(1)

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga („liidu mehhanism“), mille tegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL, (4) tugevdatakse liidu ja liikmesriikide vahelist koostööd ning hõlbustatakse koordineerimist elanikkonnakaitse vallas, et parandada liidu reageerimist loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele.

(2)

Tunnistades liikmesriikide esmavastutust loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel, edendab liidu mehhanism liikmesriikide vahelist solidaarsust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikega 3.

(3)

Loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused võivad meid tabada ükskõik kus üle maailma, sageli ilma hoiatuseta. Kliimamuutustest tulenevad ja riikide piire ületavad loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused on muutunud üha sagedasemaks, äärmuslikumaks ja keerukamaks. Õnnetustest tulenevad inimestega seotud, keskkonnaalased, sotsiaalsed või majanduslikud tagajärjed võivad olla raskesti etteaimatava ulatusega.

(4)

Hiljutised kogemused on näidanud, et lootmine liidu mehhanismi koordineeritud ja vahendatud vabatahtlikult pakutavale abile on ebapiisav ega taga alati piisaval määral õnnetusest mõjutatud inimeste jaoks nende põhivajaduste täitmist ega keskkonna või vara kaitstust. Eriti kehtib see juhul, kui liikmesriike tabavad samal ajal õnnetused, mis on nii korduvad kui ka ootamatud, nii looduslikud kui ka inimtegevusest tingitud, ja kui kollektiivne suutlikkus jääb ebapiisavaks. Neist puudujääkidest ja esilekerkivatest ohtudest jagusaamiseks tuleks kõiki liidu vahendeid kasutada täie paindlikkusega, sealhulgas kodanikuühiskonna aktiivse osalemise edendamise kaudu.

(5)

On äärmiselt tähtis, et liikmesriigid võtaksid asjakohaseid ennetus- ja valmisolekumeetmeid, tagades sealhulgas piisavate vahendite kättesaadavuse õnnetustega toimetulekuks, eelkõige seoses metsatulekahjudega. Võttes arvesse, et liit on viimastel aastatel pidanud rinda pistma erakordselt intensiivsete ja laia levikuga metsatulekahjudega, mis näitasid mitme liikmesriigi tegevuses ja otsusega nr 1313/2013/EL liikmesriikide poolt vabatahtlikkuse alusel eraldatud reageerimisvahenditena loodud Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse toimimises olulisi puudujääke, tuleks täiendavaid meetmeid võtta ka liidu tasandil. Metsatulekahjude ennetamine etendab samuti väga olulist rolli ülemaailmsetes pingutustes vähendada CO2-heidet.

(6)

Ennetustegevus on loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste vastases kaitses ülitähtis ning see nõuab edasisi meetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid komisjoniga korrapäraselt jagama oma riskihindamiste ja riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kokkuvõtteid, keskendudes peamistele riskidele. Lisaks peaksid liikmesriigid jagama teavet ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta, eelkõige nende meetmete kohta, mida on vaja tegelemiseks piiriülese mõjuga peamiste riskide ning, kui see on asjakohane, väikese esinemistõenäosuse, kuid suure mõjuga riskidega.

(7)

Komisjon peaks üheskoos liikmesriikidega arendama edasi suuniseid, mis hõlbustaksid õnnetuste riskijuhtimisega seotud teabe jagamist. Need suunised peaksid aitama edendada teabe võrreldavust, eelkõige sellistel puhkudel, kui liikmesriigid peavad toime tulema sarnaste ohtude või piiriüleste ohtudega.

(8)

Õnnetustega seotud riskide ennetamine ja juhtimine eeldavad riskijuhtimismeetmete väljatöötamist ja rakendamist, millega koordineeritakse paljusid eri osalejaid. Riskihindamiste ja riskijuhtimismeetmete ettevalmistamisel on tähtis arvesse võtta nii praegust kliima muutlikkust kui ka kliimamuutuste prognoositavaid suundumusi. Ennetusmeetmete ja reageerimissuutlikkuse tugevdamisel on äärmiselt oluline aspekt riskide kaardistamine. Ülimalt tähtsad on meetmed, millega vähendatakse elanikkonna, majandustegevuse, sealhulgas elutähtsa taristu, loomade heaolu ja eluslooduse, keskkonnaressursside ja kultuurivaramu, nagu elurikkus, metsa ökosüsteemi teenused ja veevarud, haavatavust.

(9)

Selleks et parandada ennetus- ja valmisolekumeetmete kavandamist ja koordineerimist liikmesriikide vahel, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega looma spetsiaalsed konsultatsioonimehhanismid. Lisaks peaks olema komisjonil võimalus küsida teavet konkreetsete riskidega seotud ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta, kui liikmesriik on korduvalt abi küsinud. Komisjon peaks hindama sellist teavet eelkõige selleks, et maksimeerida õnnetustega seotud riskijuhtimiseks antavat üldist liidu toetust ja tõsta liikmesriikide ennetus- ja valmisoleku taset. Halduskoormust peaks vähendama ja tuleks tugevdada sidemeid muude oluliste liidu tegevuspõhimõtete ja rahastamisvahenditega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (5) osutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.

(10)

Järjest enam ohustavad liidu elanikke üleujutused. Selleks et tugevdada liidu elanikonnakaitse valdkonnas ennetus- ja valmisolekumeetmeid ning vähendada liikmesriikide elanike haavatavust seoses üleujutuste ohuga, peavad liikmesriigid käesoleva otsuse kohaste riskihindamiste läbiviimisel kasutama muu hulgas täiel määral ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ (6) kohaseid riskihindamisi, et kindlaks teha, kas üleujutused ohustavad nende vooluveekogusid ja rannajoont, ning võtma piisavaid ja koordineeritud meetmeid nimetatud ohtude vähendamiseks.

(11)

Tõhustada tuleb kollektiivset võimet õnnetusteks valmistuda ja nendele reageerida eelkõige Euroopas vastastikuse abi andmise kaudu. Vastavalt käesoleva otsusega loodavale uuele õigusraamistikule tuleks nimetus „Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkus“ ehk „vabatahtlikkuse alusel eraldatud reageerimisvahendid“ muuta „Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursiks“.

(12)

Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi tugevdamine nõuab liidu rahastamise laiendamist, mis hõlmaks vahendite kohandamist ja parandamist ning samuti tegevuskulusid.

(13)

Lisaks üldise olemasoleva suutlikkuse tugevdamisele tuleks luua rescEU, et reageerida viimase abinõuna eriti rasketes olukordades, kus riiklikul tasandil olemas olevad vahendid ja liikmesriikide poolt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi eraldatud vahendid ei suuda neis oludes tagada tõhusat reageerimist eri liiki õnnetuste puhul.

(14)

Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on õnnetuste ennetamisel ja ohjamisel väga oluline roll ning nende reageerimisvahendid tuleb asjakohaselt kaasata käesoleva otsuse alusel toimuvasse koordineerimis- ja kasutuselevõtutegevusse kooskõlas konkreetse liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga, et vähendada kattumisi ja soodustada koostoimimisvõimet. Asjaomased omavalitsused saavad ennetustöös palju ära teha ja nad on ka esimesed, kes pärast õnnetust koos oma vabatahtlikega tegutsema hakkavad. Seetõttu tuleb kohalikul, piirkondlikul ja piiriülesel tasandil pidevalt koostööd teha, et luua ühised valmisolekusüsteemid kiireks reageerimiseks enne rescEU kasutuselevõttu, samuti korraldada korrapäraseid üldsusele suunatud teavituskampaaniaid, milles käsitletakse esmaseid reageerimismeetmeid.

(15)

RescEU vahendite laad peaks jääma paindlikuks ja saama muutuda, et tegeleda muutuste ja tulevaste probleemidega, milleks on näiteks kliimamuutuste tagajärjed.

(16)

Kuna kindlaks tehtud riskid, üldine suutlikkus ja puudujäägid aja jooksul muutuvad, on vaja rescEU loomisel arvestada paindlikkusega. Seetõttu tuleks komisjonile anda volitused selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, milles määratakse kindlaks rescEU vahendid, võttes arvesse kindlaks tehtud riske, üldist suutlikkust ja puudujääke.

(17)

RescEU vahendite kasutusele võtmiseks tuleks kättesaadavaks teha täiendavad rahalised vahendid, et oleks võimalik rahastada meetmeid liidu mehhanismi raames.

(18)

Liit peaks olema suuteline toetama liikmesriike, kaasrahastades rescEU vahendite arendamist, sealhulgas nende rentimist, liisimist ja soetamist. See suurendaks oluliselt liidu mehhanismi tõhusust, tagades vahendite olemasolu juhtudel, kus tõhus reageerimine õnnetustele ei oleks muidu tagatud, seda eelkõige õnnetuste puhul, millel on ulatuslik mõju ja mis mõjutavad paljusid liikmesriike. Vahendite ühishanked peaksid võimaldama mastaabisäästu ning paremat koordineerimist õnnetustele reageerimisel.

(19)

Liidu rahaline toetus, mida makstakse välja rescEU vahendite arendamiseks, tuleks kindlaks määrata käesolevas otsuses esitatud rahastamiskõlblike kulude kategooriate loetelu arvesse võttes. Selliste vahendite jaoks, mida on vaja reageerimiseks väikese esinemistõenäosuse, kuid suure mõjuga riskidele, millel võib olla märkimisväärne piiriülene mõju, ning mille puhul on riiklike elanikkonnakaitseasutuste ja komisjoni poolsetel suutlikkuse puudujääkide analüüsimistel leitud, et liidu tasandi valmidus ei ole piisav, tuleks ette näha täielik liidu rahaline toetus. Samuti tuleks ette näha märkimisväärne kaasrahastamine selliste vahendite puhul, mille soetamis- ja püsikulud on kõige suuremad, näiteks metsatulekahjude õhust tõrjumise vahendite puhul. Täpsed kaasrahastamise määrad tuleks kindlaks määrata iga-aastastes tööprogrammides.

(20)

Selleks et leida tasakaal riikliku vastutuse ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse vahel, peaks osa rescEU vahendite kasutuselevõtu tegevuskuludest olema kõlblikud liidu finantsabi saamiseks.

(21)

Liikmesriike või nende kodanikke võivad märkimisväärselt mõjutada kolmandates riikides toimuvad õnnetused. Sellistes olukordades peaks rescEU vahendeid saama kasutada ka väljaspool liitu. Liikmesriikidevahelise solidaarsuse tõttu tuleks juhtudel, kui rescEU vahendeid kasutatakse väljaspool liitu, katta tegevuskulud liidu eelarvest.

(22)

Selleks et tagada koordineeritud ja kiire reageerimine, peaks otsuse vahendite kasutusele võtmise ja demobiliseerimise kohta ning kõik otsused vasturääkivate taotluste puhul tegema komisjon tihedas koostöös taotluse esitanud liikmesriigi ja kõnealuseid rescEU vahendeid omava, rentiva või liisiva liikmesriigiga. Komisjon ja rescEU vahendeid omav, rentiv või liisiv liikmesriik peaksid sõlmima tegevuslepingud, milles lepitakse kokku rescEU vahendite kasutamise tingimused.

(23)

Elanikkonnakaitse valdkonnas tehtavas koostöös on tähtis koht koolitusel ning teadustegevusel ja innovatsioonil. Elanikkonnakaitsealase koolituse ja õppuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks, innovatsiooni ja dialoogi edendamiseks ning liikmesriikide riiklike elanikkonnakaitseasutuste ja -teenistuste vahelise koostöö tugevdamiseks on vaja luua liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik. See võrgustik peaks toetuma olemasolevatele struktuuridele, mille seas on muu hulgas tippkeskused, ülikoolid, teadlased ning hädaolukordade ohjamise valdkonna muud eksperdid, noored spetsialistid ja kogenud vabatahtlikud. Koolituse, teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud täiendavat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega tuleks samuti veelgi tugevdada ning võimaluse korral tuleks seda laiendada, et hõlmata kolmandaid riike, eelkõige naaberriike.

(24)

Elanikkonnakaitse valdkonnas tegutsejad pühendavad oma elu teiste aitamisele ning panustavad oma aega ja jõupingutusi hädasolijate aitamiseks. Liit peaks sellist vaprust ja pühendumust liidu elanikkonnakaitsele tunnustama.

(25)

Kuna elanikkonnakaitse tugevdamine on viimasel ajal aset leidnud õnnetuste, nii ilmastikutingimuste kui ka sisejulgeolekuga seotud probleemide taustal üks kõige olulisem prioriteet kogu liidus, on väga tähtis tagada tugev territoriaalne ja kogukonna juhitud mõõde, kuna kohaliku kogukonna tegevus on kõige kiirem ja tõhusam viis õnnetuse põhjustatud kahju piiramiseks.

(26)

Liidu mehhanismiga seotud menetlusi on vaja lihtsustada, ühtlustada ja paindlikumaks muuta, et oleks tagatud liikmesriikide kiire juurdepääs abile ja vahenditele, mida on vaja loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele võimalikult kiireks ja tõhusaks reageerimiseks.

(27)

Olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise maksimeerimiseks ja liikmesriikide toetamiseks abi osutamisel, sealhulgas väljaspool liitu aset leidnud õnnetustele reageerimisel, antakse luba rahastamiseks tulenevalt otsuse nr 1313/2013/EL artiklitest 21, 22 ja 23 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (7) artikli 191 lõikega 1. Sellest hoolimata peaks eelkõige elanikkonnakaitsealase tegevuse ja humanitaarabi rahastamine jääma selgelt eraldatuks ning olema täielikus kooskõlas nende vastavate eesmärkide ja õiguslike nõuetega.

(28)

On oluline tagada, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tõhusalt ennetada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste teket ning leevendada nende tagajärgi. Käesoleva otsuse sätetega tuleks tugevdada ennetamise, valmisoleku ja liidu mehhanismi raames võetavate abimeetmete vahelist seost. Sidusus tuleks tagada ka muude asjaomaste ennetamist ja õnnetustega seotud riskijuhtimist käsitlevate liidu õigusaktidega, sealhulgas piiriüleste ennetusmeetmete puhul ja tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimisel, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1082/2013/EL (8). Ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvates territoriaalse koostöö programmides nähakse ette erimeetmed, et võtta arvesse vastupanuvõimet õnnetustele, riskide ennetamist ja riskijuhtimist, ning tuleks teha rohkem jõupingutusi ulatuslikuma integratsiooni ja suurema sünergia saavutamiseks. Peale selle peaksid kõik meetmed olema sidusad selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik aastatel 2015–2030, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030, ning aitama aktiivselt kaasa nende täitmisele.

(29)

Selleks et tagada liikmesriikide käsutuses olevate vahendite ja moodulitega seotud teabe igakülgne ja ladus vahetamine, peab ühisesse hädaolukordade side- ja infosüsteemi (CECIS) sisestatud teave olema alati ajakohastatud. CECISe kaudu jagatud teabega seoses on ka asjakohane, et liikmesriigid registreerivad seal oma vahendid, mis ei ole Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile eraldatud ning mis on nende käsutuses, et neid liidu mehhanismi kaudu kasutada.

(30)

Sama tähtis on luua liidu mehhanismi ja teiste liidu vahendite, sealhulgas selliste, mis võivad aidata õnnetuste põhjustatud kahjusid heastada või leevendada, vaheline sünergia ning parandada nendevahelist täiendavust ja koordineeritust.

(31)

Selleks et muuta rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, mida kasutatakse liidu rahalise toetuse kindlaksmääramiseks rescEU vahendite arendamiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(32)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused seoses järgmisega: Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi jaoks vajaminevate peamiste reageerimisvahendite liigid ja kogused; rescEU reageerimisvahendite kindlaks määramine, võttes arvesse kindlakstehtud riske, üldist suutlikkust ja puudujääke; rescEU loomine, haldamine ja ülalpidamine; liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku loomine ja ülesehitus; väikese esinemistõenäosuse, kuid suure mõjuga riskide kategooriad ning neile reageerimiseks vastavad vahendid; ning et tagada kriteeriumid ja menetlused, mida on vaja selleks, et tunnustada ja austada pikaajalist pühendumust ja silmapaistvaid panuseid liidu elanikkonnakaitsele, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(33)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, milleks on parandada õnnetuste ennetamise, nendeks ettevalmistumise ja neile reageerimise kollektiivset suutlikkust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Et tagada sujuv üleminek rescEU täielikuks rakendamiseks, peaks komisjon üleminekuperioodil pakkuma rahastamist, et tagada vajalike riiklike vahendite kiire kättesaadavus. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma saada lisavahendeid – sealhulgas tulekustutuskoptereid –, et reageerida metsatulekahjude ohule juba alates 2019. aasta suvest.

(35)

Otsust nr 1313/2013/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(36)

Et käesolevas otsuses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,