This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32018L2001
Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the promotion of the use of energy from renewable sources (recast) (Text with EEA relevance.)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
PE/48/2018/REV/1
ELT L 328, 21.12.2018, p. 82–209
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 16/07/2024
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Repeal | 32009L0028 | 01/07/2021 | |||
Repeal | 32013L0018 | 01/07/2021 | |||
Repeal | 32015L1513 | artikkel 2 | 01/07/2021 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Corrected by | 32018L2001R(01) | (BG, FR) | |||
Corrected by | 32018L2001R(02) | (SV) | |||
Corrected by | 32018L2001R(03) | (HU) | |||
Corrected by | 32018L2001R(04) | ||||
Corrected by | 32018L2001R(05) | (MT) | |||
Corrected by | 32018L2001R(06) | ||||
Corrected by | 32018L2001R(07) | (SL) | |||
Corrected by | 32018L2001R(08) | (FR) | |||
Corrected by | 32018L2001R(09) | (GA) | |||
Corrected by | 32018L2001R(10) | (HR) | |||
Corrected by | 32018L2001R(11) | (FR, NL) | |||
Completed by | 32019R0807 | 10/06/2019 | |||
Completed by | 32021R2003 | 20/11/2021 | |||
Modified by | 32022R0759 | Asendamine | lisa VII | 07/06/2022 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 19 lõige 8 lõik | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IV punkt 6 punkt (d) alapunkt (ii) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa VII Tekst | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14k | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 13 punkt (a) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 7 lõige 1 lõik 2 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 35 lõige 4 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | lisa IA | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Väljajätmine | artikkel 15 lõige 6 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa VI osa B punkt 6 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 30 lõige 3 lõik 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14n | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 10 lõik 1 punkt (e) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 24 lõige 5 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 30 lõige 10 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 26 lõige 1 lõik 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 10 lõik 1 punkt (h) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 9 lõige 7a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IV lause | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 24 lõige 4 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Väljajätmine | artikkel 23 lõige 2 punkt (a) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IV punkt 5 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa V osa C punkt 6 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 33 lõige 3a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 15 lõige 8 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 4 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa VI osa B punkt 15 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 30 lõige 1 lõik 1 lause | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 18b | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 44b | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 15e | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 33 lõige 3 lõik | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 15 lõige 1 lõik 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 22b | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14o | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14f | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 1 lõik 4 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 33 lõige 3 lõik 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 22b | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Väljajätmine | artikkel 15 lõige 5 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14g | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa III | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 10 lõik 1 punkt (g) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 24 lõige 10 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14j | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 18 lõige 4 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 30 lõige 6 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 20 lõige 3 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 19 lõige 13 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa V osa C punkt 18 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 44d | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 7 lõige 4 punkt (a) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 15 lõige 2 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14b | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 29 lõige 7a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 35 lõige 7 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 3 lõige 4a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14p | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IX osa A lause | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 10 lõik 1 punkt (f) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Väljajätmine | artikkel 15 lõige 7 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IV punkt 6 punkt (c) alapunkt (iii) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 36 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14m | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 24 lõige 8 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 3 lõige 3 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 29 lõige 6 punkt (a) alapunkt (vii) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 44e | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 24 lõige 9 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 19 lõige 2 lõik 4 punkt (c) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 30 lõige 3 lõik 2 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14q | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 6 punkt (b) alapunkt (iv) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 19 lõige 2 lõik 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 1 lõik 1 punkt (a) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 15 lõige 3 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 9 lõige 1a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 10 lõik 1 punkt (d) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14i | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 35 lõige 2 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IV punkt 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 44a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IV punkt 3 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 23 lõige 2 lause | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IV punkt 6 punkt (c) Tekst | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 23 lõige 2 lõik | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IV pealkiri | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 15c | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 7 lõige 2 lõik 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 3 lõige 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 22a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 24 lõige 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 24 lõige 6 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 15b | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 22a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 1 lõik 2 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 30 lõige 4 lõik 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 29 lõige 4 lõik | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 29a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IV punkt 6 punkt (d) Tekst | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 19 lõige 3 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 29 lõige 15 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Väljajätmine | artikkel 28 lõige 3 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 19 lõige 2 lõik | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 29 lõige 6 punkt (a) alapunkt (vi) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 3 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 19 lõige 7 punkt (a) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 6 punkt (a) alapunkt (iii) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 9b | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 26 lõige 1 lõik 4 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 23 lõige 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Väljajätmine | artikkel 28 lõige 2 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14d | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa V osa C punkt 15 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 28 lõige 7 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 31a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 6 punkt (b) alapunkt (iii) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 44c | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 26 lõige 2 lõik 5 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 20a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 29 lõige 7b | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14c | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 18 lõige 3 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 28 lõige 5 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IX osa B lause | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 23 lõige 4 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 30 lõige 2 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14h | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 16 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 25 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 26 lõige 2 lõik 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 15a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 9a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 15d | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 19 lõige 4 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa VI osa B punkt 18 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 18a | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 6 punkt (a) alapunkt (iv) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | lisa IV punkt 2 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Väljajätmine | artikkel 28 lõige 4 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Väljajätmine | artikkel 15 lõige 4 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 13 punkt (b) | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 29 lõige 5 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14l | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 27 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Asendamine | artikkel 30 lõige 9 lõik 1 | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Väljajätmine | lisa I tabel Tekst | 20/11/2023 | |
Modified by | 32023L2413 | Lisamine | artikkel 2 lõik 2 punkt 14e | 20/11/2023 | |
Completed by | 32023R1184 | 10/07/2023 | |||
Completed by | 32023R1185 | 10/07/2023 | |||
Modified by | 32024L1405 | Lisamine | lisa IX osa A punkt (v) | 06/06/2024 | |
Modified by | 32024L1405 | Lisamine | lisa IX osa B punkt (e) | 06/06/2024 | |
Modified by | 32024L1405 | Lisamine | lisa IX osa B punkt (c) | 06/06/2024 | |
Modified by | 32024L1405 | Lisamine | lisa IX osa A punkt (s) | 06/06/2024 | |
Modified by | 32024L1405 | Lisamine | lisa IX osa A punkt (t) | 06/06/2024 | |
Modified by | 32024L1405 | Lisamine | lisa IX osa B punkt (f) | 06/06/2024 | |
Modified by | 32024L1405 | Lisamine | lisa IX osa B punkt (d) | 06/06/2024 | |
Modified by | 32024L1405 | Lisamine | lisa IX osa A punkt (u) | 06/06/2024 | |
Modified by | 32024L1405 | Lisamine | lisa IX osa A punkt (r) | 06/06/2024 | |
Modified by | 32024L1711 | Asendamine | artikkel 4 lõige 3 lõik 2 | 16/07/2024 |
21.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 328/82 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/2001,
11. detsember 2018,
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (4) on korduvalt oluliselt muudetud (5). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. |
(2) |
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 194 lõikele 1 on taastuvate energiaallikate edendamine üks liidu energiapoliitika eesmärke. Seda eesmärki püütakse saavutada käesoleva direktiiviga. Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ehk taastuvenergia ulatuslikum kasutamine moodustab tähtsa osa meetmepaketist, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu tulemusel sõlmitud 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppes („Pariisi kokkulepe“) liidule võetud kohustuse täitmiseks ja selleks, et viia ellu liidu kliima- ja energiaraamistik 2030, sealhulgas liidu siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Liidu 2030. aasta siduv taastuvenergiaeesmärk ning liikmesriikide panused selle saavutamiseks, sealhulgas nende lähteosakaal seoses 2020. aastaks seatud riiklike üldeesmärkidega, on liidu energia- ja keskkonnapoliitika äärmiselt olulised elemendid. Muud sellised elemendid sisalduvad käesolevas direktiivis sätestatud raamistikus, näiteks taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse ning taastuvtoorainest toodetud transpordikütuste arendamiseks. |
(3) |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ulatuslikumal kasutamisel on keskne tähtsus ka energiavarustuskindluse, taskukohase jätkusuutliku energia, tehnoloogilise arengu, uuendustegevuse ning tehnoloogia- ja tööstusalase juhtpositsiooni edendamisel, pakkudes samal ajal keskkonna-, sotsiaalset ja tervisekasu ning ulatuslikke tööhõive- ja regionaalarenguvõimalusi, eriti eraldatud ja maapiirkondades, või piirkondades või aladel, kus on väike rahvastikutihedus või kust tööstustootmine osaliselt mujale üle viiakse. |
(4) |
Eelkõige energiatarbimise vähendamine, ulatuslikumad tehnoloogilised täiustused, stiimulid ühistranspordi kasutamiseks ja ühistranspordivõrgu laiendamiseks, energiatõhusate tehnoloogiate kasutamine ning taastuvenergia kasutamise edendamine elektrisektoris, kütte- ja jahutusektoris ning transpordisektoris on koos energiatõhususmeetmetega mõjusad vahendid, mille abil vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja liidu energiasõltuvust. |
(5) |
Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestati taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise õigusraamistik, milles sätestati siduvad riiklikud eesmärgid taastuvenergia osakaalu kohta energiatarbimises ja transpordisektoris, mis tuleb täita aastaks 2020. Komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatises „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ määrati kindlaks liidu tulevase energia- ja kliimapoliitika raamistik ning edendati ühist arusaama sellest, kuidas arendada kõnealust poliitikat pärast 2020. aastat. Komisjon tegi ettepaneku, et liidu 2030. aasta eesmärk peaks olema taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal liidus tarbitavas energias. Nimetatud ettepanekus, mille Euroopa Ülemkogu oma 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta järeldustes heaks kiitis, märgiti, et liikmesriikidel peaks olema võimalik seada ulatuslikumad riiklikud eesmärgid, et viia ellu oma kavandatud panused liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamisse ning neid ületada. |
(6) |
Oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsioonis „Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030“ ja 23. juuni 2016. aasta resolutsioonis „Taastuvenergia kasutuselevõttu käsitlev arenguaruanne“ nõudis Euroopa Parlament enamat kui komisjoni ettepanekus ja Euroopa Ülemkogu järeldustes, rõhutades, et Pariisi kokkulepet ja viimasel ajal toimunud taastuvenergia tootmise tehnoloogiate kulude vähenemist arvesse võttes tuleks olla märksa ambitsioonikam. |
(7) |
Seetõttu tuleks arvesse võtta Pariisi kokkuleppes seatud eesmärke ja tehnoloogia arengut, sealhulgas taastuvenergiasse investeerimise kulude vähenemist. |
(8) |
Seepärast on asjakohane kehtestada liidu siduv eesmärk saavutada taastuvenergia vähemalt 32 % osakaal. Lisaks peaks komisjon hindama, kas nimetatud eesmärki tuleks suurendada, võttes arvesse taastuvenergia tootmiskulude olulist vähenemist ja liidu rahvusvahelisi kohustusi CO2-heite vähendamiseks, või energiatarbimise märkimisväärse vähenemise korral liidus. Liikmesriigid peaksid oma lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades määrama kindlaks oma panused kõnealuse eesmärgi saavutamisse, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1999 (6) sätestatud juhtimisprotsessi. |
(9) |
Liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi kehtestamisega kannustataks ka edaspidi selliste tehnoloogialahenduste arendamist, mille abil toodetakse taastuvenergiat ja tagatakse investoritele kindlustunne. Liidu tasandil kindlaks määratud eesmärk võimaldaks liikmesriikidele suuremat paindlikkust täita oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid võimalikult kulutõhusalt ning arvestades riigi konkreetset olukorda, energiaallikate jaotust ja taastuvenergia tootmise suutlikkust. |
(10) |
Selleks et tagada direktiivi 2009/28/EÜ alusel saavutatud tulemuste kinnistamine, peaksid 2020. aasta riiklikud eesmärgid olema liikmesriikide miinimumpanused uude 2030. aasta raamistikku. Liikmesriikide taastuvenergia osakaal ei tohiks mingil juhul olla kõnealustest panustest väiksem. Kui see seda siiski on, peaksid asjaomased liikmesriigid võtma selle lähteosakaalu saavutamiseks määruse (EL) 2018/1999 kohased meetmed. Kui liikmesriik ei järgi oma lähteosakaalu 12 kuu pikkuse perioodi jooksul, peaks ta kõnealuse lähteosakaalu saavutamiseks võtma lisameetmeid 12 kuu jooksul nimetatud perioodi lõpust. Kui liikmesriik on võtnud lisameetmeid tulemuslikult ja on täitnud oma kohustuse saavutada lähteosakaal, tuleks lugeda, et liikmesriik täidab oma käesolevast direktiivist ja määrusest (EL) 2018/1999 tulenevaid kohustuslikke lähteosakaalu nõudeid kogu asjaomase perioodi jooksul. Seetõttu ei saa lugeda, et asjaomane liikmesriik ei ole täitnud oma lähteosakaalu järgimise kohustust selle ajavahemiku jooksul, mil puudujääk tekkis. Nii 2020. kui ka 2030. aasta raamistik toetavad liidu keskkonna- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamist. |
(11) |
Liikmesriigid peaksid võtma lisameetmeid juhul, kui taastuvenergia osakaal liidu tasandil ei vasta liidu trajektoorile taastuvenergia vähemalt 32 % osakaalu saavutamisel. Määruse (EL) 2018/1999 kohaselt võib komisjon võtta eesmärgi saavutamise tagamiseks meetmeid liidu tasandil, kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel kindlaks, et eesmärgid ei ole piisavalt ulatuslikud. Kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete hindamisel kindlaks puudujäägi eesmärkide saavutamise osas, peaksid liikmesriigid kohaldama puudujäägi kõrvaldamiseks määruses (EL) 2018/1999 sätestatud meetmeid. |
(12) |
Selleks et toetada liikmesriikide ulatuslikke panuseid liidu eesmärgi saavutamisse, tuleks kehtestada finantsraamistik, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikides taastuvenergiaprojektidesse investeerimist muu hulgas rahastamisvahendite kasutamise kaudu. |
(13) |
Komisjon peaks keskenduma vahendite eraldamisel sellele, et vähendada taastuvenergiaprojektide kapitalikulu, kuna selline kulu mõjutab oluliselt taastuvenergiaprojektide maksumust ja konkurentsivõimet, ning et arendada tehniliselt võimalikuks ja majanduslikult jõukohaseks taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks vajalikku põhitaristut (nagu ülekande- ja jaotusvõrgutaristu, arukad võrgud ja ühendused). |
(14) |
Komisjon peaks hõlbustama parimate tavade vahetamist riiklike või piirkondlike pädevate asutuste või organite vahel, näiteks korrapäraste kohtumiste kaudu, et teha kindlaks ühine lähenemisviis, mille alusel edendada kulutõhusate taastuvenergiaprojektide suuremat kasutuselevõttu. Komisjon peaks kannustama ka investeerimist uude, paindlikku ja puhtasse tehnoloogiasse ning töötama läbipaistvate kriteeriumide ja usaldusväärsete turu hinnasignaalide alusel välja asjakohase strateegia sellise tehnoloogia kasutuselt kõrvaldamiseks, mis ei aita heiteid vähendada ega võimalda piisavat paindlikkust. |
(15) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 (7), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2001/77/EÜ (8) ja 2003/30/EÜ (9) ning direktiivis 2009/28/EÜ on kehtestatud eri liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia määratlused. Energia siseturgu käsitlevas liidu õiguses on kehtestatud määratlused elektrisektori jaoks üldiselt. Selguse ja õiguskindluse huvides on asjakohane kasutada kõnealuseid määratlusi ka käesolevas direktiivis. |
(16) |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat ehk taastuvelektrit käsitlevad toetuskavad on osutunud taastuvelektri kasutuselevõtmise edendamise tõhusaks vahendiks. Kui liikmesriigid otsustavad toetuskavasid rakendada, tuleks toetust anda kujul, mis moonutab võimalikult vähe elektriturgude toimimist. Sel eesmärgil on järjest enamates liikmesriikides toetus kasutusel kujul, mille puhul antakse toetust lisaks turul teenitud tulule, ning vajaliku toetuse taseme kindlaksmääramiseks luuakse turupõhiseid süsteeme. Koos meetmetega, mida võetakse selleks, et kohandada turgu taastuvenergia suureneva osakaaluga, on selline toetus peamine element taastuvelektri turu lõimimise suurendamiseks, võttes seejuures arvesse väike- ja suurtootjate erinevat suutlikkust reageerida turusignaalidele. |
(17) |
Väikesemahulised käitised võivad olla väga kasulikud selleks, et suurendada taastuvenergiaprojektide omaksvõttu üldsuse poolt ja tagada nende projektide elluviimine, eelkõige kohalikul tasandil. Väikesemahuliste käitiste kaasamise tagamiseks võib osutuda vajalikuks eritingimuste (sealhulgas soodustariifide) kehtestamine, et tagada kulutasuvus kooskõlas elektriturgu käsitleva liidu õigusega. Väikesemahulise käitise mõiste määratlus toetuse saamise puhul on oluline investoritele õiguskindluse tagamiseks. Väikesemahulise käitise mõiste on määratletud riigiabi normides. |
(18) |
ELi toimimise lepingu artikli 108 kohaselt on komisjonil ainupädevus hinnata, kas riigiabi meetmed, mida liikmesriigid võivad kehtestada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtuks, sobivad kokku siseturuga. Nimetatud hindamist tehakse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 alusel ja kooskõlas asjaomaste sätete ja suunistega, mida komisjon võib sel eesmärgil vastu võtta. Käesolev direktiiv ei piira ELi toimimise lepinguga komisjonile antud ainupädevust. |
(19) |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tuleks kasutusele võtta võimalikult väikeste kuludega tarbijatele ja maksumaksjatele. Liikmesriigid peaksid toetuskavade väljatöötamisel ja toetuse eraldamisel püüdma kasutuselevõtuga seotud süsteemi üldkulusid minimeerida, tehes samas jõupingutusi CO2-heite vähendamiseks, eesmärgiga saavutada hiljemalt 2050. aastaks vähese CO2-heitega majandus. Paljudel juhtudel on turupõhised mehhanismid, nagu hankemenetlus, osutunud konkurentsipõhistel turgudel toetuskulude vähendamise tõhusateks vahenditeks. Erijuhtudel ei pruugi aga hankemenetlus tingimata viia tõhusa hinna leidmiseni. Kulutõhususe tagamiseks ja üldiste toetuskulude minimeerimiseks võib seetõttu osutuda vajalikuks tasakaalustatud erandite kaalumine. Eelkõige tuleks liikmesriikidel lubada teha hankemenetluse ja otseturunduse kasutamise suhtes erandeid väikesemahuliste käitiste ja näidisprojektide puhul, et võtta arvesse nende piiratumat suutlikkust. Kuna komisjon hindab taastuvenergia toetuse kokkusobivust siseturuga igal üksikjuhul eraldi, peaksid sellised erandid olema kooskõlas komisjoni värskeimates keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistes sätestatud asjaomaste künnistega. Suunistes aastateks 2014–2020 on nendeks künnisteks hankemenetluste ja otseturunduse kasutamise suhtes tehtavate erandite korral vastavalt 1 MW (ja tuuleenergia puhul 6 MW või kuus tootmisüksust) ning 500 kW (ja tuuleenergia puhul 3 MW või kolm tootmisüksust). Hankemenetluste tõhususe suurendamiseks, et viia üldised toetuskulud miinimumini, peaksid hankemenetlused olema mittediskrimineerival viisil avatud põhimõtteliselt kõigile elektritootjatele, kes toodavad elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest. Liikmesriigid võivad oma toetuskavade väljatöötamisel piirata hankemenetluste kohaldamist konkreetsete tehnoloogiatega, kui see on vajalik selleks, et vältida mitteoptimaalseid tulemusi võrkude piirangute ja stabiilsuse, süsteemi lõimimise kulude, energiaallikate jaotuse mitmekesistamise vajaduse ning tehnoloogiaga kaasnevate pikaajaliste võimaluste osas. |
(20) |
Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta paremini ühendatud energia siseturu ja piisava toetuse olulisust, selleks et lõimida eri liiki taastuvenergia üha kasvavad mahud ja seeläbi võimaldada liidul täita seatud eesmärk olla energiasektoris toimuva ülemineku teerajaja. Seetõttu on energialiidu potentsiaali maksimaalseks ärakasutamiseks oluline kiiremas korras parandada ühendatust ja teha edusamme Euroopa Ülemkogu eesmärkide saavutamiseks. |
(21) |
Taastuvate energiaallikate toetuskavade väljatöötamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse olemasolevat kestlikku biomassivaru ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (10) kehtestatud ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtteid, et vältida asjatuid moonutusi tooraineturul. Eelistatuimad valikud peaksid olema jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. Liikmesriigid peaksid hoiduma sellistest toetuskavadest, mis on vastuolus jäätmekäitluse eesmärkidega ja mis tooksid kaasa ringlusse võetavate jäätmete ebatõhusa kasutamise. |
(22) |
Liikmesriikidel on erinevad taastuvenergia võimalused ja nad rakendavad riigi tasandil erinevaid toetuskavasid. Enamus liikmesriike rakendab selliseid toetuskavasid, mis soodustavad vaid sellist taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, mis on toodetud nende territooriumil. Riiklike toetuskavade nõuetekohaseks toimimiseks on väga oluline, et liikmesriigid saaksid jätkuvalt juhtida oma riiklike toetuskavade mõju ja kulusid vastavalt oma erinevatele võimalustele. Üks oluline vahend käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks on tagada riiklike toetuskavade nõuetekohane toimimine direktiivide 2001/77/EÜ ja 2009/28/EÜ alusel, et säiliks investorite usaldus ja et võimaldada liikmesriikidel töötada välja tõhusad riiklikud meetmed, et anda oma panused liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi ja endale seatud riiklike eesmärkide saavutamisse. Käesolev direktiiv peaks hõlbustama taastuvenergia piiriülest toetamist, ilma et see mõjutaks ebaproportsionaalsel viisil liikmesriikide toetuskavasid. |
(23) |
Toetuskavade avamisega piiriüleseks osalemiseks piiratakse negatiivset mõju energia siseturule ja võidakse teatavatel tingimustel aidata liikmesriikidel saavutada liidu eesmärki kulutõhusamal viisil. Piiriülene osalemine on ka liidu taastuvenergia poliitika arendamise loomulik osa, edendades lähenemist ja koostööd liidu siduva eesmärgi saavutamisse panustamisel. Seepärast on asjakohane innustada liikmesriike avama toetust muudes liikmesriikides asuvatele projektidele ning määrata kindlaks mitu viisi, kuidas selline järkjärguline avamine võib toimuda, tagades kooskõla ELi toimimise lepinguga, eelkõige selle artiklitega 30, 34 ja 110. Kuna elektrivooge ei ole võimalik jälgida, on asjakohane siduda toetuskavade avamine piiriülesele osalemisele nende osadega, mis esindavad püüdlusi füüsilise ühenduse tegelike tasemete poole, ja võimaldada liikmesriikidel avada oma toetuskavad üksnes neile liikmesriikidele, kellega neil on otsesed võrguühendused, mis näitaks praktikas liikmesriikidevaheliste füüsiliste voogude olemasolu. See ei tohiks siiski kuidagi mõjutada elektriturgude piirkonna- või piiriülest toimimist. |
(24) |
Tagamaks, et toetuskavade avamine on vastastikune ja toob vastastikust kasu, peaksid osalevad liikmesriigid sõlmima koostöölepingud. Liikmesriikidele peaks jääma kontroll taastuvelektri kasutuselevõtmise tempo üle oma territooriumil, et eelkõige arvesse võtta seonduvaid lõimimiskulusid ja vajalikke võrguinvesteeringuid. Seega peaks liikmesriikidel olema lubatud piirata nende territooriumil asuvate käitiste osalemist neile teiste liikmesriikide poolt avatud hankemenetlustes. Kõnealused koostöölepingud peaks kajastama kõiki asjakohaseid aspekte, näiteks seda, kuidas võetakse arvesse liikmesriigi poolt teise liikmesriigi territooriumil läbi viidava projektiga seotud kulusid, sealhulgas võrkude tugevdamise, energiasiirete ning salvestamis- ja varusüsteemidega seotud kulusid, ning võimalikku võrgu ülekoormust. Liikmesriigid peaksid kõnealustes lepingutes võtma arvesse ka meetmeid, mis võimaldaksid täiendavat taastuvelektri võimsust kulutõhusalt lõimida, olgu siis regulatiivseid meetmeid (näiteks seoses turukorraldusega) või meetmeid, millega nähakse ette täiendavad investeeringud erinevatesse paindlikkusvahenditesse (näiteks ühendused, salvestamine, nõudluse juhtimine või paindlik tootmine). |
(25) |
Liikmesriigid peaksid vältima kolmandate riikide ressursside ulatuslikust impordist tingitud turumoonutusi. Sellega seoses tuleks kaaluda ja edendada olelusringipõhist lähenemisviisi. |
(26) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et taastuvenergiakogukonnad saavad osaleda olemasolevates toetuskavades suurte osalejatega võrdsel alusel. Selleks peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta meetmeid, nagu teabe, tehnilise abi ning rahalise toetuse andmine, haldusnõuete vähendamine, taastuvenergiakogukondadele suunatud pakkumiskriteeriumide lisamine, nimetatud kogukondadele sobivate pakkumisaegade kehtestamine või taastuvenergiakogukondade kulude katmise võimaldamine otsetoetuste kaudu, kui nad vastavad väikesemahuliste käitiste nõuetele. |
(27) |
Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks vajaliku taristu kavandamisel tuleks pöörata tähelepanu projektidest mõjutatud isikute, eelkõige kohalike elanike osalemisega seotud poliitikameetmetele. |
(28) |
Tarbijatele tuleks anda põhjalikku teavet, sealhulgas teavet kütte- ja jahutussüsteemide energiatõhususe ning elektrisõidukite madalamate jooksevkulude kohta, et nad saaksid teha oma individuaalsed taastuvenergiaga seotud tarbimisvalikuid ja ei oleks kinnistatud mõne tehnoloogialahenduse külge. |
(29) |
Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, peaks taastuvenergia toetamise poliitika olema prognoositav ja stabiilne ning tuleks vältida selle sagedast või tagasiulatuvat muutmist. Poliitika prognoosimatus ja ebastabiilsus mõjutab otseselt kapitalirahastamiskulusid, projekti arendamise kulusid ja seetõttu ka liidus taastuvenergia kasutuselevõtmise üldkulusid. Liikmesriigid peaksid vältima seda, et taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse läbivaatamine mõjutaks negatiivselt projektide majanduslikku elujõulisust. Sellega seoses peaksid liikmesriigid edendama kulutõhusat toetuspoliitikat ja tagama selle finantskestlikkuse. Lisaks tuleks avaldada eeldatava toetuse peamisi aspekte hõlmav soovituslik pikaajaline ajakava, mõjutamata liikmesriikide võimet otsustada eelarveeraldisi ajakavas hõlmatud aastatel. |
(30) |
Liikmesriikide kohustus koostada taastuvenergia tegevuskavad ja eduaruanded ning komisjoni kohustus anda aru liikmesriikide edusammude kohta on oluline selleks, et suurendada läbipaistvust, tagada selgus investoritele ja tarbijatele ning võimaldada tulemuslikku seiret. Määruses (EL) 2018/1999 on need kohustused lõimitud energialiidu juhtimise süsteemi, milles on seostatud energia- ja kliimavaldkonna kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused. Samuti on taastuvenergiat käsitlev läbipaistvusplatvorm lõimitud nimetatud määrusega loodud üldisemasse e-platvormi. |
(31) |
Tuleb kehtestada läbipaistvad ja üheselt mõistetavad reeglid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks ja selliste allikate kindlaksmääramiseks. |
(32) |
Hüdro- ja tuuleenergia osakaalu arvutamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks ilmastikutingimuste mõju tasakaalustamiseks kasutada normaliseerimisvalemit. Lisaks ei tohiks taastuvelektrina käsitada elektrienergiat, mis on toodetud eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades. |
(33) |
Ümbritseva keskkonna või geotermilise energia kasutamist kasulikul temperatuuril võimaldavad soojuspumbad või jahutussüsteemid vajavad toimimiseks elektrienergiat või muud lisaenergiat. Seetõttu tuleks kõnealuste süsteemide käivitamiseks kasutatav energia maha arvestada kogu kasutatavast energiast või piirkonnast siirdatud energiast. Arvesse tuleks võtta üksnes selliseid kütte- ja jahutussüsteeme, mille toodang või piirkonnast siirdatud energia ületab oluliselt nende kasutamiseks vajalikku primaarenergiat. Jahutussüsteemid on osa liikmesriikide energiatarbimisest ning seetõttu on asjakohane, et arvutusmeetodid võtaksid arvesse kõnealustes süsteemides kasutatava taastuvenergia osakaalu kõikides lõpptarbimissektorites. |
(34) |
Passiivsete energiasüsteemide puhul kasutatakse energia rakendamiseks ehituskonstruktsioone. Seda käsitatakse kui säästetud energiat. Selliselt rakendatud energiat ei tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse võtta, et vältida topeltarvestust. |
(35) |
Mõnes liikmesriigis on lennundusel summaarses energia lõpptarbimises suur osakaal. Arvestades praeguseid tehnoloogilisi ja regulatiivseid piiranguid, mis takistavad biokütuste kasutamist lennunduses kaubanduslikul eesmärgil, on asjakohane kehtestada nende liikmesriikide puhul osaline erand summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel riigisiseses lennundussektoris, et lubada neil jätta arvutamisel välja kogus, mille võrra nad ületavad poolteist korda liidu summaarse energia lõpptarbimise keskmist taset lennunduses 2005. aastal, nagu seda hindas Eurostat, nimelt 6,18 %. Eelkõige Küpros ja Malta sõltuvad oma saarelise ja äärealase asukoha tõttu lennundusest kui transpordiliigist, millel on oluline tähtsus nende kodanikele ja majandusele. Seetõttu on nende summaarne energia lõpptarbimine riiklikus lennundussektoris ebaproportsionaalselt kõrge, nimelt üle kolme korra suurem kui liidu 2005. aasta keskmine. Nad on seetõttu praegustest tehnoloogilistest ja regulatiivsetest piirangutest ebaproportsionaalselt mõjutatud. Seetõttu on asjakohane sätestada neile erand, mis katab kogust, mille võrra nad ületavad liidu summaarse energia lõpptarbimise keskmist taset lennunduses 2005. aastal, nagu seda hindas Eurostat, nimelt 4,12 %. |
(36) |
Komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ rõhutati, et keskpikas perspektiivis on lennunduse jaoks eriti oluline täiustatud biokütuste ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste kasutamine. |
(37) |
Selle tagamiseks, et käesoleva direktiivi lisas esitatud täiustatud biokütuste, muude biokütuste ja biogaasi tootmise lähteainete nimekirjas võetakse arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, liidu säästlikkuse kriteeriume ning vajadust tagada, et kõnealuse lisaga ei tekitata lisanõudlust maa järele, kuid edendatakse samas jäätmete ja jääkide kasutamist, peaks komisjon nimetatud lisa korrapärasel hindamisel kaaluma selliste täiendavate lähteainete lisamist, millega ei kaasne olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule. |
(38) |
Selleks et luua võimalusi käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamise kulude vähendamiseks ning võimaldada liikmesriikidel paindlikult täita kohustust mitte langeda pärast 2020. aastat allapoole oma 2020. aasta riiklikku eesmärki, on asjakohane hõlbustada teistes liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimist ning võimaldada liikmesriikidel võtta oma taastuvenergia osakaalu puhul arvesse teistes liikmesriikides tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. Sel eesmärgil peaks komisjon looma liidu taastuvenergia arendusplatvormi, mis võimaldab taastuvenergia osakaaluga kauplemist liikmesriikide vahel lisaks kahepoolsetele koostöölepingutele. Liidu taastuvenergia arendusplatvorm on ette nähtud täiendama toetuskavade vabatahtlikku avamist teistes liikmesriikides asuvatele projektidele. Liikmesriikidevahelised lepingud hõlmavad statistilisi ülekandeid, liikmesriikide vahelisi ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid. |
(39) |
Liikmesriike tuleks julgustada rakendama kõiki käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidega seotud asjakohaseid koostöövorme ja teavitama kodanikke koostöömehhanismide kasutamise kasulikkusest. Selline koostöö võib toimuda kõigil tasanditel kahe- või mitmepoolselt. Lisaks üksnes käesoleva direktiiviga ette nähtud mehhanismidele, mis mõjutavad eesmärgiks seatud taastuvenergia osakaalu arvutamist ja eesmärgi saavutamist, nimelt kahepoolselt või liidu taastuvenergia arendusplatvormi kaudu tehtud liikmesriikidevahelised statistilised ülekanded, ühisprojektid ja ühised toetuskavad, võib koostöö toimuda ka näiteks teabe ja parimate tavade vahetamise kujul, nagu on eelkõige ette nähtud määruses (EL) 2018/1999 sätestatud e-platvormis, ja igat liiki toetuskavade muu vabatahtliku kooskõlastamise kujul. |
(40) |
Liikmesriikide taastuvenergia osakaalu arvutamisel peaks olema võimalik arvesse võtta väljaspool liitu taastuvatest energiaallikatest toodetud imporditud elektrienergiat. Et tagada nii liidus kui kolmandates riikides taastumatu energia taastuvenergiaga asendamise piisav mõju, on asjakohane tagada, et sellist importi saaks usaldusväärsel viisil jälgida ja arvestada. Kaalutakse kolmandate riikidega lepingute sõlmimist, milles käsitletakse taastuvelektriga kauplemise korraldust. Kui energiaühenduse asutamislepingu (11) alusel tehtud otsuse kohaselt on nimetatud lepingu osalised kohustatud järgima käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid, tuleks nende suhtes kohaldada käesolevas direktiivis ette nähtud liikmesriikidevahelise koostöö meetmeid. |
(41) |
Kui liikmesriik teeb ühe või mitme kolmanda riigiga ühisprojekte, mis hõlmavad taastuvelektri tootmist, peaksid nimetatud ühisprojektid olema seotud üksnes käitistega, mis on hiljuti ehitatud või mille võimsust on hiljuti suurendatud. See aitab tagada, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kolmanda riigi energia kogutarbimises ei väheneks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia liitu importimise arvel. |
(42) |
Lisaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise liidu raamistiku loomisele aitab käesolev direktiiv ka suurendada liidu ja selle liikmesriikide võimalikku positiivset mõju kolmandates riikides taastuvenergia sektori hoogsamaks arendamiseks. Liit ja selle liikmesriigid peaksid täielikult rahvusvahelist õigust järgides edendama teadus- ja arendustegevust ning investeeringuid taastuvenergia tootmisse arenguriikides ja teistes partnerriikides, suurendades seeläbi nende keskkonnaalast ja majanduslikku kestlikkust ning taastuvenergia eksportimise suutlikkust. |
(43) |
Õigusnormide kohaldamisel konkreetsete projektide suhtes peaks taastuvenergiajaamade loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlus olema objektiivne, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja proportsionaalne. Eelkõige on asjakohane vältida ebavajalikku koormust, mis võiks tuleneda taastuvenergiaprojektide liigitamisest käitisteks, mis kujutavad endast suurt riski tervisele. |
(44) |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kiireks kasutuselevõtuks ning pidades silmas nende üldist suurt säästlikkust ja keskkonnaalast kasu, peaksid liikmesriigid selliste haldusnormide või kavandamisstruktuuride ja õigusaktide kohaldamisel, mis näevad ette käitistele loa andmise lähtudes saaste vähendamisest ja kontrollist tööstusettevõtetes, õhusaaste vastu võitlemist või ohtlike ainete keskkonda paiskamise vältimist ja minimeerimist, võtma arvesse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia panust keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse, eriti võrreldes taastumatuid energiaallikaid kasutavate käitistega. |
(45) |
Tuleks tagada käesoleva direktiivi ja liidu muu keskkonnaõiguse eesmärkide ühtsus. Eelkõige taastuvenergiat tootvate käitiste hindamis-, kavandamis- või litsentsimismenetluste kohaldamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse kõiki liidu keskkonnaalaseid õigusakte ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia panust keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse, eriti võrreldes taastumatuid energiaallikaid kasutavate käitistega. |
(46) |
Geotermiline energia on tähtis kohalik taastuv energiaallikas, mille heitkogused on tavaliselt palju väiksemad kui fossiilkütustel, ning teatud liiki geotermaalelektrijaamad on peaaegu heitevabad. Kuid sõltuvalt piirkonna geoloogilistest iseärasustest võib geotermilise energia tootmine vabastada maa-alustest vedelikest ja muudest geoloogilistest moodustistest kasvuhoonegaase ja muid aineid, mis on tervisele ja keskkonnale kahjulikud. Komisjon peaks seetõttu soodustama üksnes väikese keskkonnamõjuga geotermilise energia kasutuselevõttu, mille tulemusena kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad võrreldes taastumatute energiaallikatega. |
(47) |
Riiklikul, piirkondlikul ja asjakohasel juhul kohalikul tasandil on uutes ja renoveeritud hoonetes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumnõudeid käsitlevad õigusnormid ja kohustused suurendanud märkimisväärselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Neid meetmeid tuleks edendada liidu laiemas kontekstis, toetades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tõhusamat rakendamist koos energiasäästu- ja energiatõhususmeetmetega ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjade abil. |
(48) |
Hoonete puhul taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumtasemete kehtestamise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks peaks uute ja suuremahuliselt renoveeritavate olemasolevate hoonete puhul miinimumtasemete arvutamine andma piisava aluse, et hinnata, kas taastuvenergia miinimumtase on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav. Liikmesriigid peaksid kõnealuste nõuete täitmiseks lubama muu hulgas kasutada tõhusat kaugkütet ja -jahutust või kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid ei ole kättesaadavad, muud energiataristut. |
(49) |
Selle tagamiseks, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse arendamise riiklikud meetmed tugineksid riigi taastuv- ja heitenergia võimaluste põhjalikule väljaselgitamisele ja analüüsile ning et nende meetmetega saavutataks taastuvenergia järjest suurem lõimimine, toetades muu hulgas selliseid innovatiivseid tehnoloogiaid nagu soojuspumbad, maasoojusel ja päikesesoojusel põhinev tehnoloogia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia, on asjakohane nõuda liikmesriikidelt, et nad hindaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- ja jahutussektoris, et eelkõige edendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist kütte- ja jahutusseadmetes ning edendada konkurentsivõimelist ja tõhusat kaugkütet ja -jahutust. Selleks et tagada kooskõla kütte ja jahutuse suhtes kehtivate energiatõhususnõuetega ning vähendada halduskoormust, peaks kõnealune hindamine toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (12) artikli 14 kohaselt tehtava ja teatatava põhjaliku hindamise osana. |
(50) |
Läbipaistvate normide ja koordineerimise puudumine erinevate lube andvate asutuste vahel takistab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Taotlejatele haldusliku kontaktpunkti kaudu juhiste andmine kogu loa taotlemise ja andmise haldusmenetluse jooksul on mõeldud vähendama keerukust projektiarendajate jaoks ning suurendama tõhusust ja läbipaistvust, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade jaoks. Sellised juhiseid tuleks anda asjakohasel juhtimistasandil, võttes arvesse liikmesriikide eripära. Ühtsed kontaktpunktid peaksid andma taotlejale juhiseid ja aitama taotlejal läbida kogu haldusmenetluse nii, et taotleja ei peaks loamenetluse lõpuleviimiseks võtma ühendust teiste haldusasutustega, välja arvatud juhul, kui taotleja seda eelistab. |
(51) |
Pikad haldusmenetlused kujutavad endast suurt haldustakistust ja on ka kallid. Loa taotlemise ja andmise haldusmenetluste lihtsustamine ning kindlad tähtajad, mille jooksul elektritootmiskäitistele lubade väljastamise pädevusega asutused peavad langetama täidetud taotluse alusel otsuse, peaksid soodustama menetluste tõhusamat läbiviimist ja seega vähendama halduskulusid. Projektiarendajatele ja taastuvenergiasse investeerida soovivatele isikutele tuleks kättesaadavaks teha menetluste käsiraamat, et hõlbustada menetluste mõistmist. Et soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) ning üksikisikute poolt kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidega, tuleks väikeste taastuvenergiaprojektide, sealhulgas detsentraliseeritud projektide (nagu katusele paigaldatavate päikesepaneelide) jaoks kehtestada lihtloa menetlus võrguga liitumiseks. Selleks et reageerida järjest suurenevale vajadusele olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamise järele, tuleks kehtestada ühtlustatud loamenetlused. Käesolevat direktiivi ja eelkõige sätteid, mis käsitlevad loa taotlemise ja andmise haldusmenetluse korraldust ja kestust, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks rahvusvahelise ja liidu õiguse, sealhulgas keskkonna ja inimeste tervise kaitset käsitlevate sätete kohaldamist. Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, peaks algset tähtaega olema võimalik pikendada ühe aasta võrra. |
(52) |
Tuleks kõrvaldada teabe- ja koolituslüngad, eelkõige kütte- ja jahutussektoris, et kannustada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtmist. |
(53) |
Kuna paigaldaja kutsealal tegutsema asumine või tegutsemine on reguleeritud kutseala, on kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eeltingimused sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ (13). Seetõttu ei piira käesoleva direktiivi kohaldamine direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamist. |
(54) |
Kuigi direktiiviga 2005/36/EÜ on kehtestatud kutsekvalifikatsioonide, sealhulgas arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise nõuded, on vajalik ka tagada, et planeerijad ja arhitektid võtaksid oma plaanides ja projektides nõuetekohaselt arvesse taastuvenergia ja kõrge kasuteguriga tehnoloogiate optimaalset kombinatsiooni. Liikmesriigid peaksid seepärast andma selle kohta selgeid juhiseid. Seda tuleks teha piiramata kõnealuse direktiivi ning eelkõige selle artiklite 46 ja 49 kohaldamist. |
(55) |
Käesoleva direktiivi kohaldamisel välja antud päritolutagatiste ainus ülesanne on näidata lõpptarbijale, et asjaomane energia osakaal või energiakogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Päritolutagatist võib anda sellega seotud energiast sõltumatult edasi ühelt valdajalt teisele. Tagamaks, et taastuvenergia ühikut saab tarbijale sellisena esitada vaid ühel korral, tuleks vältida päritolutagatiste topeltarvestust ja -esitamist. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, mille juurde kuuluva päritolutagatise müüs tootja eraldi, ei tohiks esitada või müüa lõpptarbijale taastuvatest energiaallikast toodetud energiana. Oluline on teha vahet toetuskavade jaoks kasutatavate roheliste sertifikaatide ja päritolutagatiste vahel. |
(56) |
Asjakohane on lubada taastuvelektri tarbijaturul panustada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia arendamisse. Seetõttu peaksid liikmesriigid nõudma, et elektritarnijad, kes vastavalt elektrienergia siseturgu käsitlevale liidu õigusele avaldavad lõpptarbijatele oma energiaallikate jaotuse või turustavad energiat tarbijatele, viidates taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimisele, kasutaksid taastuvatest energiaallikatest energiat tootvatest käitistest saadud päritolutagatisi. |
(57) |
Oluline on anda teavet, mis käsitleb toetuse abil toodetud elektrienergia jaotust lõpptarbijate vahel. Kõnealuse tarbijatele antava teabe kvaliteedi parandamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et päritolutagatised antakse välja kõigi toodetud taastuvenergia ühikute kohta, välja arvatud juhul, kui nad otsustavad päritolutagatisi mitte anda nendele tootjatele, kes saavad ka rahalist toetust. Kui liikmesriigid otsustavad anda päritolutagatisi tootjatele, kes saavad ka rahalist toetust, või kui nad otsustavad päritolutagatisi otse tootjatele mitte anda, peaks neil olema võimalik valida vahendid ja mehhanismid nende päritolutagatiste turuväärtuse arvesse võtmiseks. Kui taastuvenergia tootjad saavad ka rahalist toetust, peaks asjaomane toetuskava asjakohaselt arvesse võtma sama tootmise päritolutagatise turuväärtust. |
(58) |
Direktiiviga 2012/27/EL on kehtestatud päritolutagatised selle tõendamiseks, et elektrienergia on toodetud tõhusas koostootmisjaamas. Selliste päritolutagatiste kasutamist ei ole aga täpsustatud, seega võib nende kasutamist võimaldada ka tõhusas koostootmises toodetud energia kasutamise kohta teabe andmisel. |
(59) |
Praegu taastuvelektri puhul kasutatavaid päritolutagatisi tuleks laiendada ka taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasile. Liikmesriikidel peaks olema võimalik laiendada päritolutagatiste süsteemi taastumatutest energiaallikatest toodetud energiale. See tagaks järjepideva mooduse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, nagu biometaani päritolu tõendamiseks lõpptarbijatele ja aitaks suurendada selle gaasiga seotud piiriülest kaubandust. Samuti võimaldaks see luua päritolutagatised muule taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasile, näiteks vesinikule. |
(60) |
On vaja toetada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõimimist ülekande- ja jaotusvõrku ning energiasalvestussüsteemide kasutamist taastuvatest energiaallikatest saadud energiatoodangu varieeruvuse silumisel, eelkõige seoses normidega, milles käsitletakse dispetšjuhtimist ja võrgujuurdepääsu. Taastuvelektri lõimimise raamistik on sätestatud elektrienergia siseturgu käsitlevas muus liidu õiguses. Küll aga ei hõlma kõnealune raamistik sätteid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi lõimimise kohta gaasivõrku. Seepärast on vaja lisada sellised sätted käesolevasse direktiivi. |
(61) |
Majanduskasvu saavutamise võimalused innovatsiooni ja kestliku konkurentsivõimelise energiapoliitika kaudu on leidnud tunnustamist. Taastuvatest energiaallikatest energia tootmine sõltub sageli kohalikest või piirkondlikest VKEdest. Olulised on kohaliku ettevõtluse arengu, jätkusuutliku majanduskasvu ja kvaliteetse tööhõive võimalused, mis kaasnevad piirkondlike ja kohalike investeeringutega taastuvatest energiaallikatest toodetud energiasse liikmesriikides ja piirkondades. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu tugevdama ja toetama riiklikke ning piirkondlikke arengumeetmeid kõnealustes valdkondades, soodustama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise parimate tavade vahetamist kohalike ja piirkondlike arengualgatuste vahel ning pakkuma rohkem tehnilist abi ja koolitusprogramme, et täiendada regulatiivset, tehnilist ja finantsalast oskusteavet ning suurendada teadmisi pakutavate rahastamisvõimaluste, sealhulgas liidu vahendite, näiteks ühtekuuluvuspoliitika vahendite sihipärasema kasutamise kohta kõnealuses valdkonnas. |
(62) |
Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused püstitavad sageli riiklikest eesmärkidest suuremaid taastuvenergiaeesmärke. Taastuvenergia ja energiatõhususe soodustamise piirkondlikke ja kohalikke kohustusi toetatakse praegu selliste võrgustike kaudu nagu linnapeade pakt ja arukate linnade või arukate kogukondade algatused ning jätkusuutliku energia tegevuskavade väljatöötamisega. Sellised võrgustikud on äärmiselt olulised ja neid tuleks laiendada, sest need suurendavad teadlikkust, hõlbustavad parimate tavade vahetamist ja kättesaadava rahalise toetuse jagamist. Sellega seoses peaks komisjon toetama huvitatud uuenduslike piirkondade ja kohalike omavalitsuste piiriülest tööd, aidates luua selliseid koostöömehhanisme nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus, mis võimaldavad eri liikmesriikide avaliku sektori asutustel koostööd teha ja pakkuda teenuseid ning viia ellu projekte, ilma et liikmesriikide parlamendid peaksid selleks eelnevalt sõlmima ja ratifitseerima rahvusvahelise kokkuleppe. Samuti peaks kaaluma uutesse tehnoloogiatesse ulatuslikumate investeeringute kaasamiseks muid uuenduslikke meetmeid, näiteks energiatõhususe lepinguid ja avaliku sektori rahastamise standardimist. |
(63) |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia turu arengut soodustades tuleb arvesse võtta selle positiivset mõju piirkondliku ja kohaliku arengu võimalustele, ekspordiväljavaadetele ning tööhõive- ja sotsiaalse ühtsuse saavutamise võimalustele eelkõige VKEde ja sõltumatute energiatootjate, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade jaoks. |
(64) |
Äärepoolseimate piirkondade eriolukorda on tunnistatud ELi toimimise lepingu artiklis 349. Äärepoolseimate piirkondade energiasektorit iseloomustab sageli eraldatus, energiavarustuse piiratus ja sõltuvus fossiilkütustest, samas kui neis piirkondades on olulised kohalikud taastuvad energiaallikad. Seega võiksid äärepoolseimad piirkonnad anda eeskuju innovatiivse energiatehnoloogia kasutamisel liidus. Seepärast on vaja edendada taastuvenergia kasutuselevõttu, et suurendada neis piirkondades energiavarustuse sõltumatust ning tunnistada nende eriolukorda seoses taastuvenergia potentsiaaliga ja vajadusega avaliku sektori toetuse järele. Sätestada tuleks erand seoses piiratud kohaliku mõjuga, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada erikriteeriumid, et tagada teatud biomasskütuste tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastamine. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada selliseid kriteeriume käitiste suhtes, mis kasutavad biomasskütuseid ja asuvad äärepoolseimates piirkondades, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, ning biomassi suhtes, mida kasutatakse kütusena nimetatud käitistes ning mis ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud ühtlustatud säästlikkuse, energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Selliseid biomasskütuste erikriteeriume tuleks kohaldada olenemata sellest, kas biomass on pärit liikmesriigist või kolmandast riigist. Lisaks peaksid erikriteeriumid olema objektiivselt põhjendatud, pidades silmas asjaomase äärepoolseima piirkonna energiasõltumatust ning seal sujuva ülemineku tagamist käesolevas direktiivis sätestatud biomasskütuste säästlikkuse, energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Arvestades, et äärepoolseimates piirkondades koosneb energiaallikate jaotus elektri tootmisel suurel määral kütteõlist, tuleb nendes piirkondades võimaldada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumide asjakohast kaalumist. Seetõttu oleks äärepoolseimates piirkondades toodetud elektrienergia suhtes asjakohane kehtestada spetsiifiline fossiilkütuste võrdlusväärtus. Liikmesriigid peaksid tagama oma erikriteeriumide tulemusliku järgimise. Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga kooskõlas olevate toetuskavade alusel antud toetust, ei tohiks liikmesriigid keelduda võtmast säästlikkuse kaalutlustel arvesse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid, mis on saadud kooskõlas käesoleva direktiiviga. Selle keelu eesmärk on tagada, et käesolevas direktiivis sätestatud ühtlustatud kriteeriumidele vastavad biokütused ja vedelad biokütused saavad jätkuvalt kasu käesoleva direktiivi kaubanduse hõlbustamise eesmärkidest, sealhulgas ka asjaomastes äärepoolseimates piirkondades. |
(65) |
On asjakohane võimaldada detsentraliseeritud taastuvenergia tehnoloogiate ja salvestamise arendamist mittediskrimineerivatel tingimustel ja takistamata taristuinvesteeringute rahastamist. Liikumisel detsentraliseeritud energiatootmise suunas on mitu eelist, näiteks kohalike energiaallikate kasutamine, suurem kohalik energiavarustuskindlus, lühemad transpordivahemaad ning energia ülekandekadude vähenemine. Samuti tugevdab selline detsentraliseerimine koha peal sissetulekuallikate ja töökohtade loomise abil ühiskonna arengut ja ühtekuuluvust. |
(66) |
Arvestades oma tarbeks toodetud taastuvelektri tarbimise suurenevat tähtsust on vaja „oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ ja „ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate“ määratlust. Samuti on vaja luua õigusraamistik, mis võimaldaks oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatel toota, tarbida, salvestada ja müüa elektrienergiat ilma kandmata ebaproportsionaalset koormust. Näiteks kortermaja elanikel peaksid olema sama suured tarbijaõigused kui eramuelanikel. Siiski tuleks liikmesriikidel lubada eristada individuaalselt ja ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaid nende eripärast tulenevalt niivõrd, kuivõrd selline eristamine on proportsionaalne ja põhjendatud. |
(67) |
Lisaks võimaldavad ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad taastuvenergiakogukondadel edendada energiatõhusust kodumajapidamise tasandil ning aidata võidelda energiaostuvõimetusega energiatarbimise vähendamise ja tarnetariifide langetamise kaudu. Liikmesriigid peaksid seda võimalust asjakohaselt ära kasutama, muu hulgas hinnates võimalust võimaldada osaleda neil kodumajapidamistel, kes muidu võib-olla osaleda ei saaks, sealhulgas majanduslikult ebakindlas olukorras olevatel tarbijatel ja üürnikel. |
(68) |
Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad ei peaks kandma diskrimineerivat või ebaproportsionaalset koormust või kulusid ning nende suhtes ei tohiks kohaldada põhjendamata tasusid. Arvesse tuleks võtta nende panust kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse ning nende tõttu laiemas energiasüsteemis tekkivaid kulusid ja kasu. Liikmesriigid ei tohiks seetõttu üldiselt maksustada elektrienergiat, mille oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad on samas valduses tootnud ja tarbinud. Liikmesriikidel peaks aga olema lubatud kohaldada sellise elektrienergia suhtes mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid tasusid, kui see on vajalik selleks, et tagada elektrisüsteemi rahaline kestlikkus, piirata toetust objektiivselt vajalikuni ja kasutada tõhusalt nende toetuskavasid. Samal ajal peaksid liikmesriigid tagama, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad panustavad tasakaalustatud viisil ja piisavalt elektrienergia tootmis-, jaotus- ja tarbimiskulude jagamise üldsüsteemi, kui elektrienergiat suunatakse võrku. |
(69) |
Sel eesmärgil ei peaks liikmesriigid üldpõhimõttena maksustama elektrienergiat, mille oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad on samas valduses individuaalselt tootnud ja tarbinud. Selleks et see stiimul ei mõjutaks taastuvenergia toetuskavade finantsstabiilsust, peaks saama selle stiimuli kohaldamist piirata väikesemahuliste käitistega, mille elektrivõimsus on 30 kW või väiksem. Teatud juhtudel peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada tasusid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate suhtes oma tarbeks toodetud elektrienergia eest, kui liikmesriigid kasutavad tõhusalt oma toetuskavasid ning võimaldavad neile kavadele mittediskrimineerivat ja tõhusat juurdepääsu. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik kohaldada osalisi vabastusi tasudest, lõivudest või nende kombinatsioonist, või anda toetust kuni tasemeni, mis on vajalik selliste projektide majandusliku elujõulisuse tagamiseks. |
(70) |
Kohapealne kodanike ja kohalike omavalitsuste osalemine taastuvenergiaprojektides taastuvenergiakogukondade kaudu on andnud märkimisväärset lisaväärtust taastuvenergia kohalikul tasandil omaksvõtu ja täiendava erakapitali kättesaadavuse kujul, mis toob kaasa investeeringud kohalikul tasandil, suuremad tarbijate valikuvõimalused ja kodanike suurema kaasamise energiasüsteemi ümberkujundamisse. Selline kohapealne osalemine on seda olulisem, mida suurem on taastuvenergia tootmise võimsus. Taastuvenergiakogukondadel võrdsetel alustel teiste tootjatega konkureerida võimaldavate meetmete eesmärgiks on ka suurendada kohapealset kodanike osalemist taastuvenergiaprojektides ning seeläbi ka taastuvenergia omaksvõtmist. |
(71) |
Kohalike taastuvenergiakogukondade eripära, nimelt nende suuruse, omandikorralduse ja nendega seotud projektide arvu tõttu võib neil olla raske konkureerida võrdsetel alustel suurte osalistega, nimelt konkurentidega, kelle projektid või portfellid on suuremad. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik valida energiakogukonna jaoks mis tahes üksuse vorm, tingimusel et selline üksus võib enda nimel toimides kasutada õigusi ja kanda kohustusi. Kuritarvitamise vältimiseks ja laiaulatusliku osalemise tagamiseks peaksid taastuvenergiakogukonnad olema suutelised jääma sõltumatuks üksikliikmetest ja teistest tavapärastest turuosalistest, kes osalevad kogukonnas liikmetena, aktsionäride või osanikena või kes teevad koostööd muude vahendite, näiteks investeeringu kaudu. Taastuvenergia projektides peaksid saama osaleda kõik potentsiaalsed kohalikud liikmed objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Meetmed, millega kõrvaldada taastuvenergiakogukondade eripärast tulenevad suuruse, omandikorralduse ja projektide arvuga seotud puudused, hõlmavad energiakogukondadel energiasüsteemis osalemise võimaldamist ja nende turuga lõimimise hõlbustamist. Taastuvenergiakogukonnad peaksid saama jagada omavahel energiat, mis on toodetud nende kogukonnale kuuluvates käitistes. Siiski ei tuleks kogukonna liikmeid vabastada asjakohastest kuludest, tasudest, lõivudest ja maksudest, mida peaksid kandma kogukonda mittekuuluvad lõpptarbijad või sarnases olukorras tootjad, või kui ülekannete jaoks kasutatakse avalikku võrgutaristut. |
(72) |
Kodutarbijatele ja kogukondadele, kes tarbivad oma tarbeks toodetud energiat, peaksid jääma nende tarbijaõigused, sealhulgas õigus sõlmida leping vabalt valitud tarnijaga ja õigus tarnijat vahetada. |
(73) |
Kütte- ja jahutussektorit, mille arvele langeb umbes pool energia lõpptarbimisest liidus, peetakse energiasüsteemi CO2-heite vähendamise kiirendamisel väga oluliseks sektoriks. See sektor on strateegilise tähtsusega ka energiajulgeoleku seisukohast, sest prognooside kohaselt peaks 2030. aastaks ligikaudu 40 % taastuvenergia tarbimisest moodustama taastuvatel energiaallikatel põhinev küte ja jahutus. Kuna aga liidu tasandi ühtne strateegia puudub, väliskulusid ei ole sisestatud ning kütte- ja jahutusturud on killustatud, on kõnealuse sektori senised edusammud olnud suhteliselt aeglased. |
(74) |
Mitu liikmesriiki on rakendanud kütte- ja jahutussektoris meetmeid oma 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks. Kuid arvestades, et puuduvad 2020. aasta järgsed siduvad riiklikud eesmärgid, ei pruugi ülejäänud riiklikud stiimulid olla piisavad pikaajaliste 2030. ja 2050. aasta CO2-heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks. Et sellised eesmärgid saavutada, suurendada investorite kindlust ja soodustada taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse liiduülese turu arendamist, järgides ühtlasi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, on asjakohane toetada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad aitamaks kaasa taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse pakkumisel taastuvenergia osakaalu järkjärgulisele suurendamisele. Arvestades seda, kui killustatud on mõned kütte- ja jahutusturud, on väga tähtis tagada selliste jõupingutuste kavandamisel paindlikkus. Samuti on tähtis tagada, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse võimalik kasutuselevõtt ei põhjustaks kahjulikku kõrvalmõju keskkonnale ega ebaproportsionaalseid üldkulusid. Selle riski vähendamiseks tuleks küttes ja jahutuses kasutatava taastuvenergia osakaalu suurendamisel arvesse võtta nende liikmesriikide olukorda, kus see osakaal on juba väga kõrge või kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata, näiteks Küprosel ja Maltal. |
(75) |
Kaugkütte ja -jahutusega kaetakse praegu ligikaudu 10 % küttevajadusest liidus, ehkki see näitaja erineb liikmesriigiti oluliselt. Komisjoni kütte ja -jahutusstrateegias on tunnistatud võimalust vähendada kaugkütte CO2-heidet suurema energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuselevõtu kaudu. |
(76) |
Energialiidu strateegias on tunnistatud ka kodanike osa energiasüsteemi ümberkujundamisel, mis tähendab, et kodanikud osalevad sisuliselt energiasüsteemi ümberkujundamises, nende energiaarved vähenevad tänu uutele tehnoloogialahendustele ning nad osalevad aktiivselt turul. |
(77) |
Tuleks tuua esile võimalikku sünergiat taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse kasutuselevõtmiseks tehtavate jõupingutuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL (14) ja direktiivi 2012/27/EL alusel kehtivate kavade vahel. Halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriigid saama võimalikult suures ulatuses kasutada nendeks jõupingutusteks olemasolevaid haldusstruktuure. |
(78) |
Kaugkütte valdkonnas on seepärast äärmiselt tähtis võimaldada kütusekasutuses üleminekut taastuvatele energiaallikatele ning vältida teatavate regulatiivnõuete ja tehnoloogialahendustega seotust ja tehnoloogiast tulenevat mahajäämust, tugevdades taastuvenergiatootjate ja lõpptarbijate õigusi, ning tagada lõpptarbijatele vahendid, mis hõlbustavad neil kõige energiatõhusamate lahenduste valimist, mille puhul on võetud arvesse tulevasi kütte- ja jahutusvajadusi kooskõlas hoonete energiatõhususe eeldatavate kriteeriumidega. Lõpptarbijatele tuleks anda läbipaistvat ja usaldusväärset teavet kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide tõhususe ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta nende konkreetsetes kütte või jahutuse tarnetes. |
(79) |
Et kaitsta nende kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide tarbijaid, mis ei ole tõhusad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid, ning võimaldada neil toota soojus- või jahutusenergiat taastuvatest energiaallikatest ja märgatavalt suurema energiatõhususega, peaks tarbijatel olema õigus end lahti ühendada ja seega lõpetada kütte või jahutuse tarbimine ebatõhusatest kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidest kogu hoone tasandil, lõpetades oma lepingu, või kui leping hõlmab mitut hoonet, muutes lepingut kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitajaga. |
(80) |
Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ning maakasutuse otsesest ja kaudsest muutusest tuleneva üldmõju minimeerimiseks on asjakohane piirata selliste teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest ning suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib võtta arvesse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisel, ilma et see piiraks üldist võimalust selliseid biokütuseid ja vedelaid biokütuseid kasutada. Liidu tasandil piirmäära kehtestamine ei tohiks takistada liikmesriikidel kehtestada madalamaid piirmäärasid teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest ning suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste kogustele, mida võib riiklikul tasandil võtta arvesse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisel, ilma et see piiraks üldist võimalust selliseid biokütuseid ja vedelaid biokütuseid kasutada. |
(81) |
Direktiivis 2009/28/EÜ kehtestati säästlikkuse kriteeriumid, sealhulgas suure bioloogilise mitmekesisuse väärtusega maa ja suure süsinikuvaruga maa kaitse kriteeriumid, aga selles ei käsitleta maakasutuse kaudse muutuse küsimust. Maakasutuse kaudne muutus toimub siis, kui biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatud põllukultuuride kasvatamine asendab traditsioonilise toidu- ja söödakultuuride tootmise. Selline lisanõudlus suurendab maale avaldatavat survet ja võib tuua kaasa põllumajandusmaa laienemise suure süsinikuvaruga maale, nagu metsad, märgalad ja turbamaad, põhjustades täiendavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/1513 (15) tunnistatakse, et maakasutuse kaudse muutusega seotud suured kasvuhoonegaaside heitkogused võivad kas osaliselt või täielikult nullida üksikute biokütustega, vedelate biokütustega ja biomasskütustega saavutatava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise. Kuigi maakasutuse kaudse muutusega kaasneb riske, näitavad uuringud, et selle mõju ulatus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kütuse tootmiseks kasutatava lähtematerjali liigist, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva lähtematerjali lisanõudluse tasemest ning sellest, kui suures ulatuses on suure süsinikuvaruga maa üleilmselt kaitstud. Kuigi maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguste taset ei ole võimalik üheselt kindlaks teha täpsusega, mis on nõutav selleks, et lisada see tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodikasse, on maakasutuse kaudse muutuse kõige suuremad riskid kindlaks tehtud selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste puhul, mida toodetakse lähtematerjalist, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Seetõttu on asjakohane üldiselt piirata käesoleva direktiivi alusel edendatavaid toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid ning lisaks nõuda liikmesriikidelt, et nad kehtestaksid spetsiifilise ja järk-järgult väheneva piirmäära sellistele biokütustele, vedelatele biokütustele ja biomasskütustele, mis on toodetud toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Spetsiifilist ja järk-järgult vähenevat piirmäära ei tuleks kohaldada maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes. |
(82) |
Maakasutuse kaudset muutust võib leevendada põllumajandussektorites tänu põllumajandustavade parandamisele, parematesse masinatesse investeerimisele ja teadmussiirdele toimunud saagikuse kasv üle taseme, mis oleks saavutatud ilma toidu- ja söödakultuuridest biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmisele suunatud tootlikkuse suurendamise kavadeta; samuti tänu põllukultuuride kasvatamisele maal, kus varem põllukultuure ei kasvatatud. Kui on tõendeid, et selliste meetmete tulemusel on tootmine suurenenud rohkem kui tootlikkuse eeldatav suurenemine, tuleks sellisest täiendavast lähtematerjalist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid käsitada maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütustena, vedela biokütusena ja biomasskütusena. Sellega seoses tuleks arvesse võtta aastaseid saagikuse kõikumisi. |
(83) |
Direktiivis (EL) 2015/1513 kutsuti komisjoni üles esitama viivitamata terviklik ettepanek kulutõhusa ja tehnoloogianeutraalse 2020. aasta järgse poliitika kohta, millega tagada pikaajaline perspektiiv investeeringutele, mis tehakse maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga säästvatesse biokütustesse peamise eesmärgiga vähendada transpordisektori CO2-heidet. Liikmesriikide kohustus nõuda kütusetarnijatelt, et nad tarniksid kindla koguse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, võib aidata tagada investoritele kindluse ning toetada alternatiivsete taastuvtoorainest toodetud transpordikütuste, sealhulgas täiustatud biokütuste ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste, samuti transpordisektoris taastuvelektri kasutamise arendamist. Kuna taastuvenergial põhinevad alternatiivid ei pruugi olla kõikidele kütusetarnijatele kättesaadavad ega kulutõhusad, on asjakohane lubada liikmesriikidel kütusetarnijate vahel vahet teha ja vajaduse korral teatud tüüpi kütusetarnijaid sellest kohustusest vabastada. Kuna transpordikütustega kauplemine on lihtne, peaksid liikmesriigid, kelle käsutuses on piiratud määral asjakohaseid varusid, saama hõlpsasti hankida taastuvkütuseid muudest allikatest. |
(84) |
Taastuvate kütuste läbipaistvuse ja jälgitavuse tagamiseks tuleks luua liidu andmebaas. Kuigi liikmesriikidel peaks olema lubatud jätkuvalt kasutada või luua riiklikke andmebaase, peaksid need olema seotud liidu andmebaasiga, et tagada kiire andmete edastamine ja andmevoogude ühtlustamine. |
(85) |
Käesoleva direktiivi lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud ja muud biokütused ja biogaas, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused ning taastuvelektri kasutamine transpordisektoris võivad aidata vähendada CO2-heidet, sest nendega soodustatakse liidu transpordisektori CO2-heite vähendamist kulutõhusal viisil ja mitmekesistatakse muu hulgas transpordisektori energiaallikaid, edendades ühtlasi innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõivet liidu majanduses ning vähendades sõltuvust energiaimpordist. Liikmesriikide kohustus nõuda kütusetarnijatelt täiustatud biokütuste ja teatud biogaaside miinimumosakaalu tagamist peaks soodustama täiustatud kütuste, sealhulgas biokütuste pidevat arendamist. Oluline on tagada, et kõnealune kohustus edendaks ühtlasi selle täitmiseks tarnitavate kütuste mõju vähendamist kasvuhoonegaaside heitkoguste tekkele. Komisjon peaks hindama nende kütuste mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste tekkele, nendega seotud tehnilist innovatsiooni ja nende säästlikkust. |
(86) |
Intelligentse transpordi puhul on tähtis edendada maanteedel elektritranspordi arendamist ja kasutuselevõttu ning kiirendada tipptehnoloogia lõimimist uuenduslikku raudteetransporti. |
(87) |
Elektromobiilsus moodustab 2030. aastaks eeldatavasti olulise osa taastuvenergiast transpordisektoris. Luua tuleks täiendavaid stiimuleid, pidades silmas elektromobiilsuse kiiret arendamist ning kõnealuse sektori potentsiaali liidu majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks. Selleks et edendada taastuvelektri kasutamist transpordisektoris ja vähendada ebasoodsamat olukorda energiastatistikas, tuleks kasutada transpordisektori jaoks tarnitud taastuvelektri koefitsiente. Kuna kogu maanteesõidukitele tarnitavat elektrienergiat ei ole spetsiaalsete mõõturite abil võimalik statistikas arvesse võtta, näiteks kodus laadimise puhul, tuleks kasutada koefitsiente, et tagada taastuvenergial põhineva elektrilise transpordi positiivse mõju nõuetekohane arvessevõtmine. Tuleks uurida võimalusi tagada, et uus elektrinõudlus transpordisektoris rahuldatakse täiendava taastuvatest energiaallikatest energia tootmise võimsuse abil. |
(88) |
Võttes arvesse kliimaga seotud piiranguid, mis piiravad teatud liiki biokütuste kasutamist keskkonna-, tehnilistel või tervisekaalutlustel, ning tulenevalt kütuseturu suurusest ja struktuurist, on asjakohane, et Küprosel ja Maltal oleks lubatud kütusetarnijatele seatud taastuvenergiaga seotud riiklike kohustuste täitmise tõendamise eesmärgil kõnealuseid olemuslikke piiranguid arvesse võtta. |
(89) |
Ka ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste edendamine võib aidata täita energiaallikate mitmekesistamise ja transpordisektori CO2-heite vähendamise poliitikaeesmärke, kui nad täidavad asjaomaseid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumnõudeid. Seepärast on asjakohane, et kütusetarnijatele kehtestatav kohustus hõlmaks ka nimetatud kütuseid, andes samas liikmesriikidele võimaluse neid kütuseid kohustuses mitte arvestada, kui nad seda ei soovi. Kuna need kütused on taastumatud, ei tohiks neid arvestada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia liidu üldeesmärgi saavutamises. |
(90) |
Muust kui bioloogilise päritoluga toorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordi taastuvkütused on olulised selleks, et suurendada taastuvenergia osakaalu sektorites, mis on eeldatavasti veel kaua vedelkütustest sõltuvad. Tagamaks, et muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, tuleks kütuste tootmiseks kasutada taastuvelektrit. Komisjon peaks töötama delegeeritud õigusaktidega välja usaldusväärse liidu metoodika, mida kohaldatakse juhul, kui sellist elektrienergiat võetakse võrgust. Kõnealune metoodika peaks tagama ajalise ja geograafilise korrelatsiooni elektritootmisüksuse, millega tootjal on kahepoolne taastuvelektri ostuleping, ja kütuse tootmise vahel. Näiteks muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütuseid ei saa arvestada täielikult taastuvateks, kui need on toodetud ajal, kui lepinguline taastuvenergia tootmisüksus elektrienergiat ei tooda. Teine näide on see, et elektrivõrgu ülekoormuse korral saab kütuseid arvestada täielikult taastuvateks üksnes siis, kui nii elektrienergia kui ka kütuse tootmisüksused asuvad samas ülekoormuse kohas. Lisaks peaks olema täiendavuselement, mis tähendab, et kütuse tootja suurendab taastuvenergia kasutuselevõttu või rahastamist. |
(91) |
Majanduse CO2-heite vähendamisele kaasaaitamiseks tuleks edendada selliste lähteainete kasutamist, mille mõju biokütustena on maakasutuse kaudse muutumise seisukohast väike. Eelkõige tuleks lisada käesoleva direktiivi lisasse lähteained selliste täiustatud biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi tootmiseks, mille tehnoloogia on innovatiivsem ja vähem arenenud. Selle tagamiseks, et kõnealune lisa oleks uusima tehnoloogilise arengu suhtes ajakohastatud, vältides samas tahtmatut negatiivset mõju, peaks komisjon nimetatud lisa läbi vaatama, et hinnata uute lähteainete lisamise vajadust. |
(92) |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi uute tootjate gaasivõrkudega liitumise kulud peaksid põhinema objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel ning nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta tulu, mida gaasivõrkudele tekitavad taastuvatest energiaallikatest gaasi kohalikud tootjad, kes on võrguga liitunud. |
(93) |
Biomassi (mis ei hõlma turvast ega geoloogilistes formatsioonides leiduvaid või fossiilseks muutunud materjale) potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks selleks, et aidata vähendada majanduse CO2-heidet selle kasutamise kaudu materjalide ja energia saamiseks, peaksid liit ja liikmesriigid edendama olemasolevate puidu- ja põllumajandusressursside ulatuslikumat säästvat kasutuselevõttu ning uute metsandus- ja põllumajandustootmissüsteemide väljatöötamist, tingimusel et järgitakse säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume. |
(94) |
Biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid tuleks alati toota säästlikult. Seepärast tuleks nõuda, et biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamiseks, ja biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mis saavad kasu toetuskavadest, vastaksid säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Kõnealuste biokütuseid ja vedelaid biokütuseid käsitlevate kriteeriumide ühtlustamine on oluline ELi toimimise lepingu artikli 194 lõikes 1 sätestatud liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Selline ühtlustamine tagab energia siseturu toimimise ja hõlbustab seega liikmesriikidevahelist kauplemist nõuetele vastavate biokütuste ja vedelate biokütustega, eelkõige pidades silmas liikmesriikide kohustust mitte keelduda võtmast muudel säästlikkuse alustel arvesse käesoleva direktiivi kohaselt saadud biokütuseid ja vedelaid biokütuseid. Kõnealuste kriteeriumide ühtlustamise positiivset mõju energia siseturu sujuvale toimimisele ja liidus konkurentsi moonutamise vältimisele ei tohi õõnestada. Liikmesriikidel tuleks lubada kehtestada biomasskütustele täiendavaid säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume. |
(95) |
Liit peaks käesoleva direktiivi raames võtma asjakohaseid meetmeid, edendades sealhulgas biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume. |
(96) |
Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste põllumajandusliku tooraine tootmine ning käesolevas direktiivis nende kütuste kasutamise edendamiseks sätestatud soodustused ei tohiks anda tõuget bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamiseks. Selliseid taastumatuid ressursse, mis on mitmes rahvusvahelises dokumendis tunnistatud üleilmselt väärtuslikuks, tuleks säilitada. Seepärast on vaja sätestada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid, millega tagatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kohaldatakse soodustusi üksnes juhul, kui on tagatud, et asjaomane põllumajanduslik tooraine ei pärine bioloogiliselt mitmekesistelt maa-aladelt või kui looduskaitsealadeks või haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks määratud maa-alade puhul on asjakohane pädev asutus tõendanud, et põllumajandusliku tooraine tootmine ei ole looduskaitse eesmärgiga vastuolus. |
(97) |
Metsi tuleks käsitada säästlikkuse kriteeriumide kohaselt bioloogiliselt mitmekesisena, kui tegemist on põlismetsadega, järgides määratlust, mida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kasutab oma ülemaailmse metsaressursside hindamise (Global Forest Resource Assessment) puhul, või kui need on looduskaitsealase siseriikliku õiguse alusel kaitse all. Bioloogiliselt mitmekesisteks metsadeks tuleks lugeda ka maa-alad, kus leiab aset mittepuiduliste metsasaaduste korjamine, tingimusel et inimtegevuse mõju on väike. Teisi FAO määratletud metsaliike, nagu inimtegevusest mõjutatud looduslikud metsad, poollooduslikud metsad ja istandikud, ei tuleks käsitada põlismetsana. Lisaks sellele on teatavate parasvöötme ja troopiliste rohumaade, sealhulgas suure bioloogilise mitmekesisusega savannide, steppide, võsastike ja preeriate suurt bioloogilist mitmekesisust arvestades asjakohane, et sellistelt maa-aladelt pärit põllumajanduslikust toorainest saadud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused asjakohaste kriteeriumide kehtestamiseks, et määrata kindlaks sellised bioloogiliselt mitmekesised rohumaad vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele ja asjakohastele rahvusvahelistele standarditele. |
(98) |
Maad ei tohiks muuta sobivaks biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste põllumajandusliku tooraine tootmiseks, kui maakasutuse muutmise käigus toimuvat süsinikuvaru vähenemist ei saa kliimamuutustega võitlemise kiireloomulisust arvesse võttes mõistliku ajavahemiku jooksul kompenseerida biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmisest ning kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisega. Sellega väldiksid ettevõtjad tarbetuid ja koormavaid uuringuid ning sellist suure süsinikuvaruga maa kasutuse muutmist, mis osutuks biokütuste vedelate biokütuste ja biomasskütuste põllumajandusliku tooraine viljelemiseks ebasobivaks. Ülemaailmse süsinikuvaru ülevaated osutavad, et sellesse kategooriasse tuleks lisada märgalad ja püsivalt metsaga kaetud alad, mille võrade liitus on üle 30 %. |
(99) |
Ühise põllumajanduspoliitika raames peaksid liidu põllumajandustootjad täitma otsetoetuse saamiseks põhjalikud keskkonnanõuded. Nende nõuete täitmist on võimalik kõige tulemuslikumalt kontrollida põllumajanduspoliitika raames. Nende nõuete lisamine säästlikkuskavasse ei ole asjakohane, sest bioenergiaga seotud säästlikkuse kriteeriumide puhul tuleks ette näha objektiivsed ja üldkohaldatavad normid. Kontrollimine ja nõuete täitmine käesoleva direktiivi alusel võiks samuti põhjustada liigset halduskoormust. |
(100) |
Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet tuleks toota selliste meetodite abil, mis on kooskõlas pinnase kvaliteedi ja mulla orgaanilise süsiniku kaitsega. Pinnase kvaliteet ja mulla süsinikusisaldus tuleks seetõttu lisada ettevõtjate või riigi ametiasutuste seiresüsteemi. |
(101) |
On asjakohane kehtestada kogu liitu hõlmavad säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid elektrisektoris ning kütte- ja jahutussektoris tootmises kasutatavate biomasskütuste jaoks, et tagada jätkuvalt suur kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine võrreldes fossiilkütustest alternatiividega, vältida tahtmatut mõju säästlikkusele ning edendada siseturgu. Äärepoolseimad piirkonnad peaksid saama kasutada oma ressursside potentsiaali, et suurendada taastuvenergia tootmist ja oma energiasõltumatust. |
(102) |
Selle tagamiseks, et vaatamata suurenevale nõudlusele metsa biomassi järele toimub ülestöötamine säästvalt metsades, kus on tagatud uuendamine, et eritähelepanu pööratakse aladele, mis on otseselt määratud bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja konkreetsete looduseosade kaitseks, ning et säilitatakse bioloogilise mitmekesisuse ressursid ja jälgitakse süsinikuvaru, peaks puittooraine pärinema üksnes metsadest, mis on üles töötatud vastavalt säästva metsamajandamise põhimõtetele, mis on välja töötatud metsaga seotud rahvusvaheliste algatuste (näiteks Euroopa metsad) raames ja mida rakendatakse liikmesriigi õiguse või parimate majandamistavade kohaselt hankimisala tasandil. Ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et minimeerida bioenergia tootmisel mittesäästlikku metsa biomassi kasutamise riski. Selleks peaksid ettevõtjad võtma kasutusele riskipõhise lähenemisviisi. Sellega seoses on asjakohane, et komisjon koostaks biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jätkusuutlikkuse komiteega konsulteerimise järel rakendusaktidega tegevussuunised riskipõhise lähenemisviisi järgimise kontrollimise kohta. |
(103) |
Metsa ülestöötamine energia tootmiseks on kasvanud ja eeldatavasti kasvab jätkuvalt, mille tulemusena on suurenenud toorainete import kolmandatest riikidest ning nende toorainete tootmine liidus. Tuleks tagada, et raie oleks säästev. |
(104) |
Et halduskoormus oleks võimalikult väike, tuleks liidu säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume kohaldada üksnes sellise biomasskütustel põhineva elektrienergia ja kütte suhtes, mis on toodetud käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW. |
(105) |
Biomasskütustest tuleks toota elektrienergiat ja kütet tõhusal viisil, et suurendada nii palju kui võimalik energiajulgeolekut ja vähendada nii palju kui võimalik kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning piirata õhusaasteainete heidet ja vähendada nii palju kui võimalik survet piiratud biomassiressurssidele. |
(106) |
Uutes käitistes toodetavate biokütuste, vedelate biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi puhul tuleks tõsta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaset, et parandada nende üldist kasvuhoonegaaside tasakaalu ning piirata edasist investeerimist käitistesse, mille kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise võimalused on väikesed. Miinimumtaseme tõstmisega tagatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi tootmise võimsusesse tehtavate investeeringute kaitse. |
(107) |
Liidu säästlikkuse kriteeriumide tegeliku rakendamise kogemuste põhjal on asjakohane tugevdada vabatahtlike rahvusvaheliste ja riiklike sertifitseerimiskavade rolli säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimiseks ühtsel viisil. |
(108) |
Liidu huvides on soodustada selliste vabatahtlike rahvusvaheliste või riiklike kavade väljatöötamist, millega kehtestatakse standardid säästlike biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmisele ning millega sertifitseeritakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmise vastavust nendele standarditele. Sel põhjusel tuleks ette näha kavade tunnustamine usaldusväärsete tõendite ja andmete tagajatena, kui need vastavad asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele. Selle tagamiseks, et säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumide järgimist kontrollitakse usaldusväärsel ja ühtsel viisil ning eelkõige pettuse vältimiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu üksikasjalikud rakendusnormid, sealhulgas vabatahtlike kavade puhul kohaldatavad asjakohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardid. |
(109) |
Vabatahtlikud kavad on järjest tähtsamad biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kehtestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendamisel. Seepärast on komisjonil asjakohane nõuda, et vabatahtlike kavade, sealhulgas komisjoni poolt juba tunnustatud kavade raames toimuva tegevuse kohta antakse korrapäraselt aru. Aruanded tuleks läbipaistvuse suurendamiseks ja komisjoni tehtava järelevalve parandamiseks avalikustada. Lisaks annaks selline aruandlus komisjonile vajalikku teavet vabatahtlike kavade toimimist käsitleva aruande koostamiseks, mille eesmärk on selgitada välja parimad tavad ja teha asjakohasel juhul ettepanek parimate tavade edasiseks edendamiseks. |
(110) |
Siseturu toimimise hõlbustamiseks tuleks kõigis liikmesriikides tunnustada selliseid tõendeid energiatootmises kasutatavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kehtestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse kohta, mis on leidnud kinnitust komisjoni tunnustatud kava alusel. Liikmesriigid peaksid aitama tagada vabatahtlike kavade sertifitseerimispõhimõtete nõuetekohase rakendamise, tehes järelevalvet riigi akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud sertifitseerimisasutuste tegevuse üle ja teavitades vabatahtliku kava koostajat asjakohastest tähelepanekutest. |
(111) |
Selleks et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust, tuleks biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste levinud tootmisviiside jaoks sätestada vaikeväärtuste loetelu, mida tuleks täiendavate usaldusväärsete andmete kättesaadavaks muutumisel ajakohastada ja laiendada. Ettevõtjatel peaks alati olema õigus kasutada nimetatud loetelus kehtestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütustega seonduva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise taset. Kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus on väiksem kui kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise nõutav miinimumtase, peaksid tootjad, kes soovivad tõendada, et nad järgivad nimetatud miinimumtaset, näitama, et nende tootmisprotsessist tulenevad tegelikud kasvuhoonegaaside heitkogused on vaikeväärtuste arvutustes eeldatutest väiksemad. |
(112) |
On vaja sätestada selged, objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhinevad normid biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamiseks. |
(113) |
Arvestades praegusi tehnilisi ja teadusandmetel põhinevaid teadmisi tuleks kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestamise metoodikas võtta arvesse tahkete ja gaasiliste biomasskütuste muundamist lõppenergiaks, et tagada vastavus taastuvenergia osakaalu arvutamisega selle arvessevõtmisel käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamisel. Heitkoguste panemine kaassaaduste arvele eraldiseisvalt jäätmetest ja jääkidest tuleks läbi vaadata juhtudel, kui elektrienergiat või kütet ja jahutust toodetakse koostootmisjaamades või mitut liiki energiat tootvates jaamades. |
(114) |
Kui pinnases või taimedes leiduva suure süsinikuvaruga maa-ala võetakse kasutusele biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tooraine viljeluseks, eraldub teatav osa talletatud süsinikust atmosfääri, mille tagajärjel tekib süsinikdioksiid (CO2). Sellest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine võib vähendada biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste positiivset mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ning seda mõnel juhul oluliselt. Seepärast tuleks sellisest maakasutuse muutusest tingitud täielikku mõju CO2-heitele võtta arvesse konkreetsetest biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise arvutamisel. See on oluline tagamaks, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise arvutamisel võetakse arvesse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisega seotud kogu mõju CO2-heitele. |
(115) |
Maakasutuse muutmisest kasvuhoonegaaside heitkogustele tuleneva mõju arvutamisel peaks ettevõtjatel olema võimalik kasutada selliste süsinikuvarude tegelikke väärtusi, mis on seotud maa võrdluskasutusega ja maakasutusega pärast maakasutuse muutmist. Neil peaks olema võimalik kasutada ka standardväärtusi. Standardväärtuste asjakohane alus on valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) metoodika. Praeguse töö tulemused on esitatud kujul, mida ettevõtjad ei saa vahetult kasutada. Seepärast peaks komisjon vaatama läbi oma 10. juuni 2010. aasta juhendi maa süsinikuvarude arvutamiseks biokütustest, vedelatest biokütustest ja nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste kasvuhoonegaasidega seotud mõju arvutamise normide jaoks, mis on esitatud käesoleva direktiivi lisas, tagades ühtlasi ühtsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 525/2013 (16). |
(116) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel tuleks arvesse võtta kütuste tootmise ja kasutamise kaassaaduseid. Poliitika analüüsimiseks on asjakohane kasutada asendusmeetodit, kuid selle meetodi kasutamine ei ole asjakohane üksikute ettevõtjate ja üksikute transpordikütusesaadetiste reguleerimiseks. Sel juhul on kõige asjakohasem energia jaotamise meetod, kuna seda on lihtne kohaldada ning see on ajaliselt prognoositav, vähendab vastupidise mõjuga soodustusi ja annab tulemusi, mis on üldiselt võrreldavad asendusmeetodi abil saadud tulemustega. Poliitika analüüsimiseks peaks komisjon esitama oma aruandes asendusmeetodi abil saadud tulemused. |
(117) |
Kaassaadused erinevad jääkidest ja põllumajanduse jääkidest, sest nende tootmine on tootmisprotsessi esmane eesmärk. Seepärast on asjakohane täpsustada, et põllumajanduskultuuride jäägid on jäägid, mitte kaassaadused. See ei mõjuta kehtivat metoodikat, kuid sellega täpsustatakse kehtivaid sätteid. |
(118) |
Kehtestatud meetod, mille kohaselt kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste jagamiseks kaassaaduste vahel reeglina energia jaotamist, on toiminud hästi ja selle kasutamist tuleks jätkata. On asjakohane viia metoodika, mille abil arvutatakse kasvuhoonegaaside heitkogused, mis tulenevad soojus- ja elektrienergia koostootmisest olukorras, kus sellist koostootmist kasutatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste töötlemisel, kooskõlla metoodikaga, mida kasutatakse olukorras, kus soojus- ja elektrienergia koostootmine on lõppkasutus. |
(119) |
Kõnealuses metoodikas võetakse arvesse soojus- ja elektrienergia koostootmisest tulenevaid vähenenud kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes heitkogustega üksnes elektrienergiat ja üksnes soojust tootvate jaamade puhul eraldi, võttes arvesse soojusenergia kasulikkust võrreldes elektrienergiaga ning soojusenergia kasulikkust erinevatel temperatuuridel. Järelikult tuleks olukorras, kus soojusenergia on elektrienergiaga koostoodetud, kanda kõrgema temperatuuriga soojusenergia arvele suurem osa kasvuhoonegaaside koguheitest kui madalama temperatuuriga soojusenergia arvele. Kõnealuses metoodikas võetakse arvesse kogu tegevust lõppenergia saamiseks, sealhulgas muundamist soojus- või elektrienergiaks. |
(120) |
Vaikeväärtused tuleb arvutada sõltumatutest teaduslikest ekspertallikatest pärinevate andmete alusel ja neid andmeid tuleb kohaselt ajakohastada, kui nimetatud ekspertallikad teevad oma töös edusamme. Komisjon peaks kutsuma ekspertallikaid üles käsitlema töö ajakohastamisel viljelusest tulenevaid heitkoguseid, piirkondlike ja kliimatingimuste mõju, säästva põllumajanduse ja mahepõllumajanduslike meetoditega viljeluse mõju ning liidu ja kolmandate riikide tootjate ning kodanikuühiskonna teaduslikku panust. |
(121) |
Nõudlus põllumajandusliku tooraine järele kasvab kogu maailmas. Osaliselt rahuldatakse seda nõudlust põllumajandusmaa pindala suurendamise abil. Sellise oluliselt rikutud maa taastamine, mida ei ole teisiti võimalik põllumajanduse tarvis kasutada, oleks võimalus viljelusmaa pindala suurendamiseks. Kuna biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste edendamine suurendab nõudlust põllumajandusliku tooraine järele, tuleks säästlikkuskavaga edendada sellise taastatud maa kasutamist. |
(122) |
Selleks et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika ühtne rakendamine ja saavutada kooskõla uusimate teaduslike tõenditega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kohandada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse hindamiseks vajalikke metoodilisi põhimõtteid ja väärtusi ning hinnata, kas liikmesriikide ja kolmandate riikide esitatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid lähteainete kasvatamisest tuleneva heite kohta. |
(123) |
Euroopa gaasivõrgud muutuvad üha lõimitumaks. Biometaani tootmise ja kasutamise edendamine, selle juhtimine maagaasivõrku ja piiriülene kaubandus loovad vajaduse tagada taastuvenergia nõuetekohase arvestuse ning vältida topeltstiimuleid, mis tulenevad eri liikmesriikide toetuskavadest. Bioenergia säästlikkuse kontrollimisega seonduv massibilansi süsteem ja uus liidu andmebaas peaksid aitama neid küsimusi lahendada. |
(124) |
Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamine nõuab, et liit ja liikmesriigid eraldaksid arvestataval hulgal rahalisi vahendeid taastuvenergia tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevuseks. Eelkõige peaks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut pidama esmatähtsaks taastuvenergia tehnoloogiate uurimist ja arendamist. |
(125) |
Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks asjakohasel juhul arvesse võtta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni, eelkõige nagu seda rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ (17). |
(126) |
Käesoleva direktiivi sätete mitteolemuslike osade muutmiseks või täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada jahutuseks ja kaugjahutuseks kasutatud taastuvenergia koguse arvutamise metoodika ning muuta soojuspumpade energia arvestamise metoodikat; luua liidu taastuvenergia arendusplatvorm ning sätestada liidu taastuvenergia arendusplatvormi kaudu tehtavate liikmesriikidevaheliste statistilise ülekande tehingute lõpuleviimise tingimused; kehtestada ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise asjakohased miinimumlävendid; võtta vastu kriteeriumid, mida kasutatakse maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks ning maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, kindlaksmääramiseks, ning nende lähteainete osakaalu järk-järgult vähendamiseks käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ning asjakohasel juhul neid kriteeriumeid muuta; kohandada transpordikütuste energiasisaldust vastavalt teaduse ja tehnika arengule; kehtestada üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika, mille alusel ettevõtjad peavad täitma nõuet arvestada elektrienergiat täielikult taastuvelektriks, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks või kui seda võetakse võrgust; sätestada metoodika, mille alusel määrata kindlaks biokütuse ja transpordis kasutatava biogaasi osakaal juhul, kui biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, ning sätestada metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks, millega tagatakse, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikuid antakse vaid üks kord; muuta selliste täiustatud biokütuste, muude biokütuste ja biogaasi lähteainete loetelu, sinna lähteainete lisamise, mitte väljajätmise teel, ning biokütustest ja vedelatest biokütustest kasvuhoonegaaside heitkogustele tuleneva mõju ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamise reeglite täiendamiseks ja muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (18) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidevalt võimalus osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. |
(127) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (19). |
(128) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 32 % osakaal liidu summaarses energia lõpptarbimises, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(129) |
Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (20) kohustusid liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama oma ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. |
(130) |
Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle peaks piirduma sätetega, mida on võrreldes direktiiviga 2009/28/EÜ oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb kõnealusest direktiivist. |
(131) |
Käesolev direktiiv ei peaks mõjutama liikmesriikide kohustusi, mis on seotud nõukogu direktiivi 2013/18/EL (21) ja direktiivi (EL) 2015/1513 liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks. Sellega kehtestatakse liidu siduv eesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise osakaaluga liidu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastal. Selles sätestatakse ka õigusnormid, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia rahalist toetamist, oma tarbeks toodetud taastuvelektri tarbimist, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist kütte- ja jahutussektoris ning transpordisektoris, liikmesriikide vahelist piirkondlikku koostööd ja liikmesriikide koostööd kolmandate riikidega, päritolutagatisi, haldusmenetlusi ning teavitamist ja koolitust. Sellega kehtestatakse ka biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jaoks säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (22) asjakohaseid mõisteid.
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia; |
2) |
„ümbritseva keskkonna energia“ – looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mida on võimalik salvestada ümbritsevas õhus (välja arvatud heitõhk), pinna- või reovees; |
3) |
„geotermiline energia“ – maapinna all soojusena salvestunud energia; |
4) |
„summaarne energia lõpptarbimine“ – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, elektrienergia ja soojuse tarbimine energiasektoris elektrienergia, soojuse ja transpordikütuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel; |
5) |
„toetuskava“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu, mis hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu muutuvaid või fikseeritud hindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma; |
6) |
„taastuvenergia kasutamise kohustus“ – toetuskava, milles nõutakse, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustaks teatava osakaalu energiatootjate toodangust, energiatarnijate tarnitavast energiast või energiatarbijate tarbitavast energiast, see hõlmab ka kavasid, mille alusel võidakse nimetatud nõudeid täita roheliste sertifikaatide kasutamisega; |
7) |
„rahastamisvahend“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (23) artikli 2 punktis 29 määratletud rahastamisvahend; |
8) |
„VKE“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (24) lisa artiklis 2 määratletud mikro-, väikene ja keskmise suurusega ettevõtja; |
9) |
„heitsoojus- ja heitjahutusenergia“ – tööstus- või energiakäitistes või kolmanda sektori poolt kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojus- või jahutusenergia, mis jääks ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või vette, kui on kasutatud või kasutatakse koostootmisprotsessi või juhul, kui koostootmine ei ole võimalik; |
10) |
„ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks; |
11) |
„jaotusvõrguettevõtja“ – direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud jaotusvõrguettevõtja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (25) artikli 2 punktis 6 määratletud jaotussüsteemi haldur; |
12) |
„päritolutagatis“ – elektrooniline dokument, mille ainus eesmärk on tõendada lõpptarbijale, et teatav osa või kogus energiast toodeti taastuvatest energiaallikatest; |
13) |
„energia segajääk“ – liikmesriigi energiaallikate aastane kogujaotus, välja arvatud tühistatud päritolutagatistega hõlmatud osakaal; |
14) |
„oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ – lõpptarbija, kes tegutseb kindlaksmääratud piirides asuvas valduses, või kui liikmesriigid seda lubavad, muus valduses, ja toodab taastuvelektrit oma tarbeks ning kes võib salvestada ja müüa oma toodetud taastuvelektrit, tingimusel et sellise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija puhul, kes ei ole kodutarbija, ei ole kõnealune tegevus tema peamine äri- või kutsetegevus; |
15) |
„ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad“ – vähemalt kahest samas hoones või kortermajas asuvast, punkti 14 kohasest oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijast koosnev rühm; |
16) |
„taastuvenergiakogukond“ – juriidiline isik,
|
17) |
„taastuvelektri ostuleping“ – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib kokku taastuvelektrit ostmises otse energiatootjalt; |
18) |
„(taastuvenergiaga) vastastikune kauplemine“ – taastuvenergia müük turuosaliste vahel eelnevalt kindlaks määratud tingimusi sisaldava tehingute automaatset täitmist ja arveldamist reguleeriva lepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik, näiteks energiavahendaja. Vastastikune kauplemise õigus ei piira tehinguosaliste õigusi ega kohustusi lõpptarbijate, tootjate, tarnijate või energiavahendajatena; |
19) |
„kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast või detsentraliseeritud tootmisallikatest mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides; |
20) |
„tõhus kaugküte ja -jahutus“ – tõhus kaugküte ja -jahutus, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41; |
21) |
„tõhus koostootmine“ – tõhus koostootmine, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34; |
22) |
„energiamärgis“ – energiamärgis, nagu see on määratletud direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 12; |
23) |
„jäätmed“ – jäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks; |
24) |
„biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon; |
25) |
„põllumajanduslik biomass“ – põllumajanduses toodetud biomass; |
26) |
„metsa biomass“ – metsanduses toodetud biomass; |
27) |
„biomasskütused“ – biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused; |
28) |
„biogaas“ – biomassist toodetud gaaskütused; |
29) |
„biojäätmed“ – biojäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4; |
30) |
„hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele; |
31) |
„metsa uuendamine“ – puistu taastamine looduslikul või kunstlikul teel pärast eelmise puistu eemaldamist raie teel või hävimist looduslikel põhjustel, sealhulgas tulekahju või tormi tõttu; |
32) |
„vedelad biokütused“ – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja arvatud transpordi jaoks kasutatav energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist; |
33) |
„biokütused“ – transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist; |
34) |
„täiustatud biokütused“ – IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused; |
35) |
„ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“ – vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmevoogudest, mis ei sobi materjalina taaskasutamiseks vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib; |
36) |
„muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused“ – vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass; |
37) |
„maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused“ – biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mille lähteained on toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil välditakse toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kõrvaletõrjuvat mõju paremate põllumajandustavade abil ja põllukultuuride kasvatamise abil aladel, mida varem ei kasutatud põllukultuuride kasvatamiseks, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 29 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumidega; |
38) |
„kütusetarnija“ – kütust turule tarniv üksus, kes vastutab selle eest, et kütus läbib aktsiisimaksu punkti, või elektrienergia puhul või kui aktsiisi ei kohaldata või kui see on põhjendatud, liikmesriigi poolt määratud muu asjakohane üksus; |
39) |
„tärkliserikkad põllukultuurid“ – põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss) ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam); |
40) |
„toidu- ja söödakultuurid“ – põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed või lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele; |
41) |
„lignotselluloosmaterjal“ – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, näiteks biomass, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed; |
42) |
„toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal“ – lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal ja mis hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke nagu õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored, väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure nagu raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog, haljasväetistaimi enne ja pärast põhikultuure, söödikultuure, tööstuslikke jääke, sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist ning biojäätmetest saadud materjali, mispuhul söödikultuure ja haljasväetistaimi mõistetakse kui ajutiselt ja lühiajaliselt külvatud rohumaad, millel kasvatatakse väikese tärklisesisaldusega rohu-kaunviljade segu, eesmärgiga saada kariloomadele sööta ja tõsta mullaviljakust, et saada põhikultuuride suuremat saaki; |
43) |
„jääk“ – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoode; selle tootmine ei ole tootmisprotsessi esmaseks eesmärgiks ja selle tootmiseks ei ole protsessi tahtlikult muudetud; |
44) |
„põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid“ – otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid, mis ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke; |
45) |
„tegelik väärtus“ – V lisa C osas või VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisprotsessi mõnes etapis või kõikides etappides; |
46) |
„tüüpiline väärtus“ – kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende vähenemise hinnanguline väärtus konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisviisi puhul, mis kajastab liidu tarbimist; |
47) |
„vaikeväärtus“ – tüüpilisest väärtusest eelnevalt kindlaks määratud tegurite abil tuletatud väärtus, mida võib käesolevas direktiivis kindlaks määratud tingimustel kasutada tegeliku väärtuse asemel. |
Artikkel 3
Liidu siduv 2030. aasta üldeesmärk
1. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32 %. Komisjon hindab nimetatud eesmärki, et esitada hiljemalt 2023. aastal seadusandlik ettepanek selle suurendamiseks, kui taastuvenergia tootmiskulud täiendavalt oluliselt vähenevad, kui on vaja täita liidu rahvusvahelisi CO2-heite vähendamise kohustusi või kui selline suurendamine on põhjendatud energiatarbimise olulise vähenemisega liidus.
2. Liikmesriik määrab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 3–5 ja 9–14 oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks riikliku panuse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud liidu siduva üldeesmärgi ühisesse saavutamisse. Oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamisel võib liikmesriik võtta arvesse kõnealuse määruse II lisas osutatud valemit.
Kui komisjon järeldab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 9 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade projektide hindamise alusel, et liikmesriikide panused on liidu siduva üldeesmärgi ühiseks saavutamiseks ebapiisavad, järgib ta kõnealuse määruse artiklites 9 ja 31 sätestatud menetlust.
3. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklike poliitikameetmete, sealhulgas käesoleva direktiivi artiklitest 25–28 tulenevate kohustuste ja toetuskavade väljatöötamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat, et vältida põhjendamatut moonutavat mõju tooraineturgudele. Liikmesriigid ei anna toetust jäätmete põletamisest saadud taastuvenergiale, kui kõnealuses direktiivis sätestatud liigiti kogumise kohustused ei ole täidetud.
4. Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises olla väiksem kui käesoleva direktiivi I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus esitatud lähteosakaal. Liikmesriigid võtavad lähteosakaalu järgimise tagamiseks vajalikud meetmed. Kui liikmesriik oma lähteosakaalu ei saavuta mõõdetuna mis tahes üheaastase perioodi jooksul, kohaldatakse määruse (EL) 2018/1999 artikli 32 lõike 4 esimest ja teist lõiku.
5. Komisjon toetab liikmesriikide kõrgeid eesmärke tugiraamistiku kaudu, mis hõlmab liidu vahendite, sealhulgas täiendavate vahendite, eelkõige rahastamisvahendite laialdasemat kasutamist, et hõlbustada suure CO2-heitega piirkondades õiglast üleminekut suuremale taastuvenergia osakaalule, eeskätt järgmistel eesmärkidel:
a) |
taastuvenergiaprojektide kapitalikulude vähendamine; |
b) |
projektide ja programmide väljatöötamine taastuvate energiaallikate energiasüsteemi lõimimiseks, energiasüsteemi paindlikkuse suurendamiseks, võrgu stabiilsuse säilitamiseks ja võrgu ülekoormuse juhtimiseks; |
c) |
ülekande- ja jaotusvõrgu taristu, arukate võrkude, hoidlate ja ühenduste arendamine, et saavutada 2030. aastaks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15 % eesmärk, et tõsta elektrisüsteemis taastuvenergia tehniliselt võimalikku ja majanduslikult vastuvõetavat osakaalu; |
d) |
piirkondliku koostöö edendamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ühisprojektide ja ühiste toetuskavade kaudu ning avades taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavad tootjatele, kes asuvad muudes liikmesriikides. |
6. Komisjon loob hõlbustava platvormi, et toetada liikmesriike, kes kasutavad koostöömehhanisme, et panustada lõikes 1 sätestatud liidu siduva üldeesmärgi saavutamisse.
Artikkel 4
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuskavad
1. Selleks et saavutada või ületada artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärki ning iga liikmesriigi poolt riiklikul tasandil taastuvenergia kasutuselevõtmiseks määratud panuseid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, võivad liikmesriigid kasutada toetuskavasid.
2. Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad stimuleerivad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõimimist elektriturgu turupõhisel ja turule reageerival viisil, vältides elektriturgude põhjendamatut moonutamist ja võttes arvesse võimalikke süsteemi lõimimise kulusid ja võrgu stabiilsust.
3. Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad kavandatakse selliselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõimitakse võimalikult suures ulatuses elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu.
Selleks antakse otseste hinnatoetuskavade puhul toetust turupreemiatena, mis võiksid muu hulgas olla kas muutuvad või fikseeritud.
Liikmesriigid võivad teha väikesemahulistele käitistele ja näidisprojektidele käesolevas lõikes sätestatust erandi, ilma et see piiraks elektrienergia siseturgu käsitleva liidu õiguse kohaldamist.
4. Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks antakse toetust avatud, läbipaistval, konkurentsivõimelisel, mittediskrimineerival ja kulutõhusal viisil.
Liikmesriigid võivad väikesemahuliste käitiste ja näidisprojektide puhul teha erandeid hankemenetlustest.
Liikmesriigid võivad samuti otsustada luua mehhanismid, et tagada taastuvelektri kasutuselevõtmise piirkondlik mitmekesistamine, eelkõige süsteemi kulutõhusa lõimimise tagamiseks.
5. Liikmesriigid võivad piirata hankemenetluse kohaldamist konkreetsete tehnoloogiatega, kui toetuskavade avamine kõigile taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjatele ei annaks optimaalseid tulemusi, võttes arvesse järgmist:
a) |
konkreetse tehnoloogia potentsiaal pikas perspektiivis; |
b) |
mitmekesistamise vajadus; |
c) |
võrgu lõimimise kulud; |
d) |
võrgupiirangud ja võrgu stabiilsus; |
e) |
biomassi puhul vajadus vältida tooraineturgude moonutusi. |
6. Toetuse andmisel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale hankemenetluse teel ja selleks, et tagada projektide elluviimise kõrge määr, liikmesriigid:
a) |
kehtestavad ja avaldavad hankemenetluses osalemise mittediskrimineerivad ja läbipaistvad kriteeriumid ning kehtestavad projekti elluviimiseks selged kuupäevad ja reeglid; |
b) |
avaldavad teabe varasemate hankemenetluste kohta, sealhulgas projektide elluviimise määrad. |
7. Taastuvatest energiaallikatest energia tootmise suurendamiseks äärepoolseimates piirkondades ja väikesaartel võivad liikmesriigid neis piirkondades asuvatele projektide toetuskavasid kohandada, et võtta arvesse eraldatuse ja välissõltuvuse tõttu kõrgemaid tootmiskulusid.
8. Hiljemalt 31. detsembril 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hankemenetluste teel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale antud toetuse tulemuslikkuse kohta liidus, analüüsides eelkõige seda, kuidas hankemenetlused aitavad:
a) |
kulusid kärpida; |
b) |
tehnoloogiat täiustada; |
c) |
saavutada kõrget projektide elluviimise määra; |
d) |
tagada väikeste osalejate ja kui see on kohaldatav, kohalike asutuste, diskrimineerimisvaba osalemist; |
e) |
piirata keskkonnamõju; |
f) |
tagada omaksvõttu kohalikul tasandil; |
g) |
tagada varustuskindlust ja võrgu lõimimist. |
9. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist.
Artikkel 5
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavade avamine
1. Liikmesriikidel on õigus kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 7–13 otsustada, millises ulatuses nad toetavad teises liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat. Liikmesriigid võivad siiski avada taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavades osalemise teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavades osalemise avamisel võivad liikmesriigid näha ette, et igal aastal on soovituslik osa toetusest uue toetatud võimsuse jaoks või selle jaoks eraldatud eelarvest avatud teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele.
Sellised soovituslikud osad võivad igal aastal olla vähemalt 5 % aastatel 2023–2026 ja vähemalt 10 % aastatel 2027–2030 või kui see on madalam, elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tasemel asjaomases liikmesriigis mis tahes nimetatud aastal.
Täiendavate rakendamiskogemuste saamiseks võivad liikmesriigid korraldada ühe või mitu katsekava, millest võivad toetust saada ka teistes liikmesriikides asuvad tootjad.
2. Liikmesriigid võivad nõuda tõendeid taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tegeliku importimise kohta. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid piirata oma toetuskavades osalemist nende liikmesriikide tootjatega, kellega neil on võrkudevaheliste ühenduste kaudu otseühendus. Siiski ei tohi liikmesriigid piirkonnaüleseid kavasid ja võimsuse jaotamist muuta ega muul viisil mõjutada selle tõttu, et tootjad osalevad piiriülestes toetuskavades. Piiriülesed elektriülekanded määratakse kindlaks üksnes elektrienergia siseturgu käsitleva liidu õiguse kohase võimsuse jaotamise tulemusega.
3. Kui liikmesriik otsustab avada osalemise toetuskavades teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele, lepivad asjaomased liikmesriigid kokku osalemise põhimõtetes. Sellised lepingud hõlmavad vähemalt piiriülest toetust saava taastuvelektri jaotuse põhimõtteid.
4. Asjaomaste liikmesriikide taotlusel abistab komisjon liikmesriike kogu läbirääkimisprotsessi jooksul koostöökorra kehtestamisega, andes teavet ja analüüsitulemusi, sealhulgas arvulisi ja kvalitatiivseid andmeid koostöö otseste ja kaudsete kulude ja kasu kohta, samuti suuniste ja tehnilise oskusteabega. Komisjon võib julgustada ja hõlbustada parimate tavade vahetamist ning töötada välja koostöölepingute vormid, et läbirääkimisprotsessi lihtsustada. Komisjon hindab hiljemalt 2025. aastaks käesoleva artikli kohaselt taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutuselevõtmise kulusid ja kasu liidus.
5. Komisjon hindab hiljemalt 2023. aastal käesoleva artikli rakendamist. Hinnatakse, kas liikmesriikidele on vaja kehtestada kohustus avada osalemine oma toetuskavades osaliselt teistes liikmesriikides asuvate tootjate taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale 5 % ulatuses 2025. aastaks ja 10 % ulatuses 2030. aastaks.
Artikkel 6
Rahalise toetuse stabiilsus
1. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 järgimiseks vajalike kohanduste tegemist, tagavad liikmesriigid, et taastuvenergiaprojektide jaoks antud toetuse suurust ja sellise toetuse andmise tingimusi ei vaadata läbi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja kahjustaks juba toetust saavate projektide majanduslikku elujõulisust.
2. Liikmesriigid võivad toetuse suurust objektiivsete kriteeriumide kohaselt kohandada, tingimusel et need kriteeriumid on juba algse toetuskavaga ette nähtud.
3. Liikmesriigid avaldavad toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava, mis hõlmab viitena vähemalt järgmist viit aastat, või eelarve planeerimise piirangute puhul järgmist kolme aastat, mis sisaldab kohaldatavuse korral soovituslikku ajakava, hankemenetluste sagedust (kui see on asjakohane), eeldatavat võimsust, eeldatavasti eraldatavat eelarvet või maksimumtoetust üksuse kohta ning eeldatavaid toetuskõlblikke tehnoloogiaid. Kõnealust ajakava ajakohastatakse igal aastal või vajaduse korral, et kajastada turu hiljutisi muutusi või toetusvahendite eeldatavat eraldamist.
4. Liikmesriigid hindavad vähemalt iga viie aasta tagant oma taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavade tulemuslikkust ning nende olulist jaotuslikku mõju erinevatele tarbijarühmadele ja investeeringutele. Hindamisel võetakse arvesse toetuskavade võimalike muudatuste mõju. Soovituslikul pikaajalisel planeerimisel, mille põhjal tehakse otsused toetuste andmise ja uute toetuste kavandamise kohta, võetakse arvesse kõnealuse hindamise tulemusi. Liikmesriigid lisavad hindamise määruse (EL) 2018/1999 kohastesse lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ning eduaruannete ajakohastustesse.
Artikkel 7
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamine
1. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal iga liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises arvutatakse järgmiste elementide liitmisel:
a) |
taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine; |
b) |
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja jahutussektoris ning |
c) |
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris. |
Esimese lõigu punkti a, b või c puhul võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, elektrienergiat ja vesinikku taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse ainult üks kord.
Artikli 29 lõike 1 teise lõigu kohaselt ei võeta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ega biomasskütuseid, mis ei vasta artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.
2. Lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas elektrienergia tootmine oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergia kogukondade poolt ning välja arvatud elektrienergia tootmine eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades.
Nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse puhul arvutatakse iga energiaallika osa selle energiasisalduse alusel.
Hüdro- ja tuuleenergia abil toodetud elektrienergiat võetakse arvesse vastavalt II lisas sätestatud normaliseerimisvalemile.
3. Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarset lõpptarbimist kütte- ja jahutussektoris sellise liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutusenergia kogusena, millele on lisatud taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia tarbimine tööstuses, majapidamistes, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris kütteks, jahutuseks ja tootmisprotsessiks.
Nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa küttest ja jahutusenergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse eesmärgil arvutatakse iga energiaallika osa selle energiasisalduse alusel.
Kütte ja jahutuse jaoks soojuspumpade ning kaugjahutussüsteemide abil toodetud ümbritseva keskkonna ja geotermilist energiat võetakse lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud primaarenergia kogust. Käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaks loetav soojuse või jahutuse kogus arvutatakse vastavalt VII lisas esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist kõikides lõpptarbimissektorites.
Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis on toodetud passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul madalam energiatarbimine saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastumatutest energiaallikatest toodetud soojusele.
Hiljemalt 31. detsembriks 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades jahutuseks ja kaugjahutuseks kasutatud taastuvenergia koguse arvutamise metoodika, ning muuta VII lisa.
Kõnealune metoodika peab hõlmama vastupidi töötavate soojuspumpade hooajalise tõhususe miinimumtegureid.
4. Lõike 1 esimese lõigu punkti c suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:
a) |
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste summana. Siiski võetakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, mis on toodetud taastuvelektrist, lõike 1 esimese lõigu punkti a kohases arvutuses arvesse üksnes liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia koguse arvutamisel; |
b) |
transpordisektori energia lõpptarbimise arvutamisel kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. III lisas loetlemata transpordikütuste energiasisalduse määramiseks kasutavad liikmesriigid asjakohaseid Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutavad liikmesriigid vastavaid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardeid. |
5. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisena, jagatuna kõikidest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega, ning seda väljendatakse protsendina.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel kohandatakse käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud summat vastavalt artiklitele 8, 10, 12 ja 13.
Liikmesriigi summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel, et hinnata mil määral liikmesriik täidab käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke ja soovituslikku trajektoori, loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt selle liikmesriigi summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 %. Küprose ja Malta puhul loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt nende liikmesriikide summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 4,12 %.
6. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 sätestatud meetodeid ja mõisteid.
Liikmesriigid tagavad nimetatud valdkondlike ja üldiste osakaalude arvutamiseks kasutatud statistilise teabe ühtsuse ja kõnealuse määruse alusel komisjonile esitatud statistilise teabe ühtsuse.
Artikkel 8
Liidu taastuvenergia arendusplatvorm ja liikmesriikide vahelised statistilised ülekanded
1. Liikmesriigid võivad kokku leppida teatud koguse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia statistilises ülekandmises ühest liikmesriigist teise. Ülekantud kogus
a) |
arvatakse maha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusest, mida võetakse arvesse ülekandva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel, ning |
b) |
lisatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse arvesse ülekannet vastu võtva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel. |
2. Selleks et aidata saavutada käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärki ja iga liikmesriigi panust selle eesmärgi saavutamisse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikega 2 ning et hõlbustada statistilisi ülekandeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, loob komisjon liidu taastuvenergia arendusplatvormi (edaspidi „arendusplatvorm“). Liikmesriigid võivad vabatahtlikkuse alusel sisestada arendusplatvormi iga-aastaseid andmeid oma riikliku panuse kohta liidu eesmärgi saavutamisse või sihttasemeid, mis on kehtestatud määrusega (EL) 2018/1999 edusammude jälgimiseks, sealhulgas kõnealuse panuse eeldatava puudujäägi või eeldatava ületamise suurus, ja indikatsioone hinna kohta, millega nad oleksid nõus ülemäärase taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teisest liikmesriigist või teise liikmesriiki üle kandma. Nende ülekannete hind määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi, tuginedes arendusplatvormi nõudluse ja pakkumise ühitamise mehhanismile.
3. Komisjon tagab, et arendusplatvorm on võimeline ühitama selliste taastuvatest energiaallikatest toodetud energiakoguste nõudluse ja pakkumise, mida võetakse arvesse liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel, tuginedes hindadele või muudele kriteeriumidele, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kes ülekandega nõustub.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, luues arendusplatvormi ning sätestades käesoleva artikli lõikes 5 osutatud ülekannete lõpuleviimise tingimused.
4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud kokkuleppeid võib sõlmida üheks või mitmeks kalendriaastaks. Kokkulepetest teavitatakse komisjoni või viimistletakse need arendusplatvormil hiljemalt 12 kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul need kehtivad. Komisjonile saadetav teave sisaldab asjaomase energia kogust ja hinda. Arendusplatvormil lõpule viidud ülekannete puhul avalikustatakse osapooled ja teave konkreetse ülekande kohta.
5. Ülekanne jõustub siis, kui kõik ülekandesse kaasatud liikmesriigid on komisjoni ülekandest teavitanud või pärast seda, kui arendusplatvormil on täidetud kõik kliiringutingimused.
Artikkel 9
Liikmesriikide ühisprojektid
1. Kaks või enam liikmesriiki võivad teha koostööd igat liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega. Selline koostöö võib hõlmata eraettevõtjaid.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma territooriumil pärast 25. juunit 2009 käivitatud ühisprojektis või suurendatud võimsuse abil käitises, mis on pärast nimetatud kuupäeva renoveeritud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia osa või koguse, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel.
3. Lõikes 2 osutatud teates:
a) |
kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis; |
b) |
täpsustatakse käitises toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia osa või kogust, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses; |
c) |
nimetatakse liikmesriik, kelle kasuks teade on tehtud, ning |
d) |
täpsustatakse tervete kalendriaastate kaupa ajavahemikku, mille jooksul käitises taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergiat tuleb teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses arvesse võtta. |
4. Käesolevas artiklis osutatud ühisprojekti kestus võib ulatuda 2030. aastast kaugemale.
5. Käesoleva artikli kohast teadet ei muudeta ega võeta tagasi ilma teadet koostava liikmesriigi ja lõike 3 punkti c kohaselt nimetatud liikmesriigi ühise kokkuleppeta.
6. Asjaomaste liikmesriikide taotluse korral hõlbustab komisjon liikmesriikidevaheliste ühisprojektide loomist, eelkõige sihipärase tehnilise abiga ja projektide väljatöötamise toetamisega.
Artikkel 10
Liikmesriikide ühisprojektide tulemused
1. Kolme kuu jooksul alates artikli 9 lõike 3 punktis d osutatud ajavahemikku kuuluva iga aasta lõpust esitab artikli 9 kohase teate koostanud liikmesriik teatise, milles esitatakse:
a) |
kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektri-, soojus- või jahutusenergia nende käitiste kaupa, mille kohta esitati artikli 9 kohane teade, ning |
b) |
kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia selliste käitiste kaupa, mida tuleb käsitleda teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses vastavalt teates esitatud tingimustele. |
2. Teate koostanud liikmesriik saadab teatise liikmesriigile, kelle kasuks teade on tehtud, ja komisjonile.
3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogus, millest on lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud:
a) |
lahutada sellest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogusest, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse lõike 1 kohase teatise välja andnud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu, ning |
b) |
liita sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogusele, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse lõike 2 kohaselt teatise saanud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu. |
Artikkel 11
Liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektid
1. Üks või mitu liikmesriiki võivad teha koostööd ühe või mitme kolmanda riigiga igat liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisega. Sellises koostöös võivad osaleda eraettevõtjad ja selle käigus järgitakse täiel määral rahvusvahelist õigust.
2. Kolmandas riigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat võetakse liikmesriikide taastuvenergia osakaalu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) |
elektrienergia on tarbitud liidus, mida loetakse täidetuks kui:
|
b) |
elektrienergia on toodetud käitises, mis alustas tegevust pärast 25. juunit 2009, või suurendatud võimsuse abil käitises, mis renoveeriti pärast nimetatud kuupäeva lõikes 1 osutatud ühisprojekti raames; |
c) |
toodetud ja eksporditud elektrienergia ei ole kolmanda riigi toetuskava kaudu saanud muud toetust kui käitisele antud investeeringutoetus ning |
d) |
elektrienergia on toodetud kooskõlas rahvusvahelise õigusega kolmandas riigis, mis on allkirjastanud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või inimõiguste alased rahvusvahelised konventsioonid või lepingud. |
3. Lõike 4 kohaldamisel võivad liikmesriigid taotleda komisjonilt luba võtta arvesse kolmandas riigis toodetud ja tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise sellise võrkudevahelise ühenduse ehitamise tõttu, millel on pikk käivitusaeg, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) |
võrkudevahelise ühenduse ehitamist alustatakse enne 31. detsembrit 2026; |
b) |
võrkudevahelist ühendust ei ole võimalik käivitada enne 31. detsembrit 2030; |
c) |
võrkudevahelist ühendust on võimalik käivitada enne 31. detsembrit 2032; |
d) |
pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist toimub selle kaudu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eksport liitu vastavalt lõikele 2; |
e) |
taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b ja c sätestatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu eksporditavat kogust. |
4. Komisjonile teatatakse kolmanda riigi territooriumil asuvas käitises toodetud elektrienergia osa või kogus, mida tuleb võtta arvesse ühe või mitme liikmesriigi energia osakaalu puhul käesoleva direktiivi kohaldamisel. Kui kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, teatatakse komisjonile nimetatud osa või koguse jaotus liikmesriikide vahel. Nimetatud osa või kogus ei tohi ületada liitu tegelikult eksporditud ja liidus tarbitud osa või kogust, ning peab vastama artikli lõike 2 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kogusele ja kõnealuse lõike punktis a sätestatud tingimustele. Teate esitavad kõik liikmesriigid, kelle riikliku üldeesmärgi kasuks elektrienergia osa või kogust tuleb arvestada.
5. Lõikes 4 osutatud teates:
a) |
kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis; |
b) |
täpsustatakse käitises toodetud elektrienergia osa või kogust, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses, ning ka sellele vastav rahastamiskord, mille kohta kehtivad konfidentsiaalsusnõuded; |
c) |
täpsustatakse tervete kalendriaastate kaupa ajavahemik, mille jooksul elektrienergiat tuleb võtta arvesse liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses, ning |
d) |
lisatakse punktide b ja c kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab, ning indikatsioon käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osa või koguse kohta. |
6. Käesolevas artiklis osutatud ühisprojekti kestus võib ulatuda 2030. aastast kaugemale.
7. Käesoleva artikli kohast teadet ei muudeta ega võeta tagasi ilma teadet koostava liikmesriigi ja lõike 5 punkti d kohaselt ühisprojekti tõendanud kolmanda riigi ühise kokkuleppeta.
8. Liikmesriigid ja liit ergutavad energiaühenduse asjaomaseid organeid võtma kooskõlas energiaühenduse asutamislepinguga vajalikke meetmeid, et lepinguosalised saaksid kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud liikmesriikide vahelist koostööd käsitlevaid sätteid.
Artikkel 12
Liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektide tulemused
1. 12 kuu jooksul alates artikli 11 lõike 5 punkti c kohaselt täpsustatud ajavahemikku kuuluva iga aasta lõpust esitab teate koostanud liikmesriik teatise, milles esitatakse:
a) |
kõnealuse aasta jooksul käitise poolt, mille suhtes esitati artikli 11 kohane teade, taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektrienergia; |
b) |
aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia käitiste poolt, mida tuleb käsitleda tema taastuvenergia osakaalu arvestuses vastavalt artiklis 11 osutatud teates esitatud tingimustele, ning |
c) |
tõend artikli 11 lõikes 2 sätestatud tingimuste järgimise kohta. |
2. Lõikes 1 osutatud liikmesriik saadab teatise komisjonile ja kolmandale riigile, kes on projekti tõendanud kooskõlas artikli 11 lõike 5 punktiga d.
3. Selleks et arvutada taastuvenergia osakaal vastavalt käesolevale direktiivile, liidetakse lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogus sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse teatise välja andnud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu.
Artikkel 13
Ühised toetuskavad
1. Ilma et see piiraks artiklis 5 sätestatud liikmesriikide kohustuste täitmist, võivad kaks või enam liikmesriiki vabatahtlikult otsustada oma riiklikud toetuskavad ühendada või neid osaliselt koordineerida. Sellisel juhul võidakse ühe osaleva liikmesriigi territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud kogust käsitleda teise osaleva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu saavutamise arvestuses, kui asjaomane liikmesriik:
a) |
teeb ühes liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud koguse statistilise ülekande teise liikmesriiki kooskõlas artikliga 8 või |
b) |
kehtestab osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud jaotuseeskirja, millega eraldatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogused osalevate liikmesriikide vahel. |
Esimese lõigu punktis b osutatud jaotuseeskirjast teavitatakse komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast esimese aasta lõppu, mil jaotuseeskiri jõustus.
2. Kolme kuu jooksul alates iga aasta lõpust esitab iga lõike 1 teise lõigu kohaselt komisjoni teavitanud liikmesriik teatise, milles esitatakse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia üldkogus, mille kohta jaotuseeskirja rakendatakse.
3. Selleks et arvutada taastuvenergia osakaal vastavalt käesolevale direktiivile, jaotatakse kooskõlas lõikega 2 teatatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogus ümber asjaomaste liikmesriikide vahel kooskõlas teavitatud jaotuseeskirjaga.
4. Komisjon levitab suuniseid ja parimaid tavasid ning asjaomaste liikmesriikide taotlusel hõlbustab ühiste toetuskavade loomist liikmesriikide vahel.
Artikkel 14
Võimsuse suurenemine
Artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 punkti b kohaldamisel käsitatakse käitise võimsuse suurenemisest tingitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ühikuid viisil, nagu need oleksid toodetud eraldi käitistes, mis alustasid tegevust hetkel, mil võimsuse suurenemine aset leidis.
Artikkel 15
Haldusmenetlused, õigusaktid ja eeskirjad
1. Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad siseriiklikud õigusnormid, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ning nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrkude suhtes, protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütuseks, vedelaks biokütuseks, biomasskütuseks või muudeks energiatoodeteks, ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste suhtes, on proportsionaalsed ja vajalikud ning aitavad rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.
Liikmesriigid võtavad eelkõige asjakohased meetmed, et tagada järgmine:
a) |
haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud ning esimeses lõigus osutatud menetluste jaoks on kehtestatud prognoositavad tähtajad; |
b) |
lubade andmist, sertifitseerimist ja litsentsimist käsitlevad õigusnormid on objektiivsed, läbipaistavad ja proportsionaalsed, ei tee vahet taotlejate vahel ning võtavad täiel määral arvesse iga taastuvenergiatehnoloogia eripära; |
c) |
tarbijate, planeerijate, arhitektide, ehitajate ning seadmete ja süsteemide paigaldajate ning tarnijate makstavad haldustasud on läbipaistvad ja kulupõhised ning |
d) |
detsentraliseeritud seadmete ning taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja salvestamise jaoks on kehtestatud lihtsustatud ja vähem koormavad loamenetlused, sh lihtloa menetlus. |
2. Liikmesriigid määratlevad selgelt kõik tehnilised kirjeldused, millele taastuvenergia seadmed ja süsteemid peavad vastama, et saada toetuskavadest toetust. Kui on olemas Euroopa standardid, sealhulgas ökomärgised, energiamärgised ja muud Euroopa standardiasutuste vastu võetud tehnilised võrdlussüsteemid, väljendatakse kõnealuseid tehnilisi kirjeldusi vastavalt kõnealustele standarditele. Tehniliste kirjeldustega ei nähta ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise kohta ning need ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.
3. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil lisavad linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja elamupiirkondade ning energiataristu, sealhulgas elektri-, kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja alternatiivkütusevõrkude planeerimisel, sealhulgas esialgsel ruumilisel planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel, sätted taastuvenergia, sealhulgas oma tarbeks ja taastuvenergiakogukondade toodetud taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu, ning vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta. Eelkõige ergutavad liikmesriigid kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi lisama taastuvatest energiaallikatest toodetava kütte ja jahutuse asjakohasel juhul linnataristu planeerimisse ning konsulteerima võrguoperaatoritega, et kajastada energiatõhususe ja tarbimiskaja programmide ning oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja taastuvenergiakogukondi käsitlevate konkreetsete sätete mõju ettevõtjate taristu arendamise kavadele.
4. Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades asjakohased meetmed igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamiseks ehitussektoris.
Nimetatud meetmete kehtestamisel või oma toetuskavades võivad liikmesriigid võtta asjakohasel juhul arvesse riigisiseseid meetmeid, mis on seotud oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise, kohaliku energiasalvestamise ja energiatõhususe olulise suurenemisega, koostootmisega ning passiivmajade või madal- või nullenergiamajadega.
Uute ja suuremahulisele renoveerimisele minevate olemasolevate hoonete jaoks sätestavad liikmesriigid oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades või mõnel muul samaväärse mõjuga viisil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumtaseme, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav, võttes arvesse direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõike 2 kohase kulutõhususe arvutuse tulemusi, ning kui see ei mõjuta negatiivselt siseõhku. Liikmesriigid lubavad nende miinimumtasemete saavutamist muu hulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kaudu, mille puhul on olulises osakaalus kasutatud taastuvenergiat ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiat.
Esimeses lõigus sätestatud nõuded kehtivad relvajõudude suhtes vaid niivõrd, kui nende kohaldamine ei ole vastuolus relvajõudude tegevuse olemuse ja põhieesmärkidega, ning erandina ei kohaldata neid üksnes sõjaliseks otstarbeks kasutatava materjali suhtes.
5. Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2012 on riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori uued ja suuremahulisele renoveerimisele minevad olemasolevad hooned käesoleva direktiivi raames teistele eeskujuks. Muu hulgas võivad liikmesriigid lugeda selle kohustuse täidetuks liginullenergiahooneid käsitlevate sätete järgimise korral, nagu nõutakse direktiivis 2010/31/EL, või nähes ette, et üldkasutatavate või korraga nii era- kui ka üldkasutuses olevate hoonete katuseid kasutavad kolmandad isikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvateks paigaldisteks.
6. Liikmesriigid soodustavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega selliste kütte- ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest energiaallikatest ning mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. Liikmesriigid kasutavad sel eesmärgil energia- või ökomärgiseid või muid riigi või liidu tasandil välja töötatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas, ning tagavad piisava teabe ja nõu taastuvate, suure energiatõhususega alternatiivide kohta ning võimalike rahaliste vahendite ja stiimulite kättesaadavuse kohta asendamise korral, et edendada vanade küttesüsteemide kiiremat väljavahetamist ning kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL kiiremat üleminekut taastuvenergial põhinevatele lahendustele.
7. Liikmesriigid hindavad oma riigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- või jahutusenergia sektoris. Kõnealune hindamine sisaldab asjakohasel juhul madala keskkonnariskiga kasutuselevõtu alade ruumianalüüsi ja võimalusi kasutada väikesemahulisi kodumajapidamisprojekte ning see tehakse esimest korda koos direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 1 kohase teise põhjaliku hindamisega, mis tuleb läbi viia 31. detsembriks 2020, ning seejärel põhjalike hindamiste ajakohastamistes.
8. Liikmesriigid hindavad pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid ning kõrvaldavad selliste lepingute kasutuselevõtmise põhjendamatud tõkked ja lihtsustavad nende kasutuselevõttu. Liikmesriigid tagavad, et nende lepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid.
Liikmesriigid kirjeldavad taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõtu lihtsustamise poliitikat ja meetmeid lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning eduaruannetes vastavalt määrusele (EL) 2018/1999.
Artikkel 16
Loamenetluse korraldus ja kestus
1. Liikmesriigid loovad või määravad ühe või mitu kontaktpunkti. Kontaktpunktid annavad taotluse korral taotlejale juhiseid kogu loa taotlemise ja andmise haldusmenetluse jooksul ning aitavad seda menetlust läbida. Taotlejal ei ole kogu menetluse kestel vaja võtta ühendust rohkem kui ühe kontaktpunktiga. Loamenetlus hõlmab asjakohaseid halduslube taastuvatest energiaallikatest energia tootmise jaamade ja nende võrguga ühendamiseks vajaliku vara ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks. Loamenetlus hõlmab kõiki menetlusi alates taotluse kättesaamise kinnitamisest kuni lõikes 2 osutatud menetlustulemuste edastamiseni.
2. Kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil taotlejal läbida loa taotlemise haldusmenetlust kuni vastutavate ametiasutuste ühe või mitme otsuse kättesaamiseni menetluse lõpus, annab taotlejale kogu vajaliku teabe ja kaasab asjakohasel juhul muid haldusasutusi. Taotlejatel lubatakse esitada asjaomased dokumendid ka digitaalsel kujul.
3. Kontaktpunkt teeb taastuvenergia tootmise projektiarendajatele kättesaadavaks menetluste käsiraamatu ja esitab selle ka veebis, käsitledes eraldi ka väikesemahulisi projekte ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte. Veebis esitatavas teabes märgitakse taotleja taotluse puhul asjakohane kontaktpunkt. Kui liikmesriigil on rohkem kui üks kontaktpunkt, märgitakse veebis esitatavas teabes taotleja taotluse puhul asjakohane kontaktpunkt.
4. Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, ei kesta lõikes 1 osutatud loamenetlus, sealhulgas kõik pädevate asutuste menetlused, elektrijaamade puhul üle kahe aasta. Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud kaheaastast tähtaega ühe aasta võrra pikendada.
5. Ilma et see piiraks lõikes 7 kohaldamist, ei kesta loamenetlus üle ühe aasta käitiste puhul, mille elektrivõimsus on alla 150 kW. Kui see on põhjendatud erakorralistel asjaoludega, võib nimetatud tähtaega ühe aasta võrra pikendada.
Liikmesriigid tagavad, et vaidluste lahendamise menetlused, sealhulgas asjakohasel juhul alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid, on taotlejatele kergesti kättesaadavad ja lihtsad, et lahendada vaidlusi, mis on seotud loamenetlusega ning taastuvenergia rajatiste ehitamise ja käitamise lubade väljastamisega.
6. Liikmesriigid lihtsustavad olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, tagades lihtsustatud ja kiire loamenetluse. Loamenetlus ei kesta üle ühe aasta.
Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, näiteks olulised ohutusprobleemid, võib juhul, kui ajakohastamise projekt mõjutab oluliselt võrku või käitise esialgset võimsust, suurust või tõhusust, nimetatud üheaastast tähtaega pikendada ühe aasta võrra.
7. Käesolevas artiklis sätestatud tähtaegu kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu keskkonnaõiguse kohaseid kohustusi, kohtulikku edasikaebamist, õiguskaitsevahendeid ega muid kohtumenetlusi ning alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, sh kaebemenetlusi, kohtuvälist edasikaebamist ja õiguskaitsevahendeid, ning neid tähtaegu võib pikendada selliste menetluste kestuse võrra.
8. Ajakohastamise projektide puhul võivad liikmesriigid kehtestada võrguga liitumiseks lihtloa menetluse, nagu on osutatud artikli 17 lõikes 1. Kui liikmesriigid kehtestavad lihtloa menetluse, on ajakohastamine lubatud pärast teate esitamist asjaomasele asutusele, kui ei eeldata märkimisväärset negatiivset keskkonna- või sotsiaalset mõju. Kõnealune asutus teeb kuue kuu jooksul pärast teate saamist otsuse teate piisavuse kohta.
Kui asjaomane asutus otsustab, et teade on piisav, annab ta loa automaatselt. Kui kõnealune asutus otsustab, et teade ei ole piisav, tuleb taotleda uut luba ja kohaldatakse lõikes 6 osutatud tähtaegu.
Artikkel 17
Lihtloa menetlus võrguga liitumiseks
1. Liikmesriigid kehtestavad võrguga liitumiseks lihtloa menetluse, millega oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate käitised või agregeeritud tootmisüksused ja näidisprojektid, mille elektrivõimsus ei ületa 10,8 kW või selle ekvivalenti muude kui kolmefaasiliste ühenduste puhul, ühendatakse võrku pärast jaotusvõrguettevõtjale teate esitamist.
Põhjendatud ohutusprobleemide või süsteemi osade tehnilise sobimatuse tõttu võib jaotusvõrguettevõtja piiratud aja jooksul pärast teate saamist taotletud võrguga liitumise tagasi lükata või pakkuda välja alternatiivse võrgu liitumispunkti. Jaotusvõrguettevõtja positiivse otsuse korral või kui jaotusvõrguettevõtja kuu aja jooksul pärast teavitamist otsust ei ole teinud, võib käitise või agregeeritud tootmisüksuse võrku ühendada.
2. Liikmesriigid võivad lubada lihtloa menetluse kasutamist käitiste või agregeeritud tootmisüksuste puhul, mille elektrivõimsus ületab 10,8 kW ning on kuni 50 kW, tingimusel et säilitatakse võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus.
Artikkel 18
Teavitamine ja koolitus
1. Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele osalejatele, näiteks tarbijatele, sealhulgas madala sissetulekuga, majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele tarbijatele, oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele, taastuvenergiakogukondadele, ehitajatele, paigaldajatele, arhitektidele ning selliste kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning sõidukite tarnijatele, mis sobivad taastuvenergia kasutamiseks ning mida saab kasutada intelligentsetes transpordisüsteemides.
2. Liikmesriigid tagavad, et seadmete või süsteemide tarnija või pädev asutus teeb kättesaadavaks teabe taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus-, jahutus- ja elektrienergiat kasutavate seadmete ja süsteemide netotulu, kulude ja energiatõhususe kohta.
3. Liikmesriigid tagavad, et sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifitseerimiskavad on kättesaadavad biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide, maasoojusel põhinevate süsteemide ning soojuspumpade paigaldajate jaoks. Kui see on kohane, võivad kõnealused kavad võtta arvesse olemasolevaid kavasid ja struktuure ning need põhinevad IV lisas sätestatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab teistes liikmesriikides kõnealuste kriteeriumide kohaselt antud sertifikaate.
4. Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe lõikes 3 osutatud sertifitseerimiskavade või samaväärsete kvalifitseerimiskavade kohta. Liikmesriigid võivad teha üldsusele kättesaadavaks ka lõike 3 kohaselt kvalifitseeritud või sertifitseeritud paigaldajate nimekirja.
5. Liikmesriigid tagavad, et kõigile asjaomastele osalejatele, eelkõige planeerijatele ja arhitektidele tehakse kättesaadavaks juhised, et neil oleks võimalik tööstus-, äri- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel nõuetekohaselt kaaluda taastuvate energiaallikate, suure tõhususega tehnoloogiate ning kaugkütte ja -jahutuse optimaalset kombinatsiooni.
6. Kui see on kohane, töötavad liikmesriigid kohalike ja piirkondlike ametiasutuste osalusel välja sobivad teavitus-, teadlikkuse tõstmise, juhendamis- või koolitusprogrammid, et teavitada elanikke sellest, kuidas kasutada oma õigusi aktiivsete tarbijatena, ning kasust ja praktilistest üksikasjadest, sealhulgas tehnilistest ja finantsaspektidest, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia arendamise ja kasutamisega, kaasa arvatud oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise kaudu või taastuvenergiakogukondade raames.
Artikkel 19
Taastuvate energiaallikatest toodetud energia päritolutagatised
1. Selleks et näidata lõpptarbijatele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust energiatarnija energiaallikate jaotuses ja lepingute alusel tarbijatele tarnitud energias, kui seda turustatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiana, tagavad liikmesriigid, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolu on võimalik tagada sellisena, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis, vastavalt objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.
2. Selleks tagavad liikmesriigid, et päritolutagatis antakse välja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tootja taotluse alusel, välja arvatud siis, kui liikmesriigid otsustavad päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks sellist päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust. Liikmesriigid võivad korraldada päritolutagatiste väljaandmise taastumatutest energiaallikatest toodetud energia puhul. Päritolutagatiste väljaandmisel võib kohaldada minimaalset võimsuspiiri. Päritolutagatise standardühik on 1 MWh. Iga toodetud energiaühiku kohta antakse välja üks päritolutagatis.
Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud sama energiaühikut võetakse arvesse ainult üks kord.
Liikmesriigid tagavad, et kui tootja saab toetuskavast rahalist toetust, võetakse asjaomases toetuskavas kohaselt arvesse sama tootmise päritolutagatise turuväärtust.
Eeldatavalt on päritolutagatise turuväärtust kohaselt arvesse võetud igal järgmisel juhul:
a) |
kui rahaline toetus antakse hankemenetluse või kaubeldavate roheliste sertifikaatide süsteemi raames; |
b) |
kui päritolutagatise turuväärtust võetakse halduslikult rahalise toetuse tasemes arvesse või |
c) |
kui päritolutagatisi ei anta otse tootjale, vaid tarnijale või tarbijale, kes ostab taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kas konkurentsi tingimustes või pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega. |
Päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks võivad liikmesriigid muu hulgas otsustada tootjale päritolutagatise välja anda ja see viivitamata tühistada.
Päritolutagatist ei kasutata tõendamaks liikmesriigi poolt artikli 3 järgimist. Päritolutagatise ülekandmine, kas eraldi või koos energia füüsilise ülekandmisega, ei mõjuta liikmesriikide otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid, et täita artiklis 3 sätestatut, või taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamist vastavalt artiklile 7.
3. Lõike 1 kohaldamisel kehtivad päritolutagatised 12 kuud pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Liikmesriigid tagavad, et kõik päritolutagatised, mida ei ole tühistatud, kaotavad kehtivuse hiljemalt 18 kuud pärast energiaühiku tootmist. Liikmesriigid võtavad kehtivuse kaotanud päritolutagatisi arvesse energia segajäägi arvutamisel.
4. Seoses lõigetes 8 ja 13 osutatud teabe avaldamisega tagavad liikmesriigid, et energiaettevõtjad tühistavad päritolutagatised hiljemalt kuus kuud pärast päritolutagatise kehtivusaja lõppu.
5. Liikmesriigid või määratud pädevad asutused teevad järelevalvet päritolutagatiste väljaandmise, ülekandmise ja tühistamise üle. Määratud pädevate asutuste piirkondlikud vastutusalad ei kattu ja nad on tootmise, kauplemise ja tarnimisega seotud tegevustest sõltumatud.
6. Liikmesriigid või määratud pädevad asutused seavad sisse asjakohased mehhanismid tagamaks, et päritolutagatised antakse välja, kantakse üle ja tühistatakse elektrooniliselt ning et need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Liikmesriigid ja määratud pädevad asutused tagavad, et nende kehtestatud nõuded vastavad standardile CEN - EN 16325.
7. Päritolutagatises täpsustatakse vähemalt:
a) |
energiaallikas, millest energia toodeti, ning tootmise algus- ja lõppkuupäev; |
b) |
kas see on seotud:
|
c) |
selle käitise nimi, asukoht, liik ja võimsus, kus energia toodeti; |
d) |
kas käitis on saanud investeeringutoetust ning kas energiaühik on saanud muul viisil toetust riikliku toetuskava kaudu, ja toetuskava liik; |
e) |
kuupäev, mil käitis alustas tegevust, ning |
f) |
väljaandmise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber. |
Käitiste puhul, mille võimsus on alla 50 kW, võib päritolutagatises esitada lihtsustatud teabe.
8. Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõike 9 punktile a, peab ta selleks kasutama päritolutagatisi, välja arvatud:
a) |
mittejälgitavatele kaubanduslikele pakkumistele (kui selliseid pakkumisi on tehtud) vastava energiaallikate jaotuse osakaalu puhul, mille korral tarnija võib kasutada segajääki, või |
b) |
kui liikmesriik otsustab päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust. |
Kui liikmesriigid on korraldanud päritolutagatiste väljaandmise muude energialiikide puhul, kasutavad tarnijad avaldamiseks tarnitud energiale vastavat liiki päritolutagatisi. Direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi võib kasutada selleks, et täita tõhusas elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamas toodetud elektrienergia koguse tõendamise nõudeid. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega taastuvatest energiaallikatest, võib välja anda ainult ühe päritolutagatise, milles täpsustatakse mõlemad näitajad.
9. Liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi kohaselt välja antud päritolutagatisi ainsa tõendina lõikes 1 ja lõike 7 esimese lõigu punktides a–f osutatud asjaolude tõendamiseks. Liikmesriik võib päritolutagatise tunnustamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on hästi põhjendatud kahtlused selle täpsuse, usaldusväärsuse või tõelevastavuse suhtes. Liikmesriik teatab komisjonile sellisest keeldumisest ja selle põhjendusest.
10. Kui komisjon leiab, et päritolutagatise tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, võib komisjon vastu võtta otsuse, millega nõutakse, et asjaomane liikmesriik seda tunnustaks.
11. Liikmesriigid ei tunnusta kolmandas riigis välja antud päritolutagatisi, välja arvatud juhul, kui liit on kõnealuse kolmanda riigiga sõlminud lepingu selliste päritolutagatiste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud liidu päritolutagatiste süsteemi ja kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud võrdväärse päritolutagatiste süsteemi alusel, ja üksnes siis, kui toimub energia vahetu importimine või eksportimine.
12. Liikmesriik võib kooskõlas liidu õigusega kehtestada päritolutagatise kasutamiseks objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, täites direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõikes 9 sätestatud kohustusi.
13. Komisjon võtab vastu aruande, milles hinnatakse võimalusi luua kogu liitu hõlmav ökomärgis, et edendada uutest käitistest saadava taastuvenergia kasutamist. Sellise märgise nõuete täitmise tõendamiseks kasutavad tarnijad päritolutagatistes sisalduvat teavet.
Artikkel 20
Juurdepääs võrkudele ja võrkude kasutamine
1. Kui see on kohane, hindavad liikmesriigid gaasivõrgutaristu laiendamise vajadust, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi lõimimist.
2. Kui see on kohane, nõuavad liikmesriigid, et nende territooriumil asuvad ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad avaldaksid tehnilised normid kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikliga 8, eelkõige seoses võrguühenduste normidega, mis sisaldavad nõudeid gaasi kvaliteedi, lõhnastamise ja surve kohta. Liikmesriigid nõuavad samuti, et ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad avaldaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi võrguga liitumise tariifid, mis põhinevad objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.
3. Vastavalt hindamisele, mis sisaldub määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohastes lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, et selgitada välja, kas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärgi saavutamiseks on vaja taastuvatest energiaallikatest kaugkütte- ja kaugjahutusenergia tootmiseks ehitada uus taristu, võtavad liikmesriigid asjakohasel juhul kaugkütte ja kaugjahutuse taristu arendamiseks vajalikud meetmed, et võimaldada biomassist, päikeseenergiat, ümbritseva keskkonna energiat ja geotermilist energiat kasutavatest seadmetest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast pärit kütte ja jahutusenergia tootmise arengut.
Artikkel 21
Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad
1. Liikmesriigid tagavad tarbijatele võimaluse hakata käesoleva artikli kohaselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks.
2. Liikmesriigid tagavad, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatel oleks kas individuaalselt või energiavahendajate kaudu õigus:
a) |
toota taastuvenergiat, sealhulgas oma tarbeks, salvestada ja müüa ülemäärast taastuvelektrit, sealhulgas taastuvelektri ostulepingute alusel, elektrienergia tarnijatele ja vastastikuse kauplemise korra alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks:
|
b) |
paigaldada ja käitada oma tarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks kahekordseid tasusid, sealhulgas võrgutasusid salvestatud elektrienergia eest, mis jääb nende valdusesse; |
c) |
säilitada oma õigused ja kohustused lõpptarbijana; |
d) |
saada omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest tasu, sealhulgas asjakohasel juhul toetuskavade kaudu, mis kajastab võrku suunatud elektrienergia turuväärtust ja milles võidakse arvesse võtta selle pikaajalist väärtust võrgu, keskkonna ja ühiskonna jaoks. |
3. Liikmesriigid võivad kohaldada mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid tasusid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate suhtes nende valdusesse jäävale omatoodetud taastuvelektrile mis tahes järgmisel juhul:
a) |
kui oma tarbeks toodetud taastuvelektrit toetatakse tulemuslikult toetuskavadega, ainult niivõrd, kuivõrd ei kahjustata projekti majanduslikku elujõulisust ja asjaomase toetuse stimuleerivat mõju; |
b) |
alates 2026. aasta 1. detsembrist, kui oma tarbeks toodetava taastuvenergia käitiste üldine osakaal on suurem kui 8 % liikmesriigi elektritootmise koguvõimsusest ja kui liikmesriigi reguleeriva asutuse avatud, läbipaistva ning kaasava menetlusena läbi viidud tasuvusanalüüs näitab, et lõike 2 punkti a alapunkti ii säte põhjustab kas märkimisväärse ja ebaproportsionaalselt suure koormuse elektrisüsteemi pikaajalisele rahalisele jätkusuutlikkusele või loob suurema stiimuli, kui oleks objektiivselt vajalik taastuvenergia kulutõhusaks kasutuselevõtmiseks, ning et sellist koormust või stiimulit ei ole võimalik vähendada muude asjakohaste meetmete võtmise abil, või |
c) |
kui omatoodetud taastuvelekter on toodetud käitistes, mille elektri koguvõimsus on suurem kui 30 kW. |
4. Liikmesriigid tagavad, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes asuvad samas hoones, sealhulgas kortermajades, võivad osaleda ühiselt lõikes 2 osutatud tegevustes ja neil on lubatud korraldada nende tootmiskohas või tootmiskohtades toodetud taastuvenergia omavahelist jagamist, ilma et see piiraks võrgutasusid ja muid asjakohaseid tasusid, lõive ja makse, mida kohaldatakse iga oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija suhtes. Liikmesriigid võivad teha vahet individuaalsetel oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate vahel. Iga seesugune eristamine peab olema proportsionaalne ja põhjendatud.
5. Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija käitise omanik võib olla kolmas isik või selle paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust võib hallata kolmas isik, tingimusel et kolmas isik järgib oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija juhiseid. Kolmandat isikut ennast ei peeta oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks.
6. Liikmesriigid loovad tugiraamistiku, et edendada ja hõlbustada oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise arengut, tuginedes hinnangule oma territooriumil ja energiavõrkudes olevate oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatute takistuste ja võimaluste kohta. Selles tugiraamistikus
a) |
käsitletakse kõigi lõpptarbijate, sealhulgas väikese sissetulekuga ja majanduslikult ebakindlas olukorras olevate leibkondade juurdepääsu oma tarbeks toodetud taastuvenergiale; |
b) |
käsitletakse projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ning meetmeid rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks; |
c) |
käsitletakse teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid regulatiivseid takistusi, sealhulgas üürnike jaoks; |
d) |
käsitletakse hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks; |
e) |
antakse oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud omatoodetud taastuvelektri jaoks mittediskrimineeriv juurdepääs asjakohastele olemasolevatele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele; |
f) |
tagatakse, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad panustavad elektrienergia võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude jagamisse. |
Liikmesriigid lisavad kokkuvõtte tugiraamistiku raames võetavatest poliitika- ja muudest meetmetest ning hinnangu nende rakendamise kohta määruse (EL) 2018/1999 kohastesse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ning eduaruannetesse.
7. Käesolev artikkel ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist.
Artikkel 22
Taastuvenergiakogukonnad
1. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel, eelkõige kodutarbijatel, on õigus osaleda taastuvenergiakogukonnas, säilitades samal ajal oma õigused või kohustused lõpptarbijana ning ilma et neile kohaldataks põhjendamatuid või diskrimineerivaid tingimusi või menetlusi, mis takistaks nende taastuvenergiakogukonnas osalemist, tingimusel et eraettevõtjate puhul ei ole nende osalemine kogukonnas nende peamine äri- või kutsetegevus.
2. Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiakogukondadel on õigus
a) |
taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa, sealhulgas taastuvelektri ostulepingute alusel; |
b) |
jagada taastuvenergiakogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud taastuvenergiat kõnealuse taastuvenergiakogukonna sees kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud muude nõuetega ning säilitades taastuvenergiakogukonna liikmete õigused ja kohustused tarbijatena; |
c) |
pääseda mittediskrimineerival viisil kas otse või agregeerimise kaudu kõikidele sobivatele energiaturgudele. |
3. Liikmesriigid koostavad hinnangu oma territooriumil taastuvenergiakogukondade arendamise takistuste ja võimaluste kohta.
4. Liikmesriigid loovad tugiraamistiku, mis aitaks edendada ja hõlbustada taastuvenergiakogukondade arendamist. Kõnealune raamistik tagab muu hulgas, et
a) |
kaotatakse põhjendamatud regulatiivsed ja haldusalased takistused taastuvenergiakogukondadele; |
b) |
taastuvenergiakogukondade suhtes, kes tarnivad energiat või pakuvad agregeerimist või muid kaubanduslikke energiateenuseid, kohaldatakse sellise tegevuse jaoks asjakohaseid sätteid; |
c) |
asjaomane jaotusvõrguettevõtja teeb taastuvenergiakogukondadega koostööd, et hõlbustada taastuvenergiakogukondades energia ülekandeid; |
d) |
taastuvenergiakogukondade suhtes kohaldatakse õiglasi, proportsionaalseid ja läbipaistvaid menetlusi, sealhulgas registreerimist ja litsentsimismenetlusi, ning kulupõhiseid võrgutasusid, samuti asjakohaseid tasusid, lõive ja makse, tagades, et nad panustavad piisavalt ning õiglasel ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude jagamisse, kooskõlas riigi pädeva asutuse koostatud läbipaistva tasuvusanalüüsiga hajutatud energiaallikate kohta; |
e) |
taastuvenergiakogukondi koheldakse mittediskrimineerival viisil seoses nende tegevuste, õiguste ja kohustustega lõpptarbijate, tootjate, tarnijate, jaotusvõrguettevõtjate või muude turuosalistena; |
f) |
taastuvenergiakogukondades osalemine on kättesaadav kõikidele tarbijatele, sealhulgas väikese sissetulekuga ja majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele; |
g) |
rahastamisele ja teabele juurdepääsu hõlbustamise vahendid on kättesaadavad; |
h) |
avaliku võimu asutustele antakse regulatiivset ja suutlikkuse suurendamise toetust taastuvenergiakogukondade võimalikustamiseks ja nende asutamiseks, ning asutuste otsese osalemise abistamiseks; |
i) |
on olemas taastuvenergiakogukonnas osalevate tarbijate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise reeglid. |
5. Lõikes 4 osutatud tugiraamistiku ja selle rakendamise peamised elemendid on määruse (EL) 2018/1999 kohaste liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide ja eduaruannete osad.
6. Liikmesriigid võivad sätestada, et taastuvenergiakogukonnad on avatud piiriülesele osalemisele.
7. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võtavad liikmesriigid toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripära, et võimaldada neil konkureerida toetuse saamiseks teiste turuosalistega võrdsetel alustel.
Artikkel 23
Taastuvenergia kasutamise edendamine küttes ja jahutuses
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, püüab iga liikmesriik selleks, et edendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussektoris, igal aastal suurendada taastuvenergia osakaalu kõnealuses sektoris soovitusliku 1,3 protsendipunkti võrra, arvutatuna aastate 2021–2025 ja 2026–2030 aastase keskmisena, alustades taastuvenergia osakaalust kütte- ja jahutussektoris 2020. aastal, väljendatuna osakaaluna liikmesriigi energia lõpptarbimises ja arvutatuna vastavalt artiklis 7 sätestatud metoodikale. Kõnealune suurendamine on piiratud soovitusliku 1,1 protsendipunktini liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata. Kui see on kohane, peavad liikmesriigid prioriteetseks parimat kättesaadavat tehnoloogiat.
2. Lõike 1 kohaldamisel, kui arvutatakse kõnealuse lõike kohast taastuvenergia osakaalu kütte- ja jahutussektoris ning iga-aastast keskmist suurendamist, iga liikmesriik:
a) |
võib arvestada heitsoojus- ja heitjahutusenergiat kuni 40 % ulatuses iga-aastasest keskmisest suurenemisest; |
b) |
kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud, ja |
c) |
kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 50 % ja on kuni 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on pool iga-aastasest keskmisest suurenemisest täidetud. |
Kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtmiseks võetavate meetmete üle otsustamisel võivad liikmesriigid võtta arvesse kulutõhusust, mis peegeldab struktuurseid tõkkeid, mis on seotud maagaasi või jahutuse suure osakaaluga või madala asustustihedusega hajaasustusstruktuuriga.
Kui nimetatud meetmetega kaasneks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud iga-aastasest keskmisest suurenemisest madalam tase, teevad liikmesriigid selle avalikuks, näiteks oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannetes vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 20, ning esitavad komisjonile põhjenduse, sealhulgas käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete valiku kohta.
3. Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal kehtestada ja teha avalikuks meetmete loetelu, ning määrata ja teha avalikuks rakendusüksused (näiteks kütusetarnijad, riigiasutused või kutseühendused), kes peavad aitama saavutada lõikes 1 osutatud iga-aastase keskmise suurenemise.
4. Liikmesriigid võivad rakendada lõikes 1 osutatud iga-aastast keskmist suurendamist muu hulgas ühe või mitme järgmise võimaluse kaudu:
a) |
taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia füüsiline lõimimine energiasse ja energia saamiseks kasutatavasse kütusesse, mis kütte- ja jahutussektorisse tarnitakse; |
b) |
otsesed leevendusmeetmed, nagu taastuvenergial põhinevate suure tõhususega kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse või taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides; |
c) |
kaudsed leevendusmeetmed, mille puhul kasutatakse kaubeldavaid sertifikaate, mis tõendavad, et lõikes 1 sätestatud kohustus on täidetud muu ettevõtja, näiteks sõltumatu taastuvenergiatehnoloogia paigaldaja või taastuvenergiatehnoloogia paigaldamisega tegeleva energiateenuste ettevõtja poolt võetavate kaudsete leevendusmeetmete toetamise kaudu; |
d) |
muud sarnase mõjuga poliitikameetmed, mis aitavad saavutada lõikes 1 osutatud taastuvenergia osakaalu iga-aastast keskmist suurendamist, sealhulgas fiskaalmeetmed või muud rahalised stiimulid. |
Kui võetakse ja rakendatakse esimeses lõigus osutatud meetmeid, seavad liikmesriigid eesmärgiks meetmete kättesaadavuse tagamise kõikidele tarbijatele, eelkõige väikese sissetulekuga või majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele, kellel ei ole muidu piisavalt algkapitali, et neist meetmetest kasu saada.
5. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud meetmete rakendamiseks ja seireks kasutada direktiivi 2012/27/EL artiklis 7 sätestatud riiklike energiasäästu kohustuste raames loodud struktuure.
6. Lõike 3 kohaselt määratud üksuste puhul tagavad liikmesriigid, et määratud üksuste panus on mõõdetav ja tõendatav ning et määratud üksused esitavad igal aastal järgmise teabe:
a) |
kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulk; |
b) |
kütte- ja jahutussektorisse tarnitud taastuvenergia koguhulk; |
c) |
kütte- ja jahutussektorisse tarnitud heitsoojus- ja heitjahutusenergia hulk; |
d) |
taastuvenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulgas ning |
e) |
taastuvenergiaallika liik. |
Artikkel 24
Kaugküte ja -jahutus
1. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatele antakse teavet nende kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta kergesti juurdepääsetaval viisil, nt tarnijate veebisaitidel, kord aastas esitatavatel arvetel või taotluse alusel.
2. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed ja tingimused, et võimaldada selliste kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide tarbijatel, mis ei ole tõhusad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid ega ole sellised süsteemid pädeva asutuse heakskiidetud kava kohaselt hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril, süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise teel lahkuda, et toota taastuvatest energiaallikatest soojus- või jahutusenergiat ise.
Kui lepingu lõpetamine hõlmab süsteemist füüsilist lahkumist, võib sellise lõpetamise seada sõltuvusse süsteemist füüsiliselt lahkumisest tulenevate otseste kulude ning sellise vara amortiseerimata osa hüvitamisest, mis on vajalik asjaomasele kliendile soojuse ja jahutuse pakkumiseks.
3. Liikmesriigid võivad anda lõike 2 kohase süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise teel lahkumise õiguse üksnes sellistele tarbijatele, kes suudavad näidata, et soojus- või jahutusenergia kavandatava alternatiivsest allikast tarnimise tulemusena suureneks energiatõhusus märgatavalt. Alternatiivse tarneallika energiatõhusust võib hinnata energiatõhususe sertifikaadi alusel.
4. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, tagamaks, et kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid aitavad kaasa käesoleva direktiivi artikli 23 lõikes 1 osutatud suurendamisele, rakendades vähemalt ühte kahest järgmisest võimalusest:
a) |
püüda suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses vähemalt ühe protsendipunkti võrra, arvutatuna aastate 2021–2025 ja aastate 2026–2030 aastase keskmisena, alustades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalust kaugküttes ja -jahutuses 2020. aastal, väljendatuna osakaaluna energia lõpptarbimises kaugküttes ja -jahutuses, rakendades meetmeid, mis võivad eeldatavasti tagada sellise iga-aastase keskmise suurenemise tavapäraste ilmastikutingimustega aastatel. Liikmesriigid, kelle taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kaugküttes ja -jahutuses ületab 60 %, võivad lugeda, et sellise osakaalu puhul on käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud iga-aastane keskmine suurenemine täidetud. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et rakendada käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud iga-aastast keskmist suurenemist määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohastes lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades; |
b) |
tagada, et kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajad oleksid kohustatud ühendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast toodetud energia tarnijaid või oleksid kohustatud pakkuma ühendamist ja taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast toodetud soojus- või jahutusenergia ostmist kolmandast isikust tarnijatelt, tuginedes asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, kui neil on vaja teha ühte või mitut järgmistest:
|
5. Kui liikmesriik kasutab lõike 4 punktis b sätestatud võimalust, võib kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja keelduda ühendamisest ning soojus- või jahutusenergia ostmisest kolmandast isikust tarnijalt, kui:
a) |
süsteemil ei ole vajalikku võimsust heitsoojus- ja heitjahutusenergia, taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või tõhusa koostootmisega toodetud soojus- või jahutussenergia muude tarnete tõttu; |
b) |
kolmandast isikust tarnija soojus- või jahutusenergia ei vasta ühendamiseks ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi töökindlaks ja ohutuks toimimiseks vajalikele tehnilistele näitajatele, või |
c) |
käitaja saab näidata, et juurdepääsu andmine põhjustaks lõpptarbijale kütte või jahutuse kulude ülemäärase tõusu võrreldes peamise kohaliku kütte või jahutusega, millega taastuvast energiaallikast toodetud või heitsoojus- ja heitjahutusenergia konkureeriks. |
Liikmesriigid tagavad, et kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitaja keeldub vastavalt esimesele lõigule soojus- või jahutusenergia tarnija ühendamisest, esitab kõnealune käitaja lõike 9 kohaselt pädevale asutusele teabe keeldumise põhjuste ning süsteemi ühendamise võimaldamiseks vajalike tingimuste ja meetmete kohta.
6. Kui liikmesriik kasutab lõike 4 punktis b osutatud võimalust, võib ta teha kõnealuse punkti kohaldamisest erandi järgmiste kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajatele:
a) |
tõhus kaugküte ja -jahutus; |
b) |
tõhus kaugküte ja -jahutus, mis kasutab tõhusat koostootmist; |
c) |
kaugküte ja -jahutus, mis pädeva asutuse heakskiidetud kava kohaselt on hiljemalt 31. detsembril 2025 tõhus kaugküte ja -jahutus; |
d) |
kaugküte ja -jahutus, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 20 MW. |
7. Lõike 2 kohaselt süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise teel lahkumise õigust võivad kasutada individuaalsed tarbijad, tarbijate moodustatud ühendused või tarbijate nimel tegutsevad isikud. Kortermajade puhul saab süsteemist sel viisil lahkuda üksnes kogu maja korraga kooskõlas kohaldatava elamuõigusega.
8. Liikmesriigid nõuavad, et elektrijaotusvõrgu ettevõtjad hindaksid koostöös oma piirkonna kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajatega vähemalt iga nelja aasta tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülejäägi salvestamine, ning kas kindlakstehtud võimaluste kasutamine oleks ressursi- ja kulutõhusam kui alternatiivsed lahendused.
9. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus on selgelt määratlenud käesoleva artikli kohased tarbijaõigused ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise normid ning tagab nende täitmise.
10. Liikmesriik ei pea kohaldama käesoleva artikli lõikeid 2–9, kui:
a) |
tema kaugkütte ja -jahutuse osakaal on 24. detsembril 2018 2 % soojus- ja jahutusenergia kogutarbimisest või sellest osakaalust väiksem; |
b) |
tema kaugkütte ja - jahutuse osakaal on kasvanud, moodustades üle 2 %, tänu uue tõhusa kaugkütte ja -jahutuse väljaarendamisele, mis põhineb määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohasel lõimitud riiklikul energia- ja kliimakaval või käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 7 osutatud hinnangul, või |
c) |
käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist. |
Artikkel 25
Taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine transpordisektoris
1. Selleks et edendada taastuvenergia kasutamist transpordisektoris, peab iga liikmesriik kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et transpordisektoris oleks taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises 2030. aastaks vähemalt 14 % (minimaalne osakaal), kooskõlas soovitusliku trajektooriga, mille liikmesriik on kehtestanud ja välja arvutanud käesolevas artiklis ning artiklites 26 ja 27 sätestatud metoodika kohaselt. Komisjon hindab kõnealust kohustust, et esitada hiljemalt 2023. aastal seadusandlik ettepanek selle suurendamiseks, kui taastuvenergia tootmiskulud täiendavalt oluliselt vähenevad, kui on vaja täita liidu rahvusvahelisi CO2-heite vähendamise kohustusi või kui see on põhjendatud energiatarbimise olulise vähenemisega liidus.
Liikmesriigid võivad kütusetarnijatele kõnealuse kohustuse kehtestamisel teha erinevate kütusetarnijate ja erinevate energiakandjate suhtes erandeid või neid eristada, tagades, et võetakse arvesse erinevate tehnoloogiate erinevat väljakujunemise astet ja kulu.
Esimeses lõigus osutatud minimaalse osakaalu arvutamisel liikmesriigid:
a) |
võtavad arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid ka siis, kui neid kasutatakse tavakütuste tootmise vahetootena, ja |
b) |
võivad võtta arvesse ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid. |
Esimeses lõigus osutatud minimaalses osakaalus moodustavad IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütused ja biogaas energia lõpptarbimise osana transpordisektoris 2022. aastal vähemalt 0,2 %, 2025. aastal vähemalt 1 % ning 2030. aastal vähemalt 3,5 %.
Liikmesriigid võivad teha erandi, mille kohaselt kütusetarnijad, kes tarnivad elektrikütust või muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ei pea nimetatud kütuste puhul täitma IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ning biogaasi minimaalse osakaalu nõuet.
Esimeses ja neljandas lõigus osutatud kohustuse kehtestamisel nendes sätestatud osakaalu saavutamise tagamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas kasutada meetmeid, mis on suunatud kogustele, energiasisaldusele või kasvuhoonegaaside heitkogustele, tingimusel et näidatakse ära esimeses ja neljandas lõigus osutatud minimaalse osakaalu saavutamine.
2. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, mis tuleneb muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest, peab alates 1. jaanuarist 2021 olema vähemalt 70 %.
Hiljemalt 1. jaanuaril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävendid iga kütuse eripära arvesse võtva olelusringi hindamise kaudu.
Artikkel 26
Toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste erinormid
1. Artiklis 7 osutatud liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise ning artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse osakaalu arvutamisel ei tohi transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osakaal olla rohkem kui üks protsendipunkt kõrgem kui nende kütuste osakaal kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimises maantee- ja raudteetranspordi sektoris 2020. aastal ning maksimaalselt 7 % kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimises maantee- ja raudteetranspordi sektoris.
Kui see osakaal on liikmesriigis alla 1 %, võib seda suurendada kõige rohkem 2 %-ni energia lõpptarbimisest maantee- ja raudteetranspordi sektoris.
Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha artikli 29 lõike 1 kohaldamisel vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud erinevatel biokütustel, vedelatel biokütustel ja biomasskütustel, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid tõendeid maakasutuse kaudse muutuse mõju kohta. Liikmesriigid võivad näiteks kehtestada väiksema piirmäära õlikultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste osakaalu kohta.
Kui liikmesriigis on transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osakaalu piiratud, et see oleks väiksem kui 7 %, või kui liikmesriik otsustab seda osakaalu veelgi piirata, võib kõnealune liikmesriik vastavalt vähendada artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalset osakaalu maksimaalselt 7 protsendipunkti võrra.
2. Artiklis 7 osutatud liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise ning artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse osakaalu arvutamisel ei tohi selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, osakaal ületada nende kütuste 2019. aasta tarbimise taset kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena.
Alates 31. detsembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2030 kahaneb see piirmäär järk-järgult 0 %ni.
Komisjon esitab hiljemalt 1. veebruaril 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande asjaomaste toidu- ja söödakultuuride tootmise üleilmse laienemise kohta.
Hiljemalt 1. veebruaril 2019 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesoleva direktiivi, sätestades kriteeriumid maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks ning selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramiseks, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Nimetatud aruanne ja delegeeritud õigusakt tuginevad parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele.
Hiljemalt 1. septembril 2023 vaatab komisjon parimate kättesaadavate teaduslike andmete põhjal neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumid läbi ning võtab kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusaktid, millega asjakohasel juhul muudetakse neid kriteeriume ning lisatakse trajektoor, mille kohaselt järk-järgult vähendada artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärkide ja artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse osakaalu saavutamiseks selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste panust, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainetest, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale.
Artikkel 27
Transpordisektoris taastuvenergia minimaalse osakaalu arvutamise reeglid
1. Artikli 25 lõike 1 esimeses ja neljandas lõigus osutatud minimaalsete osakaalude arvutamise suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) |
nimetaja, see tähendab tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse bensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ning maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud elektrienergiat; |
b) |
lugeja, see tähendab artikli 25 lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel transpordisektoris tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, sealhulgas maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud taastuvelektri energiasisaldust. Liikmesriigid võivad võtta arvesse ka ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid; Lugeja arvutamisel on IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses kuni 1,7 %, välja arvatud Küprose ja Malta puhul. Kui see on põhjendatud, võivad liikmesriigid seda piirmäära muuta, võttes arvesse lähteainete kättesaadavust. Iga piirmäära muudatus esitatakse heakskiitmiseks komisjonile; |
c) |
nii nimetaja kui ka lugeja arvutamisel kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. Nende transpordikütuste energiasisalduse määramiseks, mida ei ole III lisas nimetatud, kasutavad liikmesriigid vastavaid Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutatakse vastavaid ISO standardeid. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi, kohandades III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisaldust vastavalt teaduse ja tehnika arengule. |
2. Näitamaks, et artikli 25 lõikes 1 osutatud minimaalne osakaal on täidetud:
a) |
võib IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi osakaalu saamiseks korrutada nende energiasisalduse kahega; |
b) |
korrutatakse taastuvelektri osakaalu saamiseks selle energiasisaldus maanteesõidukitele tarnimise korral neljaga; raudteesõidukitele tarnimise korral võib selle energiasisaldust korrutada 1,5-ga; |
c) |
lennundus- ja merendussektoritesse tarnitud kütuste, välja arvatud toidu- ja söödakultuuridest toodetud kütuste, osakaalu saamiseks korrutatakse nende energiasisaldus 1,2-ga. |
3. Käesoleva artikli lõike 1 kohasel taastuvelektri osakaalu arvutamisel maantee- ja raudteesõidukitele tarnitud elektrienergias võtavad liikmesriigid arvesse kahte aastat, mis eelnesid aastale, mil elektrienergia tarniti nende territooriumile.
Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust võib käesoleva artikli lõike 1 kohasel elektrienergia osakaalu määramisel elektrienergiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootva käitisega ja mis on tarnitud maanteesõidukitele, võtta täiel määral arvesse kui taastuvelektrit.
Tagamaks, et prognoositav praegusest lähtetasemest suurem elektrienergia nõudluse suurenemine transpordisektoris rahuldatakse täiendava taastuvenergia tootmisvõimsusega, töötab komisjon välja raamistiku täiendavuse kohta transpordisektoris ning esitab liikmesriikide lähtetaseme kindlaksmääramise ja täiendavuse mõõtmise erinevad võimalused.
Käesoleva lõike kohaldamisel, kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu tootjariigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat.
Elektrienergiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootva käitisega, võib täiel määral arvesse võtta kui taastuvelektrit, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel, juhul kui käitis:
a) |
alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal ning |
b) |
ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata. |
Võrgust võetud elektrienergiat võib lugeda täielikult taastuvenergiaks, kui elektrienergia on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest ning taastuvenergia omadused ja kõik muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud, tagades, et kõnealuse elektrienergia taastuvenergia omadusi deklareeritakse ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris.
Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesoleva direktiivi, kehtestades üksikasjalikke norme sisaldava liidu metoodika, mille alusel ettevõtjad peavad täitma käesoleva lõike viiendas ja kuuendas lõigus sätestatud nõuded.
Artikkel 28
Muud sätted taastuvenergia kohta transpordisektoris
1. Minimeerimaks ohtu, et ühte saadetist deklareeritakse liidus rohkem kui üks kord, tugevdavad liikmesriigid ja komisjon koostööd ning asjakohasel juhul ka teabevahetust riiklike süsteemide vahel ning riiklike süsteemide ja artikli 30 kohaselt kehtestatud vabatahtlike kavade ja tõendajate vahel. Kui ühe liikmesriigi pädev asutus kahtlustab pettust või avastab selle, teavitab ta asjakohasel juhul teisi liikmesriike.
2. Komisjon tagab, et luuakse liidu andmebaas, et oleks võimalik jälgida selliste vedelate ja gaasiliste transpordikütuste päritolu, mida võib arvesse võtta artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel või mida võetakse arvesse artikli 29 esimese lõigu punktide a, b ja c osutatud kohaldamisel, ning liikmesriigid nõuavad, et asjaomased ettevõtjad sisestaksid andmebaasi teabe tehingute ja nimetatud kütuste säästlikkuse näitajate kohta, sealhulgas nende olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused alates nende tootmise kohast kuni kütusetarnijani, kes kütuse turule laseb. Liikmesriik võib luua liidu andmebaasiga seotud riikliku andmebaasi, kui on tagatud sisestatud teabe viivitamatu edastamine andmebaaside vahel.
Kütusetarnijad sisestavad asjaomasesse andmebaasi teabe, mis on vajalik artikli 25 lõike 1 esimeses ja neljandas lõigus sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
3. Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtavad liikmesriigid meetmed, millega tagatakse, et transpordi jaoks on kättesaadavad taastuvatest energiaallikatest toodetud kütused, sealhulgas üldkasutatavad kiirlaadimispunktid ja muu tankimistaristu, nagu on ette nähtud nende riiklikes poliitikaraamistikes kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL.
4. Liikmesriikidel on juurdepääs käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liidu andmebaasile. Nad võtavad meetmeid selle tagamiseks, et ettevõtjad sisestavad asjaomasesse andmebaasi õiget teavet. Komisjon nõuab, et kavade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 30 lõike 4 kohast otsust, kontrollitaks biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel ka vastavust kõnealusele nõudele. Ta avaldab iga kahe aasta tagant liidu andmebaasist pärit koondteabe vastavalt määruse (EL) 2018/1999 VIII lisale.
5. Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades metoodika biokütuse ja transpordis kasutatava biogaasi osakaalu kindlaksmääramiseks juhul, kui biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, ning sätestades metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks, millega tagatakse, et heitkoguse ühikuid ei anta välditud heitkoguste eest, mille seotud CO2 eest on juba saadud heitkoguse ühik teise õigusnormi alusel.
6. Hiljemalt 25. juuniks 2019 ja seejärel iga kahe aasta tagant vaatab komisjon läbi IX lisa A ja B osas sätestatud lähteainete loetelu, et lisada lähteaineid kooskõlas kolmandas lõigus sätestatud põhimõtetega.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa A ja B osas sätestatud lähteainete loetelu muutmiseks, lähteainete lisamise, mitte väljajätmise teel. Lähteained, mida saab töödelda üksnes kõrgtehnoloogia abil, lisatakse IX lisa A osasse. Lähteained, mida saab väljakujunenud tehnoloogiate abil töödelda biokütusteks või transpordis kasutatavaks biogaasiks, lisatakse IX lisa B osasse.
Kõnealused delegeeritud õigusaktid põhinevad analüüsil, milles hinnatakse võimaliku tooraine potentsiaali biokütuse ja transpordis kasutatava biogaasi tootmise lähteainena, võttes arvesse kõike järgmist:
a) |
direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtteid; |
b) |
artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud liidu säästlikkuse kriteeriume; |
c) |
vajadust vältida olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule; |
d) |
potentsiaali aidata fossiilkütuste kasutamisega võrreldes oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tuginedes heite olelusringi hindamisele; |
e) |
vajadust vältida negatiivset mõju keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele; |
f) |
vajadust vältida lisanõudluse tekkimist maa järele. |
7. Määrusega (EL) 2018/1999 ette nähtud edusammude hindamise kontekstis, mida tehakse iga kahe aasta järel, hindab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2025, kas artikli 25 lõike 1 neljandas lõigus sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitlev kohustus stimuleerib tõhusalt innovatsiooni ja tagab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise transpordisektoris. Hindamisel analüüsib komisjon seda, kas nimetatud artikli kohaldamine väldib tõhusalt taastuvenergiaalast topeltarvestust.
Kui see on kohane, esitab komisjon ettepaneku artikli 25 lõike 1 neljandas lõigus sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitleva kohustuse muutmiseks.
Artikkel 29
Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid
1. Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võetakse arvesse käesoleva lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele:
a) |
artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärgi ja liikmesriikide taastuvenergia osakaalu saavutamisse panustamine; |
b) |
taastuvenergia kasutamise kohustuse, sealhulgas artiklis 25 sätestatud kohustuse täitmise hindamine; |
c) |
biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastamine. |
Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad selleks, et neid esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetaks, siiski vastama üksnes lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Käesolevat lõiku kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.
Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia puhul ei kohaldata lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume.
Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele juhul, kui neid kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume väiksema summaarse nimisoojusega käitiste suhtes.
Lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust.
2. Jäätmetest ja põllumajandusmaa (mitte metsa) jääkidest toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid võetakse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse üksnes siis, kui ettevõtjatel või riigi ametiasutustel on seire- või halduskavad, et käsitleda mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. Mõju seiret ja haldamist käsitlev teave esitatakse artikli 30 lõike 3 kohaselt.
3. Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, see tähendab maa-alalt, millel 2008. aasta jaanuaris või pärast seda oli üks järgmistest staatustest, olenemata sellest, kas sel maa-alal on kõnealune staatus ka praegu:
a) |
põlismets ja muu metsamaa, st looduslike liikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud; |
b) |
suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata, või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; |
c) |
maa-alad, mis on määratud:
kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; |
d) |
suure bioloogilise mitmekesisusega üle ühe hektari suurune rohumaa, mis on:
|
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles täiendavalt täpsustatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktiga d hõlmatavate rohumaade kindlaksmääramise kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega
4. Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa-alalt, millel 2008. aasta jaanuaris oli üks järgmistest staatustest, ent millel kõnealust staatust enam ei ole:
a) |
märgalad, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-alad; |
b) |
püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30 %, või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda; |
c) |
üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on selline, et kui kasutada V lisa C osas sätestatud metoodikat, on käesoleva artikli lõikes 10 esitatud tingimused täidetud. |
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal oli maa-alal sama staatus kui 2008. aasta jaanuaris.
5. Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist.
6. Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütused, vedelad biokütused ja metsa biomassist toodetud biomasskütused peavad selleks, et minimeerida bioenergia tootmisel mittesäästlikust tootmisest saadud metsa biomassi kasutamise riski, vastama järgmistele kriteeriumidele:
a) |
riigis, kus metsa biomass üles töötati, kehtib siseriiklik või piirkondlik õigus, mida kohaldatakse ülestöötamise piirkonnas, ning kasutusel on seire- ja nõuete täitmise tagamise süsteemid, millega tagatakse, et:
|
b) |
kui käesoleva lõike punktis a osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse, et:
|
7. Metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida võetakse arvesse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel, vastavad järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele:
a) |
metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon:
|
b) |
kui käesoleva lõike punktis a osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse metsa biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine. |
8. Komisjon võtab hiljemalt 31. jaanuaril 2021 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tegevussuunised tõendite kohta, mis näitavad vastavust käesoleva artikli lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumitele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
9. Komisjon hindab kättesaadavate andmete põhjal hiljemalt 31. detsembriks 2026, kas lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumid aitavad tegelikult minimeerida mittesäästlikust tootmisest saadud metsa biomassi kasutamise riski ja täita maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kriteeriume.
Kui see on kohane, esitab komisjon seadusandliku ettepaneku lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumide muutmiseks 2030. aasta järgseks perioodiks.
10. Lõikes 1 kohaldamisel arvesse võetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamise tulemusena peavad kasvuhoonegaaside heitkogused vähenema:
a) |
5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 50 %; |
b) |
ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 60 %; |
c) |
1. jaanuarist 2021 alates tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 65 %; |
d) |
vähemalt 70 % elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest, mida kasutati ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2025 tegevust alustanud käitistes, ja 80 % pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes. |
Käitist käsitatakse tegevust alustatuna, kui biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergia tegelik tootmine biomasskütustest on alanud.
Biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi, vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 31 lõikele 1.
11. Biomasskütustest toodetud elektrienergiat võetakse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
a) |
elektrienergia on toodetud käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW; |
b) |
käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, elektrienergia tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442 (26) määratletud parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhususe tase; |
c) |
käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, on elektrienergia tootmisel kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur 36 %; |
d) |
elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassi süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist. |
Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel võetakse ainult elektrienergiat tootvaid käitisi arvesse üksnes tingimusel, et need ei kasuta peamise kütusena fossiilkütust ja kui direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase hinnangu kohaselt ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada.
Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a ja b puhul kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust või mis viidi üle biomasskütuste kasutamisele pärast 25. detsembrit 2021. Käesoleva artikli lõike 1 punkti c puhul ei piira käesoleva lõike kohaldamine toetust, mis on antud vastavalt artiklis 4 sätestatud toetuskavadele, mis on heaks kiidetud hiljemalt 25. detsembriks 2021.
Liikmesriigid võivad kohaldada väiksema võimsusega käitiste suhtes esimeses lõigus osutatud nõuetest kõrgemaid energiatõhususe nõudeid.
Esimest lõiku ei kohaldata sellistes käitistes toodetud elektrienergia suhtes, mille kohta on liikmesriik saatnud komisjonile eriteate elektrivarustuskindlust ohustavate põhjendatud riskide kohta. Pärast teate hindamist võtab komisjon vastu otsuse, võttes arvesse teates esitatud elemente.
12. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel ning ilma et see piiraks artikli 25 ja 26 kohaldamist, ei keeldu liikmesriigid muudel säästlikkusega seotud põhjustel käesoleva artikli kohaselt saadud biokütuste ja vedelate biokütuste arvessevõtmisest. Käesolev lõige ei piira avaliku sektori toetusi, mis on antud vastavalt toetuskavadele, mis on heaks kiidetud enne 24. detsembrit 2018.
13. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamisel võivad liikmesriigid teha piiratud ajaks erandeid käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide suhtes, võttes vastu erinevad kriteeriumid:
a) |
käitistele, mis asuvad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades, niivõrd, kuivõrd need käitised toodavad elektri-, soojus- või jahutusenergiat biomasskütustest, ning |
b) |
käesoleva lõigu punktis a osutatud käitistes kasutatavatele biomasskütustele, sõltumata kõnealuse biomassi päritolust, tingimusel et need kriteeriumid on objektiivselt põhjendatud, eesmärgiga tagada vastavas äärepoolseimas piirkonnas käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide järkjärguline kasutuselevõtmine ja seeläbi stimuleerida üleminekut fossiilkütustelt säästvatele biomasskütustele. |
Asjaomane liikmesriik saadab käesolevas lõikes osutatud erinevate kriteeriumide kohta komisjonile eriteate.
14. Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel kehtestada biomasskütuste suhtes täiendavad säästlikkuse kriteeriumid.
Komisjon hindab hiljemalt 31. detsembril 2026 selliste täiendavate kriteeriumide võimalikku mõju siseturule ja lisab sellele vajaduse korral ettepaneku, millega tagatakse nende ühtlustamine.
Artikkel 30
Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimine
1. Kui biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid või muid kütuseid, mida võib arvesse võtta artikli 27 lõike 1 punktis b sätestatud lugeja arvutamisel, tuleb arvesse võtta artiklite 23 ja 25 ning artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendamist. Selleks nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi, mis:
a) |
võimaldab näiteks mahutis, töötlemis- või logistikaüksuses, ülekande- ja jaotustaristus või -kohas omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajatega toorainet või kütuseid; |
b) |
võimaldab segada erineva energiasisaldusega toorainesaadetisi täiendava töötlemise eesmärgil, eeldusel et saadetiste suurust kohandatakse vastavalt nende energiasisaldusele; |
c) |
nõuab, et seguga oleks seotud teave punktis a osutatud saadetiste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate ja suuruste kohta, ning |
d) |
näeb ette, et segust eemaldatud kõigi saadetiste summat kirjeldatakse nii, et sellel oleksid samade koguste puhul samad säästlikkuse näitajad kui segule lisatud kõigi saadetiste summal, ning nõuab, et selline tasakaal saavutataks sobiva ajavahemiku jooksul. |
Massibilansisüsteem tagab, et iga saadetist võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a, b või c arvesse ainult üks kord, ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas kõnealuse saadetise tootmiseks on antud toetust ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta.
2. Saadetise töötlemisel kohandatakse teavet saadetise säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ning seotakse see toodanguga kooskõlas järgmiste normidega:
a) |
kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ning sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet; |
b) |
kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on mitu toodet, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohaldatakse iga toote suhtes eraldi ümberarvestustegurit ning kasutatakse eraldi massibilanssi. |
3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe esitamine artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele ning artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse kohta ning et ettevõtjad teeksid asjaomase liikmesriigi nõudmisel kättesaadavaks teabe koostamisel kasutatud andmed. Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid auditi tegemise kohta. Selleks, et järgida artikli 29 lõike 6 punkti a ning artikli 29 lõike 7 punkti a, võib metsa biomassi esimese kogumispunktini kasutada esimese või teise poole auditit. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad, sealjuures peab kontrollima, et materjale ei ole tahtlikult muudetud või äravisatud, nii et saadetis või selle osa muutuks jäätmeteks või jäägiks. Samuti hinnatakse auditi käigus proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust.
Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse nii liidus toodetud kui ka imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste korral. Teave iga kütusetarnija biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta tehakse tarbijatele kättesaadavaks käitajate, tarnijate või asjakohaste pädevate asutuste veebisaitidel ja seda ajakohastatakse igal aastal.
Liikmesriigid esitavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe kokkuvõtlikul kujul komisjonile. Komisjon avaldab kõnealuse teabe kokkuvõtte määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e-aruandluse platvormil, säilitades samal ajal tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
4. Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikes riiklikes või rahvusvahelistes kavades, millega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste või muude artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võetavate kütuste tootmise standardid, esitatakse täpsed andmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta artikli 25 lõike 2 ja artikli 29 lõike 10 kohaldamise eesmärgil, näidatakse vastavust artikli 27 lõikele 3 ning artikli 28 lõigetele 2 ja 4 või näidatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste saadetised vastavad artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele vastavuse tõendamisel võivad ettevõtjad esitada vajalikud tõendid vahetult metsa hankimisala tasandil. Artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkti c alapunktis ii kohaldamisel võib komisjon tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse.
Komisjon võib otsustada, et kõnealused kavad sisaldavad täpset teavet meetmete kohta, mida on võetud pinnase, vee ja õhu kaitsmiseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks.
5. Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohased otsused vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.
Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane otsus, esitatakse igal aastal hiljemalt 30. aprillil komisjonile aruanne, mis käsitleb kõiki määruse (EL) 2018/1999 IX lisas esitatud punkte. Aruanne hõlmab eelmist kalendriaastat. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse üksnes nende vabatahtlike kavade suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud.
Komisjon avaldab vabatahtlike kavade kohta koostatud aruanded määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e-aruandluse platvormil kas kokkuvõtlikul kujul või vajaduse korral tervikuna.
6. Liikmesriigid võivad koostada riiklikud kavad, et kontrollida muude kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud ja artikli 28 lõike 5 kohastele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele kogu järelevalveahelas, hõlmates pädevaid riigiasutusi.
Liikmesriik võib teavitada riiklikust kavast komisjoni. Komisjon annab riiklikule kavale hinnangu eelisjärjekorras selleks, et hõlbustada biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse ning artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta lubatud muude kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele vastavuse kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Komisjon võib teha rakendusaktidega otsuse talle teatatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Kui otsus on positiivne, ei keelduta käesoleva artikli kohaselt kehtestatud kavade vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga seoses vastavuse kontrollimisega artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele.
7. Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohaseid otsuseid vastu üksnes siis, kui asjaomane kava vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele ning pakub piisavaid tagatisi, et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult selleks, et saadetisele või selle osale kohalduks IX lisa. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise mõõtmise kavad peavad vastama ka V või VI lisas sätestatud metodoloogilistele nõuetele. Artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud suure bioloogilise mitmekesisusega alade puhul peavad selliste alade nimekirjad vastama piisavatele objektiivsusstandarditele, olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega ning nägema ette asjakohased edasikaebamismenetlused.
Lõikes 4 osutatud vabatahtlike kavade kohta avaldatakse vähemalt kord aastas nende sõltumatuks auditeerimiseks kasutatavate sertifitseerimisasutuste nimekiri, näidates iga sertifitseerimisasutuse puhul, milline üksus või riiklik asutus on seda tunnustanud ja milline üksus või riiklik asutus teeb selle üle järelevalvet.
8. Et tagada säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele, samuti maakasutuse otsese ja kaudse muutuse vähese või suure riskiga biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid käsitlevatele sätetele vastavuse kontrollimine tõhusal ja ühtsel viisil, eelkõige pettuste ärahoidmiseks, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse üksikasjalikud rakendusnormid, sealhulgas nõuetekohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardid ning nõutakse kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Neis rakendusaktides pöörab komisjon erilist tähelepanu vajadusele minimeerida halduskoormust. Rakendusaktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada lõike 4 kohased vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused kehtetuks, kui kõnealuste kavadega ei rakendata standardeid ettenähtud tähtaja jooksul. Kui liikmesriigil peaks tekkima kahtlus, et vabatahtlikku kava ei rakendata lõike 4 kohase otsuse aluseks olevate usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardite kohaselt, uurib komisjon küsimust ja võtab asjakohaseid meetmeid.
9. Kui ettevõtja esitab tõendeid või andmeid, mis on saadud vastavalt kavale, mille suhtes on tehtud käesoleva artikli lõike 4 või 6 kohane otsus (vastavalt kõnealuse otsuse ulatusele), ei nõua liikmesriik tarnijalt artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks täiendavate tõendite esitamist.
Liikmesriikide pädevad asutused teevad järelevalvet selliste sertifitseerimisasutuste üle, kes teevad sõltumatut auditit vabatahtliku kava alusel. Sertifitseerimisasutused esitavad pädevate asutuste taotluse korral kogu asjakohase teabe, mis on vajalik järelevalve tegemiseks, sealhulgas auditite täpse kuupäeva, kellaaja ja koha. Kui liikmesriigid leiavad nõuetele mittevastavusi, teavitavad nad sellest viivitamata vabatahtlikku kava.
10. Liikmesriigi taotluse korral, mis võib põhineda ettevõtja taotlusel, uurib komisjon kogu kättesaadava tõendusmaterjali põhjal vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele seoses biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste allikaga ning artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miimimumlävenditele.
Kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest ning kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega otsustab komisjon rakendusaktidega, kas asjaomane liikmesriik võib:
a) |
võtta kõnealusest allikast pärinevaid biokütuseid, vedelaid biokütuseid, biomasskütuseid ja artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta lubatud muid kütuseid arvesse artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel või |
b) |
erandina käesoleva artikli lõikest 9 nõuda, et biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste ja artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta lubatud muude kütuste allika tarnija esitaks täiendavaid tõendeid kõnealustele säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miimimumlävenditele vastavuse kohta. |
Artikkel 31
Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest kasvuhoonegaaside heitkogustele tuleneva mõju arvutamine
1. Artikli 29 lõike 10 kohaldamisel arvutatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist ühel järgmistest viisidest:
a) |
kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks sätestatud V lisa A või B osas ja biomasskütuste jaoks VI lisa A osas, kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste V lisa C osa punkti 7 ja biomasskütuste VI lisa B osa punkti 7 kohaselt arvutatav el-väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, kasutades nimetatud vaikeväärtust; |
b) |
kasutades V lisa C osas biokütuste ja vedelate biokütuste ning VI lisa B osas biomasskütuste jaoks sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust; |
c) |
kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa C osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada V lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul V lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi; |
d) |
kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa B osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa C osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi. |
2. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile aruanded, mis sisaldavad teavet põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tuleneva tüüpiliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta nende territooriumi aladel, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (27) kohaselt liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 2. või madalamale tasandile. Neile aruannetele lisatakse heitkoguste taseme arvutamiseks kasutatud meetodi ja andmeallikate kirjeldus. Nimetatud meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.
3. Väljaspool liitu asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada lõikes 2 osutatud aruannetega samaväärsed aruanded, mille on koostanud pädevad asutused.
4. Komisjon võib rakendusaktidega otsustada, et käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada aruannetes nimetatud piirkondades põllumajandusliku biomassi lähteainete kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 29 lõike 10 kohaldamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Kõnealuseid andmeid võib nimetatud otsuste kohaselt kasutada kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtuste asemel, mis on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul esitatud V lisa D või E osas ning biomasskütuste puhul VI lisa C osas.
5. Komisjon vaatab V ja VI lisa läbi, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmise viiside väärtusi põhjendatud juhtudel lisada või muuta. Läbivaatamise käigus kaalutakse ka V lisa C osas ja VI lisa B osas sätestatud metoodika muutmist.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta asjakohasel juhul V või VI lisa, lisades vaikeväärtusi või muutes metoodikat.
Kõigi V ja VI lisa vaikeväärtuste loetelus tehtavate kohanduste või lisamiste puhul
a) |
kui teguri panus üldisesse heitkogusesse on väike, kui muutus on piiratud või kui tegelike väärtuste kindlakstegemine on väga kulukas või keerukas, on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsesside tüüpilised väärtused; |
b) |
kõikidel muudel juhtudel on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsessidega võrreldes konservatiivsed. |
6. Komisjon võib V lisa C osa ja VI lisa B osa ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtta vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid, sealhulgas määratlused, ümberarvutustegurid, arvutused haritava maa pealse ja aluse süsinikuvaru muutumisest põhjustatud iga-aastase kasvatamisest tuleneva heite või selle vähenemise kohta ning arvutused CO2 sidumise, süsinikusidujate asendamise ja CO2 geoloogilise säilitamise abil saavutatud heite vähenemise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 32
Rakendusaktid
Käesoleva direktiivi artikli 29 lõike 3 teises lõigus, artikli 29 lõikes 8, artikli 30 lõike 5 esimeses lõigus, lõike 6 teises lõigus ja lõike 8 esimeses lõigus, artikli 31 lõike 4 esimeses lõigus ja lõikes 6 osutatud rakendusaktid võtavad samuti täielikult arvesse sätteid, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ (28) artikliga 7a.
Artikkel 33
Komisjoni poolne seire
1. Komisjon seirab liidus tarbitud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste päritolu ning liidus ja peamistes kolmandates tarnijariikides nende tootmisest, sealhulgas põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Seire põhineb määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3, 17 ja 20 kohastel liikmesriikide lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel ning vastavatel eduaruannetel ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel asjakohastel andmetel. Komisjon seirab ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduga kindlustatusele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju.
2. Komisjon peab kolmandate riikide ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootja- ja tarbijaorganisatsioonidega ning kodanikuühiskonnaga dialoogi ning vahetab teavet seoses käesoleva direktiivi kohaste biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid käsitlevate meetmete üldise rakendamisega. Komisjon pöörab sellega seoses erilist tähelepanu mõjule, mida biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine võib avaldada toiduainete hindadele.
3. Kui see on kohane, esitab komisjon 2026. aastal seadusandliku ettepaneku taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamise õigusraamistiku kohta 2030. aasta järgseks perioodiks.
Kõnealuses ettepanekus võetakse arvesse käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemusi, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume, ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga seotud tehnoloogilist arengut.
4. Komisjon avaldab 2032. aastal aruande, milles vaadatakse läbi käesoleva direktiivi kohaldamine.
Artikkel 34
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab energialiidu komitee, mis on loodud määruse (EL) 2018/1999 artikli 44 kohaselt.
2. Olenemata lõikest 1, abistab biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jätkusuutlikkusega seotud küsimustes komisjoni biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jätkusuutlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 35
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 8 lõike 3 teises lõigus, artikli 25 lõike 2 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas ja viiendas lõigus, artikli 27 lõike 1 punktis c ja lõike 3 seitsmendas lõigus, artikli 28 lõikes 5 ja lõike 6 teises lõigus ning artikli 31 lõike 5 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 24. detsembrist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kaheks aastaks alates 24. detsembrist 2018.
4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus, artikli 8 lõike 3 teises lõigus, artikli 25 lõike 2 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas ja viiendas lõigus, artikli 27 lõike 1 punktis c ja lõike 3 seitsmendas lõigus, artikli 28 lõikes 5 ja lõike 6 teises lõigus ning artikli 31 lõike 5 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
5. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
6. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
7. Artikli 7 lõike 3 viienda lõigu, artikli 8 lõike 3 teise lõigu, artikli 25 lõike 2 teise lõigu, artikli 26 lõike 2 neljanda ja viienda lõigu, artikli 27 lõike 1 punkti c ja lõike 3 seitsmenda lõigu, artikli 28 lõike 5 ja lõike 6 teise lõigu ning artikli 31 lõike 5 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 36
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad artiklite 2–13, 15–31 ja 37 ning II, III ja V–IX lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juunil 2021. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
3. Käesolev direktiiv ei mõjuta elektrienergia siseturgu käsitleva liidu õiguse kohaste erandite kohaldamist.
Artikkel 37
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2009/28/EÜ, mida on muudetud X lisa A osas osutatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2021, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega, ning ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi 2020. aastal, mis on sätestatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikes 1 ja I lisa A osas.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 38
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 39
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 11. detsember 2018
Euroopa Parlamendi nimel
president
A. TAJANI
Nõukogu nimel
eesistuja
J. BOGNER-STRAUSS
(1) ELT C 246, 28.7.2017, lk 55.
(2) ELT C 342, 12.10.2017, lk 79.
(3) Euroopa Parlamendi 13. novembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. detsembri 2018. aasta otsus.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).
(5) Vt XI lisa A osa.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33).
(9) Euroopa parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiiv 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris (ELT L 123, 17.5.2003, lk 42).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(11) ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 239, 15.9.2015, lk 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
(18) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(20) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(21) Nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/18/EL, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.6.2013, lk 230).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(24) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).
(26) Komisjoni 31. juuli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.8.2017, lk 1).
(27) Euroopa parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).
I LISA
RIIKLIKUD ÜLDEESMÄRGID SEOSES TAASTUVATEST ENERGIAALLIKATEST TOODETUD ENERGIA OSAKAALUGA SUMMAARSES LÕPPTARBIMISES AASTAL 2020 (1)
A. Riiklikud üldeesmärgid
|
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal summaarses energia lõpptarbimises, 2005 (S2005) |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal summaarses energia lõpptarbimises – eesmärk aastaks 2020 (S2020) |
Belgia |
2,2 % |
13 % |
Bulgaaria |
9,4 % |
16 % |
Tšehhi Vabariik |
6,1 % |
13 % |
Taani |
17,0 % |
30 % |
Saksamaa |
5,8 % |
18 % |
Eesti |
18,0 % |
25 % |
Iirimaa |
3,1 % |
16 % |
Kreeka |
6,9 % |
18 % |
Hispaania |
8,7 % |
20 % |
Prantsusmaa |
10,3 % |
23 % |
Horvaatia |
12,6 % |
20 % |
Itaalia |
5,2 % |
17 % |
Küpros |
2,9 % |
13 % |
Läti |
32,6 % |
40 % |
Leedu |
15,0 % |
23 % |
Luksemburg |
0,9 % |
11 % |
Ungari |
4,3 % |
13 % |
Malta |
0,0 % |
10 % |
Madalmaad |
2,4 % |
14 % |
Austria |
23,3 % |
34 % |
Poola |
7,2 % |
15 % |
Portugal |
20,5 % |
31 % |
Rumeenia |
17,8 % |
24 % |
Sloveenia |
16,0 % |
25 % |
Slovaki Vabariik |
6,7 % |
14 % |
Soome |
28,5 % |
38 % |
Rootsi |
39,8 % |
49 % |
Ühendkuningriik |
1,3 % |
15 % |
(1) Rõhutatakse, et keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad suunised tunnistavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamiseks on jätkuvalt vaja riiklikke toetusmehhanisme, et saavutada käesolevas lisas sätestatud riiklikud eesmärgid.
II LISA
NORMALISEERIMISVALEM HÜDRO- JA TUULEENERGIAST TOODETUD ELEKTRIENERGIA ARVUTAMISEKS
Asjaomases liikmesriigis hüdroenergiast toodetud elektrienergia arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
(QN(norm))(CN[(/(i)(N 14))(QiCi)] 15), kus:
N |
= |
võrdlusaasta; |
QN(norm) |
= |
liikmesriigi hüdroelektrijaamades aastal N toodetud normaliseeritud elektrienergia; |
Qi |
= |
kõigis liikmesriigi hüdroelektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektrienergia gigavatt-tundides, välja arvatud pumpelektrijaamades toodetud elektrienergia; |
Ci |
= |
kõigi liikmesriigi hüdroelektrijaamade koguvõimsus megavattides aasta i lõpus, välja arvatud pumpelektrijaamade võimsus. |
Asjaomases liikmesriigis maismaa tuuleenergiast saadava elektrienergia arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
(QN(norm))((CN CN 12)((/(i)(Nn))Qi(/(j)(Nn))(Cj Cj 12))), kus:
N |
= |
võrdlusaasta; |
QN(norm) |
= |
liikmesriigi maismaa tuuleelektrijaamades aastal N toodetud normaliseeritud elektrienergia; |
Qi |
= |
kõigis liikmesriigi maismaa tuuleelektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektrienergia gigavatt-tundides; |
Cj |
= |
kõigi liikmesriigi maismaa tuuleelektrijaamade aasta j lõpus olemasolev koguvõimsus megavattides; |
n |
= |
kas 4 või aastale N eelnev selliste aastate arv, mille kohta on asjaomase liikmesriigi puhul kättesaadavad toodetud energia ja võimsuse andmed, olenevalt sellest, kumb on väiksem. |
Asjaomases liikmesriigis avamere tuuleenergiast saadava elektrienergia arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
(QN(norm))((CN CN 12)((/(i)(Nn))Qi(/(j)(Nn))(Cj Cj 12))), kus:
N |
= |
võrdlusaasta; |
QN(norm) |
= |
kõigis liikmesriigi avamere tuuleelektrijaamades aastal N toodetud normaliseeritud elektrienergia; |
Qi |
= |
kõigis liikmesriigi avamere tuuleelektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektrienergia gigavatt-tundides; |
Cj |
= |
kõigi liikmesriigi avamere tuuleelektrijaamade aasta j lõpus olemasolev koguvõimsus megavattides; |
n |
= |
kas 4 või aastale N eelnev selliste aastate arv, mille kohta on asjaomase liikmesriigi puhul kättesaadavad toodetud energia ja võimsuse andmed, olenevalt sellest, kumb on väiksem. |
III LISA
KÜTUSTE ENERGIASISALDUS
Kütus |
Energiasisaldus massi kohta (alumine kütteväärtus, MJ/kg) |
Energiasisaldus mahu kohta (alumine kütteväärtus, MJ/l) |
BIOMASSIST JA/VÕI BIOMASSI TÖÖTLEMISEGA SAADUD KÜTUSED |
||
Biopropaan |
46 |
24 |
Puhas taimeõli (pressimise, ekstraheerimise või muu samalaadse meetodiga õlitaimedest toodetud, töötlemata või puhastatud, kuid keemiliselt modifitseerimata õli) |
37 |
34 |
Biodiislikütus – rasvhapete metüülestrid (biomassist saadud õlist valmistatud metüülester) |
37 |
33 |
Biodiislikütus – rasvhapete etüülestrid (biomassist saadud õlist valmistatud metüülester) |
38 |
34 |
Biogaasi võib puhastada maagaasi puhtuseni |
50 |
— |
Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse diislikütuse asendamiseks |
44 |
34 |
Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse bensiini asendamiseks |
45 |
30 |
Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse reaktiivkütuse asendamiseks |
44 |
34 |
Vesiniktöödeldud (termokeemiliselt vesinikuga töödeldud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse veeldatud naftagaasi asendamiseks |
46 |
24 |
Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse diislikütuse asendamiseks |
43 |
36 |
Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse bensiini asendamiseks |
44 |
32 |
Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse reaktiivkütuse asendamiseks |
43 |
33 |
Koostöödeldud (koos fossiilkütusega rafineeritud) õli, mis on saadud biomassist ja mida kasutatakse veeldatud naftagaasi asendamiseks |
46 |
23 |
TAASTUVKÜTUSED, MIDA SAAB TOOTA MITMESUGUSTEST TAASTUVATEST ENERGIAALLIKATEST, SEALHULGAS BIOMASSIST |
||
Metanool taastuvatest energiaallikatest |
20 |
16 |
Etanool taastuvatest energiaallikatest |
27 |
21 |
Propanool taastuvatest energiaallikatest |
31 |
25 |
Butanool taastuvatest energiaallikatest |
33 |
27 |
Fischer-Tropschi diislikütus (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse diislikütuse asendamiseks) |
44 |
34 |
Fischer-Tropschi bensiin (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse bensiini asendamiseks) |
44 |
33 |
Fischer-Tropschi reaktiivkütus (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse reaktiivkütuse asendamiseks) |
44 |
33 |
Fischer-Tropschi veeldatud naftagaas (biomassist toodetud sünteetiline süsivesinik või sünteetiliste süsivesinike segu, mida kasutatakse veeldatud naftagaasi asendamiseks) |
46 |
24 |
DME (dimetüüleeter) |
28 |
19 |
Vesinik taastuvatest energiaallikatest |
120 |
— |
ETBE (etanooli põhjal toodetud etüül-tert-butüüleeter) |
36 (sellest 37 % taastuvatest energiaallikatest) |
27 (sellest 37 % taastuvatest energiaallikatest) |
MTBE (metanooli põhjal toodetud metüül-tert-butüüleeter) |
35 (sellest 22 % taastuvatest energiaallikatest) |
26 (sellest 22 % taastuvatest energiaallikatest) |
TAEE (etanooli põhjal toodetud tert-amüül-etüüleeter) |
38 (sellest 29 % taastuvatest energiaallikatest) |
29 (sellest 29 % taastuvatest energiaallikatest) |
TAME (metanooli põhjal toodetud tert-amüül-metüüleeter) |
36 (sellest 18 % taastuvatest energiaallikatest) |
28 (sellest 18 % taastuvatest energiaallikatest) |
THxEE (etanooli põhjal toodetud tert-heksüül-etüüleeter) |
38 (sellest 25 % taastuvatest energiaallikatest) |
30 (sellest 25 % taastuvatest energiaallikatest) |
THxME (metanooli põhjal toodetud tert-heksüül-metüüleeter) |
38 (sellest 14 % taastuvatest energiaallikatest) |
30 (sellest 14 % taastuvatest energiaallikatest) |
FOSSIILKÜTUSED |
||
Bensiin |
43 |
32 |
Diislikütus |
43 |
36 |
IV LISA
PAIGALDAJATE SERTIFITSEERIMINE
Artikli 18 lõikes 3 osutatud sertifitseerimiskavad ja muud samaväärsed kvalifitseerimiskavad põhinevad järgmistel kriteeriumidel.
1. |
Sertifitseerimis- või kvalifitseerimisprotsess on läbipaistev ning liikmesriik või tema määratud haldusasutus on need selgelt määratlenud. |
2. |
Biomassi, soojuspumba, maasoojusenergia, fotogalvaaniliste päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide paigaldajad saavad sertifikaadi akrediteeritud koolitusprogrammi või koolitaja kaudu. |
3. |
Koolitusprogrammi või koolitajat akrediteerib liikmesriik või tema määratav haldusasutus. Akrediteerimisasutus tagab, et koolitaja pakutav koolitusprogramm on järjepidev ning et see on piirkondliku või riikliku ulatusega. Koolitajal on praktilise koolituse pakkumiseks asjakohased tehnilised vahendid, sealhulgas teatavad laboriseadmed või muud vahendid. Koolitaja pakub baasväljaõppele lisaks lühemaid täiendõppekursusi päevakajalistel teemadel, sealhulgas uute tehnoloogiate kohta, et võimaldada käitistes elukestvat õpet. Koolitaja võib olla seadme või süsteemi tootja, instituut või ühing. |
4. |
Paigaldaja sertifikaadi saamise või kvalifikatsiooni omandamisega lõppev koolitus hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Koolituse lõpus peavad paigaldajal olema oskused, mis on vajalikud toimivuse ja töökindlusega seotud tarbija vajaduste täitmise jaoks asjakohaste seadmete ja süsteemide paigaldamiseks, kvaliteedikindluse tagamiseks ning kohaldatavate normide ja standardite, sealhulgas energia- ja ökomärgise järgimiseks. |
5. |
Koolitus lõpeb eksamiga, mille sooritamise korral antakse sertifikaat või kvalifikatsioon. Eksam hõlmab biomassil töötavate katelde või ahjude, soojuspumpade, maasoojusenergia, fotogalvaaniliste päikeseenergia või päikese soojusenergia seadmete eduka paigaldamise praktilist hindamist. |
6. |
Artikli 18 lõikes 3 osutatud sertifitseerimiskavade ja muude samaväärsete kvalifitseerimiskavade juures võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmisi suuniseid:
|
V LISA
BIOKÜTUSTEST JA VEDELATEST BIOKÜTUSTEST TULENEVA KASVUHOONEGAASIMÕJU ARVUTAMINE NING VASTAVAD FOSSIILKÜTUSTE VÕRDLUSVÄÄRTUSED
A. BIOKÜTUSTE TÜÜPILISED JA VAIKEVÄÄRTUSED, KUI NENDE TOOTMISEL EI TEKI MAAKASUTUSE MUUTUMISE TÕTTU CO2 NETOHEITEID
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
||||
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
67 % |
59 % |
||||
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas tavalises põletuskatlas) |
77 % |
73 % |
||||
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
73 % |
68 % |
||||
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
79 % |
76 % |
||||
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest biogaasi ei toodetud, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
58 % |
47 % |
||||
Suhkrupeedist toodetud etanool (jääkidest toodeti biogaasi, protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
71 % |
64 % |
||||
Maisist toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutati kütusena maagaasi) |
48 % |
40 % |
||||
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
55 % |
48 % |
||||
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
40 % |
28 % |
||||
Teraviljast (maisist) toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
69 % |
68 % |
||||
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena maagaasi tavalises põletuskatlas) |
47 % |
38 % |
||||
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli maagaas soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
53 % |
46 % |
||||
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (protsessikütus oli pruunsüsi soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
37 % |
24 % |
||||
Muust teraviljast kui mais toodetud etanool (tootmisel kasutati kütusena metsatööstusjääke soojus- ja elektrienergia koostootmisseadmes (*)) |
67 % |
67 % |
||||
Suhkruroost toodetud etanool |
70 % |
70 % |
||||
ETBE (etüül-tert-butüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|||||
TAEE (tert-amüül-etüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|||||
Rapsiseemnetest toodetud biodiislikütus |
52 % |
47 % |
||||
Päevalilleseemnetest toodetud biodiislikütus |
57 % |
52 % |
||||
Sojaubadest toodetud biodiislikütus |
55 % |
50 % |
||||
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (lahtine heitveetiik) |
32 % |
19 % |
||||
Palmiõlist toodetud biodiislikütus (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
51 % |
45 % |
||||
Toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest toodetud biodiislikütus |
88 % |
84 % |
||||
Loomse rasva sulatamisest toodetud biodiislikütus (**) |
84 % |
78 % |
||||
Rapsiseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
51 % |
47 % |
||||
Päevalilleseemnetest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
58 % |
54 % |
||||
Sojaubadest toodetud vesiniktöödeldud taimeõli |
55 % |
51 % |
||||
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess täpsustamata) |
34 % |
22 % |
||||
Palmiõlist toodetud vesiniktöödeldud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
53 % |
49 % |
||||
Vesiniktöödeldud õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
87 % |
83 % |
||||
Vesiniktöödeldud õli loomsete rasvade sulatamisest (**) |
83 % |
77 % |
||||
Rapsiseemnetest toodetud puhas taimeõli |
59 % |
57 % |
||||
Päevalilleseemnetest toodetud puhas taimeõli |
65 % |
64 % |
||||
Sojaubadest toodetud puhas taimeõli |
63 % |
61 % |
||||
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (lahtine heitveetiik) |
40 % |
30 % |
||||
Palmiõlist toodetud puhas taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
59 % |
57 % |
||||
Puhas õli toiduvalmistamisel kasutatud õli jääkidest |
98 % |
98 % |
||||
|
B. 2016. AASTAL TURUL MITTELEIDUNUD VÕI TURUL ÜKSNES TÜHISTES KOGUSTES LEIDUNUD UUTE BIOKÜTUSTE PROGNOOSITAVAD TÜÜPILISED JA VAIKEVÄÄRTUSED, KUI NENDE TOOTMISEL EI TEKI MAAKASUTUSE MUUTUMISE TÕTTU CO2 NETOHEITEID
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
Nisuõlgedest toodetud etanool |
85 % |
83 % |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
85 % |
85 % |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
82 % |
82 % |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
85 % |
85 % |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
82 % |
82 % |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
86 % |
86 % |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud dimetüüleeter (DME) |
83 % |
83 % |
Puidujäätmetest eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
86 % |
86 % |
Energiametsast saadud puidust eraldi seisvas käitises toodetud metanool |
83 % |
83 % |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi diislikütus |
89 % |
89 % |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud Fischer-Tropschi bensiin |
89 % |
89 % |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud dimetüüleeter (DME) |
89 % |
89 % |
Tselluloositehase juures olevas musta leelise gaasistamise üksuses toodetud metanool |
89 % |
89 % |
metüül-tert-butüüleetri (MTBE) taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
C. METOODIKA
1. |
Transpordikütuste, biokütuste ja vedelate biokütuste tootmisest ja kasutamisest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse järgmiselt:
Carnot' kasutegur Ch, kasuliku soojuse puhul eri temperatuuridel on määratletud järgmiselt:
kus
Kui hoonete kütmiseks eksporditud üleliigne soojusenergia on madalamal temperatuuril kui 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:
Nimetatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
2. |
Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse järgmiselt:
Kui kütte- ja jahutusenergiat toodetakse koos elektrienergiaga, jaotatakse heitkogused soojus- ja elektrienergia vahel (nagu punkti 1 alapunktis b), olenemata sellest, kas soojust kasutatakse tegelikult kütmiseks või jahutamiseks (2). Kui tooraine kaevandamise või kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid eec väljendatakse ühikutes g CO2eq lähteaine kuivtonni kohta, siis ümberarvutus CO2-ekvivalentgrammideks kütuse MJ kohta (g CO2eq/MJ) toimub järgmise valemi abil (3):
kus
Heited lähteaine kuivtonni kohta arvutatakse järgmise valemiga:
|
3. |
Biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt:
|
4. |
Punkti 1 kohaldamisel arvesse võetavad kasvuhoonegaasid on CO2, N2O ja CH4. CO2-ga ekvivalentsuse arvutamiseks määratakse kõnealustele gaasidele järgmised väärtused:
|
5. |
Tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heide (eec) sisaldab heidet, mis on tekkinud kaevandamise või kasvatamise protsessi käigus; tooraine kogumisel, kuivatamisel ja säilitamisel tekkinud heidet; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet ning kaevandamisel või kasvatamisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmisel tekkinud heidet. CO2 kogumist toormaterjali kasvatamise ajal ei võeta arvesse. Põllumajandusliku biomassi kasvatamisest tuleneva heite prognoositava koguse võib tegelike andmete kasutamise alternatiivina tuletada sellistest piirkondlikest keskmistest näitajatest kasvatamisega seotud heite kohta, mis on esitatud aruannetes, millele on osutatud artikli 31 lõikes 4, või teabest põllumajandustooraine kasvatamise summeerimata vaikeväärtuste kohta, mis on esitatud käesolevas lisas. Asjakohase teabe puudumisel nimetatud aruannetes on tegelike andmete kasutamise alternatiivina lubatud arvutada keskmised väärtused kohalike põllumajandustavade põhjal, kasutades näiteks andmeid teatava põllumajandustootjate rühma kohta. |
6. |
Punkti 1 alapunktis a osutatud arvutuste puhul võetakse arvesse ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist, mis saavutatakse põllumajanduse parema juhtimisega (esca), nagu üleminek vähendatud või kündmiseta maaharimisele, paremale külvikorrasüsteemile, vahekultuuridele, sealhulgas põllukultuuride jääkide paremale käitlusele ja orgaaniliste mullaparandusvõtete kasutamisele (nt kompost, kääritatud sõnnik), kuid ainult juhul, kui esitatakse korralikud ja kontrollitavad tõendid, et mulla süsinikusisaldus on suurenenud või et on mõistlik oletada, et see on suurenenud kõnealuste toorainete kasvatamise ajal, võttes arvesse ka heiteid, mis tulenesid väetiste ja herbitsiidide kasutamise suurenemisest sellise kasvatamise ajal (4). |
7. |
Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhiste heitkoguste (el) arvutamisel jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuste heitkoguste arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:
el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P – eB, (5) kus
|
8. |
Toetust 29 g CO2eq/MJ kohaldatakse, kui on esitatud tõendid, et asjaomane maa:
Toetust 29 g CO2eq/MJ rakendatakse kuni 20 aastat alates maa kasutuselevõtust põllumajanduslikul otstarbel, tingimusel et alapunkti b alla kuuluval maal tagatakse süsinikuvarude pidev kasv ja erosiooni märkimisväärne vähenemine. |
9. |
„Oluliselt rikutud maa“ – maa, mis on pikemat aega olnud kas märkimisväärselt sooldunud või sisaldanud märkimisväärselt vähe orgaanilist ainet ja olnud tugevalt erodeerunud; |
10. |
Komisjon vaatab 31. detsembriks 2020 läbi maa süsinikuvaru arvutamise juhendi, (8) mis tugineb kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamise IPCC 2006. aasta juhise 4. osale, ja vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/841 (9). Komisjoni juhendit kasutatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel maa süsinikuvarude arvutamiseks. |
11. |
Töötlemisel tekkinud heide (ep) sisaldab heidet, mis on tekkinud töötlemisprotsessi käigus; jäätmetest ja leketest tekkinud heidet ning töötlemisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmise käigus tekkinud heidet, sealhulgas CO2-heidet, mis vastab fossiilkütuste süsinikusisalduse hulgale, sõltumata sellest, kas neid tegelikult protsessi käigus põletati või mitte.
Kui võetakse arvesse sellise elektrienergia tarbimist, mis ei ole toodetud kütuse tootmise ettevõttes, eeldatakse, et kõnealuse elektrienergia tootmisest ja jaotamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsus on võrdne määratud piirkonnas elektrienergia tootmisest ja jaotamisest tuleneva heite keskmise intensiivsusega. Erandina kõnealusest reeglist võivad tootjad kasutada ühe elektrijaama keskmist väärtust kõnealuses elektrijaamas toodetud elektrienergia puhul, kui see jaam ei ole elektrivõrguga ühendatud. Töötlemisel tekkinud heide hõlmab materjalide ja vahesaaduste kuivatamise käigus tekkinud heidet, kui see on asjakohane. |
12. |
Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ning valmistoodete ladustamisest ja jaotamisest. Käesolevat punkti ei kohaldata jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heite suhtes, mida võetakse arvesse vastavalt punktile 5. |
13. |
Kasutatavast kütusest tulenevat heidet (eu) loetakse biokütuste ja vedelate biokütuste puhul nulliks.
Kasutatavast kütusest pärinevate muude kasvuhoonegaaside kui CO2 ((N2O ja CH4) heide võetakse arvesse vedelate biokütuste teguris eu. |
14. |
CO2 kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs), mida ei ole juba arvesse võetud ep, väärtuses, piirdub heitkogusega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega, kui säilitamine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ (10). |
15. |
CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccr) peab olema otse seotud biokütuse või vedela biokütuse tootmisega, millele see omistatakse, ja piirduma CO2 kogumise kaudu välditud heitkogusega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning mida kasutatakse fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks kaubanduslike toodete tootmisel ja teenuste osutamisel. |
16. |
Kui soojus- ja elektrienergia koostootmisseade, mis annab soojus- ja/või elektrienergiat kütusetootmise protsessile, mille heiteid arvutatakse, toodab üleliigset elektrienergiat ja/või üleliigset kasulikku soojust, jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused elektrienergia ja kasuliku soojuse vahel vastavalt soojuse temperatuurile (mis peegeldab soojuse kasulikkust). Kasulik soojus leitakse nii, et korrutatakse selle energiasisaldus Carnot' kasuteguriga Ch, mis arvutatakse järgmiselt:
kus
Kui hoonete kütmiseks eksporditud üleliigne soojusenergia on madalamal temperatuuril kui 150 °C (423,15 kelvinit), võib Ch määratleda ka teisiti:
Nimetatud arvutuse puhul tuleb kasutada tegelikku kasutegurit, mis on määratletud kui aasta jooksul toodetud mehaaniline energia, elektrienergia või soojusenergia, mis on jagatud aasta jooksul kulutatud energiaga. Nimetatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
17. |
Kui kütuse tootmise käigus toodetakse nii seda kütust, mille heidet arvutatakse, kui ka veel üht või mitut toodet („kaassaadused“), jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel võrdeliselt nende energiasisaldusega (mis määratakse väiksema kütteväärtusega muude kaassaaduste puhul kui elektri- ja soojusenergia). Üleliigse kasuliku soojuse või üleliigse elektrienergia tootmisega seotud kasvuhoonegaasimahukus võrdub kütuse tootmisprotsessis kulutatud soojus- või elektrienergia kasvuhoonegaasimahukusega, ja määratakse kindlaks koostootmisseadme, põletuskatla või muu seadme kõikide sisendite ja neist väljuvate heidete, sealhulgas CH4- ja N2O-heidete põhjal. Elektri- ja soojusenergia koostootmise korral tehakse arvutused vastavalt punktile 16. |
18. |
Punktis 17 osutatud arvutuse tegemiseks on jagatavad heitkogused eec + el + esca + need osad ep, etd, eccs, ja eccr-st, mis eralduvad kuni protsessi selle etapini (kaasa arvatud), mil kaassaadus toodetakse. Kui kaassaadustele jaotumine on leidnud aset olelustsükli varasemas protsessietapis, kasutatakse viimases sellises protsessietapis kütuse vahesaadusele omistatud heitkoguste fraktsiooni sel eesmärgil kõnealuste heitkoguste kogusumma asemel.
Biokütuste ja vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused. Jäätmetele ja jääkidele heiteid ei jaotata. Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtus on arvutuse tegemise eesmärgil null. Jäätmete ja jääkide, sealhulgas puulatvade ja okste, õlgede, terakestade, maisitõlvikute ja pähklikoorte ning töötlemisjääkide, sealhulgas toorglütseriini (rafineerimata glütseriin) ja suhkruroo pressimisjääkide olelustsükli kasvuhoonegaaside heitkogused võrduvad nulliga kuni kõnealuste materjalide kogumise protsessini, olenemata sellest, kas need töödeldakse vahesaadusteks enne lõppsaaduseks muutmist. Rafineerimistehastes toodetud kütuste puhul, v.a töötlemisseadme ja põletuskatla või koostootmisseadme selline kombinatsioon, kus põletuskatel või koostootmisseade toodab soojus- ja/või elektrienergiat töötlemisseadme jaoks, on punktis 17 osutatud arvutuse tegemisel analüüsiüksuseks rafineerimistehas. |
19. |
Biokütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus EF(t) 94 g CO2eq/MJ.
Elektrienergia tootmiseks kasutatavate vedelate biokütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus ECF(e) 183 g CO2eq/MJ. Kasuliku soojuse, samuti kütte- ja jahutusenergia tootmiseks kasutatavate vedelate biokütuste puhul on punktis 3 osutatud arvutuse tegemisel fossiilkütuste võrdlusväärtus ECF(h&c) 80 g CO2eq/MJ. |
D. BIOKÜTUSTE JA VEDELATE BIOKÜTUSTE SUMMEERIMATA VAIKEVÄÄRTUSED
Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused: eec vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele, kaasa arvatud N2O heide mullast
Biokütuse ja vedela biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (g CO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (g CO2eq/MJ) |
Suhkrupeedist toodetud etanool |
9,6 |
9,6 |
Teraviljast (maisist) toodetud etanool |
25,5 |