vajaduse korral abivahendite valmistamist kindlatele puuetega inimeste rühmadele. Lisaks ei tohiks ligipääsetavus välistada mõistlike abinõude võtmist, kui seda nõutakse liidu või liikmesriigi õigusega. Ligipääsetavust ja universaaldisaini tuleks tõlgendada kooskõlas puuetega inimeste õiguste komitee üldkommentaariga nr 2(2014) konventsiooni artikli 9 (Ligipääsetavus) kohta.

(51)

Tooted ja teenused, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, ei kuulu automaatselt nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ (16) kohaldamisalasse. Mõni tugitehnoloogia, mis on meditsiiniseade, võiks siiski kuuluda nimetatud direktiivi kohaldamisalasse.

(52)

Enamik töökohti liidus on VKEdes ja mikroettevõtetes. Nad on tulevase majanduskasvu jaoks otsustava tähtsusega, kuid neil on sageli raskusi ja takistusi oma toodete või teenuste arendamisel, eelkõige piiriüleselt. Seetõttu on vaja lihtsustada VKEde ja mikroettevõtjate tegevust, ühtlustades ligipääsetavust käsitlevad siseriiklikud sätted ja samal ajal säilitades vajalikud kaitseklauslid.

(53)

Et mikroettevõtjad ja VKEd saaksid käesolevast direktiivist kasu, peavad nad tõepoolest vastama komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (17) ja asjaomase kohtupraktika nõuetele, mille eesmärk on takistada neis sisalduvatest normidest kõrvalehoidmist.

(54)

Liidu õigusaktide järjepidevuse tagamiseks peaks käesolev direktiiv põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusel nr 768/2008/EÜ, (18) kuna direktiiv hõlmab tooteid, mis on juba hõlmatud teiste liidu õigusaktidega, tunnistades samas käesolevas direktiivi kohaste ligipääsetavusnõuete eripära.

(55)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, peaksid tagama, et nad teevad turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses olevad tooted. Sama peaks kehtima teenuseid osutavatele ettevõtjatele. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.

(56)

Ettevõtjad peaksid vastutama toodete ja teenuste nõuetekohasuse eest seoses oma rolliga tarneahelas, et tagada ligipääsetavuse kõrgetasemeline kaitse ning õiglane konkurents liidu turul.

(57)

Käesoleva direktiivi kohustusi tuleks kohaldada võrdselt nii erasektori kui ka avaliku sektori ettevõtjate suhtes.

(58)

Kõige sobivam täieliku vastavushindamise teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote väljatöötamise ja tootmise protsessist. Ehkki toodete vastavuse eest vastutab tootja, peaks tähtis roll olema turujärelevalveasutustel, kontrollides, kas liidus kättesaadavaks tehtud tooted on toodetud kooskõlas liidu õigusega.

(59)

Importijad ja turustajad peaksid olema kaasatud liikmesriikide ametiasutuste teostatud turujärelevalvesse ning nad peaksid selles aktiivselt osalema, andes pädevatele asutustele asjaomase tootega seotud kogu vajaliku teabe.

(60)

Importijad peaksid tagama, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid nende toodete puhul kasutanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi.

(61)

Toote turulelaskmisel peaks iga importija märkima tootele oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi.

(62)

Turustajad peaksid tagama, et nendepoolne toote käitlemine ei mõjuta negatiivselt toote vastavust käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuetele.

(63)

Kui ettevõtja laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks mõjutada juba turule lastud toote vastavust kohaldatavatele nõuetele, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(64)

Proportsionaalsuse huvides tuleks ligipääsetavusnõudeid kohaldada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust asjaomastele ettevõtjatele ega nõua nende toodete ja teenuste märkimisväärset muutmist, mis viiks nende täieliku muutmiseni käesoleva direktiivi mõistes. Sellele vaatamata tuleks kehtestada kontrollimehhanismid, et kontrollida ligipääsetavusnõuete kohaldamisel tehtud erandite õigustatust.

(65)

Käesolevas direktiivis tuleks järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“ ja selles peaks võtma arvesse VKEde halduskoormust. Sellega tuleks kehtestada lihtsad vastavushindamise normid ning ettevõtjate kaitseklauslid, mitte üldised erandid ja mööndused kõnealustele ettevõtjatele. Seega tuleks sobivaima vastavushindamismenetluse valimise ja rakendamise normide koostamisel võtta arvesse VKEde olukorda ning kohustus hinnata vastavust ligipääsetavusnõuetele peaks piirduma sellega, et need ei kujutaks endast ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust VKEdele. Lisaks peaksid turujärelevalveasutused tegutsema proportsionaalselt ettevõtjate suurusega ning sellega, kas vaatlusalune toodang on väikesemahuline seeriatoodang või mitteseeriatoodang, ilma et loodaks tarbetuid takistusi VKEde jaoks ning ohustataks avaliku huvi kaitset.

(66)

Erandjuhtudel, kui käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuete täitmine toob ettevõtjatele kaasa ebaproportsionaalse koormuse, tuleks neilt nende nõuete täitmist nõuda vaid siis, kui need ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust. Sellistel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ei pruugi ettevõtjatel olla mõistlikult võimalik täielikult kohaldada ühte või mitut käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuet. Küll aga peaks ettevõtja tegema käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teenuse või toote nii ligipääsetavaks kui võimalik, kohaldades neid nõudeid sellises ulatuses, et need ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust. Neid ligipääsetavusnõudeid, mille puhul ettevõtja ei ole leidnud, et need põhjustavad ebaproportsionaalse koormuse, tuleks kohaldada täiel määral. Ebaproportsionaalsest koormusest tulenevad ühe või mitme ligipääsetavusnõude järgimise erandid ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on tingimata vajalik, et seda koormust vähendada konkreetse toote või teenuse puhul konkreetsel juhul. Meetmeid, mis põhjustaksid ebaproportsionaalse koormuse, tuleks mõista kui meetmeid, mis paneksid ettevõtjale ülemäärase korraldusliku või rahalise lisakoormuse, võttes seejuures arvesse tõenäolist kasu, mida need vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumidele võivad puuetega inimestele tuua. Tuleks määrata kindlaks kõnealustel kaalutlustel põhinevad kriteeriumid, et võimaldada nii ettevõtjatel kui ka asjaomastel asutustel võrrelda eri olukordi ja hinnata süstemaatiliselt ebaproportsionaalse koormuse võimalikku olemasolu. Selle hindamisel, millises ulatuses ei ole ligipääsetavusnõudeid seetõttu võimalik täita, et need põhjustaksid ebaproportsionaalse koormuse, tuleks arvesse võtta üksnes õiguspäraseid põhjuseid. Õiguspäraseks põhjuseks ei tohiks olla see, et ligipääsetavust ei peeta prioriteediks, et puudub aeg või puuduvad teadmised.

(67)

Ebaproportsionaalse koormuse üldisel hindamisel tuleks kasutada VI lisas sätestatud kriteeriume. Ettevõtja peaks ebaproportsionaalse koormuse hindamise dokumenteerima, võttes arvesse asjakohaseid kriteeriume. Teenuseosutajad peaksid ebaproportsionaalse koormuse hinnangu vähemalt iga viie aasta järel uuesti läbi vaatama.

(68)

Ettevõtja peaks teavitama asjaomaseid asutusi sellest, et ta on lähtunud käesoleva direktiivi sätetest, mis käsitlevad täielikku muutmist ja/või ebaproportsionaalset koormust. Ainult asjaomaste asutuste nõudel peaks ettevõtja esitama koopia hinnangust, milles selgitatakse, miks tema toode või teenus ei ole täielikult ligipääsetav, ja lisama tõendid ebaproportsionaalse koormuse ja/või täieliku muutmise kohta.

(69)

Kui teenuseosutaja leiab nõutava hinnangu alusel, et nõue, mille kohaselt peaksid kõik käesoleva direktiiviga kaetud teenuste osutamiseks kasutatavad iseteenindusterminalid vastama käesoleva direktiivi kohastele ligipääsetavusnõuetele, tooks talle kaasa ebaproportsionaalse koormuse, peaks teenuseosutaja kohaldama neid nõudeid siiski sellises ulatuses, mil need veel ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust. Järelikult peaks teenuseosutaja hindama, milline on iseteenindusterminalide piiratud ligipääsetavuse ulatus või täielikult ligipääsetavate iseteenindusterminalide arv, mis võimaldaks tal vältida ebaproportsionaalset koormust, mis talle muul juhul langeks, ning temalt tuleks käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuete täitmist nõuda üksnes sellises ulatuses.

(70)

Mikroettevõtjaid eristavad kõigist teistest ettevõtjatest nende piiratud inimressursid ja aastakäive või aastabilanss. Seetõttu nõuab ligipääsetavusnõuete järgimine mikroettevõtjatelt üldiselt suuremat osa nende finants- ja inimressurssidest teiste ettevõtjatega võrreldes ning moodustab suurema tõenäosusega ebaproportsionaalse osa kuludest. Märkimisväärne osa mikroettevõtjate kuludest tuleneb dokumentide ja registrite täitmisest või säilitamisest, et näidata vastavust liidu õiguse kohastele erinevatele nõuetele. Kuigi kõik käesoleva direktiiviga hõlmatud ettevõtjad peaksid olema suutelised hindama käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuete täitmise proportsionaalsust ja täitma neid üksnes ulatuses, mis ei ole ebaproportsionaalne, oleks sellise hindamise nõudmine teenuseid osutavatelt mikroettevõtjatelt iseenesest ebaproportsionaalne koormus. Seetõttu ei tuleks käesoleva direktiivi nõudeid ja kohustusi kohaldada mikroettevõtjate suhtes, kes osutavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid.

(71)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodetega tegelevate mikroettevõtjate suhtes peaksid käesolevas direktiivis kehtima leebemad nõuded ja kohustused, et vähendada halduskoormust.

(72)

Ehkki mõned mikroettevõtjad on käesoleva direktiivi kohustustest vabastatud, tuleks kõiki mikroettevõtjaid innustada tootma, importima ja levitama käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele vastavaid tooteid ja osutama käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele vastavaid teenuseid, et suurendada nende ettevõtete konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali siseturul. Liikmesriigid peaksid seetõttu andma mikroettevõtjatele suunised ja vahendid, et hõlbustada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kohaldatavate riiklike meetmete rakendamist.

(73)

Kõik ettevõtjad peaksid tooteid turule lastes või kättesaadavaks tehes või teenuseid osutades käituma vastutustundlikult ja täies kooskõlas asjakohaste õiguslike nõuetega.

(74)

Selleks et hõlbustada kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda tooted ja teenused, mis vastavad vabatahtlikele harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012, (19) eesmärgiga koostada kõnealuste nõuete üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid. Komisjon on juba esitanud Euroopa standardiorganisatsioonidele mitu ligipääsetavusega seotud standardimistaotlust, nagu standardimisvolitused M/376, M/473 ja M/420, mis oleksid asjakohased harmoneeritud standardite väljatöötamiseks.

(75)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus harmoneeritud standarditele ametlike vastuväidete esitamiseks, kui leitakse, et need standardid ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

(76)

Euroopa standardid peaksid olema turupõhised, võtma arvesse avalikku huvi ja poliitilisi eesmärke, mis on selgelt esitatud komisjoni taotluses ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile harmoneeritud standardite koostamiseks, ning põhinema konsensusel. Harmoneeritud standardite puudumisel ja juhul, kui see on vajalik siseturu ühtlustamise eesmärgil, peaks komisjonil olema võimalik võtta teatavatel juhtudel vastu rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva direktiivi kohaste ligipääsetavusnõuete tehnilised spetsifikatsioonid. Tehniliste spetsifikatsioonide kasutamine peaks seetõttu piirduma nende juhtudega. Komisjonil peaks olema võimalik võtta vastu näiteks tehnilisi spetsifikatsioone eelkõige juhul, kui standardimisprotsess on blokeeritud sidusrühmade vahelise konsensuse puudumise tõttu või kui harmoneeritud standardi kehtestamine viibib põhjendamatult, näiteks seetõttu, et ei saavutata nõutavat kvaliteeti. Komisjon peaks jätma piisavalt aega ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile esitatud harmoneeritud standardite koostamise taotluse vastuvõtmise ja sama ligipääsetavusnõudega seotud tehnilise spetsifikatsiooni vastuvõtmise vahele. Komisjonil ei tohiks lubada võtta vastu tehnilist spetsifikatsiooni, kui ta ei ole kõigepealt püüdnud vastavaid ligipääsetavusnõudeid saavutada Euroopa standardimissüsteemi abil, välja arvatud juhul, kui komisjon suudab tõendada, et need tehnilised spetsifikatsioonid vastavad määruse (EL) nr 1025/2012 II lisa nõuetele.

(77)

Selleks et kehtestada kõige tõhusamal viisil käesoleva direktiivi kohastele toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetele vastavaid harmoneeritud standardeid ja tehnilisi spetsifikatsioone, peaks komisjon kaasama võimaluse korral protsessi Euroopa puuetega inimeste katusorganisatsioonid ja kõik teised asjaomased sidusrühmad.

(78)

Selleks et turujärelevalve eesmärgil tagada teabe tulemuslik kättesaadavus, peaks kõigile kohaldatavatele liidu õigusaktidele vastavuse kindlakstegemiseks vajalik teave olema tehtud kättesaadavaks ühes ühtses ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks neil olema võimalus lisada ühtsele ELi vastavusdeklaratsioonile kõik asjakohased individuaalsed vastavusdeklaratsioonid.

(79)

Toodete vastavushindamise suhtes peaks käesoleva direktiivi puhul kasutama tootmise sisekontrolli moodulit A, mis on esitatud otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas, sest see võimaldab ettevõtjatel näidata ja pädevatel asutustel tagada, et turul kättesaadavaks tehtud tooted vastavad ligipääsetavusnõuetele, tekitamata samal ajal liigset koormust.

(80)

Toodete turujärelevalve tegemisel ja teenuste vastavuse kontrollimisel peaksid asutused samuti kontrollima, et vastavushindamised, sealhulgas vajaduse korral täieliku muutmise või ebaproportsionaalse koormuse hindamine on nõuetekohaselt läbi viidud. Oma kohustuste täitmisel peaksid asutused samuti tegema seda koostöös puuetega inimeste ning neid ja nende huve esindavate organisatsioonidega.

(81)

Teenuste puhul tuleks teave, mis on vajalik käesoleva direktiivi kohase ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamiseks, esitada üldtingimustes või samaväärses dokumendis, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (20) kohaldamist.

(82)

CE-märgis, mis näitab toote vastavust käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuetele, on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. Käesoleva direktiiviga peaks järgima CE-märgist käsitlevaid üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, (21) millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega. Lisaks ELi vastavusdeklaratsiooni esitamisele peaks tootja kulutõhusal viisil teavitama tarbijaid oma toodete ligipääsetavusest.

(83)

Määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt kinnitab tootja CE-märgise paigaldamisega tootele, et toode vastab kõigile kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele ja et tootja võtab selle eest endale kogu vastutuse.

(84)

Vastavalt otsusele nr 768/2008/EÜ vastutavad liikmesriigid toodete tugeva ja tõhusa turujärelevalve tagamise eest oma territooriumil ning peaksid andma piisavad volitused ja vahendid oma turujärelevalveasutustele.

(85)

Liikmesriigid peaksid kontrollima teenuste vastavust käesolevast direktiivist tulenevatele kohustustele ning jälgima mittevastavusega seotud kaebusi või teateid, tagamaks, et parandusmeetmed on võetud.

(86)

Kui see on asjakohane, võiks komisjon sidusrühmadega konsulteerides vastu võtta mittesiduvaid suuniseid, mis toetavad turujärelevalveasutuste ja teenuste vastavuse kontrollimise eest vastutavate asutuste vahelist koordineerimist. Komisjonil ja liikmesriikidel peaks olema võimalik luua algatusi asutuste ressursside ja oskusteabe jagamiseks.

(87)

Liikmesriigid peaksid tagama, et turujärelevalveasutused ja teenuste vastavuse kontrollimise eest vastutavad asutused kontrollivad kooskõlas VIII ja IX peatükiga ettevõtjate vastavust VI lisas osutatud kriteeriumidele. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata spetsialiseeritud asutus, mis täidab turujärelevalveasutuste ja teenuste vastavuse kontrollimise eest vastutavate asutuste kohustusi vastavalt käesolevale direktiivile. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, et sellise spetsialiseeritud asutuse pädevust tuleks piirata käesoleva direktiivi kohaldamisalaga või selle teatavate osadega ilma et see piiraks määrusest (EÜ) nr 765/2008 tulenevaid liikmesriikide kohustusi.

(88)

Tuleks kindlaks määrata kaitsemeetmete menetlus, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriigid ei jõua ühe liikmesriigi võetud meetmete osas kokkuleppele, ja mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses toodetega, mis ei vasta käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele. Kaitsemeetmete menetlus peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste toodete suhtes varakult meetmeid võtta.

(89)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad, et liikmesriigi võetud meetmed on põhjendatud, ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav harmoneeritud standardi või tehnilise spetsifikatsiooni puudustega.

(90)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL (22) ja 2014/25/EL (23) riigihangete kohta, milles määratakse kindlaks menetlused seoses riigihankelepingute ja ideekonkurssidega teatavate asjade (toodete), teenuste ja ehitustööde kohta, sätestatakse, et kõigi selliste riigihangete puhul, mille eseme kavandatud kasutajateks on füüsilised isikud, olenemata sellest, kas kasutajaks on üldsus või avaliku sektori hankija töötajad, peab tehniline kirjeldus olema koostatud nii, et selles võetakse arvesse puuetega inimeste või kõigi kasutajate ligipääsemise nõuet, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Lisaks nõutakse nendes direktiivides, et kui kohustuslikud ligipääsetavusnõuded võetakse vastu liidu õigusaktiga, kehtestatakse puuetega inimeste või kõigi ligipääs tehnilises kirjelduses kõnealusele õigusaktile viitamisega. Käesolevas direktiivis tuleks kehtestada kohustuslikud ligipääsetavusnõuded sellega hõlmatud toodetele ja teenustele. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse mitte kuuluvate toodete ja teenuste puhul ei ole käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuded siduvad. Nende ligipääsetavusnõuete kasutamine selleks, et täita muudes liidu õigusaktides kui käesolevas direktiivis sätestatud vastavaid kohustusi, hõlbustaks aga ligipääsetavuse rakendamist ning aitaks kaasa õiguskindlusele ja ligipääsetavusnõuete lähendamisele kogu liidus. Ametiasutusi ei tohiks takistada kehtestamast ligipääsetavusnõudeid, mis lähevad kaugemale käesoleva direktiivi I lisas esitatud ligipääsetavusnõuetest.

(91)

Käesolev direktiiv ei tohiks muuta muudes liidu õigusaktides sisalduvate ligipääsetavusega seotud sätete kohustuslikku või vabatahtlikku laadi.

(92)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ainult väljakuulutatud hankemenetluste suhtes, või kui hanke väljakuulutamine ei ole ette nähtud, siis juhtudel, kus avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija on alustanud hankemenetlust pärast käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeva.

(93)

Käesoleva direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleks komisjonile anda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 õigus võtta vastu õigusakte seoses järgmisega: täpsustamine, millised ligipääsetavusnõuded ei saa oma olemuse tõttu avaldada kavandatavat mõju, välja arvatud juhul kui neid täpsustatakse liidu siduvates õigusaktides; selle ajavahemiku muutmine, mille jooksul ettevõtjad peavad suutma tuvastada mis tahes ettevõtja, kes on neile toote tarninud või kellele nad on toote tarninud; ning asjakohaste kriteeriumide täpsustamine, mida ettevõtja peab arvesse võtma hindamisel, kas vastavus ligipääsetavusnõuetele põhjustaks ebaproportsionaalse koormuse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (24) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(94)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses tehniliste spetsifikatsioonidega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (25).

(95)

Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tõhusate vahendite olemasolu ning kehtestama selleks asjakohased kontrollimehhanismid, nagu turujärelevalveasutuste tehtav järelkontroll, mille eesmärk on veenduda, et ligipääsetavusnõuete kohandamisest erandi tegemine on õigustatud. Ligipääsetavusega seotud kaebuste menetlemisel peaksid liikmesriigid järgima hea valitsemistava üldpõhimõtet ja täitma eelkõige ametnike kohustust tagada, et iga kaebuse kohta tehakse otsus mõistliku aja jooksul.

(96)

Käesoleva direktiivi ühtse rakendamise lihtsustamiseks peaks komisjon moodustama asjaomastest ametiasutustest ja sidusrühmadest koosneva töörühma, et hõlbustada teabe ja parimate tavade vahetamist ning anda nõu. Innustada tuleks ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide vahelist koostööd muu hulgas selleks, et parandada käesoleva direktiivi nende sätete rakendamise sidusust, mis käsitlevad ligipääsetavusnõudeid, ning et jälgida direktiivi nende sätete rakendamist, mis käsitlevad täielikku muutmist ja ebaproportsionaalset koormust.

(97)

Võttes arvesse õigusraamistikku, mis kehtib direktiividega 2014/24/EL ja 2014/25/EL hõlmatud valdkondades rakendatavate õiguskaitsevahendite puhul, ei tohiks käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad täitmise tagamist ja karistusi, olla kohaldatavad hankemenetluste suhtes, mille suhtes kehtivad käesolevas direktiivis kehtestatud kohustused. Selline väljajätmine ei piira liikmesriikide aluslepingutest lähtuvaid kohustusi võtta kõik vajalikud meetmed liidu õiguse kohaldamise ja tulemuslikkuse tagamiseks.

(98)

Karistused peaksid olema piisavad seoses rikkumise olemuse ja asjaoludega, et mitte pakkuda ettevõtjatele alternatiivset võimalust jätta täitmata kohustus muuta oma tooted või teenused ligipääsetavaks.

(99)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega on võimalik kasutada alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanisme, et kõrvaldada mis tahes väidetav käesolevale direktiivile mittevastavus enne kohtute või pädevate haldusasutuste poole pöördumist.

(100)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide (26) kohta kohustuvad liikmesriigid tagama põhjendatud juhtudel, et nende ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele on lisatud üks või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(101)

Et anda teenuseosutajatele piisavalt aega käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega kohanemiseks, tuleb ette näha viieaastane üleminekuperiood, mis algab pärast kohaldamise alguskuupäeva, millega rakendatakse käesolevat direktiivi, ja mille kestel teenuse osutamiseks kasutatavad tooted, mis lasti turule enne nimetatud kuupäeva, ei pea käesoleva direktiivi kohastele ligipääsetavusnõuetele vastama, välja arvatud juhul, kui teenuseosutajad on need üleminekuperioodi jooksul asendanud. Arvestades iseteenindusterminalide maksumust ja pikka olelusringi, on asjakohane sätestada, et kui selliseid terminale kasutatakse teenuste osutamisel, võib neid kasutada kuni nende kasutusea lõpuni, eeldusel et neid selle perioodi jooksul ei asendata, kuid mitte kauem kui 20 aastat.

(102)

Käesoleva direktiivi kohased ligipääsetavusnõuded peaksid kehtima toodete suhtes, mis on turule lastud ja teenuste suhtes, mida osutatakse pärast kuupäeva, mil hakatakse kohaldama siseriiklikke meetmeid, millega võetakse üle käesolev direktiiv, ja samuti kolmandatest riikidest imporditud kasutatud toodete suhtes, mis lastakse liidu turule pärast nimetatud kuupäeva.

(103)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva direktiivi eesmärk tagada puuetega inimeste õiguste täielik austamine, et nad saaksid kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus, ning edendada harta artiklite 21, 25 ja 26 kohaldamist.

(104)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – kõrvaldada tõkked teatavate ligipääsetavate toodete ja teenuste vabale liikumisele, et aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see nõuab nende vastavates õigussüsteemides praegu kehtivate õigusnormide ühtlustamist, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, määratledes siseturu toimimise ühised ligipääsetavusnõuded ja õigusnormid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,